KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maal...
lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena.Nad pidid oma maad ise harima, sest neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi. Vabatalupojad need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Kõige enam leidus neid maaisandate isiklikes valdustes. Külaühiskonna alumise kihi moodustasid vabadikud, kes olid maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all. Õigusliku seisuse halvenemine ja pärisorjus: Mõisapõldude harimiseks kasutati tlupoegade tööjõudu ja vahendeid. Tekkis uus koormiste liik teokohustus. 15. saj. teisest poolest juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa
mõisad, poolakate mõisad). Maaseadusega arvati riiklikku maafondi 500 000 ha maad ehk 30% kogu Leedust. Kompensatsioon: Aluseks võeti 1910-1914 maahinnad, maksti Ober-Ost markades, mis 1922. aastaks olid devalveerunud ning kui konverteeriti hüvitus littidesse siis hüvitus oli veelgi väiksem. Soo- ja rabamaad ei kompenseeritud. Hüvitust ei saanud need, kes võitlesid Leedu vastu (poolakad). Kes said maad? Eelistati maata ja vähese maaga talupoegi (8-20 ha maad). Maa tuli välja osta 36 aasta jooksul - Hind olenes headusest, asukohast, majanduslikust olukorrast. Maatuid oli 55 000 ja 38 000 olid vähese maaga talupojad. Maa jagamisel suudeti rahuldada 70% maad taotlenute soovi. Eesõigus oli Leedu armee vabatahtlikel (tasuta maa, 15% maast said). 1926. aasta riigipööre ja A. Smetana autoritaarne reziim- 1926. aastal valimistel võimule tõusis Rahvussotsialistide ja Sotsiaaldemokraatide
Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku. (Jalapäev töö mõisa põllul hobuseta või härjata) · Vabatalupojad- olid vabad teotööst ja tasusid koormisi rahas. Ka talupoegadest mõisa ametimehed (kupjad, aidamehed jne) olid vabatalupojad. · Maavabad- üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes. Makse ei maksnud. · Sulased, tüdrukud, vabadikud teenisid palgalistena või päevilistena taludes, maata talupojad. Kuigi sõjalisi väljaastumisi enam ei esinenud, ei leppinud eestlased siiski kujunenud olukorraga kergesti. Piiriäärsetel aladel püüti põgeneda Venemaale, Soome või Rootsi. Otsiti mõisaid, kus koormised olid kergemad. Ka linnad olid talupoegadest huvitatud. Et põgenenud talupoegi üles otsida ja karistada, seati sisse adra- e haagikohtuniku ametikoht. Vana-Liivimaa rahvastikus domineerisid keskajal põhirahvused - eestlased, lätlased, liivlased, kusjuures
2.Põldude rajamine nõlvadele------->pinnase erosioon 3.Põllumassiivide rajamine---->tuule erosioon 4.Üle väetamine------>pinnase reostus,saagi keemilise koostise muutus 5.Maade niisutamine----->pinnase sooldumine 6.Uute põldud rajamine----->hävib ökosüsteem 7.Masinate ja kemikaalide kasutamine------>kõik eelmised tagajärjed Maailma toiduprobleemid Teravamad toiduprobleemid on Aafrikas,Lõuna-Aasias,Ladina-Ameerika osades piirkondades,kus põhisihtgrupp on linnade vaesed ja ilma maata maaelanikud.Põhiprobleemiks polegi mitte toidupuudus vaid vaesusest tulenev ebavõrdus.Tänapäeval on arengumaade toiduprobleemide põhjustajaks traditsiooniliste tootmisviiside säilimine,tihe rahvastik ja halvad loodusolud. Kalandus .Kalavarud maailmameres ei jaotu ühtlaselt.Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas,kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes,kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid
c) Usk Messiase tulekusse. d)Usk surnute ülestõusmisse. e)Kohus peale surma. 10. Mis ajavahemikuga seostatakse judaismi teket? Judaismi teket seostatakse aastatega 539-333 eKr. 11. Kuidas nimetatakse hajuvil elavaid juute? Sünagoogid olid tavaliselt diasporaa ehk hajuvil elavate juutide palvekodadeks (näiteks Egiptuses juba III sajandil eKr). 12. Kes on habirud? habirud kujutasid endast vaid teatud sotsiaalset klassi, seejuures varatut. Nad olid maata inimesed, kes kuulusid alamasse seisusesse ja võisid olla ka teeröövliteks. `'röövel'' , `'mässaja'' viide heebrealaste suguharust. Need on inimesed, kes kuuluvad põlisrahvaga võrreldes, kellede seas nad elavad, alamasse sotsiaalsesse kihistusse. Seepärast on neil ka vähem õigusi. Seega on tegemist inimestega, kes seisavad väljaspool kehtestatud korda, millest ka nende mässumeelsus. 13. Kuidas nimetatakse juutide pühakirja ja milline on selle alajaotus?
50, Iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse toiduainetetööstuse arengueeldusi ja arengut; ( looduslikke arengueeldusi maailma erinevates piirkondades ja võrrelda erinevate piirkondade põllumajandust ja toiduainetööstust); 50. selgitab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning esinemispiirkondi; Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna maades, kus kõige enam kannatavad toidupuuduse all maata maarahvas ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20. sajandi näljahädadest pole tähendanud absoluutset toidupuudust, probleemiks on olnud vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule. Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused on traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, tihe rahvastik ja kohati halvad loodusolud. 53. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest;
endaga kodusõja lõpu. Need, kes enne olid sõdinud üksteise vastu, hakkasid sõdima ühiselt Jaapani vastu. Sõda lõppes 1945. Rahu ei saabunud, algas uuesti kodusõda, 1945- 49. Uuesti puhkenud kodusõjas olid ühel poolel Guomindang ja teisel poolel Hiina Kommunistlik partei. Kommunistide populaarsus pärast II ms tõusis, kuna nad lubasid läbi viia maareformi, nendes piirkondades kus võimul olid võeti suurmaaomanikelt maa ja jagati vähese või lausa maata talupoegade vahel ära. Teiselt poolt: Guomindang oli suutnus suured linnad enda kätte jätta, aga pärast II ms oli raskusi nende varustamisega ja 1946-47 puhkes suur nälg, hukkus umbes 10 miljonit inimest. See vähendas nende populaarsust. Ka sõjaliselt osutusid kommunistid tugevamaks, nende armees, mis kandis nimetust Hiina Rahvavabastusarmee, oli rohkem mehi. Lõpuks ei jäänudki muud üle kui taanduda Taiwani saarele. 1949. aastal kuulutati mandril välja Hiina Rahvavabariik ja
30 hektarit ületav maa tuli taludelt ära lõigata ja arvata riiklikku maatagavarasse uute talude tegemiseks ning väiksematele juurdelõigete andmiseks. Talumaade vähendamisega kaasnes kohati ka kariloomade äravõtmine ning põllutöömasinate tasuta võõrandamine. Kui väideti, et nõukogude reform vähendas talude vahel valitsevat ebavõrdsust, siis tegelikult see nii ei olnud. Maa ja inventari äravõtmine nõrgendas suuremate talude tootmisvõimet. See ei aidanud väiketalupidajaid ja maata inimesi paremale järjele. Eesti talukultuuri hävitamine viidi lõpule kollektiviseerimisega (Kasepalu, 1991). 1950ndatel läbi viidud kollektiviseerimine oli üks esimene puisniitude kadumise põhjus. Peamine puisniitude pindala vähenemise põhjus oli suurtootmisele üleminekuga kaasnenud käsitsitööst loobumine. Intensiivsemale põllumajandusele üleminek on olnud puisniitude kadumise peapõhjus ka Lääne-Euroopas (Kukk, 2004).
Avaldas uusi regulatsioone (talupojale jääb tema talukoha kasutamisõigus põliselt, tuli asutada talurahvakohtud, mõisnik võis talupojalt maa ära võtta vaid kohtuotsusel). Talupojad jäid tegelikus elus ikkagi pärisorjadeks ning elu ikka veel raske. Koormised olid ikka veel väga rasked ja suured. Jõuti veendumusele, et kõige parem on kõige teiste seaduste kõrval talupojad vabastada pärisorjusest. Talupojad vabastati ilma maata. Vabastamine ei toimunud kohe päeva pealt, vaid kolme aasta jooksul. Sisuliselt aga ei muutunud ikkagi palju, kuna talupoeg pidi maad rentima ning seega töötati mõisas edasi . 19. saj jooksu hakati vaikselt üle minema ka raharendile või saadeti teorendile mitte peremees või naine vaid sulane. Anti talurahvale ka perekonnanimesid. Enne seda oli kasutusel olnud vaid ristinimi ja talunimi koos isanimega.
Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Maavaldus tagas ka majandusliku ning isikliku sõltumatuse, samuti piisava jõukuse oma kodanikukohustuste, esmajoones sõjaväekohustuse täitmiseks. Igaüks pidi pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ette nähtud relvastuses, mille muretsemine oli tema enda kohus. Kõige jõukamad teenisid sõjaväes ratsanikena, keskmise jõukusega ja vaesemad roomlased aga erinevas relvastuses jalaväelastena. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Nende ainus varandus olid nende lapsed (proles), mistõttu neid hakati nimetama proletaarlasteks. Proletaarlaste õigused rahvakoosolekul olid piiratud, kuid nemadki kuulusid rooma kodanike hulka. Elu varases Roomas oli talupoeglikult karm ja tahumatu. Enamuse roomlaste peategevus oli põlluharimine ja sõdimine. See kujundas roomlaste maailmavaate ning kõlbluse, mille aluseks said kodumaa-armastus, riigivõimu ja traditsioonide austamine
1945. aastal taaskehtestati Eestis alevi staatus. Seoses sellega suurenes ka linnaliste asulate arv. 1945. - 1950.a. sai 24 asulat alevi ning Kohtla-Järve ja Kiviõli linna staatuse. 1945-1950 kasvas Eesti linnarahvastik üle kahe korra. Maal taastas nõukogude võim mõisatüüpi suurmajandid. Vastavalt hakkasid kiiresti kasvama ka mõisad kui asulatüüp. Neid nimetati nüüd küll majandikeskusteks, kuid elasid neis ikka samad inimesed - riigimõisa ametnikud ja maata palgatöölised ehk moonakad. Paljud majandikeskused kujunesidki endiste mõisate asunduste kohale. Suuremaid ja edukamaid majandikeskusi hakati nimetama alevikeks. Alevike kasv toimus ühelt poolt alevite, teiselt poolt talude arvelt. Talude võrk hõrenes tunduvalt, sest maarahvastik koondus peamiselt majandikeskuste mitmekorruselistesse linnalist tüüpi elumajadesse. Nõukogude perioodi lõpus linnade kasv peatus ja maaelanikkond hakkas kasvama. See oli seotud
Perioodi algul valitses peaaegu üle kogu Kreeka sugukondlik aristokraatia, kelle võim tugines primitiivsele maaomandile ja orjapidamisele. Basileuste (väepealikud/ füülivanemad) võim vähenes ajapikku, tähtsamat osa hakkasid mängima aristokraatia nõukogud. Ar. sugukonnad hõlmasid järjest enam maa, mis oli tähtsaim rikkus. Vara soetati ka piraatluse teel. Algas intensiivne raharinglus ning väiksemate maaomanike laostumine. Kehvemad jäid päris maata ja pidid teiste juurde sulasteks minema, lisandus ka võlaorjus. Sellises seisundis talupoegi nimetati eri maakonnis erinevalt: Argolises gümneedid, Sikyonis korünefoorid, Tessaalias penestid, Kreetal voikeedid jne. Viljakaist orgudest mägedesse tõrjutud vabu inimesi nimetati perioikideks. Kehtis suuline tavaõigus e. lihtrahvas pidi aristokraatiale kuuletuma. Sugukondliku vastutuse põhimõte: 1 sugukonnaliikme eksimuse eest vastutab terve sugukond (kasutati tihti ebasoovitavate
Suuremad linnad kasvasid nõukogude ajal linnastuteks. Linnastu on teatavasti rühm üksteise lähedal paiknevaid ja ühtse tervikuna talitlevaid linnu, aleveid ning maa-asulaidki. Maal taastas nõukogude võim mõisatüüpi suurmajandid. Vastavalt hakkasid kiiresti kasvama ka mõisad kui asulatüüp. Neid nimetati nüüd küll majandikeskusteks, kuid elasid neis ikka samad inimesed - riigimõisa ametnikud ja maata palgatöölised-moonakad. Paljud kujunesidki endistest mõisatest-asundustest. Suuremaid ja edukamaid majandikeskusi hakati nimetama alevikeks. Alevike kasv toimus ühelt poolt alevite, teiselt poolt talude arvelt. Talude võrk hõrenes tunduvalt. Taasiseseisvunud Eestis on asulatevõrgu normaliseerimine alles alanud. Tulnukrahvastiku osaline lahkumine ja rahvaarvu loomulik kahanemine on vähendanud enamiku linnade elanike arvu. Alevid seati 1993
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...
