Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased: sakslased, venelased, rootslased Talurahva kihistumine jaguneti jõukuse ja positsiooni järgi kihtidesse Adratalupoeg kõige arvukam, pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalg talupere noorim poeg, kes rajas oma elamise ääremaale, pisike talu, halb maa Vabatalupoeg olid end koormistest raha eest lahti ostnud Maavaba talupoeg ülik, kes sai talu läänikirja alusel, talupoja kohustusi ei täitnud Vabadik maata talupoeg, et ära elada pidi end palkama sulaseks või toatüdrukuks Trääl sõjavang või põgenik 1343. 23.aprill Jüriöö ülestõus. Põletati mõisaid ja kirikuid. Eestlased tundsid, et neid jäeti kõrvale oma maa saatuse otsustamisest, ei oldud kunagi unustatud muistset vabadust, soov see taastada. Algas Padise kloostri vallutamisega. Toimus Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal, aga rahutusi oli ka mujal Eestis. Paides tapeti eestlaste 4 vanemat. Eestlased
juunist septembrini. Kõige harimis kõlblikum aeg ongi juunist septembrini, sest siis on olemas selleks kõik vajalik. Õige temperatuur, sademed jne. Indias on üldiselt viljakad mullad. Põllumajandus(pean silmas riisi ja nisu kasvatust) on võimlik riigi madalamates piirkondades, riigi põhja, kõrgemas mäestikes toimub peamiselt loomakasvatus. Suuremal osal talupoegadest on maad vähe, ainult 1-2 hektarit. Paljud inimesed on maata. Indias on aga ka suuri jõukaid majandeid. Tänu kliimaoludele kasvavad taimed kogu aasta. Põllutöödes eristatakse suvist ja talvist aega. Lõuna-Indias kasvatatakse ka kohvi- ja kautsukipuud, kookospalmi ja vürtsitaimi. Mtmed põllusaadused, nagu puuvill, dzuut ja maitseained on ammusest ajast India väljaveokaup. Kiiresti kasvavat rahvastikku aga oma põllumajandus täielikult toita ei suuda, mistõttu näiteks nisu imporditakse teistest riikidest sisse . Peamiselt
1897.a rahvaloendusel elas väljaspool Eesti ala umbes 100 000 inimest 1866.a vallaseadus jällegi mõlema kubermangu kohta. See tähendas, et vald vabanes mõisniku kontrolli alt. Vallas oli kõige tähtsam valla täiskogu, kus olid kõik valla peremehed (vahet pole kas rentnik või päris peremees) ja iga 10 maatamehe kohta 1 (sinna alla käis ka ntks peremehe poeg). Täiskogu valis valla volikogu, mis valiti 3 aastaks, seal 4-24 liiget, seal samuti pooleks peremehed ja maata mehed. Volikogu lahendaski igast küsimusi. Selle liikmete seas oli ka vallavanem, kes pidi olema kindlalt peremees. Liikmeks olek oli auasi, palka ei saanud. Küll aga oli vallal ka palgalisi ametimehi, keda vallavolikogu palkas, ntks koolmeister, vallakirjutaja (sekretär, raamatupidaja), vallakasakas (käskjalg, vallakohtu teener). Igal vallal oli vaja ka vallamaja ja vallalaegast (eelarve). 1874.a sõjaväereform teenistusaega lühendati 6 aasta peale 25 asemel. Mida rohkem
sepad, puusepad. Mõisa ametimehed oli vabad adratalupoegade tavalistest koormistest. Adratalupojad on talupoegade põhilikk, kes pidi tegema teotööd ja maksma makse. Omasid ka palgatöölisi. Talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades(1 adramaa=ühe adraga haritav maa=410 ha). Üksjalad olid küladest välja poole uusi talusid asutavad adratalumede nooremad pojad. Koormised väiksemad –uudismaa ülesharimine oli vaevaline. Vabadikud olid külaühiskonna laumiseskihis ehk ilma maata või vähese maaga põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad-sulased-teenijad. 13, 14 saj. allikates on ka mainitud trääle ehk orje (sõjavangid, võlgnikud, karistusest lahti ostetud surma mõistetud) Pilet nr.7 1.Vaimuelu Rootsi ajal. Uusaegne Põhja – Euroopa: 17. saj. algul valitses Põhja – Euroopa vaimu- ja kunstimaailmas renessanss. Teostatud oli usupuhastus, trükikunsti levik oli muutnud kirjasõna enneolematult kättesaadavaks. Tekkinud olid nn.rahvusriigid, kus asjaajamine
kaudu oma vaateid tutvustada Demokraatia kolm põhinõuet *Konkurents (tootmistasandil) *Hääleõigus *Kodanikuõigused(valimisõigus) ELIITDEMOKRAATIA -tähendab seda, et tegelike otsuste tegemine riigis on läinud väikese grupi poliitikute ja majandusinimeste kätte. -Nt annavad ettevõtjad poliitikutele raha ning ootavad selle eest vastuteeneid. Riik, riigi olemus ja funktsioonid Riigi tunnused on: * maa-ala ilma maata ei ole riiki * rahvas kodanikkond inimesed, kes elavad püsivalt selle riigi territooriumil * suveräänne (iseseisev riigivõim) * majanduslik tegevus, tihti ka oma rahaühik * transpordisüsteem * sotsiaalsüsteem, sh haridussüsteem * valitsus, mis pakub avalikke teenuseid ja teostab vastavate institutsioonide (nt politsei) kaudu kontrolli riigi territooriumi üle * rahvusvaheline tunnustus * tegutseb ühiskonna heaolu ringvoolu suunamisega
