aastal. Nad ei olnud ideede ja meetodite poolest omavahel seotud ja püsisid rühmitusena koos vaid paar aastat. Fovismi peetakse esimeseks moodsa kunsti vooluks, samas on ta tihedalt seotud eelmise sajandi lõpu otsinguliste kunstivooludega: Postimpressionism - emotsioonide väljendamine. Impressionism - puhtad värvid Neoimpressionism - värvi teooria Foove ühendas huvi värvi väljenduslikkuse vastu. Nad kandsid värve lõuendile suurte ebakorrapäraste värvilaikudena. Nende maastikud, portreed, aktid on tugevalt lihtsustatud. Maalid on kaotanud ruumilisuse ja vormid võivad olla moonutatud. HENRI MATISSE - Foovide kuulsaim esindaja. Alustas akadeemilises laadis töödega ja oli edukas. Sellest hoolimata toimus loomingus pööre, sai mõjutusi postimpressionistidelt, eriti Cezanne'lt. ´´Madame Matisse (Roheline joon)`` - töö on jõuline. Värvid on tulised ja selged. Naise juuksed on sinised ja elavdatud väikeste punaste täppidega
1905-1906 Roosa periood Alates 1904. aastast leidis Picasso elus aset positiivne muutus. Fernande Olivier´ näol leidis ta endale kallima ja elukaaslase. Picasso maalidele hakkas vähehaaval ilmuma uusi värvitoone mahedat roosat, sooje punaseid ja teisi heledaid värve. Arlekiinid ja veiderdajad esinevad Picasso roosa perioodil maalidel pidevalt. 1906-1915 Kubism Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Tpicasso suhe Olivier'iga hakkas hääbuma kui ta 1911. aastal kohtas Picasso Eva Goueli. Ta armus silmapilkselt ja kolis temaga järgmisel aastal ühisesse korterisse. 1915. aasta detsembris suri noor naine tuberkoloosi. 1916-1925 Klassitsism Nii Picasso loomingus kui ka eraelus toimusid aastatel 1916-1925 olulised muutused
ohustatud rohunepid. Lamminiitudel peatuvad kevadiste üleujutuste ajal paljud läbirändavad veelinnud, teiste seas ka väike ja laululuiged. Vanades märgades metsades, kus on rohkelt surnud ja surevat puitu, kopsivad musträhn, hallpea-rähn, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn ning laulavad väike- kärbsenäpid. Metsad on ka koduks kakkudele, kellest tavaliseim on händkakk. Kaitsealal on kohatud 44 liiki imetajaid. Soomaa rahvuspargi mitmekesised maastikud pakuvad sobivaid elupaiku nii suurtele kui väikestele imetajaliikidele. 20 sajandi teisel poolel toimunud majanduslikud muutused ja inimtegevuse taandumise on Soomaast teinud pelgupaiga ja sobiliku elukoha paljudele meie laiuskraadi tüüpilistele ja ka haruldastele neljajalgsetele. Soomaal ja selle vahetus ümbruses elab arvukas põdra ja metskitse asurkond. Siin tunneb ennast hästi metssiga. Sõraliste hea käekäik ja inimtegevuse piiratus mõjub soodsalt ka teistele liikidele
· Esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. · Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine, mille kõrgaeg oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel. · Puulõikekunst levis massiliselt ja selle publikuks oli peamiselt linnade lihtrahvas. · Puulõigete temaatika oli mitmesugune, kuid tähtsal kohal oli igapäevane elu, mida kujutati realistlikult, kuid sageli humoristlikult ja karikatuurselt, samuti naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad ja muu selline. Värvilise trükigraafia meistrid · Värvukuse trükigraafika tähtsamad meistrid olid Kitagawa Utamaro (1753 - 1806), Katsushika Hokusai (1760 1849) ja Ando Hiroshige (1787 1858). · Neist kuulsaim on Hokusai, suurem osas loomingus on ta kujutanud humoristlikult rahvalikke tüüpe. Euroopas sai ta kuulsaks eriti oma looduspiltidega, millel võib tihti näha jaapanlaste püha mänge Fudzijamat.
juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed - maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv. Tundub, nagu oleks van Gogh meeletult kiirustanud: ta
SISUKORD Sissejuhatus 2 1.Paiknemine 3 · 1.1 Kliima 3 · 1.2 Jõed 3 · 1.3 Järved 3 · 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik 6 · 2.1 Demograafilised näitajad 6 · 2.2 Asustus 6 3 Riik 7
ja sandurid ning orud. Taimedel esineb palju kasvukohti (taimkate sootaimedest, kuivalembesteni). Järske nõlvu ohustab erosioon. Maastikulise eriilmelisuse tõttu esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad ovaalseid künniseid ja seljakuid. Esinevad liigniisked rohumaad, sood ja järved. Vooremaa on võetud looduskaitse alla kui maailma üks tüüpilisemaid voorestikke. Voorte pikkus ulatub 2...10 km, kõrgus 20...40 m. Voored on mandrijää kuhje ja kulutusvormid. Voorte suund ühtib mandrijää liikumise suunaga. Voori katavad kruusadest-liivadest moreenikiht. Esinevad kuusikud ja kuuse-segametsad. Järvesid esineb palju (Saadjärv, Kaiavere, Raigastvere, Elistvere).
