Maastik: territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad looduslike ja antropogeensete faktorite mõjud ja koosmõjud. Maastikulised väärtuskriteeriumid (1990 UNESCO) ● Esteetiline kvaliteet ● Ehitised, nende kompleksid ● Traditsiooniline maakasutus ● Põllumajandusmaastikud (traditsiooniline) ● Pargid, iluaiad ● Ajaloolised tööstusmaastikud, kaevandused ● Kohalikule kogukonnale olulised maastikud Maastiku väärtused ● Ajaloolis-kultuuriline väärtus (kultuuripärand) ● Looduslik (elurikkus, kooslused, liigi) ● Esteetiline, ilu ● Maastikuteenused (ökosüsteemsed väärtused) jne Maastikuhoiu tegevused tänases Eestis ● Põllumajandusmaastik – põllumajanduskeskkonnaprogramm, maastikuelemendid ● Väärtuslikud maastikud – maastikuhoolduskava ● Kaitsealad – keskkonnakorralduskava (maastikulised aspektid)
Sajandivahetusel sünnib RAHVUSROMANTISM seoses rahvusriikide tekkega ja rahvakultuuri väärtustamisega. Kujutavas kunstis pöördutakse rahvaluule temaatika ja rahvakunsti eeskujude poole. ESINDAJAD: *Aksel Gallen-Kallela - ,,Kalevala" illustratsioonid, *Kristjan Raud Tartu kunstikooli rajaja, looming kantud rahvaluule ja ,,Kalevipoja" teemadest, *Ants Laikmaa Tallinna Ateljeekooli rajaja, loomingu paremiku moodustasid eesti haritlaste pastelltehnikas loodud portreed ja maastikud, *Nikolai Türk maalis maatikke ja portreid (J. Liivi portree, ,,Lennuk", ,,Märter") Juugendstiil Tekkis, kuna taheti vabaneda kõrgrenessansi ja sellele toetunud kunsti mõjust ning luua keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. ISELOOMUSTUS: *Loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja elektika eeskujudest. *Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed. *Arhitektuuris loobuti klassitsistlikest fassaadidest. *Hoonete välisilme pidi järgima
ja mosaiikidega väikestest varvilistest kivi või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Kuna seinamaalid olid tehtud väga erineval ajal, erinesid need üksteisest päris palju. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Roomas levis ak tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Maalide temaatika on mitmekesine. Maalide aine on võetud mütoloogiast või kirjandusest, osa maale kujutab olustikke, osa maastikku või esemeid. Mõnikord võeti eeskujuks kreeka maalikunstnike teoseid. Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: · Marmori jäljendamine
· triptühhon Maalikunst Prantsusmaal baroki ajal. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism. Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli NICOLAS POUSSIN. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". Veel üheks tuntuks maastikumaalijaks oli CLAUDE LORRAIN. Tema maastikes laiuvad kaugusesse minevad vaated, mille esiplaanil on puudegrupid, sambad, varemed. Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine".
Viimastel aastakümnetel on rajatud lähedusse kaks suurt liivakarjääri. Aastal 2001 koopaid tugevdati ja avati taas turistidele, kuid suleti varinguohu tõttu uuesti 2006. aastal. Inimmõju Palumaal on põllumajanduslike alasid kokku 27,7% Soode kuivendamine- tugeva inimmõju puhul rikutakse sookooslusi, mille taastumine võtab väga kaua aega, või ei taastu üldse Metsaraie, turba kaevandamine, erinevad karjäärid Kaitsealade loomine- Kasutatud kirjandus Eesti Maastikud. Ivar Arold http://entsyklopeedia.ee/artikkel/palumaa1 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/1054 http://www.imelineteadus.ee/article/20160714/NEWS/160719998 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4;30947564;est;eel isand;;&comp=objresult=ala&obj_id=-1978201976 https://piusainfo.wixsite.com/piusa/piusa-koobastiku-looduskaitseala TÄNAN KUULAMAST!
Viimastel aastakümnetel on rajatud lähedusse kaks suurt liivakarjääri. Aastal 2001 koopaid tugevdati ja avati taas turistidele, kuid suleti varinguohu tõttu uuesti 2006. aastal. Inimmõju Palumaal on põllumajanduslike alasid kokku 27,7% Soode kuivendamine- tugeva inimmõju puhul rikutakse sookooslusi, mille taastumine võtab väga kaua aega, või ei taastu üldse Metsaraie, turba kaevandamine, erinevad karjäärid Kaitsealade loomine- Kasutatud kirjandus Eesti Maastikud. Ivar Arold http://entsyklopeedia.ee/artikkel/palumaa1 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/1054 http://www.imelineteadus.ee/article/20160714/NEWS/160719998 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4;30947564;est;eel isand;;&comp=objresult=ala&obj_id=-1978201976 https://piusainfo.wixsite.com/piusa/piusa-koobastiku-looduskaitseala TÄNAN KUULAMAST!
