viltu pildi sisse vaatama. "Püha õhtusöömaaeg" valmis aastal 1560. Maal asub San Giorgio Maggiore kirikus väikesel eraldi seisval saarel. Tintoretto maalis linna kaitsepühaku Markuse legendi, kuid ka piiblistseene, samuti portreid. Võrreldes Leonardo teosega mõjub maal rahutult. Ebatavaline oli tol ajal maali ülesehitus. Siin võis näha maneristidele omaseid võtteid: järske rakursse, diagonaale, sügava perspektiiviga ruume. Olid omased äikese-eelsed maastikud hämmingus inimestega, dramaatiliselt mõjuv värvikasutus, valguse terav metalne läige. Teos on maalitud tumedates toonides. Laud on suunatud diagonaalselt pildi sisse. Perspektiiv on liialdatud. Kristus asub pildi keskel, kuid ruumi sügavuses ja esiplaanil on teenijad. Teos on rahutu, ebasümmeetriline. Kasutab heletumeduse kontraste ja teatraalseid valgusefekte. Maalid on gigantsed. Maali meeleolu on rõõmus, on näha, et omavahel suheldakse, ei olla tagasihoidlikud, nauditakse
kohta on leitud Pompeji'st, mis 79. aastal mattus Vesuuvi tuha alla. Kuna enamus majad Pompeijs on kaetud freskodega arvatakse, et kunst oli väga populaarne. Roomlased oli õppinud kasutama perpektiivi ning varjude abil sügavuse illusiooni tekitamist. Suur meisterlikkus maalitud materjalide iseloomu edasiandmisel Roomlased armastasid ruumilisi silmapetteid. Seinale maalitud akendest ja ustest paistsid fanastilisd maastikud ja ehitised. Temaatika oli mitmekesine: mütoloogia, kirjandus, natüürmordid, maastik ja igapäevaelu. Natüürmordid Mosaiik Mosaiik oli äikestest värvilistst kivi -või klaasikildudest moodustatud pilt. Roomlased armastasid kaunistada ruumide põrandaid mosaiigiga. Näited mosaiigist Mosaiikpõrand, Mosaiik, Caracalla termides. Herculaneum. Aitäh vaatamast!
ühes pildis mitu pilti. I periood-impression. Värviline, rõõmus. nt Figuur tooli ja lillega; Viiuldaja-mängija ise kuskil nurgas, figuurmaal, natüürmort, maastik. Loomingusse tuleb ka sõda, saksa okupatsioon. Põlenud linn-varemed; Peale lõunat-natüürmort, figuraalkomposit., maastik, lilled; Kunstnik-hajutatud kontuuridega. II periood- sotsial.realism kaotab värvi, üritab sobituda NSVL kunsti reeglitesse(NSVL kunst väliselt vormilt õige, sisu patriootl.). Teeb neutr, maastikud, portreed, natüürmordid(Natüürmort aedviljadega) Tehnika-õli. Loodus kurb, vihmane. Isel: inimesed istuvad akna ees, sisult nõukogudelik, vormilt kitselik.Tegi koos kahe teise kunstnikuga estonia teatri laemaali ja sai selle eest tunnustatud preemia. Elatab ennast portreedega. III periood-kubistlik ja abstraktne. Võtab kubismilt vormi ja muudab selle abstraktseks. Tal oli 3 näitust. III neist väga moodne, alg.kardetakse, hiljem suur edu. Tema kunst mõeldud eliidile
Ka ,,Lumekuningannas" korraldab saatan oma imesid jumalike imede jäljendamiseks. Anderseni kirjandusteoses võrduvad inetud imed pahupidi pööratud ilusatega. Jumalik ime muudab surnu elavaks, saatanlik aga elava surnuks: nii muutub Kaj süda peaaegu jäätombuks. Jumalikud imed muudavad tavalisi asju, muutes neid paremaks algsest variandist. Halvemaks moonutamine ning õnnetustele juhtimine- see käekiri kuulub saatanlikule imele, nii juhtus ka lugu nõiapeegliga: ,,Kõige ilusamad maastikud nägid seal välja nagu keedetud spinat..." Jumalikud imed juhtuvad äkki, et rõõmsalt üllatada. Saatanlikud selleks, et tabada ootamatult ning hukutada, nii haavas ka nõiapeegli kild ootamatult Kaj sooja südant ja silma. Tavaelus käib heitlus hea ning kurja vahel, pole ju salata- hea ei pruugi võita. Muinasjutumaailmas kuulutatakse võit alati heale. Saatana imed avaldavad küll muljet: nõiapeegel, lendav saan, lumehelveste mitmesugused muutumised ja sädelev jääloss...