o Kõrged kommunaalkulud; Pooltühjad palju-korterilised elamud Kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid o Ääremaastumise tunne (sulgemiste tõttu); o Haja-asulate hääbumine, väikeste külade elujõulisus (kultuurilugu) o Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemsed, kiiresti tühjenevad keskasulad (väikesed tulud, suured kulud, puuduvad ,,juured") o Visuaalselt väheatraktiivsed maastikud (võsastusmine, hooldamata maastikud, lagunevad hooned, ,,karpmajad" MAAPIIRKONDADE SOTSIAALNE OLUKORD (L11) Kõige halvema kättesaadavusega teenused maal Sissetulekud ja vaesus maal: geograafilisi jooni o Kõige suuremad sissetulekud Harjumaal, Hiiumaal ja Tartus o Keskmine palk 700-800euri o Kõige rohkem vaeseid piirkondi Kagu-Eestis Teenuste kättesaadavuse halvenemist mõjutavad tegurid maakohtades o Rahvastikuvähenemine +
MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES! Maastiku taastamise ulatus Maastiku elementide taastamine, või avamine(kiviaed) Maastiku hoolduskavad, maastik kaitsealade kaitsekorralduskavades Rikutud maastiku taastamine arvestades regiooni maastiku omapära Mingi ajastu maastiku terviklik taastamine Maastiku kui ressurssi taastamine Maastikuhoiu tegevused tänases Eestis Põllumajandusmaastik- põllumajanduskeskkonnaprogramm, maastikuelemendid Väärtuslikud maastikud - maastikuhoolduskava Kaitsealad – keskkonnakorralduskava (maastikulised aspektid) Mõisapargid (rekonstrueerimiskava, hoolduskava) Puhkealad ja nende kujundamine Karjääride rekultiveerimine Planeeringud Ruumilised keskkonnameetmed jne Näited UNESCO maailma loodus ja kultuuripärandi konventsioon- maastikulised väärtuskriteeriumid (1990) Maastik on süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate,
Pearõhu pani Laikmaa joonistamisele. Seejuures eitas ta joonistamist kipspeade ning mudelite järgi ja pooldas elavat modelli. Joonistusvahendina eelistas ta sütt grafiidile ja suunas looma tonaalseid lahendusi. Ta ei eitanud erinevate joonistusvõtete kasutamist ja lineaarset kujutamisviisi, kuid sel juhul juhtis õpilase tähelepanu asjaolule, et kujutatavas tegelikkuses, looduses joon sama hästi kui puudub. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist 4 portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt
Prantsuse maalikunst Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism. Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". Veel üheks tuntuks maastikumaalijaks oli Claude Lorrain. Tema maastikes laiuvad kaugusesse minevad vaated, mille esiplaanil on puudegrupid, sambad, varemed. Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine". Claude Lorrain (1600-1672)
-1909. a. õppis ta Helsingi ülikoolis kirjandust, rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Mõned aastad pärast ülikooli lõpetamist valiti ta esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks Helsingi ülikooli. Selles ametis oli kirjanik surmani 1942. a. Esimene luulekogu Ridalalt "Villem Grünthali laulud" ilmus 1908. a., millele järgnes "Kauged rannad" 1914. a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa. Ridala luule ammendamatuks aineallikaks on kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. "Rand, kuldne, unistustega, / mu kodumaa!" hüüatab Ridala luuletuses "Noorusmaa". Kirjanik oli esimene , kes tõi selle aine meie lüürikasse tõeliselt luuleväärselt. Neidsamu loodusvaateid hiljem kujutanud kirjanikel puudus Ridalale omane impressionistlik üksikasjalikkus. Impressionistliku stiili tunnuseid on ka ühes Ridala tuntumais luuletuses "Talvine õhtu", mis avaldati ka ajakirjas "Noor- Eesti". Talvine õhtu Üle hämara, varjudest tume, õrna ja sinava lume
Raba on soo arengu toitevaene järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Rabade elustik on liigivaene. Taimedest on rabadele iseloomulikud turbasamblad. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Valgus · Madala taimestiku tõttu on rabad avatud maastikud, kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. · Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. · Valguselembelised taimed on männid, sookased ja kanarbik. · Rabades on nii päeva-kui ööloomi. · Suvekuude jooksul soojendab päike raba üsna halvasti taimede maapealsed osad kuumenevad tugevalt, aga juured jäävad jahedamasse keskkonda. Madala soojusjuhtivuse tõttu toimub temperatuuride võrdsustumine turba ülemiste ja alumiste kihtide vahel aeglaselt.