· "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" (1986) · "Maavallast ja maailmakirjandusest" (kriitika- ja esseedekogumik, 1984) · "Minu silmad ja sinu silmad" (näidend, 1965) · "Kolm Lydiat" (1997). (Teoses leiab mitmeid arutlusi luulekunsti ja keele üle). · "Haukamaa laulu'" (1999). (Luulekogu on kirjutatud Võrumaa murrakus, sisaldab haikusid ja sonette). · "Jumalatosin" (2008) · "Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 19622008" (2008). (Luulekogu sisaldab luulekogusid ,,Aomaastikud", ,,Samarkandi vihik", ,,Järvemaastikud", ,,Klaasmaastikud", ,,Paani surm ja teisi luuletusi", ,,Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi", ,,Haukamaa laul" ja sarja ,,Muusad". ,,Muusasid ja maastikke" nimetatakse autori koondkoguks). Ain Kaalep on viljakas tõlkija. Tema huviorbiiti kuulub saksa-, hispaania- ja prantsuskeelne luule: · "Antillide luulet"
enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami kõrval sibab paljujalgne koerake (Giacomo Balla "Koera ja keti dünaamika"). Koloriidis eelistasid futuristid eredaid värvikasutusi. Futurismi hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike nö lenduri vaatepunktist (aeropittura). (Umberto Boccioni, Primo Conti, Luigi Russolo) Kubism - Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). isem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism (alguseks peetakse 1912. aastat). Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Ekspressionismi - Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi loomingut
Vahemaa tiikide ja metsa alade vahel võib olla kuni 1500 meetrit. Uuringus vaadeldud ala hõlmas 4067 ruutkilomeetrit Isere ja Savoie piirkonnas, kuhu jääb ka Gresivaudani tihedasti asustatud org. Orus asuvad kaks suurt linna Grenoble ja Chambery, kus elab vastavalt 500 000 ja 100 000 inimest. Mõlemad piirkonnad laienevad aktiivselt äärelinnadesse. Seega on uuritud maastikul esindatud erineva linnastumisest tuleneva survega piirkonnad, mida ümbritseb mägine ala (looduslikud maastikud jäävad alla metsapiiri 1600 meetri kõrgusele). Lisaks on piirkonna loodealas tihe põllumajandusala, kus põldude võrgu vahele jäävad väikesed metsade laigud. Piirkonda iseloomustab ka tihe maanteede võrgustik neli kiirteed ja lisaks mitmed riikliku ja kohaliku tähtsusega maanteed. Rohukonna populatsiooni ähvardavad siin isolatsioon ja kõrge suremus, mis tuleneb järjest rohkem killustatud metsaaladest, linnastumisest ja liikluskoormuse kasvust. Kuna tegu on mägise
tiheasula haljastu? Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; 2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; 3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühis-kondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); 4) kalmistud; 5) spordiplatsid ja –väljakud;
Impressionistlik maalitehnika Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvitoone ning vaba pintslitehnikat maalisid vabas õhus, jäädvustasid hetkelisi muljeid ei maalinud niivõrd esemeid, kui just valgust ja õhku loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest kujutasid juhuslikku lõiku elust, loobusid rangest kompositsioonist Maalide süzeed Suurlinn, selle tänavad, väljakud, kohvikud Maastikud erineval aastaajal, erineva valguse ja ilmaga Sama objekt erinevas valguses udus, päiksepaistes, hämarikus Inimene liikumises Alasti inimkeha Claude Monet (18401926) "Kaputsiinlast e pulvar" Sama objekt erineva valgusega "Inglise parlamendihoone" 1903 ja 1905 "Roueni katedraal" päiksepaistel ja sombuse ilmaga "Sild 1" ja Sild 2" "Paplid Epte jõe pangal" Edouard Manet (1832-1883)
märtsil 1853.aastal ja suri 29.juulil 1890.aastal samas kohas. Kunsti juurde jõudis mees alles keskeas. Van Gogh on praegugi tuntud postimpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul. Prantsusmaal lõi ta oma parimad teosed. Vaimuhaigus lõpetas tema elu, 37.aastaselt tegi ta enesetapu. Närvihaiguse selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest. Oma eluajal polnud ta edukas, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli väljas 71 tema tööd. Vincent van Gogh sündis protestantliku pastori peres. Lapsena oli ta väga emotsionaalne ja enesekindel. Ta nimetati oma venna järgi, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Tal oli veel kaks venda ja kolm õde. 1886
lainega merre kantud jäätmetega Mis tagajärjed võivad olla nimetatud muutustel? Jaapani maastikud enne ja pärast http://ca.wikipedia.org/wiki/Fitxer:2004-tsunami.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:SendaiAirportMarch16.jpg Selgita piltide põhjal maavärinaga kaasnevaid otseseid ja kaudseid tagajärgi. Miks tekivad tulekahjud? http://imageshack.us/f/859/smostpowerfulearthquake.jpg/ http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Haitian_clearing_Port-au-Prince_road_2010-02-02.JPG http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buckled_train_tracks_near_Kaiapoi.jpg
väravate juures labürindid. 7. Millal levis Jaapanisse zen-budism? Al.12.sajandist 8. Millistes kunstiliikides avaldub selle mõju? Kalligraafias ja maalikunstis 9. Kuidas tehti värvilist puulõiget? Trükiti tihe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati pintsliga värvid. 10. Milliseid teemasid kujutati jaapani puulõigetel? Igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms. 11. Jäta meelde kolme suurima jaapani puulõigete looja nimed. KITAGAWA UTAMARO KATSUSHIKA HOKUSAI ANDO HIROSHIGE 12. Kes oli kuulsaim jaapani puulõikemeistritest? HOKUSAI 4.VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest
Marie (hiljem Anu Kilpiö, suri 1969) sündis laps oma mudeli "Miku". 1932 Laikmaa väljakujunenud läheduses Taebla Läänemaa, tema talu Kadarpiku küla kavandatud 7-ha park, kuhu ta jäi ja töötas kuni elu lõpuni. Ants Laikmaa suri novembris 1942 Kadarpiku, kus ta on ka maetud. Laikmaa jäänud vallalised kogu oma elu. Tema talu avati 1960 muuseumis tema elule ja tööle.Ants Laikmaa on peamiselt tuntud oma akvarell maal. Ta tõi impressionism Eestis. Laikmaa tihti maalitud maastikud, enamasti eredad värvid. Tema portreed intellektuaalse ja kunstilise eliit on Eesti kõige renouned. Ta oli ka poliitiliselt aktiivne. Ennekõike ta edendanud, kutseõppe ja edutamisega eesti kunsti. Muuhulgas oli ta üks asutajatest Eesti Rahva Muuseumi (Eesti Rahva Muuseum) Tartus. ) OLEN SELLE ISE KOOSTANUD.