julgeolekuprobleemid Rahvastikuvähenemine Teenuste maksumuse tõus (põhikooli jaoks tarvilik ca 1300 in.); teenuste kättesaadavuse halvenemine teenindusasutuste sulgemise tõttu; väljasurevad külad Vananemine: vaja teistsuguseid teenuseid (tervishoid, transport, „Mutiklubid“, hoolekanne Tühjad eluruumid: suvekodud; kulude kasv allesjäänud elanikele nn karpmajades Tühjenev asustus: hooldamata maastikud, võsastumine, lagunevad hooned, ääremaastumine jms MAA-ASUSTUS (L10) Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused Elukülad Majandusasulad Sotsiaalasulad Põllumajanduskeskused Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad Teeninduskeskused Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad)
kujundasid budismi tõdesi, linnarahvas. Temaatikas tähtsal lihtsad motiivid. Graafika. kohal igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad. 9. Maalikunsti näited Ajanta kaljutemplite Wang E. Vaade kaugusesse, Jaapani kaubalaeba puugravüür, seinamaalingud emand Wen-Chi tagasitulek, Samuraid värvilisel puugavüüril,
· Suri eestis 1929 paldiskis KOKKUVÕTE: Eesti kunst sai alguse peterburist,seal finantseeritimtoodeti,saadeti tunnustust.valdav kunstistiil oli realism.kuigi enamik kunstnike töötasid ja õppisid välismaal hoidsid sidet eestiga .osa loomingust on eestiaineline EESTI RAHVUSLIKU KUNSTI ALGUS 20 SAJ Küsimused lk 48-53 2-7 Ants laikmaa · Tema kunsti on mõjutanud impressionism rahvusromantism ja postimpressionism · Parimad tööd on siiski realistlikud portreed ja maastikud · Sündis vanavigalas · Õppis peterburi ja düsseldorfi kunstiakadeemias · Töötas aastani 1899 düsseldorfis · Samal aastal tuli tlna · 1903 rajas oma ateljee juurde kooli,mi soli esimene kunstiasutus tlnas · 1907 rajas eesti kunstiseltsi · Tööd: talumaastik,autoportee,väike alma Kristjan raud · Algselt valdav realism hiljem sümbolism ja juugend stiiöl · Valdav eesti rahvuslik teema · Sünnikodu viru jaagupis
"Inimene ja töö" (tuss) "Kalevipoja surm" 1935 (üldinimlikud teemad nagu igatsus, armastus, üksindus) "Kalevipoeg" (süsi) "Pesu" 1937 (Loodus ja külaelu lähtus olukordade meeleolust) Ants Laikmaa · 1866 1943 · Ta õppis 18911893 ja 18961897 Saksamaal Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. · Eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Kunstikool Tallinnas 1903 · Realistlikud eesti haritlaste pastelltehnikas portreed ja maastikud · Loomigus oli tunda impressionismi mõju · Korraldas esimese eesti kunsti üldnäituse 1906. Tartus · Eesti kunstiselts 1907 · 1913-1932 tegutses õppejõuna Tallinnas pastellmaal Marie Underist 1904 Poiss Itaaliast Autoportree (pastell) Oskar Kallis · 1892-1918 · 1913-1916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis · Osales "Vikerla" asutamises (Noorte kujurite ühing 1917-18) · Juugend ja sümbolism · 1918 suri Krimmis tiisikusse (tuberkuloos) · Tema nimelist majamuuseumi pole
Emumägi Pandivere kõrgustiku ja kogu Põhja-Eesti katus ehk kõrgeim ipp asub Emumäel. Absoluutkõrgus on 166m ü.m ja suhteline kõrgus on 79 meetrit. Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku. Emumäe ehitus Tekkelt on Emumägi liitpinnavorm – vooretaolisel kõrgendikul esineb pikk metsaga kaetud vallseljak ehk oos. Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab Emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku, milles on rohkesti järsuveerulisi orge, lohke, oose, mõhnu ja sölle. Pinnakate on üle 45m paksune. Emumäe läänenõlv on valdvavalt põllustatud. Emumägi on üks suurematest kvaternaari pinnavormidest Eestis. Emumäe tekkimine Kui igal loodusobjektil on olemas on muistend, siis Emumäel on ka rääkida oma lugu. Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Nimelt puhanud kord sõjaretkelt naasnud Kalevipoeg nii sügavat und, et huntide ligitükimi...
Realismi peamiseks esindajaks oli Gustav Courbet. Veel olid Jean Francois Millet,Honore Daumier,Camille Corot,Henri Fantin Latour,Rosa Bonheur. Gustave Courbet (10. juuni,1819 31. detsember,1877) Ta veendus pärast 1848. aasta revolutsioonist osavõtmist, et tema kohus on kujutada tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased. Courbet´ teostes ilmneb kohati jõhker realism. Tema loomingut iseloomustavad veel julgelt maalitud aktid ja maastikud, mis ilmutavad vanade meistrite stiili ,mida ta Louvre´is uuris. Tema üks kuulsamaid töid on "Matus Ornans´is". See on õli lõuendil 315 x 668 cm. Praegu asub see Musée d´ Orsays Pariisis. Ta palus Ornans´i elanikel kordamööda oma vanaisalt päritud maja pööningul poseerida. See maja on näha ka maali kaugeimas vasakus nurgas. Hiljem pani ta erinevatest maalidest kokku ühe suure. Maalil kujutas ta matuseid, kuhu olid kogunenud kodanlased ja talupojad. Esiplaanil on lahtine haud,
looduskäsitlusega romantilise maastikumaali kulminatsiooni; selle tehnikas on juba midagi , mis ennustab tulevast impressionismi . T -d huvitas peamiselt valguse ja atmosfääri kujutamine ; sealjuures taotles ta järske ja haruldasi, tihti fantastilisi efekte. Esmajoones huvitavad teda meri ja taevas . T on palju tõuget saanud Claude lorrainilt . Üllatav on T kunsti mitmepalgelisus. Ta on ühel ajal klassitsist, romantik ja realist. Tema maastikud on heroilised ja intiimsed ; kord on nad unistavad õhulised, kord realistlik värvitoredad, kord nägemuslik fantastilised. T -i viimase 20 eluaasta keskel maalitud töödes omandab valguseunistus lausa ekstaatilise kuju. Neis kaovad sootuks piirjooned , valgus ja vari esinevad neis mingis kosmilises võitluses teineteisega . T-d peeti tema eluajal hullumeelseks ja Euroopa kunstiarengule ei ole ta vist üldse mõju avaldanud. Tähtsaim inglise romantik w
