Seda proovis vallutada isegi Richard Lõvisüda. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut. Ristisõjad õhutaisd Euroopas usulist vaimustust. Seisuste esinduskogud Prantsusmaal ja Inglismaal Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 8.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduse ehk parlamendi järgi. Kõik feodaalid olid kuningale truudust vandunud, kuid see ei andnud õigust valitsejal alamatega omavolitseda. Kunn John Maata ajal tõsteti mässu ja sunniti kuningat allkirjastama ,,Suurt vabaduskirja". see kinnitas alamate õigused. Prantsusmaal kutsus 1302.a Philippe IV kokku generaalstaadid ehk seisuste esindused. Neid kutsuti kokku tihti, kui üldmõju riigiasjadele jäi lahjemaks kui Inglismaal. Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis kehtis tugev ja hästi toimib kuningavõim, kusjuures esinduskogud kaitsesid kõigi
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
enda kodus karistada, max 30 hoopi 14) Kes olid nekrutid ja nende teenistus, külakorda käima - Nekrutid olid vene sõjaväes ~25 aastat teeninud inimesed, neil polnud peale sõjaväge kuskile minna ja seega pidi küla neid ülal pidama. Iga aasta kolis uue inimese juurde. 15) Millal ja milliste tingimustega vabastati eesti talupojad pärisorjusest. Maaomand mõisale(rent) - 1816/1819 vabastati talupojad pärisorjusest, maata. Maad tuli rentida ja et rendi eest tasuda, pidid talupojad käima siiski koormisi täitmas. Tuli kasutusele loonusrendi asemel raharent. 16) Millal,miks ja kuidas said talupojad perekonnanimed? - Alates 1816. aastast,kui talupojad said vabaks ka sunnismaisusest, hakati talupoegadele perekonnanimesid jagama. Perekonnanimed andis neile mõisnik. Samuti said talupojad passid,mis tõestas nende kodanikustaatust.
58. Üksjalg talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas. Selle kihi moo-dustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale. 59. Maavaba muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes. 60. Vabatalupoeg talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu. 61. Vabadik Maata, või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. 62. Sulane/teenija isikud, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. 63. Träälid e orjad.Sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 64. Mõis Maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu koguti andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid. 65
(rentnikud, kes varakeskajal maksid renti naturaalandamites; koos rahamajanduse kujunemisega hakkas üha enam domineerima raharent) pärisorised tp-d isiklik vabadus puudus sunnismaised e. kinnistatud maa külge (feodaal võis osta ja müüa ainult koos maaga) täitsid erinevaid koormiseid feodaalile sulasrahvas maata talupojad · Talupoegade koormised: NB! Koormiseid tehti feodaalile maa kasutusõiguse eest tasumiseks! teotöö e. teoorjus - mõisapõldude harimine loonusrent - naturaalandam e. osa toodangust (k.a. põllusaadused, kariloomad, käsitöötooted, küttepuud) raharent - hakati küsima alates 11.saj. seoses üleminekuga rahamajandusele. Järk- järgult hakkas asendama teotööd. abiellumis- ja pärandusmaks isikumaks e. pearaha
NARVA EESTI GÜMAASIUM Essee ,,Juudi tänapäeva elu" Õpetaja: Villu Jürjo Õpilane: Silver Peusa NARVA 2009 Juut tänapäeval Judaism e. Juutlus on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. Mis on loodud Vana Testamendi põhjal. Judaism on tähtsaim religioon Iisraelis. Juutide usu rajajaks peetakse Moosest ning juudi usk eeldab seda, et inimene peab kinni kümnest käsust. Üldjuhul peetakse juudiks inimest, kelle ema on juut või kes on kasvatatud või elab juutide kommete järgi. Hiljuti hakati lugema juutide hulka ka neid, kelle isa on juut ja ema mittejuut. Kui juut ei täida enam judaistlikke kombeid, peetakse teda siiski juudiks. Kui juut ei usu enam jumalat ning muutub ateistiks, loetakse teda siiski juutide kogukonna liikmeks, kui aga juut pöördub mõnda teise usku (nt. Kristlus), siis teda ei peeta enam...
1.Kirjelda islamiusu kujunemist. VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". 2.Kirjelda araablaste vallutusi ja islami levikut. Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid tol hetkel omavahelisest laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palj araabia päritolu palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Seetõttu olid 630. aastatel vallutussõdu alustanud araablased väga edukad. Väike-Aasiat suutsid Bütsantsi väed sissetungijate eest siiski kaitsta. VII sajandi teisel poolel vallutasid araablased kogu Põhja-Aafrika. 711. aastal tungisid nad üle Gibraltari väina Hispaaniasse. Sissetung Galliasse edu ei toonud, kuid araablased said Vahemere suuremad saared. Põhja pool langes võimu alla osa Kaukaasiast,...
