o Maa sees alus- ja pealiskorra kivimites ning pinnakattes olevat vett nimetatakse põhjaveeks ehk maasiseseks veeks. o Põhjavesi liigub maakoores gravitatsiooni ning rõhu vähenemise suunas. o Põhjavesi tekib sademete ja lumesulamisvee imbumisel maasse. Liiv, kruus ja lõhelised lubjakivid lasevad vett läbi ning sademevesi satub üsna sügavale maapõue. o Kui kivimikihid ei lase enam vett läbi ja on künka nõlva veeruga samas sihis kaldu, siis valgub osa pinnases olevast veest allikani. o Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. o Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m 3 põhjavett ööpäevas. o Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. o Põhjavee kaitse eeldab tema seisundi pidevat jälgimist, milleks üle kogu maa on rajatud põhjavee reziimi uurimise võrk. o Põhjaveevaru aitaks taastada karstilehtrite säilitamise toitealadel, mistõttu tuleks vältida nend...
Päikeseenergia Kivi ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Nafta ja maagaasi varudele antud hinnangud eri aegadele Kütus 1968 1986 1991 2003 Nafta (mld t) 72,5 95,1 135,4 142,5 Maagaas (trln m³) 32,3 107,5 124 151,5 Fossiilkütuste varud ja praegune tarbimine Energiaallikas Varud Aastane tarbimine Nafta (mld t) 142, 5 3,4
Viru lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. 18. Nimeta sügavaim ja suurim järv Eestis. Rõuge Suurjärv ja Peipsi järv. 19. Nimeta kõik järve tekkeviisid ja oska tuua näited. Mandrijää tegevus (Peipsi järv), jäänukjärv (Mullutu Suurlaht), laugasjärv (Loosalu järv), lammijärv (vanajõed Emajõe orus), karstijärv (võhmetu järv), meteoriidijärv (Kaali järv), tehisjärv ehk veehoidla (Narva veehoidla). 20. Iseloomusta põhjavee erinevaid kihte. Põhjavesi on maasisene vesi, mis paikneb ja liigub maakoore eineva sügavusega veehorisontides. Kõige ülemist, enamasti pinnakattes olevat surveta põhjaveekihti nimetatakse pinnaseveeks. Aluspõhjakihtides on vesi sageli surveline. 21. Mis on pinnasevesi? Põhjavee pealmine kiht. 22. Mis on allikas? Koht, kus põhjavesi voolab maapinnale. 23. Kus on Eestis kõige rohkem allikaid? Pandivere kõrgustiku jalamil. 24. Miks on põhjavesi oluline? Peamine osa Eestis tarbitavast joogivees saadakse põhjaveest. 25
Juur Juur on taime elutähtis ning (enamasti) maasisene organ. Juurele ei teki küll lehti aga võivad tekkida pungad millest puhkevad maapealsed võsud. Reeglina asub juur mullas aga on ka erandeid nagu näiteks troopilistes vihmametsades kasvavate puude orhideed mis on õhujuured mis imavad ka sademevett ning õhku. Sellised juured on juuremuudendid ning neid veel nagu näiteks juurikad (porgand, peet, kaalikas) milles on peajuure sisse kogunenud varuained, mugulad (daaliad, orhideed) milles on lisajuure sisse kogunenud
3.1. ENERGIAMAJANDUS Milleks on energiat vaja? · Valguse ja soojuse saamiseks · Toidu valmistamiseks · Mootorikütuseks · Masinate tööks · Tahked kütused Muutused energiamajanduses · Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel · Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid · Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur · 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti · 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus · Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas ENERGIAMAJANDUS- tegeleb energiavarade hankimise, töötlemisega energiaks ja tarbijale kättetoimetamisega. ENERGIAALLIKAD T...
Jõestik-Peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgikond-Ala, kust jõgi saab oma vee. Kaskaad-Joad langevad üksteise järel mitmelt astangult alla. Kosk-Suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kärestik-Kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Lisajõgi-Teatud peajõkke suubuv jõgi. Peajõgi-Jõgi, millesse suubuvad lisajõed. Pinnavesi-Alatised veekogud(järv, tiik, jõgi, oja, kanal) ja ajutised veekogud(karstiojad,- järved) Põhjavesi-Kogu maasisene vaba vesi Sisevesi-Koosneb nii põhja- kui ka pinnaveest Suurvesi-Igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Tulvavesi-Ajutine kiire veetõus. Veebilanss-Vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas Vesikond-Maa-ala, kust põhja- ja pinnaveed voolavad jõgede ja teiste vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse. Veelahe-Piir vesi,- jõgikondade vahel.