1.3. Talurahva koosseis 19.sajandil: Mõisarahvas Külarahvas Mõisas teenistust Taluperemeh Sulasrahva Vabadikud leidnud talupojad: ed (koos s (e popsid või mõisasundijad peredega) saunikud) (nt kubjas - Rentisid Said Talude äärealadel tegeles teoliste mõisalt maad, teenistust elavad maata tööle-sundimise ja tasudes renti taludes; talupojad, kes järel-valvega, teotöö ja peamiselt vastutasuks kilter- kupja muude tegid pisikese maalapi Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 4 abiline, koormistega teotööd eest aitasid talu-
Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukindluse ja kõrge saagipotensiaali. Neid hakati laialt kasutama indias, pakistanis jt riikides. ) Ehkki uued sordid suurendasid tootlikkust paljudes põllumajandusharudes, toimus see ebavõrdsuse ja maata elanikkonna hulga suurenemise ning keskkonnakahju hinnaga Teravilja saagikust mõjutavad faktorid: Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine (praegusel ajal kasutatakse tänu keskkonnapiirangutele vähem taimekaitsevahendeid ja väetiseid. ) Põllumajanduses üha rohkem kasutuses täppisviljelus kus erineva viljakusega põlluosale erinev kogus väetist. Teravilja saagikust mõjutavad faktorid: *Propageeritakse üha enam maheviljelust, kus sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad ...
suvekojas. Hiljem hakkasid levima saunaköögid. Sauna tuli minna heas ja lahkes meeleolus. Saunas ei tohtinud tülitseda. Vihtlemisel tuli vastastikku üksteist abistada ja kombekohaseid tänusõnu lausuda. Saun oli püha koht. Arvati, et saunas käivad esivanemate hinged ja haldjad. Saun oli sünnitusruum ja tohterdamiskoht; saunas suitsutati liha, kuivatati väheses koguses vilja või lina, vanutati villast riiet. Sauna kasutati ka eluruumina, kus elasid vaesed ja maata inimesed, kes saunaajaks pidid oma kraaminatukesega välja kolima. Magamiseks 2 kasutasid nad saunalava, toitu tegid ahjusuus. Pärast talude päriseksostmist oli Lõuna- Eesti suurtaludes saunakambrite ehitamine väga levinud. Saunas elasid saunikupered, kes kasutatava maa ja eluruumi eest tegid peremehele tööd. Sauna ehitamine pidi olema vanadele eestlastele väga südamelähedane. Ega muidu
○ Monarhia asendamine vabariigiga ○ Vähemusrahvaste õiguste austamine ○ Vastutuek eestlaste rehvuslikele soovidele 1905. a revolutsiooni põhjused ● Poliitilised ○ Rahulolematus absoluutse monarhiaga ○ Bürokraatia - võim vene ametnikel ○ Puudusid demokraatlikud vabadused (tsensuur, erakonnaloome õigus puudus) ● Sotsiaalmajanduslikud ○ Baltisakslaste ülemvõim maal ○ Maata ja maaga talupoegade vahelised konfliktid ○ Tööliste kehv olukord ● Rahvuslikud ○ Venelaste asjaajamine ○ Venekeelne haridus ○ Kultuurilised piirangud ● 9. jaanuar 1905. aasta - V erine pühapäev - vallandusid stiihilised väljaastumised ka Eestis: ○ Töölised streikisid ○ TÜ-s katkestati õppetöö ○ Mõisamoonakad ei teinud tööd Revolutsiooni sündmused. ● 1905
kutsuti ellu haridusseltsid, moodustus NoorEesti rühmitus, jätkus seltside loomine, rajati kutselisi näitetruppe, kirjasõna arenes, Eesti Rahva Muuseum 2. Miks oli maapuudus 20. sajandi algul Eestis üks teravamaid probleeme? põllumajandusel oli endiselt tähtis koht majanduses, 83% talumaadest päriseks ostetud, kuid endiselt enamiku moodustasid maata talupojad kehvikud neile andis riik väikekohti. Sotsiaalne kihistumine 25% külvipinnast mõisnike käes, 2/3 talupoegadest ilma maata. 3. Mis aitas talupoegade olukorda parandada? uued agrotehnilised võtted levisid talurahva hulgas, põllumeeste seltsid, talus orienteerusid piimakarjakasvatusele, mis oli tulu toov. Jagati väikekohti kehvikutele, õhutati väljarännet, linna minek. 4
kaupmehed, arstid, õpetajad ja mõned oskustööliste kategooriad. Ülejäänud pidid tõmbama liisku, kellel tuleb minna sõduriks ja kes sellest pääseb. Ohvitseridelt hakati nõudma sõjaväelist haridust. Talulpoegade teotööd piirati. Enamasti tuli käia mõisatööl 3 päeva nädalas (Tsehhis 5 kuni 6 päeva). Maria Theresia ajal loodi riigis bürokraatlik riigiaparaat. Ametnikeks said peamiselt maata aadlimehed. Nad olid töökamad ja toimekamad, sest olid lapsepõlvest peale tööga harjunud. Maria Theresia järglase Joseph II ajal kaotati pärisorjus riigi põhialadel 1781. aastal ning Ungaris 1785. aastal. Kui 1784. aastal tehti kõikides asutustes kohustuslikuks saksa keel , muutus uus riigiaparaat vähemusrahvaste rõhumise vahendiks. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoolide võrku, oskustööliste ettevalmistamiseks asutati tehnilisi koole.
