1. jaanuaril 1958 loodi Euroopa Majandusühendus ja 7. Veebruaril 1992 tehti Maastrichti leping Millal Eesti liitus? 17. september 29. märts 2004 1. mai 2004 1991 Miks on loodud? Rahvusvahelise Riikidevaheliseks Majanduslikuks ja koostöö, julgeoleku kollektiivkaitseks, poliitiliseks ja rahu konfliktide koostööks Euroopa tagamiseks, ohjeldamiseks riikide vahel.
o Kapitali vaba liikumine puuduvad piirangud rahaülekannete tegemiseks teistesse liikmesriikidesse ning ka sellele, millises mahus tohib teistes Euroopa Liidu liikmesriikides sisseoste teha või pankades raha hoida o Tööjõul, isikute liikumine iga Euroopa Liidu kodanik võib tööle ja elama asuda ükskõik millisesse Euroopa Liidu liikmesriiki · 1993 jõustus Maastrichti leping -> siit alates ametlik nimi Euroopa Liit o Juurde tuli: Euroopa Liidu kodakonsus liit Valuutaliit Poliitline liit · 1995 ühinevad Soome, Rootsi, Austria · 2002 võetakse kasutusele euro, ei kasuta Suurbritannia, Rootsi, Taani (pmst vanad riigid) · 2004 allkirjastatakse Euroopa Liidu põhiseaduse leping o 1.mai ühinevad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia,
tõusnud viimasel ajal rahvakeeli öelduna ,,Kreeka probleem". Erinevad rohkem- ja vähem kirkamad pliiatsid pinalis on sõna võtnud, kas ja kui palju peaksime meie väikse ning kokkuhoidliku riigina kinni maksma Kreeka võlgasid, mille nad ise endale kaela on tõmmanud. Me kõik teame, et Eesti riik on teinud suuri jõupingutusi, jättes töötuks tuhanded, et mahtuda ära Euroopa Liidu poolt vastu võetud Maastrichti lepingusse. Tööpuuduse protsent siinmail on küll võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega kiirelt langev, aga siiski üle keskmise. Meil müüdavad kaubad on kallid ja palk väike, elame kitsikuses. Kust peaksime meie võtma finantsraskustesse sattunud riikide otstarbeks 2 miljardit eurot, mis on lausa kolmandik meie järgmise aasta riigieelarvest?! Nojah.. Püüan mõelda veidike Eesti muredele. Pole vististi ühtki inimest, kes poleks kuulnud
·kui palju aega tagasi lahknes simpaniste perekond inimeste omast? Umbes 5 miljardit · mis tüübi mõte oli, et inimesed on oma käitumises eelkõige mitteloogolised? · maastrichti lepingu kohta oli küsimus, et millele ta aluse pani? Euroopa liidule pani aluse 1992 · milleks on vaja suurt aju? Et saada aru teistest inimestest ja et neid meelde jätta · kõrge intellekti kohta oli küss? Elusa lihatoidu kättesaamine eeldab seda... · mis on geograafiline determinism? Geograafiline asukoht mõjutab ühiskonda oluliselt · milline väidetest käib kultuuri kohta: kultuur kui blabla, kultuur kui blabla.. seal olid kõik õiged · massikultuuri kohta oli küss
pangaülekandeid, kuid seitse pangatähte ja kaheksa münti jõudsid kasutusse kolm aastat hiljem. Euroopa majandus ja inimesed on viimasel aastasajal näinud raskeid aegu. Mõtleme kas või eelmise sajandi 20ndate alguse hüperinflatsioonile Saksamaal, kus raha kaotas väärtust minutitega ning pagari juurde mindi rahatähti täis laotud kärudega. Ühinenud Euroopa üks põhimõte on stabiilsus, mida aitab tagada usaldusväärne ja tugev raha. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki: kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Euro omab ka palju turvaelemente. Euro rahatähtedel on kasutatud arvukalt turvaelemente, mis teevad nende järeletegemise väga keeruliseks. Valeraha äratundmiseks on vaja uurida võimalikult paljusid endale teadaolevaid turvaelemente. Kõige kindlam on võrrelda kahtlast
aastal. Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud direktiivide ja määruste eelnõude kohta, misjärel võib komisjon neid parlamendi ettepanekuid arvestades muuta. Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et parlament annab nõusoleku Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele, samuti Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu. Sel juhul võib asi asutamislepingu
kui 1,5% võrra. - Intressimäärad – riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2% võrra - Õiguslik lähenemine – hinnatakse keskpanga iseseisvust ja toimimist eurosüsteemiga SKT maht ei ole määratud Maastrichti kriteeriumiga Avaturuoperatsioonide teostamine tähendab, et avaturuoperatsioonide kaudu juhitakse mitmeid intressimäärasid ja likviidust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Üldjuhul teostavad avaturu operatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta. Riiklikud keskpangad annavad
Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste
FOORUM 3 VASTUSED 1. Alates 1993 a. sõlmitud Maastrichti lepingust hakati Euroopa Liitu kujutama kolmel põhisambal seisvana, millisteks on: Siseturuga seotud teemad ( Euroopa Ühenduse teemad) Välis- ja julgeolekupoliitika Õigusalane koostöö, k.a politseikoostöö 2. 1. Siseriikide õiguse tõlgendamisel tuleb püüda näha pigem selle vastavust kui mittevastavust Euroopa Liidu õigusele, see tähendab, et siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada vastavuses EL-i õigusega 2. vastuolu korral siseriikliku ja EL-i õiguse vahel on siseriiklikud ametkonnad kohustatud jätma kõrvale siseriikliku õiguse ja kohaldama Euroopa Liidu õigust ( EL- i õiguse ülimuslikkuse põhimõte). 3. kui isiku tegevus on kooskõlas vahetult kohaldavate sätetega, ei saa tema puhul kohaldada haldus- või kriminaalvastutust, kuigi see võib nii olla sätestatud siseriiklikus õiguses. 4. liikmesriigid peavad kõraldama siser...
Kahekümne seitsmest Euroopa Liidu liikmesriigist kuuluvad euroala liikmete hulka kuusteist. Senine areng on näidanud, et euroalaväliste riikide mõju Euroopa Liidu majanduspoliitikale on siiski väiksem kui euroala riikidel. Asutamislepingust tulenevalt on uutel liikmesriikidel kohustus liituda euroalaga. Nendest kaheksa on tänaseks liitunud ka vahetuskursisüsteemiga ERM2, milles osalemise ajal tuleb neil riikidel täita euroala liikmeks saamise eelduseks olevad Maastrichti kriteeriumid. Pärast majandus- ja rahaliidu täisliikmeks saamist ja euro kasutuselevõttu hakkavad rahandusministeeriumi esindajad osalema niinimetatud eurogrupi töös. Eurogrupp on kõiki EL majandus- ja rahandusministreid ühendava ECOFINi kitsam (euroala liikmesriikide) ring, kus ei tehta formaalseid otsuseid, aga olulistes küsimustes saavutatakse enne ECOFINi koosolekut sageli omavaheline kokkulepe. Eesti on küll Euroopa Liidu liige, kuid praegu ei ole Eesti esindajatel
EL on maailma suurim kaubandusblokk. 2.Defineerige mõiste: euroala. Ehk eurotsoon on ala, kus kehtib EL ühisraha euro. Sinna kuulub 19 riiki. 3.Mitu Euroopa Liidu liikmesriiki kuulub euroalasse? (19) Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Kreeka, Sloveenia, Küpros, Malta, Slovakkia, Eesti, Läti, Leedu 4.Missuguse Euroopa Liitu puudutava dokumendiga lepiti kokku euro kasutusele võtmine? 1993. Aasta Maastrichti lepinguga 5.Missugune Euroopa Liitu puudutav dokument sätestas EL ainupädevusse kuuluvad valdkonnad? Lissaboni leping, mis sõlmiti 2007. 6.Kes on praegu Euroopa Ülemkogu alaline president (eesistuja)? Endine Poola peaminister Donald Tusk 7.Kes on praegu Euroopa Komisjoni president? Jean-Claude Juncker 8.Kes on praegu Eesti esindaja Euroopa Komisjonis? Andrus Ansip 9.Nimetage Eestist Euroopa Parlamenti valitud liikmed? Urmas Paet, Kaja Kallas, Yana Toom, Indrek Tarand, Tunne Kelam,
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui karahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastalBelgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa
majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus. 3 1. Euroopa Liidu integratsiooni ajalugu Euroopa integratsiooni ajaloo alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Prantslane Jean Monett tuli välja ideega luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Söe- ja Teraseühendusega ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Ühenduse eesmärk oli aidata Euroopat taas üles ehitada. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ peamiseks eesmärgiks oli
koostöö vorm. Liidus 28 riiki. Viimane liituja on Horvaatia, liitus aastal 2013. EL’i lause: „Ühinenud mitmekesisuses!“ Hümn „Ood rõõmule“ 9. mai on Euroopa päev EL’s 24 ametlikku keelt, sealhulgas eesti keel. 2004. aastal liitus Eesti. 2011 tuli Eestisse euro. EL sai alguse 1952 ja kandis nime Euroopa Söe-ja Teraseühendus. 1957 Euroopa Majandusühendus. 1967-1993 Euroopa Ühendus. 1958 Rooma lepingud 1987 Ühtne Euroopa akt: ühtne turg 1993 Maastrichti leping (muudeti seinine majandusühendus ja poliitiliseks). Kolm sammast: (majanduskoostöö, ühine välis-ja julgeolekupoliitika ning sisejulgeolekualane koostöö). Euroopa kodakondsus. 1999 Amsterdami leping. Euroopa parlamendi otsustamisõigust laiendati. 2003 Nice’i leping. Suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome ja järelevalvepädevust. 2009 Lissaboni leping. EL demokraatlikumaks ja liidusisesed otsustusprotsessid selgemaks ja lihtsamaks.
