teised, aga samas on ka olemas inimesi, kes seda abi ära kuritarvitavad. Meil Eestis on väga palju kodutuid ja vaeseid, aga sellele eriti ei pöörata tähelepanu, aga eks need inimesed on ka ise selles süüdi. Kes on rohkem alkoholi lembeline või laisk, siis ei olegi loota, et saaks kuhugi tööle ja raha teenida. Eesti on siiski meie koduriik ja seda ei tasuks nii maha teha. Eestis on tegelikult hea elada, siin on rahulik pole sõdu. Meil on ilus loodus ja maastik, palju vaatamisväärsusi. Eestis on kõrgema riigivõimu kandjaks rahvas ning see on koht, kuhu kõik inimesed, kes kord siin käinud, tagasi tulevad. Eestis elavatel kodanikel on sõnavabadus ja kõigil on õigus oma arvamusele. Aeg-ajalt võib kohata protestijaid, aga seda minimaalsel määral. Eestit ei hõlma vaid ilus loodus ja rahvas, mille iive on negatiivne. Siin on palju inimesi selliseid, kes on tööta ja elatavad end tööturahadest.
Eesti keskkonnaprobleemid Loodus kutsub inimesi väljaspoolt tutvuma selle mitmekesisusega, mida Eesti maastik ja olud meile pakkuda suudavad. Suure inimreostuse tõttu kahaneb igal aastal järjest rohkem seda rohelust meie ümber, ning õhk, mida hingame muutub kahjulikumaks. Mõtlematul inimetegevusel on omad rängad tagajärjed, mille peale kahjuks igapäevaselt ei mõelda. Eesti metsad katavad üle poole meie maismaast ning inimesed ei oska seepärast hinnata enda tehtud kahju. Meie seas leidub väheseid, kes on teadlikud metsaraie suurenemisest ning metsade vähenemisest. Seepärast näeme tihti, kuidas metsaalused upuvad prügisse. Inimestepoolselt tekitatud kahjudel on räiged tagajärjed. Meie põhjavett rikutakse igal aastal sadade inimeste poolt, loomade elupaigad hävivad hooletuse pärast ning veerand mahavisatud prügist ei lagune iseeneset. Sellele probleemile on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ning mul on hea meel,et noo...
Üldiseloomustus: · Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside, s.t. kunstikriitika. · Vähenes kunstitellijate osatähtsus. · Kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule. · Seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemine, külakogude lagunemine ja linnastumise algus. · Kiriku autoriteedile ja traditsiooniga õigustatud normidele vastandati valgustajate ideoloogia. · Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. · Klassitsismi kõige ilmsemaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine. · Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ning nendele toetavasse maailmakorda ja harmooniasse. · Reeglipärasus ja kord olid suured väärtused kunstis. · Ateena ja Rooma vabariigi demokraatlik kord sai poliitiliseks ideaaliks. Arhidektuur : · Klassitsistlik arhidektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, nii üldlahendustes kui ka üksikasjades. · Kolossaalorder ja sammassport...
Süda noor + luulekunst/ lauluanne Teine oli Ilmarine mehejõus,kunstianne. Kolmas oli Lämmeküne hea tuju ja rõõmsameelsus. Vibuane hea kütt. Vanaisa lõi maailma, pojad aitasid kuis suutsid.(taevas,tähed,lilled) · EMAJÕE SÜND Loomad, kelle Vanaisa oli loonud, läksid kaklema. Vanaisa otsustas neile ,,anda" kuninga, kes neid valitseb. Tema tulekuks oli vaja kaevata sügav jõgi ehk kujundada Eesti maastik. Vanaisa oli tööga rahul ja andis töökatele loomadele välimuse.(Vähile silmad seljataga, mutile porise,pruuni kasuka. Nii sündis emajõgi. · VANEMUISE LAUL Inimestel ja loomadel oli oma keel. Loomad kutsuti koosolekule, et nad pidukeele ära õpiks, et jumalaid kiita. Vanemuine tuli maale ja mängis kannelt. Loomad võtsid laulu kuulda ja matkivad seda tänapäevani.(tuule kohin,vee mühin) · VANEMUISE KOSJASKÄIK
sügavamõttelised. Ja kohati ,on neist raske aru saada. * Kõik luuletused, selles luulekogus, on vabavärsis. Ja see on ka ainuke luulekogu, Hando Runnelilt, mis ongi pühendatud vaabvärsile. * Kogu sisaldab ,natuke ka humoorikaid lauseid, ja väljendeid, on ka sees natuke slängi ( nt: Sinu tiineidzeritissid, relvavennad, jne.) *KeeleKujundid luuletustest Epiteet: * Punaseid pilvi * maaliline maastik Metafoor: * Mu unelambi * Mu armastus on ämblikuvõrk Isikustamine: * Nagu rukkipõldudel jooksvad tuulepoisid * Seal oli vesi , mis laulis Võrdlus: * Su silmad on, kui kuuleksid kõmisevat maavärinat * Su keha võbiseb mu sõrmede all nagu vokikere Minu arvamus: Mulle suhteliselt meeldis see luulekogu, see oli natuke sügavamõtteline ja raske
