Liikmed: Venemaa, USA, Jaapan, Hiina, Indoneesia, Peruu, Kanada Euroopa liit (EL, EU) Lühiajalugu: Baaslepingud: 1951 Söe- ja Teraseühendus 1957 Euroopa Majandusühendus Euroopa Aatomienergiaühendus Asutajad: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa 1967 Euroopa Ühendus 1973 liitusid Suurbritannia, Iirimaa, Taani 1979 Euroopa Raha- ja Majandusliit ekü 1981 liitus Kreeka 1986 liitusid Hispaania, Portugal Maastrichti leping 1992 1993 Euroopa Liidu leping pandi täpselt paika raha- ja majandusliigu tegevuskava ning nõuded selle liikmetele 1995 liitusid Soome, Rootsi, Austria 1999 euro arveldusühikuna 2001 euro emiteerimine 1. mai 2004 Eesti, Läti, Leedu, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Poole, Küpros, Malta Juhtinstitutsioonid: Euroopa komisjon läbirääkija, seaduseelnõude ja eelarve koostaja Euro Parlament kaasotsustaja, eelarve vastuvõtja
esmast (ehk primaarset) ja teisest (ehk sekundaarset) õigust: 1) ELi esmane õigus moodustub asutuslepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need lepingud liigitatakse 1) ühenduse asutamislepinguteks (näiteks Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping 1951.aastast); 2) riikide liitumislepingud; 3)olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (nt 1992. Aasta Maastrichti leping EL-I loomiseks) ja 4) eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitilistebsuhetye põhialused. 2) ELi teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus
Kui vastvalt EÜL konkreetsele sättele (näiteks art 95, 137 lg 2 alalõik 3, art 141 lg 3) on MSK arvamuse ärakuulamine kohustuslik, on see arvamus ka ühtlasi üks ühenduse õigusakti õiguspärasuse eeltingimusi. Liikmesriikide 3. sektori organisatsioonide ja kodanikuühiskonna kaasamine ühenduse tegevusse Valitsisvälise sektori tugevdamine Regioonide komitee Koosseis. Regioonide komitee on Maastrichti lepinguga loodud ühenduse alaline nõuandev organ, mis koosneb liikmesriikide regionaal- ja kohalike organite esindajatest: kellel on regionaal- või kohalike organite mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. Tema liikmete (ja asendusliikmete) nimekirja, mis on koostatud liikmesriikide ettepanekul, võtab nõukogu vastu kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel hääletades. Komitee liikmete ametiaeg on 4 aastat
alanemine põhjustasid Eesti krooni d e v a l v e e r i m i s e 1933.aastal. Eesti Pank lõpetas kuldvaluuta vaba ostu - müügi. Dollar muutus maailmarahaks. Bretton Woodsi süsteemi tagamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist asuti looma oma piirkondlikku rahanduskorraldust. 1979.a. pandi alus Euroopa Valuutasüsteemile. Ühisturu maade tippkohtumisel 1991.a. detsembris sõlmitud Maastrichti lepingud näevad ette liikmesvaluutade asendamise ühtse nn e u r o r a h a g a. Krediidiasutusi on kahte liiki : 1) äri - ehk kommertspangad 2) ühistegelikud krediidiasutused. Rangemad nõuded kehtivad ka krediidiasutuste juhtide ja töötajate kohta. Raha e m i s s i o o n i ( käibelelaskmist) teostavad tänapäeval riikide keskpangad. EESTI PANGA - juhtkond (EP nõukogu ja president) seatakse ametisse Riigikogu ja riigi presidendi poolt viieks aastaks.
