(Adamson, T. (2015), Äripäev) Eestis on peale TurBliss’i veel 31 väiksemat ja suuremat kosmeetikaga tegelevat ettevõtet. (Patrik, P. (2015), Nuusi) Eesti turg on praeguseks hetkeks looduskosmeetikast küllastunud. Silma paistmiseks ja edu saavutamiseks tuleb teistest millegi poolest erineda. (Adamson, T. (2015), Äripäev) TurBliss on Eesti kosmeetikaturul uus tegija. Esimesed tooted tulid välja 2014. aasta septembris. Peamisteks konkurentideks on 80 aastat Eesti kosmeetika maastikul tegutsenud Orto, üle kümne aasta turul olnud Ingli Pai ning eestlaste seas väga populaarne looduskosmeetika bränd Joik. Samuti on konkurentide seas ka teisi uusi tulijaid nagu Vestige Verdanti ning Eesti kõige tuntum näonahahoolduse bränd Domina Elegans. (Patrik, P. (2015), Nuusi) 2.2. TurBliss’i konkurentsieelised TurBliss’i sihtgrupiks on kliendid, kellel on nahaga probleeme. (Adamson, T. (2015),
otseasendis ja suhteliselt paigal, lõug langetatud, näolihased pingevabad. Õlaliigesed peaksid olema pingevabad, nii on hea säilitada õiget kätetehnikat. Käed peaksid liikuma otsesuunas ette ja taha ja olema küünarliigesest kõverdatud. Treenigutega tuleb alustada ettevaatlikult Esmalt tuleks otsida välja sobiv maastik. Kindlasti on jooksmine pehmel pinnasel metsas soodsam kui jäigal asfaldil, algul tuleks kindlasti joosta tasasel maastikul. Kui siiski mägi ette jääb, siis vahepeal kõndida, muidu tõuseb pulsisagedus liiga kõrgele. Ülekaaluline ei tohiks mäest alla tulla joostes, vaid kõndides ja lühikeste sammudega kõndida, muidu tekib tugev ülekoormus põlveliigestele. Suvel rannas on soovitav joosta aga paljajalu. Alustada oleks soovitav üksinda, nii suudate paremini jälgida oma südame löögisagedust ja jooksutehnikat. Kui pulss siiski liiga kõrgele läheb, tuleks jooksutempot langetada, kõndida
kontsentratsiooni mõõta ning enesetunne muutub. 3 Koka närimine ei ole seadusega teatud riikides keelatud. Need on riigid, kus kokapõõsaid kasvatatakse. On riike, kus koka närimine on kohalikus kultuuris sügavasti juurdunud ja levinud. Lõuna-Ameerika mägialadel arvestatakse tavaliselt vahekaugusi vahemaa läbimisel kuluvates kokadoosides. Üks teelõik on cocada, mille pikkus mägisel maastikul on umbes kaks kilomeetrit ning tasandikul umbes kolm kilomeetrit. Sõna cocada võib aga tähendada ka umbes 40 minutist ajavahemikku, mil kestab joove. Puhast kokaiini hakati valmistama 1860. aastate alguses. Mõnda aega kasutati kokaiini meditsiinis universaalainena ning seda sisaldasid mitmed patentravimid. Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas aastani 1903 (mõningate allikate järgi kuni 1910. aastani) kokaiini. Praegu
aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad kelle- ja kodakondsusseadused. Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 6 SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus.
tehasesisesteks toodete või tehnoloogiliste vahendite ümberpaigutamiseks, toodangu ladustamiseks või laadimiseks transportvahenditele, aga ka sadamate ja raudteejaamade laoplatsidel laadimis- lossimistöödel. Pukk-kraanasid liigitatakse portaalide järgi: a) konsoolideta b) ühe konsooliga c) mitme konsooliga. Sildkraanad liigitatakse a) ühetalaline b) kahetalalise elektritelferiga. Kaabelkraanasid kasut ehitustööde teostamiseks tugevasti liigendatud maastikul või ülepääsude rajamisel üle veekogude või kuristike. Teenindusvälja kujult tuntakse a) sirgjoonelise b) ristkülikulise c) ringi sektori kujulise teenindusväljaga kraanasid. 7. Kraanade ohutusseadmed ja tõstemasinate püsivus, püsivustingimus. Kraanade töötamise ohutuse tagamiseks ja nende õigeks kasutamiseks varustatakse nad mitmete ohtutus- ja signalisatsiooni seadmetega, mis annavad kraanajuhile märki ohtliku olukorra lähenemisest või blokeerivad vastavad
,,Sissejuhatus", 2005, lk 6 nende kätte sattunud Saksa ajalooallikad, sai vabama juurdepääsu tagamine arhiividele üldreegliks. NSV Liidus oli XX sajandi vaba juurdepääs arhivaalidele vaid näiline, arhiivisüsteemi seotus poliitilise võimuga jäi alles ka pärast NSV Liidu lagunemist. Ühiskonna hoiakud, ajaloo-uurimine ja juurdepääsupiirangud dokumentidele minevikuperspektiivis. Infoajastul on tekkinud uued probleemid arhiivinduse ja juurdepääsupiirangute maastikul. Kahtlemata on demokraatia arenguks vajalik avatud juurdepääs teabele, kuid kaasaegsed otsivahendid on seadnud ka kõrgemad nõudmised eraelu puutumatusele. Et infoühiskonda arendada, on vaja mitmekülgset teavet selle toimimise kohta nii ajas kui ruumis. Kuid infoühiskonna kodanike võõrandamatuks õiguseks on ka privaatsus, mida on samuti peetud toimiva demokraatia eeltingimuseks.2 Autorid näevad probleemi selles, et seni on juurdepääsupiirangute temaatikat vähe käsitletud
Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigustehingu sissekandmine kinnisturaamatuisse. Kinnisturaamatu printsiibiks on avaikkus ja usaldusväärsus. KATASTRImõõdistamine- eeltööd, lähteülesanne, maaüksuste piiride määratlemine ja tähistamine maastikul, katastriüksuse plaan, katastriükuse plaani vormistamine, piiriprotokoll, kitsenduste selgitamine. Maakataster- andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. maatükk maa- või veeala piiritletud osa, mis tuleb registerida maakatastris sõltumata omandivormist, nagu määrab maakatastriseadus katastriüksus katastris iseseisva üksusena registeeritud maatükk. Minimaalsuuruseks on 30 m2
loomade ja teiste liikide rändetee, mis ühendab kaitsealasid või üksteisest lahutatud elupaiku ja võimaldab liikidel levida. Ökoloogilisteks koridorideks võiksime nimetada ka astmelaudu, ökodukte, kalatreppe jne. Meres esinevaid ühenduskanaleid või ühendusteid, mis on olulised populatsioonidevahelisel liikumisel, nimetatakse sinisteks koridorideks. Milleks on vaja ökokoridore? Elupaikade struktuur mõjutab liikide püsimajäämist suurel maastikul ning see nõuab üha suuremat tähelepanu, kuna järjest kasvavate antropogeensete mõjutuste tagajärjel muutuvad looduslikud elupaigad pidevalt. Suuremate elupaikade, kas siis meres või maismaal, pidev muutumine inimeste tegevuse tagajärjel võib kaasa tuua alade väikesteks osadeks jagunemise (elupaiga fragmenteerumine) ning see kahandab paljude liikide reproduktsioonivõimekust, liikuvust, ellujäämise võimalust ja populatsioonide suurust kogu maakeral
spordialadel, nad tagavad inimestele tervisliku ja kosutava meelelahutuse nii poni ponirännakutel kui pikamaavõistlustel, nii rahvusvahelistel rakendispordivõistlusel kui klassikalises ratsutamiskunstis ehk koolisõidus." (Clutton-Brock, 1992:60). ,,Tänapäeval kasvatatakse hobuseid sageli spetsiaalselt mingi spordiala jaoks, nagu galopivõidusõit, koolisõit või polo. Laste ponisid treenitakse tavaliselt mitmekülgseteks. See tähendab, et neid on õpetatud tegema kõike, nii maastikul rändama, hüppama kui ratsamängudes osalema." (Green, 1993:7). Hobuseid kasuti ja kasutatakse veel siiani peale spordi tegemise talutöödes nagu näiteks põllu kündmisel. Veel kasutatakse hobuseid transpordis. Praegugi on mõnes linnas olemas selline teenus, kus hobuvankris istudes saab sõita ühest punktist teise punkti, põhimõtteliselt nagu taksoga. Sellist asja võib kohata ka Eesti pealinnas Tallinnas näiteks. 8 1
tarandkalmeid. Tarandkalmed olid kivikalmed, milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või müür, mille moodustasid nn tarand täidetud kividega. Rauda hakati sulatama kohalikust maagist. Seda hakati kasutama tööristade ja relvade valmistamiseks. Vanimaks teadaolevaks rauasulatuskohaks on Tindimurru. Ka eelrooma rauaajal oli üheks tähtsaimaks tööriistaks õõskirves, nüüd aga hakti neid pronksi asemel tegema rauast. Teine asendamatu töörist oli nuga. Lääne-Eesti tasasel maastikul rajati noorema eelrooma rauaaja lõpul Eesti esimesed ringvall-linnused. Need on ümmrguse või ovaalse põhiplaaniga ja ümbritsetud madala, sageli lausa maatasa varisenud valliga. Enamasti on vall laotud paeplaatidest, üksikjuhtumitel suurtest raudkividest. Elutegevuse viitav kultuurkiht linnustel enamasti puudub. Surnutele hakati haudatesse kaasa panema relvi, mille järgi võib oletada, et tegemist oli rahutu ajaga.
jõuga vabastati Juan Peron vanglast. Eva Peron oli oma abikaasale presidendi kampaania ajal mitmekülgselt toeks, seda nii raadios kui ka otse valijatega suheldes. Üldse sai temast esimene naine Argentiinas, kes näitas end igal ajal koos oma abikaasaga. Eva kogus sellega palju populaarsust, aga oli ka neid, kellele see oli vastumeelne. Sellel eluetapil hakati teda kutsuma hellitavalt Evitaks. Pärast Peroni edukat presidendi kampaaniat muutus ka Evita poliitilisel maastikul aktiivseks. Ta asutas Eva Peróni Fondi - institutsiooni vaeste abistamiseks ja 1949. aastaks oli Evita kõige mõjukam inimene Argentinas. Töölised jumaldasid Evitat kuid Argentina jõukas eliit vihkas teda. 1951. aastal püüdis Evita oma võimu ametlikuks teha, taotledes asepresidendi kohta, kuid sõjavägi blokeeris selle katse.
kaasnevad . Oleks tore teada , kas inimesed on sellel teemal targemad või mitte . Kokku küsitlen 20-nt inimest erinevatest vanusteklassidest , nii on ka vastused mitmekülgsemad . Esimese poole uurimistööst uurin internetist , mis on auto ja kuidas seda rühmitatakse . Autod Mis on auto ? Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähestel autodel ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande veermikku. Raamile
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridakü...