Mari-Liis Bergman , 15.11.2014 Kodutöö : rahvastiku analüüs %C3%A9mographie_de_la_Suisse.PNG 3. Šveitsi asustustihedus on riigi erinevates kohtades erinev, tihedama asustusega on kanton(maakond) Basel-Stadt ligikaudu 5072 inm/km² ja hõredama asustusega on Graubünden ligikaudu 26 inm/km². Basel-Stadt on pindalalt väikseim Šveitsi kanton, ning sellest tingitult on suur asustustihedus, kanton Graubünden on küll pindalalt suurim Šveitsi kanton kuid maastik on seal mägine ning sellepärast ka hõredalt asustatud. Rahvastiku keskmine tihedus kogu riigis on 174 inm/km², ta piirneb põhjast Saksamaaga, lõunast Itaalia, läänest Prantsusmaa, idast Austria ja Liechtesteiniga 4. Rahvastikupüramiid : http://www.indexmundi.com/switzerland/age_structure.html 5. Aastal 2014 alla 15a kodanike arv on ligikaudu 1,2 miljonit, nendest 15,8% poisse ja 14,5% tüdrukuid
Kuigi talude arv on vähenenud, on tootmine tegelikult kasvanud tänu tõhusamatele tootmismeetoditele. 1990ndate alguses võis üks talunik toota piisavalt toitu 75 inimesele, palju rohkem kui 1950ndatel või 60ndatel. Põllumajandustooted erinevad piirkonniti. Saksamaa, tuntud oma 82,5miljonilise elanikkonna poolest, koosneb peamiselt põllumajanduslikust maast. Tasase maastikuga Põhja-Saksamaal ja eriti idapiirkondades kasvatatakse suhkrupeeti ning teravilja. Mujal, kus maastik on ebatasasem ja isegi mägine, võivad farmid toota köögivilju, piima, sealiha või veiseliha. Peaaegu kõik suured linnad on ümbritsetud puuviljaaedadest ja taimse toodanguga tegelevatest taludest. Enamik jõeorge Lõuna- ja Lääne-Saksamaal, eriti piki Reini ja Maini, on tuntud viinamarjaistanduste poolest. Õlu toodetakse peamiselt, kuid mitte ainult, Bavarias. Alates 1960ndatest ei ole Saksa põllumajanduspoliitikat koostanud Saksamaa, vaid Euroopa Komisjon
n Linnaosas on 125 tänavat kogupikkusega 74 km Asutused n 20 koolieelset lasteasutust n 11 üldhariduskooli n Salme kultuurikeskus n Nukumuuseum n Patarei vangla n Balti jaama turg n Tallinna Linnahall n Püha piiskop Nikolause kirik Kopli ajalugu n Kopli oli keskajal Tallinna suurim kinnistu. n Kopli oli kuni 20. sajandi alguseni tallinlaste üks populaarsemaid puhkekohti. n Kuni selle ajani oli Kopli maastik tunduvalt künklikum, kui praegu n 1774. aastal rajati Kopli mõisa territooriumile Oleviste ja Niguliste koguduste kalmistu. Kalamaja ajalugu n Kalamaja on Tallinna üks vanemaid ning läbi sajandite ka kõige suurem eeslinn. n Esimest korda mainiti 1421. aastal. n Linnaosas oli juba 15. sajandi keskpaigast oma kirik. n Kalamaja on korduvalt Tallinna piiramiste ajal maha põletatud. Pelgulinna ajalugu n 18
2E. Eduard Wiiralt ja Evald Okas eesti graafika suurkujud Retsensioon Käisin 10.aprillil Kuressaare Raegaleriis Eduard Wiiralti ja Evald Okase kunstinäitust vaatamas. See näitus algas juba 8.märtsil ning kestab 28.aprillini. Oma kunstikogusid näitavad seal Mart Maastik ja Marek Kokk. Eduard Wiiralt (18981954) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil.Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's Selmer Werneri juhendamisel. Ta alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma
HIINA KUNST HIINA KUNSTIST Peaaegu katkematult on jätkunud Hiina kunstikultuuri areng pronksiajast tänapäevani. Hiina kunsti on mõjutanud kõige rohkem usundid taoism, konfutsianism ja budism. MAALIKUNST Peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult, sellest tuleneb ka rullformaat. MAALIKUNST (näide) "Budistlik tempel mägedes" Hiina 11. sajandi siidimaal SKULPTUUR Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas selliste kõrgete kunstide nagu maali ja kalligraafia hulka. Sellest hoolimata on skulptuure valmistatud ohtralt.
galeriiomanike kinnimaksmine). Nad ajasid poliitikat, mis vastanduks võimalikult palju kommunismile. Lääne-Euroopasse jõuab abstraktne ekspressionism hiljem (50ndatel), kuni domineerivaks sai pop-kunst (kujutab kuulsaid näitlejaid, muusikuid, esemeid, autosid, maju jne). Willem De Kooning esindab tegevusmaali. Elas väga kõrge vanuseni. Tema maalidel ka vihjeid reaalsele maailmale. ,,Naine I", ,,Villa Borghese". Franz Kline lemmikteemaks maastik. ,,Messing ja punane" (väga primitiivsete majakontuuridega). Tema kõige tuntumad tööd seotud Hiina hieroglüüfidega Mark Rothko kasutab oma loomingus erinevat värvi triipe ja vööndeid. ,,Nr 8". Ta matkib F.Kupka loomingut (ta kujutas oma jooni vertikaalselt). Kujuneb absurdikirjandus. S.Beckett. Tema kuulsaim näidend ,,Godot'd oodates" Tekib ka rühmitus nimega ,,Cobra" (kolme suurema linna nimedest saadud kombinatsioon).