kutsus kokku generaalstaadid, sest tal oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut. 5. Isikud: Heinrich IV õp. 129 Gregorius VII õp. 128/171 Innocentuis III õp. 129/172 Otto I - oli Saksa kuningas alates 936 ja keiser alates 962. Ta võitis 955 Lechi lahingus ungarlasi, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele Friedrich Barbarossa õp. 129/131 Urbanus II õp. 130 William Vallutaja õp. 132 John Maata - oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv, John oli Richard Lõvisüdame (Richard I) noorem vend. Tõusis troonile pärast Richardi surma 1199 Huques Capet õp. 132 Richard Lõvisüda õp. 131 6. Ristisõdade põhjused ja tagajärjed. Kust olid pärit ristisõdijad? Õp. 130 7. Vaimulikud ordud . Mille poolest erinesid? Mis eesmärgil loodi ristisõdade ajal vaimulikud rüütliordud? Mille poolest erinesid kerjusmungaordud varasematest
800-500 eKr arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus 776 eKr esimesed olümpia mängud. 500-338 eKr klassikaline ajajärk 338-30 eKr hellenismiperiood Vana-Rooma Mõisted Patriitsid suursugused suguvõsade liikmed, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused Plebeid ülejäänud kodanikud, kes osalesid rahvakoosolekul, kuid senatisse ja riigiametisse ei pääsenud. Proletaarid ilma maata ja väeteenistusest vabad, väga vaesed. Varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Rahvatribuun plebeide huve kaitsvad ametnikud, kellel oli veto (keelu) õigus seadustele. Nobiliteet kitsas ring mõjukaid rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki (plebeide rikkam osa) Rahvakoosolek rooma kodanike koosolek, millele vormiliselt kuulus kõrgeim võim
talurahvaseadus kindlustas talupojale talu suhtes pärandatava kasutusõiguse ning talu vallas- ja kinnisvarale omandiõiguse Talu koormised pidi kindlaks määratama vastavalt maa pindalale ja kvaliteedile. Nii eesti kui ka liivimaal loodi uud talurahvakohtukorraldus , kodukariõigust piirati Vallakohus oli talurahva tulevase omavalitsuse algrakuke Talupoeg jäi sunnismaiseks, kui d mõisnik ei tohtinud teda enam maast lahutada ega maata võõrandada Taluperemehed vabastati kodukarist ja nekrutikohustustest Eestimaa 1804 a. Talurahvaseadus parandas talurahva õiguslikku seisundit vähem See põhjustas 1805 Kose-Uuemõisas rahutusi Arhitektuur EESTIS esindavad kõrgklassitsistlikku arhitektuuri peamiselt mõisahooned, millest paljud on hetkel küll väga halvas seisukorras. Samuti on alles mõned postijaamad (Jõelähtme, Ruunavere). Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn.
adratalupoeg talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi. neid oli kõige arvukamalt. Talude suurus erinev. 37. üksjalg uute talude rajajad. nende koormised olid adratalupoegade omast tunduvalt väiksemad. 38. maavaba Talupoeg, kel oli maa lääniõiguse alusel, polnud talupoeglikke koormisi. Kohustus osaleda kergratsaväe teenistuses. 39. vabatalupoeg Osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud talupojad. 40. vabadik maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuv talupoeg. 41. trääl Võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik. 42. teotöö - feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema 43. rakmetegu talupoeg pidi oma hobuse/härjapaariga ja oma tööriistadega mõisa põllul tööd tegema 44
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jaan Kaplinski Referaat Koostaja: 12. c Tartu 2010 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elulugu........................................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid...................................................................................................................9 ...
o Kõik järgnevad olid kristlased 13. Kirjelda selle aja tavalist roomlast. Hankis elatist põlluharimisega Kui oli maaomanik- oli täisväärtuslik liige Maavalduse omamine tagas piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks Kohustus riigi ees- sõjaväeteenistus Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, teised jalameestena Vaesemad olid maata ja seega väeteenistusest vabad Õigused piiratud, kuid olid ikka Rooma kodanikud Patrooni ja kliendi vahekord 14. Võrdle erinevusi Itaalias ida- ja lääneosa vahel. Mis selle põhjustas? Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja rooma tavade head tundmist See soodustas provintside romaniseerumist (roomapärastumist)
SALME PÕHIKOOL ÕPILANE Markus Treirat Jaan Kaplinski Referaat Tehumardi 2013 1 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Jaan Kaplinski...........................................................................................................................4 Elukäik..................................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................5 Luule...........................................................................................................................5 Proosa........................................................................................
Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu doku...
