teha maksimaalse tugevusega äratõuget. Selline oskus saavutatakse alles pikaajalise sportliku tegevuse ja mängimise tulemusena lapse- ja noorukieas. Seejuures peab olema sellesse tegevusse põimitud võimalikult pidevalt ja palju mitmesuguseid kiirelt hoojooksult tehtavaid hüppeid. Kaugushüppe algõpetuse parimaks köhaks on maastik, eriti aga sellel leiduvad liivaaugud, jäärakud ja mäeküljed. Mitte ainult see, et harjutused maastikul on emotsionaalsemad, lastele ja noortele meelepärasemad, nende valik mitmekesisem, vaid ka tehnika põhijoonte õppimine on siin kiirem ja edukam. Hüpped üle tõeliste kraavide, madalate takistuste, põõsaste ning mätaste, hüpped alla liivaauku või kõrgemaile esemeile ning vallidele annavad harjutustele konkreetae eesmärgi ja tagavad õpitava tehnikaelemendi parima täitmise. Hende harjutuste võistluslik iseloom ja teatavat julgust nõudev värving
tagalaüksusega) taktikalise grupina (tugevdatult). Omab TT-relvade võimekust, kaudtulerelvi ja orgaanilist tulejuhtimist ja tagalasüsteemi, mis viidud kompanii tasandini. Tegevust piiravad madal mobiilsus ja veetakistuste ületamise võime, killukaitse 1 puudumine, öövaatlusseadmete vähesus ning puudulik õhutõrje (ainult passiivne). Kavandatud võitluseks kinnisel või poolkinnisel maastikul. EKJ Jalaväepataljon (JvP) on kergejalaväe üksus, mis liigub ratasveokitel (5- ja 10- tonnised) või (roomikveokitel BV-206). Sellest tulenevalt ei saa pataljoni allüksused sooritada motoriseeritud manöövrit vastase tule mõju piirkonnas. Ümberpaiknemisi lahinguväljal sooritavad pataljoni allüksused põhiliselt jalastunult, mis vähendab oluliselt pataljoni reageerimiskiirust ning samuti puudub allüksustel võimekus manöövriks pimedal ajal
Latipunktid peavad asuma reljeefi skeletijoontel (veelahkmejoon ja voolukoha jooned). Tuleb võtta mäe ja künketipud, süvendite põhjad ja servad, kõrgustike jalamitel, lisaks tuleb määrata kõrgused ehitste juures ja teiste iseloomulike kohtade kõrgused. Vana tüüpi instumentidega töötades kuulus brigaadi vähemalt 4 inimest (tahhümeetri juures vaatleja, protokollija, krokii koostaja, latihoidja). Krokii koostaja liigub koos latihoidjaga maastikul ja märgib krokiile lati asukoha ning numbri. Töö alguses kontrollitakse instrumendi kaugusmõõturit. Igas jaamas mõõdetakse käigu nurk täisvõttega ja mõõdetakse nii horisontaalnurk kui ka vertikaalnurk. Mõõdistatavatele punktidele võib mõõta nurga ühe poolvõttega ja vertikaalnurga mõõtmise täpsuseks võib võtta 1'. 4. Tööde järjekord tahhümeetrilise mõõdistamise jaamas - Tsentreerimine seda tehakse täpsusega 1-2cm ripploodi abil, täpsemate
Suundorienteerumine - tähtsaim võistlusala, kus osavõtjal tuleb rada läbida kindlas kontrollpunktide järjestuses. Erinevad vormid on : lühirada, tavarada, pikendatud tavarada, maraton, teaterada. Joostakse nii päeval kui ka öösel. Valikorienteerumine - võistlusala, kus osavõtjail tuleb kaardistatud kontrollpunktidest läbida kindel arve kontrollpunkte. Läbitavad kontrollpunktid ja nende järjestuse valib osavõtja ise. Märkesuusatamine - võistlusala, kus võistlejail tuleb läbida maastikul tähistatud rada ja kanda sellel asuvad kontrollpunktid puhtale kaardile. Tulemuseks on raja läbimise aeg, millele lisatakse kontrollpunktide märkimise ebatäpsuse eest saadud karistusaeg. Rattaorienteerumine - Rada läbitakse rattaga. Pargiorienteerumine - Joostakse lühikesel rajal (võitja aeg 10-15 minutit). Trimmi- e. terviseorienteerumine - orienteerumise harrastamine trimmi jõudmiseks ja seal püsimiseks. Levivormid - püsiradade läbimine, päevakutest osavõtt.