o Nt MERCOSUR · Ühisturg o Tolliliidule lisandub vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja seadusandluse teatav ühtlustamine · Majandusliit o Kõige laiahaardelisem o Lisaks ühisturu põhimõtetele keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus- ja rahanduspoliitika ning ühisraha · Euroopa Liit o Tuntuim, edukaim o Moodustati 1993 Maastrichti lepinguga o Euro, ühised Euroopa valitsemisorganid; poliitikad kooskõlastatud jne · NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon o 1994 Kanada, Ameerika Ühendriigid, Mehhiko o Eesmärgiks aja jooksul kaotada kõik liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid o Liikmesriikidel iseseisev majanduspoliitika liiduväliste riikidega o Võivad liituda mistahes riigid (ei sõltu geograafilisest lähedusest)
Teenindajad on vahel viisakad, vahel mitte. Koht ise on super. Enamasti tulles tervitatakse. Sisened, lähed leti äärde, esitad tellimuse, tuuakse lauda ja maksad leti ääres. Midagi halvustavat öelda pole, kõik on nõuetekohane. Tsekil on ainult suur oranz silt.. Turvamehed on ka. II OSA EURO Euro kasutuselevõtt 1. juulil 1987 sõlmiti Euroopa Liidu leping, mille sihiks oli Euroopa Majandus- ja Valuutaliit. 7. veebruaril 1992 allkirjastati Maastrichti leping, mis nägi ette, kuidas seda liitu 1999. aastani ette valmistada, ning määras lähenemiskriteeriumid, mis iga liikmesriik peab enne euroalasse astumist täitma. 1993. aasta algusest jõustus Euroopa siseturg. 1. jaanuaril 1994 asutati Frankfurdis praeguse Euroopa Keskpanga eelkäija Euroopa Valuutainstituut. 1995.a. detsembril otsustas Euroopa Liidu Nõukogu Madridis euro kasutusele võtta 1999. aastal. 1998. aasta lõpuks oli selge, et alguses osalevad valuutaliidus EL 15 riigist 11
– Ühinemis- või koostöölepingud – Valimised – Struktuurifondid 5.6.3. Seadusloome Euroopa Liidus • Nõuanne (EP arvamuse avaldamine - 1 lugemine) – näit. põllumajandus – Nõukogu võib EP arvamuse võtta vastu või lükata tagasi – Nõukogu ei saa jätkata enne EP arvamuse saamist 5.6.4.Seadusloome Euroopa Liidus • Kaasotsutamine (kuni 3 lugemist) – Seati sisse 1993. aasta Maastrichti lepingu alusel – Laiendati Amsterdami ja Nizza lepingutega – EP ja Nõukogu ühisseadusandjad = 2 lugemist – Puudub kooskõla - “Lepitusprotseduur” – Leitakse kompromiss = võetakse vastu ühistekst 5.7.1. Euroopa Komisjon • 28 liiget (volinikku) • 17 poliitika peadirektoraati (DG) • 6 välissuhete direktoraati • 11 sise- ja üldtalitust
· arveldusvahend · maksevahend · reservvaluuta · teiste valuutade hind ei tohtinud ECU suhtes kõikida rohlem kui 2,25 % (1993 15%) ECU-d füüsiliselt ei eksisteerinud. Euroopa majandus- ja rahaliit. Pidi ühtlustama liikmete majanduspoliitika ning EL ühtse rahapoliitika väljatöötamine. Liitumiseks vajalik · Riigid pidid välja töötama majandus ellarvepoliitilise programmi · Seadusandluse ühtlustamine · Maastrichti kriteeriumide täitmine Maastrichti kriteeriumid o Inflatsioon ei tohi ületada 1,5% EL-u kolme kõige madalama inflatsiooniga riikide keskmist o Pikkajalised intressid mitte rohkem kui 2% võrra o Eelarve defitsiit 3% SKP-st o Riigivõlg 60% SKP-st o Vahetuskurss peab olema püsiv vähemalt kaks aastat Euroala riigid: Austria, Belgia, Eesti, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Sloveenia, Slovakkia Üleminekuetapp
Keskkonnainfo – teave keskkonna kohta. KÕK – Keskkonnaõiguse Keskus Õigusabi, sh strateegilised juhtumid, Juriidilised analüüsid, Õigusloome, Keskkonnaõiguse alase info levitamine ja vahendamine, Koolitused, Juhendid Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid: • I per Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; • II per 1972. aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) • III per Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993); • IV per Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni; • V Pärast Amsterdami lepingut. Keskkonnaõiguse taotlused. • Keskkonna kui väärtuse kaitse • Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil(konventsioonid) • Keskkond kui ühine pärand ja mure Euroopa Ühenduse VII keskkonnaprogramm: 1. Looduskapital (BMK ja osüsteemiteenused) 2. Ressursitõhus, jätkusuutlik ning konkurentsivõimeline majandus (CO2) 3. Inimese tervis ja heaolu 4. Õigusaktid ja kasu 5
Hinnastabiilsus on EKP nõukogu määratluse järgi euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) kasv, mis on alla 2% aastas (kuid selle lähedal). Hinnastabiilsus tuleb säilitada keskpika aja jooksul. Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrgema taseme saavutamisele. 14. Eurosüsteem Eurosüsteem: euroala keskpangandussüsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad. 15. Maastrichti kriteeriumid Euroga liitumisel tuli liikmesriigil täita nn „Maastrichti kriteeriumid“, mis olid: • Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. • Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. • Hinnastabiilsus