7. Millal levis J a apanisse zen-budism? Alates 12. sajandist 8. Millistes kunstiliikides avaldub s elle mõju? Hiinast hakkas levima Zen-budism 9. Kuidas tehti värvilist puulõiget? Trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele listati pintsliga värvid, hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine 10. Milliseid teema sid kujutati jaapani puulõigetel? Te maatika: igapäevane elu , naised, loomad, taimed, maastikud, teatritseenid, kuulsad näitlejad jne. 11. J äta me elde kolme suurima jaapani puulõigete looja nimed. Meistris: Kitagawa Utamaro, Katsushika Hokusai, Ando Hiroshige. 12. Kes oli kuulsaim jaapani puulõikemeister? Katsushika Hokusai 4. VANA - AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk - Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olme egid on Kesk-Ame erika vanima kõrgkultuuri loojad. 2
Kui külastajaid on palju, siis prügikonteinerid täituvad liiga kiiresti , kui prügi üldse sinna jõuab. Tehakse ka palju lõkkeid suvalistesse kohtadesse ning tihtipeale visatakse lõkesse asju, mis ei põle. Nad arvavad, et kui inimene jaksab saarele asjad kaasa võtta, siis peaks jõudma kergema lasti pärast endaga ka tagasi viia Ühenäoliseks muutumine Sihtkohtadel on oht turistide soovidele vastu tulles ühenäoliseks muutuda. Maastikud, majutus, toit ja joogid jne peavad rahuldama turistide iha uue ja tundmatu järele, kuid samas ei tohi nad olla liiga uued ja võõrad, sest tegelikult otsivad vaid vähesed turistid täiesti uusi asju. Kultuurikonfliktid Et turism tähendab inimeste liikumist erinevatesse geograafilistesse punktidesse ja sotsiaalsete sidemete loomist inimeste vahel, kes muidu iial ei kohtuks, võivad etniliste ja
kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku loodukasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Majandustegevus ja loodusvarade kasutamine toimub rahvuspargis kooskõlas looduskaitse põhimõtetega ja viisil ning määral, mis ei kahjusta rahvuspargi loodust ega mõjuta oluliselt maastiku üldilmet. Soomaa imetajad Soomaa mitmekesised maastikud pakuvad sobivaid elupaiku nii suurtele kui väikestele loomadele. Siin on 45 imetajaliigi elupaik. Sageli võib näha põtru. Metssigu ja metskitsi ei ole Soomaal eriti. Marjade küpsemise ajal võib Soomaa metsades kohata ka karusid. Soomaal elab kümmekond liiki väikeimetajaid. Siili, mäkra ja tuhkrut on vähe, sest märg maastik neile ei sobi. Kõikjal võib see-eest kohata kährikut ja rebast, veidi harvem oravat, valgejänest ja metsnugist
Kunstimuuseumi - asutajana ning oli ka Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ja auliige. 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Nikolai Voldemar Triik (1884-1940) -modernismi suurkuju- kuulub 20. Sajandi olulisimate kunstnike hulka, kelle looming tõi kaasa murrangu siinses kunstis. Triik oli seotud kultuurirühmitusega “Noor Eesti”, kes seadis eesmärgiks muuta siinne kultuur modernsemaks ja rahvusvahelisemaks. See neil õnnestus. Triigi loominguks on maastikud ja portreed aga ka poliitilise suunaga kunst ja jõulised kompositsioonid. Ta kogus Eesti Rahva Muuseumile tahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust. Ta töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel ja 1914. aastast mitmes üldhariduskoolis. Aastast 1916 oli ta Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige. !919-1920 oli ta Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja. Aastatel 1926-1928 oli ta Tallinnas vabakunstnik
1973) ja Georges Braque'i (1882-1963) töödes. Mõiste ,,kuism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles (1870-1943) ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Nad lähtusid Paul Cezanne'i (1839-1906) taotlusest leida igas esemes ideaalset geomeetrilist vormi. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju nt. muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne geomeetrilistena nagu kuup, silinder jne, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena ehk esemete kujutamine mitmest vaatevinklist ühekorraga. Nad lähtusid asjade ehitusest ega kujutanud neid sellistena, nagu inimene neid näeb, vaid nagu nad tõeliselt on, näiteks me näeme korraga kuubi kolme külge, aga kubistid kujutasid selle kõiki kuut külge. Kubismi jaoks oli määrav eseme vorm ja kuju. Värv jäeti meelega tahaplaanile, vormi rõhutamiseks kasutati
Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Perspektiivid olid keerulised, kehaasendid olid raskeloomulised, figuurid kattuvad, emotsioone edastati täpselt, maalidesse toodi sisse ruumilisus. Muutus maalide temaatika- antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti
Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Perspektiivid olid keerulised, kehaasendid olid raskeloomulised, figuurid kattuvad, emotsioone edastati täpselt, maalidesse toodi sisse ruumilisus. Muutus maalide temaatika- antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti
BAROKK. XVII-XVIII alg. Kasvas välja renessanssist. Taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine.Eur. riikides monarhia, seega absolutism.Kodusõjad. Kunst jaotatud üldiselt kolmeks: 1)riigid,kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega.Näiteks Habsburgide dünastia maad Aust.,Ita.,Belgia,Hisp. 2) iigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Ing,Pr,Põhja-Saks.Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3)Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland.N: Skand,Est. Stiilipuhtale barokkile vastavad ainult 1-se rühma maad. B-ki sünnimaaks on Ita. ja B-ki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel. Arhitektuur Itaalias.Kirikud.Mindi üle ladina ristile.Kirikud muutusid pikkadeks. Nelitise kohal kuppel mille alla jäid aknad.Lõuna ja põhjatiivas kabelid. Tähelepanu maalidel ja skulptuuridel.Ne...