hooldust. Paremate rataste töökindlus võib ulatuda 10 kuni 15 aastat. Korralik firmaratas maksab muidugi rohkem kui mõni vähemtuntud marki kaherattaline. Nii tänavasõiduks kui ka treeningvahendiks kõlbab korralik maastikuratas, kui aga soovitakse osaleda võistlustel, tuleks osta juba kallim ratas, millel on näiteks firma Shimano STX osad, mis ei karda vett ega muda ning millega saab hästi sõita ka kõige raskemal maastikul. 5 · MÄGIRATAS (MOUNTAIN BIKE)- sobib sõitmiseks nii metsas, rannas, mägedes, linnatänavatel- seega pea igal pool. Mägirattal on laiad kummid, tugev raam, 18-24 käiku, lisavarustusena porilaud, tuled, pakiraam, rattalukk. · LINNARATAS (CITYBIKE)- sobib sõiduks linnatänavatel ja metsateedel. Linnarattal on tavaliselt kohe kaasas laiem sadul, porilauad, pakiraam, seisujalg ja dünamoga tuled. 1.3
Henri Matisse (1869-1954) Henri Matisse Henri Matisse sündis 31 detsember, Le Cateau Põhja-Prantsusmaal. Üle kuue aastakümne karjääri tehes töötas ta kogu meedias maalidest, skulptuuridest graafikani. Kuigi tema teemad olid traditsioonilised - aktid, figuurid maastikul, portreed, on tema revolutsiooniline kasutamine säravat värvi ja liialdatud kuju emotsioonide väljendamiseks teinud temast ühe mõjukaima kunstniku 20. sajandil. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav:
( vihmametsad). 3)BIOLOOGILINE murenemine Algab elusorganismide kinnistumisega kivimitele. *biokeemiline aspekt -> jääkained *mehhaaniline aspekt -> juured MULLALEIMIS- mehhaaniline koostis näitab, millise suurusega mineraalosakestest muld muld koosneb (SL saviliiv, LS-liivsavi) MULDA KUJUNDAVAD TEGURID 1)LÄHTEKIVIM annab mulda mineraalse aluse ja füüsikalised ja keemilised omadused. 2) RELJEEF tasandikusel maastikul on mulla tekketingimused ühtlasemad, liigestatud reljeefil mitmekesisemad. 3) AEG muldade vanus ja väljakujunemisaste sõltub konkreetse asukoha vanusest 4)KLIIMA temperatuur ja sademed 5)TAIMESTIK JA LOOMASTIK jäänuste kõdunemine ja väljaheited 6)INIMTEGEVUS kasutatakse looduslikke taimi ja ise teatud põllukultuure. (väetamine, maaharimine, reostamine, põlluharimine) MULLA PROFIIL mullahorisontide läbilõige lähtekivimist maapinnale.
Graafika Louis Höflinger "Inglisild Tartus„ Tehtud litograafiaga ehk kivitrükiga Asukoht Eesti kunstimuuseumis Inglisild Tartus Tarbekunst Keraamika Klaasikunst Metallehistöö Nahkehistöö Puitehistöö Sepis Tarbegraafika Tekstiilikunst Vaibakunst Tarbekunst Keraamika Merike Christensen Merike Christenseni iseloomustab väga äratuntav ja isikupärane stiilitunnetus. Maastikul ja loodusel on tema teostes väga oluline koht. Merike Christenseni looming Tarbekunst Tekstiilikunst Mari Aakre Ta on õpetanud Eesti Kunstiakadeemias vormiõpetust. Ta kujundas koos Peeter Kuutmaga rühmituse Vaba Tahe näituse, mida eksponeeriti Valgas septembris 2002. Mari Aakre looming Aitäh vaatamast!
Mõiste ''kubism'' võttis kasutusele prantuse kriitik Louis Vauxcelles Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena (kuup,silinder),tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena Pablo Picasso portree Man pa Café (Juan Gris) Paul Cézanne (19.jaan.1839- 22.okt.1906) Prantsuse impressionistlik ja postimpressionistlik kunstnik Varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul Hiljem hakkas teda huvitama otse natuurist maalimine Suri 22.oktoobril kopsupõletikku Cézanne Moodne Olümpia (1873-74) Sainte-Victoire'i mägi (1885-1887) Jaan Vahtra (23.mai 1882-27.jaan.1947) Maalikunstnik Raamatugraafik Kirjanik Ajakirjanik Pedagoog Üks eesti modernistlikest kunstnikest
Värvkatte hooldus Pesemine Auto värvkatte kaitsmiseks rooste ja vananemise eest peske autot sageli, vähemalt kord kuus, sooja või külmaveega.Kui sõidate autoga maastikul, peske autot iga kord pärast maastikusõitu.Puhastage auto alati soolast, porist jms.Veenduge, et auto uste jm keredetailide allservas olevad augud on puhtad ja vabad. Putukad, tõrv, vaik, linnuväljaheide,tööstussaaste jms võib sõiduki värvkatet kahjustada ning tuleb viivitamatult eemaldada.Viivitamatu pesu puhta veega ei tarvitse neid saasteaineid veel eemaldada.Kasutada võib pehmet seepi, mis on värvitud pindadele ohutu.Pärast pesu loputage autot sooja või külma veega. Ärge
näiteks ei karda ta halli ja valge sisse segada vaske läikega punast (,,Laiuse", ,,Toolse"). Nii mõnegi töö puhul kasutas kunstnik musti piirjooni (,,Rakvere", ,,Tallinn" jt). Esmapilgul võib see tunduda ebasobivana, kuid üldjuhul ei häirinud need piirjooned, kuna need andsid efektse mõju koos maastikuga. Mõne töö puhul on domineerivamaks pigem maastik kui linnus, näiteks ,,Karksi", ,,Otepää". Mõlema maali puhul peatub silm esmalt rohelistes toonides maastikul kui linnusel. Lõppkokkuvõttes võib jääda Eevald Piirisilla näitusega ,,Eestimaa linnused" rahule. Enam kui 30 maaliga püüab ta edasi anda tänapäeva unustuste hõlma vajuvate linnuste, kabelite ja muude vabadussõja oluliste objektide seisukorda.