saj.eKr ja mistõttu sai ateenast tugevaim linnriik Kreekas? V:Ehitati laevastik, pikad müürid. Ateena mereliidu keskus kolis Ateenasse. Ateena sai ülemvõimu. 10. Linna pärast võistlesid jumalanna Athena, kes kinkis linnale oliivipuu ja merejumal Poseidon, kes kinkis aga linnale allika, millest purskas ainult soolast vett. Miks eelistati Athenat? V:Oliiviõli toitis inimesi. 11. Miks tuli enamik vilja Atikasse sisse vedada? V:Sest seal oli niivõrd mägine maastik, et vili ei kasvanud seal. 12.Millega tegelesid Ateena aristokraadid? V: Nad juhtisid linnriikide elu. Moodustasid nõukogu. 13. Võrdle poiste kasvatust Ateenas ja Spartas. Mis erineb? V: Ateenas kasvatati poisse kodus, aga Spartas elasid nad rühmadena pühendatult kehalistele harjutustele. 14. Võrdle tüdrukute kasvatust Ateenas ja Spartas. Mis sarnaneb? V: Kõiki kasvatasid emad. Spartas õppisid tüdrukud rohkem kehalisi alasid, kui Ateenas. 15
Ärikeskonna ja infrastruktuuri indeks on samuti suhteliselt kõrge 5,09 mis tähendab, et Eesti on kõrgelt arenenud riik nii majandsulikult kui ka tehnoloogiliselt. Madalaks jääb aga inim- , kultuuri-, ja loodusresursside indeks 4,06 mis üldpildis jääb 50. kohale. See tähendab, et turistidel ei ole erilst põhjust tulla eestisse tutvuma eesti kultuuri või vaatamisväärsustega võrreldes näiteks Sveitsiga (indeks 5,35), kus on looduslike vaatamisväärsusi nagu näiteks mägine maastik ja kõrgelt arenenud kultuur. 4. Millised on olnud muutused võrreldes 2009.aasta analüüsiga? Tabelist on näha ,et võrreldes 2009. aasta analüüsiga on eesti liikunud kaks kohta ettepoole üleüldises arvestuses 27. kohalt edasi 25. kohale. Mis omakorda näitab seda ,et olenemata majanduskriisi mõjudes on Eesti riik suutnud säilitada konkurentsivõimelist positsiooni Euroopas ning turismi areng Eestis on olnud jätkusuutlik. Tabelist on ka näha ,et meie
võimalus portreetellimusi hankida. Suviti elas ta Imatral ja Vallinkoskil. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike -- "Saima maastik", "Laadoga maastik põldudega", "Tukaharju" -- üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud 4 on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke -- "Maastik Imatral", "Vallinkoski" -- on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist,
,,Lõbude aed", parem Põrgu nt. ,,Püha Antoniuse kiusamine" · Olustikumaalid ,,Kadunud poeg", ,,Narrilaev" 16. sajandil majanduse ja kultuuriareng, piltide hävitamine, 3 teemaderühma: loodus(maastik), esemed (natüürmort), inimesed (olustikupildid) Maalikunst JOACHIM PATINER · Peenmaalitehnika · Vägevad metsad ja fantastilised kaljud · Õhuperspektiivivõtted: 3 vööndit, pruunikas, roheline ja helesinine · Nt Püha Hieronymose maastik Teine osa kunstnikke romantistid: · Eeskujuks Itaalia kõrgrenessanss või manerismi teosed · Kunst sõltus juba loodud teostest, mitte loodusvaatlustest PETER BRUEGHEL VANEM · Peenmaalitehnikaga olestikumaalija · Peategelasteks talupojad (nimi Talupoegade Brueghel ), nt. ,,Talupoja pulm" · Võis olla ka üksik kangelane, nt. ,,Maastik Ikarose kukkumisega" · Hilisloomingus pessimism ja traagikus, nt. ,,Pimedad"
Must tuss, (pearõhk asetatud voolavale, akvarellmaal paberil või siidil. reeglipärasuse ja sümmeetria kaunile, veidi stiliseeritud joonele Peen tehnika. Temaatikas vältimine, puulõige. Maaliti tube ning kirgastele värvidele.) domineerivad inimene, loomad, eraldavatele liigutatavatele maastik. Maastikumaal. vaheseintele ja otstest Rullformaat. Graafika varane puupulkadega varustatud areng. paberirullidele. 9. ühised jooned Budismi levik ning Buddha Budismi levik ning Buddha Budismi levik ning Buddha mälestusehitised
linnavaadetes. Vabalt, ühtlaste ja sujuvate pintslitõmmetega, sulavas värvigammas, mida kaunistavad erksad valged, kollased ja kahkjasinised laigud, on kunstnikul õnnestunud säilitada lahkuva talve meeleolu raagus puudega pargis ("Pajud" 1937). Teosed Natüürmordid · Natüürmort. Õli, lõuend. 1965 · Naüürmort sirelitega. Õli, lõuend. 1946. Maastiku- ja linnavaated · Aias. Õli, lõuend. 1938 · Pajud. Õli, lõuend. 1937 · Kanepi maastik. Õli, lõuend. 1942 66,8 x 92 signeeritud · Allee. Õli, lõuend. 1938 Portreed · Autoportree. Õli, lõuend. 60 x 50 cm · Jaan Vahtra portree. Õli, lõuend. 1936 · K. Siim-Juse portree. Õli, lõuend. 1934 · Lille Tohveri portree. Õli, lõuend. 1935 · Helilooja Eduard Tubina portree. Õli, lõuend. 1941 100 x 81. Signatuuriga.