POSTIMPRESSIONISTID I Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju 20.sajandi kunstisuundadele. Eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti--Vincent van Goghi, Paul Gauguini ja Paul Cezanne'i looming. Vincent van Gogh ja Paul Gauguin olid õppinud impressionismi lähedaselt maalima Camille Pissarro juhendamisel. 1880.aastate lõpus hakkas mõlema kunstniku looming impr...
Sissejuhatus ja kunstistiilist Van Gogh töötas kunstnikuna vaid 20 aastat ja terve selle perioodi ajal müüs ta üheainsa maali. Kuid see ei tee temast halba kunstnikku. Vastupidi, tänapäeval peetakse Vincent van Goghi väga kuulsaks, oskuslikuks ja mõjukaks kunstnikuks. Tema koheselt äratuntavaid teoseid müüakse oksjonitel miljonite eest ja tema maalidest on saanud inspiratsiooni tuhanded. Vincent van Gogh tegi oma elu jooksul 2000 kunstiteost. Kõige rohkem esinesid tema teostes maastikud, portreed ja päevalilled. Van Goghi võiks pidada ka koloristiks, kuna tema teostes on värvidel väga suur rõhk. Van Goghi põhiliseks kunstistiiliks peetakse post-impressionismi. Post-impressionism laiendas impressionismi piire, post-impressionismis esinevad eredad värvid, paks värvikiht ja isepärased pintslilöögid, kuid samas rõhutatakse geomeetrilisi vorme ja kasutatakse ebaloomulikke ja utoopilisi värve.
siis ka Veneetsia. Murrangulised muutused toimusid nii arhitektuuris, skulptuuris kui ka maaalikunstis. Maalijad lähtusid nüüd loodusest, nad õppisid õiget ruumikujundust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessans. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilisrhelget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; kasutatakse puhtaid värvitoone. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui selle täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti SANDRO BOTTICELLI (1444-1510) Botticelli õige nimi oli Alessandro di Mariano Filipepi
................................ 9 Tekst.......................................................................................................................... 9 Joonised..................................................................................................................... 9 Sissejuhatus Tartu-Jõgeva puhkeala asub Jõgeva- ja Tartumaal, väärika Emajõe kallastel ja metsarikkal tublisti liigendatud Kaiu mõhnastikul. Mitmekülgseid metsapuhkuse võimalusi lubavad maastikud Emajõe-Suursoo ja Alam-Pedja looduskaitsealade vahel on Eesti suuruselt teise linna, Tartu, elanikele sobiv võimalus looduses liikumise harrastamiseks ja seeläbi tervise taastamiseks ning saavutatud vormi säilitamiseks. [1] Üldiseloomustus Tartu- ja Jõgevamaal paiknev puhkeala koosneb kahest osa-alast: Tartu ja Saare- Vara. Tartu osa-ala objektid asuvad Tähtvere ja Kambja vallas ja on mõeldud valdavalt linnalähedaseks puhkuseks
8. Suure osa oma maalidest valmisid Kopenhaagenis. 9. . E 10. Soovitas looduses nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile silindrile, kuubile, koonsuele. 11. Ta hakkas kujutama igat objekti, sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm oleks võimalikult selge ja ilmekas (nagu Egiptuse poos). Lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt, pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele. 12. Teoste motiivid olid maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. Postimpressionistid II 1. Sõna neo neoimperssionismis tähendas uus. Nagu neo alati tähendab. 2. Punkt-kunst. 3. Neoimperssionistide eesmärk oli jäljendada võimalikult tõetruult nähtava maailma värve (sarnaselt imperssionismile), aga Seurat tahtis oma meetodi järjekindlamalt teadusele toetada. Ta arvestas, et värvilised objektid mõjutavad üksteise nähtavat värvust sellega, et