Osa inimesi lahkub Eestist alatiseks, teised leiavad siin aga endale uue elukoha. Kuidas on Eesti rahvaarv aja jooksul muutunud? Juba IX aastatuhandel eKr, s.o üsna varsti pärast mandrijää taandumist jõudsid tänasele Eesti alale esimesed asukad. Neist kaugeist aegadest on teada väikesi ajutisi küttide ja kalastajate peatuspaiku. Rahvast oli hõredalt. Elati peamiselt jõgede ja järvede ääres. Veekogusid kasutati nii toidu hankimiseks (kalapüük) kui ka metsasel ja soisel maastikul liikumiseks. Selleks kasutati puutüvest õõnestatud paate. Karjakasvatuse ja algelise põlluharimisega alustati Eestis umbes 6000-5000 aastat tagasi. Mida enam alepõllundus arenes ja rahvaarv kasvas, seda enam raiuti metsa. Nii nihkus ka asustus veekogudest sisemaa suunas. Kuidas saadakse rahvaarv teada? Rahvastiku andmeallikad Kui varem ainult oletati ning ajalooallikate põhjal arvati, kui suur inimeste arv on, siis nüüd on teistmoodi. Tänapäeval tegeleb sellega rahvaloendaja
Ta leiab, et noorte harmooniline seisund on erinev ja sellepärast ei talu väliselt sarnased noored võrdset koormust, ka T.Nett pooldab aeglast jooksutempot, jooksude väikest arvu ja pikki intervalle(Karikosk 1970: 244). 7 KESKMAAJOOKSU TREENINGUMEETODITE ALUSED 1. Kestvusjooksu ja käigu meetod. 2. Kestvusjooksu, käigu ja kordusjooksude meetod. Sellest kujunes klassikaline treeningumeetod kestvusjooksus ja käigutreeningust maastikul, mis oli ühendatud kordusjooksude ja sprindiga staadionirajal. Selle kohta kirjutab Soome spordiprofessor Lauri Pihkla(Karikosk 1968: 276). Lähikesed korduvad kiired jooksud küllalt pikkade pausidega või aeglane ühtlane jooks arendab vastupidavust paremini, kui üksluine aeglane ringijooksmine rajal. Kordusjooksudest käigupausidega (vahepausid sõltuvad distantsi pikkusest või tempost 5-20 mis) kujunes mõiste ,,kiruslik vastupidavus,, mison keskmaajooksu juures peafaktoriks. 3
Teises on vastupidi. Ilma ressurssi samuti valitsenud kliimast. Seegi aga muutunud _ Kui p iseloomustab mingile häiritusele vastuvõtliku taimkattetüübi pakkuvate elupaikadeta sureks populatsioon teises elupaigas välja. (nt. Põlengute esinemissagedus preeriates, osatähtsust maastikul, siis Seega kasvukohtade, elupaikade hävimine, mis teenivad ressursi üleujutused). _ madala p väärtuse korral on häirituse leviku võimalus ühest mosaiigi pakkuja rolli on kogu populatsiooni eksistentsile ohtlik.
Kui aga suurem kui 360, siis tuleb lahutada 360. 17. Riigi geodeetiline põhivõrk Plaanilised (X,Y)- riiklik plaaniline põhivõrk on geodeetiline punktide võrk, millele on ühtses süsteemis määratud koordinaadid. Kaasajal määratakse nende punktide koordinaadid GPS mõõtmistega. (horisontaalne ehk 2D) Kõrguseline (H) (vertikaalne ehk 3D) ?? gravimeetriline ?? maneograafiline; (mareograafiline oleks loogilisem) Geodeetiliseks võrguks nimetatakse maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevate punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel. See jaguneb: rahvusvaheliseks, regionaalseks, kohalikuks, geodeetiliseks mõõdistusvõrguks. Riigi territooriumil rajatakse kindlad punktide võrgud, need punktid kindlustakse maastikul kapitaalselt ja nende koordinaadid määratakse suurima võimaliku täpsusega. Võrke tehakse GPS-mõõtmiste abil
· Antiikkirjanduse periood: 8. saj eKr 5;6. saj pKr · Vanimad kirjandusmälestised: Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", neid laulsid aoidid ja jutustasid rapsoodid. Ka hetiitide kirja pandud mälestised (17. 13. saj eKr) · Antiikeepos toetub Trooja sõja müüdile. · Müüt lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest · Antiikteatri teke 5. saj eKr saavutas kunstitäiuse. Alusepanijaiks olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. · Komöödia zanr, kus kasutati vaba keelepruuki, oli pilkeline, mõnitav, kahemõtteliste ja erootiliste naljadega. Eelkõige oli seal poliitilist pilget ja satiiri. Oli agoon (peategelaste sõnasõda) ja parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest) · Tragöödia nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt Atika tragöödiaks, varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Oli rituaalne rahvapeo ola. Lõpp ei pruukinud olla õnnetu. · Sophokles...
diplomaadina ja õuekunstnikuna. Täites hertsogi diplomaatilisi ülesandeid, käis ta 1427.a. Itaalias. 1428 palus Lissabonis Isabella kätt. 1429 tõmbus ta õukondlikust elust tagasi ning asus elama ja töötama Brüggesse. Maeti 9. juunil 1441. Brügge Püha Donatuse kiriku ristimisnõu lähedale. FAKTE JAN VAN EYCKIST Ta hülgas dekoratiivse hilisgooti stiili. Tema iseärasuseks on valgusküllase ruumi kujutamine nii interjööris kui maastikul. Ta maalis inimesi, esemeid ja maastikke realistlikult ning pööras suurt tähelepanu detailidele. Erwin Panofsky on tunnustavalt öelnud: "Jan van Eycki silm oli korraga nii mikroskoop kui teleskoop." Võttis esimesena Euroopas kasutusele õlivärvid. GENTI ALTAR Ladinakeelne pealkiri altaril teatab, et seda alustas Hubert van Eyck ja lõpetas Jan van Eyck. Suur tiibaltar SintBaafsis. Inimesest kaks korda kõrgem ja avatud tiibadega viie meetri laiune.
INDIA JA HIINA KUNST INDIA Vanim kõrgkultuur Induse orus (III at. eKr.) Kunst püsivate tunnustega, peamiselt religioosses teenistuses. Usunditeks hinduism, budism, dzainism; ühine usk hingede rändamisse, taassündi ja looduse igavesse ringkäiku. Hinduism- Keerukas, fantaasiaküllane mütoloogia. Peajumalate kolmik- Trimurti (Brahma-looja, universumi juhataja; Visnu- maailma hoidja; Siva- looja,kaitsja,hävitaja.) Eeposed: ''Mahabharata'' , ''Ramajana'' Hinduistlikud templid: Templid meenutavad monumente, käbitaoliste tornidega; väikesed ruumid, tähtsaim pühakojaruum; väljast rikkalikult skulptuurselt (reljeefiga) kaetud - meelelised stseenid jumalate ja kangelaste elust. Budism 6.saj. eKr. Siddhartha Gautama u.560-480 eKr. Pühamees, valgustunu- Buddha. Eesmärk: vabaneda maistest kannatust. ja pääseda taassündide ringist nirvaanasse. Ehitised: Stuupa- monument Buddhale, poolkera- v kellukakujuline(Sanchi A...