· Valitsuse poliitika- kas on soosiv või mitte Areng: · Palju on maad haritud · Palju toodetakse toiduaineid ja põllumajandussaadusi · Eksport/import · Ja kõik muu mille kohta on informatsiooni Toiduprobleem on kriitiliseim Aafrikas, Lõuna-Aasias ning Andide piirkonna (Lõuna- Ameerika) maades. Toidupuuduse all kannatavad eelkõige maata maarahvas ning vaesed linlased. Mitte ükski 20. sajandi näljahädadest pole tähendanud absoluutset toidupuudust, probleemiks on olnud vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule. Arengumaade toidumajanduse nõrkuse on põhjusteks võib pidada traditsioonilist(agraarsete) tootmisvormide püsimine, tihe rahvastik (maapuudus) ja kohati halvad loodusolud. 56. Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine
sajandi ajaloo küsimuste uurimisega, agraarfarmid, artiklid 19. sajandi keskpaiku olnud probleemide kohta. Maanõuniku positsioon võimaldas juurdepääsu materjalidele. Nelja köiteline raamat Liivimaa ajaloost jäänud käsikirja. Adolf Agthe (1883-1932) Majandusteadlane ja statistik. Õppis Leipzigis, natsionaalökonoomika tegelane Bücher tema õppejõuks. 1909 doktoritöö maaproleatariaadi kujunemisest Liivimaal seletamaks rahutusi 1905. aastal. Agthe vaatleb, kuidas tekkinud maata talurahvakiht ehk proletariaat tolleaegses kirjanduses. Asutanud etnoloodgide poolt kasutatavat andme kogumist. Kasvanud talurahva kiht, kel polnud tlu. Agthe järgi üks suurimad rahva rahulolematuse ja 1905. aasta mässu põhjustajaid. Kolmas brosüüri sõda, Tobin ei nõustu Agthe arvamusega. Bücher kaitses oma õpilast ja andis välja artikli, väitis et balti härrad pole ei pädevad ega objektiivsed, seega ei suuda teaduslikul tasemel väidelda
``Igaüks`` oli oma olemuselt sarnane Liivimaa omaga, kuid ta arvestas rohkem mõisnike huve. (Agraarkriis ei lahendanud probleemi ja pärisorjust ei kaotatud.) 1816 kinnitas keiser Aleksand I teise Eesti talurahvaseaduse `` Eestimaa tallorahva kässoraamat`` ja 1819 Liivimaa ``Liivlandi maarahva säädus`` (kehtis ka Saaremaal) - hakkasid kehtima vastavalt 1817 ja 1820. Nende alusel kaotati pärisorjus, kuid talupojad vabastati ilma maata, nüüdsest tuli maad rentida, teoorjus jäi. 1840-st hakkasid toimuma massilised talurahva rahutused ja väljaränne. See tekitas olukorra, kus tuli vastu võtta uued talurahvaseadused: Liivimaal 1849b(parandused 1860) ja Eestimaal 1859, Saaremaal 1865. Uued seadused keelasid talumaid mõisastada, lõid eelduse üleminekuks raharendile ja võimalusele talude väljaostmiseks. Nimetatud seadused/parandused kehtisid 1940 aastani. Kriminaalõigus: 18 saj
eest, hoidis ära kohalikud vastuhakud, oli ülemkohtunik, kogus makse; ei saanud palka, mõni kasutas ametit rikastumiseks ära. Gracchuste reformikatsed sõjavägi koosnes isikliku varustusega talupoegadest, talupoegade laostumine kahjustas võitlusvõimet; riigimehed, vennad Tiberius ja Gaius Gracchus püüdsid olukorda reformide teel muuta, tahtsid kehtestada maavalduse suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikel ülejäänu andma maata kodanikele, senaatorite vastuseis; Gracchused lasksid end valida rahvatribuuniks ja kehtestasid vastavad seadused rahvakoosoleku toel, senati vastuseis siiski, mõlemad hukkusid sisesegadustes, reform jäi pooleli, laostumine jätkus, vabade talupoegade sõjaväe lõpp 17.Rooma: Rooma vabariigi langus ja varane keisririik Vabariigi languse põhjused kord vastas linnriigi valitsemisele; 2 eeldust:
Oma riigis nim kuningat piiskop ja peapiiskop. Paavstivõimu tippaeg 1198 1216, Innocentius III valitsusajal. Paavst kõrgeim instants. Paavstid 13. sajandil hariduselt juristid. Innocentius III ajal Saksamaal võistlesid rivaalid, paavst kutsuti vahendajaks. Arleaat (Lõuna Burgundia, Lõuna Itaalia). 24 Paavstile Saksamaa, Itaalia ja Arleaadi kroon. Milline seal vahekord ilmaliku ja kirikliku võimu vahel? John Maata (Inglismaa kuningas) oli vastuolus oma maaomanikega, tunnistas paavsti oma senjööriks. Poliitilised olud Innocentius III ajal väga soodsad. Ei maksa ülehinnata tsentraliseerimist, kommunikatsioon eri osade vahel pole nii kiire! 13.sajandil oli paavsti autoriteet küll üldtunnustatud ja ta otsused olid olulised, otsused arvesse tulevad ja õiguslikult siduvad aga samal ajal ei tasu ta mõju Euroopas perifeerias ja üksikküsimustes üle hinnata. Nt