Euroopa Liit- EL Euroopa Liit on majanduslik ja poliitiline ühendus, mis hõlmab põhiliselt Euroopa riike ning tal on 27 liikmesriiki. EL- l on nii valitsusvahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. a ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. a Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati EL 1993. a Maastrichti lepinguga. EL-i liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. EL-s on 23 ametlikku keelt, see tähendab, et kõik lepingud ja avalikud pöördumised tõlgitakse 23-e keelde. 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2010. a algul 501, 1 miljonit ja 2009. a algul 499, 7 miljonit.
turuhindasid. Eestis toodetud toodete ja teenuste konkurentsivõime on madalam kui liidame Eesti krooni konverteerimise kulud teistesse valuutadesse. Eestis euro kasutusele võtmine 4 lihtsustab ja teeb odavamaks kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumise ja suurendab hinnastabiilsust Eestis ja suurendab Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsust tervikuna. Tänase seisuga on Eesti täitnud peaaegu kõik Maastrichti kriteeriumid eurole üleminekuks 1. jaanuarist 2011, kaasaarvatud inflatsiooni kriteeriumi alates novembrist 2009, kuid probleeme on veel riigieelarve puudujäägiga, mida tuleb hoida madalamal kui 3% SKP-st. Suure tõenäosusega täidetakse ka see kriteerium, arvestades praeguse valitsuse pingutusi Maastrichti kriteeriumi täitmise nimel. Üldisemalt on eurole üleminek osapoolte (riikide) vaheline
1. Jared Diamondi mingi tsitaat: ,,püssid, pisikud, teras" Seal Diamond esitab küsimuse ,, miks mõned ühiskonnalliikmed on ajaloo jooksul olnud edukamad kui teised? Milles see edukus tuleneb? Edukad on ühiskonnas: (tavad, tehnoloogia, haigused) 2.) vahetute põhjuste põhjused ( põllumajanduslik eluviis, suur rahvaarv, teaduse areng) 3.) fundamentaalne põhjus on geograafiline asukoht. 2. Mis on kultuur - märgisüsteem, milles oluliseim on keel 3. Mis tähtsus on Maastrichti lepingul? pani aluse EL'ile 4. Mis tähtsus oli Söe- ja Teraseühendusel? integratsioon, ühine julgeolek (ehk kõik antud variandid) 5. Ühiskonda pole olemas, on individuaalsed mehed ja naised Margaret Thatcher 6. Positivistlik vaateviis kõik looduses käib oma seaduspära järgi 7. Kõige levinum vaateviis sotsiaalne konstruktivism 8. Antropoloogia põhieesmärk uurida kultuuride ja ühiskondade mitmekesisust 9. Välisvaatluse kestus vähemalt 1a (antropoloogil) 10
Euroopa Liit Saamislugu ja lepingud 9. mail 1950 Prantsusmaa välisminister Schuman esitas idee Euroopa koostööühenduse loomiseks. 1951 (jõustus 1952) Euroopa Söe ja Terase ühenduse leping Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaad/Holland alustasid majanduskoostööd. 1957 (j. 1958) nn. Rooma lepingud, millega asutati Euroopa majandusühendus. Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik. 1992 (j. 1993) Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit. Määras ära toimimispõhimõtted ja pani aluse ühisrahale. 1997 (j. 1999) Amsterdami leping määrati Euroopa Parlamendi suurus ja otsustati luua kõrge välispoliitilise esindaja ametikoht. 2001 (j. 2003) Nice/Nizza leping suurendati Euroopa Komisjoni presidendi võimu. 2007 (j. 2009) Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus. Jõustus kui kõik 27 liikmesriiki oma parlamendis
● Asutajaliikmed: Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. ● 28 liikmesriiki KUJUNEMINE ● 1952. aastal moodustasid Euroopa Liidu asutajariigid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ● 1958. aastal moodustati Euroopa Majandusühendus ning Euroopa Aatomienergiaühendus ● 1976. aastal moodustati kolme eelneva ühenduse ühiseks juhtimiseks liit Euroopa ühendused ● 1992. aastal kujundati senine ühendus Maastrichti lepingu alusel ümber Euroopa Liiduks EESMÄRGID ● Rahu ja julgeoleku tagamine ● Poliitilise stabiilsuse tagamine ● Kaupade, teenuste, kapitali ning inimeste vaba liikumine LIIKMED ● Asutajaliikmed: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa ● 1973: Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik ● 1981: Kreeka ● 1986: Hispaania, Portugal ● 1995: Austria, Rootsi, Soome
Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 1. Euroopa Majandusühendus asutati Pariisi lepinguga Rooma lepinguga Maastrichti lepinguga 2. Euroopa Majandusühenduse asutasid a) Itaalia b) Prantsusmaa c) Taani d) Saksamaa e) Belgia f) Luksemburg g) Suurbritannia h) Holland i) Hispaania j) Austria 3. Euroopa Majandusühendus nimetati ümber Euroopa Ühenduseks Maastrichti lepinguga 1993 aastal. 4. Euroopa Majandusühenduse loomise eesmärk oli: Eesmärk oli luua ühisturg, mis põhineb neljal põhivabadusel: isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning tuumaenergia rahumeelse kasutamise tagamine. 5. Euroopa ühendusteks nimetatakse kolme ühendust, need on: ESTÜ, EMÜ ja Euratom 6. Euroopa Liitu ei kuulu a) Austria b) Norra c) Bulgaaria d) Sveits e) Sloveenia f) Monaco g) Malta 7
Euroopa Liit 1.Euroopa söe -ja teraseühendus 1951(ESTÜ) (Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa) 2.Rooma lepingute sõlmimine 1957- Euroopa Majandusõhendus(EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus(EURATOM) (Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa) 3.Maastrichti leping 1993 ja sai nimeks Euroopa Liit *Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. *Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. (27) Euroopa Liidu institutsioonid: · Euroopa Parlament · Euroopa Komi...
piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks. 1990 1999 Piirideta Euroopa Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk ja IdaEuroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990ndatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. 2000 2009 Edasine laienemine 2008. aastal tabab maailma majandust rahanduskriis, mille
· asutati Euroopa Ülemkogu eesistuja ametikoht, asutati Euroopa välisteenistus ja Kõrge Esindaja ametikoht. · Reformiti Euroopa Liidu kohtute toimimist. · EU lepingud koondati kokku seitsmesse artiklisse kus on EU leping (ELL)ja Euroopa Liidu toimimise leping(ELTP). · Justiits ja siseasjad viidi üle kvalifitseeritud häälteenamusel(otsustamisel seadusandlik tavamenetlus). Euroopa liidu leping- Maastrichti lepingu 1992 · Maastrichti leping e. Euroopa Liidu leping, allkirjastati 1992, jõustus 1993 · Eesmärk : ettevalmistused Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide (kodakondsus, ühine välis- ja sisepoliitika) kehtestamine. · Peamised muudatused : Euroopa Liidu rajamine ning kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja
Luksemburgis asuv asula, kus sõlmiti viisavabaduse kokkulepe Õige d. Tuntud teadlane Väär Question 6 Punktid: 0/1 Millal ja kus sõlmiti Euroopa Liidu leping? Vali üks vastus. a. Amsterdamis 2 oktoobril 1997 Väär b. Nice'is 26 veebruar 2001 Väär c. Roomas 25 märtsil 1957 Väär d. Maastrichtis 07 veebruaril 1992 Õige Question 7 Punktid: 1/1 Mis on Edinburghi kompromiss? Vali üks vastus. a. Taanile luuakse eritingimused Maastrichti lepinguga liitumiseks Õige b. Saksamaale luuakse eritingimused Maastrichti lepinguga liitumiseks Väär c. Prantsusmaale luuakse eritingimused Maastrichti lepinguga liitumiseks Väär d. Iirimaale luuakse eritingimused Maastrichti lepinguga liitumiseks Väär Question 8 Punktid: 1/1 Single European Act kehtestab?(Ühtne Euroopa Akt) Vali üks vastus. a. Ühtsed keelenõuded Euroopas Väär b. Ülemineku ühisrahale Väär c
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Massikultuur -keskmise tarbia maitsele vastav kultuur Feminism -naisõiguslaste liikumine Augustiputs -vanameelsete riigipöördekatse NSVL-s, 1991.aug. Toitluskriis -toidupuudus maakeral The Beatles -menu ansambel 60-ndad ABBA -Rootsi menubänd 70 ÜRO -Ühendatud Rahvaste Organisatsioon G-7 -suur seitsmik (USA, Kanada, Saksa, SB, Jaapan, Prants., Itaalia+Ven=G-8 Julgeolekunõuk. -ÜRO tähtsaim otsustusorgan Globaalprobleem -kogu maailma puudutavad probleemid Ekstens. maj.pol. -kehv majandustegevus, vana tehnika, kulutatakse palju Referendum -rahvahääletus Kasvuhooneefekt -globaalprobleem, mis ähvardab maailma soojenemisega Euro -EL ühisraha ...
