nimetatakse mõnikord ka transporthilistumiseks. Teatud juhtudel võib ka kasutada ekvivalentset hilistumisaega aeglaselt muutuva siirdeprotsessi aproksimeerimiseks. Mitmemõõtmeliste statsionaarsete pidevaaja süsteemi sisend-väljund mudelid- Mitmemõõtmelisi süsteeme on võimalik koostada ühemõõtmelistest süsteemidest, kasutades kompositsiooni. Süsteem on mitmemõõtmeline kui sellesisendeid või väljundeid on rohkem kui üks. Näiteks ülekandemaatriks, impulsskajade maatriks, hüppekajade maatriks ja sagedus-karakteristiku maatriks. Tüüpiline mitme sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel (sile süsteem) on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandite süsteemiga Y(s)=H(s)U(s), kus H(s) on ülekandemaatriks. Kaks järjestikühenduses süsteemi on samaväärsed ühe süsteemiga, mille ülekandefunktsioon on võrdne kummagi ülekandefunktsiooni korrutisega. Süsteemide paralleel-ühenduse puhul on
19. Mida tähendab kiu kriitiline pikkus kiudkomposiidis? Armatuuri kriitiliseks pikkuseks lkr loetakse sellist pikkust, mille korral on kiud täielikult koormatud ja purunevad ning nendest sõltub komposiitmaterjali tugevus. 20. Millised on meetodid, mille abil püütakse tõsta komposiitmaterjali sitkust (vastupanu prao tekkele ja levikule) silmas pidades maatriksi ja armatuuri vaheliste üleminpindade mahtu ja omadusi? habras maatriks + plastne kiud eeldab kõigepealt tugevat sidet armatuuri ja maatriksi vahel. Sel juhul ei läbi pragu hapras maatriksis plastset kiudu, vaid seiskub, kusjuures kiud venivad. Tugevus kasvab proportsionaalselt armatuuri paksusega ning mahuga. plastne maatriks + habras kiud puhul kasvab purustustöö võrdeliselt kiudude läbimõõduga dA ja pöördvõrdeliselt nende mahulise sisaldusega VA. 21
..............................................................................5 Infosüsteemi andmevaade.....................................................................................................8 4.1 Andmemudel.................................................................................................................8 4.2 Objektide ja atribuutide semantika.................................................................................9 4.3 CRUD maatriks............................................................................................................ 11 1.Infosüsteemi ajaline vaade.................................................................................................12 Süsteemi põhiprotsessi tegevusdiagramm........................................................................12 5.2 Tellimuse seisundi diagramm......................................................................................13
elemendiks, siis öeldakse, et hulk on vaadeldava tehte suhtes +*£() sümmeetrilise maatriksi. At=A. Ruutvormi maatrikskuju: Def.2-kui mistahes xV on eeskirja £ alusel vastavusse seatud kinnine.,C ; +C F=Xt*A*X (X on ruutvormi muutujate maatriks nx1) üks kindel y hulgast W, siis öeldaksem et on määratud ühene kujutus hulgast V hulka W. Hulka C, mille elementideks on kõik sellised 2x2 järku ruutmaatriksid, kus iga maatriksi korral tema peadiagonaali elemendid on võrdsed ning 1. £(a+b)= £(a)+ £(b) lineaarkujutuse
Turuosa kasv METSKASS Kiire TÄHT MURELAPS Tagasihoidlik rahavoog Negatiivne rahavoog Aeglane RAHALEHM KOER Suur positiivne rahavoog Tagasihoidlik rahavoog Turuosa Suur Väike See maatriks võimaldab firma jooksva toodangu portfelli seisundi väljaselgitamist ning selle strateegilist kavandamist niisugusel viisil, et tagada uute toodete toetamiseks vajalik pidev rahavoog, õigel ajal kõrvaldada vananenud kaupu ning valida sobiv turundusstrateegia igale tootele. Tähed on tooted, millel on hea konkurentsipositsioon. Nendele toodetele on iseloomulik suur kasv ja atraktiivsus. Tähtede esmaseks eesmärgiks on säilitada kasvukiirus. Rahalehmad on
painduvuse. Normaalselt sisaldavad küüned vett 18%; kui vee hulk jääb alla 16%, muutuvad küüned hapraks. Vee hulka mõjutavad erinevad faktorid, sh. lipiidid. Normaalsed küüned sisaldavad 5% lipiide. Madal lipiidide hulk vähendab küünte võimet vett kinni hoida. Küüne maatriks- ehk tavapärasemalt küünejuur on ainus piirkond, kus küüs on elav ja toodab uusi küünerakke. Maatriksi verevarustus toob uutele küünerakkudele eluandvat hapnikku ja toitaineid. Kui maatriks on kahjustunud, võib küüs kasvada ebanormaalselt või hoopis peatada kasvamise. Küüne poolkuu- ehk luunula on näha maatriksi peal ja küüneplaadi all ning on küüne kasvutsooni nähtav välimine osa. See kitsas poolkaar on kergelt valget värvi, sest uued küünerakud tihenevad selle all tugevamaks ja see protsess ei lase välja paista all olevatel veresoontel, mis annavad küüntele roosa ilma.