Fovism · ''Kristus eeslinnades'' · muutus usk ilu ja kunsti igavestesse reeglitesse · kristlik stseen ''Õhtumaal'' · rahvas harjus erinevate stiilide ja vooludega · ''Salongis'' · kadus ühiskonnakriitika · moodsa kunsti arengus tähtis züriiga näitused Futurism Pariisis 1903 Sügissalong Itaalia · eksponeeris uuendusi, mälestusnäitused post- · uue ja vana kontrastid impressionistide loomingust suurem tähtsus · noortele traditsioonid tõkkeks ja koormaks uudsus · 1905 noored kunstnikud · enneolematu kärakas enesereklaam rahvakogunemistel · joonistus tinglik, värvid puhtad segamata · olulisim Filippo Tommaso Marinetti värvid hoogsate erineva suurusega laikudena · futuristlikud manifestid, esimen...
usupuhastus, talurahvasõda), kunstis erakorralise õitsengu aeg. · Kunstnikud ühendasid hilisgootika Madalmaade ja itaalia kunsti saavutustega. Neid ei huvitanud ilu, vaid inimeste kordumatu omapära ja tundeelu. · MATTHIAS GRÜNEWALD hilisgootika ja renessanssi piirimail tegutsev kunstnik. Peateoseks on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu. Keskaegne meeleolu, kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisuse ja naturalismiga. On esitatud Jeesus Kristuse inimlik ja jumalik loomus. Vasakpoolsed ahastavad figuurid Maarja, apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdaleena leinavad Jeesust kui inimest, paremal aga seisab rahulikult Ristija Johannes ,viidates Kristusele kui lunastajale. Altari välimiste tiibadepaari avamisel
Eduard Wiiralt Kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20.märts 1898. Peterburi Kubermangus ning suri 8.jaanuar 1954 Pariisis. Oli Eesti graafik. Õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Osales Vabadussõjas, mille pärast katkestas õpingud. 1924. lõpetas õpingud Pallases graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Wiiralt on elanud Prantsusmaal, Marokos, Eestis ja Rootsis. Ainsa eestlasena on maetud PèreLachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenjate pojana. Hiljem siirdus perega Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. II maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard läks Kunsttö...
kodanuki 11. septembril 1941 Pariis lähedale Drancy koonduslaagrisse. Ta saadeti juunis Poolasse, Owicimi, kus ta hukati. K.Pärsimägi viljeles õli- ja akvarellmaali ning monotüüpikat. Ta lõi fovistlikke, lokaalvärvustel rajanevaid intiimse meeleoluga figuurimaale, portreid, natüürmorte ja maastikke. Pärsimäe varaseist teoseist on tuntuim heledatooniline Autoportree kübaraga (1931, õli). Peagi muutus värvikäsitlus jõulisemaks ning kontrastsemaks, ruumilisus tajutavamaks: Maastik (1933), Petseri klooster (1934, õli). 1930 aastate keskel maalitud Talutuba soemüüriga, Kollased lilled sinisel (mõlemad maalid u.1935, õli) ja muud teised on säravad ja erksad. Kui värvigamma hiljem pehmenes, sugenes lähitoonide kooskõlasid (Natüürmort roosa päevavarjuga, Daam rohelises rohelisel - mõlemad 1936, õli). Viimaseis kodumaal valminud teoseis Isaportree ja Natüürmort (mõlemad 1937, õli) on vorm saavutanud senisest suurema plastilisuse. Pariisis loodud
Esimesel pildil oli taustaks kasutatud heledaid kollaseid-rohelisi toone ning peale joonistatud musta tintenpeniga roose. Teisel pildil ei olegi teatud kuju. Lausa võtab sõnatuks. Pilti võib vaadata nii kaua kui viitsimist on, iga vaatekorraga leiab midagi uut. Pildil on kujutatud minu arust ühe külje pealt taime, teise külje pealt jällegi kiili. Igal vaatajal oma nägemus. Ning kolmandaks minu lemmik- maastiku pilt. Pildil on kujutatud väga lihtsal ja miniatuursel kujul maastik ning meresinise taeva kohal on tähine öö. Rohukünka tagant piilub päike, ei teagi, kas ta on kadumas või alles ärkab. Kui rääkida näitusest üldiselt, siis kahjuks ei saa täpselt õelda, kui hea või halb see on. Kindlasti üks halb asi näituse organiseerituse juures oli see, et ei olnud nimetatud piltide tegijaid ega nende vanust. Hea on vaadata ja analüüsida, kui noorelt keegi oma kunstiteosega hakkama saab
"Tants aurukatla ümber" Mats Traat Ülevaade Traadi loomingust Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes. Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990) (1971; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, "Vastuseta" (...
Eduard Viiralt (Wiiralt) 20.03.1898-08.01.1954 Ursula Potivar 9.A klass Elulugu Eduard Viiralt oli eesti graafik, kes sündis Peterburi kubermangus mõisateénijate pojana. 1909. aastal pöördus perekond Eestisse, kus ta isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunstikooli. Pärast Tallinna Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases. 1922-1923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust. 1946.a pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi, mis jäi ka tema viimaseks elupaigaks. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a maovähki. Viiralt lahkus 55-aastasena ning ainsa eestlasena on ...