tingimuste alusel. riigi kodakondsuse. ° Kodakondsuse saamine eriliste teenete eet Kodakondsuse kaotamine: vabastamine või äravõtmine Naturalisatsioon mingi riigi kodanikuks saamine mitte sünniga, vaid omal soovil, kui seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. EUROOPA KODAKONDSUS ° Kehtestati Maastrichti lepinguga. ° EL kodanikuks on liikmesriigi kodakondsusega isik. ° EL kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondust. Õigus vabalt liikuda ja elada EL liikmesriigi alal. Õigus hääletada ja kandideerida EP valimistel. õigus saada diplomaatilist kaitset EL mittekuuluva riigi territooriumil ükskõik millise EL diplomaatiliselt esinduselt. KUIDAS EESTI RIIK TOIMIB ? Parlament e riigikogu ° Esindab seadusandlikku võimu Vabariigi valitsus ( täidesaatev võim )
NRF-i tuumikuks saab ligi 13 000-meheline üksus, mis on viie kuni kümne päevaga valmis siirduma kriisipiirkonda. Lisaks sellele määratavad liikmesriigid täiendavad 10–30- päevases valmisolekus olevad väeüksused 9) Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastalning RoomaLepingutesõlmimist 1957.aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi,Lääne -Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Arvan ,et sellel hetkel oli Euroopa liidu mõte väga sellega on tagatud ka vägapaljude riikida julgeolek riigis. 10) Inimeste,Kapitali,Kaupade,Teenuste Õiguste allikad on Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu (ELi) toimimise leping, Euroopa Liidu põhiõiguste harta, — rahvusvahelised lepingud, liidu õiguse üldpõhimõ Teiste õiguste aktid.
EL-i vääringute vahetuskursside suure kõikumise ja vääringute konkureerimisest tuleneva devalveerimise vältimiseks otsustasid liikmesriikide valitsused luua rahaliidu ja võtta kasutusele ühisraha. Juunis 1989 Madridis toimunud Euroopa Ülemkogul võtsid liikmesriikide juhid vastu majandus- ja rahaliidu loomise kolmeetapilise kava. Sellest sai osa 1991. 9 aasta detsembris Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Maastrichti lepingust, millega loodi Euroopa Liit. 3.4 Majandus- ja rahaliit (EMU) Esimene etapp, mis algas 1. juulil 1990, hõlmas: kapitali vaba liikumist Euroopa Liidus (valuutakontrolli kaotamine); Euroopa piirkondade vahelise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks eraldatud rahasummade suurendamist (tõukefondid); majanduslikku lähenemist liikmesriikide majanduspoliitika mitmepoolse järelevalve kaudu. Teine etapp algas 1. jaanuaril 1994. Selles etapis nähti ette:
Euroopa Liidu seadusandlikus protsessis osalevad institutsioonid ja nende iseloomustus. Maastritchti lepingu järgi võivad määrusi, derektiive, otsuseid, soovitusi ja arvamusi välja anda Parlament koos Nõukoguga, Nõukogu ja Komisjon. Seeg on need kolm institutsiooni EL kõige tähtsamad organid. Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon (ECSC, EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes etapis sekkuda seadusandlikku protsessi (põhimõtteliselt ka muuta eelnõud. 2. Tagada lepingute järelevaatajana määruste ja direktiivide nõuetekohase täitmine (järelvalvefunktsioon). 3. Hoolitseda EL poliitikate ja otsuste rakendamise eest EL liikmesriikides (täitevfunktsioo...
Ent mitu aastat varem oli asutatud teine organ - Euroopa Nõukogu , mis tegeles inimõiguste kaitse ja Euroopa kultuurielu edendamisega. 1946 eesmärk tagada rahu 1948 - Tolliliit 1950 Schumani deklaratsioon 1957 Rooma leping 1960 asutatakse Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA) 1968 impordipiirangud 1979 Käivitatakse Euroopa Rahasüsteem 1986 Ühtne Euroopa Akt 1989 Saksamaa ühendamine 1992 Maastrichti leping 1997 Amsterdami leping 1999 võetakse kasutusele euro 2001 Nizza leping 2002 12s liikmesriigis võetakse euro kasutusele,rahvusvaluutad kaovad ja need vahetatakse euro paberraha ning müntide vastu 2007 EL hakkab välja töötama uut reformilepet,mis peaks asendama 2004.a allkirjastatud põhiseaduslikku lepet, mis paraku ei jõustunud ¤Eli 27 liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia,
11. Põhjendage, miks riigieelarve tasakaal on oluline? 12. Kas teie arvates on Eesti maksukoormus võrreldes lähinaabritega kõrge või madal? Põhjendage oma aravmust. 13. Nimetage kaudse, otsesed, riiklikud ja kohalikud maksud. 14. Selgitage proportsionaalset ja progressiivset e. astmelist maksusüsteemi. 15. Kas Eestis on mõttekas sisse seada astmeline tulumaksumäär? 16. Mis vahe on inflatsioonil ja deflatsioonil. 17. Nimetage inflatsiooni põhjused. 18. Nimetage Maastrichti kriteeriumid. Kordamine. 1. Tootmisressursid · loodusressurssid: maavarad, mets. Veevarud · inimressurssid: tööjõud, oskused, tööjõu kvaliteet · kapital: tööriistad, hooned, investeeringud · ettevõtlikkus: oskus 3 esimest tegurit kasulikult kombineerida 3. Majandussüsteemide iseloomulikud jooned Naturaalmajandus · väike tootlikkus · raha ei kasutata või on see vähe tähtis · vahetuskaubandusel kaup kauba vastu
Koostanud: Madis Somelar 1 EUROOPA LIIT Euroopa Liidu eelkäijad: 18. aprillil 1951. aastal kirjutasid Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia ja Beneluxi maad (Holland, Belgia, Luksemburg) alla Euroopa Söe- ja Terase Koondise (ECSC) loomise lepingule. Eesmärgiks oli hoida söe- ja terase tootmine ühise kontrolli all, et vältida uut maailmasõda. Kehtis 50 aastat, seega lõppes 2002. 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas nn Rooma leping, mis pani aluse Euroopa Ühendusele. Selle raames loodi Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Majandusühendus. Moodustati EÜ Komisjon ja EÜ Ministrite Nõukogu. 1973. aastal ühinesid Euroopa Ühendusega Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. Tegelikkuses olid Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja ka Norra soovinud ühineda juba 1967. aastal, kuid tol hetkel oli Prantsusmaa laienemisele vastu, rõhutades esmajoones just Saksamaa LV ja Pra...
Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. • 1957.a. sõlmiti nn Rooma lepingud – • Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM) ja • Euroopa Majandusühendus EMÜ. • EMÜ eesmärgiks oli luua liikmesriikide vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühisturg. • 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust: 1) kaupade, 2) teenuste 3) kapitali 4) tööjõu vaba liikumine liikmesmaade piires. • 1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993. Maastrichti lepinguga pandi alus tänapäevasele Euroopa Liidule. Euroopa Liidu institutsioonid (7) ja nende ülesanded 1. Euroopa Parlament • Euroopa Liidu Parlamendile kuulub EL seadusandlik võim, • EP esindab EL kodanike huve. Parlamendiliikmed valitakse otsestel valimistel iga 5 aasta tagant. • EP kuulub 754 liiget 27 EL liikmesriigist. • EP-l on 3 alalist töökohta: Brüssel, Luxembourg, Strasbourg. • EP peamised ülesanded: • 1
elemente. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. 1990. aastate alguses toimus kaks suurt muutust, mis mõjutasid kogu maailma ja sealhulgas ka Euroopa majandust ja igapäevaelu. Üks oli majanduse globaliseerumine, sest riigid hakkasid majanduslikult üksteisest üha rohkem sõltuma. Teine oli tehnika revolutsioon, sealhulgas Interneti ning uute info- ja sidetehnoloogiate kasutuselevõtmine. Euroopa Liidu ühiskondlikeks prioriteetideks on majanduskasv ja tööhõive. Vastuseks
Milline alljärgnevatest institutsioonidest ei olnud sinna kaasatud? a) IMF b) WTO c) Euroopa Liit d) ECB 15. Kreeka päästmiseks seati mitmed tingimused. Milline alljärgnevatest tingimustest ei olnud sellega seotud? a) valitsussektori kulutuste vähendamine b) maksude tõstmine c) põhiliste finantskompaniide natsionaliseerimine d) avaliku sektori ametnike arvu vähendamine 16. Eurotsoonist lahkumise protseduuri reeglid pandi paika. a) Maastrichti lepinguga b) Amsterdami lepinguga c) Lissaboni lepinguga d) mitte ühegagi neist 17. Mis alljärgnevast ei või kaasa tuua eurotsooni lagunemist? a) paljud rahvusvahelised investorid ei usu eurosse b) lõhe hästi funktsioneeriva Põhja ja halvasti funktsioneeriva Lõuna vahel c) fiskaalse distsipliini kehtestamise ebaõnnestumine d) euro kursi muutumine dollari suhtes ARUTLEGE 18. Tänu automaatsetele stabilisaatoritele on fiskaalpoliitika iseeneslikult kontratsükliline.