..................................................................................................6 4 Infosüsteemi andmevaade...................................................................................................11 4.1 Andmemudel................................................................................................................11 4.2 Objektide ja atribuutide semantika..............................................................................11 4.3 Crud maatriks...............................................................................................................13 5. Infosüsteemi ajaline vaade................................................................................................13 5.1 Tegevusdiagramm........................................................................................................14 5.2 Seisundidiagramm.......................................................................................................14
Mälu tüübid Laias laastus saab kogu mälu liigitada kaheks suureks alajaotuseks: püsimälu ja muutmälu. Püsimälu ROM ROM alam liigid: 1. ROM 2. PROM 3. EPROM 4. EEPROM 5. Flash-mälu jt. ROM kujutab endast tihedat võrgustikku tulpadest ja ridadest (analoogiliselt hiljem vaadeldava RAMiga), mis moodustavad mälurakkude maatriksi. PROM- programmeeritakse 20 voldiste pinge impulssidega, ehitus: diood maatriks, kus vastavaid põletatakse läbi, 1->0, võimalik programmeerida 1 korra. EPROM kiipe saab ümber kirjutada ja uut infot salvestada juba mitmekordselt. Mitmekordselt programmeeritav, voolu impulssidega. Välimuselt aknaga kivikesed. Programmeerimiseks kasutakse ultraviolettkiirgust. EEPROM- Programmeerida ja kustutatav vooluga. Peamised plussid: kiipi ei pea eemaldama seadmest.puudub vajadus spetsaparatuuri järele infot on võimalik muuta ka vaid osaliselt
Bioloogia AUTOTROOFID - isesööjad HETEROTROOFID - muusööjad sünteesivad orgaanilised ained ise saavad energia toidust orgaanilise aine anorgaanilistest ainetest oksüdatsioonist 1) fotosünteesijad - valgusenergia (taimed, 1) - keemilised reaktsioonid (loomad, seened) vetikad) 2) - energia valgusest (bakterid) 2) kemosünteesijad - keemilineenergia (bakterid) Liik: Harilik kuusk, roos Liik: Hobune, lõvi Kõik elu tunnused olemas Kõik elu tunnused olemas Vaja energiat elutegevuseks Vaja energiat elutegevuseks ASSIMILATSIOON DISSIMILATSIOON organismis toimuvad sünteesiprotsessid organismis toimuvad lagundamisprotsessid (tootmine) vaja: lähteained, ensüümid ja energia vaja: lõhustada orgaanilised ühendid lih...
Teatud juhtudel võib ka kasutada ekvivalentset hilistumisaega aeglaselt muutuva siirdeprotsessi aproksimeerimiseks. 2.8. Mitmemõõtmeliste statsionaarsete pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid Mitmemõõtmelisi süsteeme on võimalik koostada ühemõõtmelistest süsteemidest, kasutades kompositsiooni. Süsteem on mitmemõõtmeline kui selle sisendeid või väljundeid on rohkem kui üks. Näiteks ülekandemaatriks, impulsskajade maatriks, hüppekajade maatriks ja sagedus-karakteristiku maatriks. Tüüpiline mitme sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel (sile süsteem) on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandite süsteemiga Y(s)=H(s)U(s), kus H(s) on ülekandemaatriks. Kaks järjestikühenduses süsteemi on samaväärsed ühe süsteemiga, mille ülekandefunktsioon on võrdne kummagi ülekandefunktsiooni korrutisega. Süsteemide paralleel-ühenduse puhul on mõlemal sisendmuutujal sama, kuid väljundmuutujad liidetakse
Tsütoloogia - teadus mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.Tsütoloogia sünniks võib lugeda XVII sajandi keskpaika. Rakuteooria põhiseisukohad on : · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust, selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakke uuritakse: binokulaarse mikroskoobiga-saab vaadelda kahe silmaga stereomikroskoop-võimaldab 5-60 kordset suurendust valgusmikroskoop-ei saa vaadata väga väikeseid rakustruktuure radioaktiivsed isotoobid-uuritakse rakus toimuvaid biokeemilisi protsesse Mikrotoomiga valmistatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik. 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude. üherakulised(amööb,kingloom,silmviburlane) ja hulkraksed organismid. Päristuumne rakk eeltuumsed ehk prokarüoodid-bakterid. puudub memraaniga piiritletud tuum ja rakusisemuses on vähem organelle ja mebraanseid struktuure. päristuumsed ...
1.Rakuteooria: Virchow sõnastatud rakuteooria põhiseisukohad: - kõik organismid koosnevad rakkudest - rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel - raku ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Robert Hooke võttis kasutusele sõna rakk Janssenid valmistasid esimese mikroskoobi Leeuvenhoek- uuris esimesena baktereid Schwann- leidis, et loomorganismid on rakulise ehitusega Schleiden-leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- uuris imetajate munarakke 2.Eeltuumsed ja päristuumsed: Tunnus eeltuumne rakk e. päristuumne rakk ...
Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega ei läbi valgus teist filtrit. Mõjutades vedelkristalli polariseeriva pingega muutub ka valguse polaarsus peale kristalli läbimist ja ta läbib ka teise filtri. Tihti on LCD kuvarite puuduseks aeglus, ebaselge kujund ja vajalik täpne vaatenurk. Tehnoloogia areng on muidugi neid puudusi oluliselt parandanud. Suurimaks energia tarbiaks on paneeli taga olev valgustus. Passiivne maatriks (Passive matrix) Passiivsel maatriksil toimub ridade ja veergude juhtimine ridade kaupa. Teatud aja möödudes on vaja kujund uuesti joonistada. Probleemiks on naaber pixelite läbikostmine s.t. naabrid mõjutavad üksteist. Aktiivmaatrikskuvar LCD (active-matrix display) Parima tulemuse saab TFT (Thin Film Transistor) kuvaris (üks LCD alaliik) kus käsutatakse aktiivset maatriksit. Siin on analoogiliselt DRAM-le iga pixeli juures suure mahtuvusega transistor mis teatud ajaks
......................................19 Lisa 3. Analüüsis kasutatud andmed.....................................................................................20 Lisa 3 järg..............................................................................................................................21 Lisa 4. Kirjeldav statistika....................................................................................................23 Lisa 5. Esialgse mudeli korrelatsioonikordajate maatriks....................................................24 Lisa 6. Korrelatsioonikordajate statistilised olulisused (p-väärtused)..................................25 Lisa 7. Esialgne hinnatud mudel...........................................................................................26 Lisa 8. Teine hinnatud mudel (ilma meeste osakaaluta).......................................................27 Lisa 9. Kolmas hinnatud mudel (ilma meeste osakaaluta ja linlaste osakaaluta)..............
üks pole küll teisele hankijaks, kuid mille tegevus on omavahel tihedalt seotud. panga ja kindlustusseltsi ühinemisel võib efekt seisneda turundustegevuse kooskõlastamises, suuresti kattuvas kliendibaasis, tuntuse ja maine tõusus. MITTESEOTUD DIVERSIFITSEERIMISEL ÜHINEMINE- ühinevate ettevõtete äritegvus ei ole omavahel otseselt seotud. taotletakse tegevuse mitmekesistamist ja riskide hajutamist, paraneda võib ettevõtte üldine finantstugevus. BOSTONI MAATRIKS!!! Eesmärgiks on aidata tippjuhtidel hinnata äriüksuste lisainvesteeringute vajadust ning aidata otsustada, kas olemasolevat äriüksuste portfelli koosseisu on vaja muuta. Äriüksusena võib seejuures vaadelda iga selgelt eristuvat ärivaldkonda, mis ei pruugi olla juriidiliselt iseseisvaks äriühinguks. Ettevõte jagatakse strateegilisteks äriüksusteks. Iga äriüksuse kohta tuleb seejärel välja tuua: 1. Tema suhteline turuosa; 2
Vahetusfunktsioonid 1. Ost 2. Müük Füüsilised funktsioonid 3. Ladustamine 4. Transport Abistavad funktsioonid 5. Finantseerimine 6. Riski kandmine 7. Turu tundmine (turuinfo) 2. Turunduse juhtimised Strateegiad on kõikehõlmavad meetodid, mis on valitud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks ja kirjeldavad nende eesmärkide saavutamise vahendeid nõutava ajavahemiku piires. Turuvõimaluste analüüsi üheks unikaalseks võtteks on Ansoffi maatriks, mis seob tooted ja turud ühtsesse maatriksisse. Seda mudelit rakendatakse strateegilises juhtimises ja turunduses. Turundusplaan on ettevõtte üldplaani oluline osa, kus visandatakse turunduseesmärgid ja esitatakse nende saavutamise teed - turundusstrateegia. Turunduse juhtimine - sihtostjatega soodsate vahetuste sisseseadmiseks, alalhoidmiseks ja laiendamiseks mõeldud vahendite ja võtete analüüs, planeerimine, elluviimine ja kontroll lõppeesmärgiga saada kasumit.
Praktikum 5: Model Reference control Kahjuks ei saanud ma selles praktikumis osaleda. Sellest tulenevalt on ka aruanne kehvavõitu. identification_NN_SANARX.m abil genereeritakse andmed NN_SANARX_model.mat-i Esimeses osas: andmete genereerimine N - taktide arv T - aeg 1 kuni N u - sisendid y - väljundid Teises osas: närvivõrkude genereerimine Lihtsustatud: esimene närvivõrk lineaarne Kolm kihti (esimene osa võrgust, teine osa võrgust, summaator kolmas) Sisendite maatriks: 1 sisend esimese osaga (sisend koosneb kahest signaalist) 2 sisend teise osaga. Summaatoriga sisend pole seotud layerConnect: kuidas kihid on ühendatud outputConnect: väljundiks on kolmas kiht närvivõrk initsialiseeritakse, treenitakse etalonsisenditega RM_SANARX_control.mdliga saab testida. S-function dünaamiliste funktsioonide realiseerimiseks MATLABis (realiseeritud RM_SANARX_controller.m). Saab valida juhuslikud poolused etalonmudelile
........................................................9 4 Infosüsteemi andmevaade...................................................................................................10 4.1 Andmemudel...............................................................................................................................................10 4.2 OBJEKTIDE ja ATRIBUUTIDe semantika................................................................................................10 4.3 CRUD maatriks............................................................................................................................................13 5 Infosüsteemi ajaline vaade..................................................................................................14 5.1 Hoolduse teostamise tegevusdiagramm.......................................................................................................14 5.2 Hoolduseks vajaminevate osade hankimise tegevusdiagramm..................