iseseisvusaja kultuuri orgaanilise jätku. 1944. aastal ei olnud maalimasõda veel läbi. Säilis lootus, et lääneriigid tulevad Baltikumile siiski appi ja seda oodati mõnda aega pärast sõdagi. Metsad olid täis metsavendi, kes ootasid liitlaste dessanti. Peagi selgus, et asjata ning sõda Eesti metsades võttis meeleheitliku värvingu. Metsavendluse selgroo murdis lõplikult 1949.aasta küüditamine. Sellega löödi põrmu ka eesti küla või õigemini eesti talu, mis siitpeale muutus maata ja peaaegu loomadeta kolhoosipereks. Kolhoosikord tähendas ka maaelu senise infrastruktuuri purustamist. Nii maal kui linnas rakendus totaalne meelsuskontroll, mille eest hoolitses Nõukogude julgeolek oma vabatahtlikult ja sunniviisiliselt värvatud agentide abil. Stalisnismi ideoloogiline ja füüsiline julmus ei leevendanud, vaid aina tugevnes, saavutades haripunkti Stalinismi surma eel 1950. aastate alguses. Siis korraldatud ulatusliku kampaania käigus kõrvaldati ühiskondlikust elust
Rooma ühiskond oli talupojaühiskond, sest enamik roomlasi teenis elatist põlluharimisega. Ühiskonna täisväärtuslikeks elanikeks peeti maaomanikke. Maavaldus tagas piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste tähtsamaid kohustusi oma riigi ees. Rikkad roomlased teenisid ratsaväelastena, vaesemad jalaväelastena. Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja seega väekohustusest vabastatud, riigile ja ühiskonnale võisid kasu tuua nende lapsed, seetõttu kutsuti neid proletaarideks. Rikkaid ja vaeseid roomlasi ühendas tihti patrooni ja kliendi suhe. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltlast kliendiks. Poole lubasid üksteist vastastikku toetada, patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda kohtus
Kuningate periood (VIII-VI sajand e.Kr.) Vabariigi periood (VI-I sajand e.Kr.) Keisririigi periood (I sajand e. Kr. V sajand p.Kr.) Kuningate periood: Rooma ühiskond oli valdavalt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimiseda. Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad aga jalameestena. Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja seega väeteenistusest vabad. Riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed mistõttu vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks. Nende õigused olid piiratud ,kuid sellegi poolest arvati ka nemad Rooma kodanike hulka. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekor. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltuvat kliendiks.
See tõi kaasa hulkumise, kerjamise ja varastamise. 12. EESTI 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL (õpiku I osast lk 121-122) Miks ja millal kaotati Eestis pärisorjus, milliseid muudatusi ja probleeme see talupoegade ellu tõi, millised muutused toimusid talupoegade elus 19. saj. keskpaigas, mida kujutas endast talurahva omavalitsus, miks toimus väljarändamisliikumine ja nn keisri usku minek. Eestis kaotati pärisorjus 1816. aastal. Talupoegade vabastamine toimus ilma maata. Maad pidi mõisniku käest rentima ja selle eest tasuma teotööga. Talupoegadele anti perekonnanimed. 19. sajandi kespaigas algas talude päriseksmüümine talupoegadele. Talurahva omavalitsus oli enda vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Varustati magasiaitadesse vilja, kust said talupojad häda korral võtta. Üldkoosoleku otsused teostusid
Taastuvad loodusvarad on inimese seisukohalt põhimõtteliselt igavesed (nt muld, mets, veevarud, toit; päikese, tuule, vooluvee, biomassi energia). Taastumatuid loodusvarasid on piiratud kogus ja need on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul (nt kaevandatavad kütused, maapõuesoojus, tuumajõud, maagid) Toiduprobleemid - Kuna maailma rahvaarv suureneb, tuleb toita üha rohkem suid. Kõige rohkem kannatavad alatoitumise all maata maarahvas ja linnade vaesed arenguriikides. Et kasutusele võtta rohkem maid, tuleks nt vihmametsi maha võtta, kuid nende mullad on vaesed. Lisaks on tänapaeva toidutootmine ja -kasutamine ebaefektiivne ja raiskav. Toitu jatkuks maailmas koigile, kui see oleks ühtlaselt jaotunud. Täna üle poole maailmas toodetud toidust rikneb või visatakse jääkidena minema. Ülemaailmne lihatoostus on enda alla votnud 1/3 maailma
· Küütimine, majutamine, moonasta-mine s.o. sõjaväe transportimi-ne, maju- tamine ja toitmine oma talus 5. Talurahva käärimine ja passikorralduse seadus a)Talurahva käärimise põhjused Lõuna-Eestis 1840.aastail: · Pärisorjuse kaotamine ilma maata ei soodustanud talumajapidamist puudus huvi talutööde vastu · 1840. aasta viljaikaldus ja näljahäda (suuremast näljast ja surmast päästis asjaolu, et kartulist sai eestlaste põhitoit) b)Talurahva tegevus oma olukorra parandamiseks avaldus kahel viisil: · väljarändamisliikumine - Liivimaal levisid kuuldused, et Venemaal jagatakse soovijaile tasuta maad. Seetõttu puhkesid mitmes mõisas rahutused, milledest tõsisem oli nn Pühajärve sõda 1841.a. Otepääl
puudusid poliitilised õigused Vana- Rooma Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad jalameestena. Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja väeteenistusest vabad 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? Kreeklased arvestasid aega 1. olümpiamängudest aastal 776 eKr. 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? Kreeklased kaotasid iseseisvuse 338. eKr, Chaironeia lahingus makedoonlase vastu. 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut!
· Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: - Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal. - Kasvas tööstustööliste osatähtsus. - Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist ja teenindussektoris töötavate inimeste (ametnikud, arstid, poodnikud jne) osatähtsust. · Muutus linna- ja maarahvastiku suhe: - tehnoloogilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu maata ning tööta jäänud talupojad rändasid välja linnadesse. - 19.-20.saj vahetuseks kujunes linnastumise (e urbaniseerumise) tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon. · Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere vanemad koos oma alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned:
Eestlastest talupojad osalevad Euroopas 19.saj. alguse Napoleoni sõdades 1807-1815 (maamiilitsa koosseisus). Lisaks Balti-saksa ohvitseridele, kellest tuntuim Barclay de Tolly teadaolevalt kuulsaim väejuht Eestist, talle on omistatud ka Napoleoni hävitaja tiitel. (Leipzigi lahingus 1813) Eesti 19.saj. algul Pärisorjusest vabastamine ei parandanud eesti talurahva kehva majanduslikku olukorda, pigem vastupidi. Talurahvas oli vabastatud ilma maata ja selle kasutamise eest tuli teotööd teha. 1840ndad aastad algasid viljaikalduse ja näljaga (seni viimane näljahäda Eestis) – see ärgitas talupoegi rahulolematusele ja vastuhakule senise süsteemis suhtes: a) levis väljarändamisliikumine, millega massiliselt talupoegi püüdis Eestist lahkuda. See sai võimalikuks peale 1863.a., peale mida lahkus siit ca. 130000 väljarändajat Siberisse jm. b) Usuvahetusliikumine Levisid valekuuldused, et Vene usku minejatele antakse nn. hingemaa ja
Lõuna-Eestis hakati seoses talude päriseksostmisega 1860.aastaist ehitama uusi, rehest eraldi elamuid. Need olid tavaliselt 2-4 toa, köögi, sahvri ja esikuga hooned. Mulgimaal, kus uusi elamuid enim ehitati kujunes suurtaludes omapärane elamutüüp: ühes otsas asusid peremehe eluruumid, teises peretuba teenijatele, köök, sahvrid, mida hakati nimetama häärberiks.Põhja-Eestis ja saartel hakati uusi elamuid ehitama valdavalt 20.saj. Kohati paranesid ka maata talurahva ja saunikute-popside elamistingimused. Sellised ehitasid endale, kas väikese rehielamu või paari toaga eraldi elamu. Tavaks sai ehitada seni talusaunas elanud kehvikute jaoks sauna kõrvale väike elukamber. Kui talude teotöö lõppes, tekkis uus mõisasulaste-moonakate kiht, kellele pidi peale natuuras makstava töötasu andma ka korteri. Selleks ehitati uut tüüpi elamuid, moonamaju, mis said maata talupoegadele koduks
keskvalitsuse. Sõlmis suhted kuningavõimu ja rüütliordude vahel. Asendas kuningas Louis VII Püha, kui too oli II ristisõjas. Paksunõuandja-suhtedkuningajarüütliordudevahel-asendasPüha Philippe II Auguste (valitses 1180-1223) 1181-1186 sõda Burgundia, Champagne ja Flandriaga, liitis alasid domeeni. Oli algul Richard Lõvisüdame liitlane. 1189-1191 osales III ristisõjas, lahkus seal enne Richard Lõvisüdant.1202 kuulutas Inglise kuninga John Maata reeturvasalliks (John maata abiellus ühe oma vasalli kihlatuga) ja vallutas tema läänid Prantsusmaal. Niiviisi suurendas ta domeeni kahekordseks. 1209 algas ristisõda albilaste (usulahk Lõuna-Prantsusmaal) vastu, selle käigus allutati ka ketseriteks kuulutatud templirüütlid. Iiristisõjas-JohnMaatareeturiks-vallutastalääni-suurendasdomeeni-vs.albilasedja templirüütlid Bouvines' lahing 1214 Prantsuse kuningas Philippe II Auguste võitis Inglismaa,
Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus oma venna ning lõpetas linna ehitamise üksi. Tema järgi sa Rooma endale nime. Iidsetest aegadest oli Roomas tuntud sõltuvusvahekord, kus vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ning temaga koos sõjaretkedel käima. Kumbki pool tõotas olla teisele ustav ja hädas abiks. Proletariaat kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud ning nende ainus varandus olid nende lapsed proles (sõna-sõnalt ''järeltulijad''). Nad kuulusid Rooma kodanikkonda, kuid õigused olid piiratud. §23 Pärast kuningavõimu kukutamist valitses Roomas patriitside aristokraatia. Need olid põliste suguvõsade liikmed, kellest usuti, et nad põlvnevad kuulsatest esiisadest. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid. Kodanikke, kes patriitside hulka ei kuulunud, nimetati plebeideks
Periodiseering 1. Muinasaeg : (lõpuks peetakse muistse vabadusvõitluse lõpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lõpp 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3. Vara Uusaeg sõdade ajajärk, alates Liivi sõda Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg 17 saj 5. Veneaeg 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur kütid ja korilased...
