kollektiivne kandmine. Kogukonna keskseks institutsiooniks vallakohus-talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised, administratiivsed funktsioonid. Vallakohtud koosnesid 3 liikmest,kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid enda seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid, valvasid korda. Ilma vallakohtu loata ei võinud mõisnik talupoega välja tõsta ega ilma maata müüa. VK eksisteerisid Eestimaal kuni 1817a, liivimaal nim VK 1820a. kogukonnakohtuteks, seati sisse ka Saaremaal, E. taastati alles 1866a. kogukonnakohtud likvideeriti 89a. kohtureformiga. Talupoegi sidus kogukonnaks ka magasivilja(talupojad hädaaegadel laenu) varumine, vaestehoolekanne. Magasivili ja ait oli ühisomand, mille üle mõisnikel vaid järelvalveõigus. 16ja 19a seadusega mood omavalitsus sõltus paljuski mõisnikust-kogukonna üldkoosoleku kokkukutsuja, otsuste kinnitaja
dünastia kuningat. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsasti ja kuningavõim muutus päritavaks. Senatisse kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia. Nendest väljapoole jäi lihtrahvas ehk plebeid. Rooma kuningriigis oli valdavalt talupojaühiskond. Kogukonna täisväärtuslikuks liikmeks oli ainult maavaldaja, mis tagas talle ka majandusliku ja isikliku sõltumatuse ning ka piisava jõukuse. Maata kodanikud olid sõjaväekohustusest vabastatud. Neil ei olnud muud varandust peale oma laste, mistõttu ei oleks nad olnud võimelised endale ka vajalikku sõjaväevarustust ostma. Üldiselt oli elu Roomas karm ja tahumatu. Enamiku roomlaste peategevuseks oli põlluharimine ja sõdimine. Roomlased pidasid kodanikuvoorusteks eeskätt vaprust, enesedistsipliini, jumalate ja esivanemate austamist ning riigi ja perekonna ees kohusetäitmist.
tsaariaegsetes väärtpaberitesse paigutatud 61%. Samal ajal, kui maailma säästud olid kaotanud oma väärtuse. Peale tööstustoodang vähenes peale 1929 1938. Vabadussõja lõppu hakkas olukord tasapisi aastate suurt majanduslikku depressiooni muutuma. Kõik mõisatele kuulunud maad 7% võrra, oli Eesti tööstustoodangu kasv, jagati välja maata talupoegadele ja mis alul oli olnud suurtes raskustes, Vabadussõjast osavõtnuile. Maast ilma kasvanud samal perioodil koguni 45% jäänud mõisnikele maksti riigi kassast võrra. Majanduskasvu tõus jätkus kuni Teise "valuraha". Alates vabariigi algusaastaist maailmasõja puhkemiseni. toodeti riigis suurtes kogustes vilja, mida
Kunda ühisgümnaasium Referaat teemal : SALISBURY KATEDRAAL Juhendaja: Uno Trumm Koostaja: Lenne Lahtvee Kunda2008 SALISBURY KATEDRAAL Salisbury katedraal on Salisbury linnas Lõuna-Inglismaal asuv katedraal. Katedraali ametlik nimi on Püha Maarja Katedraal (Cathedral of Saint Mary). Katedraali ehitus algas 1075. aastal, Old Sarumis. Lahkhelid kirikutegelaste ja valitsejate vahel põhjustas otsuse ehitada katedraal mujale. New Sarumi linn, tänapäeval Salisbury, tekkis 1220. aastal koos uue katedraali ehitusega. Kuna ehitus viidi lõpule 38 aastaga on Salisbury katedraali ehitusel kasutatud ainult ühte arhitektuuristiili varainglise gooti stiili. Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Enne gooti stiili on romaani stiil ja gootikale järgneb renessanss. Inglismaa võttis gooti stiili vastu 12. sajandi lõpus...
· Küütimine, majutamine, moonasta- mine s.o. sõjaväe transportimi- ne, maju- tamine ja toitmine oma talus 5. Talurahva käärimine ja passikorralduse seadus a)Talurahva käärimise põhjused Lõuna-Eestis 1840.aastail: · Pärisorjuse kaotamine ilma maata ei soodustanud talumajapidamist puudus huvi talutööde vastu · 1840. aasta viljaikaldus ja näljahäda (suuremast näljast ja surmast päästis asjaolu, et kartulist sai eestlaste põhitoit) b)Talurahva tegevus oma olukorra parandamiseks avaldus kahel viisil: · väljarändamisliikumine - Liivimaal levisid kuuldused, et Venemaal jagatakse soovijaile tasuta maad. Seetõttu puhkesid mitmes mõisas rahutused, milledest tõsisem oli nn Pühajärve sõda 1841.a
mõõtmist. Talurahvaseadused olid oluliseks sammuks mõisnike ja talupoegade vahel, kuid kokkuvõttes ei rahuldanud see ühtki osapoolt. Eeskuju pärisorjuse kaotamiseks võeti Preisimaal läbi viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816. aastal. Liivimaal 1819. aastal. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Nad pidid tegelema üksnes põllumajandusega, nende ostmine ja müümine keelustati lõplikult. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. Kuid ka need seadused ei jäänud kauaks ajaks püsima.Ühiskonna kasvav rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Ägedad vaidlused Liivimaal palgatöö ja raharendijate vahel tõid lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu. Mõisnikel oli õigus nii mõisa-kui ka talumaale, kuid talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks. Talumaa piirid fikseeriti, mõisnik võis seda talupoegadele rentida ja müüa
Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: - Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal. - Kasvas tööstustööliste osatähtsus. - Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist ja teenindussektoris töötavate inimeste (ametnikud, arstid, poodnikud jne) osatähtsust. Muutus linna- ja maarahvastiku suhe: - tehnoloogilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu maata ning tööta jäänud talupojad rändasid välja linnadesse. - 19.-20.saj vahetuseks kujunes linnastumise (e urbaniseerumise) tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon. Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere vanemad koos oma alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned:
mõõtmist. Talurahvaseadused olid oluliseks sammuks mõisnike ja talupoegade vahel, kuid kokkuvõttes ei rahuldanud see ühtki osapoolt. Eeskuju pärisorjuse kaotamiseks võeti Preisimaal läbi viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816. aastal. Liivimaal 1819. aastal. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Nad pidid tegelema üksnes põllumajandusega, nende ostmine ja müümine keelustati lõplikult. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. Kuid ka need seadused ei jäänud kauaks ajaks püsima.Ühiskonna kasvav rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Ägedad vaidlused Liivimaal palgatöö ja raharendijate vahel tõid lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu. Mõisnikel oli õigus nii mõisa-kui ka talumaale, kuid talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks. Talumaa piirid fikseeriti, mõisnik võis seda talupoegadele rentida ja müüa
Tekkisid talurahva omavalitsused vallakogukond. Kogukonna keskmeks sai vallakohus. Vallakohtu ülesanded: a) lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi b) nõudsid võlguolevaid teokoormisi c) karistati ülesastunuid d) valvasid avalikku korda vallas e) haldasid vallalaekaid ja magasiaitu f) jälgisid, et mõisnik ei tõsta talumeest talust välja või ei müü teda ilma maata Magasivili viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Vaeste hoolekanne kogukond pidi ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid, saates neid talust talusse, hiljem ehitati valla vaestemaju Talurahva koormised a) mõisakoormised teorent(nädalategu,hooajatöö), naturaalandamid, rahamaksud b) riiklikud koormised pearaha 1783a, nekrutiandmise kohustus 1796a c) kogukondlikud koormised
Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Maavabad- olid vabad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustudes kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupoeg- talupojad, kes olid end osaliselt või kõigist adratalupoegade koormisest taha eest lahti ostnud. Üksjalg- talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. Adratalupoeg- talupojad, kes pidid maaisandale või tema läänimeestele andameid maksma või kandma teokoormisi. Vabadik- maata või vähese maaga, põhhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis- maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga. Hinnus- kõik kindlaks määratud suurusega asjalised koormised, nt naturaalhinnus- naturaalmaksed ja rahahinnus- raharent. Pärisorjus- talupoega peeti mõisniku isiklikuks omandiks ning sellega kujunes välja pärisorjus Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud oma isanda juurest ära pageda
..". Talupoegadele lubati talude pärandamise õigust, õigust vallasvarale ning loodi valla- ja kihelkonnakohtud. 1804 Liivimaal kehtestati analoogiline talurahvaseadus. Nagu ka eelnevalt hakkasid eesti talupojad selle peale mässama. Eriti ajas neid vihaseks fakt, et mõis nõudis jätkuvalt kurnavat öist rehepeksu. Mõisakoormiste ülempiiri määramine. 1816 Eestimaal kaotati pärisorjus. 1819 Liivimaal kaotati pärisorjus. Talupojad aga vabastati ilma maata ning nad pidi mõisnikuga raharendile üleminema. Liikumisvabadust aga veel piirati. Pärisorjuse kaotamise käigus said eestlased perekonnanimed ehk priinimed. 1849 Kehtestati Liivimaal uus talurahva seadus, mis nägi ette järkjärgulise ülemineku raharendile ja tavaliselt paljudest eraldiasuvaist maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise. Algas talude päriseks ostmine, mis küll aga kulges suhteliselt aeglaselt
18.sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerikas idarannikul 13 inglise kolooniat.Igal neist oli oma esinduskogu ja omavalitsust.Benjamin Franklin räägi oma muljetest Ameerika kohta. Peale iseseisvuse väljakuulutamist sai esimeseks presidendiks George Washington. Põhja-Ameerika koloniseerimine Põhja-Ameerikas olid esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad-konkistadoorid,kes jõudsid 16.sajandil Florida rannikule.Väga palju rändas inimesi Ameerikast välja .Välja rändasid maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed ja lihtsalt seiklejad, kuid oli ka usulisel põhjusel väljarändajaid. Emigrantide usuline taust mängiski olulist rolli kolooniate rajamisel. 17.sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes omavaheline konkurents ,esialgu jäid peale prantslased ja inglased. Põhja-Ameerika suurima linna asutasid hollandlased aga hiljem inglased vallutasid selle. Lõpuks kaotasid prantslased kõik oma asumaad Põhja-Ameerikas 1763