Muinasaja lõpul oli u. 45 kihelkonda. Kihelkonnad ühinenud maakondadeks: (8 maakonda) Saaremaa, Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Rävala, Läänemaa, Sakala, Ugandi ÜHISKONDLIK KORD Eesti ühiskonnas valitses suhteline võrdsus ( vabade talupoegade ühiskond) Ühiskonnas valitses majanduslik ebavõrdsus.Olid väljakujunenud suurmaaomanikud, keda peeti vanemateks. Võim oli pärandatav. Teine kiht oli vabad talupojad, kel oli väike omand (andamisõltuvuses).Oli ka maata talunikke, kes rentisid ja orje. Kaheväljasüsteemi asemel hakkas muinasaja lõpul kehtima kolmeväljasüsteem. 1) suvivili (nisu, oder) 2) talivili (rukkis) 3) kesa *karjakasvatus: Koduloomad olid poole võrra väiksemad kui praegu. Peeti selleks, et saada liha ja sõnnikut. Loomad olid vabapidamisel, suvel otsisid nad ise toitu kuid talvel olid nad varju all ja neid söödeti. *metsmesindus -hangiti mett *küttimine ja kalandus jäid tahaplaanile
Nii oli lõpuks Inglise kuningal Prantsusmaal rohkem maad kui Prantsusmaa kuningal endal. Prantsusmaa kuningad aitas oma diplomaatia ja lahingutega hädast välja Philippe II Auguste. 13. sajandil tekkis Inglismaal vajadus parlamendi järgi kuna kuningas ja vasallid olid pidevalt vastuolus. Kuigi feodaalid olid kuningale truudust vandunud, ei andnud see valitsejale õigust omavoliliselt valitseda. Feodaali ja vasalli olid mõlemal oma kindlad kohustused. Kuningas John Maata ajalt tõstsid feodaalid oma õiguste eest mässu ja sundisd kuningal 1215. aastal vastu võtma ,,Suure vabaduskirja", millega kuningas kinnitas oma alamate õigused. Konfliktid aga jätkusid, järgmise mässu ajal 1265. aasal kutusti kokku esinduskogu, millest saigi kuningriigi parlament. Peale suurfeodaalide ja kõrgvaimulike, kaasati ka väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad. Talupoegi esindasid nende isandad. Juba toll ajal koosnes parlament kahest kojast:
allusid otse kuninga võimule. Tänu sellele kujunes Inglismaast tugev kuningriik. Järgmiseks suureks valitsejaks oli Henry Teine. Tema tegevus : Ta kehtestas vandekohtu, mis sarnaneb tänapäeva vandekohtule ja koosneb 12-inimesest. Allutas kiriku valitseja võimule, kirikul ei olnud enam nii suurt tähtsust Kuninga võimu alla kuulusid erakordselt suured maad Prantsusmaal Richard Lõvisüda Henry Teise järeltulija, kes sai Inglismaa valitsejaks. John Maata Kuningas Prantsusmaal, kes jäi ilma oma maavaldustest. 1265.aastal sai Inglismaal alguse parlament, mis koosnens kahest kojast. Üks oli ülemkoda, kuju kuulusid lordid ehk feodaalid ja kõrgemad riigivalitsejad, vaimulikud ning teine oli alamkoda, kuhu kuulusid feodaalid, linnlased, väikevaimulikud. Sellest hakkas välja kujunema parlament, mis kogus makse ja piiras kuninga võimu. Prantsusmaal valitses samal ajal Kapetingide dünastia. Seal vastuoluliselt Inglismaaga suurenes
· 1865.-mõisnike kodukariõiguse piiramine · 1866.-vallaseadus--tp-de omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt · 1868.-raharent Vallakohtu ülesanded Vallakohus tegeles talupoegade omavaheliste tülideküsimuste lahendamisega, võlguolevate mõisakoormiste sisse nõudmisega, üleastunute karistamisega, avaliku korra valvamisega, vallalaekate ja magasiaitade haldamisega ja andis mõisnikule loa talupoja talust välja tõstmiseks või ilma maata müümiseks · Talitaja ja vöörmündrid · Talitaja oli talupoegade seast valitud vallakogukonna juht Eestimaal ning Liivimaal oli, sama ameti peal vöörmündrid · Mõisakoormised, riiklikud ja kohalikud koormised Mõisakoormisteks olid põhiliselt teotöö, mis omakorda jagunesid nädalateoks ja hooajatööks. Teotööle lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikuteks koormistest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha
Müüdi ja peeti orje. Välja viidi orje, teravilja, karusnahku, vaha.Muinasaja lõpul oli suur ühiskondlik ebavõrdsus. Valitsevaks kihiks rikkad suurmaa omanikd, kelle hulgast valiti vanemad. Vbl oli päritav, võisid olla nn kuningad. Suur osa linnuseid oli ülikute ja nende kaaskondade residentsideks. Elanike põhiosaks olid talupojad-maaomanikud, kes pidid ülikutele maksma andamit. Külad olid jaotatud vakusteks ning ühele ülikule võis kuuluda 2-3 vakust. Maata talunikud rentisid suurmaa omanikelt maad või töötasid nende juures sulastena. Orjadeks võisid sattuda ka kohalikud, kes võtsid võlgu ja ei suutnud neid tähtajaks ära maksta. 8 suuremat maakonda: 1. Virumaa Rakvere (Tarvanpää) linnus 2. Harju Varbola linnus Eesti võimsaim 3. Revala Lindanise linnus, Jägala linnus 4. Lääne Lihula linnus 5. Saare - Valjala 6. Ugandi Tarbatu, Otipää. 7. Sakala Viljandi, Leole 8. Järva
Ameerika Ühendriigid 17.- 19. sajandil Põhja-Ameerika koloniseerimine 16.saj algul jõudsid Florida rannikule konkistadoorid-hispaanlastest vallutajad, kellele järgnesid ka muud rahvad Väljarändajad-maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt seiklejad ja ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunud 17.saj alguseks oli seal kolooniaid paljudel riikidel, kaasnes omavaheline konkurents, esialgu jäid peale inglased ja prantslased Prantslased tõrjuti järkjärgult välja, Euroopast toodi kaasa seisuslikud vaheseinad, aadli ja vaimulikkonna eesõigused ning elanikkonda koormav maksusüsteem Inglaste kolooniates oli hoopis vabameelsem poliitiline kord, tööjõulisem elanikkond ning tegusamalt toimiv valitsemisaparaat 1763.aastal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus 18.saj keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 eripalgelist Inglise kolooniat, igaühel om...