tuginevad vabatahtlikkusel... ...riigid ei pea loobuma rahvusriiklusest, lõimitus püsib ja tugevneb sellest hoolimata Ajalugu annab ka sellele ühe võimaliku vastuse: > Euroopa integratsiooni sisuline impulss luua uus ja hea elu EL olulisemad lepingud 1951 Pariisi leping (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomine) 1957 Rooma lepingud (Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamine) 1986 Ühtse Euroopa Akt 1992 Euroopa Liidu leping ehk Maastrichti leping 1997 Amsterdami leping 2001 Nizza leping 2004 Euroopa Liidu põhiseaduslik leping (ei jõustunud!) 2007 Lissaboni leping e. Reformileping 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused, osapoolte huvid (Nugent) Nugent, Neill. 2006. The Government and Politics of the European Union. PART I Chapter 1 'The Transformation of Western Europe', pp. 5-35. Pingeid on läbi ajaloo tekitanud erinev kultuur (eriti erinev keel ning usk). Enne II MS valitsesid
2. Euroopas süvenev arusaam mille kohaselt ühise majandusruumi jaoks on vaja harmoniseerida ka KKP-t 3. kogu maailmas süvenev arusaam, mille kohaselt on vaja KK probleemide lahendamiseks riikidevahelist koostööd Ühtse Euroopa aktiga 1987 sai KK poliitika omaette poliitikavaldkonnas EÜ-s mille põhieesmärgiks oli KK kaitse ja parandamine ja inimese tervise kaitse ning loodusressursside ratsionaalne kasutamine. Euroopa Liidu ehk Maastrichti lepinguga 1992 laiendati tunduvalt Ühenduse KK alaste koohustuste ulatust, ametlikult muutusid kohustuslikuks KK kaitse nõuete järgimine mistahes poliitikavaldkonnas, samuti ka saatsaja maksab, ettevaatlikuse ja läheduseprintsiip (st. kahju tuleb esmajärjekorras heastada seal kus see tekitati), samuti laiendati KK alase vastutuse ulatust. Valdkonnad millega KKP EL tasandil tänapäeval tegeleb on (6): kliimamuutused, looduskaitse,
töökohtade kohta, töötukoolitused jne.) Töötu abiraha summa , mille töötu saab igakuiselt kuni tööd leiab EUROOPA LIIT on rahvusvaheline riikide majanduse, poliitika ja kultuurialane ühendus. Algus: 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus - loodi 6 riigi Saksamaa, Prantsusmaa Belgia, Hollandi, Luksemburgi ja Itaalia poolt. 1957 Euroopa Majandusühendus e. Ühisturg. Sellega liitusid 1973 Suurbritannia, Iirimaa, Taani, 1981 Kreeka, 1986 Portugal ja Hispaania 1992 Maastrichti leping (jõustus 1993) ühenduse tegelikuks nimeks sai Euroopa Liit - EU (European Union) Peale majanduse on koostöö ka välispoliitika, julgeoleku, õiguse ja siseasjade vallas. EL-i laienemine: 1995 liitusid Rootsi, Austria, Soome - liikmeid 15 2004 1.mai liitusid 10 uut riiki Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta, Küpros liikmeid 25
julgeolekupoliitika. Majanduse käekäigust sõltub iga riigi RAHA. Euroopa liidu siseturg toetub neljale vabadusele: kaupade liikumise vabadus, inimeste liikumise vabadus, kapitali liikumise vabadus, 104. Kauba liikumise vabadus teenuste Kapitali liikumise vabadus inimese 109. 1957 Rooma lepingud - majandus 1990 Schengeni leping - loobitu omavahelisest piirikontrollist 1992 Maastrichti leping peetakse Euroopa Liidu sünnidokumendiks, europarlamendi võim suurenes oluliselt. 1997 Amsterdami leping europarlamendi võim suurenes veelgi. ,,Liit austab rahvuslikku omapära" 2000 Nizza (Nice) leping ettevalmistusleping uueks laienemiseks, uus kohtade jaotamine europarlamendis, sõnastas paindlikuma koostöö liikmesriikide vahel. 2007 Lissaboni leping võeti vastu Euroopa Liidu presidendikoht. 105. Euroopa Liidu Parlament Euroopa Liidu komisjon Euroopa Liidu nõukogu
Euroopa Liidu Liikmesriigi kodanikul on õigus vabalt valida elu ja töökohta. Eestis- Soolise võrdõiguslikkuse seadus-tagab põhiseadusest tuleneva soolise võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse. Tööandja peab järgima töötaja võrdse kohtlemist ja tagama kaitse diskrimineerimise eest. 5.Euroopa Liidu õigussüsteem- esmane ja teisene õigus Esmane õigus-EL põhiõiguste harta, EL sotsiaalharta, Euroopa põhiseaduse leping, Maastrichti leping Teisene õigus- direktiivid, meeste ja naiste võrdne kohtlemine, meeste ja naiste võrdne tasustamine. Õiguse allikateks on nii esmane e primaarne, kui ka teisene e sekundaarne õigus. Primaarse õiguse moodustavad õiguse üldpõhimõtted ja asutamislepingud, teisese õiguse direktiivid, määrused. Üldpõhimõtete allikaks on tavad või õiguse üldpõhimõtted ning rahvusvahelised lepingud. 6.Euroopa kohtu roll õiguse tõlgendamisel. Euroopa kohus asub Luxenburgis
· jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus: · Sularaha · Krediitkaart · Jooksevkonto · Lühiajalised riigi võlakirjad · Pikaajalised riigi võlakirjad 7. Raha ajalugu Eestis: · Kuni 1918 valitsejariigi raha · 1918 eesti Mark · 1928 Eesti kroon · 1940 Vene rubla · 1941 idamark · 1944 Vene rubla · 1992 EEK · 2011 EURO 8. Maastrichti kriteeriumid. · Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus
5.1 Majanduse ülesandeks on ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamine,kusjuures: 1.inimeste soovid on piramatud 2. Ressurside hulk soovide rahuldamiseks on piiratud. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine,tarbimine, vahetus ja jaotus. Sellest tulenevalt on majanduse põhiküsimus, kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressurside tingimustes. Mida,kuidas ja kellele toota?. Tootmis tegurid on majanduslike ressurside kogum, mis on ühiskonna käituses kõikide majandulsike soovide rahuldamiseks. Tootmis tegurid jagunevad: maa(loodusressusrid,kliima). Inimkapital e. Tööjõud(haridustase). Kapital a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad.alternatiivkulu-Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest 5.2 Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt(SKP).SKP peegeldab riigis teatud ...