Emotsioonide liigid: Emotsionaalsed seisundid: meeleolu (nt hüpohondria, raskemeelsus), ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg; Kirg: tugev, püsiv tundmus, kiindumus, allutab endale isiku tegevuse ja mõtete põhisuuna. Kire positiivsuse määrab selle objekt Ülevus, ahastus, viha hirm, põlgus, rõõm, lõbu, norg, (huumor, nali) Kujundavad tegurid: seisund (PS, füüs), inimesed, edu/ebaedu, objektid/taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnähtused, muusika, seltskond jne. Kõrgemad tundmused: Armastus, empaatio, patriootilised elamused, katarsis, jm. Kõlbelised, intellektuaalsed, esteetilised. + Isiksuslikud väärtused ja normid. Alaväärsus(kompleks). PS muusika annab kustiliikidest kõige vahetumalt emotsioone edasi. Kui inimene on üksi, isegi söödetud ja puhanud, siis 9 juhul 10'st tekib tal ärevus ja norg. Emotsioonid: steenilised, asteenilised (efekt on küllaltki individuaalne)
lainega merre kantud jäätmetega Mis tagajärjed võivad olla nimetatud muutustel? Jaapani maastikud enne ja pärast http://ca.wikipedia.org/wiki/Fitxer:2004-tsunami.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:SendaiAirportMarch16.jpg Selgita piltide põhjal maavärinaga kaasnevaid otseseid ja kaudseid tagajärgi. Miks tekivad tulekahjud? http://imageshack.us/f/859/smostpowerfulearthquake.jpg/ http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Haitian_clearing_Port-au-Prince_road_2010-02-02.JPG http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buckled_train_tracks_near_Kaiapoi.jpg
Õppis alguses advokaadiks, aga helilooja tunne oli nii suur, et aasta pärast langes ta õigusteaduskonnast välja ning läks õppima hoopiski Helsinki konsenvatooriumisse muusikat. Jean käis ka õppimas Austrias ja Saksamaal aga tagasi tulles avastas ta, et armas Soome oli sattunud Vene võimu alla. Ta liitus ülestõusnute rühmaga „Noored Soomlased“ ning hakkas kirjutama soomlas- rahvuslikku muusikat, mida iseloomustavad; pikad ööd, lühikesed päevad, kahvatud ja lumised maastikud, soomlaste tulihingelisus ning mõne eriti peene viina margi maik. Soomlastele oli Sibelius sama oluline kui ameeriklastele Abraham Lincoln. Kogu maal on tema auks loodud ausambaid ja monumente, muuseume ja koole. Edcard Grieg Tähendas norralastele sama palju, kui Sibelius soomlastele. Nagu iga endast lugupidav heliloojaks pürgia tormas ka Edvard kuulekalt Saksamaale suurte helimeistrite tehnikat õppima. Kahjuks vihtus ta nii tormakalt töötada, et
1911.aasta kevadel lahkub Tammsaare ülikoolist kopsutuberkuloosi tõttu ja elab suurema osa ajast metsavahist venna juures Koitjärvel(Harjumaal, põhimõtteliselt Aegviidu kandis), viibides arstide tungival soovitusel vahepeal Kaukaaias(mis oli tema ainuke välisreis). Kopsuhaigusest ta paranes, kuid siis tuli tal raske maooperatsioon, nii et tervenemisele kulus tal aastaid. Haiguse ajal kujutas Tammsaare „kergemaid” asju-esseid, tõlkis palju. Koitjärve kaunid maastikud inspireerisid „Kõrboja peremehe” kirjutamist ja selle teose looduskirjeldusi. Tammsaare loomingu kaks viimast aastakümmet, mis on kõige viljakamad, ühtivad Eesti esimese iseseisvusega. See on stabiilne periood ka tema eraelus. 1919.aastal ta abiellub ja asub elama Tallinna. Peale oma loomingu, on ta sunnitud eelkõige materiaalsetel kaalutlustel palju tõlkima.Eriti palju kirjutab ta suvekuudel , kui perekond on Narva-Jõesuus suvitamas. Välisreiside asemel, mis olid
Tuha-ja aherainemäed Referaat Sissejuhatus Ida-Virumaa muidu laugetel maastikel kõrgub terve hulk inimkätega rajatud kuhjatisi, mis Eesti looduslikku kõrgeimat mäge Vällämäge varjutama kipuvad. Need on põlevkivitööstuse jäätmekünkad ehk tuha-ja aherainemäed.Tuhk on põlevkivi energeetilise kasutamise jääk, aheraine aga põlevkivi kaevandamise ja rikastamise jääk. Kasutamine Aheraine ei kõlba ehitusmaterjaliks, kuid tema kvaliteeti saab tõsta rikastamisega, millega alandatakse orgaanilise aine sisaldust, mida puhtas aheraines on kuni 10%. Katsed põlevkivi kaevandamise jääkidest lupja põletada pole andnud kindlaid tulemusi. Kuid kui ka põletatakse, siis ei oleks see eriti kasulik selle saadava lubja madala kvaliteedi ja asjaolu pärast, et Eestis on hea lubjakivi varusid piisavalt. Aherainest saab aga killustikku teetammide ja teekatte ehitamiseks. Tuhaga lubjatakse põllumaid ...