· 1791 ettevõtlusvabadus: võimaldab moodse kapitalismi arengu · Riigihalduse detsentraliseerimine: 1. Departemangud (83) 2. Provintsihalduse demokratiseerimine 3. Kohtureformid: nende sõltumatus Usu- ja kirikureformid · 1789 usuvabadus · Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused · 1789 kat.kiriku varanduste konfiskeerimine (riigile võõrandamine) ... Motiiviks riigi pankrot ja maata maaelanike aitamine (pole kasu) Riigi ja kiriku vaheliste suhete uuendamine: riik valib preestrid-piiskopid ja maksab neile palga 1790 hakatakse nõudma vaimulikelt truudusevannet revolutsioonile ja tsiviilriigile. Kirik... · Osa vaimulikest ja lihtrahvast pole sellega nõus · Riigistatud kirik = uus ,,põhiseaduslik kirik" · Hiljem kirik ja riik lahutatakse teineteisest täielikult Uus põhiseadus 1791 · 1791
peale maa päriseksostmise seadusi uued talurahvarahutused, neist suurim: 1858. a Mahtra sõda 1860ndate aastate reformid: 1863. a passiseadus täielik liikumisvabadus Venemaa kubermangude piires algas väljarändamine Venemaale ja eestlaste asunduste rajamine Kaukaasias, Siberis ja KaugIdas 1865. a keelati kodukariõigus 1868. a keelati teoorjus 1866. a vallaseadus vald vabanes mõisniku eestkostest moodustati valla täiskogu (kõik peremehed + 1/10 maata meestest ), mis valis vallavolikogu vallal oli oma eelarve kogu vallavalitsemine toimus mõisast sõltumatult 4.4. Kultuur 18.-19. sajandil Usuelu: peale Põhjasõda nõrgenes kiriku seisund tunduvalt kui Rootsi ajal oli luterliku kiriku taga riik ja kiriku seisund oli suhteliselt autonoomne, siis 18. sajandil tuli arvestada paljude mõjuteguritega: riik oli õigeusklik ja luterlus oli siin vaid sallitud usk
Plebeid pidid hakkama saama väikese tööjõuga, osaliselt palgati tööjõudu, sp plebeide olukord võis järsult muutuda. Põllumajandus sõltub kliimast, piisas ikaldusaastat, kui perekond pidi võlgu võtma ja võlad kasvasid ülepea. Patriitsidel oli tööjõudu ja raha raske aasta üle elada. Plebeid müüsid kergesti maad. Algselt toimus võlakatteks orjusesse müümist, rooma kodanikke ei saanud müüa, kiiresti keelati ära. Võlgadest pääsemiseks üks võimalus oli maa ära müüa. Maata talumees pidi hakkama palgatööliseks või minema linna. Suurem osa plebeide perekondadest rooma linnas olid pärit laostunud taluperekondadest. Linna suundunuda hakkasid plebeid endale õigusi juurde võitlema. Vabariigi aja esimeste sajandite põhiline vastuoli plebeide ja patriitside vahel oli agraarkriis, mis sundis talupoegi minema linna. Plebeid väljusid võitlusest peaaegu võitjatena, said tasapisi järjest suuremaid õigusi, uued inimesed said võimu juurde. Nende
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. Eestlaste edu põhjused: 1) vabatahtlike väeosade loomine (N: koolipoisid, spordiselts Kalevi liikmed, Kuperjanovi partisanid) 2) soomusrongide efektiivne kasutamine 3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine > vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner 4) eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest (13 000 meest)> valitsuse lubadus teostada maareform (maa jagamine maata talupoegadele teostus 1919); enamlaste poliitika pööras rahva nende vastu 5) välisabi saabumine > Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud 6) paranes vägede varustamine (annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt) Suurriikide - Inglismaa ja Prantsusmaa - toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna
Paavstivõimu tsentraliseerimine algas enne ilmalike riikide oma. Paavstide püüe jõuda universaalse monarhiani oli kaugele jõudnud, aga selleks puudus mehhanism. Suurte 13. saj paavstide seas oli esimene Innocentius III (1198-1216), kelle ajal said paavstidest ka juristid. Paavsti võim nii ilmalikes kui vaimulikes asjades oli kindlustatud. Saksamaal oli Suure Interregnumi ajal paavstidel roll olla vahekohtunik. Inglismaal analoogselt konfliktis John Maata ja tema aadlikkonna vahel.13. saj muutus nt kanoniseerimine paavsti asjaks sellest sai formaalne protsess kuuria juures. 1294. a sai paavstiks Celestines V, kes astus aga kohe tagasi, sest mõistis, et paavstlus talle ei sobi. Tema asemel sai paavstiks Bonifacius VIII. Tema vastaseks oli Prantsusmaa kuningas Philippe IV Ilus, kes oli võimuahne mees, kes oli rahahädas. Rahamurede lahendamiseks maksustas ta ka vaimulikud, paavst aga keelas selle
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ...