edendab ressursside tõhusat kasutamist säilitab sotsiaalse ühtekuuluvuse ja stabiilsuse 15. Eurosüsteem - euroala rahapoliitika teostaja, mis koosneb Euroopa Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest. Esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Ülesandeks: Kujundada EL-i rahapoliitikat Hoida ja hallata liikmesriikide ametlikke välisvaluutareserve Aidata kaasa maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele 16. Maastrichti kriteeriumid - Hindade stabiilsus inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra Eelarvepuudujääk liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st. Riigivõlg - ei tohi ületada 60% SKT-st Vahetuskursi stabiilsus - kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse.
14. Eesti Panga ülesanded Eesti pank mängib olulist rolli ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Lisaks veel sellega seonduvate otsuste tegemistes ja nende elluviimises. 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnad on läbipaistvamad. Vähendab intressimäärade inflatsiooni riski. Väldib tarbetut riskide maandamist. 16. Eurosüsteem Eurosüsteemi eesmärk on säilidada hinnastabiilsus euroalal. Mida madalamad intressid seda kõrgemad hinnad, mida kõrgemad intressid seda madalamad hinnad. 17. Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st ja võlg 60% SKP-st. Vahetuskurss Riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ning hoidma oma vääringu euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige parema tulemuse saanud liikmesriigi inflatsioonimäära rohkem, kui 1,5 protsendipunkti võrra.
aastal altkäemaksudeks ligikaudu miljard eurot (üle 15,5 miljardi krooni) umbes sama palju kui riik soovis 2007. aastal saada Euroopalt abirahasid. Euroopa Komisjoni arvates on veel liiga vara, et rakendada nende riikide suhtes mingeid sanktsioone, kuid mõlema riigi jälgimine kestab veel vähemalt ühe aasta (Postimees, 27.06.2007, 19. 05.2007, EPL, 27. 06 2007, http://www.epl.ee/artikkel/391175). Euroopa Liitu kuulub kokku 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu lepingud 1992 sõlmiti Hollandis Maastrichti leping ehk Euroopa Liidu leping, see jõustus 1. novembril 1993. Koostööd tihendati mitmes valdkonnas, tugevdati rahvusüleste institutsioonide rolli. Senised Euroopa Ühendused nimetati ümber Euroopa Liiduks, Euroopa Majandusühendusest sai Euroopa Ühendus. Tegu oli Rooma lepingute kõige ulatuslikuma reformimisega: pandi paika euroraha sisseviimise ajakava, loodi EL kodakondsuse mõiste, suurendati europarlamendi volitusi, loodi EL kolme samba struktuur, otsustati avada piirid
09.2003. JAH Euroopa Liiduga ühinemisele. Võimalus ühineda ka Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga (EMU) Positiivne mõju eesti majandusarengule tingimused püsivaks majanduskasvuks ja hinnastabiilsuseks. Liitumine EMU ja eurosüsteemiga - 2 etappi: 1. 27.06.2004.a. on Eesti ERM2 liige (ERM2 vahetuskursimehhanismi liige, rahaliidu mittetäieliku liikme staatus) Eestil viia majandus-, eelarve- ja rahapoliitikat sätestavad seadused vastavusse EL-i õigustikuga. Täita Maastrichti kriteeriumid. 2. Ühinemine euroalaga, rahaliidu täieõigusliku liikme staatus EURO 30 Eestis inflatsioonitempo ja riigieelarve tasakaal kontrolli all. Maastrichti kriteeriumide täitmine kandidaatriikides Eesti majanduse suurim eripära : · madal sissetulekute tase · kiirem majanduskasv EMU liikmesriikidega võrreldes MAASTRICHTI KRITEERIUMID
efektiivsust. Valitsuse institutsionaalse kvaliteedi tähtsust on rõhutanud mitmed uurijad. Näiteks Aage märgib, et olulisem kui valitsuskulutuste suurus on nende kasutamise otstarve ja tulemuslikkus. Sealhulgas on mitme muu abinõu hulgas erilise tähtsusega maksude efektiivse kogumise tagamine (Aage, 1997). Teine väga tähtis küsimus on, milline peaks olema Eesti fiskaalpoliitika ühinemisel Euroopa Liiduga ja kuidas peaks meie fiskaalpoliitikat harmoneerima. Vastavalt Maastrichti lepingu fiskaalse konvergentsi kriteeriumitele ei tohi liikmesriigi aastane eelarvedefitsiit ületada 3%, riigivõlg 60% SKP-st. Enamikus Euroopa riikides tähendab see liikumist kitsendava fiskaalpoliitika suunas (Papadopoulus, Sidiropoulus, 1999). Nagu näitavad võrdlusandmed, on Eesti üldvalitsuse defitsiit mõnevõrra kõrgem kui EL keskmine. Nii näiteks moodustas üldvalitsuse defitsiit Eestis 1999. a. 4,7% SKP-st, samal ajal oli EL keskmine 1,7%. Samal ajal
