esitähtedest. Direktsiooninurk Et nii astronoomiline kui ka magnetiline asimuut ei ole erinevatel põhjustel ühe ja sama sirgjoone eri punktides konstantsed, siis eelistatakse geodeesias joonte orienteerimiseks kasutada direktsiooninurka ehk orienteerimist ristkoordinaatide võrgu X-telje suhtes. Direktsiooninurk on nurk ristkoordinaatide võrgu X-telje ja joone suuna vahel. Seda mõõdetakse päripäeva 0°-360°. Kaardi orienteerimine maastikul Maastikul orienteerumine seisneb kaardi orienteerimises ilmakaarte järgi, orientiiride tunnetamises, seisupunkti määramises ja kaardil kujutatud situatsiooni võrdlemises maastikuga. Kaardi orienteerimiseks kasutatakse kompassi, maastiku joonelisi objekte. Kompassi abil määratakse põhja-lõuna suund ja kaardilehe X-telg keeratakse antud punktis selles suunas. Kõrgussüsteemid Maastikupunktide kõrgusarvude määramisel eristatakse:
Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, kus võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Olenevalt võistluse kriteeriumitest, kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti Norras Kristianias (hetkel asub seal Oslo) aastal 1767. Murdmaasuusatamine tuli taliolümpiamängude kavva alates 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. Aastal 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952.aastal võistlesid
Mängud a) Sportmängudele juurdeviiv liikusmismäng Eesmärk: Jooksmisega saab terve keha soojaks ja keerutamisega saab ka enda puusad soojaks. Vanus: 2-3 klass Koht: Spordisaal Vahendid: Õhupallid, nöör Tunni osa: Sissejuhatav Mängu kirjeldus: Kõikidel õpilastel on selja taha kinnitatud õhupall. Mängijad peavad lõhkuma kaaslase õhupalli ära, aga samas enda õhupalli kaitsma. Mäng lõpeb, kui kõikidel on õhupallid katki. Mängu saab teha kergemaks, kui piisab ainult õhupallile markeriga märke tegemisest. Mängu saab teha raskemaks, kui õhupallides on vähem õhku, siis peab saama parema võimaluse, et purustada palli, kuna palli on raskem katki teha. b) Liikumismäng ühe kehalise võime arendamiseks Eesmärk: Õpilase osavuse arendamine korvpallis Vanus: 5-6 klass Koht: Spordisaal Vahendid: Korvpall, torbikud Tunni osa: Põhiosa Mängu kirjeldus: Õpilased on jaotatud kahte gruppi, üks grup...
viitenumber ja rahvusvahelise (NATO) standardi seerianumber. Samuti on igal kaardilehel nimi, mis on omistatud tavaliselt kaardilehel paikneva suurima asula nimetuse järgi. Lisaks eeltoodutele on igal kaitseväekaardil veel magnetilise- ja kaardivõrgustiku suunaparanduse joonis koos väärtustega. Kaardi mõõtkava näitab kaardi vähenduse suurusjärku võrreldes tegelikkusega. See on kantud kaardi servale joonmõõtkavana või arvmõõtkavana. Arvmõõtkavaga näidatakse, mitu sentimeetrit maastikul vastab ühele sentimeetrile kaardil. Kui praktiliselt kustutada mõõtkava numbri lõpust kaks viimast nulli, jääb järele arv, mis näitab, mitu meetrit maastikul on üks sentimeeter kaardil. Kaitsejõududes kasutatakse järgneva mõõtkavaga kaarte: 1:20 000 1 cm = 200 m (maastikul liikumiseks) 1:50 000 1 cm = 500 m (maastikul liikumiseks, taktikaliseks planeerimiseks) 1:250 000 1 cm = 2500 m (operatsioonide planeerimiseks)
1 cm vastab 5 m tähendab, et 1 cm kaardil vastab 500 cm looduses. Arvmõõtkava puhul oli väljendus säärane 1/500. Joonmõõtkava Joonmõõtkava konstrueerimiseks kantakse ühele sirgjoonele teatavat lõiku, mida nimetatakse mõõtkava aluseks a (kusjuures alus on pikkusega 1-5 cm), millele vastab maastikul tüvenumbriga 1 algav lõik (1,10,100 m jne). Nt mõõtkava 1:100 a= 1 cm, 1:2000 a= 5 cm, 1:2500 a= 4 cm, 1:5000 a= 2 cm 2. Mis on mõõtkava täpsus? Joonepikkust maastikul, millele antud mõõtkavas plaanil vastab pikkus 0,1 mm, nim selle mõõtkava täpsuseks. Nt 1:1000 mõõtkava täpsuseks on 0,1 m. 1:10 000 mõõtkava täpsuseks 1,0 m. 3. Mis on erimõõtkava? Erimõõtkava on mõõtkava kaardi mingisuguses punktis. Seega ei kehti terve kaardi ulatuses. 4. Mis on peamõõtkava? Peamõõtakava näitab üldise maaellipsoidi vähendamise astet. 5. Mis on mõõtkava tegur? Mingi ala pindalade suhe keral (maakeral) ja projektsiooni tasapinnal.
