salumetsad. Alusmets on liigirikas ja keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt). [2] Leostunud muld leostunud muldade metsad kuuluvad valdavalt sinilille kasvukohatüüpi- tegemist on kõrge tootlikkusega salu- ja sürjametsadega. Puistudest domineerivad kuusikud, vähem on männikuid ja kaasikuid. Alusmets on hõre või keskmiselt tihe ning sagedasemad liigid on pihlakas, sarapuu, kuslapuu, paakspuu ja mage sõstar. Alustaimestik on liigirikas ja selle moodustavad maasikas, sinilill, lillakas, jänesekapsas, võsaülane jt. [2] Nende muldade puhul soovitaksin jälgida, millised taimed on sobivad kindlale mullale, tõin need ka eelnevalt välja, selle järgi on hea põllumassiiv metsastada. Loodusliku rohumaa tüüp nendel muldadel Leostunud gleimuld Niitmise ja intensiivse karjatamise tõttu kujunevad looduslikele leostunud gleimuldadele liigirikkad soostunud rohumaad. Rohurinne on lopsakas ja liigirikad
Viljapuud pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba
Referaat TEE Sisukord Must tee ...............................................................................................................................................2 Roheline tee .........................................................................................................................................4 Valge tee ..............................................................................................................................................5 Punane tee e. Oolong tee .....................................................................................................................6 Maitsestatud tee....................................................................................................................................7 Jäätee................................
Viljapuud pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba
hüdra pungumine. 3. Millise eelise lõi sugulise paljunemise teke evolutsioonis? Järglased geneetiliselt erinevad, võimalik evolutsiooniline areng. 4. Millised eelised tõi kaasa kehasisese viljastumise teke evolutsioonis (3)? Viljastunud munarakk on keha sees kaitstud, viljastumise tõenäosus suurem (ei pea tootma nii palju sugurakke), arenevad järglased on kauem kaitstud. 5. Tooge 2 näidet risoomiga paljunevatest taimedest.naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges 6. Kas maasikas paljuneb suguliselt või mittesuguliselt? mittesuguline (vegetatiivne), ka suguline ehk mõlemad? how? :O 7. Kas kartul paljuneb suguliselt või mittesuguliselt? mittesuguline, ka suguline, ehk mõlemad? jah, neil tekivad ju õied 8. Mis toimub rakus interfaasi ajal, selle lõpus? Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine, lõpus toimub DNA kahekordistumine 9. Milline on kromosoomide arv sugurakkudes?23 10
Rakutsükkel Rakuteooria põhiseisukohad. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. · Uued rakud saavad alguse olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas ...
Tallinna Tehnikaülikool Toiduainete instituut REFERAAT Mille poolest on kasulikud puuviljad Tallinn 2009 1 Sisukord : Sisukord :..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus :.............................................................................................................................. 3 2 Sissejuhatus : Väga ammustel aegadel polnud olemas ei antibiootikume ega muid ravimpreparaate, mida me nüüd tonnide kaupa kasutame. Vana-aja tohtrid pöörasid erilist tähelepanu taimeravile ja toitumisele. Enamasti ravitseti haigusi dieedi ja ravimtaimede abil. Tänapäeval põhjustavad peaaegu poole kõigist surmajuhtumitest haigused, mis on otseselt seotud ebaõige toitumisega. Meie ...
! 1 munarakk rikastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb kaheks kaksikuks! Nt vöölased (nelikud), ka inimene vahel. b) Taimeriigis - püsikud. 1. paljunemine vegetatiivsete organitega. Juurtega (umbrohud (ohakad ja võililled), haab, kirss, ploom). 2. paljunemine lehtedega (aas-jürilill, pegoonia). 3. paljunemine võsudega (puitunud võsud - sõstrad, pajud; rohulised võsud - vesikatk) 4. paljunemine võsunditega. Nt maasikas, hanijalg, rohtliilia. 5. paljunemine sigitaimedega (tekivad vahetult taime pinnale). Nt kalanhoe, pung- kirburohi, maksasamblad (vanadel lõkkeasemetel). 6. toimub ka muundunud võsudega. Sibulatega - tulp, küüslauk, nartsiss. Mugulad - kartul, maapirn, daalia. Risoomiga - orashein, võhumõõk, maikelluke. c) Seeneriigis. 1. seene hüüfitükikestega 2. seeneniidistiku osadega Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära. 1
TURISMIMAJANDUSE ALUSED Iseseisev individuaalne töö- Õpimapp Pärnu 2009 Koostas TÜ Pärnu kolledzi TH 26 üliõpilane Merili Maasikas ([email protected]) 1) Referatiivne ülevaade turismimajanduse kahest artiklist 1.Kultuuriturism: selle mõjud ning ilmingud rahvusvahelises turismimajanduses (Reisimaailm 6/ 2009 Turismi, majutuse ja toitlustuse erialaajakiri, Autor:Katri Pille) Kultuuriturism on kahtlemata üks turismi kandvaid vooge, et mitte öelda lausa omaette kultus. Rääkimata sellest, et viimase mõne kümnendiga on turismist endast saanud omaette kultuurinähtus.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Mari Maasikas BA I. Aasta ROOMA ÕIGUS JA EUROOPA ÕIGUSE AJALUGU Referaat Juhendajad: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 1. Rooma riigi tekkimine.................................................................................4 2. Rooma õiguse ajalugu......
TAIMESUGUKONNAD ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud) Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb. 5) Eestis ~19 liiki : niitudel, metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel. M...
poogendite või muude vegetatiivsete tiameosade abil). Biotehnoloogias saadakse kloone meristeempaljunduse abil. 6.Meristeem on algkude, mis taimedel võrsetes, tippudes, pungades ja mitmel pool mujal. Teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. nad on totipotentsed. Kasvukuhikust võetakse mõned rakud, pannakse söötmesse (steriilselt). Ühest meristeemist võib saada sadu võrseid. