Samas tapmine on tapmine ning see ei olene relvast, surma saadakse niikuinii. 3. Mida õpetati poistele koolis, mida väljaõppelaagris? Mis olid eesmärgid? Ja poiste hinnang? Koolis õpetati distsipliini ja seda, et tuleb oma isamaad teenida. Kantorek rääkis neile milline on rindeelu kuid nad tõdesid, et see on hoopsi midagi muud, mida oli neile räägitud. Eesmärgiks oli poisse harida ja õpetada välja tulevaseks eluks. Väljaõppelaagris õpetati, et sõdur peab mõistma maastikku, ta kõrv peab eraldama mürske nende kõla järgi ja teadma nende toimet, peab oskama ette määrata, kuhu nad sisse löövad, kuidas killud hajuvad ja mismoodi ennast nende eest kaitsta ning õpiti sõjatehnikat kasutama. Eesmärgiks oli ellu jääda rindel ja tappa võimalikult palju vaenlasi. Poisid läksid koolipingist sõtta teadmata, mis neid seal ees ootab. Paul läks sõtta koos oma koolivendadega ja seda õpetaja hoogsal õhutusel. Hiljem kui nad harjusid plahvatustega
süzeesid, kõige rohkem Viimse kohtupäeva stseeni, reljeefidel ei ole realistlikkusele tähelepanu pööratud; inimfiguuridki on kujutatud moonutatuna, moonutatud taime ja looma kujutised. *Maastikuarhitektuur Maastikuarhitektuur on teadus- ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Kui arhitekt kujundab hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt kujundab väliruume ja selle elemente. Aga milleks üldse maastikku kujundada? Nii nagu arhitekt kavandab hooneid, kus inimestel on hea elada ja töötada, loob maastikuarhitekt inimestele meelepäraseid (mugavaid, turvalisi ja huvitavaid)maastikuruume elukeskkonna osana. TARBEKUNST Tarbekunst on kunsti ala mis hõlmab tarbe ja dekoratiivesemete kunstilise kujundamise. Tarbekunsti objektiks on aga peaaegu alati mingi tarbeese, millele antakse peale tema tarbimisväärtuse
Pakistani maavärin Kashmiri regioonis (73 000 hukkunut) Hiina maavärin Sichuani provintsis 2008 (87 000 hukkunut, üle 370,000 vigastatu) Kokkuvõte Antud töö käigus tegin endale selgeks, et maavärina peamiseks põhjuseks on maakihtide nihkumine. Maavärina tugevust mõõdetakse seismograafide abil, mis reageerivad horisontaalsele ja vertikaalsele liikumisele. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Nende tõttu on hukkunud umbes 15 miljonit inimest. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Richteri_skaala 2. http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691918/Maav%C3%A4rinate%20tagaj %C3%A4rjed 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maavarinad.htm 4. http://www.rescue.ee/19669 5. Tiit Kändler "Kukkuva Maa lapsed"
tuleb võimaldada nende vaatlemist mitmest erinevast kohast. Vaadete kujundamisel tekivad rohkem või vähem avatud alad, mida pole otstarbekas kasutada vaid ühe fookuse eksponeerimiseks. Üjest vaatekohast erinevatel suundadel võib olla avatud mitu erinevat vaadet. Panoraami e ülevaadet võib võrrelda maastikumaaliga - mõlemad luuakse andmaks edasi maastiku ilu. Panoraamvaadet saab avada järgmiselt: vaatepunkt kavandatakse reljeef kõrgemale kohale, kust on võimalik haarata kogu maastikku ümberrgingi või teatud suundades, vaatepunkt kavandatakse tasasel reljeefil avatud alale selliselt, et on võimalus haarata kogu maastikku ümberringi või teatud suundades, kompositsiooni ehitatakse üles selliselt, et panoraam avaneb ja sulgub maastikul liikudes eraldi fragmentidena, mis 7 kujundatakse iseseisvate alamkompositsioonidena. Vaadete kavandamisel puututakse tihit
paigas - kujunenud ühel mesoreljeefil (künkal, seljakul, tasandikul) paigastik kujunenud ühesuguse arengukäiguga mesoreljeefi vormistikul (küngastikul, orustikus, ulatuslikumal tasandikul) maastikurajoon e loodusgeograafiline rajoon kujunenud reljeefi suurvormil või selle suurel osal (kõrgustikul, lavamaal, madalikul) 5. Millised on olulisemad maastikku moodustavad ja mõjutavad tegurid? 6. Milline oli ja milline on praegu maakasutuse struktuur Eestis? Kauges minevikus kattis suurt osa praegusest Eesti alast metsad ja sood, siis nüüdisajal on üle 1/3 terrotooriumist põllumajanduslike kõlvikute ja ligemale 20% poollooduslike heina- ja karjamaade all. 7. Kirjelda inimtegevuse mõjutuste arengusuundi. Tööstuse areng; rahvaarvu kasv; metsade maharaiumine; karjääriviisiline kaevandamine; jõgede paisutamine;
arvutusvalemit: 0,70 x oma pikkus. Nt 170 cm pikkuse naise jaoks sobib kepp koefitsiendiga 0,7, mis tähendab, et kepi optimaalne pikkus oma 120 cm (170cm x 0,7 = 119cm). Kepikõndija pikkus ei ole siiski ainus kepi pikkust määrav faktor. Arvesse tuleb võtta ka kõndija füüsilist vormi, liigeste, kõõluste ja lihaste liikuvust, jäsemete ning selja ja jalgade omavahelist proportsioone, kõnnitempot ja maastikku, millel põhiliselt liigutakse. Arvestama peab ka sellega, kuidas kepikõndija kõnnitehnikat valdab ja milline on keppide pikemaajaline kasutusotstarve. Ideaalne käimiskepp on: · kerge · käija suhtes õige pikkusega · pinnasele kohase otsikuga · mugava käepideme ja rihmaga Kepikõnni õige tehnika ja tõhus treening õnnestuvad kõige paremini, kui kasutad spetsiaalselt kepikõnni jaoks väljatöötatud vahendeid