6 Piiriprotokoll maatükile VIII Käesolev piiriprotokoll on koostatud 29.03.2000.a. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli katastriüksuse piiride kättenäitamise kohta looduses, asukohaga: Kehtna alevik, Metsaääre-, Koogimäe- ja Käbiküla Kehtna vald Rapla Maakond Piiriprotokolli koostas maamõõtja XXXXX litsents nr. 0009765 Katastriüksuse piiride maastikul kättenäitamisest võtsid osa: 1.Põllumajandusministeeriumi esindaja 2.Haridusministeeriumi esindaja 3.Kehtna valla esindaja, maakorraldaja Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: VIII maatükk: Piir on looduses tähistatud kuue (6) piirimärgiga. Piir kulgeb: Piiripunktide 1-2-3 vahel kulgeb piir piki Metsaääre tee nr 20 eralduspiiri 4 m tee teljest, piiripunktide 3-4 vahel kulgeb piir Tallinn-Rapla-Türi tee nr 15 tee teljest 19 m
Nivopinn- see on rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla Geodeetiline võrk- maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süüsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2
selle 1 cm plaanil vastab 1000 cm ehk 1 cm- 10 m d cm- 150,26 m d = 150,26/ 10 = 15,03 m Ülesanne 3 ( lisa 1 ) Leidan 4,12 cm joone horisontaalprojektsiooni pikkuse looduses järgmistes mõõtkavades 1)1:2 000, 2)1:5 000, 3)1:1 000 4) 1:25 000 Kui Antud joone pikkus plaanil on d=4,12 cm, siis arvutan selle joone pikkuse maastikul, kui plaani mõõtkava on 1:2 000 1 cm- 20 m 4,12cm s m s= 4,12x 20= 82,4 m Kui Antud joone pikkus plaanil on d=4,12 cm, siis arvutan selle joone pikkuse maastikul, kui plaani mõõtkava on 1:5 000 1 cm- 50 m 4,12cm s m s= 4,12x 50= 206 m
2. ilm on: päikseline, kuid jahe 3. taevas on: üksikud pilved 4. tuules liiguvad: männitolm, seemned 5. suletud silmadega kuulen looduses linnulaulu, metsakohinat 6. inimestest tulenevad hääled: rääkimine, autod ja telefonid 7. tunnen vetika, männi, kuuse lõhna 8. maapind on tasane elukooslus 1. iseloomulikud taimed: kõrrelised, turbasammal, jänesekapsas,kuusk, kask, mänd, sinilill, mustikas 2. maastikul olev kooslus: laanemets 3. sel maastikul kasvavad: kased, männid, kuused, pihlakad
Kompassile on kantud lisaks ilmakaared: põhi, lõuna, ida ja lääs. Ida on 90º Lõuna on 180º Lääs on 270º Põhi on 360º 7 Tuhandiksüsteem · Sõjaväes kraade ei kasutata, siin on nurkade mõõtmiseks kasutusel tuhandikud. Tuhandiksüsteemis on ring jaotatud 6400 tuhandikuks. 8 Asimuudid · Kui me liigume kaardi ja kompassiga maastikul, siis me kasutame kaardi kilomeetervõrgu põhjasuunda ja magnetilist põhjasuunda. Seega kasutame ainult kahte suunanurka. Nendeks on direktsiooninurk ja magnetasimuut. Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Magnetasimuut · Kui me mõõdame maastikul kompassiga liikumissuuna mingile orientiirile, siis saame magnetasimuudi. 10 Direktsiooninurk
Paul Cezanne 19 jaanuar 1839 , Prantsusmaa 22 oktoober 1906 , Prantsusmaa Prantsuse Postmoderne ja Impressionistlik kunstnik P.C. ema oli elav ja romantilise meelega , aga kerge solvuma. Temalt sai Paul elunägemuse ja elu mõtte. Isalt sai materiaalse kindlustatuse kogu eluks Ema: Anne Elisabeth Honorine Aubert Isa: Louis-Auguste Cézanne Õed: Marie ja Rose Varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul raskete inimfiguuride rühmad maastikul hiljem huvitus otsenatuurist maalimine ARENDAS VÄLJA KERGE, ÕHULISE MAALIMISSTIILI, MIS MÕJUTAS IMPRESSIONISTE TOHUTULT soovis ühendada looduse vaatlemist klassikalise maali kompositsiooni kestvusega Cezanne “ Moodne Olympia” 1873-1874 Looming Variatsioonid sugupoolte vahelises võitluses: langus agrsiivsus erootika hirm naiste ees Maastikumaalid: õhustik täis pinevat viha
6.Iseloomusta orienteerumise rada. 7.Millised teadmised tulevad kasuks orienteerumises? 8.Mis aastal toimus Eestis esimene orienteerumisvõistlus? 9.Kus peetakse tavaliselt võistlusi ja mis on võistlejatel keelatud teha enne orienteerumist? 10. Millised on tähtsamad võistlusvahendid? TÖÖLEHT Orienteerumine(vastused) 1.Orineteerumine on spordiala, kus võistleja peab läbima kaardi ja kompassi abil maastikul tähistatud ja kaardil märgitud kontrollpunktid. 2.Norra on orienteerumise sünnimaa. 3.Veel orienteerumisealasid : suusaorienteerumine, rattaorienteerumine ja täpsusorienteerumine. 4.Põhiliigid : 1) Suundorienteerumine kontrollpunktid tuleb läbida etteantud järjekorras, oluline on ka raja läbimise aeg. 2)Valikorienteerumine-etteantud on kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. 5
nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Ortogonaalproj mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk punktide asend on määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega, kõrguselise võrgu
Piiriprotokoll Käesolev piiriprotokoll on koostatud 1.11.2009.a Mõisa kadastriüksuse piiride kättenäitamise kohta looduses asukohaga: Kehtna alevik, Käbiküla küla, Kehtna vald, Rapla Maakond. Piiriprotokolli koostas maamõõtja Siim Viin (litsents KEHTNA KPK nr474 MA-k 11.10.09.a.). Kadastriüksuse piiride maastikul kättenäitamisest võtsid osa: 1.Põlumajandusministeeriumi esindaja Märt Riisenberg 2.Haridusministeeriumi esindaja Ago Sule 3.Kehtna valla esindja, maakorraldaja Ene sulg Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: IV maatükk: asukohaga Kehtna alevik Mõisa mt4. on looduses tähistatud nelja (4) pirimärgiga. Piir kulgeb: Piiripunktide 50-51-52-53-54-55 vahel kulgeb piir sirgjooneliselt piirimärgist piirimärki.
mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõõtkavana. 2. Joonmõõtkavana. Arvmõõtkava võib esitada suhtarvuna, murdarvuna ja/või selgitava tekstina. Joonmõõtkava e võrdlusmõõtkava konstrueeritakse sirgjoonele vastavalt kasutatava kaardi mõõtkavale. Selle jaotused näitavad lõikude pikkusi maastikul. Mõõtkavade näited (joonis nr1) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mitme mõõtkava võrdlemisel on suurem see, mille suhtes parempoolne arv on väiksem. Näiteks mõõtkava 1:20 000 on suurem kui 1:50 000
Linnakaart Maanteede kaardid Topograafilised kaardid Orienteerumiskaart Identifitseerimisandmed 1. KAARDILEHT O-35-67-CD 2. SEERIA N757 3. TRÜKK 1 Eesti baaskaart 1:50 000 Mõõtkava väljendub: 1. SUHTARVUNA 1:50 000 2. MURDARVUNA 1/50 000 3. SELGITAVA TEKSTINA 1 cm kaardil vastab 500 m maastikul 4. SKAALANA Mõõtkava kasutamine Mitmele kilomeetrile maastikul vastab 4 cm 1:50 000 kaardil? Mitmele sentimeetrile 1:50 000 kaardil vastab 6 km maastikul? N757 skaala Mõõtesirkliga mõõtmine Skaala kasutamine Paberiribaga mõõtmine Mõõteskaala kasutamine 1. Asetage paberiserv mõõteskaalale nii, et punkt B jääks põhijaotusele ja punkt A jääks kümnendik jaotusele 2. Loe vahemaa punktist B punkti A 3 km + 0,5 km = 3,5 km Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kauguste hindamine kaardil ÜLESANDED Kauguste mõõtmine Aerofoto Räpinast Sama maastikuala kaardil
igapäevased mured. Orienteerumine nõuab mõningaid teadmisi topograafias, oskust lugeda spordikaarti ja maastikku ning neid teadmisi omavahel siduda. On vaja osata valida ratsionaalne teekond, mis nõuab sportlaselt kiiret ja täpset olukorra analüüsi suure füüsilise pinge all. Orienteerujal kujunevad sellised vajalikud omadused nagu tähelepanelikkus, vastupidamine, tahtejõud ja oskus orienteeruda halbades tingimustes. Sportlik orienteerumine maastikul - see on intellektuaalne spordiala, mis vajab optimaalse tee valikut punkti leidmiseks ja selle võtmiseks. Sellest lähtudes saab välja tuua orienteerumise kasulikkuse inmestele . · Arendab teadmisi topograafia vallas . · Arendab oskust lugeda kaarti ja siduda teadmisi maastikuga . · Kujunevad iseloomulikud omadused : tähelepanelikkus ,vastupidamine ,tahtejõud ,samas ka oskus orienteeruda erinevates metsatüüpides .
1. Aseta kompass servaga kaardile soovitud liikumissuunas 2. Pööra kompassi korpust kuni N on suunatud kaardil põhjasuunas. Kontrolli, et kompassi korpusel punane/valge põhi/lõuna jooned oleksid paralleelsed kaardi meridiaanidega. 3. Hoia kompassi käes ja pööra ennast kuni kompassinõela punane ots (Põhi) ühildub punase noolega kompassi korpuse põhjal. Kompassi esikülg liikumise suuna noolega oleks suunatud sinu liikumissuunas. Kuidas kompassi abil maastikul liikuda? Kompassi peab käes hoidma õigesti: nöör on ümber käe, kompassi kand (nõelakarbi osa) randme poole. Suuna vaatamise ajal peab plaat vabalt horisontaalasendis olema. Kui kompassi kallutada, ei tarvitse ta enam õiget suunda näidata. Selleks, et hoida õiget liikumissuunda, tuleb kaardilt kompassiga määrata asimuut. See on horisontaalnurk nn. tõelise põhjasuuna ja mingi kaardil oleva objekti vahel, mida loetakse päripäeva
sõitmiseks aga määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad, mis lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda ja toetavad liigest tugevalt külje pealt. Klassikalist sõidustiili saab kasutada ettevalmistatud suusajäljega rajal või väljaspool rada maastikul. Klassikalise tehnika juures jäävad suusad paralleelseks ja osutavad sõidu 1 suuna poole. Edasiliikumine toimub põhimõttel, et jalatõukel suusa keskosa puudutab lund ja pidamismääre takistab suuskadel tahapoole libisemist, kuid aitab tõukel edasi liikuda. Klassikalist stiili saab jagada järgnevatesse peatehnikatesse: Paaristõuge on kõige kiirem tehnika, mida kasutatakse kergel maastikul, eelkõige lagedal alal.