riigimaksudega. Teokoormised aina kasvasid, see aeg oli talupoegadele väga raske, kõrgtase saabus 18. sajandi teisel poolel. · Talude päriseks ostmine talupojad said osta, 19. sajandi teine pool. · Peremees talupoeg, kes on talu saanud raha, naturaaltasu või teokoormise eest. · Sulane talupoeg, kes aasta palga ja tööriiete eest peremeest abistab ja teeb mõisale vajalikud teopäevad. · Pops maata talupoeg, maaelanike kiht, kellel on ase võõral maal ja ka väike põllulapp. · Vabadik sulane, kes on töökohast peremehe juures loobunud ja soetanud omale onni või elab üürilisena, tal on ka väike põllumaa. Üürilisena peab tegema teopäevi omanikule. · Päeviline kohustuse katteks vastavas lepingus ette nähtud arv päevi töötav tööline. · Moonakas perekonnaga pöllutööline, kes elab peremehe maal. Iseseisev leibkond, töötasu
Kaarikute võiduajamine, gladiaatorite võitlus. Tähtsaim amfiteater oli Colosseum. Hipodroomidest oli kõige suursugusem Circus Maximus. Hakati rajama teid ja sildu, veejuhtmeid ehk akvedukte. Saunad ehk termid, triumfikaared 8. Mõisted: aristokraatia- valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule patriitsid- ratsaväelased plebeid- lihtrahvas, õigus osaleda rahvakoosolekul, jalaväelased proletaarid- vaesed ja maata kodanikud, sõjaväekohustusest vabastatud Romulus ja Remus- kaksikvennad, pärimuse järgi sõjajumal Marsi ja tema noore preestrinna Rhea Silvia pojad, pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus, Romulus tappis Remuse Rahvatribuun- rahva seast valitud ametnikud nende õiguste kaitsmiseks Foorum- koosoleku ja turuplats Kapitoolium- Rooma kõrgeim küngas 12 tahvli seadused- esimesed Rooma seadused, pandi kirja 12 pronkstahvlile
Toorained toodi kohale Venemaalt, tooted läksid Vene turule. Vaatamata tööstuste suurele arenemisele jäi Eesti siiski põllumajanduslikuks maaks. Põllumajanduses hakati suurt tähelepanu pöörama piimakarjakasvatusele. Piimakarja kasvatati enamasti mõisates, kus suudeti suurel hulgal loomi üleval pidada. Mõisamajanduse kõrval hakkasid talupojad, endile talusid päriseks ostma. Pidev maade päriseks ostmine jättis suure hulga inimesi, kes ei suutnud endale maatükki lubada, ilma maata. Nad oli sunnitud minema maad mujale ostma minema või linna kolima. Linnades ei elanud enam sisse rännanud inimesed vaid suurel hulgal ka eestlasi. Algas linnade eestistumine. Üheks suurimaks eelduseks Eesti Vabariigi sündimisele oli Esimene maailmasõda. Maailmasõja tagajärjel nõrgenesid Venemaa ja Saksamaa impeeriumid. Pikale veninud sõda andis suure hoobi riikidele igast küljest. Sõjaajal langes ka majandus, kuna toorained ei jõudnud nii kiirelt enam tehastesse
1. Muistne vabadusvõitlus algas, kuna üha rohkem hakkas Läänemerel liikuma kaubandus. Sakslased tahtsid kontrollida kaubandust itta. Ette käändeks oli usu levitamine paganate seas Läänemere idakaldal. Eestlased jäid alla, kuna neil olid kehvemad sõjariistad, vähem mehi, sõja käigus tabas Eestit katk ja loodeti liiga palju naabrite abile. 2. Allajäämine ristisõjas polnud tegelikult üdini halb, kuna tänu kirikute ja mõisate tekkega arenes Eesti aladel haridus, tekkisid uued korralikud linnad ja arenes kaubandus ning sellega kaasnev. 3. Eesti alad jaotati kuueks pärast ristisõda: Lääne-Eesti jäi Saare-Lääne piiskopkonnale, Kesk- ja Edela Eesti alad kuulusid Saksa ordule, Ida- ja Kagu Eestit valitses Tartu piiskopkond ja Põhja Eesti kuulus Taani kuninga Eestimaa hertsogkonda. Pärast Jüriöö ülestõusu läks Põhja-Eesti Saksa ordu kätte, ülejäänud jäi samaks. 4. majanduses jäi samaks põlluharimise tähtsus, mu...
nõrgema oma hoole alla. Millega tegelesid mõisad? Teraviljakasvatuse asemel hakati pidama piimakarja ja tegeldi loomakasvatusega. Igati loomulik edasiminek meile, lihasööjaskiskjatele. Nende karjade toodang töödeldi võiks või juustuks ja turustati Peterburis. Peagi hakkasid mõisnike eeskujul karjakasvatusega tegelema ka talupojad. Loodi piimaühistud. Sealt tekkis talupoegade sotsiaalne kihistatus osa talupoegi rikastus, samas kasvas maata talupoegade ja kehvikute hulk. Suureks probleemiks kujunes maapuudus. Ega täielikku tasakaalu saagi kunagi olla on kas puudus või üleküllastus. Näitena võib tuua kasvõi Eesti tänase olukorra veel mõned aastad tagasi valitses tööjõupuudus, ent nüüdse majanduskriisiga on suurestisuuresti kaasnenud tööpuudus. Ja nii see jääbki ja jääbki käima, alati. Selle talupoegade osalt kehva olukorra tõttu läksid paljud eestlased paremat õnne ja elu otsima linnadesse ja Venemaale
välja sarnasusi ja erinevusi. Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208 1227. Käsitlen järgnevaid aspekte: talupoegade liigendus, usund ja usk, halduslikkorraldus, kaubandus ja põllumajandus. Enne Vabadusvõitlust oli valdav osa eestlasi talupojad. Viimaste leidude põhjal on avastatud, et siiski hakkasid kujunema ka varanduslikud ebavõrdsused. Talupojad pidid maksma ülikutele andamit. Esines samuti maata talupoegi, kes rentisid endale maad või töötasid sulastena. Pärast Vabadusvõitlust hakkas kujunema suurem kihistumine ning koormiste erinevus. Põhiosa moodustasid adratalupojad, kes pidid samuti maksma ülikutele andamit. Adratalupoegadele järgnesid üksjalad, kes lahkusid oma isa talust, et luua uusi talusid nende koormised olid tunduvalt väiksemad. Järgmine liigendus oli maavabad koormistest vabad, kuid pidid oma maad ise harima