Seejärel lahkusid kolmanda seisuse esindajad ja Versailles'st ja kuulutasid end 17. juunil 1789 kogu rahva esindusorganiks- Rahvuskoguks. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ja vaimulike saadikuid, seejärel kuulutas end Austavaks Koguk, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale.1789 usuvabadus. Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused. 1789 kat. kiriku varanduse konfiskeerimine (riigile võõrandamine). Motiiviks riigi pankrot & maata maaelanike aitamine (pole kasu). Riigi ja kiriku vaheliste suhete uuendamine: riik valib preestrid-piiskopid ja maksab neile palga. 1790 hakatakse nõudma vaimulikelt truudusevannet revolutsioonile & tsiviilriigile Pilet 8 1) Seda aega on hiljem nimetama hakatud biidermeieri ajastuks. Valitseva tagurluse vastu astusid avalikult välja üliõpilased loosungi all "Au, vabadus, isamaa!". Üliõpilasliikumise keskuseks kujunes Jena ülikool.
Jaapanlased kasvatasid palju juurvilja ja puuvilja ning juba 16. sajandil hakkasid kasvatama puuvilla. Selle koristustöödel kasutati naiste tööjõudu. Põhiline põllutöö kestis talupoegadel aprillist novembrini. Talvel tegelesid talupojad majapidamistöödega. Naised kudusid ja ketrasid, mehed tegelesid remonttöödega. Ka talupoja peredes peeti kinni kindlast hierarhiast. Maaomanikest talupoegade üle peeti talupoegade registrit ja määrati neile selle järgi asjakohaseid makse. Vaesed maata talupojad olid arvel budistlike kloostrite kogukondades. Igal inimesel külas oli oma sotsiaalne asend. Maaomanikud-talupojad moodustasid viie pere kaupa grupid, mis vastutasid iga liikme maksuvõla eest. Kui võlg jäi tasumata, karistati kõiki. Talumajapidamises maksid samad moraalsed reeglid. Rikkamad talupojad polnud ,,isaks" mitte ainult oma poegadele, vaid ka oma sulastele, vaestele naabritele. Talupojad olid pidevalt võlgades, mõnikord oli saak mitu aastat ette panditud
kohustatud ainult kandma sõjateenistust kergeratsaväelasena. Nad pidid ise maad harima, kuna neile ei kuulunud talupoegi. Vabatalupojad olid end koormistest raha eest lahti ostnud. Neid oli kõige rohkem maaisandate isiklikes valdustes. Adratalunike koormistest olid vabastatud ka möldrid, kõrtsmikud, sepad, puusepad ja mõisaametimehed. Alumise kihi moodustasid: * vabadikud maata või vähese maaga, palgatööst elatuvad talupojad * sulased ja teenijad müüsid oma tööjõudu ja olid peremehe eestkoste all. Orjad e. träälid sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. Kristlasi ei tohi pidada üle 10 aasta träälina. 15.saj jooksul kaovad. Mõisad ülikutele kuulunud talu. Edaspidi tähendas maaisanda ja vasallide majapidamist, koguti andameid ja valitseti maid. Vasallid pühendusid maaomandi haldamisele
o Adratalupojad Nimetus adramaade järgi arvestamisest Neil on teokohustus Neid oli kõige rohkem Kasutasid talus ka võõrtööjõudu o Üksjalad Nimetus tuli kohustusest teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas o Maavabad Omasid talu läänikirja alusel, ratsateenistusekohustus, vallutusperioodi järgnevad ülikud o Vabadikud maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööga elatuv talupoeg o Sulased ja teenijad müüsid tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all o 13-14 saj. träälid (sõjavangid, võlgnikud) o 1424 maapäeva otsus · Eestlaste vaimuelu · Eestlaste kujutelmi mõjutas see, et muistses vabadussõjas jäid nende jumalad alla ristiusu jumalale · Nüüd ei tabanud ohvripuude ja pühade hiite maharaiujaid surm ning see lõi eelduseid
toitu: värsket liha, võid, herneid, heeringaid ja leiba; Tsunftide ülesandeks oli valvata oma liikmete õigusi ja nende toodete kvaliteeti ning hoolitseda liikmete leskede ja orbude eest; Hoolekanne mõisates ja maakogudustes Mõisniku õigused: Teostada ,,poliitilise võimu" mõisa territooriumil; Omada sõltlasi ehk talupoegi; Koguda talupoegadelt makse ja nõuda teopäevi; Mõista kohut talupoegade tegevuse üle; Vabadikud maata ja oma majapidamiseta kerjused, kes liikusid talust tallu; Mõis kui ,,äriettevõte"; Mõisa vaeste ülalpidamiskohustus lubakirjad töövõimetutele vaestele; Ühiskondliku hoolekande seadus (18.saj) Balti kubermangus 1783. a loodi ühiskondliku hoolekande kolleegiumid, mis olid kohustatud hooldama koole, vaestemaju ja orbudekodusid; Kogukond pidi hoolitsema abitute orbude, mahajäetud laste, raukade, vigaste ja haigete eest, kellel ei olnud ülenevaid ega alanevaid sugulasi;
Kihistumine: adratalupojad moodustasid 17 saj lõpul eesti talurahva üldarvust ligikaudu 75% ülejäänud 25% talurahvast kuulus vabadike, üksjalgade, sulasrahva või mõisateenijate sotsiaalsetesse rühmadesse. Kogu Eesti alal üsna arvukas üksjalgade rühm kadus, nende asemel hakati kõikjal järjekindlamalt mainima vabatikke. 18 sajandil ja 19 saj esimesel poolel adratalupoegade ehk pererahva osa vähenes järjest maata ja vähese maaga talurahvakihtide kasvades. Adratalupoegade hulgas tekkis varanduslik ebavõrdsus, nii et üksikjuhtudel suutis ka tavalisi koormisi kandev talu suhteliselt heale järjele. Talupoegi võeti mõisa veel karjusteks, tallipoisteks, kokkadeks, köögi- ja toatüdrukuteks. Siis veel metsavahid, piirivahid, mõisa käsitöölised, kõrtsmikud, palgalised möldrid. Sellised mõisateenijad olid lähedased vabadikele: 1
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. c) Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. Tulenevalt varanduslikust seisundist tuli kodanikest roomlastel teenida sõjaväes kas ratsaväelastena (rikkad patriitsid) või jalaväes (enamus plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles – järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater – isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt.