2. Päikeseenergia 3. Tuuleenergia 4. Veeenergia 5. Puit jm bioenergia 6. Maa siseenergia (maasisene soojus) 7. Maagravitatsioonienergia 8. Termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: 1. Nafta 2. Maagaas 3. Kivi-ja pruunsüsi 4. Põlevkivi 5. Turvas 6. Uraanimaak Alternatiivsed energialiigid: Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid). Nt. loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus. Biomassi-vee-tuule energia. Roheline energia. Helioenergia Kasutamine: Energia tootmine, soojusküte, vee soojendamine. Eelised: Ei saasta õhku, vett, säästab teisi energiavarusid, keskkonda. Puudused: Tehnoloogiliselt kallis, päikese energia hajutatud Piirkonnad: USA, Jaapan, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, ka India Tuuleenergia Kasutamine: Elektritootmine, tuulikute tehnoloogia Eelised: Ei saasta õhku, vett, säästab teisi energiavarusid
Energiamajandus on energiavarade hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- või soojusenergiaks ja nende müük tarbijale. Energia on vajalik kõikjal maj.tegevuses ja energia hind on alati üks osa teenuse või toote hinnast. Primaarenergia energia, mida tarvitatakse otse, teisteks energialiikideks muundamata. Energiavarad jagunevad: 1) Taastuvad (alternatiivsed) Päike, tuul, vesi, biomass, tõusu- ja mõõnaenergia, tuumaenergia (uraan), Maasisene energia. 2) Taastumatud nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas. Elektrienergiat mõõdetakse GW-des. Hüdroenergia: · + vesi on looduse poolt loodud vara, ei pea kulutusi tegema (Keila j.,Kunda j.) · + suhteliselt keskkonnasõbralik, puudub õhusaaste · + nupu peale vajutamisest saame kohe elektrit · + tammi- ja veehoidla rajamisest on positiivne see, et saab kasutada joogiveena, kalanduses jms. · + turismiobjekt · - HEJ ehitus on kallis
1.Energiamajanduse olemus- on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2.Taastuvad ja taastumatud energiaallikad- TAASTUVAD: maa pöörlemise energia, maa gravitatsioonienergia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, loodete ja lainete energia, geotermaal-e maasisene energia, päikeseenergia TAASTUMATUD: Nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas 3.Tahked kütused:süsi(pruun-ja kivisüsi, antratsiit), põlevkivi, turvas, puit. Söe varud maailmas: suured varud on USAs,Hiinas ja Venemaal.Süsi tarbitakse enamasti tootjariikides.Hiina on tõusnud maailma suurimaks kivisöetootjaks.Kokku annavad Hiina,USA ja India tänapäeval 60%maailma kivisöetoodangust. Söe kaubandus maailmas: Pakkumise ülekaal- Austraalia(maailma suurim eksportija),
Energiavarade hankimine 2. Energiavarade töötlemine 3. Energiaallikate viimine tarbijani Muutused energia ajaloos: 1. Biomassi põletamine(puidu kastus) 2. Vesiveskid 3. Fosiilid 4. Nafta kasutus 5. Maagaas 6. Hürdroelektrijaam 7.Tuumaenergia 8.Süsi Energiaallikate jaotus: Taastuvad: * Vee energia * Tuuleenergia * Puit ja bioenergia * Loodete eneriga (tõus ja mõõn) * Maasisene soojus Taastumatud: * Fossiilid * Nafta *Maagaas * Kivi ja puusüsi * Põlevkivi ja turvas Primaarsed energiad(muutumatud) Päikeseenergia Maa pöörlemise energia Tuumaenergia Maa siseenergia Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20:% NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA · Tekkinud 100 miljonit aastat tagasi kuhjumisest · Suur energiasisaluds, kerge trantsport, parim keemiatööstuse tooraine · Lisaks sukad, plastmass
maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Energiamajanduse 10 mõistet Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad - sellised energiaallikad, mis uuenevad pidevalt päikes kiirgusenergia arvel ja nende taastumisaeg on võrreldev inimese elueaga. (Biomassi energia, Hüdroenergia, Tuuleenergia, Päikeseenergia, Tõusu-
V: Looduslik energiavarade hankimine, elektri-, soojusenergia, mootori kütuse tootmine ja energia toimetamine tarbijale. II Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? V: joonis õp. lk. 66 III Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid? V: Taastumatud energiad annavad rohkem soojust, taastuvad aga väiksema efektiivsusega. IV Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks? V: Tuul, vesi, maasisene soojus, loodete energia(tõus ja mõõn) ENERGIA LIIK KASUTAMISE PROBLEEMID EELISED Nafta (taastumatu) Suure kütteväärtusega, Tankeritega võib juhtuda tankeritega. õnnetusi, naftat tuleb puhastada ja maapõuest välja pumbata. Saastab
toodetud kaupade ja tunnuste koguväärtust . Regionaalpoliitika aitab vähendada üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämist. Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti kõige olulisem energeetiline maavara on põlevkivi. (kasutatakse toorainena keemiatööstuses, kütteõli)Teine on turvas. Taastuvad energiavarad: päikese energia, maasisene energia, loodete energia, tuuleenergia, vee-energia Taastumatud energiavarad: nafta, maagaas, turvas, põlevkivi, tuumaenergia. Energia majandus tegeleb energiavarade töötlemisega, hankimisega. Üle 90% Eesti elektrienergiast toodetakse täna Põlevkivist. Roheline energia(21 hüdrojaama, 5 elektrituulikut) valmib Eestimaa tuulest ja veest. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine tegeleb metsa väetamisega, kuivendamisega, metsaistutusega jne.