Asutajaliikmed: Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Itaalia. 1969. aastal Euroopa Ühendus. 1973. aastal toimus esimene laienemine, liitusid Taani ( + Gröönimaa, mis astus 1985. aastal välja), Suurbritannia, Iirimaa. 1979. aastal toimusid esimesed Europarlamendi valimised, pandi alus Euroopa Majandus- ja Rahaliidule (ECU). 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1992. aastal sõlmiti Maastrichti leping: Euroopa Ühendus Euroopa Liit, fikseeriti kolme samba struktuur. Ministrite Nõukogu nimetati Euroopa Liidu Nõukoguks parlamendi osalus otsustamisprotsessis suurenes, pandi täpselt paika Majandus- ja Rahaliidu ajakava ning plaanid. 1995. aastal liitusid Rootsi, Soome ja Austria. 1999. aastal võeti euro arveldusühikuna kasutusele, Rahandusliit hakkas toimima. 2002. aastal asendab euro 12 liikmesriigis rahvusvaluuta (va Suurbritannia, Taani, Rootsi).
Taani, Kreeka ja Itaalia olid vastu. Taani ootas ära referendumi tulemuse, millele järgnes asja arutelu veel Euroopa Parlamendis. Itaalia vajas asja aruteluks rohkem aega. Kreeka otsustas viivitada seni, kuni teised riigid olid juba otsustanud. Pärast Taani edukat referendumit ja Itaalia parlamendi otsust liitusid kõik kolm kuu aega hiljem ühtse Euroopa aktiga. Ühtse Euroopa akti ratifitseerimine liikmesriikide parlamentides ei osutunud nii keeruliseks kui Maastrichti lepinguga seonduv kuus aastat hiljem. Üldiselt loodeti, et ÜEA jõustub kuu aja jooksul pärast seda, kui kõigi liikmesriikide parlamendid on selle ratifitseerinud (plaanide kohaselt 1987. aasta alguses.). Kriitilise olukorra põhjustas aga Iirimaa viimane riik, kus ratifitseerimine ette võeti. Iirimaa välispoliitika edasise sõltumatuse pärast muret tundes pöördus üks Iirimaa kodanik konstitutsioonilise kohtu poole. Euroopa
seoses Amsterdami lepinguga. Euroopa Ühenduse asutamislepingusse lisati majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse (kohesiooni) mõiste (art 130a 130e = uus 158 - 162) ja seega muudeti sotsiaalmajanduslik ühtekuuluvus ELi ametlikuks poliitikaks ning saavutas sellega kindla koha ja taseme ühenduse esmases õiguses. Euroopa Ühenduse asutamislepingus on ära toodud ka Regioonide Komitee loomine see punkt toodi sisse 1992. aastal seoses Maastrichti lepingu sõlmimisega ja on Ühenduse asutamislepingus art 198a (Euroopa Liit 1998, 6). Liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsil Amsterdamis osales ka Regioonide Komitee eesmärgiga teha muudatusi, mis puudutavad kohaliku ja regionaalse tasandi kohta. See osalus tõi veel kord esile regioonide osatähtsuse kasvu ja vastava ELi seadusandluse täiendamise vajaduse.