mõtlema tänapäeva inimeste aja kasutamisele. Inimesed on eraldunud loodusest just oma kiire elutempo tõttu. Kindlasti on inimesi, kes veedavad rohkem aega looduses, kuid eriti noorte õpilaste seas ei ole see levinud, kuna noortele on rakendatud väga suur koormus. Teost vaadates tekkis tahtmine aega maha võtta ja samasugusesse kohta sattuda. Valgete sammastega klaasist talveaed ja seda ümbritsev imeline loodus- voolav vesi, rohelus ja mägine maastik. Vaade mis võib talveaia katuselt paista on eriline. Antud maal paneb igaühe mõtlema, miks oleme võõrandunud nii palju imelisest loodusest, kas me ei väärtusta enam loodust ja kas me peaks äkki tihedamini aega ma võtma ja loodusesse minema. Mida rohkem antud teost vaatasin seda rohkem hakkas silma detaile, algselt paistis imeline loodus, seejärel täheldasin talveaeda. Lähemalt uurides panin tähele voolavat vett, ja
ehk üle 300 mij t aastas. · Kuna Hiinal ja USA-l on põllumajanduslikku maad piiratud hulgal, siis suureneb tootmine just Lõuna- Ameerikas: Argentinas, Bolivias, Brasiilias ja Paraguais. · Kiirtee rajamine Brasiiliasse on kiiresti suurendanud metsa mahavõtmist ja uute põllumajandusmaade rajamist eriti just Pará State lääneosas. Arvatakse, et 22 kuni 49 tuh km2 vihmametsa kaob ja seal hakatakse kasvatama põllukultuure. Sojaubade tootmine Erosioonist puretud maastik peale metsa mahavõtmist Kansase ümbrus USA-s 20 km Kansase ümbrus USA-s 6 km Kansase ümbrus USA-s · Kansases on väga viljakad mullad. · Kansas on USA suurim viljatootmispiirkond, kutsutakse ka "maailma leivaaidaks" · Ligi 20% Ameerikas toodetud viljast tuleb Kansasest ja sellest pool eksporditakse. · , we have some of the most productive farmland in the world that provides food to millions of people around the globe
6. Millises Tallinna kirikus asub J.Köleri fresko ,,Tulge minu juurde..."? Mis on fresko? Tallinnas Kaarli kirikus 7. Kes oli eesti rahvusliku maalikunsti rajaja? Johann Köler 8. Missuguse nimetusega tuntakse veel peredviznikute ajajärku? Kriitiline realism 9. Kes oli suurim kunstnik vene kriitiliste realistide seas? Jean Francois Millet [zan fransuaa millee] Honore Daumier [onoree domjee] Gustave Courbet [güstaav kurbee] Adolph von Menzel [adolf fon mensel] Corot. Maastik T. Rousseau. Millet. Viljapeade Metsaserv korjajad Fontainebleau's Courbet. Matus Courbet. Kivilõhkujad Courbet. Tere, härra Ornans'is Courbet! Daumier. 1831. aasta Daumier. Kolmanda Daumier. Pesunaine poliitilised maskid klassi vagun Perov. Matus Repin. Burlakid Volgal Repin. Zaporoozlased
erinevad mõtted, kuid lemmikuteks osutusid siiski need, kus meri kujutatud oli. Jacob Abelsi kuupaistes küllastunud lainetused suutsid luua illusiooni, nagu seisaks ma otse sealsamas, mõnel kaldaäärsel hollandi rannikul ja mu ees laiub sügav meri, mis öösiti tormjas, ent hommikuks tasa raugeb. See oli imeline kunstikogemus. Valguse kontrastne äärmuslikkus peegeldus kõige paremini Petrus van Schendeli maalidel, ka need võitsid koheselt mu poolehoiu. Öine romantiline maastik, värelev küünal viirastuslike inimkogude ainsaks soojusallikaks iga van Schendeli maal oli otsekui jutustus muinasmaailmast, öö varjude kuningriigist, kuhu mõni inimene ekslikult sattunud oli. Imeliselt kujutas ta laevu. Oli üks maal, kus mahe kuldne kuuvalgus otse purjedest läbi langedes tumerohekasse vette kukkus, moodustades tee, mis kuu endani tagasi viis. Kai ääres seisis ankrus teisigi paadialuseid, ent ainult
Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) • 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri • 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel • 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Kasutatud kirjandus: • Kuusikko, K. Ametnike kohustus anda kodanikele nõu kui hea haldustava. European Public Law. Vol. 7 (2001) no. 3 • Parrest, N. Hea halduse põhimõte Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Juridica 2006 • www.estonica.org Poliitiline maastik iseseisvumisest aastani 2006 • https://www.siseministeerium.ee/30410 Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon • Vetik, R . (2013) Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. • Sarapuu, K. Avalik haldus. Lk 247-277 AITÄH!
Ameerika Ühendriigid kukutasid pommi ühte Jaapanis asuvasse linna - Hiroshimasse. Kolm päeva hiljem sai tabamuse ka Nagasaki. Hiroshima pommitamise tagajärjel sai koheselt surma ca 90 000 inimest ja ligi 70 000 inimest suri kiirituse tagajärjel. Nagasakis suri koheselt 40 000 inimest ja umbes sama palju inimesi suri hiljem vigastuste ja kiirituse tõttu. Nagasaki tuumapommi plahvatus oli võimsam, kui Hiroshimas, aga kahjustused olid jällegi väiksemad, kuna Nagasakis oli ebatasasem maastik, mis summutas tuumapommi lööklainet. Suurem osa nendest linnadest hävines. Tuumapommi plahvatus oli nii võimas ja selle tagajärjed olid nii võikad, et inimesed mõistsid, kui ohtlik on tuumapomm ja suurem osa inimestest lootis, et rohkem tuumapomme sõjas ei kasutata. Õnneks pole seni rohkem tuumapomme sõjas kasutatud, aga kuna nüüd on need pommid olemas mitmetel riikidel, siis kasvõi ühe tuumapommi kasutamine võib viia tuumasõjani, mille tagajärjed on eeldatavasti kohutavad.