Stafaaz- teisejärgulised elemendid maali kompositsioonis, eriti inimesed v loomad maastikumaalis Keldriluugivalgus- 17. saj levinud võte maalikunstis, kus pildil kujutatud poolhämarust lõhestab ere, nagu nähtamatust luugist tulev valgusvihk. Paraadportree- esitab inimest tähtsana ja võimukana. (Anthonis van Dyck) Väikesed hollandlased- väikesemõõtmelisi pilte maalinud kunstnikud 17. saj Hollandis. Marinistid- meremaal, mereranna v sadamavaateid kujutav maal Heroiline maastikumaal on maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin. Prantsuse park - korrapärane barokne pargistiil, mis lähtus vanade idamaade ja antiigi aia- ja pargikunstist. Kujunes 17. saj II poolel Prantsusmaal, tippnäiteks Versailles' park. Pargi rajamisel lähtuti lossi fassaadist, millele suunati geomeetrilise korrapäraga komponeeritud puiesteede peatelg
osaks põhjapoolses Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaja põhjustasid kliimamuutused kogu Maal. Kliima jahenemisel kogunesid esmalt mägedele suured jää- ja lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles 11 000 - 13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastikku. Jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, KaguEesti kuplid ja KeskEesti voored. Jääaja mõju on kaudselt tunda isegi tänapäeval. Paksu jääkoorma raskuse all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval kerkima. LoodeEestis on maapind tõusnud juba mitukümmend meetrit ja see protsess ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi, mõne millimeetri haaval igal aastal. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk-järgult
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 1.Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? (4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST):
Masanobu). 18. sajandi keskpaigaks olid tehnilised vahendid sedavõrd täiustunud, et hakati tegema värvilist gravüüri. Suzuki Harunobu, Torii Kiyonaga (1752- 1815), Kitagawa Utamaro (1753- 1806) jmt. Lõid peamiselt kaunitaride portreegravüüre, Katsukawa Shunsho (1726- 1792), Toshusai Sharaku (18. saj II pool) ja Toyokuni (1769- 1825) näitljejate gravüürportreid; Katsushika Hokusai ja Ando Hiroshige kujutasid maastikku. Euroopa kunsti mõju hakkas Jaapanisse imbuma 17. sajandil, kui Yamada Emosaki õppis hollandlaste faktoorias maalima õlivärvidega. 18. sajandil tegi euroopa ehk Hollandi stiilis pilte Shiba Kokan. Meiji ajastul püüti seda stiili matkida. Tokugawa ajal luuakse kunstiliselt väärtuslikumad teosed puugravüüris. Kujutatakse lõbustusasutuste ainestikku (ukiyo-e) geisade elu ja näitlejaid. Puugravüürid olid algul ühevärvilised või koloreeritud, 18. sajandi
kaitsealuse pargiga. Endine Rakvere karjamõis iseseisvus 18. saj lõpul ja mõisahoone kuulub nüüd Karitsa Evangeelne Uue Elu Kogudusele. Rakvere - Vägeva mnt ristmiku ümbruses asuvas põlises Levala külas on muistne asulakoht, kalmed ja 6 lohukivi. Ristmikult 2 km loodes, suurematest teedest eemal asuv Järni küla on iidne asulakoht, kus asuvad Kabelimägi ja tamme-puisniidud (Järni hoiuala). Lasila Kaunis Lasila mõis asub künklikku maastikku läbiva Kadrina-Assamalla tee lähedal. Levalast tulev tee viib üle selle otse kauni tiigi kaldale, uhkete tornidegahärrastemaja (mis valmis 1862. a Rudolf Ungern-Sternbergi ajal naaberküla Karunga telliselöövi kollastest kividest) ette. Lasila mõisa omaniku Karl Heinrich von Baer´ juures kasvas venna Magnus Johann von Baer´i poeg Karl Ernst von Baer (s. 1792). Onul oli suurejooneline iluaed ja lindla. Lasilas puutus tulevane loodus- ja arstiteadlane esimest korda kokku loodusega
-1940. aastate Hollywood Pärast esimest maailmasõda tekkinud majandusbuumi ajal tugevdasid oma haaret filmitööstuses sellised tegelased nagu William Fox, Louis B. Mayer, Sam Goldwyn, vennad Warnerid, Carl Laemmle ja Adolf Zukor. Filmistuudiod hakkasid välja laskma lineteoseid, milles teemad ja ülesehitus kordusid tekkis vormiline moodustis, mida hiljem hakati nimetama zanriks. 1920. Aastatel moodustasid stuudiote põhitoodangu vesternid, mis ekspluateerisid edukalt California maastikku. Kauboistaaride hulka, kes harva oma juba kindlaksmääratud ekraanirollidest kõrvale astusid, kuulusid näiteks Tom Mix ja Hoot Gibson. Suurima publikumenu osaliseks sai Ameerika tummfilmiajastul Ameerika komöödia, mis levis üle kogu maailma. See juhtus peamiselt tänu Charlie Chaplinile, Buster Keatonile, Harold Lloydile ja ka mõnele teisele andekale koomikule. Stuudiaod mõistsid hästi ka
Informalism (prantsuse art informel) on 1945.-1946. aastal Pariisis tekkinud kunstisuund. Sarnast kunstisuunda USA-s nimetatakse abstraktseks ekspressionismiks. Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund.Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist Heroiline maastikumaal on maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Vitraaz-värvilistest klaasitükkidest kokku seotud v värviliste maalingutega aken, esines keskaja kirikuarhidektuuris. Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest. Portaal-mingi kivimüür v uks? Maakunst loodust ümberkujundav v loodusnähtusi kasutav kunst, al 1970 a. Peenmaal väga täpne, pisimaidki asju kujutav maal.