ettepanekutele. Optimismiperiood (1986-1993) · SP kulutuste seostamine majandusarenguga, selle ühtlustamine liikmesriikides · "Sotsiaalse dumpingu"oht, kus madalamate sotsiaalkuludega saavutatakse mõnedes liikmesriikides suhteline konkurentsieelis · Ühtse Euroopa Akt (SEA - Single European Act) · Euroopa Liidu Sotsiaalharta töötajate põhilistest sotsiaalsetest õigustest (1989), millega asutamisel ühines 11 riiki · Maastrichti leping 1992 sotsiaalprotokoll Ühtse Euroopa Akt 1987 · Uus mõiste - sotsiaalne sidusus eriti regionaalpoliitilises võtmes vähearenenud piirkondade edendamine · Sotsiaalne dialoog (tööandjate ja töövõtjate läbirääkimised erinevates tööelu küsimustes) · Hakati pöörama suuremat tähelepanu töötingimustele · SP otsuste hääletamissüsteemi lihtsustumine, kasutusele võeti kvalifitseeritud häälteenamuse
Sisemajanduse koguprodukti definitsioon ja selle arvutusmeetodid. · Sisemajanduse koguprodukt (SKP) Majanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas SKP on voonäitaja, mitte jääginäitaja SKP arvutamiseks on kolm meetodit: · SKP arvutamine sissetuleku meetodil · SKP arvutamine tootmise meetodil · SKP arvutamine tarbimise meetodil Rahvamajanduse koguprodukti definitsioon. · Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) Residentide poolt teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas Ricardo ekvivalents. · Kui valitsus kärbib makse ja suurendab defitsiiti, hakkavad tarbijad ootama tulevast maksutõusu ja suurendavad valitsussektori säästu vähenemise katteks erasektori säästu. Maksutõusu j...
Millised on rahanduse tekkimise · peab olema riik eeltingimused? · kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja (2) kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Nimetage rahanduse · finantsturu efektiivsuse küsimused, valdkonnad (5) · tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, · optsioonide hindamist · arbitraaziteooriat ...
juuliks 1990. Strasbourgis 1989. aasta detsembris kokku tulnud Euroopa Ülemkogu nõudis valitsustevahelist konverentsi, kus tehtaks kindlaks, kuidas tuleks majandus- ja rahaliidu saavutamiseks aluslepingut muuta. Valitsustevahelise konverentsi töö tulemusel valmis Euroopa Liidu leping, mis võeti liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide poolt ametlikult vastu 1991. aasta detsembris Maastrichtis toimunud Euroopa Ülemkogul ning allkirjastati 7. veebruaril 1992. Maastrichti lepinguga nähakse ette majandus- ja rahaliidu loomine kolmes etapis. Esimene etapp: (1. juuli 1990 – 31. detsember 1993) kapitali vaba liikumine liikmesriikide vahel. Teine etapp: (1. jaanuar 1994 – 31. detsember 1998) liikmesriikide majanduspoliitika lähenemine ning koostöö tugevdamine liikmesriikide keskpankade vahel. Rahapoliitika koordineerimiseks asutati Euroopa Rahainstituut (ERI. Kolmas etapp: (alates 1. jaanuarist 1999 kuni tänaseni) euro kui liikmesriikide ühisraha
I periood - Rooma lepingust (1958) kuni 1972. a.-ni * Keskkonnaalasele ühtlustamisele erilist tähelepanu ei pööratud. II periood - 1972 - ühtse Euroopa aktini (1972-1987) * Keskkonnaalaseid ühtlustamismeetmeid võeti vastu olukorras, kus lepingud ei näinud otseselt ette ühenduse keskkonnaalast pädevust. III periood - ühtse Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (1987-1992) * keskkond oli nüüd teemana otseselt aluslepingutesse sisse lülitatud. IV periood - Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (1992-1997) IV periood - pärast Amsterdami lepingut 14 13 EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid Materjal: EÜ keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid Loengud EÜ lk. 33-36.