-19.saj nüüd on osatähtsus vähenenud. Nafta ja gaasi osatähtsus on suurenenud. Vett kasutatakse stabiilselt ja vähe. Uusenergiaallikaks on tuumaenergia. Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid. Taastumatud energiad annavad rohkem soojust ja on suurema kütteväärtusega, taastuvad energiavarad on väiksema efektiivsusega. Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks? Päikeseenergia, vee-energia, tuuleenergia, loodete energia, maasisene soojus. Nafta töötlemine: küttegaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut. Mootorkütus, naftakeemia(naftatöötlemisproduktidest mitmesuguste sünteetiliste materjalide valmistamine), ahjukütus (soojusenergia tootmiseks, energiajaamade kütteks). Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispaigas? Kuna nafta ammutamispaik asub tarbijatest väga kaugel ja töötlemine on kallis, mida arengumaad endale lubada ei saa. Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased
juurestik · Taimed varuvad niiskel ajal vett vartesse, lehtedesse või viljadesse ning kasutavad seda hiljem põuaperioodil. Neid taimi nim. sukulentideks. Iseloomulikke taimi · Viigikaktus · Aaloe · Velviitsia · Kaameliastel · Tääkliilia · Hall kevadik Mullastik · Väga vähe huumust ning muld on seetõttu ühtlaselt helehall. · Seal, kus päikesekiirgus on suurem ja põhjavee tase kõrgem, tõuseb maasisene vesi pinnale ning aurub. Selle tulemusena ladestub mulla pinnale rohkesti sooli. · Mis põhjustab kõrbete laienemist? Põllumaade juurde rajamine Üle karjatamine karjamaadel Inimene kõrbes · Rändkarja kasvatus (kaamlid) · Taimekasvatus oaasides (datlipalmid, mais, oder, nisu, hirss) · Maavarade kaevandamine Datlipalm · Kõrberahvaste põhiline toit · Puidust ehitatakse elumajad ja tarbeesemed · Suured lehed on ehituseks ning
PÕLLUMAJANDUS On esmasektori haru,mis tegeleb taimse ja loomse tooraine tootmisega teiste majandusharude tarbeks. Jaguneb taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks: nt teraviljad, mugulviljad,õlikultuurid,suhkrukultuur,mõnukultuurid,söödakultuurid,kiukultuurid,köö gi- ja puuviljad. Loomakasvatus Veised piimakari,lihakari,tööloomad. Sead Lambad: villa-ja lihalambad Linnud:kanad,pardid Karusloomad:polaarrebased Muud loomad: hobused, kitsed Siidiussikasvatus Mesindus PÕLLUMAJANDUS -TOIDUAINETÖÖSTUS- TEKSTIIL-,NAHA-,JALATSI-,FARMAATSIATÖÖSTUS, ENERGIAMAJANDUS Nb! Inimene sööb selleks,et elada,mitte ei ela selleks,et süüa. Näitajad, millega iseloomustatakse riigi põllumajandust: Plm hõivatud inimeste osatähtsus Plm maa osatähtsus Plm osas SKP-s Plm toodete osa ekspordis(impordis) Plm spetsialeerumine Tootmise efektiivsus Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid: ...
KÕRB Kõrbed ja poolkõrbed levivad kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel. Kõrbes õhm kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva. Kõrbevöönd peamiselt 20ndate ja 30ndate vahemikus. Sahara Põhja Aafrikas, Araabia poolsaare ja Austraalia kõrbed asuavd pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond, kuna laskuv õhk muutub aina soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks. Kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, osalt igihaljad osalt heitlehised. Nende lehed on väikesed ja tihit asenduvad okastega. Plajudel väga sügavale ulatuv taimestik ning tugevasti hargnev mis võimaldab vett kätte saada. Osa taimi koguvad niiskel ajal vett oma juurtesse, vartesse, viljadesse või lehtedesse ning kasutavad seda põueperioodi ajal. Neid, näiteks aaloe ja kaktused nimetatakse sukulentideks. Enamik lühieataimed, teised elavad ebasoodse kuivaperioodi üle maa-alustes sälitusorganites. Mullad sisalda...
Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele ravitoime Vett kasutatakse-tööstus, olme, joogivesi Madalsoo-saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna või põhjaveega, survelise põhjavee Toite korral tekkib alliksoo siirdeesoo-turbaseisundi kasvades soopind kerkib ja tekib siirdesoo, siin Kasvavad mätastel tüüpilised rabataomed, mä...
Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ja kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad: vee-energia, tuuleenergia, puit ehk bioenergia, loodete energia, maasisene soojus. Taastumatud energiaallikad: nafta. Maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. · Nafta-taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, korraga saab transportida suuri koguseid, puuraukude rajamine on keeruline, ammutamise käiguas võib suur osa mereveest reostuda, vajab puhastamist ja ümbertöötlemist. Kõige suurmad varud paiknevad Lähis-Ida riikides. Suurimad naftavarud asuvad:Saudi-A, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan.
mageveekogude kallastel või madalas kaldavees, näiteks tiikides, soodes jt. Eestis tavaline. Kuu-võtmehein (Botrychium lunaria) Kuu-võtmehein on maokeeleliste sugukonda kuuluv rohttaim. Kasvab kuivadel niitudel ja puisniitudel. Õitseb juulis ja augustis. Kõrgus kuni 30 cm. Mets-vareskold (Diphasiastrum complanatum, varem Lycopodium complanatum) Mets-vareskold on kollaliste sugukonda kuuluv taim. Ta kasvab kuivades männi- ja segametsades igihalja püsikuna. Vars roomav, enamasti maasisene, kuni 1 m pikk. Lapikud varreharud harunevad korduvalt, moodustades hõreda lehviku või lehtri. Soomusjad lehed asetsevad nelja reana, kaks rida neist väiksemad ja kaks suuremad. Eospead asuvad mitmekaupa varretaolise kandja tipus. Eoslehed munajad, servast peenehambulised. Taim kannab eoseid juulis ja augustis. Mets-vareskolla eostest valmistatakse pulbrit haavade raviks. Mets-vareskold on Eestis III kaitsekategooria all, tema korjamine on keelatud.
ENERGIAMAJANDUS tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- ja ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Alternatiivsed energiaallikad: *vee-energia *tuuleenergia *puit jm bioenergia *päikeseenergia *maasisene soojus Energiaallikate osatähtsus energiamajanduses: *nafta 40% *maagaas 28% *tahked kütused 20% *vee- ja tuumaenergia 5% ja 5% Nafta- ja gaasitööstus Nafta on tänapäeval kõige enam kasutatav energialiik ja peamine mootorikütuste tooraine. Aastas ammutatakse üle 3,5 miljardi tonni naftat. (Lähis-Ida riigid, Ladina- Ameerika - Mehhiko, Venezuela, Ida-Kagu-Aasia Hiina ja Indoneesia, Euroopa Venemaa, Norra, Suurbritann...
(loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi- ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Pruunsüsi Tahked kütused Süsi (pruun-, kivi-, Kivisüsi antratsiit) Põlevkivi Turvas Puit Antratsiiit Põlevkivi Kivisüsi 1550 a. kaevandati Inglismaal 210 000 tonni , 1630 a. 5,1 mln tonni Lääne- Euroopas hakati kasutama intensiivselt XVII saj (Suurbritannias), Ameerikasse 19 saj lõpul 1802 a. ehitati esimene aurupuksiir (Inglismaal) Must metallurgia, keemia- ja tekstiilitööstus paigutusid
Energiamajandus teg. Energiavarade hakimisega, nende töötlemisega elektriks, ning kättetoimetamisega tarbijale (mootori või ahjukütuse) Eestis elekter, kivisüsi, maagaas, Alternatiivsed tuule-, päikese-, vee-, maasisene-, loodete-, ja bioenergia. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses Puidu osatähtsus on vähenenud. Tänapäeval kasutatakse enamasti maagaasi. Taastumatuid kasutatakse rohkem, kui taastuvaid, sest lihtsalt on maa seest ammutada. Kütteväärtus on suurem. Lai kasutusala. Taastumatu : nafta, tahked kütused, kivisüsi. OPEC Saudi-Araabia, Kuveit, Katarr, AÜE, Iraan, Iraak, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Gabon, Indoneesia, Venezuela, Ecuador. OPEC-I põhieesmärk kehtestada liikmesriikide nafta toodang ja nafta ekspordimaht, reguleerida toornafta hindu maailmaturul.e Nafta hinna kõikumine ebastabiilne poliitiline olukord, sõjad, maailma maajanduse olukord. Gaasi osatähtsus gaasi tootmine o...
tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA PS ! nafta ja süsi osakaal kõige tähtsam ! NAFTAVARUD ! Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venemaa, Venezuela. Katar. NAFTA TOOTJAD ! · Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada. (Euroopas ka Norra ja Suurbritannia) FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon EKSPORT IMPORT KIVISÜSI : · Suurimad tootjad on: Hiina, USA, India, Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariik.
tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA PS ! nafta ja süsi osakaal kõige tähtsam ! NAFTAVARUD ! Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venemaa, Venezuela. Katar. NAFTA TOOTJAD ! · Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada. (Euroopas ka Norra ja Suurbritannia) FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon EKSPORT IMPORT KIVISÜSI : · Suurimad tootjad on: Hiina, USA, India, Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariik.
Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. Nad läbivad pikki teid veeotsinguteks. Paljud linnud pesitsevad vihmaperioodil, ükskõik kui juhuslikud või harvad need vihmad ka poleks. Vihmaperioodil elutseb kõrbes ka linnuliike. Mullastik Kõrbevööndi mullad sisaldavad väga vähe huumust ja on seetõttu helehallid. Tugeva päikesekiirguse toimel tõuseb osas muldades, kus põhjavee tase on kõrgem, maasisene vesi sügavamast kihtidest pinnale ja aurub. Selle tulemusel ladestub mulla pinnale ja ülaossa rohkesti sooli. Inimtegevus Sõna ,,kõrb" tähistab enamikus maailma keeltes inimtühja, asustamata maa-ala. Ja tõesti on kõrbevöönd maailma üks hõredama asustusega loodusvööndeid, sest tingimused inimeste eluks ja majandamiseks on seal väga ebasoodsad. Lisaks pidevale kuivusele valitseb päeval suur kuumus
tasandikke ja tugevad tuuled. Saab suure osa energiast toota tuule abil. Tuuleenergiat kasutatakse enim madalmaades (Holland, Taani, Belgia, Saksamaa). Tuuleenergia rakendamisega kaasnevad järgmised probleemid: tuule energia tekib väikeses koguses, generaatorid tekitavad müra, nõuavad suurt maa ala ja takistavad lindude lendamist. Tõusu ja mõõna energia kasulikuks seisneb loodussõbralikkuses ja suures energia hulgas. Geotermiline energia on maasisene soojuse energia. Suured geotermilised elektrijaamad asuvad vulkaanilistes piirkondades, nt: Islandil, kus kuum vesi ja aur tõusevad maa-pinnale. Islandil jätkub geotermiliselt toodetud energiast nii oma rahvale kui ka turistidele. Seda soodustab asjaolu, et Islandil on kõrgelt arenenud geotermilise energia tehnoloogia. Biomassi energia all mõistetakse orgaanilisest matrejalist saadavad energiat. Näiteks puit, sõnnik, põhk. Eestis on võimalik biomassi energiat toota energia võsast.
ENERGEETIKA(energiamajandus) 2 suurt haru: Kütusetööstus - nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi Elektroenergeetika hüdroelektrijaam, soojuselektrijaamad(kasutavad maavarasid), tuuleelektrijaam, tuumaelektrijaam, loodeteelektrijaamad(rannikul tõus ja mõõn), päikeseelektrijaam, geotermaalelektrijaamad(maa soojus) Energiavarade liigitus: Taastuvad tuul, vesi, päike Taastumatud kõik maavarad Teine liigitus: Alternatiivsed kõik taastuvad Traditsioonilised kõik taastumatud Alternatiivsed erinevad traditsioonilisest ühed on taastuvad, teised taastumatud. Alternatiivsed on kallimad ja toodavad korraga vähem energiat. Õpik lk 59 ! Kütusetööstus Kivisüsi Eeliseks kõrge kütteväärtus, kohaliku kütusena odav, leidub paljudes riikides, saab kasutada mitmel otstarbel(ahju panna, elektriks, tehakse koksi, keemiatööstus, metallurgia) ...
ning vedelta ja tahket kirmet. Veevaru jääs ja lumes näitab, kui palju vett tekib, jää või lume sulamisel. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid. Üldiselt nimetatakse äravooluks vee voolamist mööda maapinda või pinnases. See võib ollavastavalt pindmine (sademete äravool), maasisene ehk vaheäravool või põhjavee äravool. Pindmise äravoolu seda osa, mis vahetult pärast allalangemist suubub pinnaveekogusse, nim. otseäravooluks. Nagu on teada, siis inimene vajab eluks magedatvett. Kuid mageveevarud vähenevad aasta-aastalt. Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on vähenenud veeranid võrra ning kardetakse selle ammendumist. Põhjaveevarud on veevarud mis paiknevad maasees. Enamasti on see vesi mage.