Õiguslik seisund sama, talus suurusel ja jõukusel suur vahe. 2) Üksjalad uued talud väljaspool külasid, koormavam > koormised väiksemad 3) Maavabad talupojad talu lääniõiguse alusel, isiklikult vabad, koormiseid polnud, sõjateenistuskohustus. Harisid ise maad. Palju ordu alal. 4) Vabatalupojad osadest või kõigist koormistest lahti ostnud. Palju maaisandate isiklikkudes valdustes. Möldrid, kõrtsmikud, sepad, mõisaametimehed. 5) Vabadikud maata või vähese maaga 6) Sulased ja teenijad müüsid oma tööjõudu 7) Orjad e träälid sõjavangid. Kaovad 15 saj Mõisate laienemine Pühendumine maaomandi haldamisele > ise vilja tootmine Toetas konjuktuur. Siseturu nõudluse suurenemine, nõudlus ületas pakkumist > hinnatõus > viljaeksport > eramõisate rajamine ja mõisapõllud 15-16 saj Mõisapõllud talupoegade tööjõud ja töövahendid, tekkis teokohustus Talurahva õigusliku seisundi halvenemine
see saab trooni endale, kui ta ise sureb. William I Vallutaja (surm 1087) ja Normandia dünastia. Pani aluse normannide dünastiale Inglismaal. Oli väga paks. Suri ootamatult ning tahtmatult. Oma vanimale pojale ei lubanud ta Inglismaad, vaid Normandia hertsogi tiitlit. Neljas laps William II sai kuningaks. Normandia dünastia läks sujuvalt üle Plantagenetide dünastiaks. Magna Carta (Suur Vabadustekiri): John Maata (1199-1216) valitsusaeg. 1204 kaotas Inglismaa (John) sõja käigus Normandia. Bouvines’ lahing 1214 - üritas Normandiat tagasi saada, kuid sai Prantsuse kuningalt Philippe II Augustuselt ka siis lüüa. Peale seda oli reaalne oht et Inglismaa kaotab end üldse Prantsusmaale. Konflikt paavstiga: John oli sattunud (kogu Inglismaa) kirikuvande alla. Oli keeldunud 1207 keeldunud paavsti poolt valitud piiskopi (paavst Innocentius III) Canterbury peapiiskopiks nimetamast
Igal roomlasel oli kolm nime: eesnimi, suguharunimi ja liignimi (kognoomen). Roomas oli söltuvusvahekord, kus vaene kodanik elas kliendina rikka ja möjuka kaaskodaniku ehk pratooni kaitse alla. Klient sai patroonilt maad, samas andis ta patroonile saaki ja käis koos temaga söjaretkedel. Rooma riigis oli talupojaühiskond maavaldaja oli ühiskonnaliige. Söjaväe varustuse pidi igaüks ise hankima, see oli rikkusastme järgi. Maata omanikud ei osalenud selles, sest nende ainus varandus olid lapsed (proles). Proletaaride öigused olid rahvakoosolekul piiretud, kuid kuulusid ikka kodanikkonda. Roomlaste peategevus oli pölluharimine ja södimine, sarnanes Sparta omaga. §23 Rooma Vabariik 510 eKr kehtestati vabariiklik kord. Riigi eesotsas oli senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast körgemad olid kaks konsulit. Rooma Vabariik püsis aastani 30 eKr. Gallide sissetungiga
vürstiriikidega.Skandinaavia riigid tahtsid idapoolsed rahvad allutada, etlõpetada nende rüüsteretke oma aladel.Rooma paavst tahtis pöörata siinsed paganad ristiusku janiimoodi laiendada oma võimu idaaladele ja kuulutas väljaristisõja. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvadjäänud Euroopa viimasteks paganateks ning jäänud ida- jaläänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimineka peaaegu paratamatu.Euroopa maata meestest aadlikud püüdsid endale vallutustekaudu valdusi saada. Ugandi lahing 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale. Võnnu piiramine 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa.... Ümera lahing jätk võnnu lahingule
Kokkupõrke aegu nikastas Gaius endal jala ja tahtmata vaenlaste kätte sattuda, käskis orja teda surmata. Vaenlased ei jätnud rahule isegi Gaiuse laipa, millel raiuti pea otsast; laip heideti Tiberisse. Umbes kolm tuhat Gaiuse poolehoidjat hukati (121.a. eKr). Varsti pärast noorema Gracchuse surma lõpetati maa jagamine kodanikele ja jagatud maatükke lubati müüa. Talupoegkond jäi jällegi ilma maata. Niisiis ei saavutanud maareform oma eesmärki. Gracchuste poolt juhitud liikumisest võtsid osa ainult ratsurid, s.t. Rooma kaubnduslikud- rahanduslikud kihid; talupoegkonna maatumine ei peatunud. Klassivõitlus teravnes Roomas veelgi enam.