B-rida 1. Mis on agraarühiskond? Põllumajandusühiskond 2. Too 4 näidet Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, vahel ka kalapüük ja kus tööd tehakse peamiselt kätega. 3. Mis on geograafiline tööjaotus? Näide Geograafiline tööjaotus ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilisest, sh. ka inimtekkelistest eelistest. NT: Eestis ei toodeta autosi ega kasvatata banaane, sest see poleks kasulik/tulus. 4. Kaardil on.. OPEC Naftat transportiv riikidevaheline organisatsioon 5. India ja Suurbritannia võrdlus 6. Näitajat veel, mis näitab, et riik on arenenud Sündimus, suremus, eluiga, haridustase, põllumajanduses hõivatud sector, SKT. 7. Mis on IMF eesti keeles? Rahvusvahelise valuutafond 8. Mis on NAFTA eesti keeles? Kõik liikmed. Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon. Riigid: Kanada, Ameerika Ühendriigid, Mehhi...
toob kaasa kahju ühiskonna heaolule. Seega , inflatsiooni mõju tarbijale on erinev, sõltub sellest kui suur on inimese sissetulek ja millised on tarbimisharjumused ja võimalused. Mõne majanduse heaolu võib inflatsiooni tulemusena suureneda, samal ajal teise oma väheneda. Näiteks võin tuua pangalaenu, mille tagasimaksmine väheneb inflatsiooni võrra , säästud kaotavad aga oma väärtuse. Riigil on oma roll mõjutamaks inflatsiooni suurust järgides Maastrichti kriteeriumeid. Riigi rahandus, valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss, riik peab hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Inflatsiooni ohjavad riigid kogevad palju vähem lähenemistegureist põhjustatud probleeme kui riigid, kes oma vahetuskursi fikseerivad. Hinnastabiilsus, riigi inflatsioonimäär ei tohi
........... 16 Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on niivalitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingutesõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro.Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Lee du,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slo vakkia, Sloveenia, Soome,Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari.
1992 võeti vastu EL (Maastrichti) leping · Teine etapp ( 1. jan 1994 1. jan 1999) : tehti konkreetseid ettevalmistusi ühisvaluutale üleminekuks, kehtis range eelarve distsipliini kohustus, loodi Euroopa Rahainstituut. · Kolmas etapp (1.jan 1999-): rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas Euroopa Keskpank. Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002. 21. Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) · Hindade stabiilsuse kriteerium o Liikmesriigi keskmine aastane inflatsioonimäär ei ületa rohkem kui 1,5% võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra · Riigi rahanduse stabiilsuse kriteeriumid o Riigieelarva defitsiit ei ületa 3% SKPst o Riigivõlg on alla 60% SKPst või see suhe on vähenenud piisavalt ja rahuldava kiirusega
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari.
Euroopa Liit Küsimused: 1. Mis on Euroopa Parlamendi põhiülesanded? 1. osalemine ELi õigusloomeprotsessis; 2. ELi eelarve vastuvõtmine; 3. demokraatliku kontrolli teostamine ELi täidesaatva võimu üle. 2. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Liidu Nõukogu? Euroopa Liidu Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Tal on vastavalt aluslepingutega sätestatud tingimustele poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid. Euroopa Liidu Nõukogule viidatakse sageli kui "ministrite nõukogule" või lihtsalt "nõukogule". Nõukogusse kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, tavaliselt minister. Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 3.Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täida...
Suur poliitiline murrang toimus 9. novembril 1989, mil lõhuti Berliini müür, Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks. 1990 1999 Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990ndatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus
Suur poliitiline murrang toimus 9. novembril 1989, mil lõhuti Berliini müür, Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks. 1990 1999 Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990ndatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus
võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.
184 liikmesriiki. Eesmärk: soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada maailmamajanduskeskkonda. Prioriteedisk praegu jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv, finantskriiside ärahoidmine. Tegevdirektor Christine Lagarde EL Euroopa Liit 27 liikmesriiki, 17 eurotsoonis. Algus: Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamine 1951.a.; Rooma lepingute sõlmimine 1957.a. Beneluxi, Itaalia, Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa vahel; 1992.a. Maastrichti leping. Eesti astus EL-i 2004.a. Valitsemisinstitutsioonid: 1.Euroopa Liidu Nõukogu (Ministrite Nõukogu) institutsiooni kuulub üks valitsuse esindaja/minister vastavalt arutuse all oleva küsimuse temaatikale igast liikmesriigist. ÜL: EL õigusaktide vastuvõtmine; mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2.Euroopa Komisjon institutsiooni kuulub üks esindaja/volinik igast liikmesriigist, kelle nimetab liikmesriigi valitsus ja kinnitab Euroopa Parlament
Praegu (2010) on Euroopa Parlamendil 736 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luxembourg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne
lõhuti Berliini müür, Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks. Euroopa Liidu ajalugu(1990-1999) Piirideta Euroopa Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida- Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990ndatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