Säästva arengu põhimõte: Majanduse ja keskkonna ühendamine- majanduslikud otsused peavad olema seostatud nende mõjuga keskkonnale, peab arvestama mõju, mis võib olla tulevikus, kõigil on õigus puhtale keskkonnale. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. I etapp: Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani II etapp: 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) III etapp: Ühtsed Euroopa aktist (jõustus 1987) kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) IV etapp: Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni V etapp: Pärast Amsterdami lepingut (1997- 2007)- kk kaitse kõrge tase, säästev areng VI etapp: algas Lissaboni lepinguga Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus, direktiiv, otsus, soovitus. ELi määrused muutuvad vastuvõtmisel liikmesriikidele siduvaks ning kehtivad võrdselt kõikides liikmesriikides. ELi direktiivid suunavad liikmesriikide seadusandlust välja töötavate
Loodi Euroopa Keskpank asukoht Frankfurt, Uutest liikmesriikidest on euro kasutuses 2007 Sloveenias, 2008 Küprosel ja Maltal , 2009 Slovakkia Eurot kasutatakse veel Monacos, San Marinos ja Vatikanis, mis ei ole ELi liikmed Uued riigid peavad euro pikas perspektiivis kasutusele võtma, kuid ükski riik ei saa eurosüsteemis lihtsalt niisama osaleda. Selleks peab ta täitma teatavaid tingimusi - vastama lähenemiskriteeriumidele Majandus- ja rahaliiduga ühinemise kriteeriumid - nn Maastrichti kriteeriumid: Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi põhimõtted 25 Inflatsioonikriteerium Liituda sooviva riigi inflatsioon ei tohi ületada kolme madalama inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist inflatsiooni, millele on lisatud 1,5pp
mõne erakonna poole. Seaduse muutmine on viimaste võimuses. Ombudsmani järelevalve kannab mittekohtulikku iseloomu, st et ombudsman püüab osapooli lepitada ning teeb seaduserikkujale ettekirjutusi, mille täitmine on kohustuslik. Erinevalt õigusabist on ombudsmani teenete kasutamine kodanikule tasuta. Ombudsmani institutsioon pärineb Rootsist. 20. sajandi jooksul võttis selle üle enamik Euroopa riike ning Maastrichti lepinguga loodi europarlamendi juurde Euroopa ombudsmani institutsioon. Tavaliselt valibki ombudsmani parlament, Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. 24 Valitsemine ja avalik haldus 6. Kohtuvõim 6.1 Kohtuvõim – üks võimuharudest Vajaduse hoida kohtuvõimu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust lahus tõi välja Prantsuse valgustusfilosoof Charles de Montesquieu
- Inimõigustele - Autoritaarsete riikide demokratiseerimisele - Valimiste jälgimisele - Keskkonnakaitsele Kriisikolletes konflikti poole maha rahustamine Probleemid: erinevalt NATOST ei ole oma sõjalisi üksusi, jätab haarde väga nõrgaks Püütakse kinni pidada konsensuse põhimõtetest- kõik 57 riiki peavad olema üksmeelel 1990. aastatel töötasid OSCE missioonid ka Eestis ja Läti Euroopa Liit-1992. aastal sõlmiti Maastrichti leping, millega pandi alus Euroopa Liidule. Kehtima hakkas 1. nov 1993. Keskus on Berliinis. Inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide piires. Eesmärk: Uurida korruptsiooni ja võidelda selle vastu. Jagab nõu, kuidas korruptsiooni probleeme lahendada. 28 riiki Sümbolid: - Euroopa lipp- 12 tähte - Euroopa hümn- ,,Ood rõõmule" Beethoven 9. Sümfoonia - Euroopa päev- 9. mai
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
3) Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine 4) Valuutareservi hoidmine ja haldamine 5) Rahvusvaheline koostöö Eurosüsteemi keskpankade tegevus: 1) Teostavad rahapoliitilisi operatsioone 2) Haldavad Euroopa Keskpanga valuutareserve 3) Emiteerivad pangatähti koostöös Euroopa Keskpangaga 4) Koguvad mitmesuguseid majandus- ja finantsandmeid 5) Täidavad Euroopa Keskpankade Süsteemi välised ülesanded 17. Maastrichti kriteeriumid 1) Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. 4 2) Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