kujunesid välja kuningate ajajärgust ning eksisteerisid kuni vabariigi ajajärgu lõpuni. Patriitsid olid põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed,suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud,kellel oli õigus olla valitud riigiametisse,kuuluda senatisse ja saada preestriks. Plebeid olid Rooma lihtrahvad,peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Olid sõjaväekohuslased,neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud ehk proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid piiratud. Orjad olid sõjavangid,vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.Vabariigi ajajärk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr. Pärast kuninga (535eKr-509eKr)Tarquinius Superbuse pagendamist kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi.Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sõjaväge ning
vabaduseta maaharijad, kes olid allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostele ning keda võis osta ja müüa koos maaga) ja sunnismaised (talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada). Vabatalupoegi e isiklikku vabadust omavaid talupoegi oli varakeskajal vähe. Kõige rohkem oli neid Skandinaavias, kus Lääne- ja Ida-Euroopale tüüpilist pärisorjust välja ei kujunenudki. Omaette sotsiaalse kihi moodustasid maata talupojad, kes leidsid sulaste ja teenijatena peavarju ja teenistust paremal järjel olevate talupoegade juures. 3.2. Talupoegade koormised: Koormised, mida tasuti feodaalile maa kasutusõiguse eest, olid eri sõltuvusastmega talupoegadel erinevad ning muutusid aja jooksul. Koormised jagunesid laias laastus kaheks: a) Teotöö (e teoorjus)- talupoegade kohustus harida mõisa põlde. Teotööd arvestati rakmepäevades (talupoeg kündis mõisa põldu oma
väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. c) Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. Tulenevalt varanduslikust seisundist tuli kodanikest roomlastel teenida sõjaväes kas ratsaväelastena (rikkad patriitsid) või jalaväes (enamus plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt.
sotsialism lubas kiiresti lahendada kõik probleemid vabastada töörahvas rõhumisest ja ebavõrdsusest selleks tuli relva abil kukutada tsaar nad tahtsid kaotada eraomandi ja ekploateerimise ning rajada sotsialismi 1905 aasta revolutsioon 1901 sai valga linnapeaks esimest korda eestlane johhannes märtson 1904 sai tallinna aselinnapeaks konstatin päts Kriis ühiskonnas 1.puudus demokraatia 2.külades oli võim baltisaksa mõisnike käes 3.vastuolu eestlastest taluomanike ja maata meeste vahel. 4.linnades oli suur erinevus jõuka kodanluse ja vabriku tööliste vahel 1905a Revolutsioon oli poliitiline rahvuslik agraarne 9 jaanuar 1905 verine pühapäev peterburis Venemaal alanud rahutused jõudsid eestisse oktoobris 1905 oli venemaal rauteelaste suur streik millega ühinesid tallinna töölised 16 oktoober oli tallinnas uuel turul suur rahva koosolek sõjavõgu tulistas rahvast Surma sai 94 inimest haavata üle 200
kindlustas Normandia hertsog William Vallutaja, kes kehtestas eeskujuliku läänikorra. Suhted Ingl ja Pr vahel muutus teravaks, kuna abielude teel omandasid Inglise kuningad ulatuslikke valdusi Prantsusmaal. Inglise kuningad omandasid Normandia, Akvitaania, Anjou (Henry II). Linnade toel saavutas Philippe II Auguste 1180– 1223) võidu Inglise vägede üle ning Inglismaa kaotas oma territooriumi Prantsusmaal. 13. saj-l kujunesid välja parlamendid. Vastu kuninga tahtmist pidi John Maata nõustuma Magna Chartaga 1215, millega tunnustati aadlite privileege. Sellest sai alguse ka kohtusüsteem ning kuningavõimu asus kontrollima kõrgaadli nõukogu. Viimasest sai alguse parlament (1265). Lisaks rüütlitele said esindatuse linnad ja vaimulikud. Parlament jagunes ülem- ja alamkojast. Prantsusmaal kutsuti parlament kokku kuninga soovil. Philippe IV Ilus, kes oli rahahädas, soovis kehtestada uusi makse ning vajas seisuste nõusolekut. 1302 kutsuti seepärast kokku generalstaadid
maaharijad, kes olid allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostele ning keda võis osta ja müüa koos maaga) ja sunnismaised (talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada). Vabatalupoegi e isiklikku vabadust omavaid talupoegi oli varakeskajal vähe. Kõige rohkem oli neid Skandinaavias, kus Lääne- ja Ida-Euroopale tüüpilist pärisorjust välja ei kujunenudki. Omaette sotsiaalse kihi moodustasid maata talupojad, kes leidsid sulaste ja teenijatena peavarju ja teenistust paremal järjel olevate talupoegade juures. 3.2. Talupoegade koormised: Koormised, mida tasuti feodaalile maa kasutusõiguse eest, olid eri sõltuvusastmega talupoegadel erinevad ning muutusid aja jooksul. Koormised jagunesid laias laastus kaheks: a) Teotöö (e teoorjus)- talupoegade kohustus harida mõisa põlde. Teotööd arvestati
käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. c) Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. Tulenevalt varanduslikust seisundist tuli kodanikest roomlastel teenida sõjaväes kas ratsaväelastena (rikkad patriitsid) või jalaväes (enamus plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt
kirikukohtud Kasutati ordaale Kuningakohus (paikne ja reisiv) Kuninglikud writid (määras osapooled, asja ja protseduuri) Vandekohus (Jury) vox dei asemele vox populi Kitsamas tähenduses on üldine õigus kohtuotsuste kogum, mis tervikuna moodustavad pretsedendi tulevaste kohtuasjade otsustamiseks. Üldist õigust loovad kohtunikud. Magna Charta 1215 John Maata Piiras kuningavõimu, reguleeris aadlike ja kiriku õigusi (maksud, vangistamine) Mõjutas 13 koloonia iseseisvumist ja USA teket 18. Saj on Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu. See koosneb hulgast dokumentidest, mille poolde pöördutakse ühise nime all. "Magna Cartale" kirjutasid lisaks kuningale alla 25 parunit, 13 piiskoppi, 19 abti, paavsti ja templirüütlite esindaja
Arvatakse, et Kailimantanl elab ligi 4 miljonit dayakki, kuid nad jagunevad väga mitmekesisteks gruppideks. Vaid Kalimantanil on praeguseni kasutuses 142 erinevat keelt. Enamus sisemaa elanikest on riisikasvatajad, kuid on ka rändavaid kütte-korilasi[1]. 19. sajandi alguses alustas Hollandi koloniaalvalitsus inimeste ümberasustamist tihendamini asustatud saartelt vähem asustatud saartele. See programm jätkus ja suurenes kui Indoneesia iseseisvus. Plaaniks oli viia vaesed maata elanikud teistesse kohtadess, et vähendada vaesust ja suurt elanike tihedust. Kalimantani saarele toodi iga aasta juurde ligi 60 000 inimest[6]. 4.Probleem 4.1. Probleemi olemus Paarsada aastat tagasi oli Kalimantan täielikult metsaga kaetud. Mangroovmetsadega kaetud soised rannikualad ja saare mägised sisealad oli peaaegu läbimatud ja uurimata. Enne eelmise sajandi keskpaika oli Kalimantanil vähe metsaraiet, kuna võrreldes ümberkaudsete saartega
Siinsetes merekuurorites suvitas tuhandeid välismaalasi, peamiselt rootslasi. RADIKAALNE MAAREFORM Tööstuse edusammudele vaatama jäi Eesti põllumajandusmaaks. Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. Võõrandatud maal rajati 56 000 uut talu. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja ohvitserid, kõigepealt Vabadusristi kavalerid. Maareformiga muutus Eesti väiketalude maaks. Maata talurahvast kujunes aegapidi agraarne keskklass. PÕLLUMAJANDUSE ÜLDPILT 1930.AASTAIL Põllumajanduse areng oli stabiilne, külvipind ja loomade arv kasvasid isegi kriisiaastail. Suurenes põldude saagikus ja Eesti maaviljelus jõudis Euroopa keskmise taseme lähedale rukki ja kartuli osas. Rohkem hakati kasutama masinaid, kuid hobune jäi ikka asendamatuks. Põllumajanduse juhtiv haru oli endiselt loomakasvatus ja piimakarjakasvtaus, mis andis ka suurema osa ekspordist
Johannes Voldemar Veski jt 15. 1905.a. revolutsioon Eestis. Eesti peale revolutsiooni 1) revolutsiooni poliitilised, majanduslikud ja rahvuslikud põhjused: Poliitilised: Absoluutne monarhia kogu võim koondatud ühe sisiku kätte Võim vene ametnike käes Puudusid demokraatlikud vabadused Sotsiaalmajanduslikud: Baltisakslaste ülemvõim maal Maata ja maaga talupoegade vahelised konfliktid Tööliste raske olukord Rahvuslikud: Venekeelne asjaajamine Venekeelne haridus Kultuurilised piirangud 2) tähtsamad sündmused: streigid, 1905.a. oktoober, tsaari manifest, rahvaasemike koosolek, mõisate põletamine: 1905 oktoobris suur üldstreik Nõudmiste toetamiseks Tallinna Uuel turul rahvakoosolek tulistati 17. oktoobril tsaari manifesti: - Lubati kokku kutsuda Venemaa parlament Riigiduuma
Ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, vaid saabaste ja ülikonnaga. Rasvaküünla valgus asendati petrooleumilambiga. Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarja- ja loomakasvatus. (põhjuseks viljahinna langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele turustada). Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus. Pöörati tähelepanu põlluharimise intensiivsusele. Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa rikastus, samas kasvas maata talupoegade hulk. Suur probleem maapuudus. Laevandus ja meresõit 19.saj arenes kiiresti laevandus ja paadikaubandus. Tegeleti aktiivselt salakaubandusega. Meremeeste koolitamiseks asutati merekoole. 1864.a. rajati merekool Heinastesse. 1854a. Purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori. Eestlaste I laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868.a. 1858.aastaks oli Eesti sadamatesse sisse kirjutatud 74 laeva. 1900.aastaks oli neid juba 335. Tööstus 1. 19-20
3.2. Olulisim 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduses 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus on dokument, mis määrab talupoegade seisusliku olukorra ning muudab kohtu- ja politseikorraldust. Erakorraline maapäev, mis 1811. aastal kokku tuli, kinnitas järgmised talurahva vabastamise põhimõtted: talurahvas saab isiklikult vabaks, maa jääb mõisnike piiramatuks eraomandiks, mida ta vabalepingutega võib talurahvale rentida, maata talupoegade hulkumise takistamiseks tuleb otsida abinõusid, kõik avalikud maksud jäävad mõisnike asemel valdade kanda ning talupoegadele antakse õigus liikumata vara omandada.38 Nii Eestimaa kui ka Liivimaa talurahvaseaduse kolm peapõhimõtet pandi kirja ka seadusesse. Esmalt anti talupoegadele isiklik vabadus, mis tähendas, et talupoegade müümine, äraandmine ja loovutamine on keelatud39 ning mida teostati järkjärguliselt, piirati pärisorjusest vabastatute
KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID ASTEEKIDE RIIK · RIIK: Rääkisid nahuatli keelt ja nimetasid et mexicaks. Nad jõudsid Mehhiko orgu 13.saj ning rajasid Tenochtitlani linna. Nende riik oli lõdva keskvõimuga impeerium, mida juhtis pärandatava võimuga keiser. Asteegi ühiskonnas tekkis päritavate tiitlitega ülikkond, kellel olid riigi- ja sõjaväeametid. Lihtasteegid olid rahuajal talupojad, sõja korral aga väeteenistuses. Kaupmehed moodustasid omaette seisuse. Maata talupojad kuulusid palgasulaste seisusesse, madalamal astmel olid orjad. Sõdimise eesmärk oli peale poliitika ka leida inimesi ohverdamiseks. · USK: Asteegid uskusid tuhandeid jumalusi. Enim austati suurt kolmikut: sõja-, ja päikesejumalat, vihmajumalat ja saatuse- ja surmajumalat. · KULTUUR: Kõrgeltarenenud vaimukultuur. Neil olid riigikoolid (kutse- lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele) Õpetati
1990-92 järgnes suur majanduslangus. Tänu uue rahaühiku reaali käikulaskmisele vähenes infaltsioon, rahva usaldus taastus ja see põhjustas ka majanduskasvu. See tõstis piirkondlikku eneseusaldust ja hõlbustas MERCOSUR-i käivitamist. Hoolimata tohutustest loodus- ja majandusvarudest elab Brasiilias 32 miljonit inimest ikka veel allpool vaesuspiiri ning Rio, São Paulo ja teiste suurte linnade kodutute ja tänavalaste küsimus on ikka veel lahendamata. Maata perekondi arvatakse olevat 1-5 miljonit, samal ajal kui ligi 80% põllumaad kuulub 10%-le talupidajatele. KOKKUVÕTE Brasiilia on suur energiatarbija riik ja suur gaasi ja nafta tootja. Brasiilias tarbitakse peamiselt hüdroenergiat ja naftat. Kuna riik on suur nafta tootja, on ka suur nafta eksportija. Peamiselt eksporditakse Nigeeriasse. Brasiilia on varustatud ka suurte põllumajanduslike ressurssidega. Peamiselt
Aravete Keskkool Ajaloo õpimapp Koostaja: Lauri Ilves Juhendaja: Kettrud Väisanen 2009 2 Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel...
1096-1270.a- ristisõjad pühale maale, ühtekokku peeti 8 ristisõda, millest edukaks võiks pidada ainult esimest. Põhjused: 1. Islami maailma tugevnemine 2. Paavsti võimu tugevnemine-''Püha sõda'' st. Katseid vabastada püha maa kus Jeesus sündis ja tegutses islamiusuliste käest. 3. Keskaja massi liikumine milles said kokku usuvaimustus ja võimuiha. 4. Oli tekkinud suur hulk maata ja tegevuseta rüütleid Euroopas. Lubadused: · kes läheb sõtta uskmatute vastu saab patud andeks · vabastatakse võlgadest ristisõjas oleku ajaks · pere ja vara kiriku kaitsel alla kuni mees ristirõjas · kes langes, pidi saama kohe paradiisi 1096-1099.a- Esimene ristisõda pühale maale , toimus kahes järgus: a) lihtrahva ristiretk b) elukutseliste ristiretk- 6000 rüütlit, 3400 jalameest, vallutati Edessa ja Antiookia ning 1099.a ka Jeruusalemm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