Lumepüü Lumepüü on suurepäraselt kohastunud eluks äärmiselt ebasoodsates tingimustes. Teda esineb põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. Ta elab tavaliselt 4-5 aastat. Kaal:450-550 g, pikkus:34-38 cm, tiiva pikkus:54-60 cm. Lumepüü sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. Talvel on lind valget värvi ning sulab lumega kaetud maapinnaga ühte. Suvel , kui lund maas pole, on lumepüü kaljusel maastikul märkamatu tänu oma hallikaspruunile sulestikule. Suurte, sulgedega kaetud labajalgade abil on lumepüü võimeline vaevate sügavas lumes sumpama. Mõlemast soost lindudel on silmade kohal tähelepandavad nahast "roosid" . Lumepüü pesitseb kõrgete mägede kuivadel, kaljustel külgedel, harilikult puude kasvupiirist ülalpool. Talvel peab lumepüü taimedeni jõudmiseks kõigepealt lumekihi pealt ära kühveldama. Seetõttu peab ta võimaluse korral viibima aladel, kus tugevad
Polaarkoordinaat võetakse pooluseks vaatluspunkt , tulepositsioon, liikumise lähtepunkt vm., polaarteljeks ga manetiline meridiaan. Bipolaarkoordinaat kahe poolusega koordinaatide süsteem. Magnetiline deklinatsioon magnetilise ja geograafilise meridiaani põhjasuuna vaheline nurk. Direktsiooninurk selle saamiseks mõõdetakse malliga kaardil nurk objekti ja koordinaatvõrgu suunal. Magnetiline asimuud selle saamiseks mõõdetakse kompassiga nurk geograafilise põhjasuuna ja maastikul asuva objekti vahel. Joonorientiiri ja punktorientiiri järgi orienteerumine tuleb kaart pöörata nii, et seisupunktist mööda joonorientiiri leppemärki mõttes tõmmatud joon ühtiks selle orientiiri suunaga looduses. Punktorientiiri järgi orienteerumisel kasutatakse suunda seisupunktist mingile esemele. Taevakehade järgi määratakse kõigepealt põhjanaela asukoht. Asimuudi järgi liikumine seda tehakse juhul kui ei ole võimalik maastiku jälgmisel liikuda.
Rootsi põhjaosas on ilm külmem. Saared Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²). Rootsis on 221 831 saart. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga. Järved Rootsis on üle 97 500 järve. Kõige suuremad: Vänern, Vättern ja Mälaren. Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Rootsis kasvavad: Kased, haavad, tammed, pärnad, pöögid, saarad, vahtrad ja jalakad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Rootsist leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende
Euroopa vs Hiina Erik Allorg, Gervin Ansi, Kadri Assin, Linda Blande Maastik/pinnamood Euroopa ja Hiina maastikul/pinnamoel on mõningad olulised erinevused. Kuigi Hiina oma pindalalt väga palju Euroopa omale alla ei jää, on Hiina pinnamood veidi mitmekesisem. • Hiinast võib leida nii mägesid kui ka madalamat maad. • Euroopa pinnamood on valdavalt madal. Kuigi Euroopas on ka mitmeid mäestikke (nt. Skandinaavia mäestik, Alpid, Pürenee mäestik, Apenniinid jne). Hiina maastik Laojunshan’i rahvuspark Maastik Suure Hiina müüri ümbruses Euroopa maastik Durmitor’i rahvuspark, Montenegro Lahemaa rahvuspark, Eesti Hiina kliima Tänu suurele territooriumile on ka klimaatilised erinevused suured. • Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmiselt -28°, madalaim mõõdetud temperatuur -50°). Troopilises Edela-Hiinas on keskmine temperatuur jaanuaris 8-14, juulis 20-2...