kasuks põllumassiivile. Boniteet Keskmiseks põllumaa boniteediks tuli 29 hp. Go boniteet ja Go1 oli 37 hp. GI boniteet oli 21 ning M' boniteet 18 ja LkIg oli boniteet 40. Põllumassiivi metsastamine Üks raskemaid küsimusi põllumajandusmaade metsastamisel on puuliigi valik, mida mõjutavad järgmised motiivid: -majanduslik tasuvus puuliigi kasutatavus ja kasutamisvanus - sobivus üldse põllumaale I metsapõlvkonda moodustama - sobivus maastikku - kultiveerimismaterjali saadavus Kuna põllumullad, ka kõige kehvemad, on puittaimede kasvuks viljakad, on varasematel aastakümnetel metsastamisega saadud kuuse-, männi- ja lehisepuistute boniteet harva II, enamuses aga I ja IA, ulatudes ka IB boniteediklassini. Seepärast on siin võimalik kultiveerida praktiliselt kõiki meie metsapuid (kuusk, mänd, arukask, sanglepp, tamm, saar jt), ka võõrokaspuid euroopa ja siberi lehist ning harilikku ebatsuugat. Kuusk on üks sobivamaid
kasvukohtade taimi. Luhaniitudel kasvab tarna, aruheina, kaseheina, maarjaheina jt. Jõe rahulikes sootides leidub vesiroose, lamminiitudel õitseb kevadeti kullerkupp. Vesiroos 6 Majandustegevus Võhandu jõe peal korraldatakse kanuumatke. Jõe ürgsem ja huvitavam osa Leevi veskipaisust Reo sillani on võetud looduskaitse alla. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku. Looduskaitseala eesmärk on säilitada ürgorgu maastikulises tervikus ja kaitsta devoni liivakivi paljandeid. Kaitseala alguses on jõgi väga kiire. Jõeorg on kitsas (100-200 m) ja kohti kuni 30 m sügav. Paljud kärestikud ja aluspõhja paljandid, eelkõige Põdramüür kui kauneim Võhandu liivakalju, on suureks elamuseks paadimatkajale. Kaitseala keskosa võlub põlismetsade ning kaunite vaadetega niitudelt ja kaljuseintelt, mida vanarahvas nimetas müürideks. Siin on jõgi
tahtmatult väljendas ka pettumist ühiskonnas. Neile, kes kehtiva korraga rahul olid, muutus klassitsismi kaitsmine mitte ainult esteetiliseks, vaid ka poliitiliseks ülesandeks. Riik pooldas klassitsismi. Riigi poolt tunnustatud kunsti nimetatakse ametlikuks, tunnustamata kunsti aga sõltumatuks. Ametlik kunst. Kujunes välja kindel teemade hierarhia kõrgelt hinnati mütoloogilisi, religioosseis, allegoorilisi kompositsioone, ka ajaloolisipilte ja siis portreid. Maastikku, natüürmorti ja olustikku peeti tähtsusetuks. 19. saj ametlikku kunsti on nimetatud ka akademismiks. Tavalise elu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Akademism tähtsustas maalikunstis joonistust, värvid polnud olulised. Kuid aegapidi toodi ametlikku kunsti ka uusi võtteid ja ellusuhtumisi, mis avaldusid sõltumatus kunstis. Sõltumatu kunst. Seda toetasid opositsioonilised jõud, osa radikaalsest kodanlusest ja haritlased. 19
Vaadete mitmekesistamiseks ehitati koopiaid maailma vaatamisväärsustest (väga rikkad suutsid seda endale lubada). Osa villa fruticosast oli kujundatud pargina. Seal peeti loomi (vaatamiseks, mitte jahtimiseks). Veel kuulus sinna viinamarjaaed (pergola-tüüpi). Pargi jalutamise osas palju skulptuure, mis oli sageli röövsaak vallutusretkedelt. Villa suburbana (eeslinnavilla) - eeslinnas asuv linnasuvila, mitte nii luksuslik. Ehitamisel arvestati ümbritsevat maastikku ja loodust, kohandati sellega oskuslikult ruumide paigutus ja vundamendi konstruktsioonid (olenevalt maa-ala pinnamoest). Rooma aedades olid populaarsed ka nn filosoofidia aiad. Hadrianuse villa (118-138 AD) tunti filosoofia aiana Stoa poikile nime all sammaskäikudega piiratud õue. Sammaskäikude all sai jalutada - vastavalt soovile kas varjus või päikese käes. Basseini ümbritsesid korrapäraselt istutatud puud ja peenrad, arvatavasti leidus
Hiiumaa on väga rikas erinevate turismiamagnetite poolest. Hiiumaal on peaaegu 400 muinsuskaitseobjekti, mis on kas arhitektuurimälestised, arheoloogiamälestised või ajaloo mälestised. 2007. aasta seisuga on Hiiumaal kokku umbes 700 kultuurimälestist. Väärtuslikke maastikke hõlmavaid alasid on 41. Need maastikud asuvad enamasti rannaaladel (Joonis 1). Joonis 1. Hiiumaa väärtuslikud maastikud (kaardil märgitud hallid alad) KÕRGESSAARE VALLAS on kokku 15 väärtuslikku maastikku. Kõige tähtsamad neist on Ristna-Ohami, Kõpu-Ojaküla-Ülendi ning Tahkuna lääne-ja põhjarand. Ristna-Ohami väärtusliku maastiku puhul on tegemist kõrge puhkeväärtusega alaga, mis sisaldab inimtegevusest vähe mõjustatud metsi ja randa ning kahte ajaloolise väärtusega kultuurmaastikuala: Ristna tuletorni ja selle lähemat ümbrust koos hoonetega ning Ristna- Lõunanina militaarala II Maailmasõjast ja nõukogude perioodist pärit kaitserajatiste ja hoonetega