kokkuvõte ning kasutatud kirjanduse loetelu. 3 1. EESTVEDAMISE MÕISTE ANALÜÜS 1.1. Autorite vaatenurkade sarnasused ja erinevused Mõistet „eestvedamine“ võib defineerida mitmeti olenevalt definitsiooni fookusest. Alljärgnevas tabelis on välja toodud referaadis kasutatud kirjandusest mõiste „eestvedamine“ erinevad definitsioonid ning nende fookus. Tabel 1. Eestvedamise mõiste definitsooini maatriks Autorid Definitsioon Ühine eesmärk Fookus Järgijad Motivatsioon Protsess
-Koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist -Hea verevarustus (va kõõlused ja kõhred) - Närviinnervatsioon (va kõõlused ja kõhred) Funktsiooniks: Erinevate kudede ühendamine ja toestamine Transport Kaitse Vigastustest paranemine TROOFILINE (toite funktsiooniga) Veri Lümf Retikulaar sidekude Rasvkude Kohev sidekude Toe fun sk -Tihe sidekude - Kõhrkude -Luukude Ekstratsellulaarne maatriks Põhiaine - võib olla vedelas, poolvedelas või jäigas olekus ja sisaldab hulgaliselt polüsahharide (glükoosaminoglükaane GAG) ja valke (proteoglükaane) Kiud (valgulised) - Kollageeni kiud tugevad, painduvad, paralleelse asetusega, ei veni, organismis enamlevinud. - -Elastsed kiud (elastic fibers) hargnevad kiud, mis võimaldab venitada ja taastada kuju, väga elastsed. - -Retikulaarsed kiud Väikseimad, hargnenud kiud, mis on sarnased kollageenile
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" Forum Cinemas' infosüsteem Üliõpilased: Tallinn 2011 Sisukord 1. Üldvaade......................................................................................................................................3 1.1 Taust.......................................................................................................................................3 1.2 Lausendid...............................................................................................................................3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid.....................................................................................................3 1.4 Põhiprotsesside (põhiteenuste) loetelu..................................................................
........................................................................ 11 3.TURUNDUSE PLANEERIMINE....................................................................................... 15 3.1 Turunduse planeerimisetapp..........................................................................................15 3.2 SWOT analüüs...............................................................................................................15 3.3 Bostoni maatriks............................................................................................................17 3.4 Kasvustrateegiad (Ansoffi maatriks).............................................................................18 4.TURG...................................................................................................................................19 4.1 Turu määramise astmed................................................................................................
aülikool siivid 105202 EAEI-21 Ristkülikmaatriks - leida positiivsete elementide summa antud numbriga veerus (S) - jagada leitud summaga maatriksi iga element - leida maksimaalne element saadud maatriksi igas reas Ruutmaatriks - leida maksimaalne element ülalpool peadiagonaali ja selle asukoht (S) - liita vektor nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne - moodustada uus maatriks nendest ridadest, kus peadiagonaali element on positiivne variant 22 maatriksis Massiiv Genereeri ridu 5 veerge 5 Kustuta -55 -79 -80 -41 -20 -18 39 100 -80 -24 -45 -18 96 35 60 -40 -68 43
Ülesanne: Sünteesitud valkude sorteerimine ja pakendamine, osaleb rakumembraani taastamises, moodustab lüsosoome Lüsosoom: membraaniga ümbritsetud põieke Ülesanne: Vanade ja mittevajalike rakuosade ja molekulide lagundamine Ribosoom: koosnevad suurematest ja väiksematest alamüksustest (koostises on RNA ja valgud) Ülesanne: valkude süntees Mitokonder: ovaalse kujuga ümbritsetud kahekordse membraaniga, millest sisemine on sopistunud sisemust täidab maatriks Ülesanne: varustab rakku energiaga Vakuooli: erinevate ainetega täidetud ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed Ülesanne: varuainete säilitamiseks, rakule mittevajalike jääkainete ladestamist 7. Kuidas toimub ainete transport läbi membraani? V: -Passiivtransport- (ei kuluta energiat)-difusioon (aine liigub sinna, kus tema hulk on väiksem; osmoos ( lahusti liikumine selle suunas, kus tema hulk on väiksem; valgukanalid