Referaat Pärnu madalik Sisukord : 1. Pärnu madalik 2. Tori põrgu 3. Nigula looduskaitseala 4. Kuresoo raba Pärnu madalik Pärnu madalik on maastikurajoon Edela-Eestis, piireneb põhjas Lääne-Eesti madaliku ja Kõnnumaaga (Kõrvemaa lõunaäär) ning kirdes Türi voorestiku ja Kesk-Eesti tasandikuga, idas ja kagus ulatub Sakala kõrgustiku jalamile. Aluspõhi koosneb põhjaosas paest, mujal devoni liivakivist, mis paljandub nt. Pärnu jõe ääres (Tori põrgu) ja Tahkurannas. Valdavad viirsavi- ja mereliivatasandikud ning sood (suurimad Nätsi-Võlla, Lavassaare, Pööravere, Kuresoo, Ördi, Kikepera, Kõrsa ja Tolkuse). Madaliku põhjaosa läbib Põhja-Pärnumaa servamoodustiste kaar; leidub muidki liustikutekkelisi pinnavorme, nt. Lääne-Eesti tuntuim Potsepa liustikujõedelta. Rohkesti rannamoodustisi pärineb holotseenist, nt. Kaks piki rannikut rööbiti kulgevat luiteahelikku, mis Häädemeestest lõunas liituvad. Madaliku kõrgeimad alad on...
Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendigabizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid-tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Siiski, sünteetilist kubismi iseloomustab sageli ka suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine.
graafiline partituud (väliselt sarnane graafilise lehega). Teine võimalus aleatoorikat rakendada on esitamisel, kust interpreet alustab esitamist. Ebatraditsioonilised instrumendid Cage oli seisukohal, et muusika loomiseks ei ole alati traditsioonilist instrumenti vaja. Johnile sobis igasugune ese, et muusikat teha. Nt teos Credo in Us on kirjutatud klaverile, aga seda esitatakse elektrikellaga, 2 komplekti tühjade konservidega ja raadiovastuvõtjaga. Sari Kujutletavad maastikud ehk Imaginary landscapes on kirjutatud pika aja jooksul (aastatel 1939-1952) ebatavalistele instrumentidele. See sari sisaldab 5 teost, nt I osas on kasutatud sireene ja plaadimängijat. Sarja IV osa on mõeldud 12-le raadioaparaadile ja V osas on 42 kokkumonteeritud stuudiosalvestist. Peformance ja happening Tavatud helitegemise viisid. Cage oli üks esimesi heliloojaid, kes seda tegi. Tema koostöö tulemusena Kunninghami ja ühe kunstnikuga aastal 1952. sündis esimene happening. Redelilt
6 Meid ümbritsevat maastikku võib vaadelda kui kildudest koosnevat mosaiiki. Need killud erinevad üksteisest nii loodustingimuste kui ka kasutuse poolest. Tänapäeva maastikus, mida on suuresti kujundanud eelnevate inimpõlvede tegevus, eristatakse loodus ja kultuurmaastikku. Viimane on kujunenud pikaajalise inimtegevuse tulemusel. Inimmõju lakates võib see pikapeale taas omandada loodusmaastiku ilme. Inimese jaoks on maastikud seega elu ja tegevusruumiks, mida ta muudab nii sotsiaalmajanduslikest kaalutlustest kui ka poliitilistest tõekspidamistest lähtudes. Varasemal ajal nähti maastikus vaid inimese elulisi vajadusi rahuldavat ressurssi, hiljem on hakatud hindama maastiku mittemateriaalseid väärtusi . Rannikud erinevad sisemaistest aladest nii looduse kui kasutuse poolest. Mere mõju ei piirdu ainult otsese üleujutuse ja aktiivsete rannaprotsessidega, soolased veepritsmed kanduvad
(Leito, 2002) 7. Hiiumaa loodus- ja maastikuväärtused ning turismimagnetid. 5 Hiiumaa on väga rikas erinevate turismiamagnetite poolest. Hiiumaal on peaaegu 400 muinsuskaitseobjekti, mis on kas arhitektuurimälestised, arheoloogiamälestised või ajaloo mälestised. 2007. aasta seisuga on Hiiumaal kokku umbes 700 kultuurimälestist. Väärtuslikke maastikke hõlmavaid alasid on 41. Need maastikud asuvad enamasti rannaaladel (Joonis 1). Joonis 1. Hiiumaa väärtuslikud maastikud (kaardil märgitud hallid alad) KÕRGESSAARE VALLAS on kokku 15 väärtuslikku maastikku. Kõige tähtsamad neist on Ristna-Ohami, Kõpu-Ojaküla-Ülendi ning Tahkuna lääne-ja põhjarand. Ristna-Ohami väärtusliku maastiku puhul on tegemist kõrge puhkeväärtusega alaga, mis sisaldab inimtegevusest vähe mõjustatud metsi ja randa ning kahte ajaloolise väärtusega
Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism. Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". IMPRESSIONISM Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest. Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest, võttes eeskuju näiteks Eugène Delacroix'st. Samuti võtsid nad kasutusele uusi töömeetodeid, näiteks natüürmortide ja portreede maalimine väljaspool