Krobeline nahk, halvamaitseline nahaeritis ja silmataguste paratoidnäärmete eritis kaitsevad kiskjate vastu. Hääl on lühike ja vaikne krooksumine. Eestis on kõikjal levinud. Öise eluviisiga. o Juttselg-kärnkonn e kõre – kuni 10cm, seljal iseloomulik kolklane pikitriip. Videviku – ja ööloom. Liigub joostes ja ronides. Kaevub pinnasesse ja talvitub pinnases. Elupaik – liivase pinnasega tasased, päikeselised, niisked maastikud, kus on madal ja hõre taimestik ning kudemiseks sobivad madalad veekogud. Rannaniidud ja karjäärid. Elupaikade võsastumine ja roostumine on peamised ohutegurid. On muutunud haruldaseks liigiks. o Rohe-kärnkonn – kuni 10 cm, kaitsevärv on laiguline-roheline. Hääl on sirisev trillerdus, öise eluviisiga, kaevub liivasesse pinnasesse. Elab külades ja teistes asulates. Talvitub kivimüüride ja vundamentide pragudes, keldrites. Koeb
LEHEKÕDU SULGJAS SEENED ÕHIK KUUSK NAAT SARAPUU TAMM Kasutatud kirjandus ● Eesti pargid 1. Koostajad Abner O, Konsa S, Lootus K, Sinijärv U. Tallinn: Varrak 2007 ● Arold I. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 ● Eesti elusloodus. Koostajad: Kuresoo R, Relve H, Rohtmets I. Tallinn: Varrak, 2001 ● Moks E, Remm J, Kalda O, Valdmann H. Eesti imetajad. Tallinn: Varrak, 2015 ● EELIS infoleht: Luua mõisa park ● https://elurikkus.ee/ ● Riigiteataja: Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri ● Riigiteataja: Jõgeva maakonna kaitsealuste parkide piirid ● Luua mõis ja park ● Maa-ameti geoportaal
selle puhul Rydali kabelis olevale Wordsworthi 1823. Aastal kirjutatud luuletusele, kus viimane kirjeldab, et kirikud on joondatud vastavalt sellele, mis nurga all tõusis kiriku pühitsemise päeval Päike. Kompassi abil, keskpäevase päikese järgi; tähtede järgi eelkõige põhjanael; juhsulikult. Eesti keskaegsed kirikud paiknevad enamasti 56 (Saha kabel) ja 106 (Kambja) kraadi vahel, moeks on 84. Õigeusu kirikute orienteeritus 8(Kergu) ja 318 (Märjamaa) vahel, mood 88. Loeng 7: maastikud Maastik- on kultuurigeograafia üks peamisi uurimisobjekte, kultuurmaastik vs loodusmaastik. Sõna maastik võeti eesti keeles kasutusele 20 sajandi alguses. Seda kasutasid peamiselt kunstnikud ja kirjanikud. Esimene oli G.Suits, kes kasutas seda J.Aho loomingu vaatlemisel. Tänasel päeval kasutatakse maastiku mõistet väga laialdaselt nagu ajakirjandusmaastik, poliitmaastik jne. Arusaamine maastikest pole olnud ega ka ole praegu ühtne. See on muutunud peamiselt ajastuga
ole siiani selgust, kuid valdavalt seostatakse kriivasid mandriluidetena (Eesti Loodus, 2008). Peamiselt aleuurist ja peenliivast koosnevad kriivad on kuni 20 m kõrgused. Sealne kohalik rahvas nimetab neid mandriluiteid kriivadeks. Ka Pootsiku küla kandis esialgu nime Podkriiva, mis vene keeles tähendab seljandikualust (Matkaklubi, 2011). Mandriluidete ehk kriivade vahel on tihti rabad, mis teevad maastiku põnevaks ja seetõttu on selles piirkonnas palju väga huvitavaid matkaradu (Eesti maastikud, TÜ loengukursus), kuid samas teeb ka see raskendavaks kriivade kõrguse määratlemise (Eesti loodusgeograafia, TÜ loengukursus). Eesti Looduse (2008) artikli autorid on leidnud 205 kriivad, kuid märgitakse et see arv ei ole kindel, kuna tihtipeale on tegemist liitpinnavormidega, mistõttu eristamine on praktiliselt võimatu. Seetõttu kasutatakse pigem ligikaudset arvu-umbes 200 kriivat. Kriivad asetsevad Alutagusel seaduspära alusel. Kõige rohkem on kriivasid Ilmatu järve ümbruses
"Alasti tüdruk" 2. AJALOO MAAL * ei kajasta ainult ajalugu, vaid sisaldab ka sündmuseid, mis võivad aga ei pruugi olla aset leidnud * ajaloo maalijad otsivad inspiratsiooni minevikust, et jutustada oma lugu ning muudavad seda natuke minevikuga 3. MAASTIKU MAAL liigid Ideaal maastikumaal (kujutati ette), jumal looduses (kujut jumalat loodusena), topograafiline maal (mingi maakoha täpne kujutamine), kuldajastu ideaalmaastik, heroilised maastikud (range kord ja loogika), linnavaated, meremaalid, ajaliku maailma kujtamine, loodusnähtused, aastaajad, öö ja päeva ringkäik, puutumata loodus, apokalüptilised maalid (maailma lõpp) 4. ZANRIMAAL olustiku maal, kujutavad igapäevaelu vaesed, vooruste kujutamine, pahed, toit ja jook, puhkus, reisimine, muusika, loomade maalimine VanaKreeka kunst 600480 ema arhailine e vanaaeg; 480323ema klassikaline e õitseaeg; 32330maj hellenistlik e hiline aeg
võistelda endast sportlikumate sõpradega võrdsel tasemel arvutimängudes. Raamatu lugemine oli kunagi sama hea ajaviitmise meetod, kui tänapäeval on arvutimängude mängimine ja televiisori vaatamine.Videomängud on läinud palju keerulisemaks, kui lihtsalt jälgimine, kuidas väike itaallasest mees läbi kindluste jookseb (viide ,,Super Mario" mängule), mis koosneb enamasti sulanud laavast ja mutanteerunud kilpkonnadest. Praeguseks on mängudel hiiglaslikud maastikud, mida saab avastada läbides mängu keerulisi missioone. Arvutimängude mängimine on paljude inimeste hobiks saanud, mis on hea viis lõbusalt aja veetmiseks (10 Reasons Men Love to Play Video Games; http://guyism.com/entertainment/10- reasons-men-love-to-play-video-games.html; 31.03.2012).