· Golgi kompleks: membraani ehitus sama, mis rakumembraanil; töötleb ja pakib valke, ensüüme; toodab primaarseid lüsosoome; kui primaarne lüsosoom liitub lagundatava ainega nt tsütoosipõiekesega = sekundaarne lüsosoom · Mitokonder: raku varustajad energiaga, sinna jõuab hapnik, kokku peavad saama O2 ja C6H12O6; kahekordse membraaniga(sisemine suurem kui välimine); koostis- harjakesed, poolvedel sisu e maatriks, DNA, RNA, oma ribosoomid; paljuneb iseseisvalt rakust sõltumatult; endosümbioosi hüpotees. · Endosümbioosi hüpotees: üks organism elab teise sees, kasulik mõlemale · Kloroplastid: Endosümbioosi hüpotees; ehitus- sama, mis mitokondril(sisemine suurem kui välimine); lamell e tülakoid; graane e lamellide kogum(joonis vms); fotosüntees- sisaldab DNAd, RNAd, ribosoome ja paljuneb iseseisvalt
Valkude lühustamine Nukleiinhapete süntees Rasvade lõhustamine DNA süntees Käärimine Vitamiinide süntees (K, D) GLÜKOLÜÜS TSITRAADITSÜKKEL HINGAMISAHELA Toimumise koht Tsütoplasmavõrgustik Mitokondris maatriks Mitokordri harjakesed Lähteained 1 glükoosi molekul 2 püroviinamarihappe 10 NADH2 molekuli ehk püruvaati 2FADH2 6O2 Saadused 2 püroviinamarihapet 8NADH2 10 NAD 2 NADH2 2FADH2 2 FAD
RAADIOSIDE PÕHIALUSED Referaat 2013 Sisukord Sidepidamisviisid.................................................................................................... 3 Raadioside.............................................................................................................. 3 Ahelkommutatsioon................................................................................................ 4 Pakettkommutatsioon............................................................................................. 5 Sõnumikommutatsioon........................................................................................... 5 Signaali parameetrid.............................................................................................. 5 Kasutatud allikad.................................................................................................... 6 Sidepidamisviisid Tänapäeva telekommunikatsioonisüsteemid...
staadiumis) 9. Rakumembraan – 2 kihti ja koosneb fosfolipipiidest. Kaitseb rakku välismõjude eest 10. Rakutuuma membraan 11. Tsütoskelett - valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju, võimaldab rakul liikuda ja hoiab paigal rakuorganellid. 12. Tuum – ümbritsetud kestaga, säilitab geneetilist infot (dna) Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool ehk põhiaine ehk maatriks. Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: Ümbritsetud membraaniga Täidetud vedela tsütosooliga Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees Membraanide ehitus ja funktsioonid Taime plastiidid jagunevad: Proplastiidid – kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest
a2 3 -- 2. rea ja 3. veeru element ai j -- i-nda rea j-nda veeru element Näiteid maatriksitest: 23 2 4 &5 2 7 2 7 1 5 9 2 2 7 5 &9 5 4 5 4 5 12 14 6 0 1 × 4 maatriks 2 × 2 maatriks 2 × 3 maatriks 12 3 × 3 maatriks 6 4 × 1 maatriks
that contain, sisesta e 1 ja 6. Seejärel vali äsul ja e värv. s käsul New Rule, that contain, sisesta e 7 ja 12. Seejärel vali äsul ja ne värv. Sagedus Mootori võimsuseKeskpunktid Sagedus 32 20 10 63 3 40 30 139 3 60 50 36 9 80 70 224 404 100 90 0 11 Maatriks A 1 4 7 4 -2 5 Determinant 191 7 5 9 Maatriks 1 1 5 3 -2 0 7 5 -1 4 7 9 1 3 -3 4 6 3 7 -5 1 5 -7 3 10 4 -5 1 Maatriks 3 1 2 3 4 5 6 5 10 8 28 Maatriksi A pöördmaatriks Maatriks A -0.225131 -0.005236 0.17801 1 4 7 -0.005236 -0
· Kvantitatiivne analüüs on proovis sisalduvate ühendite koguse määramine. 59. Analüüsiobjekt ja proov · Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostis me keemilise analüüsi teel määrame; ei määrata kogu objekti täielikku keemilist koostist vaid mõne konkreetse analüüdi sisaldust. · Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. 60. Analüüt ja maatriks · Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime. · Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt. proov = maatriks + analüüt 61. Kromatograafia põhimõte · Kromatograafia on meetodite grupp segudes olevate ainete eraldamiseks üksteisest. · Põhimõte. Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuste järgi. Moodsad seadmed lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende
7)lüsosoomid Membraaniga ümbritsetud põiekesed kus lagundatakse erinevaid molekule. Paiknevad tsütplasmas. Jaotuvad: *primaarsedsisaldavad ensüümvalke *sekundaarsedsisaldavad ensüüme ja ka lagundatavaid aineid TÄHTSUS Lüsosoomides toimub mittevajalike rakustruktuuride ja ainete lagundamine 8) mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga sisemine membraan moodustab sissesopistusi(harjad) Ülejäänud sisemuse moodustab maatriks kus leidub DNAd RNAd ja ribosoome TÄHTSUS Mitokondris toimub nn raku hingamine. St. Toitainete jörkjärguline lõhustamine hapniku osavõtul energia saamiseks 9) tsütoskelett Võrkjas struktuur, tsütoplasmas mis moodustab raku sisetoe. Koosneb valgulistest kiududest, mis ühendavad omavahel raku membraan, tuuma membraani ja teisi raku organelle TAIMERAKK RAKUKEST *koosneb põhiliselt tselluloosist *annab taimerakule tugevuse
Alustades 5. kategooria protsessiga, küsitakse umbes 10 küsimust tingimuste kohta, mida vastav protsess peab täitma, et saavutada järgmist kategooriat. Protsessipõhine juhtimine Organisatsiooni protsessikeskne juhtimine eeldab organisatsiooni struktuuri ümberkujundamist protsess- struktuuriks, mida teoorias tavaliselt nimetatakse maatriksstruktuuriks. Organisatsiooni protsess-struktuur Funktsioonid Protsessid Funktsioonid + Protsessid = Maatriks Protsesside seire ja mõõtmine Olulisemad ja enamlevinumad seirevaldkonnad ja mõõtmised organisatsioonil: kaod (ressursside kasut. efektiivsus, praak, tööseisak) tootlikkus (toote valmistamise protsess ja kättetoimetamise aeg, müügimaht töötaja kohta, pakendikulu toote ühiku kohta jm) turustamine (turuosa, tehingukulud, jm) toimingutele kuluv aeg (lao rotatsioon, toote kohaletoimetamise aeg jm) kvaliteet (defektsete toodete hulk, protsessi stabiilsus)
arengut läbi viia. Organisatsioonide võime ja tahtmine muutuda vähenb koos nende arrenguga. Kriisiolukordades võib inerts aidata, aga mujal pole hea. 26. Kes oli Igor Ansoff ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse? 1918-2002 Kaasaegse strateegilise juhtimise looja. Venelane, kes II MS käigus lahkus USA-sse. Matemaatik. Tema arvates oli kõike võimalik välja arvutada. Tema panuseks disaini koolkonna lähenemine. Kõik pidi väga täpselt paigas olema. Ansoffi maatriks, mida õpetatakse turunduses. 27. Kes oli Michael Porter ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse? Lõi äritasandi strateegia raames konkurentsijõudude mudelil põhinevaid strateegiad ja nende seotuse toote elutsükliga. 5F mudel. Iga ettevõte on tegevuste kogum, mida täiendatakse, et kavandada, toota, turustada, kätte toimetada ja toetada oma tooteid või teenuseid. 28. Kirjelda 5 jõu (5F) mudelit. Äritasandi strateegia kujuneb viie konkureeriva jõu mõjul:
a. Riskianalüüsi läbiviimise järjekord 1. Tutvumine töökeskkonnaga. Töökeskkonna vaatluse käigus hinnati tööruume ja töötamiskohti, vesteldi raamatupidajaga. 2. Töötajate anonüümse küsitluse läbiviimine ankeetide abil. 3. Töökeskkonna ohutegurite hindamine: a) ohutegurite ja nendest tingitud mõju riskitaseme hindamine. Töökohtadel riskitaseme hindamiseks on kasutatud kolmeastmelist riskimaatriksit Briti standardi BS 8800:2004 järgi. Riski hindamise maatriks on esitatud tabeli kujul (tabel 1.1); b) bioloogiliste ohutegurite hindamiseks on kasutatud maatriks esitatud tabelis 1.2. c) kemikaali omaduste põhjal terviseriskide hindamiseks on kasutatud maatriks esitatud tabelis 1.3. Töökeskkonnas hinnati alljärgnevaid ohutegureid · Õnnetusjuhtumi oht. · Füüsikalised ohutegurid valgustatus, õhu temperatuur ja liikumiskiirus, niiskuse sisaldus tööruumides.
r Hammingi koodi omadused: Liiasus U ( K ) = 100% Keskmine infoedastuskiirus n k 1 bit R( X ) = Infoallika liiasust selles näitajas tavaliselt ei võeta arvesse. n sec Hammingi kood (7,4) koodi pikkus ja selle jaotus: 23=n+1, n=7=k+r=4+3 Kordajate maatriks: 111 011 B= Igas reas peab olema vähemalt kaks ühte, Read peavad olema lineaarselt 11 0 101 sõltumatud (Mingi kahe summa ei tohi anda mingit kolmandat), Veerge võib ümber paigatada, saame mitu samast koodi. x1 x 2 x 3 x 4 r 1 r 2 r 3 Hamingi kood (7,4) Sümbolite paigutus y1 y2 y3 y4 y5 y6 y7 1 0 0 0 1 1 1
Informatsiooniga seotud rollid e. teadvustavad rollid: Juht kui : - informatsiooni vastuvõtja - informatsiooni vahendaja - teavitaja Otsustamisega seotud rollid e. otsustusrollid: Juht kui: - uuendaja - arusaamatuste lahendaja - ressursi jagaja (aja planeerimine) 13. Juhtimise SWOT mudel S- strengths (tugevused) W- weakness (nõrkused) O- opportunities (võimalused) T – threats (ohud) SWOT – maatriks saadakse S-W-O-T - tegurite kombineerimise teel. Maatriks näitab kuidas saab väliseid ohte ja võimalusi firmasiseste tugevuste ja nõrkustega seostada, et tekiks neli strateegilist alternatiivi. 14. Tagasisidet takistavad ja soodustavad tegurid Soodustavad tegurid 1. Faktide objektiivne kirjeldamine 2. Probleemide lahendamisele suunatud orientatsioon 3. Teistesse kui võrdsetesse suhtumine 4. Empaatia Takistavad tegurid 1. Hindav suhtumine