asuvad kaugel; „pruudiprobleemid“. • Haja-asustus: teede korrashoiu kulud kõrged, teenused kallid. • Rahvastikuvähenemine Teenuste maksumuse tõus; väljasurevad külad. • Vananemine: vaja teistsuguseid teenuseid (tervishoid, transport, „Mutiklubid“, hoolekanne). Tühjad eluruumid: • kulude kasv allesjäänud elanikele nn karpmajades Tühjenev asustus: • hooldamata maastikud, võsastumine, lagunevad hooned. MAA-ASUSTUS (L13) 1. Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused: 1a. Elukülad • Kõige levinum asulatüüp; • Talud ja ühepere-elamud • Üldiselt tühjenevad ja vananenud rahvastikuga, palju pensionäridest üksikleibkondi 2a. Majandusasulad • Kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad • Palju-korterilised elamud; • Tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; 3a. Sotsiaalasulad
Realism-tegelik,esemeline kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast objektiivset kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. Eduard vilde(1865-1933), oli pagenduses euroopas,tegeles kutselise kirjanikuna tallinnas ja berliinis, tõi kirjandusse kaasaegseid suhteid ,kujutas külaelu,tema juhtmõteks oli et näidata inimesi nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi:varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest.20 saj luule eelkäia, kirjandusse suundus tänu ajakirjandusele,täiendas oma haridust tartus treffn...
materjale oskuslikult edastades olmepilte ja mütoloogiatki olustikuliselt, kuid saades õukonna kunstnikuks, kujutas ta peenelt inimeste iseloomu. Teoseid: "Vulcanuse sepikoda", ,,Õuedaamid", ,,Paavst innocentius X portree" (sünge). Flandria, olles Hispaania võimu all, pakkus kooskõlastatult baroki elulist ja idealiseeritud lähenemist Peter Paul Rubensi jõulises ja värikas loomingus. Ajstu suurmeistri loomingusse kuuluvad piiblistseenid, mütoloogia, portreed, maastikud, seeria Maria de Medici elust. Inimesed tema piltidel on lopsakad ja väänlevad, liikuvad, enamasti rõõmsad. Anthonis van Dyck oli hea portreteerija, maalides aristokraate suursuguselt luues nn. Paraadportree. Hollandis olid peamised maali teemad olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. Portreteerijatest paistis silma kiiruse, täpsuse, vaba pintslikasutuse ja jõulisusega Frans Hals. Olustikumaali esindas Jan Vermeer van Delft. Tema maalidel
· Maaliti nii paberile kui ka maja vaheseintele ja lükandustele. · Kasutati tussi ning pintsleid, iseloomulikud tühjal pinnal mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodsele. Zen-mungad eelistasid maalida vaid musta tusiga. PUULÕIKETEHNIKA: Esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. Puulõigetel kujutati enamasti igapäevast elu, samuti olid puulõike temaatikaks naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms. N: Hokusai "Suur laine" 6. Tiibeti kunst 7. saj võeti omaks buda usk (Tiibeti valitseja abiellus Nepaali-Hiina printsessiga, kes tõi kaasa Tiibeti rahvale Buddha kuju). 8. saj ehitati esimene tempel Samje- (mandala põhiplaaniga- kosmost ja teadust sümboliseeriv, kolmekordne kolmes stiilis India, Hiina ja Tiibeti. Tiibeti maali nimetatakse thangkaks. Kujutav kunst kaanoniline ehk reegleid järgiv. 7.Vana-Ameerika kunst Olmeegid:
Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Pühenduti looduse ilu ülistamisele, samuti maaliti talupoegi raske töö juures. Veel maaliti olustikumaale, portreesid ja natüürmorte. 1919. aastail asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas" , samuti oli Tallinnasse rajatud ka Tallinna Kunstitööstuskool, mis andis kuni 30. aastate lõpuni peamiselt tarbekunsti alast haridust. Hollandi realistide maastikud olid maalitud äärmiselt plastilisteks, tubased stseenid olid tulvil siirast poeesiat. Hollandi realistid on näiteks Jozef Israels ja Jacob Maris. Venemaal olid aga realistid, kelle eesmärk oli tutvustada ja propageerida vene realistlikku kunsti. Kujutati stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Vene realisti esindajad
2.Tuglase (1886-1971) roll eesti kirjanduses. Tuglasel oli keskne koht 20.sajandi alguse kirjanduselus ning kirjanduslike rühmituste Noor-Eesti, Siuru ja Tarapita tegevuses. Viimase 2 rajati tema eestvedamisel. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu looja ja Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid. Kirjanikku võib pidada eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks. Tuglas pani aluse eesti kunstipärasele reisikirjale (rohke ajalooline ja kultuuriline ainestik nt. Teekond Hispaania).Suur tähtsus on tema memuaaridel, artiklitel ja uurimustel (nt. monograafia Juhan Liiv), oluline tegevus kriitikuna.. Tõi eesti kirjandusse marginaali (lühike ääremärkus) mõiste. 2 romaani: Väike Illimar ja Felix Ormusson. Kirjanikku peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. Jälgis klassikalise novelli põhimõtteid, kuid viis sisse uuendusi ja kujundas isikupärase novellitüübi, mida iseloomustab sümbolistlik kujutluslaad ja tugev luulele omane alge. Novel...