Maa pöörlemise energia (loodete/lainete energia), päikeseenergia ,tuuleenergia, veeenergia, puit jm bioenergia, maa siseenergia (maasisene soojus), maagravitatsioonienergia, termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: Nafta, maagaas , kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. Alternatiivenergia- Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid). Nt. loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus. Biomassi-vee-tuule energia. Roheline energia. fossiilsed kütused-on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe kontrollida hädavajalikku ressurssi. Fossiilsed kütused on tekkinud surnud ja mattunud organismidest miljonite aastate jooksul
· sälkorg- ülemjooks, V-kujuline, põhjaerrosioon, kiire vool · moldorg- keskjooks, U-kujuline, vähe vett, küljeerrosioon, aeglane vool · lammorg- keskjooks, astmete olemasolu, küljeerrosioon, aeglase vool Soot ehk jõekoold on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil.Tavaliselt muutub ta kinnikasvavaks järvikuks.Mõnikord võivad soodid tekkida ka üheainsa üleujutusega. PÕHJAVESI Põhjavesi- maasisene vesi mis paikneb ja liigub maakoore erineva sügavusega horisontides Kuidas tekib põhjavesi? Infiltratsioon Infiltratsioon kujutab endast sademete või pinnavee imbumist pinnasesse või kivimite pooridesse ja lõhedesse. Osa põhjavette infiltreerunud veest aurub aeratsioonivööst taimede abil tagasi atmosfääri, allesjäänud vee kogus täiendab põhjaveevarusid. Põhjavee soolsus on suurem sügavamal kihtides, kuna soolakristallid vajuvad põhja. Pindmistes
ENERGIAMAJANDUS 65.Energiaressursid: Energiarassur Plussid Miinused Muu ss Nafta +energiasisaldus -vajab töötlemist Kõige kasutatavam suur -piiratud varud ahjukütus, +palju -tuleohtlik elekter, kasutusalasid -sellest sõltuvad keemiatooted, teiste toodete hinnad sõidukite kütus Maagaas +suurim -meritsi tülikas kütteväärtus transportida (kallis ja (fossiilsetest ohtlik torujuhe) kütustest) +vähe saasteaineid põletamisel Kivisüsi +varud suured -põletamine saastab Osatähtsus ...
Sest eesti asub läänemere rannikul, olles avatud valitsevatele läänekaare tuultele. 27. Kus tekib talvine lumikate Eestis kõige varem? Kus sulab lumikate kõige hiljem? VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? Veestiku moodustavad pinnaveekogud (ookeandi, mered, järved, jõed,ojad, veehoidlad, kanalid, tiigid, kraavid), suured märgalad (sood, lammid, padurannik), jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 1. Pinnaveekogud, jääkilbid ja liustikud, maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Mered ja suured järved vähendavad aasta temp amplituudi ning ühtlustavad kliimat. sammuti jõed ja järved niisutavad maapinda millest sõltub maa ala viljakus 3. Sisemered vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Länemeri ja Vahemeri (Liguuria, Türreeni, Aadria, Joonia, Egeuse, Marmara) 4. Ääremeri on ookeanile avatud maailmamere osa, mis külgneb
potentsiaalse energia arvel. Kuna mida suurem on vee langus seda suurem on ta potentsiaalne energia püütakse hüdroelekrijaamu ehitada suurte jugade äärde.) · Soojuseenergia. Näiteks geotermiline elektrijaam ehk maasisene energia. ( See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. · Keemilise sideme energia. Näiteks fossiilkütuse elektrijaam. (Fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid.) · Tuumaenergia
Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Lang- veetaseme langus 1km pikkusel lõigul. Jõestik. Jõgikond e valgla- ala kust jõgi kogub oma veed. Veelahe- piir kahe erineva jõgikonna vahel. Harujõgi- enne suubumist. Delta moodustub aeglase vooluga ja paljudest setetest koosnevate jõgede suudmetesse (suurim- Niiluse delta). Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: sademed, auramine, lume ja liustike sulamine, läbivool järvest(ühtlustab), paisu ehitamine, vee tarbimine.Põhjavesi - Maasisene vesi, mis paikneb vettkandvates kihtides vettpidavate kihtide peal. Paikneb erineva sügavusega veehorisontides. Aeratsioonivöönd- maapinna osa kus lõhesid täidavad nii õhk kui vesi. Küllastusvöönd- maapinna osa kus poorid ja tühikud on täitunud veega. Põhjavee tase jälgib üldiselt pinnamoodi. Põhjavee väljavoolu kohta maapinnal nim allikaks. Põhjavee horisontide täitumine oleneb infiltratsioonist. Vulkaanilistes prk-des esinevad kuumad veed e termaalveed
ISOTERM - Ilmakaardi joon, mis ühendab sama temperatuuriga punkte. RIIMVESI - Vähesoolane vesi, mis on tekkinud mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel. SKÄÄRRANNIK - Kulutusrannik, kus esineb palju väikeseid kristalsetest aluskorra kivimitest koosnevaid kaljusaari. VALGLA - Maa-ala, millelt mingi veekogu või selle osa saab oma vee VEELAHE - Kõrvuti paiknevaid valglaid eraldav looduslik piirjoon. PÕHJAVESI - Maasisene vaba vesi, mis täidab kivimite ja setete poore, lõhesid ja muid tühimikke. VETT LÄBILASKVAD KIVIMID JA SETTED - Jämedateralised setted ja poorsed kivimid, läbi mille vesi maapinnas sügavamale vajub. VETTPIDAVAD KIVIMID JA SETTED - Peeneteralised setted ja tihedad aluspõhjakivimid, millest allapoole põhjavesi ei vaju. VEEGA KÜLLASTUNUD KIHT - sette- või kivimikiht, mille kõik poorid on veega täidetud PÕHJAVEE TASE - Põhjaveega küllastunud kihi pealispinna sügavus maapinnast