o Praegu suudab maa toita 5x rohkem inimesi kui kaks sajandit tagasi o Arenenud riikides on turg küllastunud o Arengumaades kannatab nälja käes ligi 800 miljonit elanikku o Arengumaa inimesed ei suuda osta energiamahukat, suurte tootmiskuludega põllumajanduse toodangut o Humanitaarabi ei jätku kõigile o Teravaim probleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonnas, kus kannatavad toidupuuduse all maata maaelanikud ja linnade vaesed elanikud o Rahvaarvu kasvu tõttu on lõunas haritava maa hulk inimese kohta vähenenud, eriti aasias o Tähtsamad müüjad on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna ja Vahemere maad o Arengumaad ostab toiduaineid sisse ja müüakse istandussaadusi o Toidumajanduse nõrkus arengumaades : traditsioonilised tootmisvormid, suur rahvaarv, asustustihedusest tingitud maapuudus ning halvad loodusolud
juurde nõudma teotöö, kuna vilja oli palju. Raske töötõttu hakkasid talupojad põgenema linnadesse, kus nad said aasta ja ühe päeva viibimisel seal linnakodanikuks. Linnadele oli talupoegade põgenemine linna kasulik, kuna oli vaja rohkem tööjõudu. Talupojad jagunesid kategooriateks: adratalupoeg, kes tegi teotööd; üksjalg, talupoegade nooremad pojad; vabatalupoeg, maksid koormisi, kuid olid teotööst vabad; maavaba talupoeg, nad ei maksnud talupojakoormisi; vabadik, maata talupoeg ning trääl ehk ori. Täites katoliku kiriku kombeid, sidus rahvas neid pikka aega varasemate arusaamadega. Seda enam, et vanadele vaadetele oli küllalt lähedane pühakute ja reliikviate kultus. Pühalikult hakati lootma samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjatelt. Austades salaja edasi pühasid hiisi, puid, allikaid, kive ja jõgesid, tuues neile ohvreid. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse
mõisniku isiklikuks omandiks. Liivimaal oli välja Maad pidid ise harima, neil polnud sõltuvaid kujunenud pärisorjus. talupoegi. Vabatalupojad - osadest/kõigist koormistest raha eest lahti ostnud. Alumine kiht - vabadikud - maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu ja olid peremehe eestkoste all. Orjad - träälid.
Kuna ühtegi osapoolt ei rahuldanud need seadused, võeti vastu uued seadused 1816.a Eestimaal ja 1819.a Liivimaal. Uue seadusega: · Kaotati pärisorjus · Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult · Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega · Liikumisvabadus oli neil piiratud · Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid talud mõisnikelt rentima. Kuid ka need seadused ei jäänud pikaks ajaks püsima. Ühiskonna majanduslik edenemine, muutused aadlike mõttemaailmas, keskvalitsuse surve nind talurahva kasvav rahulolematus oma olukorraga viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Sellega kaasnesid ägedad vaidlused liberaalide ja konservatiivide vahel ning peale jäid liberaalid. 1849.a uus Liivimaa talurahvaseadus:
Adolf Hitler Õpilane:Martin Kolk-Tjurin Õpetaja:Alina Deretšinskaja 2014 Sisukord 1.Elulugu.................................................................................................................1 1.1.Lapsepõlv ja noorpõlv.......................................................................................1 1.2.Tõis võimule.......................................................................................................1 2.Teises maailmasõjas..............................................................................................1 3.Kokkuvõte.............................................................................................................1 4.Kust võtsin infot....................................................................................................1 ...
ühistegevuse püüded, mis viitavad riikluse kujunemise algetele. Algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess. Muinasaja lõpul oli varanduslik ebavõrdsus suur. Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud. Suur osa linnuseid oli ülikute ja nende kaaskondade residentideks. Elanike põhiosa moodustasid talupojad-maaomanikud, kes pidid ülikuile tasuma andamit. Külad olid jaotatud vaskustesse ja ühe keskmise üliku võimu alla võis kuuluda 2-3 vakust. Lisaks ilmnes veel maata talunikke, kes rentisid suuremaaomanikelt maad või töötasid nende juures sulastena. Orjade seisusse võisid sattuda ka kohalikud, kes võtsid võlgu, aga ei suutnud seda tähtajaks tagasi maksta. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Umbes 11.sajandi keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremad ning võimsamad ringvall-linnused. Hoolikalt kindlustati linnuse väravad. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Tõhusaks relvaks olid sõjakirved