Ta alustas tumedate pastoossete piltidega, millel kujutati vägivaldseid sündmusi, aga sai kriitikute käest mõnitada. Ta läks kibestunult tagasi sünnilinna. Soovitas lähendada looduse vorme silindrile, kuubile, koonusele. Kujutas igat objekti nurga alt, kus selle vorm oleks võimalikult selge ja ilmekas (Egiptuse poos). Ei kasutanud tsentraalperspektiivi. Pildi vaimse tähenduse allikaks oli maaliline struktuur. Motiivid olid maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. 5. Tekkis uus kunst PUÄNTILLISM ja neoimp (uus). NeoIMP rajaja oli GEORGES SEURAT (Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel). Eesmärk oli jäljendada võimalikult tõetruult nähtava maailma värve. Kasutas värviringi, sest mõistis, et värvilised objektid mõjutavad üksteist. Tegi punktitaoliseid laigukesi. Ei seganud värve, taotles optilist segu. Kohtus PAUL SIGNACiga (Tee Portieux's, Antibes'i sadam) ja täiendasid üksteise meetodeid
aastal heideti ta Kunstnike Liidust välja, võeti ära ateljee ja võimalus kunstnikuna töötada. Tänu sellele tabas kunstnikku 1955. aastal parempoolne halvatus. Kuna parema käega ei suutnud ta isegi pintslit hoida, hakkas ta maalima vasaku käega. 1953. aastal kutsuti Adamson-Eric siiski tagasi ENSV Riiklikku Kunstiinstituuti. Viiekümnendate aastate lõpuks taastus ta loominguline potensiaal. Temaatikaks olid suvised maastikud, lilled, vaikelud, käsitluslaad spotaansem, värviskaala pingelisem ja kirkam Tarbekunstnikuna iseloomustavad Adamson-Ericut dekoratiivsed värvilahendused, pingestatud, julged kompositsioonid ja sageli primitiviseeriv joonis. Adamson-Eric tõi eesti tarbekunsti uue vaimsuse, laiendas ja avardas tarbekunsti piire. 3
Taimedel esineb palju kasvukohti (taimkate sootaimedest, kuivalembesteni). Järske nõlvu ohustab erosioon. Maastikulise eriilmelisuse tõttu esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad ovaalseid künniseid ja seljakuid. Esinevad liigniisked rohumaad, sood ja järved. Vooremaa on võetud looduskaitse alla kui maailma üks tüüpilisemaid voorestikke. Voorte pikkus ulatub 2...10 km, kõrgus 20...40 m. Voored on mandrijää kuhje ja kulutusvormid. Voorte suund ühtib mandrijää liikumise suunaga. Voori katavad kruusadest-liivadest moreenikiht. Esinevad kuusikud ja kuuse-segametsad. Järvesid esineb palju (Saadjärv, Kaiavere, Raigastvere, Elistvere).