oktoober 1906. Cezanne oli üks suuri eelkäijaid modernses maalikunstis. Ta oli kaasaegne impressionist kes uuendas impressionismi oma maalidega. Ta ristiti kuu aja vanusena 22. veebruaril külakirikus ning ristivanemateks olid tema vanaema ja onu Louis Cezanne'il hakkas juba varajases nooruses arenema huvi kunsti vastu ja 1861. aastal peale pikki vaidlusi oma isaga läks Cezanne Pariisi elama, kus pühendas ta ennast maalimisele. Cézanne'i varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul. Tal on palju kujutlusvõime abil maalitud pilte suurte, raskete inimfiguuride rühmadest maastikul. Hiljem hakkas teda rohkem huvitama otse natuurist maalimine ja ta arendas pikkamööda välja kerge, õhulise maalimisstiili, mis mõjutas impressioniste tohutult. Sellegipoolest on Cézanne'i küpsetes töödes märgata areng kindla, peaaegu arhitektuurilise maalimisstiili suunas. Kogu elu jooksul püüdis ta välja töötada maailma kõige täpsema kujutamise meetodit maalikunstis. Lõpuks
seotud teiste Läänemeremaadega ühtseks võrguks. NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist. GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle geodeetilise võrgu tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut. ka traditsioonilisi meetodeid. 18. Nõuded geodeetilistele punktidele Geodeetilise põhivõrgu punkt kindlustatakse maastikul geodeetilise märgiga ja tähistatkse tunnusposti, geodeetilise püramiidi või signaaliga. Geodeetiline punkt asetatkse hea kandevõimega pinnasesse nagu liiv, kõva konsistentsiga saviliiv või lubjakivi. Tunnuspostile kinnitatakse metallsilt, millele on kirjutatud punkti number ja tekst : ,,EESTI VABARIIGI katise all olev GEODEETILINE PUNKT" Püramiidid ja signaalid valmistatakse metalltorudest või palkidest. Signaalid erinevad
Sissejuhatus Rahvastiku arv maailmas aina kasvab, kuid maailmaruum jääb ikka samaks. Inimtegevus mõjutab kõike siin maakeral, kuid üha suuremas ohus on praegu meie jaoks väga tavaliste taime- ja loomaliikide hävinemine. Erinevad liigid on muutunud haavatavaks, kuna nende elupaigaks sobivat maad on järjest vähem ja elupaigad on killustunud. Allesjäänud elupaikade vahelist liikumist pidurdavad maastiku läbitavuse vähenemine ja inimtekkelised takistused. Võimalus maastikul liikuda on liikide jaoks aga ellujäämiseks vajalik protsess, mida tuleb erinevatel inimmõjutustega maastikel uurida. Üheks selliseks uurimisviisiks on jägida liigi eluviise ja selle abil modelleerida võimalikud lahendused liigi ellujäämiseks. Kas tänapäeva üha arenevas maailmas saab graafilise analüüsi abil analüüsida ökoloogilisi võrgustikke, maastikke ja elupaiku? Kas selline analüüsimeetod on lahenduseks liikide
• Klassikatehnika suusk peaks olema jäikusest selline, et mõlema jalaga suuskadel seistes peaks olema suusa keskosa 5 – 15 mm õhus, ühel jalal täie raskusega suusal olles peaks olema suusa keskosa täielikult vastu maad • Vabatehnika suusk peaks olema jäikuselt selline, et alati on suusa keskosa minimaalselt õhus Suusakeppide valik • Klassikastiili kepid peaksid ulatama maast õlgadeni • Uisustiili kepid peaksid ulatama maast kõrvadeni • Mägisemal maastikul eelistatakse lühemaid keppe • Tasasemal maastikul eelistatakse pikemaid keppe • Jälgitakse reeglit, et vabastiili keppide pikkus peaks olema enda pikkus korrutada 0.9ga, klassikastiili keppe valides peaks olema nende pikkus enda pikkus korrutada 0.85ga • Parimad suusakepid on tehtud 100% süsinikust • Suusakepi materjal peab olema jäik kuid mida jäigem kepp, seda rabedam Suusasaabaste valik • Suusasaapad peaksid olema mugavad ja need
html Tabel 2. Allikate 4 ja 5 URLid. Nr Autor Artikli pealkiri Väljaann Aasta Kuu e 4 Mall Rahvausundi Eesti 2009 November Hiiemäe sarapuu Loodus 5 Uno Aastakümned Horisont 2006 Juuni Veismann Eesti aime(kirjanduse ) maastikul Tabel 3. Tsiteeritud artiklid. Tsitaadid veebilehtedelt: Enne viidete lisamist täita tabel 5. „Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks.“ (Vulkaan, 2015) (lisada viide allikale 6)
Kõrgem geodeesia (tegeleb Maa kuju ja suuruse uurimisega) Kartograafia (kaartide koostamine suured territooriumid) Insenerigeodeesia Aerogeodeesia Satelliidigeodeesia (GPS) Maa kuju ja suurus Geoid Maa kujuteldav ebaühtlane pind, mis on risti loodjoontega (ei sõltu maapinna reljeefist) pöördellipsoid Maa suur pooltelg pikem, maa lapik, erinevus ca 1/300 (tugineb GRS 80 standardil mõõdetud 1980) Geodeetilised võrgud ...- maastikul kindlustatud ja ühtses süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel plaaniline võrk (võrgu punktid määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega) kõrguseline võrk (määratakse absoluutsete kõrgustega, s.t. kõrgusega merepinnast) Meil kasutusel Kroonlinna null. Geodeetiline võrk jaguneb: riigi geodeetiliseks põhivõrguks geodeetiliseks tihendusvõrguks
GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle geodeetilise võrgu tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut. ka traditsioonilisi meetodeid. 14. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu (GMV) rajamise eesmärgiks on maa-ala plaani koostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse teodoliit- (tahhümeetria-) käike, avatud maastikul kolmnurkade süsteeme, polaarkiirte ja lõigete meetodit ning GPS-mõõtmisi. Kolmnurkade süsteem: Lõikenurgad määratavate punktide juures > 30o, üksikute joonte pikkused alla 150m. Lähtepunktideks kõrgema klassi punktid. Otselõige: Nurgad või jooned mõõdetakse kolmest antud punktist määratavale punktile.
GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle geodeetilise võrgu tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut. ka traditsioonilisi meetodeid. 14. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu (GMV) rajamise eesmärgiks on maa-ala plaani koostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse teodoliit- (tahhümeetria-) käike, avatud maastikul kolmnurkade süsteeme, polaarkiirte ja lõigete meetodit ning GPS-mõõtmisi. · Kolmnurkade süsteem: Lõikenurgad määratavate punktide juures > 30o, üksikute joonte pikkused alla 150m. Lähtepunktideks kõrgema klassi punktid. · Otselõige: Nurgad või jooned mõõdetakse kolmest antud punktist määratavale punktile.
mis koosneb kolmest põhiosast: orkestra, stseen ja teater ehk theatron. Orkestra on ringikujuline tantsuväljak, kus esineseid koorilüürika ettekandjad. Stseen on koht, kus näitlejad saavad oma välimust muuta, algselt oli see hütitaoline ehitis. Hiljem kujunes hütitaolisest ehitisest välja aga lavatagune, mille ette paigaldati sambad. Kolmandaks põhiosaks oli theatron mis on vaatamispaik. Sellest sõnast ongi tulnud sõna ,,teater". Teater rajati nii, et seda saaksid inimesed maastikul vaadata laugjalt tõusval maastikul, tüüpiliseks kohaks oli näiteks mererannikute lähised kohad. Antiikajal oli teater kõvasti tinglikum, kui tänapäeval. Tähtsamateks erinevusteks olid need, et antiikdraama oli üles ehitatud sõnadele ja kõnele. Samuti ka see, et liikumist ja miimikat piirasid näiteks pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask. Mask oli väga tähtis antiikkreekas. See avas lavakarakteri soo, ea, sotsiaalse ja majandusliku seisundi.
2. Miks ei leidu Eesti alal settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini? 3. Tuntumad devoni liivakivipaljandid Eestis. 4. Miks on pinnakate oluline? Kuidas mõjutab pinnakate nt majandustegevust? 5. Miks on rändrahne Põhja Eestis rohkem kui Lõuna Eestis? 6. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist? 7. Miks erinevad Pandivere ja Haanja pinnamood? Põhjenda. 8. Kus Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem? 9. Milliste reljeefi pinnavormide piirid eristuvad maastikul selgelt? 10. Ürgorg? Kuidas erineb tavalisest orust? 11. Kirjelda mandrijää liikumist Eesti territooriumil. 12. Kuna vabanes Eesti lõplikult jää alt Maasääred - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Balti klint - Balti klint ulatub Rootsist Ölandi saarelt läbi Läänemere, mööda Eesti põhjarannikut ning Venemaad kuni Laadoga järveni. Linnulennult on klindi
olid väga ebavõrdsed ja enamus auhindu viisid endaga kaasa Balti sportlased. Võistluste arv suurenes aastatega. Traditsiooniks said 8 ja 15 linna võistlused, kus osalesid Siber, Kaug-Ida, Kesk-Aasia, Kasahstan ja Moldaavia. Sellest ajast hakkas orienteerumise harrastajate hulk suurenema. Orienteerumisest lähemalt Orienteeruja tähtsamad võistlusvahendid on kompass ja kaart, mis on vähendatud kujul pilt maastikust. Nende abil tuleb leida maastikul üles mingi arv kontrollpunkte ja võimalikult kiiresti jõuda finisisse. Rada on kaardi peal märgitud ringikeste abil, mis on ühendatud sirgjoontega. Iga ringikese sees asubki kontrollpunkt. Punktid peab läbima antud järjekorras. Orienteerumine nõuab mõningaid teadmisi topograafias, oskust lugeda spordikaarti ja maastikku ning neid teadmisi omavahel siduda. On vaja osata valida ratsionaalne teekond, mis nõuab sportlaselt kiiret ja täpset olukorra analüüsi suure füüsilise pinge all
Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine Punkti A kõrgus on 67,5 Punkti B kõrgus on 57,9 Kahe punkti vaheline kaugus on (5,65 cm * 200)/1 = 1130 m Joon Pikkus cm Pikkus maastikul A-1 0,7 140 1-2 1,1 220 2-3 1,4 280 3-4 1,7 340 4-B 0,75 150 Kokku 5,65 1130 Punkt Kõrgus m A 67,5
Meridiaan idapikkusega 24° nim ka telgmeridiaaniks. Riigi riskoordinaatide süsteeli L-EST97alguspunktiks on valitud Põhja-Lätis, Riia lahes asuv punkt. Eesti põhikaart koostatakse mõõtkavas 1:10 000. Situatsioon saadakse kaardile aerofotodelt, halduspiirid saadakse vastavatest dokumentidest, reljeef olemasolevatest topograafilistest kaartidest. Digitaalselt on horisontaalid olemas, trükitud kaardil ei pea olema. 15. Joonte orienteerimine. Maamõõtmisel on vaja maastikul tähistatud jooni orienteerida , ka plaani või kaardi jooni. Orienteerimise lähtesuunadeks ja nende tulemusteks võivad olla: Geograafiline meridiaan (N)=tõeline e.geograafiline asimuut (A), Magnetiline meridiaan (Nm)=magneetiline asimuut (Am), Tsooni telgmeridiaan ja sellega paraleelne suund (X-telg) (N´)=direktsioonnurk (a)alfa Maastikujoone tõeliseks asimuudiks nimetatakse nurka seda punkti läbiva meridiaani