A.Saebelmann-Kunileid. C.R.Jakobsoni kaudu, kes elas ja töötas tol ajal Peterburis, said mõned Saebelmanni tööd tuntuks ka sealses muusikaringkonnas. Kuigi Jakobson kiitis eesti mehe loomingut, kogus ta veel soome ja ungari laule laulupeokogumiku jaoks. Ettevalmistuste käigus muutus tema seisukoht korraldatava peo suhtes. Põhjus ideoloogilis- poliitiline. Ta oli ühel meelel vene ajakirjandusega, mis arvustas Baltimaade olusid ja laitis maha talupoegade ilma maata jätmise tähtpäeva piduliku tähistamise. Tartu mehed eesotsas Jannseniga eelistasid aga koostada peo kava enamjaolt saksapärasest repertuaarist(mis oli muidugi baltisakslastele väga meeltmööda, et mõjutada matsirahvast saksastuma). Jannsen toetus peo toimumise heaks baltisakslastele, Jakobson koos J.Köleriga Peterburist nimetasid laulupidu kui baltisakslaste propaganda-ettevõtet. Ometi tunnistas Jakobson hiljem laulupeo suurt mõju eesti rahvale ja tähtsat osa järgnevate aastate edus
talupoegade müüki ning võimaldati talu pärandamine. Talude pärandamine motiveeris talupoegi tööd tegema ning majandama. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus, nende ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud vahetada elukutset. Ka liikumisvabadus oli veel piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata. See säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikust. 1849. aastal tsaarivalitsuse poolt heaks kiidetud uus Liivimaa talurahvaseadus andis talupoegadele võimaluse endale talu osta. Ka soodustas see üleminekut raharendile. Talude päriseks ostmine oli suur edasiminek talupoegade olukorra osas. Siiski ei põhjustanud talude päriseks ostmise seadus suurt tormijooksu. Need talupojad, kel oli õnnestunud raha kõrvale panna ning ei olnud oma mõisnikule võlgu, võisid asuda omaette elama
· Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa alistusid Rootsi kuningas Erik XIV-le · Saaremaa jäi Taanile · Ülejäänud Eesti ja Läti alad (mida venelased ei kontrollinud) läksid Poola riigi koosseisu. Vaatamata Vana-Liivimaa riikluse lakkamisele sõjategevus ei peatunud. Aastatel 1563-1570 pidasid Rootsi ja Taani maha nn Seitsmeaastase sõja ning osa lahingutest toimus ka Eesti aladel. Mõlema poole teenistuses osales arvukalt kohalikest sakslastest seiklejaid, maata jäänud aadlikke ja pisut ka eestlasi. 1569.a sai moodustati Poola ja Leedu personaalunioon (st kahel eri riigil on sama valitseja). Uus kuningas pidas Liivimaad enda valduseks ja valmistus uuteks lahinguteks. Samal ajal püüdis oma valdusi laiendada Taani kuningaga tülli läinud hertsog Magnus. Ta pöördus Ivan IV poole, pakkudes ennast tsaari vasalliks. Ivan IV nõustus ja kuulutas välja Liivimaa kuningriigi keskusega Põltsamaal. Lisaks andis ta Magnuse käsutusse suure Vene sõjaväe
16. Adratalupoeg maksid maaisandale (või läänemeestele) andameid ja kandsd teokoormisi. Talude majanduslik kandevõimet mõõdeti adramaades.Üksjalg Adratalupoegade pojad, uued maaharijad. Uue maa harimine oli raske väiksemad koormised. Vabatalupoeg Need kes olid end osadest või kõigist adratalupoega koormistest raha eest lahti ostnud. Maavaba talupoeg Tõenöoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Vabadik Külaühistu alumine kihistus, maata või vähese maaga, elasid põhiliselt palgatööst. Trääl Orjad, võisid olla sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiosstetud surmamõistetud. 17. Keskaegses eestis said 9 asulat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt akuplemise tegevusega. Eriti soodne oli selles osas olukord Pärnus, Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Olulisemaks väljaveoartikliks oli teravili, sisseveioks aga sool. 18. Raad linnavalitsusorgan. Linnafoogt kohtunik. Gild kaupmeeste ühendus
puhtale joogiveele ja põhilistele sanitaartingimustele. Põllumajandus ja toiduga kindlustatuse programmi eesmärgiks on aidata ja kindlustada inimesi toiduga, vähendada nälga ning alatoitumist. Soov on suurendada keskkonnasõbralikku, säästvat ja majanduslikult tasuvat põllumajandustootmist. 1974.aastaks pakkus BRAC ka mikrokrediidiprojeti, mis ühendas kõiki Bangladeshi piirkondi. Mikrorahastamise programm annab inimestele, enamasti vaestele, maata maanaistele, väike laene. See programm aitab vähendada vaestust ja ühendab nii majanduslikku kui ka sotsiaalset arengut. Mittetulundusühing aitab edendada toimetulekut, suurendada tarbimist ja parandada juurdepääsu sotsiaalsetele teenustele. Organisatsioon on loonud ka kaupluse. See loodi 1978. Aastal, et põlisrahvas saaks turustada ja edasimüüa oma käsitööd. Kauplus müüb edasi umbes 65000 inimese tööde, mille hulgast
Arutlus: Kas tänapäeva kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Kreeka kultuur ja Rooma kultuur mõlemad on mõjutanud tänapäeva kultuuri. Minu arvates on on seda rohkem teinud Kreeka, kuna nende kultuur on mitmekesisem, sest nad on üle võtnud ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi. Sammuti on ka Rooma andnud oma panuse tänapäeva kutuuri arengule. Kreeka kultuurist võib jääda mulje, et see on mitmest kultuurist kokku pandud ja ei ole originaalne, aga tegelikult see nii ei ole. Kreeka on küll võtnud asju üle oma naabritelt, kuid ometigi nende kiri pole üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on leiutatud kohapeal, ning nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid se...