emotsionaalne reageering ärevatele aegadele. Parimad näited on "Pühajärv" (1918–1920) ning "Otepää maastik" (1918–1920). Ekspressionismist on mõjutusi saanud ka suured figuurikompositsioonid, nagu näiteks: Pietà (1919) ja "Kolgata" (1921). Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi kaasa rahunemise. Sel puhul on heaks stiilinäteks maal "Varemed Capril" (1922–1923). Teda ajendas maalima vaimustus sealse looduse värviilust. Nii siis sündisidki kaunid Rooma vaated, Capri maastikud ning Veneetsia kanalite kujutised. Laiade nurgeliste pintslilöökidega maalitud töödes on K. Mäe uurijad täheldanud omapärast Cézanne’i tõlgendust. Teadaolevalt avaldasItaalia Mägi’le sügavat mõju ning seega valmisid kunstniku võluvaimad maalid just seal. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali, näiteks „Holsti“ (1916). Hilistes portreedes väljendub 1920
selged. Mitmetes aedades mängib ta kujunuduselementide nurkadega, viies vaataja pilgu kord dramaatiliselt ja ähvardavalt paigutatud kivimürakatega taevasse, kord rangelt trimmitud põõsastega kaugemale horisondile. Ta kasutab tavapäraste loomulikemana mõjuvate kivide asemel abstraktsemaid vorme. Ümarad korrektsed sambad ja ruudukujulised kivid on tema aedades tihti kasutatavad elemendid. Mirei Shigemori aiad on tuntud kui lääneliku lähenemisega maastikud, kus lääne modernism on segatud traditsioonide ja sümbolismiga. Shigemori sai inspiratsiooni siiski igapäevastest nähtustest, sündmustest ja jaapani traditsioonidest, muutes need kaasaegseteks selgeteks ja lihtsateks sümboliteks. Malelaua (ichimatsu) muster on tuletatud tema sõnul Shokin-tei teemaja seintelt, mis on ehitatud 17. sajandil. Kasuga Jinga pargis on kasutatud numbrite 7-5-3 seost, kus suured kivid on süsteemselt
(pidev katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega. Tiheasula haljastu on inimtekkeline, haljastustegevuse ja taimkatte iseenesliku arenemise koondtulemus linnas ehk rohestruktuur. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: · tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; · suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; · üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühiskondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); · kalmistud;
mingi vabaduse ja aktiivsuse või lausa orjastab inimese, sunnib teda oma tegevustes igati kohanema kodupaiga looduskeskkonnaga? KLASSIKALINE PERIOOD Regiooni mõiste loomine - Saksa maastiku-uurijad Otto Schlüter saksa maastiku-uurijate mõtete väljendaja: · Maa on iiksteisest erinevate, omaparaste ja sisemiselt ühtlaste ruumiüksuste e. maastike mosaiik; · -maastikud pole antud. Geograafia tilesanne on maastikud tiles leida, piiritleda ja kirjeldada. Ülesleidmisel ja piiritlemisel tuleb arvestada, et maastikud on erinevate loodusnähtuste ja inimtegevuste vastastikuse m6ju areenid ja seda vastastikust m6ju ning p6imumist tulebki kirjeldamisel avada -nagu see geograafias oli juba üldtunnustatud; · -algselt eksisteerivad ürgmaastikud (Urlandschaften), mida inimtegevus ümber kujundab kultuurmaastikeks (Kulturlandschaften). Esimesi uurib loodusgeograafia,
looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest, vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast. Enamasti pole tema maastikud puhtakujulised, vaid neile on maalitud ka mõni inimfiguur. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja kindla kompositsiooniskeemi. Külgedelt piiravad maali võimsad puude või ehitiste massiivid ning nende vahelt avaneb vaade udusesse kaugusesse.