Gleimullad suurelt levind&om. väga Vahelduvate mullatüüp. Rühma. Ühinetunnus põhjaveeseisu&sinakas-v rohekashall gleihorisont. Soomullad E laial. Levikuga. Jagunevad madalsoo-,siirdesoo&rabamuldadeks.Iseloom. +30cm pak. Turbahorisont, all on gleihorisont. Lammimullad kujunenud siseveek. Kaldavööndeis perioodilise üleujutuse tagajärjel.TAIMKATE; Taimk. On pinnamoe ja veek. Kõrval üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. E kuulub maastik. Ja taimkattelt parasvöötme matsavööndisse. E on u 1200 taimeliiki. METSAD; E on u 40% metsa. Metsade täht. Rindeks on puurinne. E kasvab peamiselt kuuski&kaski. Ühesuguste keskkonnatingimustega kohti nim. Kasvukohatüüpideks,&seal kujunevad iseloom. Taimekooslused. Tuntum. Arumetsad on nõmme-,palu-,laane-,loo-&salumetsad. Kõige kuivematel ja vaesem. Liivamuldadel leviv. Häredad ja aeglase kasvulised nõmmemetsad(iseloo.sambliku-,kanarbiku-&kukemarjamännikud).LOOMASTIK; E loomastik e
soojemas eldelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Loomad Islandi ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Islandil on kohatud 369 linnuliiki. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas. Lääneislandi maastik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuumaveeallikas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Island
KORDAMINE MAAILM KAHE SÕJA VAHEL Teemad 11-14, 17. 3.Versailles' rahuleping-1919 1.Rapallo leping-1922 4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatl...
Accommodation-majutus all vendors drive a hard bargain-kõik tänavakaupmehed tingivad kõvasti allowance-toetus, maksusoodustus along the medieval streets-piki keskaegseid tänavaid attractive destination-ahvatlev sihtpunkt backpacker-seljakotiga rändaja, matkaja barren land viljatu, kasutu maa bumpy flight/smooth flight raputav/sujuv lend can't resist the temptation ei saa kiusatusele vastu panna check the exchange rate kontrollima raha vahetuskurssi departure lounge ootesaal embark laevale või lennukisse minema experience the civil war kodusõda läbi elama ferry crossing praamiga ülesõit first-rate-tea esmaklassiline tee foreign currency välisvaluuta has got itchy feet meeldib pidevalt reisida heritage sites kultuuripärandiga seotud paigad in high season kõrghooajal instalment osa, osamakse invaluable hindamatu, väärtuslik jet lag ajavahest tekkinud väsimus let's hit th...
Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem,järelikult suur kergete elementide osakaal(vesiniku ja heeliumi) 36. Kuidas Jupiter pöörleb? Kiiresti, pöörlemisperiood sõltub "geograafilisest laiusest" :ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. 37. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Io- küllaltki hele, keskmine pinnatemp -50C,valdavalt punakasoranz, 7 aktiivset vulkaani, maastik vulkaanikraatreid täis, vääveldioksiid levinuim ühend. Europa- väikseim, samuti hele, pinnatemp -150kuni-190C,valdavalt kollakas, vist kaetud paari km paksuse jääkihiga, kaetud "kanalitega" mis on arvatavasti praod jääkihis, sügavaim neist 3km, jääpragude vahel on maastik tasane. Ganymedes- suurim neist, pinnatemp sama Europaga, pind hallikaskollakas, pool Ganymedesest on silikaadid, teine pool aga vesi ja jää. üldiselt tasane pind. heledamad alad täis vagusid, tumedad kraatreid
üritan mina leida põhjuseid sellise elukorralduse jaoks ja näidata, ehk ei olnudki kõik nii hull, kui mõned välja lasevad paista. Et paremini mõista spartalasi, tuleb vaadata, kus nad elasid ja millised tingimused valitsesid nende kodukohas. Sparta asus Kreekas täpsemalt Peloponnesose poolsaarel, Lakoonika maakonnas. Sealt on tulnud ka väljend ,,lakooniline kõneviis", mis spartalasi iseloomustas ja mille pärast nad ka terves antiikamaailmas tuntud olid. Kreeka maastik on liigendatud, väga mägine ja põhiliselt liiguti mööda merd. Sparta asukoht oli veelgi isoleeritum Spartast nii lõunas kui ka põhjas paiknesid mäed. Mägine maastik põhjustas ka fakti, et väga vähe oli maad põlluharimiseks. Eraldatus ning vähene suhtlemine põhjustas iseseisvate , teineteisest sõltumatute linnriikide tekke, ühtset riiki antiikajal Kreekas ei tekkinud. Kaks võimsamat polist olid Ateena ja Sparta. See sundis aga kõiki kreeklasi
Madalmaade 15. Saj kunsti esimesi suurmeistreid. Genti altar. Traditsioonilised piilbistseenid on peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järeleaimamatuks. ,,Arnofini abielupaar". 13. Milliseid stseene ja isikuid võib näha Matthias Grünewaldi peateoses? Tema peateoseks on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud ristilöödu.Haarava selgusega on esitatud teoloogiline idee Jeesus Kristuse ühteaegu inimlikust ja jumalikustloomusest. Vaesepoolsed ahastavad figuurid Maarja, apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdaleena. Välimise tiivapaari avanemisel ilmuvad nähtavale pildid, mille sõõmsalt pidulikud värvid vastanduvad välisküle karmile ülevusele. Kujutatakse Maarja kuulutust, Kristuse sündi ja taevasseminekut. 14