patendiamet andis patendi elektrilise telefoni eest, nimelt 7. märtsil 1876.aastal. Tehnika arenguga kaasnevad enamikul tänapäeva telefonidel lisavõimalused, näiteks kõne salvestamine, sõnumite saatmine ja vastuvõtt, fotode ja videote, muusika ja mängude edastamine ning interneti kasutamine. Auto Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. Leonardo da Vinci lõi sarnase liikuri joonised juba 1490. aastal. 1881. aasta novembris demonstreeris Prantsuse investor Gustave Trouvé Pariisis rahvusvahelisel näitusel töötavat kolmerattalist elektrimootoriga masinat, mida ta nimetas automobiiliks Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Carl Benzi poolt 1879. aastal ja nende tootmise alustamine 1883. aastal. Jalgratas
Metskits Capreolus capreolus Metskits on Eesti väikseim hirvlane. Seda elegantset ja graatsilist, Euroopas laialt levinud imetajat kohtab sagedamini mosaiiksel maastikul, kus metsatukad ja metsaservad vahelduvad põldude ja heinamaadega. Sellises elupaigas on lihtsam leida vaheldusrikast toitu: erinevaid rohttaimi ning puude ja põõsaste oksi, samuti marju ja seeni. Metskits paneb suurt rõhku toidu kvaliteedile, napsates vaid parimaid palu. Mitte kuigi sotsiaalse loomana elavad metskitsed omaette. Kevadel ja suvel kaitstakse oma kodupiirkonda sinna sattuvate liigikaaslaste eest. Sügisel ja talvel
Laboratoorne töö nr.1 Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine. Töö ülesanne: Maastikul mõõdeti joont 0-6 kaks korda. Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites. Leida antud joone pikkuse horisontaal-projektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Töö tulemused on välja toodud tabelis 1.1 Tabel 1.1 Lähteandmed ning arvutatud tulemused
Pildistamise baasid aerofoto mõõtkavas saan valemist: l (100 Px ) 300(100 69,7) bx bx 90,9 mm 100 100 kus l - on 300 mm ja on pikikattumine, mis on 69,7%. Marsruutide vahekaugus aerofoto mõõtkavas: l (100 q y ) 300(100 32,7) by =201,9 mm 100 100 kus l on 300 mm ja qy- on 32,7% Pildistamise baasid maastikul arvutan valemist: Bx bx m 90,9 18000 1 636 200 mm =1,6km Marsruutide vahe maastikul; B y b y m 201,9× 18 000=3634200 mm= 3,6km Aerofotode arv ühes marsruudis Dx 50 n 2 +2=33 Bx 1,6 Marsruutide arv objektil Dy 50 k +2=16 3,6 By Aerofotode koguarv objektil N n k 33×16=528 Aerofotode objekti pindala (km2) S obj D x D y 50×50= 2500 km2 Pildistamise aeg k D x 1 16 50 1 T =2,4 h
paberile kandmisel. 1 Nt. 1:5000 või 5000 Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda rohkem detaile on kujutatud plaanil. Arvmõõtkava suhte mõlemad pooled on üheühikulised. Arvmõõtkava järgi saab arvutada joonte pikkusi nii plaanil kui maastikul, teades eelnevalt nende väärtust kas plaanil või maastikul. 2. Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava. See on tehtud joonisena, mis oma olemuselt on lihtne joonlõik, millele on märgitud jaotis looduses vastavate pikkustena. Joonmõõtkava konstrueerimiseks on vaja teada arvmõõtkava. Mida täpsem on kaart, seda põhjalikumalt tuleb konstrueerida ka joonmõõtkava
arvestata. Topograafiliste plaanide koostamiseks kasutatakse maapealseid geodeetilisi mõõdistamisi ja suuremõõtkavalisi ortofotosid. Topograafiline kaart kujutab maa pinda mingis kartograafilises projektsioonis vähendatult ja üldistatult. Kaartide koostamiseks kasutatakse väiksemas mõõtkavas ortofotosid ja kosmosest tehtud salvestusi. Topograafilistel kaartidel kujutatakse kõiki olulisemaid maastikul esinevaid nähtusi ja objekte: • veekogud (meri, järved, jõed, ojad jm) • taimkatte elemendid (metsakooslused, sood, niidud, roostikud jm) • pinnakatte elemente (liivikud, kivised alad jm) • reljeef (tavaliselt samakõrgusjoonte abil) ja üksikud pinnavormid • asustussüsteem (linnad, külad, hoonestatud alad, üksikud majad jm) • teede- ja muud ühendusvõrgud • majandustegevuse objektid (tehased, karjäärid, settebasseinid, üksikud objektid kuni valgusfoorini välja)
siin on oluline ka mõõtkava kõrgus, mis täpsustab mõõtkava aluse väikseimat jaotist st rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnenditeks ja sajalisteks. See annab täpsemaid tulemusi ja nii pole vaja kümnendikosasid silma järgi lugeda. Ka põikmõõtkava korral tehakse mõõtmised sirkliga. Mis on mõõtkava täpsus? Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 millimeetrile plaanil vastavat joone pikkust maastikul. Mõõtkava täpsus näitab, kui täpselt saab plaanilt määrata joonte pikkusi ja kui täpselt saab neid sinna kanda. 10.Mõõtmise mõiste ja jagunemine. Kasutatavad mõõtühikud Mõõtmine on menetluste kogu, mille tulemusena saadakse mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtmisel selgitatakse välja, mitu korda mahub mõõtühik ehk etalon mõõdetavasse suurusesse. Mõõtmised jagunevad kahte liiki: · Otsesed mõõtmised väärtus vahetu mõõtmise tulemusel
Cooperi peateeneid oli, et ühe esimese kirjanikuna hakkas rääkima Ameerika indiaanlaste vaprusest ja selle rahva häviva rahva saatusest. Tema indiaanlastekäsitlus oli romantiline, kuid taoti ka stereotüüpne ja erapoolik. Romanstikuna hindas loomulikkust ja loodust ning tema romaanides tuntav poolehoid Ameerika põlisasukate vastu. Tema romaanid paistavad silma süzee lihtsuse ja dünaamilisusega. Sündmused arenevad kiiresti ja põnevalt. Maastikul on Cooperi romaanides eriline koht. Eksootika seiklused , inimese võitlus loodusega muutusid Cooperi üheks populaarsemaks kirjanikuks omal ajal.