Ühesõnaga jäävad need turistid, kellest ongi kogu jutt, ööbima sinnasamma rahvuspargi kaitsealale. · Advendiööl ei juhtunud turistidel eriti midagi huvitavat, peale lõvi möigramist keset ööd ja peaaegu lämbumist telgis (aga ikkagi- kõik pääsesid eluga;). · Hommikul ärgates kuulevad turistid nii mõndagi siiani tundmatut linnuhäält ja ainult mõnda tunnevad nad ka ära. Seejärel hakkavad nad juba minema loomavaatlusele. Üldisemalt koosnevad Samburu maastikud peamiselt puissavannist- madalad, lauged künkad on silmapiirini kaetud rohuga ja harvade, ligi kuue meetri kõrguste puudega, mille vahel paikneb põõsaid. · Sealne mõne Eestimaa talu maastikuga. Turistid jaotavad omavahel lemmikloomi ning seejärel loevad, kes elevante, kes kaelkirjakuid jne. Kõge liigirikkam on antiloopide pere. Nei on eri suuruseid, alates küülikusuurusest sinikarbikust ja lõpetades saaremaa hobuse kasvu, pikkade
sarapuu, valgepöök, plaatan, kreeka pähklipuu. · 45.Nimeta Euroopa lehtmetsavööndi tüüpilisi loomi! · Metskits, hirv, metsnugis, kobras, halljänes, metssiga, rebane. · 46.Milliseid Põhja-Ameerika lehtmetsade loomi sa tead? · Kobras, pesukaru, ondatra, ümiseja, hallorav, skunk, vapiti, (pesukaru). · 47.Millises piirkonnas on lehtmetsavööndi loomastik kõige mitmekesisem? Miks? · Euroopa mägisemad piirkonnad ja vaheldusrikkamad maastikud, sest seal on inimtegevuse mõju olnud loodusele väiksem. · 48.Iseloomusta metsavööndi põllumajandust! · · 49.Milliste tööstusharude tooraineks on puit? · Tselluloosi-, mööbli- ja paberitööstustes. Ehituses. · 50.Miks on okasmetsad praeguseks paremini säilinud kui sega- ja lehtmetsad? · Sest need asuvad raskesti ligipääsevamates kohtades. · 51.Millised loodusõnnetused hävitavad kohutaval hulgal metsi? · Metsatulekahjud. · 52
linnatänaval maalimine on kiire reaktsiooni ja suure üldistusvõimetega kunstnike pärusmaa: valgusd muutuvad imekähku ning hoogsalt tuleb katta suuri lõuendeid. Vladimir Bachu saab sellega suurepäraselt hakkama ta ei kooonerda väljendusrikaste toonide ja ladusa pintslitööga ning seetõttu kiirgabki tema maaliest tundeküllast värvimängu ja julgeid kontraste. Kui vaatad tema maale siis satud justkui karusellile: visandlikult kuid üliintensiivselt vihisevad silmade ees maastikud ja linnavaated, loodus oma ülevoolavas elus ja õhtuvalguses tänavad. Mis juhtub maalidega? Tema töid säilitatakse kunstigaleriides ja erakogudes Eestis, Prantsusmaal, Venemaal, USA-s, Rootsis, Taanis, Argentiinas, Mehikos. Tema töid ostavad kollektsionäärid Eestst, Venemaalt, Prantsusmaalt, USA-st, Rootsist, Soomest, Ukrainast, Taanist, Saksamaalt, Mehikost ja Argentinast. Kunstnik on osalenud kunstinäitustel ka Jaapanis ja teistes maades
Hiina kuulsamateks näideteks olid Wang E. Vaade kaugusesse ja emand Wen-Chi tagasitulek. Jaapani maalikunst maaliti vaheseinadale, lükandustele, paberrullidele. Kirjakunsti arendati luksuse suunas(värvilised paberid, kullapritsmed). Ilukiri Jaapanis oli aga spontaanne ja vaba. Jaapanis kasutati puulõiketehnikat . 18. sajand saavutas täisküpsuse, levis massiliselt, publikuks linnarahvas. Temaatikas tähtsal kohal olid igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad. Näiteks sobiks siia Jaapani kaubalaeba puugravüür ja Samuraid värvilisel puugavüüril. India, Hiina ja Jaapan on nii mitmel moel üksteisest erinev. India omapäraks võiks lugeda seda, et rõhutatakse lauset, et miski ei kao, vaid kõik kordub. Hiina aga on eriline kalligraafia poolest. Ka tarbekunst oli ta silmapaistev metallehistööd, igasugused nikerdused, tikandid, portselan. Töötlus oli puhas ning oli paista vormirikkust
Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Kubismi voolud Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine.
neoimpressionistid või ,,komadena" nagu impressionistid, vaid hoogsate eri suurustega värvilaikudena. Foovid loobusid ka valguse-varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist ühesõnaga peaaegu kõigest, mille eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. Nii maastikud, aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid tugevalt lihtsustatud. Joon on pannud vormid lainetama ja neid moonutanud. Hoogsa pintslilöögiga antakse edasi emotsioone. FOVISMI KUNSTIESINDAJAD HENRI MATISSE (1869 1954) Foovide rühma keskseim kuju oli Henri Matisse. Tema arvates pole kunstnikul tarvis loodust ,,kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada
lõuendile mitte puäntillistlike punktidena nagu neoimpressionistid või „komadena“ nagu impressionistid, vaid hoogsate eri suurustega värvilaikudena. Foovid loobusid ka valguse-varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist – ühesõnaga peaaegu kõigest, mille eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. Nii maastikud, aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid tugevalt lihtsustatud. Joon on pannud vormid lainetama ja neid moonutanud. Hoogsa pintslilöögiga antakse edasi emotsioone. FOVISMI KUNSTIESINDAJAD HENRI MATISSE (1869 – 1954) Foovide rühma keskseim kuju oli Henri Matisse. Tema arvates pole kunstnikul tarvis loodust „kopeerida“, vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Värvid ja jooned lõuendil ei sõltu seega