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi)
rohkesti metsamarju ja seeni. Meenikunno maastikukaitseala asub Kagu-Eesti orustatud lauskmaal Põlva maakonnas, Veriora, valla territooriumil, Võhandu jõe valgalal. Kaitseala moodustati 25.05.1981 aastal ning selle pindala on1757 ha. Sellest moodustab 53% Meenikunno raba, 1% hõlmavad veekogud ning ülejäänud 46% on kaetud metsaga. Kaitseala ülesanneteks on säilitada Ida-Eestile tüüpilist raba, soosaarte haruldast floorat, kaitsta omapärast maastikku, arenevaid älveid ning unikaalseid Nohipalu Must- ja Valgjärve. Kaitseala ülesandeks on ka põhjavee kaitse ja Meenikunno raba kui haruldase Lõuna-Eesti raba kaitse. Turismitegevus kaitsealal ei ole märkimisväärne. Otseselt keegi siin turistidega ei tegele - inimesed tutvuvad ise siinsete vaatamisväätsuste nagu näiteks Meenikunno raba, Nohipalu järvede ja Ilumetsa meteoriidikraatritega. Infot nende kohta jagavad infopunktid nii Põlvas kui ka Räpinas. 2. Tilleorg 2.1
kraadini. Lõuna-Brasiilias on aga kõige külmem, kus talviti võivad temperatuurid minna ka alla nulli, kuid lumi on siiski harv nähtus. Brasiilias sajab aastaringselt keskmiselt 1000-2000mm. Kliima:http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil 1.3 Pinnamood Pindalalt on Brasiilia Lõuna-Ameerika suurim riik ning maailmas viies. Ometi on ta oma pinnaehituse ja maastike poolest üsna üksluine. Saab eristada kahte isesugust maastikku: Brasiilia mägismaad ja Amazonase madalikku ehk Amasooniat. Kesk-, Lõuna- ja Ida-Brasiiliat hõlmaval mägismaal suuri kõrgusi pole kus tipud ei ulatu 1000 meetrinigi. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal asuv 3014 m kõrgune Neblina mägi. Pinnamood:http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia 1.4 Veestik Brasiilia jõgede värk on üks haralisemaid maailmas ja võrreldav vaid Põhja-Ameerika suurjõestikega
*paraadportree- portree, millel rõhutatakse kujutatava isiku (peamiselt valitseja, väepealku) seisust, ühiskondlikku positsiooni ning suursugusust. Olulist rolli mängivad detailirohkelt edasiantud pidulik rõivastus ning erinevad võimuregaalid. Paraadportree tausta maalimisel on samuti kindlad reeglid - ühes küljes pidulik draperii või kardin, teisel pool sammas või antiikne vaas, mille kõrvalt avaneb vaade ideaalmaastikku. *heroiline maastikumaal- on maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin. 14. Kes laskis ehitada Kadrioru lossi? Millal? 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MERKUUR Referaat Pärnu 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Nimi......................................................................................................................................... 3 Mõõtmed................................................................................................................................. 3 Vaadeldavus............................................................................................................
Slovakkia Sissejuhatus Slovakkia on Kesk-Euroopa riik, mis 1. mail 2004 liitus Euroopa Liiduga. Naaberriigid on Poola, Tsehhi, Ukraina, Ungari ja Austria. Slovakkial puudub otsene väljapääs merele, kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega. Üld andmed Slovaki Vabariik slovaki Slovenská Republika Slovaki lipp Slovaki vapp Slovaki asendikaart Riigihümn Nad Tatrou sa blska Pealinn Bratislava Pindala 48 845 km2 Riigikeel(ed) slovaki Rahvaarv 5 417 000 (2009) Rahvastiku tihedus 110,9 in/km2 President Ivan Gasparovic Peaminister Robert Fico Iseseisvus 1. jaanuar 1993 SKT 86,661 miljardit USD SKT elaniku kohta 20 002 USD Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg ROK-i kood SVK Telefonikood 421 Lühi ajalugu 13.19. sajand * 1241-1242 Tatari-mongoli sissetung Ungarisse. Et laastatud maad uuesti asustada, ku...