esivanemad) · Homo erectus ehk sirginimene (samuti kasutasid ja valmistasid tööriistu) · Neandertallane (teisest harust) (surid välja umbes 30 000 aastat tagasi) · Homo sapiens ehk tarkinimene (umbes 40 000 aastat tagasi) 4) Inimahvid hakkasid kõndima kahel jalal, kuna laamade liikumisega nende metsad vähenesid ja tekkisid savannid ja nad pidid hakkama kõndima lagedal maastikul, mistõttu hakati liikuma kahel jalal. 5) Kunst tekkis kuna tekkis vajadus hakata elu üles tähendama. Hakkas tekkima umbes samal ajal usuga, esimesed joonised tehti luule, sarvele või kivile. Valmistati ka kivist ja luust skulptuure. (Esimesed koopamaalid kujutasid tavaliselt jahiloomi: piisoneid, põhjapõtru, usuti, et nende joonistamine aitab neid paremini tabada. Kui arenema hakkas
saaja vajadustele, 5)suhteliselt kõrge vedude omahind, mis on seotud liikuvkoosseisu väikese kandevõimega ja ühendusteede kõrge kapitalimahukusega, 6) suhteliselt kõrged liikuvkoosseisu remondi ja tehnohoolde kulutused, 7) suhteliselt suur ökoloogiline koormus ümbritsevale keskkonnale. 2) Raskused põllumajanduses autotranspordiga või midagi sellist ja 1) halvad teeolud, liikumine põldudel ja teedeta maastikul, 2) ilmastikutingimused, paks lumekate talvel, teede lagunemine. 3) põllumajanduslike tööde hooajalisus, mistõttu tekivad transporditööde vaesed perioodid, 4) transporditööde organiseerimine laialdasel seejuures hooajaliselt muutuval territooriumil, mistõttu veokaugused on väga muutuvad, 5) transportimine väga lühikestele veokaugustelehoonetesiseselt mõne meetri kaugusele, 6) transpordi ja laadimistööde sõltuvus põllumajandustöödest koristus ja külvimasinate kasutamisel
Tartu Kutse haridus keskus Metallitöötlemispinkidel töötaja Õpilase nimi Tank Referaat Juhendaja Õpetaja nimi Tartu 2012 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 American WWII Tank ..................................................................................................................................... 10 Leopard 2a5 ................................................................................................................ 11 2 Iseloomustus Tänapäeva lahingutanki põhiomadused on suur tulejõud, tugev soomuskaitse, hea liikuvus ning võime läbida pikki vahemaid. Puudused on suur mass j...
Hiina usundid Hiina ideoloogilisel maastikul domineerivad juba 2000 aastat 3 põhilist Hiina maailmavaadet (san jiao): konfutsionism, taoism ja budism, kuid seal leidub ka teiste usundite järgijaid. 4-3.saj. e.m.a. valitses Hiinat Zhou dünastia (mitte ainsana, oli ka teisi dünastiaid, kelle vahel sõdimine käis). Budism jõudis Hiinasse 1.saj. m.a.j. Indiast, pole ainsana Hiinas tekkinud. Nn 100 ideoloogilist koolkonda, millest igaüks pakkus välja oma lahenduse, kuidas Hiinat kriisist välja tuua.
omakorda jaotatud neli korda suurmeaks 1:500 000 ja 36 korda 1:200 000. Nomenklatuur lihtsustab meie tööd, kui me kanname süsteemi sisse aadressi, siis tuleb kaart lahti. Kuna Esmalt on see tehtud 1:1000 000 , siis oleks tüütu ja raske leida täpset vastet otsitule. 10. Geodeetilised võrgud. Riigi geodeetiline põhivõrk, (miks seda on vaja?) Mõõdistamisvõrk. Geodeetiline võrk so. maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõtmistel. Riigi geodeetiline põhivõrk- jaguneb täpsuselt nelja klassi, koosneb triangulatsioonist, polügonomeetriast, trilateratsioonist. Jaguneb nelja täpsusklassi ja täpseim on 1 klass. Riigi geodeetilise
Üldandmed ehitusmasinatest. Kordamisküsimused 1. Masina mõiste. 1) Masin on mehhanism või mehhanismide kogum, mille ülesandeks on teha kasulikku tööd, mis seotud ka mingi tootmisprotsessiga või energia muundamisega 2) iga arenenud kogumasin koosneb kolmest erinevast osast: jõumasinast, ülekandemehhanismist ja masin-tööriistast ehk töömasinast. 2. Masinate tüübid. 1) jõumasinad (mootorid) – milledes üks või teine energia liik muundatakse mehhaaniliseks tööks, mida vajatakse töömasinate liikumapanemiseks 2) muundavad masinad (generaator, kompressor) – milledes mehhaaniline töö muundatakse meile vajalikuks energia liigiks. 3) töömasinad - millede abil toimub töödeldava materjali või eseme omaduste oleku, kuju või asukoha muutmine (masinautomaadid – operatsioonid sooritatakse vastavate mehhanismide poolt ilma inimese kaasabita ja kus inimese ülesanne piirdub ainult tehtava töö kontrollimisega) 3. Masina struktuurskeem. Koost – koostamisühik...