Sõjaväe põhiosa moodustasid stratioodid ehk maakaitseväelased. Nad said sõjaväes teenimise eest endale maatüki. Olulisemaks väeliigiks sai ratsavägi. Teenistuses olid ka talupojad kes selle eest palka said. Hiljem koosnes sõjavägi peamiselt suurmaavaldajatest. Talupojad nad olid isiklikult vabad, kuid maksukohustusega. Maksmise eest vastutas kogu kogukond, makseraskustes võeti laenu, mille tagatiseks anti oma maatükk. Laenude tõttu jäid paljud talupojad maata. Paljud talupojad hakkasid rentnikeks või läksid linna, see oli ka üks Bütsantsi allakäigu põhjus. Linnaelu linnad olid suured ja jõukad. Linnades elavad kaupmehed ka käsitöölised koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid riigi ettekirjutuste alusel. Riik kehtestas toodangu hinna kvaliteedi ja kõik muu. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlikes väikeettevõtetes, millest mõned asusid väljaspool linna. Kaupmeeste seas oli palju jõukaid inimesi, kes said ka riigiametnikeks
Pärast seda paranesid ka haridusolud , tekkisid isegi haridus seltsid. Tartus avati Jakob Hurda töö jätkamiseks Eesti rahva muuseum. Eestis arenes tohutult ka majandus. Tänu keskvalitsuse otsusele sai Tallinn Balti mere suurimaks sõjalaevastiku peabaasiks. Tallinnas said tööd ka ennenägematul hulgal töölisi 50 000. Arenes kõvasti tekstiili , metalli- ja masina tööstus. Suurem osa toodangutest läks aga vene turule. Külades tekkis sotsiaalne kihistumine. Palju tekkis vaesemaid ja maata inimesi. Neile pakuti võimalust asuda välismaale tööle , kus pakuti maad. Tänu sellele reisis Eestist välja 20 000 talupoega. Eestlaste vaade puhkenud I Maailmasõjale oli teistest natuke erinev. Eestlased ei tahtnud sõjale Venemaa all kaasa aidata , kuna karveti uut venestuslainet ja sovinismi tõusu. Samas taheti Saksamaa kui suure vaenlase lüüasaamist. Sõja alguses puudutas Eestit sõda vähe , ainult mõned linnad said suurtüki tule all kannatada. Hiljem tulid mobilisatsioonid
tingitud muutused talupoegade õiguslikus seisundis? adratalupoeg- nimetus tuli adramaade järgi 8-12 ha maa suurus. üksjalg- oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning tegid endale väikse talu ääremaale. vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad. maavaba- neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid. Trääl- orjad. Vabadik- maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg. teenijatüdruk- tegi talus lihtsamaid töid (oli teenija ) raha eest. sulane- tegi raskemaid ja räpasemaid töid talus raha eest. Eestis hakati rajama mõisaid, et vilja kasvatada, mida müüa Lääne-Euroopasse, sp hakati kasutama talupoegi, enda kasuks. Seda nim teokohustuseks. Algselt sarnanes see talgudega,
/1, lk 13/ Cicero hindas kõrgelt suurmaapidamist. Olles suurkaubanduse pooldaja, nimetab Cicero väikekaubandust põlglikult käsitööks. Gracchuste võimsa demokraatliku liikumise alguseks tuleb pidada agraarreformide pooldaja Tiberius Sempronius Gracchuse rahvatribuuniks valimist 134.a. e.Kr. Agraarreformi eesmärgiks oli vaba talupoegkonna taassünd. Gracchused nõudsid, et organiseeritaks vähese maaga või maata talupoegade ümberasustamist teistesse Rooma impeeriumi osadesse. /1, lk 14/ 2. KESKAAJA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED Keskaegses Lääne-Euroopas arutati seda, kuidas määrata kauba õiglast hinda. Aegade jooksul hakkas välja kujunema rahandussüsteem, mille olulisteks koostisosadeks oli krediidi ja raha deponeerimisvõimalused. Raha hakkas tasapisi muutuma kapitaliks raha mis toodab uut raha. Pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest. Rikas laenas
suurusele. Kõige levinum talupoegade kiht. 2. Üksjalg adratalupoegade nooremad pojad, kes pidid isakodust lahkuma ja rajama uue talu kuskil ääremaal. Nende maksukoormus oli väiksem. 3. Maavabad endiste ülikute järeltulijad, kes olid kohustatud täitma sõjateenistuskohustust ja olid isiklikult vabad. Tegemist oli väikeaadlitega. 4. Vabatalupojad need, kes olid end koormistest raha eest vabaks ostnud 5. Vaba-aadlikud maata või vähese maaga talupojad 6. Sulased ja teenijad elatusid palgatööst 7. Träälid orjad 8. Pärisori Talupoeg kuulus oma mõisnikule, kes võis teda osta, müüa, vahetada, kinkida. 9. Sunnismaisus talupoeg ei ole isiklikult vaba, vaid kuulub maa külge 4. Iseloomusta feodaalmajanduse põhiharusid! 1. Käsitöö Hakkasid tekkima tsunftid (käsitööliste ühing, mis koondas ühe ala meistrid
taktika), allveelaev. Sõda muutus 3-dimensiooniliseks (õhk, maa, vesi). Kasutati esimest korda ka keemiarelva (mürkgaas), ms keelustati üsna varsti. Revolutsioonid Venemaal Kaks revolutsiooni 1917. aastal. Veebruarirevolutsioon Põhjused: · Probleemid, mis jäid püsima pärast 1905. aastat, ei lahenenudki. · Oli tekkinud olukord, kus keisriga ei olnud rahul ükski ühiskonna kiht: a) Talupojad olid ikkagi maata suures osas. Maal ei kujunenud välja väikeomanike kihti. b) Vabrikutöölised (proletariaat) nende töö- ja elutingimused olid endiselt kehvad. c) Ühiskond oli sõjast väsinud (sõjaväsimus), majanduslik kitsikus (toiduainete nappus, suur Venemaa), ühiskondliku elu koormus langes nõrgemale poolele (naistele) jne. d) Sõjaväelased nad polnud rahul sõja käiguga (Venemaa jaoks), ebaedu masendas.