Eesti murdmaasuusatamine olümpiamängudel 10 klass Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Kasutatakse klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Taliolümpiamängudel alates 1924. aastast. Maailmameistrivõistlused 1925. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. 1921 Tartus Emajõe jääl Vello Kaaristo
Liukivid jäävad samuti merelisse ruumi. Kivide pealispind on tasane, sile, kulumisjälgedega. Hiied Mis on hiis? Umbes nagu looduses paiknev kirik, kus käidi ja kuhu viidi ohvreid. On olnud ühtaegu mitte ainult koht, vaid ka olend, hingestatud ruum, kellega inimene suhtleb. Hiis ise on kommunikatsioonipartner. Hiie mõiste on levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. Lõuna-Eestis kohtadel teistsugused nimed (nt Himmaste Toromägi) Hiis kui kalme? See on stereotüüp, tegelikkuses on maastikul hiis ja kalme täiesti erinevad paigad. Külal on hiis ja külal on kalme, kuid nad asuvad eraldi. Vaid 2.8% hiiekohtades on seotud mõne kalmepärimusega. Hiite rühmad: 1. Varased. Pole seotud asustusüksusega; looduslikult omposantses kohas. Vanem rauaaeg 1100-500 pKr. Seotud kivikalmetega, mis mäel (Kunda) või mäe kõrval (Purtse, Tõrma). Riitustes keskne koht esivanematel. Mõned kestavad ka hiljem edasi. Hiie tähendust sel ajal ei tea keegi, leide, mis viitaksid looduslikes
Kaasa arvatud geodeetiliste põhivõrkude rajamine ja maakoore liikumiste uurimine kõrgtäpsete kordusmõõtmiste andmete põhjal. Insenerigeodeesia- siia kuuluvad geodeetilised tööd, mis tehakse mitmesuguste rajatiste projekteerimiseks vajalike lähteandmete ja alusplaanide saamiseks, nende rajariste ehitamisel ja ehitusjärgsel deformatsiooni uurimisel. Lisaks erinevate planeerimisobjektide koostamiseks tehtavad topo-geodeetilised uuringud ja projekteeritud märkimistööd maastikul, mis nõuavad sageli täiendavate ehitusvõrkude rajamist. Samuti maa-aluste kommunikatsioonide ja erinevate trassiderajamiseks, ning jõgede, järvede ja mererandade veereziimi uurimiseks tehtavad mõõdistamised. Topograafia- maapinna väiksemate osade kaardistamisega seotud tööd. Need hõlmavad geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamist, maastiku objektide, situatsiooni kontuuride ja reljeefi elementide mõõdistamist, mõõtmistulemuste matemaatilist töötlemist, ning topograafiliste
Vahekast LT230 Vahekast Land Rover Defender, Discovery I, Discovery II, Range Rover Classic autodele, mis kasutvad LT77, LT85, R380, GFT MT 82 , ZFH4HP22 või ZF4HP24 käigukaste. Vahekastid on erinevate ülekandervudega! Sõltuval autot mudelist koos või ilma keskdiferentsiaali lukuta Fakte vahekastide kohta Kui autot on kasutatud palju maastikul või haagise veoks, võib puruneda vahekast. Probleeme vahekastidega tekib peamiselt ainult võimsamate mootorite puhul ja sellisel juhul võib remont osutuda päris kulukaks. Vahekasti nimetatakse ka keskdiferentsiaaliks ning teatavatel, eriti vanematel mudelitel ta puudub. Keskdiferentsiaal asub vahekastis ja näeb välja nagu käigukasti osa.
Essee aines maastikuökoloogia ja -analüüs Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: … Tartu 2016 Sisukord MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED............................................3 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................6 MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Nagu on öelnud Michael Joens, maastikul on kolm lähenemist: loodusteaduslik, rakenduslik ja humanitaarne. Loodusteaduslikus uurimisviisis vaadeldakse maastikku objektiivselt ehk maastiku moodustab kõik, mis seal on, uurimisprobleemiks on mosaiigi tervikuks moodustamine. (Palang 2001) Selles essees räägin erinevate inimeste poolt antud maastike vaadetest. Selle essee koostamisel oleks minu soov teada saada, millised on maastiku looduslikud käsitlused ja kuidas mõistetakse maastiku.