▪ Linnadepäev- hakati korraldama 14.saj keskpaigast Liivimaal, arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. ▪ Adratalupoeg- arvukaim kiht, pidid maksma maaisandatele või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. ▪ Üksjalg- adratalunike pojad, kes asutasid külast väljapoole uusi talusid. ▪ Maavaba- vallutusperioodi ülikute järeltulijad. ▪ Vabatalupojad- need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. ▪ Vabadik- maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad. ▪ Sunnismaisus- Talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge. ▪ Pärisorjus- talupoeg oli mõisniku isiklik omand. ▪ Teoorjus- ehk teorent, kus talupoeg pidi oma vahenditega oma maa eest tasumiseks osa nädalast mõisa jaoks tööd tegema. ▪ Tsunft- käsitööliste vennaskond. ▪ Gild- suurgild ühendas linna kaupmehi ja väikegild linna käsitöölisi ühendav. ▪ Hansaliit- 13.saj- 17
keelehuvi eesmärgil. Kultuuri jätkusuutlikkust peegeldab nii aineline kui vaimne kultuuripärand. Aineline on pisut avariilises olukorras (ehitusmälestised lagunevad), aga vaimne on minu arvates küll edenenud. Vähem on rahvuslikke erimeelsusi, väga suurt tähelepanu on pööratud noorte huvitegevustele, jagatud toetusi maakohtade elluäratamiseks. Ka on tõusnud raamatukogude ja muuseumide külastatavus. Ja loomulikult ei saa me eksisteerida ilma keskkonnata, ilma maata. Oleme hakanud rohkem hoolima puhtast maast ja veest: otsime alternatiivseid energiaallikaid (päike, tuul, vesi), vähenenud on heitveega keskkonda jõudev reostus ja õhusaaste, isegi prügi loobitakse vähem teeserva. Ära võiks märkida taaraautomaadid ja kõige taaskasutamise tohutu populaarsuse. Eesti jätkusuutlikkus on väga-väga oluline teema meie kõigi jaoks. Rahvaarv on väike, palgad samuti, paljud elavad allpool vaesuspiiri
tulemusena ühendati Soome Venemaaga, puudutas Eestit taas ainult kaudselt. See-eest tabas maad nois aastail järjekordne raske ikaldus koos näljahädaga. 1812. aastal tundis Napoleon Lääne-Euroopast kogutud Suure Armeega Venemaale. Taas moodustati maakaitsevägi. Kohe pärast pikale veninud sõdade lõppu pöörduti talupoegade olukorra lahendamise juurde tagasi. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816., Liivimaal 1819. ja kuramaal 1817. aastal. Talupojad vabastati ilma maata ning nad olid sunnitud sõlmima endise isandaga rendilepingu, mille tingimused olid kohati varasematest mõisakoormistest isegi raskemad. Renti tasuti teotööga, nii pärisorjus kaotati, aga teoorjus siiski säilis. 2) Versailles'e rahu ja Versailles'e süsteem 18. jaanuar 1919 18. jaanuar 1919 algas Pariisis Versaille rahukonverents, mille eesmärk oli teha kokkuvõtted I MS-st ja määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus.
21. Paul I Venemaa keiser 1796 - 1801. Katariina III poeg. Aleksander I Venemaa keiser 1801 - 1825. Paul I poeg Maamiilits - Maakaitsevägi Barclay de Tolly Vene armee ülemjuhataja. Hävitas Napoleoni 22. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19.saj. alguses? Väljarändamisliikumised ja usuvahetusliikumised 23. Millal lõplikult said eestlased vabaks ja mis põhjusel? 1856a. talurahvas oli vabastatud ilma maata ja maa kasutamise eest tuli ikkagi tööd teha . Kaotati teoorjus 24. Kuidas suutsid talupojad oma maa mõisnikelt välja hakata ostma? 25. Millal algas Eesti alal tööstuslik pööre ja tänu millele? Kuna loodi esimesed vabrikud ( Krenholm ja Sindi ) ja tulid raudteed . 26. Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt nn. "üleliigseid inimesi" ja mis neist hiljem sai?
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmi...
2) Uued tööriistad: hõlmikader ja raudpulkadega äke 3) Mitmevilja süsteem 4) Maad niisutati Milline oli talupoegade olukord: a) Lääne-Euroopas, b)Ida-Euroopas ja c)Venemaal? a) Olid vabad inimesed, rentisid maad aadlikelt, tuli maksta riigile makse ja, kui rahaline koormus läks liiga suureks, võis otsid sootsamat kohta mujal b) Isikliku vabadust polnud . Mõisniku loata ei võinud maatükilt lahkuda. c) Võis talupoja seisuses inimesi ilma maata müüa. Talupoegi müüdi nagu kariloomi turul ja oksjonitel või lehekuulutuste abil. Miks pooldati pärisorjuse kaotamist? Pärisoriline talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult töödata. Motivatsioon puudub. Mõtlejad väitsid, et kõik inimesed on looma poolest võrdsed ning keegi ei saa olla teine inimese omand. Kui suure osa uusaja Euroopa rahvastikust moodustasid linnaelanikud? 15% Euroopa rahvastikust Miks kasvas pealinnade rahvaarv tollal kiiremini?
Proletaaride vaos hoidmiseks jagati tasuta toitu ja korraldati vaatemänge. Põhilisteks vaatemängudeks olid gladiaatorite võitlused. Ma arvan, et Rooma riik oleks pidanud nende ülalpidamise asemel leidma viisi, kuidas nad oleks riigile kasulikud. Minu arvates olid vennad Gracchused väga targad mehed ja neil oli väga hea plaan, kuidas laostunud talupoegade hulka vähendada. Nad soovisid kehtestada maavalduste suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikel sellest üle jääva maa loovutama maata talupoegadele. Kahjuks nende plaan ei läinud läbi ja nad mõlemad hukkusid provotseeritud veristes sisesegadustes. Ma arvan, et kui nende rehformid oleks läbi läinud, siis oleks nad suutnud kaotada proletaaride probleemi. Vallutatud maadega peeti läbirääkimisi ükshaaval ja kõikidega loodi erinevad allaandmistingimused, et hoida ära ühtseid väljaastumisi. Vallutatud maades jäeti puutumata nende elukorraldus, usk, keel, kombed jms
riigkord - parlamentaalne riigikord, 100 liiget rahva osalus riigijuhtimisel; erakonnad - nt 1923 oli 26 parteid, millest edasi pääses ainult 5 suuremat ja paar väiksemat parteid, nt: põllumeeste kogud, asunike koondis, eesti sotsialistlike töö partei, rahvaerakond, tööerakond; välispoliitika eesmärk - kaitsta oma riiki välise hädaohu eest 7. Maareformi eesmärk, olemus ja mõju Eestile Eesti maarahvast oli ilma maata kuna mõisnikel olid suured maalapid. Nende tükeldamisega sai rahuldada talupoegade maavajadust. Mõisnikud ei olnud sellega nõus kuid maa seaduse alusel riigistati mõisate vara ning jagati laiali. 8. Kes ja miks teostasid Eestis riigipöörde, mida tuntakse ka vaikiva ajastu algusena? Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Seda tehti, et võimule ei saaks vabadussõjalased. 9. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts- kes nad olid, miks nad olulised on?