eestvedamisel Lauluväljakul järjekordne massiüritus “Eestimaa laul”, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. Jätkus rahva ajaloomälu taastamine. Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus
kergemate elementide aatomid ning need tekitavad plasma. Kõrgel temperatuuril peab gaas täielikult ioniseeruma. Kapitsa näitas, et sobiva välise energia allika olemas olemise korra on võimalik kuuma plasmakera piisavalt pikaajaline eksisteerimine ja terimiline isoleerumine ümbritsevast keskkonnast. Keravälk ei süüta alati kergesti süttivaid aineid tema läheduses [7]. Selle juures on väga oluline roll ümbritseval maastikul, mis võib tekistada soodsaid tingimusi resonantsiks, mille tulemusena neelab plasma elektromagnetilisi laineid. Kapitsa teooria aitab seletada, miks keravälgu läbimõõt on suhteliselt püsiv ja miks see just sedasi liigub nagu inimesed on täheldanud. Elektromagnetlained peaksid keravälgu tekitamiseks olema umbes 40-70 cm pikkused. Ahela teket seletatakse teooria järgi elektromagnetlainete inferentsiga, lõhkemist aga
settekivimiline pealiskord,pinnakate(kruusad,liivad,savid). Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 3070 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maismaale kujunes Paleogeeni lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad ürgorud. Aluspõhja pealispinna reljeefi suurvormid kujunesid välja Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil. Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümne meetri paksuse setendite kihi. Liustike tegevusena on reljeef üldiselt tasandunud, kuid samaaegselt kulutasid liustikukeeled välja ka uusi aluspõhjalisi pinnavorme - nt
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Neodarvinlikus evolutsiooniteoorias valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning looduslik valik. Evolutsiooni toimumiseks on vajalik pärilik varieerumine. Evolutsiooni aluseks on: · mutatsioonid · looduslik valik · geneetiline triiv · geenivool · päriliku materjali rekombineerumine. Looduses on olemas protsessid, mis suurendavad geneetilist varieerumist ja ka protsessid, mis seda vähendavad. Darwini kohaselt annavad mõned indiviidid populatsioonis alati rohkem järglasi kui teised. Paljunemisvõime erinevus indiviidide vahel on loodusliku valiku olulisim tulem. Looduslik valik on kohastumusliku evolutsiooniprotsessi ainus mehhanism. Looduslik valik - populatsiooni genofondi alusel toimuv paljunemise edukuse määramine indiviidide vahel. Kõige üldisem Loodus...
Jõed on kärestikulised ega ole hästi laevatavad . Rootsis on kümneid tuhandeid järvi , neist suuremad on Vänern (pindala 5648 km²) , Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²). Rootsit nimetatakse ka tuhande järve maaks . Tähtsamateks loodusvaradeks on tsingi, raua, vase, plii, hõbeda, ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia . Rootsi maastikul domineerib erinev taimestik ; okasmetsad , lõunaosas ka segametsad. Lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega , nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid . Kaske , haaba , tamme, pärna , pööki , saart , vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna ja keskosas . Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi,sealhulgas orhideesi .
5. Piduri, veojõu ja juhitavuse korrektorid 6. Auto arvutivõrgud 7. Tehnohooldus ja diagnostika 8. Autode hooldus ja remondisüsteem 9. Liiklusõpetus 10. Materjaliõpe 4 4. Auto ajalugu 1. Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B,C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Karl Benz-i poolt 1879 ja nende tootmise alustamine 1883. 1885 a
- jätta lõke laagripaigast lahkudes kustutamata, - okste kogumisel lõigata kuuseoksi tüvele lähemalt kui 10cm, - kaevata välikäimlat puude või veekogude vahetusse lähedusse, - lüüa puudesse naelu, jätta maha traate, nööre või kahjustada puid muul viisil, - jätta kokku kogumata ja kaasa võtmata toidujäätmeid ja prahti, - põletada metsas keskkonda saastavaid jäätmeid, - jätta likvideerimata tekitatud teekahjustused - sõitmine maastikul, istandikes ja keelumärkidega tähistatud aladel, - hävitada vääriselupaiku ja nende moodustamise eelduseks olevaid võtmeelemente (puud, kiviaiad jne.) - tankida kütuseid või õlisid märgaladel ja veekogude vahetus läheduses, - tankida kütuseid või õlisid märgaladel ja veekogude vahetus läheduses, Tulekaitse - Tulekahju puhkemisel teatatakse viivitamatult päästeteenistusele telefon 112 - Tuleohtlikul perioodil on keelatud lahtise tule tegemine.