Nende töödeks peetakse Tamamushi ja Tachibana templi altarifreskosid (7. saj), Horyuji kondo seinamaale ning portreed ,,Prints Shotoku poegadega" (8. saj). Heiani ajastul kujutati peamiselt Buddha elu, tema õpetusega ja Buddha Amitabha (Amida) kultusega seonduvat ning kaitsejumalannasid. Maalid olid lüürilised ja värvikad. Sellel perioodil tõid müstilised sektid kunsti meditatsioonipildi mandala. Õukonna tellimusel tekkis teise haruna ilmalik maal portree ja maastik. Ajastu meistriteos on munk Eshini (942- 1017) triptühhon ,,Amida ja kakskümmend viis bodhisatvat" Koyosani muuseumis. Kirevate värvide seas on kasutatud kuldfooliot, võte, mis saab omaseks Fujiwara ja Kamakura aja maalidele. Pühakute graatsia ja värvide toredus vastas jaapanlaste ettekujutusele taevasest maailmast. Sai kombeks, et kõrged vaimulikud isikud tegutsesid usuliste maalijatena. Nende eeskujul pühendus aadel ilmalikule maalile. Tuntud on ka tema Kongobuji kloostris asuv
Suurbritannia 5,41%, Prantsusmaa 5,37%, Rumeenia 5,28%, Slovakkia 4,97%, Austria 4,52% (2009). Import Ungari tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja varuosad 50% kütused ja elekter 11% toidukaubad toormaterjalid Ungari tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 25,05%, Hiina 8,56%, Venemaa 7,3%, Austria 6,08%, Holland 4,73%, Prantsusmaa 4,51%, Slovakkia 4,14%, Itaalia 4,13%, Poola 4,07% (2009). Loodus Pinnamood Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld. Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldist. Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest. Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes Veekogud Doonau jõgi (Duna), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt, jaotab
Iseseisvumisest alates on turism suurenenud: üha enam inimesi on enese jaoks avastanud siinsed suurepärased suusaradadega mäed, samuti ka napi rannaribaga vahemerelise kliima supelrannad Aadria mere ääres. Kuigi Sloveenia pole suur, saab seda ikkagi pidada kõige mitme paigalisemaks ja huvitavamaks riigiks Euroopas. Riik Sloveenia on väiksemaid riike Euroopas nii pindalalt kui rahvaarvult. See katab 20 273 ruutkilomeetrit ja elanikke on 2 011 000. Maastik on mitmekesine. Siin kohtuvad Euroopa neli suurt pinnamoodi Alpid, Pannoonia tasandik, Dinaari mäestik ja Vahemere rannikuala. Siinset maastiku domineerib liivakivi. J anii pinnal kui sügavamas kihis leidub karstimoodustisi nagu maalaused koobastikud, järved ja kaevused. Puud katavad karsti kiltmaad. Suvekuudel ulatub veetemperatuur 27 kraadini, Talveks langeb 12 kraadini. Selles piirkonnas on oluline tegevusharu soolatootmine, seda aurutatakse ja kogutakse
mitte taevasse, nii suudame hoida ülakeha õiges asendis. Jooksmisel peaks keha olema kergelt ette kallutatud, pea on otseasendis ja suhteliselt paigal, lõug langetatud, näolihased pingevabad. Õlaliigesed peaksid olema pingevabad, nii on hea säilitada õiget kätetehnikat. Käed peaksid liikuma otsesuunas ette ja taha ja olema küünarliigesest kõverdatud. Treenigutega tuleb alustada ettevaatlikult Esmalt tuleks otsida välja sobiv maastik. Kindlasti on jooksmine pehmel pinnasel metsas soodsam kui jäigal asfaldil, algul tuleks kindlasti joosta tasasel maastikul. Kui siiski mägi ette jääb, siis vahepeal kõndida, muidu tõuseb pulsisagedus liiga kõrgele. Ülekaaluline ei tohiks mäest alla tulla joostes, vaid kõndides ja lühikeste sammudega kõndida, muidu tekib tugev ülekoormus põlveliigestele. Suvel rannas on soovitav joosta aga paljajalu. Alustada oleks soovitav üksinda, nii suudate paremini jälgida
mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on Põrgu (söövitus, 19301932), Kabaree (söövitus, 1931) ja Jutlustaja (lito, 1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). 1944. a
Süzeed valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. 23) Mille järgi võid öelda, et tegu on just klassitsistliku maaliga? Mis olid need tunnused? Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis kaks plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. 24) Nimeta kaks kuulsaimat prantsuse maalikunstnikku ja nende töid. Jacques Louis David ,,Horatiuse vanne" ja ,,Tapetud Marat" Jean Auguste Dominique Ingres Prantsuse keisririigi ja restauratsiooniajastu daamide portreed ja naisfiguurid 25) Nimeta üks kuulsaim hispaania maalikunstnik tollest ajast. Mille poolest looming eriline? Francisco Goya lõi suure hulga teoseid, mis olid pühendatud hispaanlaste
US Art Gallery Sai külastatud härra Urmas Sõõrumaa kunstigaleriid Rotermanni kvartalis. Kohe sisse astudes olin meeldivalt üllatunud, et kui soe vastuvõtt oli. Proua, kes müüs pileteid, pakkus välja natukene ka iga pilti kohta tausta ja lugu rääkida ning olime muidugi nõus sellega. Proua kohe algul tutuvustas meile kollektsiooni kõige väärtuslikumat eset, milleks on u. 1654 aastal tehtud löögikell. See oli väga osavalt eksponeeritud, et alla oli sätitud peegel klaas, kust siis peegeldus kella sisemus. Kella kõrval seintel oli kohe kaks suuremõõtmelist portreed ühe vene kunstniku poolt, kes olevat töötanud Eesti pinnal umbes 30 aastat ja kellele meeldis kasutada modellideks eesti inimesi. Kõige rohkem avaldasid muljet Sadovnikovi maalid Tallinna vanalinnast, mis olid joonistatud ulmelise täpsusega. Proua küll ütles, et need olid ilustatud, aga minu meelest paistsid need välja nagu fot...