Ta kritiseeris balti sakslasi ja oli vene valitsemise suhtes sõbralikum. Kriitiseeris ka lutri kirikut. Tegutses peamiselt Viljandis, kui asutas oma ajalehe Sakala. Läks tülli Hurda ja Jannseniga. 1866 aasta vallaseadus. Selle seadusega vabanes valla kogukond mõisniku eeskoste alt ja muutus täielikult iseseisvaks. Talupoegade omavalitsus koosnes nüüd mitmetest üksustest 1)vallatäiskogu( sinna kuulusid kõik taluperemehed ja osad nn maata mehed.) Täiskogu valis valla volikogu, mis funktsioneeris valla valitsusena. Seda juhtis vallavanem. Vald majandas ennast ise. Lisandusid ka valimised. Vallareformi olulisemaiks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eeskoste alt. See andis omavalitsusele senisest avaramad tegutsemisvõimalused.
· Liivimaa kubermangu talurahva seadus võeti vastu 1804a. Selle seadusega ei paranenud nende seis juriidiliselt s.t nad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine keelustati. Talupoegade vabastamine pärisorjusest: 1816a vabastati Eestimaa talupojad pärisorjusest. 1819a vabastati Liivimaa talupojad pärisorjusest. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata. Maa jäi mõisnike ainuomandiks. Talupojad võisid kokkuleppel mõisnikega maad rentida või tasuda teotööga. 5. Linnad vara uusaegses Eestis. Neid linnu oli kokku 12. Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski ja Võru. 6. Väliskaubandus ja sisekaubandus Peale Liivi sõda laostus kaubandus v.a Narva linnas mis asus sellel ajal soodsas asendis
Millist osa etendas rahvakoosolek? Millist osa etendasid riigiametni- kud? Kes oli tähtsaim riigiametnik? Kellele kuulus lõplik sõna otsuste langetamisel? II Rooma armee loe lisaks lk. 154 nii tavalist kui ka sinises kastis olevat teksti Rooma kodanike auülesandeks oli sõjaväes teenimine. Sõjaväkke pidi minema oma relvadega. Väga rikkad inimesed teenisid ratsaväes, vähem jõukad raskerelvastusega jalaväes, vaesed kergerelvastusega jalaväes. Äärmiselt vaesed ilma maata kodanikud olid sõjaväeteenistusest vabastatud. Nende ainukeseks varanduseks olid nende lapsed - proles (järeltulijad), mistõttu neid hakati nimetatma proletaarideks. Rahvakoosolekul olid proletaaride õigused piiratud, kuid Rooma kodanike hulka kuulusid nad siiski. III Erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel Täida tabel lk. 153 oleva sinise teksti alusel Idaprovintsid Augustuse valitsusaja Lääneprovintsid Augustuse valitsusaja
9. Isikud a) Hannibal II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja-Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. b) Caesar c) Gracchused ja nende reformid - Nende eesmärk oli panna paika maavalduse suuruse ülempiir ja sundida maaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. Gracchused lasid end valida rahvatribuuniks ja kehtestasid oma plaanidele vastavad seadused rahvakoosoleku toel. Vennad aga tapeti ja nende edukalt alanud reformid jäid pooleli. d) Marius ja tema reform e) Augustus e Octavianus väga hea valitseja, riik õitses, 30. a eKr liitis Egiptuse Roomaga, ühendas Vahemeremaid. Sel ajal lõppeb Rooma Vabariik.