töötajate intervjueerimine · Tööde jaotamine gruppidesse · Ametijuhendi osade läbiarutamine osalistega · Ametijuhendi esmase versiooni koostamine. Ametijuhendi kooskõlastamine juhtkonnaga 9. Millistes dokumentides võivad olla kirjas töötaja tööülesanded (lisaks ametijuhendile või selle asemel) Ametikoha profiil ja -nõuete profiil Vastusvaldkondade kirjeldused Tööjaotuse maatriks Tulemuskaart Funktsioonide diagrammid / voodiagrammid protsessi või selle osade kohta / protseduurireegli osad
Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises. Lüsosoomid ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nad moodustuvad Golgi kompleksist. Funktsioon: mittevajalike ainete lõhustamine. Mitokondrid – Rakuaku. On ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile. Sisemembraan kurruline. Kurrud moodustavad harjakesi . Harjakeste vahel on maatriks, milles on DNA, RNA ja ribosoomid (valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides). Funktsioon: mitokondrid varustavad rakku energiaga. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tütoplasmavõrkustiku ja enamiku raku organelle. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi ja liikumissüsteemiks. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud
elemendiga sooritatud tehte tulemus osutub uuesti selle sama hulga elemendiks, siis öeldakse, et hulk on vaadeldava tehte suhtes kinnine. · Tuginedes maatriksarvutustele võime väita, et hulgas C kehtivad järgmised omadused: · Hulk C osutub algebralise süsteemi mõttes kommutatiivseks korpuseks. · hulk C osutub ka vektor ruumiks (baasi temas moodustavad 1 ja i). · seega i on kaldsümmeetriline maatriks · Def2: Hulka C, mille elementideks on kõik sellised (2*2) järku ruutmaatriksid, kus iga maatriksi korral peadiogonaalil paiknevad arvud on omavahel võrdsed ning kõrvaldiagonaalil asuvad arvud on teineteisest märgi poolest erinevad nim kompleksarvude hulgaks ja tema elemente nim kompleksarvudeks. · Tehetes kompleksarvudega peame meeles pidama järgmisi omadusi: · Suurust // nim kompleksarvu mooduliks ja teda arvutame valemiga: · Kehtivad omadused (1-7)
ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises. Lüsosoomid - ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nad moodustuvad Golgi kompleksist. Funktsioon: mittevajalike ainete lõhustamine. Mitokondrid – Rakuaku. On ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile. Sisemembraan kurruline. Kurrud moodustavad harjakesi . Harjakeste vahel on maatriks, milles on DNA, RNA ja ribosoomid (valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides). Funktsioon: mitokondrid varustavad rakku energiaga. Tsütoskelett - koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tütoplasmavõrkustiku ja enamiku raku organelle. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud
· Mesenhüüm tiheneb tulevaste luude formeerumise kohal · Väikesed käävjad rakud hakkavad tootma kollageenseid kiude ning kogu piirkond meenutab kiulist membraani · Osteoblastid jätkavad kollageensete kiudude ja põhiaine (osteoidi) moodustamist · Osteoid muutub luumaatriksiks kaltsiumi soolade ladestumisel. Tootes luusubstantsi jäävad osteoblastid selle sisse ja muutuvad osteotsüütideks Osteo- Osteo- Mesen- Luu Osteo- klast tsüüt hüüm maatriks Osteoid blast Kondraalne ossifikatsioon 1 · Asendusluud tekivad hüaliinsest kõhrkoest primordiaalse skeleti asendumisel luukoega · Kõhre asendumine luukoega toimub kahel viisil: kõhre pinnal e. perikondraalselt ja kõhre sees e. en(do)kondraalselt Kondraalne ossifikatsioon 2 · Diafüüsi ümber tekib perikondraalne luumansett · Kõhre toitumine häirub, põhiaine kaltsifitseerub - luustumistuum e. ossifikatsioonitsenter
..................................................14 Tegevusharu olukorra analüüs....................................................................................................15 Kriitilised edutegurid......................................................................................................................18 Ettevõtte analüüs.............................................................................................................................21 SWOT analüüs, SWOT maatriks, Tasakaaluanalüüs, Tasakaalujoon, Tuumkompetents...............22 Ettevõtte kasvupotentsiaal ja elutsükkel.........................................................................................26 Tasakaalus tulemuskaart (TTK) 1 The Balanced Scorecard...........................................................27 Tasakaalus tulemuskaart (TTK) 2 The Balanced Scorecard...........................................................35 ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME.....................................