Ajaloo kordamis küsimused Balti erikord: · Paul I kaotas asehalduskorra ja taastas Balti erikorra. · Koostati Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. · Endised priviileegid taastati. · Vastuseis Venemaal- need seisid vastu, kes tahtsid imeeriumit üheks tervikuks muuta. Kubermangu valitsemine: · 1801.a loodi ühtne kindralkubermang (Eesti- ja Liivimaa kubermang) · Kõrgeim ametnik administaratiivametnik; kõrgeima võimu esindaja kuberner · Järelvalve funktsioon kõigis tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle · Kubermangule allus sõjavägi · Kubermanguvalitsus, kroonupalat (maksude kogumine, hankis riigile toiduaineid ja materjale), sisekaitseüksused ( korra kaitsmine, vastuoanude mahasurumine) Nimed: 1. Filippo Paulucci kindralkuberner, kes paistis silma diktaatorliku valitsemisega, tema ...
jätkunud, külast väljapoole uusi talusid. Et uute maade väljaharimine oli keeruline, olid ka koormised tunduvalt väiksemad adramaatalupoja omadest. Sellliseid talude peremehi nimetati üksjalgadeks. Maavaba- vallutusperioodi ülikute järeltulijad Vabatalupoeg- need kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud Vabadik- külaühiskonna alumise kihistuse moodustasid vabadikud- maata vi vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupjad, olid peremehe eestkoste all. Trääl- orjad, kelleks võisid olla sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. Pärisorjus-talupoegi hakati pidama mõisniku isiklikuks omandiks Raad linnavalitsus.. valitses linna, suurus sõltus linnasuurusest. Juhtis raehärra Bürgermeister- linnapea Linnafoogt- maaisanda määratud seaduslik esindaja rae juures
Varakeskaeg Keskaja piirid on kokkuleppelised.Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino k...
4. Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest 1816 (Eestimaa) ja 1819 (Liivimaa). Aleksander I kinnitas talupoegade vabastamise põhimõtted, talupojad pidid saama vabaks järgmise 14 aasta jooksul. 5. Millised muutused kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? Millised olid probleemid? Talupojad vabastati sunnismaisusest, nad said perekonnanimed ja passid. Tekkisid talurahva omavalitsused ja vallakohtud. Talupojad vabastati ilma maata, st. maa jäi mõisnikule ja maa kasutamiseks pidi seda rentima. Renti tasuti teotööga ehk tekkis teoorjus, mõisnike võim säilis. 6. Uued talurahvaseadused 1849 ja 1856 miks oli vaja uusi talurahvaseadusi? Mis oli nende seaduste sisu? Kuna kohati talupoegade olukord Eestis isegi halvenes. Eraldati talumaa ja mõisamaa, teorent asendati raharendiga, anti võimalus maad osta. 7. Talurahva lõplik vabanemine ning talude päriseksostmine pärast 1849. ning 1856
ülikool). Oluline sisepoliitiline küsimus Rootsi kuninga võimupüüete väljatõrjumine. I Ametnike riik (1814-1884) Jäik sisepoliitiline konservatism takistas demokraatia laiendamist. Sisepoliitikas vastasrinne kujunes 1830-40ndatel aastatel=liberaalne põhiseaduslik suund. Parlamenti jõukad talurahvasaadikud, kes taotlesid progressiivset riiki. Linnade keskklass ja akadeemilised haritlased taotlesid valimisõiguse laiendamis ja parlamentalismi. Tööliste, renditalupoegade, maata maaelanike eesmärgiks poliitilise süsteemi ja ühiskonna demokratiseerimine. Norra ajaloo periodiseerimine: Pöördelised 1840. ja 1880ndad aastad. 1840. aastatel käivitus jõuline uuenduspoliitika majanduse ja rahvahariduse valdkonnas ja hoogne rahvuskultuuriline liikumine. Praktiline Norra rahvuse rajamine. Suhtumine uniooni kujunes ümber 1880.aastatel, pooldas bürokraatlik liit ja jõukad inimesed, kes ei soovinud radikaalseid muutusi. Paljud haritlased, talupojad ja väikekodanlus
Perioodi algul valitses peaaegu üle kogu Kreeka sugukondlik aristokraatia, kelle võim tugines primitiivsele maaomandile ja orjapidamisele. Basileuste (väepealikud/ füülivanemad) võim vähenes ajapikku, tähtsamat osa hakkasid mängima aristokraatia nõukogud. Ar. sugukonnad hõlmasid järjest enam maa, mis oli tähtsaim rikkus. Vara soetati ka piraatluse teel. Algas intensiivne raharinglus ning väiksemate maaomanike laostumine. Kehvemad jäid päris maata ja pidid teiste juurde sulasteks minema, lisandus ka võlaorjus. Sellises seisundis talupoegi nimetati eri maakonnis erinevalt: Argolises gümneedid, Sikyonis korünefoorid, Tessaalias penestid, Kreetal voikeedid jne. Viljakaist orgudest mägedesse tõrjutud vabu inimesi nimetati perioikideks. Kehtis suuline tavaõigus e. lihtrahvas pidi aristokraatiale kuuletuma. Sugukondliku vastutuse põhimõte: 1 sugukonnaliikme eksimuse eest vastutab terve sugukond (kasutati tihti ebasoovitavate
Tema peamine poliitiline nõuandja oli Saint-Denis' kloostri abt Suger. Suger Louis VI nõuandja, ehitas üles Prantsuse keskvalitsuse. Sõlmis suhted kuningavõimu ja rüütliordude vahel. Asendas kuningas Louis VII Püha, kui too oli II ristisõjas. Philippe II Auguste Prantsuse kuningas 1170-1223, Louis VII poeg. Välispoliitikas pidas lakkamatut võitlust Inglise kuningatega, kasutades ära tülisid Henry II ja tema kahe poja Richard Lõvisüdame ja John Maata vahel. Kaasaegsed võrdlesid teda saavutuste poolest Karl Suurega. Suurendas märgatavalt kuninga domeeni, laiendas oma võimu kõikide suurte läänide üle, toetudes kirikule ja linnadele. Tema rahvusvaheline roll oli märkimisväärne nii Inglise monarhia kriisis (Magna Carta) kui ka keisririigi küsimustes. Võit Bouvines'i lahingus (1214) Braunschweigi Otto üle tugevdas Friedrich II-t ja ka Kapetingide võimu Põhja-Prantsusmaa feodaalide üle.