tööstuskaubad 14,1%, metallid ja metalltooted 12,1% ning meditsiini- ja mõõteaparatuur 6,8%. Olulisemad importkaubad Saksamaalt olid 2010. aastal masinad ja seadmed 25,1%, metallid ja metalltooted 13,5%, transpordivahendid 12,9%, plast- ja kummitooted 11,5% ning keemiatooted 10%. Slovakkia Slovaki Vabariik parlamentaarne vabariik. Slovakkia ametlik keel on slovaki keel. Umbes 10% rahvastikust räägib ungari keelt. Tänini elab Slovakkias ka sakslasi. Slovakkia maastikku iseloomustab mäeahelike ja madalike vaheldumine. Slovakkias leidub kustunud vulkaane, kanjoneid ja koopaid. Seal on rikkalik taimestik ja loomastik. Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla, riigis on üle tuhande looduskaitseala, nende üldpind on üle 10 000 ruutkilomeetri. Paljud loomad pesitsevad põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed, vutid ja põldpüüd. Kalu kohtab looduslikes ojades ja jõgedes ning
Tähtsuse järgi-magistraal-,haru-,kvartaljaalseteks torujuhtmeteks ning hoovi võrkudeks. Materjalide järgi-plast-,betoon-,teras-,malm-,kiud-,tesmement ja keraamilised torud Elektrivoolu juhtivad ja mitte juhtivad Veetorustik jaotub; Tähtsuse järgi-peaveejuhe,magistraaltorustik,harujuhtmed,hoonesisend Ülesamde järgi-joogivee,tuletõrjevee,tehnoloogiline vee Materjalide järgi-plast-,teras-,malm-,betoon-,ja keraamilised Soojustamatta veetorustik jälgib maastikku reljeefi ja on 50cm allpool külmumispiiri torupeale Isoleeritud veetorustik paigaldatakse pinnasesse aga 50-70cm sügavusele Vaatluspunktid asuvadmurdepunktides ja hoonete sisestusel.Kaevus on siiber,kraan,ventuusid(õhu eemald) Kanalisatsioon jaotub Olmereoveed Tööstuslikud heitveed Sadeveed Ühisvoolsed-kõik ühes torus Lahkvoolsed-iga reoveeliik eraldi Materjalide järgi-plast-,betoon-,malm-,kiudtsement-,keraamisised ja terastorud
kümne-aastasena. Õhutust sai ta tolleaegselt kuulsalt kunstnikult ja impressionismilt Ramon Pichotilt, kes oli Dali isa sõber. Õppetunnid toimusid El Muli de la Torres, Pichoti suguvõsale kuuluvas veskis. Seal tutvus Dali impressionistliku maalitehnikaga. Hiljem on Dali öelnud, et Pichoti maalid mõjutasid teda, kuna see oli tema esimene kokkupuude mitteakadeemilise kunstistiiliga. Tol ajal joonistas ja maalis Dali portreede kõrval eelkõige oma kodukandi Kataloonia maastikku, mis ka hiljem ikka ja jälle tema loomingus esile kerkib. 1921-1928 Barcelonas Dalmau galeriis toimus Dali esimene personaalnäitus, mille arvustused olid väga kiitvad. Madridi Kuninglikust Kunstiakadeemiast visati Dali sellepärast välja, et ta keeldus eksamitel osalemast. Oma andekuses veendunud, asvas ta, et eksamineerijad ei ole tema hindamiseks piisavalt kvalifitseeritud. Seetõttu viibis ta pikalt Figueresis ja Cadaquesis, kus ta intensiivselt kunstiõpingutele pühendus.
omapäraseid abstraktseid kujundeid kui kunstniku hilisemates filmides. Seetõttu kuulub film kokku kunstniku varase eksperimentaalfilmiga ,,Le Retour à la Raison". Ometi on see tehnilises plaanis keerukam, sest filmis on kasutatud katkestusi, kujundite üksteisega katmist ja aegluubis liikumist. Mäng valgusefektidega on varasemaga võrreldes põnevam ja keerukam. Abstraktsete kujundite vahele on Ray põiminud argielu realistlikke detaile, inimesi ja maastikku. Nii uuris ta metoodiliselt liikumise, kujundi ja valguse kunstilise käsitlemise võimalusi. Filmi salapärane pealkiri olevat tuletatud baskikeelsest väljendist, mida võiks tõlkida sõnadega ,,Ära tüüta mind". Nagu kogu sürrealistlikus kunstis tegeldakse ka siin unenägude ja ihadega. ,,Emak-Bakia't" võib kirjeldada kui naise ihadest kõnelevat unelust, kus tegelikud seksuaalsed kogemused transformeeritakse abstraktsete mõtete ja kujutluste mülkaks
Kahlenberg seletas neile, et teab plaanist kõike, ning annab lubab neil minna, vaid ühel juhul. Ta seletas et tema ammune unistus on olla jahimees, kuid tänu invaliidsusele seda teha ei saa. Seega, ta ütles varastele, et nad peavad põgenema siit mõisast, neil on edmaad 3 tundi, ning peale 3 tundi, hakkavad Kahlenbergi jahimehed neile inimjahti pidama. Auhinnaks oleks Borgia sõrmus. Ta rääkis, et teid on mitu, ja ta lootis, et ellujääjaid ei ole, sest loodus on metsik ja kohalikku maastikku ei tunta. Fennel vastas, et miks ta kohe neid ära ei tapa. Kahlenberg vastas ühe vana Aarfika vanasõnaga: "Raisakotkas on kannatlik". Kui oli aeg põgeneda, võttis Gaye sõrmuse enda kätte(sõrmus oli mürgitatud). Ning asuti teele. Teeks valiti soine maastik, sest et seal on raske liigelda, kui seal on ka palju madusid. Kui jõuti jõe juurde, läks Ken vaatama, kas tuleb üle ujuda. Kui ta katsus põhja, tuli selja tagant krokodill, kes ta vee alla vedas ning tükkideks rebis.
Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades
tiheda samblakattega pinnasel, kus erosioon on olematu, seal võib paigutada lehtri pumarinde lõrgusele ning näitajad on üsna täpsed). Lume korral saab proovi võtta tasasele looduslikule pinnale kogunenud lumest. See meetod ei eelda eelnevat koguja paigaldamist. Lumekihist võetakse proove plastmass toruga. Lumi ei tohi olla eelnevalt vettinud. Lumi sulatatakse plastpudelis või kilekotis ning edasine töö sarnaneb koguja omale. Maastikku paremini iseloomustava proovi saamiseks on soovitav panna kokku torutäied 3-10 lähestikku asuvast punktist.Sademete keemiat mõõdetakse samuti lehtri ning plastpudeli abil. Sademeid kogutakse ööpäevasel põhimõttel, säilitatakse külmkapis ning saadetakse ühe kuu keskmise proovina laboritesse analüüsiks. Eesmärgiks on koguda informatsiooni erinevatele Eesti piirkondadele langeva saastekoormuse kohta
Kasutamise puudused Puuraukude rajamine merre keerukas, reostuseoht, vajab puhastamist ja ümbertöötlust Transpordi peamine võimalus on torujuhtmed, võimalik on ka veeldatult Saastatus, kasvuhoonegaasid, happevihmad, karjäärid rikuvad maastikku, transport kulukas Üliohtlikud radioaktiivsed jääkained tuumasantaazi oht Muutub ökosüsteem, ehitamine on kallis, piiratud kasutusvõimalus rännetTuule kiirus ebaühtlane, tehnoloogia on kallis, müra, maastiku visuaalne pilt muutub, võib häirida lindude Kasutuspiirkonnad on piiratud, suured kulutused
Esimene oli G.Suits, kes kasutas seda J.Aho loomingu vaatlemisel. Tänasel päeval kasutatakse maastiku mõistet väga laialdaselt nagu ajakirjandusmaastik, poliitmaastik jne. Arusaamine maastikest pole olnud ega ka ole praegu ühtne. See on muutunud peamiselt ajastuga.Maastiku muutused seostuvad inimühiskonnaga. Erinevatel põlvkondadel ja koolkondadel on olnud erinev arusaamine maastikest. Jonesi lähenemisviise maastikule: 1) loodusteaduslik- vaatleb maastikku objektiivsena, sellisena nagu ta on. 2) rakenduslik- vaatleb maastikku küll objektiivsena, kuid siiski väärtustatuna, sellisena nagu ta olema peab. 3) humanitaarne- maastik on subjektiivne, sõltub vaatamisviisist. Maastik on maaala, kus perioodliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses olevad pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastik on nägemisviis, aja jooksul mingi koha kohta
Valimiskampaania kõrgpunktiks on hääletamine, mille tulemuseks võivad sõltuda mitmetest asjaoludest: valimisreklaamile kulutatud rahast, partei ja tema kandidaatide varasemast poliitikast ning tuntusest jne. Lisaks sellele mõjutavad valijat otsuse langetamisel veel poliitiline teadlikkus, haridus, sotsiaalne saatus (rikas/vaene), sõprade mõju, vanus, kandidaadi meeldivus ning välimus jne. Valimissüsteemid mõjutavad oluliselt riikide poliitilist maastikku ja erakondade arvu. Valimissüsteemi tundmine on vajalik nii hääletajale kui ka kandideerijale, sest siis mõistavad inimesed paremini, miks osutusid valituks just need kandidaadid, mitte aga teised, kes küll said esimestest rohkem hääli. Peamised valimissüsteemi: Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on selline, kus valituks osutub valimisringkonnas see kandidaat, kes kogus teistest kõige enam hääli. Kas see ,,kõige rohkem" tähendab ka valijate enamiku toetust, pole enam oluline
SISUKORD Sissejuhatus 3 1.Loodus 4 1.1Taimestik 1.2Looduslikud riigipiirid 1.3Madalikud 1.4Jõed 1.5Järved 1.6Põhjavesi 2.Kliima 6 2.1Aastaajad 2.2Pinnamood 2.4Siseveekogud 3.Keeled 7 3.1 Rahvuslik koosseis 3.2 Usundid 4.Linnad 8 4.1 Külaelu 4.2 Rahvakunst 4.3 Söök 5.Riigikord 9 5.1 Kirikud KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 LISA 12 1 SISSEJUHATUS Slovakkia on Kesk-Euroopa riik, mis 1. mail 2004 liitus Euroopa Liiduga. Naaberriigid on Poola, Tsehhi, Ukraina, Ungari ja Austria. Slovakkial puudub otsene väljapääs merele, kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega. Slovakkia pealinn on Bratislava. Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult. ...
* rikub allavoolu jäävate koelmute hüdroloogilise reziimi. Veevaestel perioodidel koguvad paljud elektrijaamad vett ja lasevad seda läbi turbiini periooditi. Üksnes vee puhtus ei taga veel veekogu headust ökoloogilises mõttes. Väga olulised on ka veekogu hea füüsiline seisund ja looduslähedane reiim. Riigi kulutused reovee puhastamiseks muutuvad mõttetuks, kui rikume veekogud mõnel teisel viisil, näiteks elektrit tootes. Ei saa salata, et tihti kaunistavad paisjärved maastikku ning on hinnatud suplus- ja kalastuskohana. Elustikule tekitatava kahju kaaluvad need head küljed üles siiski ainult üksikjuhtudel. Eeskuju valest kohast. Võtame miskipärast eeskuju Põhjamaadest, kus hüdroenergia potentsiaal on tohutu suur (Soome, Rootsi, Norra), ja jätame tähelepanuta selles meiega sarnaste riikide kogemuse. Näiteks Taanis rajati viimane hüdroelektrijaam kuuekümnendatel aastatel.