15-16.sajandil hakkasid lähenema teisele vabatalurahvarühmale. Nende vabadus seisnes selles, et nad olid üle viidud osaliselt või täielikult raharendile. · üksjalad nende peamiseks koormiseks oli üks jalapäev nädalas. Üksjalgadeks olid adratalunike nooremad pojad. · pundenikud pidid feodaalile maksma kaks tündrit vilja, mis oli üks pund. · vabadikud elatusid juhuslikust teenistusest. Nad jagunesid põhiliselt kolme gruppi: · maata, iseseisva majapidamiseta vabadikud · vabadikud, kes elasid mõnes adratalus ja said talult ajutiseks kasutamiseks tüki maad · iseseisva pärandatava vabadikukoha pidajad maksid viljakümnist jt. makse. · sulased ja teenijatüdrukud üks ja sama talupoeg võis olla kord vabadik, kord sulane (või teenija). Sõltusid tööandjast taluperemehest. · träälid sõjavangid , võlaorjusesse langenud isikud. 1424.a. maapäeval otsustati, et
üksjalg tavaliselt adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid ise oma väikese talu, väiksemad koormised, pidid mõisale tegema ühe jalapäeva nädalas vabatalupoeg talupoeg, kes tasus koormisi rahas ja ei käinud teotööl maavaba talupoeg talupoeg, kes omas talu, ratsateenistuskohustus, olid isiklikult vabad, vabastatud koormistest, pidid ise oma maad harima, neil polnud sõltuvaid talupoegi Vabadikud maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad Sulased ja teenijad müüsid tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all Träälid ehk orjad(sõjavangid, võlgnikud) Linnad ja kaubandus Linnade õiguskorraldus Linna said maaisanda käest linnaõiguse Linnaõiguse eesmärk: linna kodanike isikliku vabaduse, eramómandi ja pärimisõiguse kaitse Linnaõhk teeb vabaks
Määrati kindlaks ja riigitalupoegade koormised. Maakorraldus kestis 1828.aastani. 7 Tulemus. Töö viidi läbi valitseva feodaalide klassi huvides ja mõjus positiivselt mõisamajanduse arengule. Talupoegi riivas aga maakorraldus valusalt. Seoses uute piiride kehtestamisega ja maade vahetusega riigi- ja eramõisate vahel ning väiketalude likvideerimisega pidid talupojad sageli ümber asuma uuele, sageli halvemale maale või jäid hoopis ilma maata. 8. Talurahva vabastamine pärisorjusest, muutused maasuhetes. (lk 71) Põhjus. Vajadus suurendada teraviljatootmist areneva kaubatootmise tingimustes sundis mõisnikke laiendama mõisapõlde, kuna ekstensiivse põllumajanduse tinfimustes oli tootmise suurendamine võimalim vaid sel teell Mõisamaade laiendamist talumaade arvel takistas aga seadus, mis piiras talupoja väljatõstmist talust, samuti normeeris see talupoja kohustused. Sisu. 23.mai 1816.a (Eestimaa) ja 26
teenij ad Kes Suurim kiht Ametimehe Kõrgeim Vähese Sulase kuulusid d, talupoegad maaga või d, ? käsitöölised, e kiht maata teenij kõrtsmikud talupojad ad Kohustu Kõik Mõisate Sõjateenistu Kõige Koormised Teotöö sed, koormised gu 1 ses rohkem puudusid, tegija koormis jalapäev osalemine, õigusi, hooajatööli d ed nädalas teotööd ei sõjateenistu sed või
1714. aastaks vallutas ka Soome. 19.sajandi Eesti ülevaade Eesti talurahva olukord ja pärisorjusest vabastamine Vene keskvalitsuse surve ja Napoleoni sõdade mõju tõttu nõustusid Balti kubermangude aadlikud tegelema talurahva õigusliku olukorraga. 23.mai 1816 andis keiser allkirja seadusele, millega vabastati Eestimaa kubermangu talupojad pärisorjusest. Talupoegadele anti isiklik vabadus, kuid nad vabastati ilma maata, see jäi endiselt mõisniku omandiks. Oma talus edasi elamiseks tuli maad mõisniku käest rentida, seega pidid talupojad edaspidigi teoorjusesse jääma. Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus tegi möödapääsmatuks samasugused muudatused ka Liivimaa kubermangus. 26.märtsil 1819 allkirjastatud seadus Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise kohta kuulutati avalikult välja järgmise aasta alguses Riias, 12.märtsil 1820 tehti sama Saaremaa kihelkonnakirikutes
muldpõrandatega, ristkülikukujulised maasse süvendatud koldeasemetega. Kõigist asulatest on leitud pronksi valamis jälgi. Kasvatati otra, millest tehti putru, leiba ja õlut. Kodulommadest lambad, kitsed, sead ja veised. Väga levinudoli hülgepüük. Tegeleti nii merenduse kui põllundusega. Asulad olid pronksivalamise, kaubavahetuse ja võimu keskused. Ühiskonna korraldus oli hierarhiline. Pealik/Kuningas Pealiku lähikondsed, oskustöölised Talupojad Sõltlased (nt. Sõjavangid ja maata inimesed) Põlluharimine: Hakkas arenema söödi viljelus (kahe välja süsteem). Põldu hariti ilmselt konksadraga, mida Vedas härg. Kasutati ristkünnitehnikat. Kalmed: Maapealsed kivikalmed (kivi kirst kalmed-kkk). Rajati 1000-300 e.Kr, eeskuju võeti skandinaaviast. Palju inimesi maeti ka põletatult maahaudadesse vi jäeti lihtsalt põlenult maapinnale Esemed: Enamasti kivist, lust ja puust mitte prnksist. Levinud kirvetüüp-õõskirves. Tähtsaim relv oli oda, palju on ka lust
Talupoegade olukorrale pidid tähelepanu pöörama nii keskvalitsus kui ka kohalik aadelkond Agraarolude viletsus tõi reforme Aleksander I ajal 1804. valmis I talurahvaseadus, mis kehtestas omandiõigused ja mõõdetud koormised Pärisorjuse kaotamine 1816 Eestimaal 1819 Liivimaal Ainukesteks jäävateks piiranguteks olid mõningane liikumispiirang ja elukutsepiirang Vabastati ilma maata, seega pidid talud hakkama rentima oma maid turuhinnaga Üleminekuperiood kuni 1830.ndateni 1849 seadus Konfliktid eelmiste seaduste koha pealt aadlike hulgas (liberaalid versus konservatiivid) Üleminek raharendile Talumaad ei tohtinud enam mõismaaks muuta Omavalitsuse kujunemine Mõis kui keskne haldav korraldaja 19.sajandil kujunesid kõrvale vallakogukonnad
Rooma ühiskond. Rooma ühiskond oli valdavalt talupoja ühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Maavaldus pidi muu hulgas tagama ka piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste jaoks üks tähtsaimaid kohustusi riigi ees. Rikkad roomlased teenisisd sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesed teenisisd jalaväelastena. Kõige vaesemad olid aga maata ja seega väeteenistusest vabad. Riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed, mistõttu vaeseid kodanikke nim. Proletaarideks. Nende õigused olid piiratud, kuid sellegipoolest arvati ka nemad Rooma kodanike hulka. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eest koste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltuvalt kaitselaust aga kliendliks. Patroon andis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