SALVADOR DALI 1500 maali Skandaalid hispaania maalikunstnik 11. mai 1904 23. jaanuar 1989 KÜ S I M U S : D A L I L E O M A N E STIIL? Hüperrealistlik, unenäolised maastikud ja ebaloomulikud karakterid mäng alateadvuse ja loomingulisuse vahel, ekstreemsetes seisundites kogetud paranoilised nägemused. mõtles välja ebateadusliku termini paranoia - kriitiline meetod, mis tähistab mängu alateadvuse ja loomingulisuse vahel, olgu siis luules või pildis, selgitamaks mõistet "loominguline pimedus". PARANOIK Paranoiline aktiivsus on süstemaatiline. Sellega saab siseneda inimese tundemaailma ja allutada selle elemente
piltidega. • Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. • Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. • Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. • Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. • Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. • Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Väljakaevatud piirkondade elu paistab olevat olnud rahulik: mõned poed, väikesed töökojad, vähekulunud teed (erinevalt mere äärde viivaist tiheda liiklusega tänavaist), ägeda valimisgraffiti puudumine (erinevalt Pompeiist). Herculaneum, nii nagu me seda tunneme, jäi eemale suurtest kaubanduskeskustest ja poliitilistest võitlustest,
· Türi voorestik Vooremaa Moreentasandik Moreentasandik valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) Moreenküngastikud Karula kõrgustik Otepää kõrgustik Otsamoreen · Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. · Lääne-Saaremaa kõrgustik · Vaivara Sinimäed Vaivara Sinimäed Oos Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad
suurendamine ning toimivus traditsioonilise asustuse ja säästliku maakasutuse tingimustes tagab kultuuri- ja looduspärandi säilimise, eelkõige maapiirkondades, loob eelduse maastike ja elustiku mitmekesisuse ning maastike ökoloogiliste funktsioonide säilimiseks. Säästliku maakasutusega maastiku kui ressursi kvaliteet ja potentsiaal ei lange, säilivad maastiku väärtus, tema eri funktsioonid (otstarve). Tootmise ja kasutamisega rikutud maastikud korrastatakse ning neile antakse mitmekesised (sh elurikkuse ja esteetilisuse) funktsioonid. Suureneb maastike atraktiivsus ja ökoloogiline toimivus. Põllumajandus- ning taastatud maastikud peavad pakkuma nii majandushüvesid (põllumajandussaaduste toodangut) kui sotsiaal-kultuurilisi hüvesid (rekreatsiooni, matkamise võimalusi, hõlmama kultuuriloolisi paiku (hiiemäed jne), ja olema elupaigaks paljudele liikidele. Meetmed (tegevussuunad):
NT maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine; teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; ÜLER- loob piirid ja normid mida tuleb järgida + arengukavad. NT taristud, säästev eesti pm, süsteemide aluste loomine (ökosüst, maastikud, poollooduslikud maastikud) 8. Mis on üldplaneering, kuidas võib üldplaneeringut koostada? Üldplaneeringuga (ÜP) pannakse paika ühe valla või linna territooriumi arengupõhimõtted määratakse, millisel eemärgil võib erinevaid osasid linnast või vallast kasutada (nt elamuehituseks, äri- või tööstushoonete ehitamiseks, põllumaana), samuti pannakse paika ehitustingimused ning teede ja tänavate asukohad.
Kui endal oleks võimalik midagi muuta, siis valiks teinekord mõne kuivema koha kaevetetegemiseks. Kirjanduse loetelu 1. Kõlli, R. 1985. Metsamullateaduse välipraktika 2. Külli, R. 2003. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid 3. Lõhmus, E.2004. Eesti metsakasvukohatüüpide juhend 4. Kõlli, R ja Lemetti, I. 1999. Eesti muldade lühiiseloomustus 5. Kitse, E., Piho, A. jt.1962. Mullateaduse õpik. 6. Arold, I.2005. Eesti Maastikud 7. Maaamet. 2011. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis]
8. KOKKUVÕTE Vooremaa hõlmab endas mitmeid Jõgevamaa ja Tartu valdu ning oma jääajatekkeliste arvukate voortega on nime andnud tervele maastikurajoonile. Vooremaal asuvad viljakad mullad on andnud põllumajanduseks võimalui nii kohalikele kui riigile. Samas inimtegevus mitmeid jäädavaid probleeme tekitanud nagu näiteks maastiku ilme muutmist, taimkatte hävimist ja eutrofeerumist, mille tagajärjed annavad endast märku tänapäevani. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. 2008. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. 2. Arold, I. 1991. Eesti maastikud. 3. Estonica. 2001a. Vooremaa suurvoored ja järved 4. Estonica. 2001b. Vooremaa salumetsad ja kultuurmaastikud 5. Remmel, H. 1978. Vooremaa. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn. 6. Riigimetsa Majandamise Keskus. 7. Riiklik Looduskaitsekeskus. Vooremaa. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Vooremaa_voldik_est.pdf 8. Viidik, A. 2008. Eesti vutt. Maaleht. http://www.maaleht
formaati. Populaarsed olid jutustava süeega ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Hollandi realism Jätkuks barbizoonlastele tegutses aastatel 18701890 Madalmaades Haagi koolkond, mille põhieesmärk oli edasi anda tõelist atmosfääri. Nende maalitud maastikud olid äärmiselt plastilised, tubased stseenid olid tulvil siirast poeesiast. Hispaania realism Hispaanias Sevillas arenes aastatel 18301900 välja costumbrismo -- rahva kombeid käsitlev maalikunst ja kirjandus. See oli romantismi ja realismi vaheline stiil. Seda viljelenud kunstnikud: José Domínguez Bécquer (1810-1841) ja tema poeg Valeriano Domínguez Bécquer (18341870). Venemaa realism Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredviznikud korraldasid alates 1871
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