1988. aasta suvel m o odustasid suurte üleliiduliste teh juhid Eesti NSV T öötajate Internatsionaalse Liiku mise (Interliiku mine ) ning sügisel T öö kollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide i mpe eriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla v õ eti koostatavad kelle ja kodakondsusseadused. Nendel j õududel oli Kre mli v õi muladviku vaname elsete toetu SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kol m arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli o mariikluse taastamine, mida aga i mpeeriumi m e elsed j õud täie välistasid. Nende arvates pidi k õik jääma muutumatuks. Kol manda suuna m o odustasid Rahvarinne ja rahvusko m munistlik osa EKPst. Ne mad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suure m
Kartograafilised leiud ulatuvad lausa antiikaega ning esimesed teadaolevad kindlate matemaatiliste meetodite alusel loodud kaardid on koostatud Vana-Kreeka teadlaste poolt. Termin „kartograafia“ pärineb samuti Vana-Kreeka sõnadest chartis (kaart) ja graphein (kirjutamine). (Suurna, Sisas 2012) Kaart on mingi ala ulatuses olevate nähtuste ruumiliste seoste graafiline esitus (Suurna, Sisas 2012). Igal kaardil on kindlad matemaatilised seaduspärasused nagu projektsioon ja mõõtkava ning maastikul esinevaid objekte ja sotsiaalseid nähtusi kujutatakse kaardil leppemärkidega, värvidega, joontega ning tekstidega. (Mill, 2010) Kartograafia peamine ülesanne on väljendada nähtusi ja nendevahelisi ruumilisi seoseid võimalikult efektiivselt, esteetiliselt ja arusaadavalt, kasutades selleks erinevaid distsipliine ning meetodeid. Kaardi põhiline ülesanne on informatsiooni talletamine ning selle edasiandmine kaardi kasutajale. Lisaks veel õppevahend, praktiline töövahend ning
Nüüdisaegne asukoha määramise süsteem on gps. Lisaks on levinud mobiilpositsioneerimine. MIS ON TEIE ARVATES POSTIAADRESSI KUI ASUKOHA MÄÄRAMISE VIISI PUUDUSED? Puuduseks on see kui samanimeline tänav asub mitmes erinevas linnas. Lisaks võivad olla kadunud tänavasildid. MILLISEID VÕIMALUSI PAKUB GPSI KASUTAMINE? Selle abil saab määrata ükskõik mis koha koordinaadid maakeral. Nende abil saab jälgida loomade, sportlaste või sõidukite liikumist maastikul ning fikseerida näiteks fotografeerimise asukoha ruumis. Abiks matkajatele, autojuhtidele võõras linnas, põllumajanduses traktorite juhtimisel. TOOGE NÄITEID KÄESOLEVA ÕPIKU KAARTIDEL KASUTATAVATEKARTOGRAAFILISTE KUJUTISVIISIDE KOHTA. Kartograafilised kujutisviisid võib jagada rühmadesse selle järgi kuidas nähtusi esitatakse: kas punktides, joontel või pindelementidel. Teiseks on oluline, kas kaartil esitatavat nähtust peetakse kvalitatiivsel või kvantitatiivseks.
luitsnokkpart, rägapart, piilpart, sarvikpütt jt. Haruldastest lindudest väärivad äramärkimist vääkspart, väikehüüp ja hüüp (Haberman et al 2008). Kuna Kauksi kaldavööndis ei kasva nii palju pilliroogu, siis ei ole paljud Peipsi järvele omased loomaliigid kohastunud siin elama. Kahepaiksetest paikneb aga tähnikvesilik kogu järve kaldavööndis, Kauksi piirkonnas elab ka rohekärnkonn, kelle arvukus on aga kahanenud, ja rohukonn. Roomajatest sobib liivasel maastikul elada kivisisalikul ja arusisalikul. Imetajatest on Kauksi ja Rannapungerja alaga seotud koprad. Samuti elutsevad siin tuhkur, kärp, mäger ja rebane (Haberman et al 2008). Kultuuripärand ja turism Kauksi kui Eesti-Vene kalurküla oli olemas juba enne Liivi sõda, kirjalikes allikates on seda ala esmakordselt mainitud 1543. aastal. Ajaloopärandina võib välja tuua Kauksi rüütlimõisa, millel oli olnud oma viinavabrik, savikoda ja 2 kõrtsi. Samuti kuulus mõisale sadam Peipsi
Töö sisu jaoks olen käinud ka inimestelt küsimas pühadepaikade kohta jutte ja nendega seonduvat. 3 1. Hiis püha paigana Põhja- ja Lääne-Eestis tihedalt esinev sõna hiis on tähistanud midagi püha ja samas eluliselt tähtsat, aukartusttekitavat ja rituaalenõudvat, kindlalt kõrgemate ja vägevamate jõududega seostuvad pärinegu need jõud siis maas või ilmast. Hiis paiknes kindlas kohas maastikul, ta polnud midagi ebamäärast, vaid silmaga nähtav ja kõigi meeltega tajutav pühadus. Ta oli ühteaegu nii kes kui mis temas tunnetati väge või jõudu, mis asus mingil piiratud maa-alal, olles rohkem koondunud ühte või mitmesse puusse, kivisse, allikasse, lohku vms., aga ka kujudesse-sammastesse. Muljet hiiest kui paigast maastikul süvendab sõna laialdane esinemine kohanimedes(Hiiepõld, Hiiesoo, Hiie talu jne.).