1. Tehnoloogilised murrangud: I Itaalias varaindustriaalne tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IISuurbritanniashilisindustriaalneaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid RKT 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...
Süsi osatähtsus tõusis 1990ndatel, siis hakkas uuesti langema. Nafta osatähtsus tõusis aeglaselt, ka gaasi. Vee osatähtsus on väike ja stabiilne. 1970 tõusis veidi tuumaenergia osatähtsus, kuid hakkas uuesti langema. 4. Selgita, miks kasut. taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid! Sest nende kasutamine on hetkel odavam ja nende kasutamiseks on olemas pikaajalised tehnoloogiad. 5. Milliseid energialiike nim. alternatiivseteks? Taasutvaid energialiike. Nt. maasisene soojusenergia, päikese-, tuule-, biomassi-, hüdro-, geotermaalenergia. 6. Milliseid alternatiivseid energialiike kasutatakse Eestis? Biomassienergiat. 7. Nafta transpordi eelised ja puudused. Nafta transport mööda torujuhtmeid Nafta transport tankeritega Eelised: Hoolduskulud väikesed. Vedu on pidev ja ühtlane. Eelised: Kaugveod üle ookeani. Suhteliselt odav suure Neid võib jarada pea-aegu kõikjale maismaale. veomahu tõttu.
Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 http://et.wikipedia.org/wiki/ www.ekk.edu.ee http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Stn.html Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Jõed on vooluveekogud Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme Jõed kujundavad Maa pinnamoodi Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest. Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aasta...
III osa 1) Vegetatiivsed taimeorganid - Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest -juur, vars ja leht. - Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael
nõlva kalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid: Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 4. Miks peab kaitsma maailma metsi ? (kolm põhjust) Kaitsta kooslust, loomi, taimi, mets toodab hapniku. 5.Millised energialiigid on traditsioonilised, millised alternatiivsed? Traditsiooniline: nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. Alternatiivsed: vee-energia, tuuleenergia, bioenergia, loodete energia, maasisene soojus, päikeseenergia. 6.Erinevate energiaallikate kasutamise eelised ja puudused. Energia liik Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid Nafta - suure kütteväärtusega. - puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu - hea transportida tankerite ja - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase torujuhtmetega reostumiseks.
Rannavall tormi(de) poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm. Järsk ja laugrannik Järsk= järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laug=lauge reljeefiga rannik. Jõgede äravool Jõe pikkusest palju olulisem on tema veerohkus, mida saab iseloomustada äravooluga. Äravoolu all mõistetakse vee hulka, mis jõe kaudu teatud ajaühikus (tavaliselt aasta)maismaalt ära voolab. Valgala kogu maasisene ja maapealne ala, millelt vesi jõkke valgub. Infratsioon pinna- ja sademevee imbumine pinnases või kivimitesse. Maa sfäärid kui süsteemid. Litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär. Aine ja energiaringed Maa süsteemides. Maa süsteemide vahelised seosed. Aineringe ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite
Elektrienergia tootmiseks kasutatakse peamiselt kolme eri liiki energiaallikaid soojuselektrijaamad (63%), hüdroelektrijaamad (19,3%), tuumajaamad (17,3%). Alternatiivenergiat kasutatakse maailmas väga vähe, kuid üksikutes riikides võib selle osakaal olla märkimisväärne. Sama omandavad alternatiivsed energiaallikad tänapäeval aina suuremat tähtsust kuna ei saasta ega reosta otseselt keskonda. Alternatiivsete energiate hulka kuuluvad vee-energia, tuuleenergia, loodete energia, ja maasisene energia. Nüüd räägikski veidi lähemalt alternatiivsetest energiaallikatest. Taastvatest energiaallikates kasutatakse kaasajal kõige enam veejõdu. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia
Põhjavesi kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kivimikihtidel ja setete poorides, lõhedes või muudes tühimikutes (paikneb ja liigub maakoore erinevad sügavusega veehorisontides) Pinnavesi maapinna peal olev veekiht, mille moodustavad alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Valgla vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett. JÕED Eesti ...
Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu. Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Õistaime juure ehitus Juur on enamasti maasisene organ. Taim kinnitub juurtega pinnasesse ning hangib sealt vett ja mineraalaineid. Mõnedel liikidel on juur ka varuainete säilituspaigaks või paljunemiseks. Ronitaimedel on maapealsed juured, mis pakuvad varrele tuge ja aitavad tal kinnituda. Ühe taime kõik juured moodustavad juurestiku. Eristatakse sammas- ja narmasjuurestikku. Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel
1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega kokku.vesikond-on maa-ala, kust põhja-ja pinnaveed voolavad jõgede jt vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse.veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas.pinnavesi-moodustavad alatised veekogud(järved,tiigid, jõed jne), samuti ajutised veekogud(karstiojad, järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi. Põhjavesi-kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kihtidel kivimite ja setete poorides, lõhedes ja muudes tühikutes. Peajõgi- on jõestiku kõige pikem ja veerohkem osa. Lisajõgi- jõgi, mis toob oma vee peajõkke. Harujõgi-jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. Lähtejõgi- jõgi, millest saab jõgi alguse.jõelangus- nim jõe lähte ja suudme kõrguste vahet meetrites. Jõe lang- nim jõe veetaseme keskmist langust meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta
Kontsentriline juhtkimp üks juhtkude teisega ümbritsetud ribosoomis Kollateraalne juhtkimp ksüleem ja floeem kõrvuti Bikollateraalne floeem, ksüleem, floeem Radiaalne ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi ERITUSKUDE Ekskreet mittevajalik eritis Sekreet elutegevuseks oluline eritis Gutatsioon tilkvee eritamine TAIME ORGANID: (1) juur, (2) vars, (3) leht, (4) õis, (5) vili JUUR On tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Ülesanded: (1) taime kinnitamine pinnasesse; (2) vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transpot; (3) mõnede orgaaniliste ainete süntees; (4) säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Steel kesksilinder juures Juure muudendid: Säilitusjuured porgand, suhkrupeet, söögipeet, kaalikas, redis, käpalised Tõmbejuured sibul-, mugul ja risoomtaimedel Õhujuured - epifüütidel
sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel. Ka trahheed on täiskasvanult surnud ja puitunud, nende rakukestad võivad seestpoolt olla spiraalsete, rõngasjate või võrkjate paksendustega. Erituskoed. Erituskudede ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik, siis ekskreediks (eritiseks). Juur. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Juure ülesanded: · taime kinnitamine pinnasesse · vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport · mõnede orgaanilisete ainete süntees · säilitusorgan · paljunemisvahend · hingamisvahend · ronimisvahend Juure vööndid: · Juure tipus asub kasvukuhik, seda katab juurekübar. · Pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine
Lämmastik, hapnik ja väärigaasid on AS püsivad komponendid, suht. Püsiv ka süsinikdioksiid kuigi tema sisaldus on ohati küllaltki kõikuv. Muutuv komponent on näiteks vesi, mis võib seal esineda eri vormides ja erinevates kontsentratsioonides. 3. Hüdrosfäär vesi 3-s agregaatolekus, vesi liikuv auruna (pilved) AS-s, ookeanites, jääna polaaraladel ja kõrgmäestikes. Sademetevesi imbub (infiltratsioon) pinnasesse maasisene vesi. Vesi hea lahusti lahustab oma teel paljusid aineid, seega HS vett tuleb vaadelda erinevate lahustunud ainete kontsentratsioonidega looduslikku lahust. 4. Maakoor Maa suhteliselt jäik ebaühtalane väline kest, mis koosneb mitmesugustest mineraalide assotsiatsioonidest , sette-, tard- ja moondekivimistest. Ookeaniline maakoor koosneb peamiselt basaldist, kontinentaalne lähedane aga graniidile see
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks. 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid. JUUR Juur on tüüpilistel juhtudel radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan millel on tipmine kasvukuhik. Juur ei kanna kunagi lehti , küll aga võivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