(Vaata ka LISA 4) Kompositsioonid Samal ajal kui Kristjan Raud mõjub eepiliselt ja monumentaalselt nii suurte söemaalide kui väikevormide puhul on Paul Raua rahvusromantilised kompositsioonid eepilised pigem dramaatiliste lavastuste tõttu, muutudes kohati isegi kitsiks. ,,Ema viis hälli heinamaale" sisaldab eesti kunstis erandlikke putokujutisi, magusaid punapõski liblikatiibadega, mis mõjuvad keset põhjamaist maastikku üsna absurdselt. Uue dimensiooni Paul Raua suurtele rahvusromantilistele kompositsioonidele annaks camp'i mõiste rakendamine (,,Äravalitu", ,,Ema viis hälli heinamaale"). Etüüdid Paul Raua maastikuetüüdid, samuti etüüdid eluolustikulisel ainestikul kuuluvad sellesse salve, mis on loodud väljaspool välist kohustust. Maastikumaali viljeles Paul Raud suviti väga paljude aastate jooksul
Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga). Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli joonistuskooli rajamine 1803. a. Kujutava kunsti zanridest viljelesid nad portreed, maastikku ja linnavaadet, lõid altari- ja vähesel määral mütoloogilise sisuga maale. 19 saj. II veerandist hakkasid nad huvi tundma eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Tehnikatena olid kasutusel pliiatsi-, kriidijoonised, pastell-, akvarell-, guass- ja õlimaal ning graafilised tehnikad. Nagu kõikjal Euroopas valitses ka balti kunstis saj. alguses klassitsism (sisuliselt akademism), 1830-ndatel kerkisid esile romantilised taotlused, hakkas levima vararealism. Gregor von Bochmann
· Saastab pinnast ja vett raskemetallide ning naftasaadustega, aga ka olmejäätmetega; · Tekitab tolmu, müra ning vibratsiooni; · Õnnetuste korral on oht naftasaaduste ning teiste, sh. mürgiste ja muude ohtlike ainete keskkonda sattumiseks; · Tarbib fossiilseid kütuseid ja teisi taastumatuid loodusvarasid; · Tekitab jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid (kummid, akud, kasutatud õlid) · Pärsib või takistab loomade liikumist ja killustab maastikku INFRASTRUKTUURI OLUKORD Maanteetransport 2005. aasta 1.jaanuari seisuga oli Eestis 56 800 km maanteid, nendest riigi maanteid 16 459 km. Riigimaanteedest 9,7% moodustavad põhimaanteed, 14,5% tugimaanteed ja 75,5% kõrvalmaanteed. Kohalikke ja eramaanteid (mitteriigimaanteed) oli 37 188 km ning linnade tänavaid 3 153 km. Kattega teede pikkus suurenes aastaga 97 km ja on 8 694 km ehk 52,8% riigimaanteede üldpikkusest
protestantlikuks paavstiks, samas kui ema Anna Cornelia, Haagi õukonna raamatuköitja Carbentuse tütre kohta öeldi kehastunud inimlikkus. Vincent veetis kogu oma lapsepõlve Hollandi lõunaosas asuvas Põhja-Brabanti provintsis. Piirkonda iseloomustasid avarad viljaväljad ja laiad liivased nõmmed, kus van Gogh meeleldi hulkus. Kunstnikuna kaebles ta hiljem korduvalt, et suurenev industrialiseerumine ja põllumajanduse massiivne pealetung muudavad maastikku põhjalikult. Vincenti isal oli väike kogudus Zunderti külas, 30 kilomeetri kaugusel flaamlaste asutatud suurlinnast Antwerpenist. Seal läks Vincent 1860.aastal ka külakooli. Umbes kahtesadat last õpetas üksainus katoliiklasest õpetaja. Ehkki õpitulemustele polnud midagi ette heita, võttis isa Vincenti ja tema õe Anna ometigi 1861.aasta sügisel koolist ära ja hankis neile eraõpetaja. Oktoobris 1864 saadeti Vincent 30 kilomeetri kaugusel asuvasse internaatkooli
MAAVÄRINAD Sissejuhatus Inimkonna algusest saadik on teada, et loodus on pidevas liikumises ja muutumises. Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat, nendest 2 ülitugevat, 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Samuti toimub miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ülitundlikud seadmed. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Miks ja kuidas tekivad maavärinad? Teadlane S
Geograafiline asupaik ja asustus Autori piiritletud Kauksi ala (joonis 1), mis jääb enamasti ka küla piiridesse, asub Ida-Viru maakonnas Peipsi järve põhjarannikul Tartu-Jõhvi maantee läheduses, jäädes Iisaku ja Tudulinna valda. (Maa-amet). Mandrijää kulutav ja kuhjav tegevus on siin jälje jätnud - maastik on tasane ja künklik järveluidestiku tõttu, esineb üksikuid soiseid alasid. Kauksi piirkonda mõjutab Peipsi järv, mis on maastikku kujundanud ja moodustanud liivase lähtekivimiga pinna. Kauksi külas elab 46 elanikku ning elanike arv on langenud. Küll aga on inimesi rohkem puhkuseperioodil (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020), sest tegemist on tuntud suvituskohaga Eestis. Joonis . Kauksi puhkusepiirkond Ida-Virumaal. Punasega on tähistatud väljavalitud osa biotoopidega (Maa-amet). Lamminiidud Lamminiidud ehk luhaniidud on üleujutatud kohad jõgede, järvede, ojade lammidel.