Nõnda mõjutasid nad paljusid valijaid. Et vältida taolise olukorra kordumist, kehtestati pärast Teist maailmasõda mitmes riigis valimiskünnis (näiteks need erakonnad, kes valimistel said vähem kui 5 protsenti häältest. parlamenti ei pääse). Kokkuvõtvalt võib väita, et mitmetes Euroopa riikides kehtestati diktatuur kahe maailmasõja vehlisel perioodil järgnevatel põhjustel: valimisõigus laienes mitmetele inimestele, kel puudus kogemus poliitilisel maastikul orienteerumiseks; Esimese maaimasõja mõjul oldi harujutud karmikäelise juhtimisega; ebaõiglased maailmasõjajärgsed rahulepingud; majanduslikud raskused ja suur majanduskriis; valimiskünnise puudumine. Isiklikult leian, et dikatuuride tekkimisel omasid enim mõju pettumine Versailles süsteemis ja suur ülemaailmne majanduskriis. Võib väita, et nendes riikides, kus demkraatlik traditsioon oli juurdunud, jäi
20. Skemaatiline joonis, millel näidatakse ära lähimad maastiku püsiobjektid ja mõõdetakse sidemed. 22. Väikesed juhuslikud vead(ei ületa äärmist viga /n=0, mõõtmistulemused kuhjuvad ümber õige tulemuse), suured juhuslikud vead, korreleeritud vead, süstemaatilised vead, jäme viga. 23. Horisontaalnurkade summa 1800 n-nurkse hulknurga sisenurkade summa peab olema (n-2)1800 sulgemisviga-saadud tulemus miinus teoreetiline 24. Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada, mille fikseerivad tema otspunktid. Joont tuleb min 2x mõõta! Britmarii Kroon Jaanuar, 2013 25. Tsentreerimine- teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Kasutatakse nöör- ehk ripploodi. Horisonteerimine- põhitelg vertikaalseks. 27. Joonis- okulaar, viseerimistelg, fokusseerimislääts, objektiiv. 28. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. 29
jooned aluse kümnendosa sajandosadeks. Nt kui alusel vastab 1000 m, siis on joone pikkus 3240 m. Selgitav mõõtkava - Esitatakse sageli koos arvmõõtkavaga. 1 cm vastab 5 m tähendab, et 1 cm kaardil vastab 500 cm looduses. Arvmõõtkava puhul oli väljendus säärane 1/500. Joonmõõtkava - Joonmõõtkava konstrueerimiseks kantakse ühele sirgjoonele teatavat lõiku, mida nimetatakse mõõtkava aluseks a (kusjuures alus on pikkusega 1-5 cm), millele vastab maastikul tüvenumbriga 1 algav lõik (1,10,100 m jne). Nt mõõtkava 1:100 a= 1 cm, 1:2000 a= 5 cm, 1:2500 a= 4 cm, 1: 5000 a = 2 cm 11. Mis on mõõtkava täpsus? Joonepikkust maastikul, millele antud mõõtkavas plaanil vastab pikkus 0,1 mm, nimetatakse selle mõõtkava täpsuseks. Näiteks 1: 10 000 kaardil on mõõtkava täpsuseks 1m. 12.Mõõtmise mõiste ja jagunemine. Kasutatavad mõõtühikud. Mõõtmine on menetluste kogu, mille tulemusena saadakse mõõdetava
Isa-Luulik Kokamägi Anni Arro- Abikaasa:Jaak Arro kokk&saatejuht Johannes Arro- fotokunstnik Õde-Ilo Kokamägi Saavutused 1988-Balti akvarellitriennaali* medal 1992-EHM medal "Meie aabits ja lugemik" illustratsioonide eest. "Ilus lind" "Kartulikorv" *Iga kolme aasta tagant toimuv kunstiülevaatus Veel teoseid... 2010.aastast: Tüdruk salatikorviga Valgus maastikul Peegeldus Allikal Inglid põllul Muudest aegadest: Taltsutaja(2009) Liblikas(2008) Ruuduline korsett ja granaatõun(2011) Ilus kott(2011) Muhv(2011) Epp Maria galerii Asub Haapsalus Tegutseb alates 2008. Aastast Seal eksponeeritakse ka tema pereliikmete töid
e maastikkude osastav maastikku maastikke e maastikkusid sisseütlev maastikusse maastikesse e maastikku e maastikkudesse seesütlev maastikus maastikes e maastikkudes seestütlev maastikust maastikest e maastikkudest alaleütlev maastikule maastikele e maastikkudele alalütlev maastikul maastikel e maastikkudel alaltütlev maastikult maastikelt e maastikkudelt saav maastikuks maastikeks e maastikkudeks rajav maastikuni maastikeni e maastikkudeni olev maastikuna maastikena e maastikkudena ilmaütlev maastikuta maastiketa e maastikkudeta
Eesti spordiajakirjandus Viimasel ajal on sporditeemad aina rohkem tunginud tavaajakirjandusse ning on leidnud koha uudiste ja arvamusjuttude kõrval. Eesti ajakirjandusmaastikul on mitmeid spordiväljaandeid. Osa neist ilmuvad igakuuselt, teised iga nädal. Enimloetumad spordiajakirjad on jalgpallifanaatikute ,,Jalka" ja tervisesportlaste ,,Jooksja". ,,Jalka" on suutnud oma tiraazi ajada kümne tuhandeni, mis on auväärt tulemus. Nad on edu saavutanud eelkõige sellega, et Eesti Jalgpalliliidu liikmetele ja tegevmängijatele jagatakse soovi korral ajakirja tasuta. Ajalehekioskist või supermarketist ostes maksab ajakiri kakskümmend üheks krooni. Aina enam loetakse spordiuudiseid internetist. Eesti suurimad ajalehed, mis on kolinud ühtlasi ka internetti, pakuvad interaktiivset teavet värskete spordiuudiste kohta. Oma spordialase teabega on esirinnas Õhtulehe sporditoimetus. Õhtulehe ajakirjanikud pakuvad kiir...