transpordi arengule. 4. 2010.a. Loodab APEC kaotada kõik kaubandus-ja investeerimistõkked liidusiseste arenenud maade ning hiljem ka vähem arenenud liikmete vahel. EUROOPA LIIT 1. Prantsuse välisminister Schuman tegi 9.mail 1950 ettepaneku luua euroopa söe-ja teraseühendus, millest kasvas välja euroopa majandusühendus EMÜ. Euroopa liit on majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 Euroopa riiki. 1993 Maastrichti lepinguga nimetati ümber Euroopa Liiduks. ÜRO Ühinanud rahvaste organisatsioon 1. Asutati 1945, kui san franciscos ülemaailmne rahu.ja julgeolekuorganisatsioon. 2. Asutajaliikmeid 50 3. 1991a. Kuulub ÜRO-sse ka Eesti. 4. Finantseerimise aluseks riikide SKT suurus. NATO põhja-Atlandi lepingu organisatsioon 1. asutajaliikmeid 12 2. Eesti astus 2003 3. ofmg RIIKIDE ARENGUTASE 1. Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT aasta jooksul riigi territooriumil toodetud
.......................................10 Tagab liikmesriigi kodanike kaudse juurdepääsu Euroopa Liidu Kohtule...................10 Eesti liitus EL-iga aastal 2004 Praegu liikmesriike 28 1. Nimeta EL asutajariigid. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et saavutada kestev rahu. Ühenduse kuus asutajaliiget olid: Benelux (Belgia, Madalmaad, Luksemburg) Itaalia Prantsusmaa Saksamaa. Rangemalt võttes asutati EL Maastrichti lepinguga mis allkirjastati 1992, jõustus 1993 Allkirjastajad: 1. Benelux (Belgia, Madalmaad, Luksemburg) 2. Itaalia, 3. Saksamaa 4. Prantsusmaa, 5. Suurbritannia 6. Iirimaa 7. Hispaania, 8. Portugal, 9. Taani, 10. Kreeka 2. Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu. }20. sajandi põhiküsimus: kuidas hoida ära sõdu? }Sajandi esimesel poolel oli Lääne maailma olulisemaks poliitiliseks üksuseks
Eesti, juba ERM2 liikmed. Seega peaks euroala laienema lähema viie aasta jooksul mitme riigi võrra. KUST ON VÕIMALIK LEIDA LISAINFORMATSIOONI EURO TULEKU KOHTA EESTIS? Kas ja kus on võimalik lugeda Eesti eurole ülemineku plaani? Eurole ülemineku plaaniga on võimalik tutvuda Eesti Panga koduleheküljel www.eestipank.info MUUD KASULIKKU Mis asi on Euroopa Majandus- ja Rahaliit (EMU)? 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa ühise majandus- ja rahaliidu loomisele. Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha. Ühisraha pidi andma ühtsel turul kauplejatele ühtse hinnaskaala ja maksevahendi, mis pidi oluliselt lihtsustama ja elavdama kaubavahetust liikmesriikide vahel. Ettevalmistus toimus kolmes etapis, millest viimane algas 1999. aastal euro loomise ja ühtse rahapoliitika algusega.
1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist on Eestis rahana käibel euro
sõtta astuda. ESTÜ asutajatkes oli Prantsusmaa, SL, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. 1957. a. sõlmiti nn Rooma lepingud - Euroopa Aatomienergia Ühendus ja Euroopa Majandusühendus EMÜ. EMÜ eesmärgiks oli luua liikmesriikide vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühisturg. 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust: Kaupdae, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine liikmesmaade piires. 1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993. aastal. Maastrichti lepinguga pandi alsus tänapäevasele Euroopa Liidule. Vahepeal oli kasutuses rahaühik eküür, tänapäeval euro. Praegu on EL 28 liikmesriiki. EL on demokraatlike riikide ühendus, kes on otsustanud koos tegutseda. Eesmärgid: koostööd tehes riike ühendada. EL riikides elab umbes 450 milj. inimest. EL alla kuulub 1.Euroopa Parlament - seadusandlik võim. EP esindab EL kodanike huve. EP kuulub 751 liiget 28 EL liikmesriigist, eestlasi 6(nt. Yana Toom, Kaja Kallas, Indrek Tarand)
kohtu enda töö eest pole ekstratasu. Liikmesriikide valitsustele see probleemi ei tekita, pigem väikeettevõtetele ja indiviididele. 3. Enamushääletamise kasutamine + eriarvamuste mitte arvesse võtmine on loonud olukordi, kus kohtuotsused võivad olla liialt vähe kokkuvõtlikud või n-ö kokkulapitud. Liikmesriikide läbikukkumised EL-i nõudmisi ellu viia, tuuakse Euroopa Kohtu ette ning peaaegu alati on algatajaks olnud Euroopa Komisjon. Maastrichti lepinguga on antud kohtule võim määrata sanktsioone liikmesriikidele nende nõudmiste mittetäitmise korral. Esimeses kohtuistungi staadiumis antakse liikmesriigile võimalus esitada raport senisest olukorrast, ning määrata lisa-ajalimiit vajalike nõudmiste täitmiseks. Kui liikmesriik ei suuda selle aja jooksul nõudmisi täita, siis võib Komisjon tuua teema tagasi kohtu ette. Seda tehes peab Komisjon määrama trahvi summa. Õigusaktide annulleerimine
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rah...