maal, kaob täpseid kontuuri toonitav joonistus, Édouard Manet (1832 1883) varjude kasutamine nõrk, ei tarvita musta värvi, Claude Monet (1840 1926) suur heledus, skitseeriv maalitehnika, täpne Auguste Renoir (1841 1919) kujutis elust, maastikud, põllud, sillad, raudteed, Edgar Degas (1834 1917) taevas, vesi, pilved, purjekad, tantsijannad, Camille Pissarro (1830 1903) neegrid jne, maastik esiplaanil, pilt ülevalt- või Alfred Sisley(1839 1899) altvaates Skulptuur:
Seda ala pommitati nii kahuri- kui ka reaktiivmürskude ning lennukipommidega. Praegu meenutavad liivapaljandikega Jussi mäed tundruid või Sotimaale iseloomulikke kanarbikunõmmesid, kuhu ajapikku ilmub haava-kasevõsa. Militaarkahjustustest hakkavad veel silma raskete lahingu- ja transpordimasinatega lõhutud maakamar ning purustustele järgnenud pinnase erosioon, paigutised õlireostuskolded, laskeharjutustest põhjustatud metsapõlengute jäljed ja risustatud maastikud. Jussi nõmm oma ümbruses asuva 6 järvega ja erinevate metsatüüpidega moodustab väga vahelduva pinnamoe. On raske öelda, kas suured põlengud tegid rohkem kahju või on uue ja omanäolise looduskoosluse tekkimine vaid suur võit. Jussi nõmm Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Kui Jussi nõmme viimane oluline kujunemine lahingõppustel kasutatud mürskude tagajärjel
2) Kõrged kommunaalkulud; Pooltühjad palju-korterilised elamud Kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid 3) Ääremaastumise tunne (sulgemiste tõttu); 4) Haja-asulate hääbumine, väikeste külade elujõulisuse kadumine 5) Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemsed, kiiresti tühjenevad keskasulad (väikesed tulud, suured kulud, puuduvad ,,juured") 6) Visuaalselt väheatraktiivsed maastikud (võsastumine, hooldamata maastikud, lagunevad hooned, ,,karpmajad" MAAPIIRKONDADE SOTSIAALNE OLUKORD (L11) Kõige halvema kättesaadavusega teenused maal Kõige kaugemal asuvad maa-asulatest tavaliselt: pank/pangaautomaat, apteek, postkontor, linna- ja vallavalitsus, huvikoolid, arstiabi võimalus. (Olmemugavused: keskküte, veeklosett, vann/duss) Sissetulekud ja vaesus maal: geograafilisi jooni Keskmine brutopalk on suurem suuremates linnades ja tagamaal.
Mauritaania piirneb Senegali, Mali, Alzeeria ja Maroko poolt hõivatud Lääne-Saharaga. Ilmakaartest lähtudes: põhjas: Lääne-Sahara, kirdes: Alzeeria, idas: Mali, kagus: Mali, lõunas: Mali, edelas: Senegal, läänes: Atlandi ookean, loodes: Lääne-Sahara. Pinnamood Mauritaanias on koos kaks täiesti erinevat maastikutüüpi. Lõunas, piki Senegali jõge, laiub väike riba viljakat maad; ülejäänud osa riigist hõlmavad aga kuivad maastikud, mis moodustavad kokku Sahara kõrbe. Atlandi ookeani rannikumadalikult tõuseb maapind aeglaselt ida suunas. Suurema osa territooriumist hõlmab valdavalt 200-500 m kõrgune (kõrgeim koht 917 m) lavamaa (Sahara). Lääneosas asuvad edela-kirde-suunalised liikuvate luidete ahelikud, ida-ja kirdeosas suured luitealad: Ouarane, Iguidi, Chech ja Djouf. Riigi kõrgeim tipp on Kedia d'Idjil (917 m) Adrari mäestikus. Kliima
Kõik teavad et puitu kasutatakse erinevatel otstarbetel. Kuigi kõige sagedamini kasutatakse puitu ikkagi ehituseks! 9 Mänd Joonis 1. Männi ehitus Joonis 2. Männi käbi ehitus 10 KOKKUVÕTE Paljassemnetaimede hulka kuuluvad tavaliselt igihaljad puud ja põõsad. Paljasseemne- taimed, nagu kuusk, mänd ja kadakas, teevad meie metsad rikkamaks, ja maastikud kaunimaks. Milline oleks küll Eesti loodus, kui jõuluaegses metsas ei seisaks uhkelt lumise mantliga kuusepuud, või kui kaunid kadakad ei uhkeldaks saarte rannikutel või männid ei sirutaks pilvepatju meenutavaid oksi taeva poole ? Ilma männita, kuuseta, kadakateta ei oskaks me eestimaist loodust ette kujutadagi, sest just need kaunid puud teevad meie looduse omapäraseks. Referaati kirjutades sain teada, et enamus okaspuid kasutatakse puidutööstuses. Jätkuks
Vabaduse väljakul, kus neljandal korrusel oli ka tema ateljee. Luulik Kokamäe loomingu algperioodi kuuluvad lüürilise kallakuga realistlikud portreed, milles ta jätkas Eesti portreemaali häid traditsioone. Sellest perioodist on maalid Inge Teder 1957, Imbi 1959, Inna Taarna 1961, baleriin Elonna Spriit 1963 (kõik EKM). Luulik Kokamäe loomingu kõrgaeg oli 1970-80ndad, mil kujunesid välja impressionistlik maalilaad ja meelisainestik. Seda perioodi iseloomustavad avarad ja valgusküllased maastikud rahulikes poosides figuuridega: Rauge õhtu 1974 (EKM), Epp orhideega 1976 (EKM), Epp 1978 (EKM), Pierrot öö 1980, Kevadõhtu 1980, Jaanipäeva paiku 1981 (erakogus) jne. 1981 sai ta Konrad Mäe nimelise kunstipreemia. Hulgaliste näituste seast on meeldejäävamad 1979. a. Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis ja 1991. a. Tartu Kunstimuuseumis asetleidnud näitused. Kasutatud kirjandus www.google.ee www.wikipedia.com www.navitrolla.ee www.eppmaria.ee