............................................................................................................................ 13 Kasutatud allikad................................................................................................................... 14 2 Sissejuhatus Referaat tutvustab Jossif Vissarionovits Stalini poolt poliitilisel maastikul ja Nõukogude Liidu rahva vastu rakendatud repressioone ja terrorit. Töö keskendub suures osas perioodile alates Lenini surmast kuni Teise maailmasõjani. Stalini valitsemisaeg on paljude inimeste jaoks üks hirmsamaid ajaloos ja Stalin üks julmemaid diktaatoreid. Referaat toob lühidalt välja näiteid sellest, kuidas ja kelle vastu Stalin terrorit ja repressioone rakendas. Kindlasti on referaadist välja jäänud palju häid teemasid ja näiteid, sest keskendusin
hõlmavad tavaliselt kõige nõrgemat ühenduskohta - kõõluse ja lihase sidelüli. Seda vigastust nimetatakse lihase kõõluse venituseks. Enamus säärelihase vigastusi on tingitud ületreeningust, ülevenitusest või raskel maastikul jooksmisest. On täheldatud, et magneesiumi, kaaliumi või kaltsiumi puudus võib sellele vigastusele kaasa aidata. Kui oled sattunud ületreenituse ohvriks, kahanda treeningute arvu ja kilometraazi ning väldi treeninguid raskel maastikul. Iga kahe treeningpäeva järel peaks olema üks puhkepäev. Vastav vigastus võib tekkida ka ülevenitamisest. Kui see nii on juhtunud, siis tuleb venitusharjutused nii soojenduse kui ka lõdvestuse juures asendada pooletunnise jalutuskäiguga. Ööseks tee säärele niiske soe kompress - see kiirendab lihases verevarustust ning ka paranemise protsessi. Edasiste analoogsete probleemide vältimiseks osta endale tugeva kannakapiga ja kõrge talla kesktoestusega jooksusussid
Liikide arvukus väike, suur 3) Jälle 2 Annab infot ühtluse kohta. A) ühtlus suur b) ühtlus (E) väike Seda joonist nimetatakse ka koosluse sõrmejäljeks, sest väidetavalt on erinevatel kooslustel selle kõvera kuju üpris konstantne. Selle järgi on võimalik kooslustüüpe ka ära tunda. TEINE VARIANT: Tasemete all võib öelda ka skaala, sest tasemed väljendavad div. Kas homogeenses koosluses( alfa div.), liigi vahelduvust ( beeta div) või siis div. Heterogeensel maastikul (gamma div). Homogeenne on keskkond. Alfa on div. Mingis laigus, gamma on div erineval maastikul olenevad laigud. Igal laigul on oma ette liik, mis võivad omavahel kattuda. Beeta div. Avaldub kui gamma jagada alfaga. Beeta on seda suurem, mida vähem on erinevates laikudes ühiseid liike. Kui liigid üldse ei kattu, sellised juhul on beeta võrdne laikude arvuga. Kui kõikides laikudes on ühed liigid, siis on beeta võrdne ühega. Beeta muutub vahemikus 1 kuni keskkondade laikude arv.
üleminekumajandusega riigile, sest meie praegused eelised, näiteks Lääne-Euroopaga võrreldes odavam tööjõud, on aastate pärast ammendatud. 1 Kuid kuidas mõjutaks samalaadne fond Eestis kõrgtehnoloogilist arengut ning millised oleksid tema mõjud teadus-ja arendustegevusele? Kas arengufond soodustaks praegust arengut või hoopis kahjustaks? Selleks, et seda teada saada, tuleks uurida Eesti praegust olukorda sellel maastikul, Euroopa Liidu pakutavaid võimalusi ning ka Eesti riigi enda majanduslikku olukorda. Kindlasti tuleks läbi mõelda fondi toimimine, selle juhatus ning täidesaatvad organid. Fondi nõukokku peaksid eelnõu järgi kuuluma seitse inimest: haridus- ja teadusminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, rahandusminister, riikliku ülikooli esindaja ning riigikogu majanduskomisjoni kinnitatud eksperdid. Planeeritud eelarve 500 miljonit krooni, tuleb riigi eelarvest
tehtavaid kahjustusi metsakultuuridele. Kodupiirkond: Kodupiirkond on ala, kus isend elab, st ta kasutab seda piirkonda tegevustes seoses toitumise, puhkamise, järglaste saamise ja varju otsimisega. Territooriumit käsitletakse alana, mida loom kaitseb. Ilvesed on territoriaalsed loomad ning nende puhul langevad territooriumi ja kodupiirkonna mõisted kokku. Seda näitab asjaolu, et täiskasvanud samast soost isendite kodupiirkonnad moodustavad maastikul üsna selgelt piiritletud üksused, mis kattuvad omavahel väheses ulatuses. Samas erinevast soost isendite territooriumid kattuvad ilveste puhul suures ulatuses. Kuna isaste territooriumid on üldiselt suuremad kui emastel, siis kattub ühe täiskasvanud isase ilvese kodupiirkond mitme emaslooma territooriumiga (Sunde jt. 2000). Kodupiirkonna suurus ning territooriumide omavaheline kattumine on populatsiooni majandamise seisukohalt olulised mitmest aspektist