9) Direktiivselt planeeriv. Majanduspoliitika valdkonnad on: · struktuuripoliitika, · konkurentsipoliitika, · rahapoliitika ja · fiskaalpoliitika. EUROOPA LIIT rahvusvaheline institutsiooniline organisatsioon, mille kõik liikmed peavad loovutama osa iseseisvusest ühisstruktuuridele. Alus pandi Söe- Teraseühenduse asutamisega kuue riigi poolt Belgia, GER, FRA, IT, Luksemburg, Holland. Esialgselt nimetati Euroopa Ühenduseks (1991 Euroopa Liit, Maastrichti lepinguga). Algne eesmärk oli rahu ja majandusliku heaolu tagamine Euroopale. Kõik sai alguse 1950. a., kui Robert Schuman ja Jean Monnet, koondasid söe ja terase tootmise ühtse juhtimise alla, 1951 kirjutasid kuus riiki alla vastava organisatsiooni asutamislepingule, ning sellega võisid põhimõtteliselt liituda kõik Euroopa riigid. EL tähtsamad institutsioonid asuvad Brüsselis, Luksemburgis ja Strasburgis.
sambasse maksete tegemist alustanud. Oluline on analüüsida kas avalik huvi ümberkorralduse järele kaalub üles üksikisiku mõistliku ootuse õigusliku olukorra püsimiseks. Riigi poolseks põhjenduseks sissemaksete peatamiseks oli halvenenud majanduslik olukord. Vabariigi Valitsuse eesmärgiks oli võetud Euroopa Majandus- ja Rahaliidu täisliikmeks saamine niipea kui võimalik kiirendamaks pikaajalist majandusarengut. Ühisraha kasutusele võtmiseks oli aga vaja täita Euroopa Liidu Maastrichti lepinguga sätestatud kriteeriumid sealhulgas ka eelarve kriteerium. Arvestades majandusliku olukorra halba seisu oli tõenäoline, et riigieelarvesse ei laeku piisavalt vahendeid katmaks kõiki riigi poolt kavandatud kulutusi ning ohustaks eelarve kriteeriumi täitmist.22 19 Eesti Vabariigi põhiseadus - RT I 2007, 33, 210 - § 10 20 Eesti Vabariigi põhiseadus : kommenteeritud väljaanne. Juura, 2008, lk 119 21 Ibid, lk 121 22
11. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 12. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega · Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena · Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme
RIIGI MAJANDUSRESSURSID JA MAJANDUSPROBLEEMID Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika.........
11. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 12. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega · Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena · Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme
teenuste ja inimeste vaba liikumine, Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine) 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) (EÜ esimene keskkonnaprogramm, Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust, Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive, Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ, jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ, Linnudirektiiv 79/68/EMÜ) Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993)( Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid, Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris, Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted, Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive) Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja –
liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine, Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine) 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) (EÜ esimene keskkonnaprogramm, Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust, Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive, Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ, jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ, Linnudirektiiv 79/68/EMÜ) Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993)( Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid, Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris, Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted, Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive) Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja –õiguse
liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine, Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine) 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) (EÜ esimene keskkonnaprogramm, Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust, Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive, Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ, jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ, Linnudirektiiv 79/68/EMÜ) Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993)( Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid, Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris, Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted, Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive) Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja –õiguse
riikides. Tänapäeval on sellele küsimusele lisandunud aga uudseid lahendusi ja mõõtmeid. Nii kujuneb üha iseloomulikumaks suundumus võrgustikukoostöö poole. Traditsioonilised järelvalvesuhted on asendumas koostöösuhetega, mille üheks vormiks on mitmesuguste komiteede ja nõukodade loomine, selleks et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd. Regionaalarengu tähtsustamine eurointergatsiooni konstekstis on teine põhiline arengusuundumus. Maastrichti lepinguga lood Regioonide Komitee, mille moodustavad 344 omavalitsuste ja regioonide esindajat kõigist Euroopa Liidu liikmesmaadest. Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit peavad oluliseks ka kohaliku demokraatia edendamist. Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus Kas riikide liit või liitriik? Euroopa Liidule on omased nii valitsusvahelisele kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