4.6 Realiseeritavus ja hilistumine pidevaja süsteemides. Ülekandefunktsioon on täielikult määratud kui tunneme kõiki poolusi ja nulle ning ühte arvtegurit. Seejuures osutub ,et nullide arv m ei saa kunagi ületada pooluste arvu n. Tingimust nimetatakse ülekandefunktsiooni realiseeritavus või võimalikkus tingimuseks . hilistumine vt. Punkti 3,6 4.7 Siirdeprotsesside arvutus vaata punkti 3.4 4.8 Hüppe ja impulskaja vaata punkti 3.5 4.9Hüppe ja impulskajade maatriks - impulsskajade maatriks (<(t)>tähendab impulskajade vektorit) H(t)=Ce At B+D<(t)> Hüppekajade maatriks G(t)=CA -1(eAt-E)B+D esimene on saadud üleminekuga operaatorkujutiselt originaalidele, teine aga integreerimise tulemusena. 4.91 Kuidas on võimalik ülekandemudelite põhisel analüüsil arvestada mittenullist algolekut? 5.1 Stabiilsus ja süsteemide käitumine- Süsteemi omadus säilitada väikeste häiringute korral piisav lähedus endisele (häiringueelsele) dünaamilisele reziimile. Eristatakse
Tehiskeskkond o Tehnoloogia o Kujundatud keskkond o Tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud o Kliendirahulolu on olulisim o Töötajate võimalus enesest lugu pidada on oluline o Loeb ainult tulemus Baasarusaamad e. tõekspidamised o Väärtused, mis on muutunud "puutumatuteks" inimesed ei teadvusta neid, kuid tõlgendavad kõike läbi nende prisma. Baasarusaamad on alateadlikud ja nähtamatud. 5.5 Mis on Hersey-Blanchard maatriks? Antud maatriks kajastab 4 juhtimisstiili vasatavalt suhetele ja tegevusele orienteeritusele. See näitab, milline võib olla juhi reageering mingile olukorrale ja ka vastavalt näitab seda, et kuidas alluvad vastava olukorraga suudavad toime tulla ja kui motiveeritud nad on. 15 Juhtimise alused Madal Kõrge Müümine Osalemine
................................................................................................ 10 5 KONKURENTS JA TURG ........................................................................................... 12 5.1 Haaslava valla piirkonna kirjeldus ............................................................................ 12 5.2 Turule sisenemine ja konkurents ............................................................................... 14 5.3 Toote/turu maatriks.................................................................................................... 15 5.3.1 Konkutentsianalüüs Tigete puhkekeskuse näol.................................................. 16 5.3.2 Konkurentsianalüüs valitud Tartumaa majutuskohtade näol ............................. 17 5.4 Turu määramine ......................................................................................................... 18 5
Protsess laieneb teise faasi sisemusse! 88. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. 89. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne millised ained on uuritavas objektis? Kvantitatiivne kui palju neid aineid on uuritavas objektis? 90. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me analüüsi teel määrame. Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. Proov = maatriks + analüüt 91. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt 92. Kromatograafia põhimõte. Ainete eraldamine teineteisest. Kõige võimsam segude analüüsimise vahend. 93. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil. Kasutada võib piigi pindala ja piigi kõrgust
sisemusse! 88. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. 89. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne millised ained on uuritavas objektis? Kvantitatiivne kui palju neid aineid on uuritavas objektis? 90. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me analüüsi teel määrame. Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. Proov = maatriks + analüüt 91. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt 92. Kromatograafia põhimõte. Ainete eraldamine teineteisest. Kõige võimsam segude analüüsimise vahend. 93. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil. Kasutada võib piigi pindala ja piigi kõrgust
Lahendskeem: (A!E)- >Gaussi teisend->(E!A-1). N: 248 -2 0 2 468 2. Leontjevi staatiline mudel 1 2 lõpptoodang y kogutoodang x 1 100=x11 160=x12 240 500 2 275 40 85 400 sisemine tarbimine Leontjevi mudel aitab leida samasugust tabelit järgmise aasta jaoks, kui uus lõpptoodang y=(200, 100) Otsekulude maatriks A, aij=xij/xj (1) 100/500 160/400 A= 275/500 40/400 Ax+y=x (2) tasakaaluvõrrand sisemise tarbimise, lõpp- ja kogutoodangu vahel Teades lõpptoodangu uut vektorit same koostada sarnase tabeli järgmise aasta jaoks. Selleks teisendame valemit 2. x-Ax=y (E-A)x=y x=(E-A)-1y=By (3) B on täiskulude maatriks. Leiame E-A ning selle pöördmaatriksi ning same uue kogutoodangu maatriksi: Uusx=By a11=0,2=uusx11/uusx1=uusx11/440, uusx11=0,2*440=88
Elektronide transport Oksüdatiivne fosforüleerimine Oksüdatiivne fosforüleerimine ADP fosforüleerimine ATP-ks, mis toimub konjugeeritult molekulaarse hapniku taandamisega veeks taandatud koensüümidelt pärit elektronide arvelt (taandatud koensüümid reoksüdeeruvad). 1. Andke lühike seletus järgmistele mõistetele a. Mitokondri krista - sisemembraani sopististe kurrud(sisemembraanistik) b. mitokondri maatriks - ruum, mis jääb sisemembraanistiku vahele c. intermembraanne(membraanide vaheline) ruum - ruum, mis on sise ja välismembraani vahel d. tsütokroomid - valgud, mis paiknevad membraanidevahelises ruumis. Käituvad elektronide ülekandjatena. [membraanvalgu kompleks, mis vastutab fotosünteesi eest sini-rohebakterites] e. ATP süntaas - ensüüm, mis sünteesib ATP-d 2. Selgitage hingamisahela e. elektronide transpordisüsteemi (ETS) kohta järgmist:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