siis ka Veneetsia. Murrangulised muutused toimusid nii arhitektuuris, skulptuuris kui ka maaalikunstis. Maalijad lähtusid nüüd loodusest, nad õppisid õiget ruumikujundust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessans. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilisrhelget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; kasutatakse puhtaid värvitoone. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui selle täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. SANDRO BOTTICELLI (1444-1510) Botticelli õige nimi oli Alessandro di Mariano Filipepi. Tema ja ta vennad said hüüdnime Botticelli, mis tähendab itaalia keeles "väikesed tünnid", seda vanema venna järgi,
Vararenessanss on renessanssaja osa vahemikus 1430-1500. oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks Firenze. Renessanss ajastu muutis kõvasti maalikunsti mis oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist. Renessanssajastu maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan tühi ja igav, ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Perspektiivid olid keerulised, kehaasendid olid raskeloomulised, figuurid kattuvad, emotsioone edastati täpselt, maalidesse toodi sisse ruumilisus. Muutus maalide temaatika- antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. 15
1911. aasta Capri saarel ja kuhu naasis veelkord 1912 peale oma Tuneesia matka. Pagendus- ja reisiaastail hakkas ta viljelema maastikumaali. Postimpressionismi mõjul muutus ta laad ekspressiivsemaks, pinnakäsitlus stiliseerivaks, koloriidile sai iseloomulikuks kontrastne värvikus. Portreedest on karakteritihedaimad "Mia Donna" ,"Itaalia poisike" ja "Araablane". 1913-32 aastatel tegutses A. Laikmaa Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Sellal lõi ta oma esimesed Eesti maastikud, kus ta tõi ta esile Läänemaa ja saarte looduse omapära. Samuti jätkas ta portreede maalimist. A. Laikmaa oli looduse ja metsa rüpes kasvanud ja 1920ndatel aastatel asus vanameister Haapsalu lähedale Taeblasse omale talu ehitama. 1932. Aastal sulges Laikmaa ateljeekooli ja kolis Taeblasse, kus tema ideaalide väljendusena oli valminud Eestis ainulaadne rahvusromantilises stiilis tõeline kunstniku maja. Seal jätkas Laikmaa
kiiremate loomadega, et neid nahka pista. Tema lemmiktoiduks on punased ja oranzid õied (Miksike, 2017) Kõrbemaod reguleerivad oma kehatemperatuuri väliskeskkonnast soojust juurde võttes või seda loovutades. Kuna nende kehatemperatuur sõltub välisteguritest, vajavad nad vähem energiat, kui linnud ja imetajad. Seega vajavad nad vähem toitu, mis on kõrbe oludes kasulik omadus. Niiskust hoiab väga hästi nende soomuseline nahk (Miksike, 2017). Kokkuvõte Kõrbed on väga huvitavad maastikud - seal elab palju erinevaid huvitavaid loomi ning kasvavad erilised taimed. Minu jaoks oli põnev teada saada,et peale liivakõrbete on olemas veel teisi liiki kõrbeid. Kõrbetes on peidus palju maavarasid, kuid neid ei ole võimalik kasutada. Kõrbed võivad muutuda õitsevateks väljadeks, kuid vaid lühikesel perioodil. Kõrbetes elab palju huvitavaid loomi, kes on kohanenud kõrbekliimaga. Oma referaadis räägin pikemalt nt kaamelitest, skorpionidest, madudest ja kõrberebastest.
rohkem tooteid. 13)Selgita Läänemere mõju majandusgeograafilisele asendile. - võimalus transiidiks, meretranspordile, kalastamisele. Transiidil on ka halb mõju,see reostab merd. Läänemere reostus on samuti üks mõjuvatest faktoritest. Reostuse tagajärjel kannatab mereelustikk, mis mõjutab ka kalandust. 14)Nim 2 keskonnprobleemi, mis kaasnevad põlevkivi laevandamise ja kasutamisega. *Tuhast, mis põlemisel tekib, tekivad tehnogeensed maastikud. *Veereostus 15)Põhjenda, miks oled nõus või miks ei ole nõus järgmiste näidetega: *Eestis ei tasu suurte kaubakoguste vedamiseks kasutada jõelaevandust. Nõustun, sest jõelaevanduse asemel võib kasutada samahästi autotransporti või rongitransporti. Jõelaevandus reostaks veelgi meie jõgesid. Reostus ühtlasi mõjub taas veeelustikule. *Eesti sisestes kaubavedudes on otstarbekas kasutada autotransporti. 16)Nimeta lisaks kalapüügile veel 2 merega seotud majandustegevust.