3. Maa-aadel ja talurahvas Talupoegade kategooriad: · Adratalupoeg kõige arvukam talurahva kiht · Üksjalg talupere noorim poeg, kes rajas oma elamise kuhugile ääremaale. · Vabatalupoeg teotööst vaba, tasusid oma koormised rahaga. · Maavaba talupoeg enamasti ülik või muinasaja vanema järeltulija, kes sai talu läänikirja alusel.Tavalise talupoja kohustusi ei täitnud. · Vabadik ilma maata talupoeg. · Trääl sõjavang või võlgnik. Kujunes välja sunnimaisus s.t. talupojad polnud enam vabad, vaid kuulusid maa külge mida nad harivad. Lõpuks kujunes välja pärisorjus. 4. Linnad ja kaubandus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Eestis tol ajal oli linnaõigus 9 asulal. Oma sissetulek saadi peamiselt kaubandusliku
Linnaõigus tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast Maaisand maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Vabadik maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga. Hinnus kõik kindlaks määratud suurusega asjalised koormised, nt naturaalhinnus naturaalmaksed ja rahahinnus raharent. Pärisorjus talupoega peeti mõisniku isiklikuks omandiks ning sellega kujunes välja pärisorjus Sunnismaisus talupoeg ei tohtinud oma isanda juurest ära pageda
Inglismaal). Blenheim'i palee (1705-1722 vahel, eklektiline stiil). Bath'i linn (roomlaste ehitatud spaa) villatööstuse keskus keskajal, 18. sajandil seal palju neoklassikalisi ehitisi. Dorset ja Ida-Devoni rannik. Cornwall. Liverpool. Kuninglikud botaanikaaiad (1759). 7) Seleta ja kasuta kontekstis järgmisi mõisteid: Magna Charta- Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu; Puritaanid- "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Independendid-1580. aastail kujunenud Inglise protestantlik usulahk. Inglise 1640.60. aasta revolutsiooni ajal poliitiline vool, puritaanide vasak tiib, leppimatud kuningavastased. , õiguste bill- deklaratsioon, millega
laienes, suured muudatused ühiskonnas, inimrasside laienemine, keskaja lõpp ja uusaja algus. Põlisrahvaste lõrgkultuurid Kesk-ja Lõuna-Ameerikas Asteekide riik Mehhiko keskosa Atlandist Vaikse ookeanini. Valitsuspüramiidi tipus seisis pärandatava võimuga keiser, võrdlemisi lõdva keskvõimuga. Tekkis päritavate tiitlitega ülikkond, kes oli maksudest vabastatud. Lihtasteegid oli rahuajal talupojad. Kaupmehed moodustasid omaette seisuse, maata talupojad kuulusid palgasulaste seisusesse ja madalaimal astmel olid orjad. Usundis oli tuhandeid jumalusi, kellele pidi inimesi ohverdama (sõdade eesmärk). Kõrgeltarenenud vaimukultuur: olid riigi ülalpeetavad koolid, kõrgel tasemel filosoofia, kaks eri pikkusega kalendrit (päikese-ja usukalender), piktograafiline kiri kirjandus, arhitektuuris suur insenermeisterlikkus. Maajade linnriigid Yucatani poolsaarel. Polnud ühtset riiki, vaid linnriik. Hiljem moodustasid need
pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega. 1816/19. aasta talurahvaseadused. Pärisorjus kaotati, talupoegade müük ja osta keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema ainult põlluharumisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid mõisnikelt talud rentima n-ö turuhinnaga. 1849/56. aasta talurahvaseadused. kinnitas veel kord mõisnike õigust nii mõisa- kui ka talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta. Mõisnik võis seda talupoegadele rentida või müüa. Talumaa piirid fikseeriti. Uus soodus soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta. Liivimaa talurahvaseadusega sarnased põhimõtted fikseeriti ka 56. aasta Eestimaa ja 65
sundimise ja järel-valvega, kilter- kupja abiline, aidamees), majateenijad ja käsitöölised Külarahvas Taluperemehed (koos peredega) 40% Rentisid mõisalt maad, tasudes renti teotöö ja muude koormistega Sulasrahvas 30% Said teenistust taludes;peamiselt tegid teotööd mõisa põldudel Vabadikud(e popsid või saunikud) 20% Talude äärealadel elavad maata talupojad, kes vastutasuks pisikese maalapi eest aitasid talu-peremehi hooajatöödel 10%40%30%20% 1802/1804 talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal Aleksander I surus seadused aadlikele peale (laenu tingimus) Sisu Keelati talupoegade müümine Vallasvara´kuulub talupojale. Talusid sai pärandada. Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga Teokoormiste fikseerimise nõue (vakuraamatud) Loodi vallakohtud Mõju