Tai Vaatamisväärsused 1) Taimaa rahvuslik aare Ayutthaya on varemetes linn, mis lubab heita pilgu maa iidsele ajaloole. Ayuttahaya on Tai endine pealinn, mis on sõdades purustatud. 2) Suurejooneline Phanom Rungi pühamu on Tai khmeeri kultuuriraja olulisemaid sihtkohti. See pühamu on kõige paremini säilinud ning asub kaunil maastikul surnud vulkaani tipus. 3) Wat Phra Kaew on Bangoki esimene suur templikompleks, mis asub Tha Changi kai ääres. Selles templis on Tai kunst kõige paremini esindatud ning kompleksis on kolm suursugust ehitist, mis on ülekullatud. Nendeks ehitisteks on: 1) Phra Si Rattana Chedi, 2) Phra Mondop ja 3) Prasat Phra Thep Bidom (kuninglik Pantheon). 4) Royal Grand Palace - Kuninglik Suur Palee on Tais üks märkimisväärseim hoone. See oli
See mootorratas jõudis tootmisse kolm aastat varem kui Indian (1901) ja neli aastat enne Harley- Davidsoni (1902). Esimene Ameerika seeriatootmise mootorratas: Orient-Aster, 1898. Maailma esimene auto Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos – ise ja ladinakeelsest sõnast mobilis – liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. Autod jagatakse praegu Eestis kehtiva liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Nüüdisajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähestel autodel ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). Karl Benz'i mudel "Velo" aastast 1894
Soojendus: Kaela- ja õlavöö- ja puusaringid, väljaasted, põlve ja päkaringid Pärast: · Nimeta 4 asja, mille poolest on kasulik ujumine, vesivõimlemine? aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani, parandab liikuvust, arendab kõhu-, selja-, käte, jalgade ning rindkere lihaseid, tõhus tselluliidi vastu · Mida tähistatakse orienteerumiskaardil pruuni, kollase, rohelise, musta värviga? pruun- reljeef, kollane- avatud ala, roheline- maastikul olevat taimkate ja maastiku läbitavus, must- kivid,hooned · Milleks kasutatakse kompassi? Kaardil orienteerumiseks ja õigesse sihtpunkti jõudmiseks · Klassikalise sõiduviisi ja uisustiili erinevused (3) Klassikaline: vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis, paaristõukeline 1 - sammuline sõiduviis, paaristõukeline sammuta sõiduviis Uisustiil: paaristõukeline 2-sammuline uisusammsõiduviis, paaristõukeline 1- sammuline uisusammsõiduviis
ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Mäetööstus on mänginud Rootsi ajaloos sajandeid olulist rolli. Nendest võib välja tuua hiilgeaegadel tegutsenud Sama hõbedakaevanduse ja Faluni vasekaevanduse. Rauamaagi kaevandamine on siiani oluline. Tänane Rootsi mäetööstus on peamiselt koondunud Põhja-Rootsi. Rootsil on ka suured metsavarud. Mitte küll nii suured kui Soomel, kuid siiski on need arvestatavad. Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega. Nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Metsa- ja puidutööstus on Rootsis kesksel kohal. Toodetakse paberit, tselluloosi ja mööblit. Riik on ka üks suuremaid paberi-, tselluloosi- ja puidutoodete eksportijaid maailmas. Rootsil on ka suured kalavarud. Viimastel aastatel on need aga vähenema hakanud.
vahelisele võõrandumisele. Eetika puudumine ongi suureks probleemiks ning kuna ka meedia on huvitatud vaid skandaalidest ja sensatsioonidest, siis ei anta ka seda kaudu rahvale objektiivset infot. See võõrandabki rahva poliitikast. Lühidalt öeldes, ei ole selline poliitiline kultuur kuskil teretulnud, sest erakonnad keskenduvad valedele asjadele ning ka valijate käitumisest võib välja lugeda, et eesti rahvas pole rahul sellega, mis Eesti poliitilisel maastikul toimub. Loodame, et Eesti erakondade poliitiline kultuur muutub ajaga tolerantsemaks ning rahvasõbralikumaks.
avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahvarinde eestvedamisel toimus 1988 aasta septembris Lauluväljakul järjekordne massiüritus "Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Uuel ärkamisajal liitsid eestlasi Alo Matiiseni laulud. Rahvuslik enesetadvus põhjustas impeeriumimeelsete jõudude koondumise. Nad pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Nendel jõududel oli Moskva Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 1988 aastaks oli kujunenud poliitilisel maastikul kolm suunda: rahvuslikud jõud (omariikluse taastamine), impeeriumimeelsed (kõik jääb muutumatuks) ja Rahvarinne koos rahvuskommunistidega (pooldasid liidulepingut). 16. novembril 1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni (taassünnipäev), millega seadustati Eesti seaduste ülimuslikkus Nõukogude Liidu seaduste suhtes. Suhetes Moskvaga muutus järjest olulisemaks Molotov-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine
Ristitud Pihkvas Püha Jakobi kirikus 26. detsembril 1894. Perenimi - Kuperjanov - tuli arvatavasti esiisalt, keda talu järgi Kupperi Jaaniks kutsuti. Esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid sünnikohas, kuid algkoolihariduse viletsa kättesaadavuse ning laste venestumise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaale. Elama asuti ema Liisa esivanemate asukohajärgsesse Vana- Kuuste Rebase mõisamaade naabrusse Lalli tallu, mille põllu- ja karjamaad asusid Pori jõe parema kalda künklikul maastikul. Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis (Vana-Kuuste) astus 1910. aastal Tartu Õpetajate seminari. Kooli lõpetamise järel 1914. aastal palus ta ennast määrata Kambja külakooli õpetajaks, sest I Maailmasõtta mobiliseeritud õpetajate puuduse tõttu ähvardati külakool sulgeda. Julius Kuperjanov laulatati Alice Johansoniga 24. veebruaril 1918 Kambjas Alice Kuperjanov sai hiljem tuntuks aktiivse Naiskodukaitse tegelasena. Alice oli sündinud 1894
Lõhestavas valikus on eelistatud äärmuslikud fenotüübid ning lõpptulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks, mis erinevad üksteisest teatava tunnuse suhtes oluliselt. Kujutame näiteks ette küülikute populatsiooni, kus karva värvust määravad kaks alleeli: B (määrab musta värvi) ja b (määrab valge värvi). Sellisel juhul oleks BB genotüübiga küülikud musta värvi, Bb hallid ja bb genotüübiga isendid valged. Oletame, et küülikud elavad maastikul, kus on mustad ja valged kivid. Mustad küülikud jääksid kiskjatele varjatuks mustade kivide taustal ja valged küülikud valgete kivide taustal. Keskkonnatingimused ei soosiks halli värvi küülikuid ning seega ka valgete ja mustade küülikute omavahelist ristumist. Loodusliku valiku vormid on erinevad ja erineva olulisusega. Ometi on neil olemas üks sarnasus, nad osalevad kõik evolutsioneerumises. VIITED: www.ebu.ee/esitlus/Lood_valik.ppt http://www.ebc.ee/loengud/maia_gen/GEN_25_28
Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pindala on 449 964 km2 . Rahvaarv on 2011 aasta seisuga 9 428 100. Pealinnaks on Stockholm. Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas Carl XVI Gustaf, kes on abielus brasiilia-saksa päritolu kuninganna Silviaga. Neil on 3 last. Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Ilm on muutlik. Rootsi suuremad saared on Gotland, mille pindala on 2994 km² ja Öland 1347 km². Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas aga segametsad. Neis elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on kaitse all. Rootsis on üldine kohustuslik 9-klassiline põhikooliharidus. Sellele järgneb vabatahtlik 3- klassiline gümnaasium. Kõrgharidus on Rootsis kõigile tasuta.