Kool KONRAD WILHELM MÄGI Referaat Nimi Kool klass 1 Linn aasta Sisukord SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. KONRAD MÄGI ELULUGU.......................................................................................4 2. LOOMING....................................................................................................................6 4. KONRAD MÄE MEDAL...........................................................................................12 Laureaadid...................................................................................................................12 KASUTATUD MATERJAL..............................................................................
naine roheliste sukkadega". Karl Schmidt-Rottluff (1884-1976) - Saksa kunstnik. - Kõige jõulisemad ja looduslikumad teosed. - Pärast sõda hakkas kujutama kristust ja teisi usuteemalisi figuure. - "Sissesõidutee"; "Autoportree kaabuga"; "Vestlus surmaga". Emil Nolde (1867-1959) - Usu teemalised maalid, natüürmordid, müstilised maastikud, mis on primitiivsed, kuid samas täis kirge. - "Natüürmort maskidega"; "Prohvet" graafiline leht, puulõige; "Tantsijad küünalde vahel"; "Risti löödud"; "Ärritatud inimesed" Oskar Kokoschka (1886-1980) - Austria kunstnik. - Väändunud ja lagunenud motiivid. Teosed olid liikuvad ja rahutud. - "Autoportree"; "Kaks armastajat" Otto Dix (1891-1969)
). Laad muutus postimpressionismi mõjul ekspressiivsemaks, pinnakäsitlus stiliseerivaks, koloriidile sai iseloomulikuks kontrastne värvikus. ,,Itaalia poisike" Tegutses 1913 1932 aastal Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal.
Aleksander Suur lahingus. Mosaiik Akrobaadid. Mosaiik Maalingud nn. Müsteeriumide Villas Pompejis Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Virsikud ja klaas
Portreemaalid olid enamasti tahvelmaalid, mis on kõik hävinud. Rooma maalikunsti pakuvad hästi aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud ülikute suvituslinna, Pompeji, väljakaevatud majade seinad. Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Neid oskusi rakendati seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal oli fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must- valgeid mosaiike (Hadrianuse villas); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas). Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili:
Vähese pärast on murenemiskoorik õhuke ja biopoduktsioon väga väike, rabenemine on porsumise suhtes selges ülekaalus. Lühikestel vihmaperioodidel on biokeemiliste protsessid see-eest väga hoogsad. Geokeemiliste protsesside iseärasustest tulenevalt tekib niiksemais paigus palju punakaid murenemissaadusi ja mullad on seal punakat värvi. Mandrite keskel vahelduvad algelised kõrbemullad lahtise või poolkinnistunud liiva ja rähaga. Kõige iseloomulikum,ad maastikud on savann, poolkõrb ja kõrb. Põllundust võimaldab harilikult vaid kunstlik niisutus. Ainult mandrite idaosa mussoonaladel on hõrendikke ja troopilisi mussoonvihmametsi(Eesti Entsüklopeedia 1996). 9 KOKKUVÕTE Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme
Michelangelo - "Mooses" paavst Michelangelo -"Taavet" (Firenze Julius II hauamonument Kunstiakadeemia. Itaalia) Raffael - pärisnimega Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi (1483-1520), kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses, taustaks suurejooneline arhitektuur või kaunid maastikud. Ei olnud nii mitmekülgne kui Leonardo ega nii võimas kui Michelangelo, kuid tema viis kõige täielikumalt ellu kõrgrenessansi ideaalid. Töid: Raffael - "Püha Jüri võitlus lohega" (Pariis, Raffael- "Sixtuse Madonna" (Dresden, Louvre) Saksamaa) Raffael - "Parnass" (Vatikan) Saksa renessansi meister ja tema töid. Albrecht Dürer (1471--1528) - Joonistajana ja graafikuna on ta ületamatu. Graafika
KUNDA ÜHISGÜMNAASIUM KONRAD MÄGI Referaat Koostaja: Kristo Linnas Kunda 2011 Konrad Mäe elu Konrad Wilhelm Mägi on sündinud 1. november 1878. aastal Tartumaal Hellenurme mõisavalitseja pojana. Konrad oli perekonna noorimaid lapsi, kes kasvas koos õe ja nelja vanema vennaga. Pärast Konradi sündi asus ta isa, Andres Mägi, oma perega Uderna mõisa, kus ta pidas vaheldumisi aidamehe, abivalitseja ja valitseja ametit. Tema põhiliseks lapse - põlvekoduks sai Uderna mõis, mis andis talle esimesed ettekujutused ümbritsevast maailmast. Arvestades Konrad Mäe muljetejanu ja rahutut tegutsemisindu, mis hiljem eriti selgelt ilmsiks tuli, vastas tollane lapsepõlvemiljöö tema loomusele ja soodustas varajastest eluaastatest peale aktiivse isiksuse kujunemisel. Isiksuse väljaarenemisele aitas kindlasti kaasa ka perekonnas valitsev õhkkond. Arvatavasti see kodun...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