India skulptuur iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Kehad on nii painduvad nagu luid poleks. Maistest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, anatoomiast samuti mitte. Materjaliks on põhiliselt kivi. Valitsevaks vormiks on reljeef. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest veetlevatest naistest, kes kehastavad alamaid jumaladi, deemoneid ja haldjaid. Hinduistlik hinduistlikud jumalad (Visnu, Siva) ja Buddha on vabaskulptuuride tähtsamad motiivid. Kuulsad on tantsiva Siva pronkskujud, tal on tihti rohkem kui kaks kätt. Grandhara kujud osutavad seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. Kujunesid välja mediteeriva Buddha kujud. Suurim õitseaeg (nn klassikaline periood) olu Guptade dünastiaaeg (4.-7- saj. pKr). India templid templi kõige püham paik (seal asub jumala kuju) on väike, tempel ise võib aga olla väga suur. Saalide uksed...
järjekindlamalt pilte. · Majanduse areng kui kunsti mõjutada Majandus ja kultuur areneb. Kalvinistid arvasid, et edukad inimesed on Jumala poolt valitud õndsaks saama. See innustas käituma väljavalitu kohaselt. · Maalide teemad PIETER BUEGHEL Maalis õpetlikke ja moraliseeriva sisuga pilte.Talupoegade maaler kujutab ilustamata talupeoglikku elulaadi, kuid imetleb nende robustset elujõudu. Üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid ikka seostab ta oma maastikud inimesega enamasti talupojaga. ,,Maastik Ikraose kukkumisega" CORNELIS FLORIS Arhitekt, kes on mitme sarkofaagikujulise hauamonumendi autor. Kaunistas ka vappe või medaljone. Keeruka ornamendistiili looja (puuviljaväädid, väänlevad vormid jne). ,,Antverpeni raekoda" 5. Eesti kunst 16.sajandil MICHEL SITTOW Madalmaadel õppinud Eestist pärit kunstnik.Üks hinnatumaid portreemaailjaid. ARENT PASSER Suri Tallinnas. Leidis tuge Florise mustriraamatust.
SISUKORD 1.ÜLEVAADE............................................................................................................................2 Paiknemine ja kujunemine......................................................................................................2 Pinnavormid............................................................................................................................2 Loodushoid..............................................................................................................................5 Järeldused................................................................................................................................5 2.Kasutatud materjalid................................................................................................................6 1.ÜLEVAADE Paiknemine ja kujunemine Sakala kõrgustik asub suuremas osas Viljandimaal. Läänest piiravad ted...
.."). Tundub, et sümbolismil on poola kunstis mitu nägu? Näitusel võime näha vähemalt mõningaid olulisi sümbolismi liike. Need ei ole mitte ainult muinasjutumotiivid nagu Waweli draakon ega ka mitte ainult kodumaise kirjanduse meistriteoste, näiteks Adam Mickiewiczi poeemi ,,Peied" (,,Dziady"), Juliusz Slowacki poeemi ,,Anhelli" või Stanislaw Wyspiaski värssnäidendi ,,Pulmad" (,,Wesele") pildilised kujutised. Need on ka hetkemeeleolu jäädvustavad maastikud, sealhulgas Jan Stanislawski tööd. Nende tähendused ei piirdu nähtava maailma otsese kujutamisega, vaid jäävad ootama avastamist teisel tasandil; seetõttu on raske nimetada neid vaid impressionistlikeks. Sümbolism ilmneb ka piltides, kus on tunda dekadentsi kogemust, nagu ka töödes, mis puudutavad riivamisi maalikunsti ja muusika sünteesi ning mõtestavad nendevahelist dialoogi (s.t kas ja kuidas on võimalik pilti ,,kuulata").
Maalikunst-Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst.Sandro Botticelli (1447-1510)-,,Venuse sünd"
vabakunstnik. 1946 käis Kits loomereisil Armeenias, 1947 Kesk-Aasias ja 1955 Karjalas. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Ta on silmapaistvaimaid ,,Pallase" maalikoolkonna esindajaid. Viljeles kõiki tahvelmaalizanre, monumentaalmaali ja raamatuillustratsiooni. Alustas impressionistlikult valgusküllaste ja koloriidilt varjundirikaste maalidega: Figuur tooli ja lilledega (1939, EKM), Interjöör (1940, EKM), Linn õhtul (1940, TKM). 1940. aastail maalis palju maastikke (Suislepa maastikud, 1942 - 1944) ja portreid (Kunstnik, J. Valki perekond; mõlemad 1945, erakogus, Tartu), dünaamilisi lüürilise alatooniga figuurikompositsioone (Viiuldaja, 1943, TKM; Peale lõunat, 1944, EKM) ning suure vormiüldistusega linnapolte (Põlenud linn, 1943, EKM; Purustatud linn, 1944,TKM). Loomelaadi uuenemine avaldus figuuri üha tugevnevas stiliseerimises (Öine habaneera, 1944, EKM) ja irreaalse meeleolu süvenemises (Meenutused, 1946,TKM)
1928. aastal avaldas Gailit seitsmest novellist koosneva romaani "Toomas Nipernaadi". Selles tõi Gailit eesti kirjandusse täiesti uue kuju vagabundi ja romantilise seikleja. Kui Gailiti novellides ilmnes lootusetuse ja masenduse õhkkond, siis "Toomas Nipernaadis" on kirjanik püüdnud oma seiklejat lahti rebida igapäevasest elust. Romaani züseelise telje kujundab Toomas Nipernaadi rännak varakevadest hilissügiseni läbi mitmesuguste Eestimaa paikade. Vahelduvad maastikud ja inimesed, kellega Nipernaadi kokku puutub, kuhjub järjest uusi seiklusi ning humoristlikke ja tragikoomilisi situatsioone. Nipernaadi enesegi portree täieneb ja selgub järkhaaval. Esimese novelli muretust parvepoisist, kes luiskab enese järgnevalt küll maamõõtjaks, sookuivendajaks, pärlipüüdjaks või lihtsalt mõne rikka talumehe sulaseks, saab raamatu viimases loos resigneerunud intelligent, kirjanik, kes on enese oma
Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas. Kasutas õpilaste abi. Teemasid võtnud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Baroklikuks muudab ta maalid see, et ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kompositsioonis massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad, elujõulist pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Lüürilised maastikud ja portreed, kus ta ei püüa iga hinna eest olla suurejooneline ja hämmastav. Anthonis van Dyck, paraadportree rajaja. Paraadportree esitab inimest tähtsana ja võimukana, tal on suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning teda ümbritseb luksuslik interjöör. Rahvuslikku suunda viljeles Jakob Jordaens.