tihedate parvedena. Tundravööndit ongi parem külastada suve lõpul või sügise algul, kui marjad on valmis, kihulasi vähem ja looduse värvid muutuvad kirevamaks. Tegevused tundras Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kaupade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maastikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku taimestikku kahjustavad ka tööstusettevõtete heitgaasid ja reoveed. Kokkuvõte Tundravöönd esineb vaid põhjapoolkeral, ulatudes Aasias ja Põhja- Ameerikas kaugemale lõunasse kui Euroopas. Tundras puhuvad talvel peamiselt põhjatuuled, suvel läänetuuled. Tundras ei kasva puid, taimkatte koosneb peamiselt samblaist, puhmaist ja põõsaist. Peamine tegevusala
sõltub ruumi kuju. Ruumi piiritlevad pinnad võivad olla ruumi osaliselt või täielikult sulgevad. Osaliselt sulgevad ruumid on piiritletud, kuid säilub nähtav side sulgeva pinna taha jääva ruumiosaga. Täielikult sulgev pind on näiteks akendeta majasein. 1.3 Põhivormid Ümbritsevaid objekte iseloomustab väliskuju ehk vorm. Seda saab kirjeldada läbi mõõtmete. Vorme on kolme gruppi : punkt ja joon, pinnad, kehad. Punkti mõõtmeid pole võimalik määrata. Maastikul on punkt mõni koonduv objekt, näiteks üksik puu järve taustal. Joon on kaht punkti ühendav sirglõik. Joon võib kulgeda ruumis seaduspäraselt või seaduspäratult. Seaduspäraseks nimetatakse joont, mida saab kirjeldada matemaatiliselt, näiteks sirgjoon, ring, hüperbool. Seaduspäratuid jooni ei ole võimalik matemaatiliselt üheselt kirjeldada. Pind on kolme punkti omavaheliselt ühendamisel joonega tekkiv vorm, kui punktid ei asu ühel sirgel. On tasaseid, kõveraid ja murtud pindu
kümnenditeks ja sajalisteks. See annab täpsemaid tulemusi ja nii pole vaja kümnendikosasid silma järgi lugeda. Ka põikmõõtkava korral tehakse mõõtmised sirkliga. Selgitav mõõtkava ehk võrdlusmõõtkava tähendab mõõtkava esitamist mõõtühikutega, nt. 1 cm 5 m. 11. Mis on mõõtkava täpsus? Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 millimeetrile plaanil vastavat joone pikkust maastikul. Mõõtkava täpsus näitab, kui täpselt saab plaanilt määrata joonte pikkusi ja kui täpselt saab neid sinna kanda. 12. Mõõtmise mõiste ja jagunemine. Kasutatavad mõõtühikud. Mõõtmine on menetluste kogu, mille tulemusena saadakse mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtmisel selgitatakse välja, mitu korda mahub mõõtühik ehk etalon mõõdetavasse suurusesse. Mõõtmised jagunevad kahte liiki: · Otsesed mõõtmised väärtus vahetu mõõtmise tulemusel
Välismaalased isikud, kellel puudub elukoha-riigi kodakonsus. Muulaste osatähtsus on aasta aastalt kasvanud, eriti on vene rahvusest inimesi Narvas ja Sillamäel. Rahvastiku tihedus Eestis on 30 in/km2 Rahvastik ei paikne riigis ühtlaselt. Eestis jaotatakse asulad : ®Linnad- linnaline, Eestis 47 ®Alevid- linnaline, 9 ®Alevikud- linnaline, 173 ®Külad maaline Linnastumise tase linnaelanike osatähtsus kogu riigi rahvastikust(73.9%). Külade tüübid: Hajaküla maastikul hajutatult paiknevad külad Ahelküla paikneb külatänava ääres, hõredalt Ridaküla paikneb külatänava ääres, tihedalt Sumbküla teeristmike ümber kobarana elamud Linnad(vanad) on tekkinud keskaegsete kindluste ja kirikute ümber, mere või jõgede äärde, maanteede ja turukohtadesse. Uuemad linnad kujunesid ümber tööstusettevõtete. Eesti territoorium on jagatud halduse tarbeks 15 maakonnaks ei ole omavalitsuslik
poliitilisi eesmärke, siis tänapäeval võib sellele teesile toetumist leida mitmetes eluvaldkondades. Poliitika on valdkond mida on läbi aegade peetud üheks kõige räpasemaks. Kas poliitilised eesmärgid on alati õilsad ning mille täide saatmisel andestatakse kõik patud , on omaette küsimus. 20. Sajand Euroopas on meile näidanud milliseid pettusi oldi valmis korda saatma võimule pääsemiseks. Selle tagajärgedeks on olnud sõjad ja rahva kannatused. Isegi meie väikese Eesti maastikul toimub poliitikas räpane mäng . Kui varem hoidsid poliitikud end veel enam-vähem vaos, siis praegu toimub siin pidev vastastele jala taha panemine, poriloopimine, toetuse ostmine-müümine. Kuna võim on magus, siis ei valita vahendeid eesmärgile jõudmisel . Eriti valimiste eel lähevad käiku kõik relvad ja meetodid. Selliste mängudega ei tohi minna üle piiri ja peab arvestama rahva huvidega. Valimiste eel on tavaliselt isegi märgata rahva tuima olekut, sest meie
Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²) Järved Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad on Vänern (pindala 5648 km²), Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²). Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi, raua, vase, plii, hõbeda ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid
Galopihobuse õpetus Hobused saduldatakse kahe kuuselt Võistlemist alustatakse kahe aastaselt. Üldiselt on galopihobused puuduliku ratsastusega ning nende käitumine on palju tulisem, kui mõne takistussõidu hobuse oma. Iga hobune teab oma ülessannet, mistõttu üritatakse vähem kasutada juhtimisvõtted ning lihtsalt sadulas ,,istuda". Treenitud ainult võidusõitudeks Iseloomult on galopihobused väga arad ja esmane reaktsioon kõigele on kiire põgenemine. Sõita galopihobusega maastikul võib olla kiire enesetapp ! Galopivõidusõidud kui ohtlik ning koormav spordiala. Tõenäosus ennast vigastada on palju suurem, kui mõnes muus hobuspordialas. Dzoki ehk ratsaniku kogu koormus on seljal, reitel ja põlvedel ning tuleb arvestada, et peab olema teatud ajavahemik täielikus pingeseisundis. Suurt rolli mängivad kiired reaktsioonid. Dzoki tingimused Iga dzoki kehakaal peab ulatuma 56-65 kg-ni. Raskema kehakaaluga dzokid koormavad liigselt hobuse selga
- Atomistlik printsiip on keha, mida ei saa väiksemateks osakesteks lõigata, kuna ta kaotab oma omadused. - Näide: juustu lõigates aina väiksemateks tükkideks, ei säilita ta enam oma omadusi ning lõpuks ei saa seda nimetada enam juustuks. Mida väidab energiamiinimumi printsiip? Too näide. - Energiamiinimumi printsiip väidab,et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. - Näide: kui ebatasasel maastikul peaks pall kaduma minema, siis tasuks teda otsida madalamatest kohtadest, mitte künkatippudelt. Kõigil veerevate kehadel on püüd pidama jääda paika, mille asukoht on kõigist võimalikest madalaim. Asukohta, kus Maa külgetõmbe energia on väiksem. Mida väidab tõrjutuse printsiip? Too näide. - Tõrjutuse printsiip väidab,et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus. - Ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse
režiimid kaovad. Protestilaine kogus jõudu, algasid mässud olemasolevate režiimide vastu, mõnes riigi puhkes lausa kodusõda. Osa vanadest režiimidest kaduski – Muammar Gadaffi sai surma 2011. aasta sügisel, Hosni Mubark kukutati ja on vangistuses. Kuid muutusi kasutasid ära islamistlikud ja fundamentalistlikud rühmitused. Tundubki, et islamistlikud jõud ja radikaalsete vaadetega usufanaatikud hakkavad mängima aina olulisemat rolli Lähis-Ida poliitilisel maastikul. Võib tekkida ohtlik olukord, kus nad muutuvad domineerivaks jõuks Lähis-Idas. Seega on islami ja eriti selle kõige radikaalsema elemendi roll maailma poliitikas aina kasvamas. Radikaalsed islamirühmitused ja -liikumised aktiveerusid 21. sajandi alguses. Hiljuti tulid islamistid võimule Egiptuses Muslimi Vennaskonna näol. Egiptuses, kui tekkis soodne olukord kukutada diktaator Mubarak ja tema re žiim välja vahetada, astus Muslimi
Laskeasendid Margus Saar Heade lasketulemuste saavutamiseks tuleb tähelepanu pöörata laskeasendile. Hea laskeasendi puhul on lihased lõdvad, et hingamine ja vereringe saaksid võimalikult hästi töötada. Kaitseväes kasutatakse püsti, põlvelt ja lamades laskeasendit. Lasketehnika printsiibid Laskeasend ja relva hoidmine piisavalt kindlad. Relv suunatud sihtmärgile vabalt, ilma füüsilise pingeta. Sihikupilt peab olema õige. Lask ja järelsihtimine sooritada nii, et see ei mõjutaks lasu tulemust. Püsti laskeasend Püstiasendit kasutataks siis, kui tulistatakse lähidistantsil ja reageerimiseks vaenlase tegevuse peale on vähe aega. See on tavaliselt esmane kontakti sattumine. Pärast varjumist või kontakti vältimist võetakse sisse mõni teine asend. Jalad on õlgade laiuselt, vasak jalg eespool. Keharaskus toetatud rohkem vasakule jalale. Keha on jalgade suhtes 45 kraadi pööratud vasakule. Põlvi ei tohi painutada taha. Käed kergelt kõver...
positiivsetest ja negatiivsetest külgedest, mida võiks järgmine kord paremini teha jne ). Ajakava: 11.0011.30 Kogunemine. Rivistus. 11.3012.00 Peajuhendaja jutustab matkast 12.00 Valjumine 13.0013.20 Esimene peatus 15.0015.30 Lõuna 15.40 Matkamine jätkub 16.4017.00 Teine peatus 18.00 Tagasitulek 18.1018.45 Autasustamine. Tänu avaldamine. Matka analüüsimine. 18.45... Õhtulõke Esimene peatus Orienteerumine maastikul .Iga grupp jaguneb kahte võistkonda. Valitakse meeskonna kapten. Maal on joonistatud kaks ringi, kus seisavad mängijad järjekorda. Enne seda kapten joonistab maale suured tähed (põhja, lõuna, lääne , ida). Juhataja räägib ilmakaartest, mõlemad mängijad peavad pööruma vastava tähe suunas. Kui üks nendest eksib, siis punkt antakse teisele võistkonnale ja ringile kutsutakse teised mängijad. Võidab see võistkond, kellel on rohkem punkte Teine peatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