jõule tuginedes võttis vastuhaku võimu vähemaks ja suutis 16 saj esimestel aastatel võimu laiendada. Tema ajal oli vast ordu kõige tugevam. 1422 aastal tuli kokku esimene Vana-liivimaa maapäev,kus olid esindatud kõik maahärrad. Nende korraldamine muutus traditsiooniks. Need jäid hambututeks, sest nendel päevadel sai otsuseid langetada vaid ühehäälselt, ainult maapäevade abil ei olnud võimalik kõiki vaene maha maata ja üksmeelt saavutada. Algas Vana-liivimaa konfedaratsiooni värk. .Samal ajal tuli vana-liivimal tegemist teha välisnaabritega, leedut lõunas ja vene vürsti riike idas. 13-14 saj oli nende välissuhete kujundamisel aktiivsemaks pooleks vana-liivimaa riigid. Leedulased olid ikka paganad. 13 saj -14 saj algus, vastastikused sõjakäigud, ordu oli aktiivsem aga ei pruukind olla edukam. Samas need vastastikused sõjakäigu ei muutnud midagi poliiitlises korralduses. Mõlematel pooltel
Siinne aadel oli ühtaegu tegev nii põllumajanduses, töönduses kui kaubanduses, mis võimaldas kaubandus- ja tööndustulusid investeerida põllumajanduse moderniseerimisse. Valitsevaks põllumajandusharuks kujunes lambakasvatus, andes toorainet villast riiet tootvatele manufaktuuridele. Lambakasvatuseks vajalike karjamaade suurendamiseks loobuti teraviljakasvatusest. Tarastamise (enclosure) käigus hävitati talusid ning piirati kogukondlikku maaomandit. Maata jäänud talupoegadest kujunes tööjõud rajatavatesse manufaktuuridesse. Töönduses püsis edasi tsunftikorraldus. Suurkaupmehed sekkusid ka tootmisesse, varustades linna või küla käsitöömeistreid toorainega ning ostes ettemääratud hindadega nende toodangut. Paljud käsitöölised muutusid seeläbi iseseisvatest väiketootjatest palgatöölisteks. Suurettevõtjate vahendustegevus suurendas töönduse seotust üleeuroopalise turuga ning oli eelduseks varauusaja lõpul
kuningas Robert* ja mida on kirjeldanud Helgaldus *. Peaaegu kõik on kadunud. Mis on jäänud kabinetist, kus Louis Püha «oma abielu sõlmis»*? Aiast, kus ta õigust mõistis, «seljas kamlotist tuunika, jämedast riidest käisteta ülekuub ja selle peal mantel mustast sandalriidest, kui ta oma sõbra Joinville'iga * vaipadel pikutas»? Kus on keiser Sigismond'i * tuba? Ja Charles IV * oma? John Maata * oma? Kus on trepp, millelt Charles VI * oma armuedikti välja kuulutas? Kus kiviplaat, millel Mar-cel dofääni juuresolekul mõrvas Robert de Clermonti ja Champagne'i marssali *? Kus jalgvärav, mille juures vastupaavst Benedictuse bullad puruks kisti * ja mille kaudu nende toojad pilkeks mitrasse ja kirikukuube ehituna tagasi läksid, et siis minna avalike patukahetse-jatena läbi Pariisi? Ja kus on suursaal oma kulla ja sinaga, oma teravkaarte ja raidkujudega, oma sammaste ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