arvutusvalemit: 0,70 x oma pikkus. Nt 170 cm pikkuse naise jaoks sobib kepp koefitsiendiga 0,7, mis tähendab, et kepi optimaalne pikkus oma 120 cm (170cm x 0,7 = 119cm). Kepikõndija pikkus ei ole siiski ainus kepi pikkust määrav faktor. Arvesse tuleb võtta ka kõndija füüsilist vormi, liigeste, kõõluste ja lihaste liikuvust, jäsemete ning selja ja jalgade omavahelist proportsioone, kõnnitempot ja maastikku, millel põhiliselt liigutakse. Arvestama peab ka sellega, kuidas kepikõndija kõnnitehnikat valdab ja milline on keppide pikemaajaline kasutusotstarve. Ideaalne käimiskepp on: · kerge · käija suhtes õige pikkusega · pinnasele kohase otsikuga · mugava käepideme ja rihmaga Kepikõnni õige tehnika ja tõhus treening õnnestuvad kõige paremini, kui kasutad spetsiaalselt kepikõnni jaoks väljatöötatud vahendeid
Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest. Leonardo kui kunstnik Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. Maarja kuulutus Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (14721475). Sageli loetakse esimeseks tööks, mis suures osas Leonardo poolt maalitud on, Verrocchio "Kristuse ristimist", millel
Järved on enamasti rohketoitelised, tublisti mudastunud ning aeglaselt kinni kasvavad. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Väga omapärane on järskude voorenõlvade vahel olev pikk ja kitsas Raigastvere järv, mis meenutab pigem jõge kui järve (Estonica 2001a). Idas piirneb maakond Peipsi järvega. Järv on oma kaldaala, kuid ka vaatelisusega mõjutanud siinse ajaloolise asustuse kujunemist ning kujundab maastikku tänaseni (Arold 2008). Voortevahelised piklikud nõod moodustavad kohati lausa vööndeid. Holotseeni alguses on neid arvukalt järvi, mis aga nüüdseks on enamasti muutunud madalsoodeks. Järved on säilinud peamiselt kõrgete komeetvoortega voorestiku keskosas. Nii järvede kui ka soode põhjas leidub hulganisti järvemuda ja lupja. Ümbritsevate voorte kauaaegse põllustatuse ja moreeni läbivate põhjavete toitaineterikkuse tõttu on säilinud 11 järve tugevasti eutrofeerunud
Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest. Leonardo kui kunstnik Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. Maarja kuulutus Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (1472–1475). Sageli loetakse esimeseks tööks, mis suures osas Leonardo poolt maalitud on, Verrocchio "Kristuse ristimist", millel
otsustaja. Joonistamisoskus eristas kunstniku lihtsast käsitöölisest. Nüüd ei saanud kunstnikud enam reeglite tõttu oma loomingut levitada. NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid. Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusi. Tegevus kujuneb antiikkultuuri taustal. Piduliku meeleoluga pildid, teatraalsus. Tunded on jahedad. Tihti viitab aja kulgemisele ja surma saabumisele. On maalinud ka ideaalmaastikke - maastikku kokku kogutud antiigile iseloomulikke loodusasju. Lisab veel mütoloogilised kangelased (heroiline maastik). Tema looming on Prantsusmaa maine kujundajaks tänapäevani. CLAUDE LORRAIN Arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. 2-l pool pildi ääri suured massid, keskel vaade avarusse. Tema maal baroklikum, maalilisem, lüürilisem kui Poussinil. Oskab hästi kasutada õhku ja valgust. Tema töödes on maal nagu teatrilava. Ohtralt viljeldi
Kasutades vanu hobuseteid ja metsasihte on Vällamäe metsastele nõlvadele rajatud ligi 2km pikkune matkarada. Talvel on seal võimalik suusatada ja suvel sõita rattaga. Rada viib üpris väikese pindalaga soo juurde. Soolapi turbakihi sügavus on 17 meetrit. Teist nii sügava turbakihiga sood Eestis ei teata olevat. (Relve, 2008) Haanja looduspark Haanja looduspark hoiab, taastab ja arendab Haanja kõrgustikule aja jooksul inimese ja looduse koosmõjul kujunenud iselaadset maastikku, looduskooslusi ning elulaadi. Haanja looduse ning kultuuripärandi säilitamiseks ja kaitseks on loodud Haanja looduspark. See sündis endiste väiksemate kaitsealade, nagu Suure Munamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru liitmisel üheks suuremaks kaitsealaks, mis hõlmab siinseid loodus- ja kultuuriväärtusi tervikuna. Haanja looduspark loodi 1979. aastal ja lõplikud piirid sai see aastal 1991. Looduspargi pindala on umbes 200 km², keskus asub Haanjas
tundlikkus valguse suhtes. Kompositsioonid Samal ajal kui Kristjan Raud mõjub eepiliselt ja monumentaalselt nii suurte söemaalide kui väikevormide puhul on Paul Raua rahvusromantilised kompositsioonid pigem eepilised dramaatiliste lavastuste tõttu, muutudes kohati isegi kitsiks. ,,Ema viis hälli heinamaale" sisaldab eesti kunstis erandlikke putokujutisi, magusaid punapõski liblikatiibadega, mis mõjuvad keset põhjamaist maastikku üsna absurdselt. Uue dimensiooni Paul Raua suurtele rahvusromantilistele kompositsioonidele annaks camp'i mõiste rakendamine (,,Äravalitu", ,,Ema viis hälli heinamaale". Etüüdid Paul Raua maastikuetüüdid, samuti etüüdid eluolustikulisel ainestikul kuuluvad sellesse salve, mis on loodud väljaspool välist kohustust. Maastikumaali viljeles Paul Raud suviti väga 8 paljude aastate jooksul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