1.Paiknemine Eestis Palumaa on palumännikute ja nõmmede maastik,mis asub Haanja kõrgustiku kirdejalamil. 2.Geoloogilne ehitus Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Piusa raudteejaama juures leiduvat valget liivakivi kasutatakse klaasiliivaks. 3.Pinnamood Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste,järvede,soode,niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid,aga ka põllumaid ja soid. Lk 1 4.Kliimaolud Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivn...
Liigid TARO SÜMBOOLIKA Sambapaarid Puud Tähed ja taevavõlvid Päevalill Troon Koer Püramiid Kassid Ruut ja kolmnurk Kotkad ja kullid Kera Tornid Fööniks Kroon Liblikad ja mesilased Skepter Krabid Võtmed Mäed Nool Vähk Madu Teravili Viljatud maastikud Viljapõld Roosid Keemilised sümbolid Keemiateadmisi ja tema algelemente tuli ka kuidagi kirja panna. Et aga pidevalt avastati uusi ühendeid, kasvas sümbolite arv 4000-ni. Toome näiteid: tuld kujutati kolmnurgana, millel oli tipp ülespoole, vett kolmnurgana, millel tipp allapoole, seepi rombina, metalle aga erinevate planeetide tähistena. Miks?
kontserte ja teatrietendusi, kuid linna peasündmus on alates 2007. aasta maist igal aastal läbiviidav Jõhvi balletifestival, mis on toonud Jõhvi kokku maailmas tuntud balletiteatreid, -soliste ja -artiste. Nii võib ajalooliseks pidada maailma ühe tippkoreograafi, hispaania päritolu Nacho Duato ja Eesti kuulsaima helilooja Arvo Pärdi kohtumist. Ka loodusesõpradel on siinkandis, mida vaadata: mitmekesised maastikud alustades Balti klindist koos selle jugadega ja lõpetades sooradadega. Eriti tahaksin esile tõsta Soome lahe lõunakaldal piki Pühajõe kallast paiknevat väikest alevikku, maalilise loodusilu kehastust, kordumatut Toila kuurorti. Toila aleviku pärliks on Toila-Oru park, mida peetakse õigusega üheks Jõhvi ümbruskonna kaunimaks paigaks. Igal aastaajal kauni pargi, tema alleede, allikate ja mitmekesise taimestiku hunnitust ilust
· Hakati kujutama rõivastamata keha. 5. Maalikunst. Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamis, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu eriliselt helget ja pühaliku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud honed või maastikud antud väga teravate joontega: kasutatakse puhtaid värvitoone. Vararenessanssi kunst alles püüdis täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna, kui selle täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessanssi maalikunst. Teosed: Michaelangelo "Päikese ja kuu loomine." Osa Sixtuse kabeli laemaalist Vatikanis. Raffael "Madonna ohakalinnuga" Kunst 16.10.12 Iseseisvad tööd: IT- 8 tundi 1
aastate lõpuks oli Island üks Euroopa rikkamaid riike. Islandi vetes on üle 320 liigi kalu. Levinumad neist on tursk, heeringas, tuunikala ja lõhe. Island ekspordib mereande umbes 1,2 miljardi euro eest ja suurem osa läheb Euroopasse. Suuremateks importijateks on UK, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa huvitaval kombel ka Norra. Kõige rohkem eksporditakse mereandidest kuivatatud kala. Tuleb välja, et Islandil on ideaalsed tingimused kala kuivatamiseks. Nimelt seal ei ole kärbseid ja maastikud on lagedad ja nii saab meretuul tasapisi puhuda. Kärbsed on kala kuivamisel ebasoovitud seetõttu, et nad munevad oma munad kalasse ja nii läheb kogu saak riknema. Nagu pildilt võib näha, kuivatavad islandlased ainult kalaskelette. Ehk kõik kasutatakse ära. Kalaskeletid müüakse nägivasse Aafrikasse, kus on see aga vägagi ,,minev" kaup. Skelettidest saab keeta puljongit, mis on proteiinirikas ja toitev. Kalastus on osa Islandist
Meremaal. Põhjasaare joonel sukeldub Vaikse ookeani laam Austraalia laama alla, põhjustades vulkaanide teket ja seismilist aktiivsust. Aastas toimub ligikaudu 14 000 maavärinat, millest enamik on küll kerged inimene neid ei tunne , kuid umbes sada maavärinat aastas on nii tugevad, et inimene tajub neid. Laamad liiguvad Põhjasaare ja Lõunasaare kohal erinevalt, seepärast on ka saarte geoloogiline ehitus ja maastikud erisugused. Lõunasaare lääneosas liiguvad need kaks suurt laama külgepidi teineteisest mööda, mistõttu ei ole seal sääraseid vulkaane nagu Põhjasaarel. Põhjasaare vulkaanid on enamasti aktiivsed ja purskeid võib siin pidevalt ette tulla. Viimane suurem purse oli 1995. aastal, kui Ruapehu kraatris olnud järve vesi voolas mööda nõlvu alla muda- ja rusuvooluna, mille mahuks arvestati üle kuue miljoni kuupmeetri. Vääveldioksiidi emissioon ulatus 15 000 tonnini päevas