samuti Propüleed, mis kokku moodustasid suurepärase arhitektuusilise ansambli. Propüleede vastas väljakul seisis Pheidiase loodud Athena pronkskuju (Athena Promachos). Praegu varemeis olev Ateena akropol on silmapaistvaim klassikalise kreeka arhitektuurimälestiste kompleks. 19) Akvedukt lahtine või kaetud veejuhe. Kasutati hüdrotehnikas ning põldude ja asulate varustamisel veega. Kitsamas mõttes on akvedukt sillataoline kaaristu maastikul vee juhtimiseks üle orgude, jõgede ja teede. Akveduktid kuuluvad rooma ehituskunsti silmapaistvamate saavutuste hulka (Aqua Appia ja Aqua Claudia Rooma lähistel). Neist mõned on säilinud ja kasutusel veel tänapäeval, näiteks Pont-du-Gard Prantsusmaal, Segovia ja Tarragona akvedukt Hispaanias. 20) Triumfikaar võidukaar.Võidukale Rooma väepealikule pühendatud auvärav. Püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena (1 või 3 läbikäiku) ja kaunistati harilikult asjaomast
saades selle eest tasuks endale vajalikku. Prestiizne oli omada tuttavat kaubandusvõrgus, kust suur osa defitsiitsemat kaupa kunagi poelettidele ei jõudnudki, kuna see müüdi varem mitteametlikult maha. Poodidesse siiski jõudnud kaup tekitas lühikese aja jooksul pikad järjekorrad, kusjuures inimesed ostsid niipalju, kui majanduslikult võimalik, et osa omakorda tuttavatele jagada . Kuigi Nõukogude järgsel perioodil on selline olukord kardinaalselt muutunud on eestlaste teeninduskultuuri maastikul käia veel vägagi pikk tee. On ju meil iseseisvas Eestis teenindusalane kogemus vaid 17 aastat. (Kaubandus ja teenindus, Estonica, [http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=3&menyy_id=985&alam =97&tekst_id=986], 11.10.08) 5 Teeninduskultuur täna Teenindusel on harjumuspäraselt olnud madal maine. Sõna ,,teenindamine" tõlgendatakse liialt kitsalt
Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Klassikalises ja vabatehnikas sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnikas sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale
hüdrotrafo, mis on kaudne ühendus mootori ja käigukasti vahel. Automaatkäigukastil on käiguasetusteks P-R-N-D, mis on Park-Reverse-Neutral-Drive, eesti k. Park-Tagurpidi- Vabakäik-Sõidukäik, kus sõidukäigus käigukast vahetab käiku ise vastavalt kiirusele ja pööretele. Enamikel automaatkäigukastidel on ka 2-3-4... (vastavalt käikude arvule) asetused, mille kasutamisel on vastav number käigukasti poolt rakendatav kõrgeim käik ning see funktsioon on põhiliselt maastikul sõitmiseks, raske koorma vedamiseks ja/või järsust mäest üles sõitmiseks. Kui automaatkäigukastil käiku vahetatakse, võimaldab hüdrotrafo käigusüsteemi ja mootorivahelisel lülil veidi libiseda, et mootor ei seiskuks, lisaks sellele võimaldab see sujuvamat käiguvahetust kui manuaalkäigukastiga. Automaatkäigukastide alguspäevadest kuni sajandivahetuseni olid manuaalkäigukastid kütuseefektiivsemaid, kuid viimase aastakümnendi elektroonika- ja materjaliteadus ning ka
14 Soome Soome valis euro müntidele kolm motiivi, mis sarnanevad varem käibel olnud müntide kujundusega. 2-eurosel mündil kujutatakse murakaid ja murakaõisi. Murkakas on Soome köögis üks enim kasutatud marju. Samuti on murakamoos Lapi rahvustoidu üks komponente. 2-eurose mündi servas on kiri SUOMI FINLAND ja sellele järgneb kolm tärni- tärn sümboliseerib lõvi pead. 1-eurosel mündil kujutatakse kahte luike, kes lendavad Soome maastikul. Mündi pildi motiiv pärineb Soome iseseisvuse 80. aastapäevale pühendatud meenemündi kavandikonkursile esitatud võistlustööst. Laululuik on Soome rahvuslind ning sümboliseerib soomlaste jaoks lootust. Monaco 15 2- ja 1-eurosel mündil on kujutatud Kuningliku Kõrguse vürst Albert II portree. Tegemist on siis Monaco vürstiga, kes on valitsemas alates 2005. aastast. San Marino
1. §1,2,3 Euroopa tähtsamad koloniaalmaad ja nende kolooniad. Koloniaalriikide eesmärgid kolooniates (imperialismiajastu). Koloniaalsõjad:Inglise-Buuri sõda, Vene-Jaapani sõda. USA tulek maailmapoliitikasse. Suurbritannia - India (kõige väärtuslikum), Austraalia (dominioon - omavalitsusega osamaa, osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik, emamaa Suurbritannia endine koloonia), Paapua, Uus-Meremaa, Kanada (dominioon), Gujaana (Lõuna-Ameerika) Birma, Omaan, Jeemen, Egiptus, Sudaan, Ida-Aafrika, Rodeesia, Nigeeria, Kõige suurem osa Aafrikast, USA - Filipiinid Prantsusmaa - Indohiina (Vietnam), Alzeeria, Maroko, Lääne Aafrika, Kesk-Aafrika, Madagaskar, Gambia Senegal, Gujaana (Lõuna-Ameerika) Venemaa - Siber, Valgevene, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina Saksamaa - Kamerun, Ida-Aafrika, Edela-Aafrika (vähe kolooniaid) Holland - Indoneesia, Uus-Guinea, Gujaana (...