Koordinaatide alguseks võetakse o, c või n. X = H * x/(f-sin0) Y = H * x/(f-sin0) 20. Koordinaadid aerofotol ja nende seos teiste koordinaatidega ( vaata lab.tööd: a) punkti koordinaatide ja aerofoto kaldenurgast tingitud mõõtkava moonutuste määramine ja b) punkti koordinaatide arvutamine riiklikus Horisontaalse aerofoto koordinaadid: x0 = f*x / (f-x*sin) kus x ja y on koordinaadid kaldaerofotol y0 = f*y / (f-x*sin) 21. Horisontaalse aerofoto mõõtkava tasasel ja reljeefsel maastikul Horisontaalse aerofoto mõõtkava ehk peamõõtkava 1/m = f/H - tasasel maastikul Horisontaalse aerofoto mõõtkava reljeefse maastiku puhul ei ole konstantne 1/mh' = f/(H-h) - reljeefsel maastikul m/m = h/H (suhteline) 22. Kaldaerofoto mõõtkavad Horisontaali mõõtkava (vabalt valitud horisontaalil) 1/mhh = (f-x*sin)/H 6 Vertikaali mõõtkava 1/mv = f/H * (1-x/f*sin)2 23
Oluline on kõigepealt leida sobiv spordivarustus ning varustuse juures kõige olulisem osa on jalanõud. Igal sammul, mis inimene joostes teeb, langeb jalgadele koormus, mis on võrdne 2- 3kordse kehakaaluga. Korralik jooksujalats kaitseb jalgu tugevate põrutuste eest ja toestab nii, et jalg oleks jooksuliigutusteks alati optimaalses asendis. Kui jooksmist alustada, tuleb esmalt otsida sobiv maastik, parem on jooksta pehmel ja tasasel maastikul. Ebatasasel maastikul võib pulsisagedus liiga kõrgele tõusta, seega kui mägi ette jääb, võib vahepeal kõndida. Ülekaaluline ei tohiks mäest alla tulla joostes, vaid kõndides ja lühikeste sammudega, muidu tekib tugev ülekoormus põlveliigestele. Kui oled algaja on soovitav alustada üksinda, kuna siis suudad paremini jälgida oma südame löögisagedust ja jooksutehnikat. Kui pulss liiga kõrgele läheb, tuleb langetada tempot, kõndida või siis teha lõdvestus ja venitusharjutusi
Nõukogus · Ta sai ÜRO tunnustuse Tallinna deklaratsioon looduse ja kultuuri ühtsusest ning rahvusvaheline maastikukultuuri medali, millega on teiste hulgas autasustatud Rootsi kuningat Carl XVI Gustavit · Ta oli tihedais tööseoseis loomeliitudega: kultuuriloo lektorina kooriühingu Vigala seminaridel, teatriühingu, kirjanike liidu, kunstnike liidu kultuurilooliste õppesõitude pikaajaline juhendaja, lavakunstikateedri maastikul käimiste juhendaja. · Eesti Looduskaitse Seltsi 41. kokkutulekul Põltsamaal Sõpruse pargis avati mälestusmärk Jaan Eilartile. · Jaan Eilart on maetud Raadi kalmistule Jaan Eilart (24.06.1933-18.05.2006) Eesti rahvuskultuuri suurkuju, looduskaitsja, taimegeograaf, maastikuökoloog,kultuuriloolane ja publitsist .
Pieter bruegHel Pieter Bruegel vanem sündis 1525. aastal ja suri -9. septembril 1569. Renessansi maalikunstnik ja graafik on tuntud oma maastike-ja talupojastseenidega. Ta sündis Hollandis Breda linnas. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikuntsnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Bruegeli hüüdnimi oli "Talupoegade Brueghel" Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud. "Talupoja pulm" (1568) Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid,päris-maastikumaali ...
lähteandmetest? Piiripunktide koordinaadid. Xi Yi Yi+1 - Yi-1 Xi-1 - Xi+1 Xi(Yi+1 - Yi-1) Yi(Xi-1 - Xi+1) Punktide X ja Y arvutatud koordinaadid liidetakse kokku, saadud summa jagatakse kahega. Pindala arvutamine mõõtmisandmete põhjal- Lihtsa geomeetrilise kujuga või korrapärase hulknurga kujulise maatüki pindala arvutamiseks on sobiv kasutada planimeetria või trigonomeetria valemeid. Sel juhul võib pindala arvutada vahetult maastikul mõõdetud joonte pikkuste või joonte pikkuste ja nurkade järgi. Neid valemeid on otstarbekohane kasutada ka siis, kui lähteandmed on määratud graafiliselt plaanilt. Viimasel juhul on muidugi täpsus palju väiksem. Magistraaljoonetaguse pindala arvutamine- Kui maaüksus piirneb kõverjoonelise loodusliku objektiga, nagu näiteks teega, ojaga, veekogu kaldajoonega jne, asetatakse piirimärgid sellise piiriosa algusesse ja lõppu, pikendades sirget piirijoont loodusliku
LahendusX = XB XA Y = YB YA s2 = X2 + Y2 R = arctan (X / Y) = arcsin (Y / s) = arccos (X / s) 16. Direktsiooninurkade arvutamine nii koordinaatidest kui ka mõõdetud nurkadest Parempoolsed nurgad i = i-1 ± 180o i t = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasakpoolsed nurgad i = i-1 ± 180o + i t = n * 180o a + n t = 180o (n 2) 17. Riigi geodeetiline põhivõrk Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetiliste mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Geodeetiline põhivõrk jaguneb riigi geodeetiliseks põhivõrguks, geodeetiliseks tihendusvõrguks ja geodeetiliseks mõõdistamisvõrguks. Geodeetilisteks töödeks peab olema iga riigi territooriumil geodeetilistest punktidest koosnev võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt
R = arctan (∆X / ∆Y) = arcsin (∆Y / s) = arccos (∆X / s) 16. Direktsiooninurkade arvutamine nii koordinaatidest kui ka mõõdetud nurkadest Parempoolsed nurgad αi = αi-1 ± 180o – βi ∑βt = n * 180o + αa – αn ∑βt = 180o (n – 2) Vasakpoolsed nurgad αi = αi-1 ± 180o + φi ∑φt = n * 180o – αa + αn ∑φt = 180o (n – 2) 17. Riigi geodeetiline põhivõrk Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetiliste mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Geodeetiline põhivõrk jaguneb riigi geodeetiliseks põhivõrguks, geodeetiliseks tihendusvõrguks ja geodeetiliseks mõõdistamisvõrguks. Geodeetilisteks töödeks peab olema iga riigi territooriumil geodeetilistest punktidest koosnev võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