· Taoism looduslähedane elu, sõltumatu ühiskonnast, vaba inimene. · Konfutsionism ühiskonna harmoonia, mõõdukus, traditsiinide austamine 7. Kuidas hinnati Hiinas kalligraafiat? See polnud käsitöö, vaid vaimne looming. Osa ülemkihi haridusest, esitati ainult kõrgema seltskonna siseringis. 8. Mida uut tõi kunsti Hiinasse jõudnud budism? Hakati valmistama hulgaliselt Budda figuure. 9. Millal hakkas Hiinas iseseisva teemana esinema maastik? Al 4. sajandist 10. Kuidas väljendati Songi dünastia ajal kasutusele võetud õhu- ja värviperspektiivi? Jäeti vaba pind esi- ja tagaplaani vahele. ( rõhutati atmosfääri) 11. Tänu millele tekkis Hiinas juba varakult graafia? Tänu paberi ja trükikunsti leiutamisele 12. Millised alad olid esindatud hiina tarbekunstis? Mille vastu neist tunti erilist huvi Euroopas? Metalliehitustöö, nikerdused, tikandid, email ja lakktööd, portselan
Viies tase Suitsetaja 1895-1900 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Naine sinises ca.1900 Elu lõpul jõudis peaaegu abstraktsionismi piirile, kuid ei suutnud ikkagi motiivist ja natuurist loobuda. Mitmeid aastaid oli peateemaks maastik ja vaikelu(200) Tema maalid ei taotle mööduva hetke või mulje tabamist, vaid looduse põhistruktuuri leidmist. Kujutas mitmeid kordi Sainte Victorie mäge. Pidades värvi kõige tähtsamaks, andis ta vormi edasi värviliste pindadena, nagu kristalli tahkudena. Looming pälvis tunnustuse alles pärast kunstniku surma. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Itaalia kujutav kunst 17. sajandil Itaalia pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. CARAVAGGIO (3) (1573-1610)saabus 1592. aastal Rooma. Ta rajas barokk-kunsti nn. naturistliku suuna ehk ülimat täpsust taotleva kujutusviisi suuna. (1) Caravaggio loomingu uudsus seisneb idealiseerimata reaalse elu kujutamises, kus poosid mõjuvad juhuslikena. Piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik tegelased ja esemed olid selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. (5) Ruumilisus saavutati heledusega, mis muutis teose meeleolu dramaatilisemaks. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima ,,keldriluugivalgusest". (6) Caravaggio oli pärit lihtrahva hulgast ning see innustas kujutama lihtrahva esindajaid ning igapäevast elu läbi usulise teema. (4) ARTEMISIA GENTILESCHI (1...
Prantsusmaa Xxx ja Xxx Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. ELiga ühinemise aasta: asutajaliige Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 63,7 miljonit Rahaühik: euro Prantsusmaa loodus Maastik on väga vaheldusrikas Idas ja lõunas kõrguvad mäed Mont Blanc (4810 m), lääne-Euroopa kõrgeim koht. Tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Riigikord Prantsusmaa on presidentaalne vabariik. President valitakse iga 5 aasta tagant. President on ministrite nõukogu kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus
Raul Sink 11E Allikad: Wikipedia, Metapedia. Madisepäeva lahing 1217. aasta kevadel olid eestlased (sakalased, järvalased, Kesk-Eesti maakondade sõjamehed) koos venelastega saavutanud võiduOtepääl ristisõdijate ja ugalaste üle. Ilmselt lootsid eestlased koostööd venelastega jätkata ning asusid sama aasta sügiseks Sakalasse koguma suurt malevat. Henriku kroonika järgi kogusid eestlased kokku 6000 meest, mis oli pretsedenditult suur arv. Sõjamehi tuli pea kõikjalt Mandri-Eestist, kõrvale jäid aga saarlased, kellelt võidi aga ehk oodata sakslastevastast tegevust mere poolt. Henriku teatel oli väe kokkukutsujaks ja juhiks Lembitu. Sulev Vahtre ja teiste eesti ajaloolaste arvates kogunesid eestlased Paala jõe lõunakaldale Tepu talu juurde, kus oli sobiv jõeületuskoht. Eestlased kogusid väe kokku ja jäid ootama venelaste abijõude. Kuid Novgorodis oli samal ajal vahetunud vürst ning seetõttu olid seal sisesega...
Belgia Kuningiriigi majanduse analüüs Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjapiir avaneb Põhjamerre. Tema naaberriigid on Hollandi Kuningriik, idas Saksa Liitvabariik, kagus Luksemburgi Suurhertsogiriik ja läänes Prantsuse Vabariik. Belgia asub Euroopa majandustegevustsooni keskpunktis. Riigi maastik on vaheldusrikas. Põhjas asub tasandik, peamiselt Flandria maakond, mis on 50m üle merepinna. Lõuna-Belgia ehk Valloonia ja selle lõunaosa on kõrgendik (694m merepinnast). Belgia kliima on mereline, vihmaseid päevi on umbes 200. Keskmine temperatuur on 9,8°C. Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalate lavade maa, rannikul on liivane ning kohati merepinnast madalam kanalitega tasandik, tänu madalikule on tekkinud väga viljakad mullad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