arutlema kuuldu või loetu sügavama tähenduse üle tuletama õpitava mõistmiseks meelde varem omandatut talletama õpitava mällu koondama oma tähelepanu rakendama kujutlusvõimet kasutama oma kirjanduslikke, matemaatilisi jt võimeid. Vahel meenutab õppimine edasiminekut lubava arusaadava järje juhtlõnga või niidiotsakese ülesleidmist, teinekord piltmõistatuse lahendamist, mõnel puhul pusle kokkupanekut, vahel aga vaevalist matka soisel maastikul. Mõistagi pole õppija vaimne vormisolek kõigis toodud näitajais kaugeltki alati vajalikul tasemel. Ent samas on harvad needki juhtumid, kus me pole kohe midagi mingil moel suutelised õppima: märkama, mõistma, eristama, võrdlema, ühendama, meenutama, meelde jätma jne. Seega peaks õppetunni taktikaline siht olema mingil ajahetkel (nt poole tunni jooksul) kooskõlas meie erksuse hetkeseisundiga tähelepanu ja keskendumisvõimega. Seda nõuet
Hiljem sai ta oma isa käest päranduseks 400 00 franki, mis vabastas ta kõigist rahamuredest. Cezanne kunstnik Pariisis kohtus Cezanne impressionist Camille Pisarroga. Alguses oli 1860-ndate keskpaigas kujunenud sõprus rohkem õpetaja-õpilase suhe, kus Pisarro avaldas mõju nooremale kunstnikule. Aga selle kümnendi jooksul muutus nende suhe pigem koostööks kahe võrdse vahel. Cezanne'i varajased tööd rõhutasid figuure maastikul. Hiljem hakkas teda rohkem huvitama maalimine otsese vaatlusega. Ta maalimisstiil muutus kergemaks, õhulisemaks ning see mõjutas impressioniste suuresti. Sellegipoolest näeme me Cezanne küpses loomingus tahkestatud, peaaegu arhitektuurilist maalimisstiili. Läbi terve oma elu üritas ta luua meetodit, kuidas kõige täpsemalt kujutada päris maailmas nähtut maalis. Näitused ja teemad
seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas · Geograafiline populatsioon paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul (taiga) · Ökoloogiline populatsioon on seoses kindla ökosüsteemiga (mets) · Elementaarpopulatsioon liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (metsalagendik) Populatsiooni tihedus on populatsiooni isendite arv teatud maa-alal Suhteline tihedus Tihti piisab teadmisest, kas alal A on rohkem isendeid kui alal B või kas ala A isendite arv aastast aastasse muutub · Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil
olemasolu. Esialgne linnapiir võis olla looduslik, piiritähiseks olid looduslikud märgid puud, jõed, kivid, mäed. Keskaegse linna piirid määrati kindlaks tegelikult linnamüüri ehitamisega. Arvatavasti kasvas Tallinna all-linna elanikkond, eriti pärast linnaõiguse saamist. Tekkis vajadus kaitsta suurenevat linnapopulatsiooni, kuid samas tähistada linna kultuurmaastikku mingisuguse silmnähtava tähisega maastikul. Selleks tuli ehitada esialgne müür. Margareti müür oli Tallinna vanim teadaolev linnamüür. 1265. aastal andis Taani kuninga Erik V ema ja Eestimaa asevalitseja Margrete Sambor käsu linnamüüri ehitamiseks. Ehitatud kaitsemüüriosad koosnesid eri kõrgusega 60-70 müürilõigust, mis olid eri kõrgusega. Müürilõigud olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m) puitkaitsekäiguga müürid
Kasutati ristkündi künda tuli kahes risti asetsevas suunas, sest ader ei pööranud mulda ümber. Hakati rajama kivikalmeid. Sinna maeti ainult tähtsamad isikud. EELROOMA RAUAAEG 500 a eKr 50 a pKr Rauaajal loobuti lõplikult kivi kasutamisest. Alates aastast 200 eKr muutus raud Eestis kättesaadavaks ja seda võib pidada rauaaja alguseks. Esimeseks rauasulatuskohaks on Tindimurru. Lääne-Eesti tasasel maastikul rajati noorema eelrooma rauaaja lõpul Eesti esimesed ringvall- linnused. Haudadesse hakati kaasa panema relvi. Linnuste ja relvade aeg jäi aga lühikeseks. ROOMA RAUAAEG 50-450 a pKr Rooma riik oli oma õitsengu tipphetkel. Eestlaste kontaktid skandinaavlastega katkesid, kuid lõunanaabrite ja Läänemere kagunurgaga tugevnesid. Matma hakati tarandkalmetesse
Joonis 5. Savinõu Kokkuvõte 9 Võiks arvata, et sellest perioodist on vähe infot oli see ju nii ammu aga tegelikult on lugu vastupidine. Eelrooma rauaajast on teada hoopis rohkem muistiseid kui eelnevast perioodist, sellepärast on ettekujutus sellest perioodist hoopis üksikasjalikum. Endistviisi on küll vähe teada asulakohti, see-eest ilmuvad nüüd aga kivikalmed, mida on maastikul kergem leida. Kõige enam leiab muistiseid ja asulakohti sel perioodil Muhu saarelt ning Saaremaalt. Suhteliselt vähe tähelepanu on pööratud kesk-Eestile. Suur osa oli muinaspõldudel, tolleaegne inimene haris meelsasti üles kerge paepealse mullaga alad, mis hiljem on muudetud karjamaadeks. Paremini säilinud muinaspõllud on Saaremaal teada Võhma piirkonnast. Üleminek põllumajandusele kui peamisele elatusalale tõi kaasa muutused ühiskondlikus struktuuris ning valitsevad ideoloogias
kogujatee – enamasti kiirteega või magistraalteega paralleelselt kulgev tee, mis kogub liikluse kõrvalteedelt ja juhib liiklussõlmede kaudu põhiteele magistraaltee - peamine liiklustee; väljaspool asulaid on magistraalteeks põhi- ja tugimaanteed, linnades ja teistes asulates - põhi- ja jaotustänavad mitmerajaline tee – tee, kus korraga samas suunas või vastas-suundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit mägitee – mägisel maastikul paiknev tee, mille trassi elementide suhtes kehtivad erinõuded ühendustee – samatasandilise ristmiku koosseisu kuuluv iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt siirduda teisele teele üherajaline tee – tee, kus korraga ühes suunas mahub sõitma vaid üks sõiduk ühesuunaline tee – tee, kus on lubatud ainult ühesuunaline liiklus ümbersõidutee – asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstitut Otepää kõrgustik Iseseisev töö aines „Eesti loodusgeograafia“ Koostajad: Juhendaja: 1 Sisukord ............................................................................................................................... 1 Asend..................................................................................................................... 3 Pinnamood ja geoloogilised iseärasused................................................................4 Kliima..................................................................................................................... 6 Vetevõrk................................................................................................................. 7 Järved...........................................................