ka renessansi asendumine barokiga. Michelangelo on jätnud jälje ka arhitektuuri valda. Tema kavandatud hiigelkuppel katab Rooma Püha Peetruse kiriku nelitist. Kolmas suur kõrgrenessansi meister Raffael (1483-1520) ei olnud nii mitmekülgne kui Leonardo ega ka nii võimas kui Michelangelo, kuid tema viis kõige täielikumalt ellu kõrgrenessansi ideaalid. Ta kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses, taustaks suurejooneline arhitektuur või kaunid maastikud. Niisugused on Raffaeli madonnad- inimlikud ja siiski luulelised, sellised on tegelased hiiglaslikel paljufiguurilistel freskodel, millega Raffael kaunistas Vatikani lossi saali (nn. stanza'd). Raffaeli tuntuimais maale on "Sixtuse madonna"- kullakast helendusest astub seal kergel sammul esile pilvil kõndiv noor ema lapsega, kelles elutõde ja loomulikkus on ühendatud ideaalse täiuslikkusega. Täiesti omalaadne oli maalikunst Veneestias. Sellesse saartele ehitatud linna ei sobinud
ateljeestuudiot. 1918. aastal võttis K. Mägi osa kunstiühingu "Pallas" asutamisest, ning aasta hiljem samanimelise kunstikooli loomisest. Temast sai esimene koolijuht ja hinnatud maaliõpetaja. Tegutses 1919. aastal Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna- Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Ühteaegu nii rahutu iseloomu kui ka halveneva tervise tõttu sõitis K. Mägi 1921. aastal Saksamaa kaudu Itaaliasse. Sattunud vaimustuse sealse looduse värviilust. Sündisid kaunid Rooma vaated, Capri maastikud, Veneetsia kanalite kujutised. Laiade nurgeliste pintslilöökidega maalitud töödes on K. Mäe uurijad näinud omapärast Cézanne'i laadi tõlgendust. Ekspressionistlikud tendentsid tulid veelkord esile Obersdorfi motiivides, kus kunstnik peatus tagasiteel. Ta kirjutab jõulueelsest Roomast: "On niisugune tundmus nagu oleks üle hulga aastate koju jõudnud. Kuigi praegu siin väga ebamugav elada on, siiski tundmus suurepäraline ja tahtmine elada ja midagi veel ära teha -- siin
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Maria Derlõs ARII Harju, Niguliste ja Rüütli tänava vahelise kvartali haljasala detailplaneeringu analüüs Ruumilne planeerimine I osa üleanne nr. 1 Tartu 2009 Sissejuhatus 1944. aasta märtsi alguses pommitas Nõukogude punaarmee lennuvägi mitut Eesti linna, nende hulgas rünnati 9. märtsil Tallinnat. Sihikule võeti sõjaliste objektide asemel hoopis elupiirkonnad, millest paljud tehti maatasa. Kõige rängemalt sai kannatada Harju tänav. Niguliste kirik süttis, pommitabamusest purunesid nii Vaekoda kui ka palju teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet ja ligi 40 protsenti elupinnast. Pommitamises hukkus 463 ja sai haavata 659 inimest; üle 20 000 inimese jäi peavarjuta. Nende...
palee. ITAALIA VARARENESSANSI MAALIKUNST Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; kasutatakse puhtaid värvitoone. Tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28-aastaselt surnud Masaccio't
Bornhöhe, K. Ristikivi (Kaur, 2008) 10 Joonis 15. Ungru loss enne sõda Joonis 16. Ungru loss tänapäeval Joonis 17. Lihula mõis Joonis 18. Virtsu Tallinn, kitsarööpmeline raudtee Joonis 19. Kiltsi sõjaväebaas 11 Kasutatud kirjandus · Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn · Kaur, E. Kuusik, M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn · Eestigiid. 2009. Läänemaa. http://www.eestigiid.ee/?CatID=7 · Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima http://www.emhi.ee/ · Estonica, 2009: Loodus: Lääne-Eesti tasandikud http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=509&kateg=2&alam=69&leht=2 · Hanila vallavalitsus. 2009. Turism http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=509&kateg=2&alam=69&leht=2
aastast kuni oma surmani aastal 1942 oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Ridala luules on märgata impressionistliku stiili tunnuseid, eriti on need tajutavad luuletustes ,,Kevade tunne" ja ,,Talvine õhtu". Oma luuleloomingus tähistab Ridala tähelepanelikult värvivarjundeid eriti meeldivad talle pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned ja päeva-öö üleminekud. Tema luule aineallikaks on ta kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. Ridala kirjutas peale tava luuletuste ka sonette, tuntuim neist sari ,,Kevade", antiikstroofe ja regivärsse. Just regivärssides kajastub Ridala kiindumus kaugetesse aegadesse. Uuendusena tõi ta luulesse peale impressionistliku stiili ka nõnda nimetatud "silmaluule", ehk luule mis nägi välja kui graafiline pilt. Ridala rikastas ka eesti sõnavara sõnadega: luide, ulgumeri, põgus ja nii edasi. need laenas ta murretest, soome keelest, kuid
viibis ta Soomes maapaos. Tegi peale selle reisi ka õppereise näiteks Belgiasse, Hollandisse ja Prantsusmaale. Sel ajal kui ta reisis, tegi ta ka mitmeid maastikumaale (nt. Vallinkoski 1908 a.). Laad muutus postimpressionismi mõjul ekspressiivsemaks, pinnakäsitlus stiliseerivaks, koloriidile sai iseloomulikuks kontrastne värvikus. Tegutses 1913 1932 aastal Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Tema oli üks