edit Vana-Rooma 1. Kuningate aeg Roomas 753-509 eKr 2. Varane vabariik 509-265 eKr 3. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr 4. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr 5. Varane keisririik 30 eKr - 235 pKr ● Valdavalt talupojaühiskond ● Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke ● Rikkad roomlased ratsaväes, keskmised ja vaesemad jalaväes, kõige vaesemad ilma maata -- sõjaväeteenistusest vabad ● Vaesed kodanikud = proletariaadid ● Patrooni ja kliendi vahekord ● Partriitsid ja plebeid ○ Partriitsidel kõik kodanikuõigused, pääsesid riigi- ja preestriametisse ○ Rahvatribuunid (plebeid) ○ Keelati võlaorjus ○ Tühistati nendevahelise abielu keeld ○ Plebeidel võimaldati pääs riigiametisse ● 12 tahvli seadused ● Religioon ja õigus:
Valdavalt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi teenis elatist põlluharimisega. Ühiskonna täisväärtuslikeks kodanikeks peeti maaomanikke. Kuidas eristusid Rooma kodanikud? Nende õigused ja kohustused. Maavaldus pidi tagama piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste üks tähtsamaid kohustusi. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad jalaväelastena. Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja seega sõjaväest vabad. Vaeseid nimetati proletaarideks. Patrooni ja kliendi suhe Rikkaid ja vaeseid ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem kodanik e klient saatis patrooni e rikkamat sõjakäikudel ja kandis tema heaks koormisi. Ka rahvakoosolekul andis klient patrooni tahtmise järgi oma hääle. Patroon lubas kliendile kaitsealust ja andis talle maad, soovi korral ka kohtus tema eest kostes. Mis kohustusi täitsid rahvatribuunid?
lähimmän linnan herra. Läänitykset annettiin alun perin määräajaksi, kuten vasallin sotapalveluksen ajaksi tai hänen eliniäkseen. Ajan saatossa ne muuttuivat kuitenkin perinnöllisiksi, kun vasallin poika jatkoi vasallina isänsä jälkeen. Näin saivat alkunsa erilaiset herttua-, paroni- ja ruhtinaskunnat sekä koko aatelissääty. Alueen talonpojat tosin eivät kaikki olivat läänityksen saajan vuokralaisia. Heidän oli viljeltävä maata ja maksettava siitä vuokraa. Vuokra maksettiin lähes aina työnä ja luontaistuotteina. Vuokran ohella talonpoikien velvollisuuksiin saattoi kuulua esimerkiksi kotipaikkansa teiden ja siltojen ylläpito. Kaupungit keskiajalla Asutus keskittyi keskiajan alussa lähes täysin maaseudulle ja kaupungit taantuivat. Kuvaavaa on aiemmin niin mahtavan Rooman kaupungin totaalinen väestökato: kun siellä vuonna 100 oli 1,6 miljoonaa asukasta, vuonna 1000 asukkaita oli vain 30 000
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Christi Oolo 11.a klass Miks olid rahvamassid Hitlerist vaimustuses? Referaat Juhendaja: Erika Rummel Viljandi 2008 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. OLUKORD SAKSAMAAL HITLERI VÕIMULE TULEKU HETKEL 5 2. POOLEHOID LIHTTÖÖLISTE SEAS 6 2.1 1.mai kui ametlik riigipüha ja muutused tööliste kasuks 6 2.2 Moodustati üks suur Riiklik Ametiühing 8 2.3 Majanduse areng ja töötuse vähenemine ...
Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid. Toimus tugev varanduslik kihistumine ja talupoega laostumine. Vallutussõdadega kaasnes orjanduse areng, keda kasutati põllumajanduses peamise tööjõuna. Roomas kujunes orjanduslik ühiskkond. Kuna talupojad laostusid ja nad ei saanud endale sõjavarustust lubada, siis korraldasid vennad Gracchused reformi. Nad tahtsid kehtestada maavalduste suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikke ülejäänud osa maata kodanikele loovutama, kuid sellele oli tugev vastuseid ja nad hukkusid veristes sisesegadustes. Maareform jäi pooleli. Vabariigi languse periood on 133-30 eKr. Põhjused: 1) Kõigil kodanikel polnud võimalust võtta osa riigivalitsemisest ja ei saanud väeteenistusse kuuluda. 2)Rahvakoosolekusse kuuluvad proletaarind ei olnud võimelised täitma kodanikukohust, sest neil puudus varandus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