P pagendati Lõuna-Venemaale(vabameelsed vaated). Pagendusaastad kuj romantismi õitseajaks P loomingus. Puskin Lõuna-Venemaal Tema elus oli rändamiste ajajärk, kuni ta jõudis Mihhailovskojesse. Tol ajal oli tema elutunnetus romantiline. Teostesse olid keskendatud vangi, põgeniku, pagendatu kujundid. Kui P oli haige, võtsid Rajevskid nad P endaga Kaukaasiasse kaasa, siis varsti Krimmi. Krimm oli P jaoks ettekujutus õnnest. Kaukaasia ja Krimmi maastikud leidsid tee P luulesse. Krimmist Kisinjovi. Moldaavias kirjutas ta oma Lõuna-poeemide tsükli. Tänu Mihhail Orlovi ja teistele dekabristidele, sai P'st dekabristlike ideede väljendaja. Dekabristide grupp hävitati. Puskin Mihhailovskojes Isa võttis P järelvaataja kohustused, mis tekitas kokkupõrkeid ja pere lahkus Mihhailovskojest ja P jäi üksinda koos Arina Rodionovaga(hoidja). Sealne elu oli talle igav, sest ta armastas seltskonda jms
Ta soovitas looduses nähtavaid vorme lähendada-silindrile, kuubile, koonusele jne. Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cezanne vundamendi tsentraalperspektiivilt ja pani alguse konstruktiivsele kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise-pildi loomisel. Ta pidas süseelist lähenemist ebaoluliseks. Pilt oli visuaalne objekt ja selle vaimse tähenduse aluseks maaliline struktuur. Nende teoste motiivid on ülilihtsad- maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. 13. Esialgu oli Paul Gaougin'i looming oli esialgu väga impressionismilähedane. Kolides Bretangei poolsaare rannaküladesse hakkas ta erinevalt van Gogh'st end teadlikult impressionistidele vastandama ning neid looduse passiivses jäljendamise süüdistama. Pärast 1891a. Okeaaniasse kolimist julgustas lõunamaine loodus teda asuma uuele loomingulisele teele. Ta uskus lihtsais arhailistes vormides ja puhta värvi pindades väljenduvat ja püsivat
arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust. Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvitoone ning vaba pintslitehnikat, maalisid vabas õhus, jäädvustasid hetkelisi muljeid, ei maalinud niivõrd esemeid kui just valgust ja õhku,loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest, kujutasid juhuslikku lõiku elust, loobusid rangest kompositsioonist. MAALIDE SÜzEE - suurlinn, selle tänavad, väljakud, kohvikud. Maastikud erineval aastaajal, erineva valguse ja ilmaga. Sama objekt erinevas valguses - udus, päiksepaistes, hämarikus. Inimene liikumises ja alasti inimkeha. Realist Courbet oli rääkinud, et ta maalib ainult seda mida näeb ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rangemalt rakendama kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET` töö "Impressioon
Vana-Rooma Eellugu 8. saj. e.Kr tekkis Itaalias seitsmel künkal paiknenud küladest Rooma linnriik Legendist lähtuvalt asutas Rooma linna Romulus 753 e.Kr. 3. sajandi keskpaigaks e.Kr. valitses Rooma kogu Itaaliat. Sõidimise ajal vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle omaks. Kultuuris ja visuaalses kunstis jäljendati kreeka kultuuri. Vaatamata kultuuride segunemisele oli rooma kunstil omapära, mis eelkõige avaldus arhitektuuris. Ühiskond ja eluolu Rooma oli linnaühiskond, kus elasid peamiselt rikkad. Ühiskond oli seisuslik. Ühiskond oli orjanduslik – orje kasutati igasuguste tööde tegemisel. Perekond oli mehekeskne – valitses tervet perekonda alustades naisest ja lõpetades orjadega. Hariduse eest vastutas samuti perepea, kes õpetas lapsi kodus (peamiselt poisse). Hiljem võe...
Ballett ja ratsavõistlused. kiire liikumine ja külmades toonides valgus. Postimpressioon-kui impressionisit olid maalinud väljaspoolt saadud muljeid, siis postimp püüdisd edasi anda eelkõige tundeid ja meeleolusid Vincent van Gogh 1853-1890, hollandlane. Prantsusmaal elades parimad tööd näib nagu leegitseks kõik, kõike mida nägi hakati kõrgelt hidnama alles peale ta surma Paul Cezanne- 1839-1906 kindla vormiga, rütmiliselt liigendatud ülesehitusega maastikud, natüürmordid ja portreed. Püsiv ja jäädav, varjundid, suunanäitaja paljudele Paul Gauguin-1848-1903 omapärase saatusega, tumedad piirjooned, eksootiline, värvikülane loodus. Värvid, (roosa maapind, kollane taevas) Henri de Toulouse-Lautrec-1864-1901invaliid, heledad värvid ja nõtked jooned, kibedus ja trots suur osa tönapäeva reklaamplakati väljakujunemises Kunst Eestis: siin elavad sakslassed. Sündid 19.saj teisel poolel Johann Köler-1.silmapaistvaim kustnik 1826-1899
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Sakala kõrgustik Uurimistöö Eesti loodusgeograafia Koostaja: Anett Rõõmussaar Juhendaja:Are Kaasik Tartu 2017 Sissejuhatus Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik, mille pindala on 2797 km². See moodustab Eesti pindalast 6,16%.Sakala kõrgustik on vahelduva maastikuga. Lainelised tasandikud vahelduvad ürgorgudega. Kõrgustiku kõrgeim on küngas on Härjassaare mägi, mille kõrgeim tipp on 147 m ning madalaim on Hummuli küngastik (110m).Kõrgustiku kuju sarnaneb kolmnurgaga, mille põhjapoolne tipp asub Navesti jõe ligidal ja lõunapoolne jalam Läti põhjaosas. Läänest piiravad kõrgustikku Metsapole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa. Põhjast Kõrvemaa ja idast Võrtsjärve madalik ja Valga nõgu ning lõunast Tälava madalik. Ligi veerand kõrgustiku ala hõlmavad kaitsea...
Sai tuntuks maastikumaalijana. Maalis loodust nii, nagu seda nägi. Töötab laiade, vabade, skitseerivate pintslitõmmetega. Hülgab tumeda paleti ja hakkab maalima heledate toonidega. Oli impressionismi ja vabaõhumaali eelkäija. John Constable "Viljapõld" John Constable "Salisbury katedraal" William Turner (1775 - 1851) Inglise maalija ja graafik. Kujutas peamiselt valgust ja atmosfääri. Huvitus ka merest ja taevast. Ta maastikud on unistavalt-õhulised, realistlik- värvitoredad või visionäär-fantastilised. Hilisemates töödes kaotas ära piirjooned, esines valgus ja vari. William Turner "Fregatt ,,Temeraire'i" viimne teekond Preraffaeliitide koolkond Meistrid, kes tahtsid uuesti elustada naiivset ja siirast käsitlusviisi. Ideaaliks oli Botticelli, Gozzoli ja Fra Angelico kunst. Nende kunst oli romantiline nii meeleolult kui ka sisult.
·· e. Valge Haigru linnus 1581. aastal, Toyotomi Hideyoshi ·· täiuslikem Jaapani vanadest linnustest peatorn ja 3 madalamat torni · labürindid (Himeji peatorn) Video · Himeji Linnus (0:00-3:34) Video räägib Himeji linnusest (vana joonistus Himeji linnusest) Puulõiketehnika · Pärit Hiinast · algselt kasutati usuliste tekstide illustreerimiseks · Igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jne · kõrgaeg 18 saj. lõpul ja 19. saj teisel poolel · kolm tähtsaimat meistrit olid Kitagawa Utamaro, Katsushika Hokusai ja Ando Hiroshige, kellest kuulsaim oli Hokusai. (Puulõiketehnika) Kitagawa Utamaro · 19. sajandi lõpul toodi tema teosed ka Euroopasse. · tuntud oma peente ja graatsiliste geisapiltidega
seotud motiive, mille kaudu ta väljendas elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu oli õrnem võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. ANDRE DERAIN(1880-1954)/a(n)dre dö ‘rö(n)/ ja MAURITSE de VLAMINCK (1876-1958) / mo‘riss dö vla‘mä(nk) / kasutasid 1904-1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Derain sattus Cezanne mõju alla ja lähenes kubismile. Tema 1920-ndail aastail maalitud maastikud on traditsioonipärase kindla kompositsiooniga ja mõjuvad suurejooneliselt. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkas ta kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. GEORGES ROUAULT (1871-1958) /zorz ruoo/ oli erandlik kuju foovide hulgas . Nooruses töötas ta klaasimaalija õpilasena keskaegsete kirikuakende restaureerimisel.
probleemide vastu.Ta maalis monumentaalseid antiikmütoloogia ja piibliteemalisi seina ja tahvelmaale. Tema kunsti iseloomustas oskuslik rakurs ja ruumikäsitlus ning plastiline vorm. Ta andis diferentseeritult edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat ning rakendas realismi, mis oli sellel ajal uudne. Nagu teisedki oma aja kunstnikud, mängis Mantegnagi perspektiiviga, näiteks viis silmapiiri madalale, et suurendada monumentaalsust. Tema maastikud seevastu tunduvad olevat nagu kivist ja metallist tehtud ning inimesdki näivad skulptuuridena. Inimese käitumises ja meelelaadis rõhutas Mantegna kangelaslikkust. Ta kujutas nii kristlikke kangelasi Püha Sebastiani ja Püha Jüri kui antiikaja heeroseid Scipiot ja Caesarit. Caesari võitu on ta kujutanud 9l pildil. Usutavasti samastas ta maalitud kangelasi oma kaasaegsetega, näiteks Gonzaga ja Mezzarotaga
Selle maastikurajooni pindala on 1050km 2 (Riiklik Looduskaitsekeskus), millest viiendik (20,3%) on soostunud (Arold 2008). Vooremaa on kujunenud Saadjärve voorestikul, mis ulatub Alutaguse madaliku lõunapiirilt Sadalast Tartu lähedase Kõrvekülani (55 km) ja ristisihis Siimustist Tormani (24 km). Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod (Arold 2008). 2 2.2. Tekkelugu Vooremaa kuulub Kõrg- Eesti maastikuprovintsi alla. Kõrg Eestis on maastikud saanud pärast viimast jääaega areneda pikema perioodi vältel kui Madal Eestis ja seejuures suhteliselt heades loodusliku drenaazi tingimustes, sest lisaks suuremale absoluutsele kõrgusele (Kõrg-Eestis üle 60 m) on seda soodustanud reljeefi liigestatus arvukate orgude ja nõgudega. Selle maastikuprovintsi kujunemise eelduseks on olnud jääajaeelsed aluspõhjakõrgustikud, suurkühmud ning lavamaad. Eeltoodud asjaolude tõttu on Kõrg
vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. · Realismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel. Gustave Courbet(1819-1877) prantsuse kunstnik. Esindab realismi koolkonda. Ta veendus pärast 1848. aasta revolutsioonist osavõtmist, et tema kohus on kujutada tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased. Courbet´ teostes ilmneb kohati jõhker realism. Tema loomingut iseloomustavad veel julgelt maalitud aktid ja maastikud, mis ilmutavad vanade meistrite stiili ,mida ta Louvre´is uuris. Tema üks kuulsamaid töid on "Matus Ornans´is". Ta palus Ornans´i elanikel kordamööda oma vanaisalt päritud maja pööningul poseerida. See maja on näha ka maali kaugeimas vasakus nurgas. Hiljem pani ta erinevatest maalidest kokku ühe suure. Maalil kujutas ta matuseid, kuhu olid kogunenud kodanlased ja talupojad. Courbet on kasutanud ka modernset stiili, mis väljendub punase ja paabulinnusinise toonide selguses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
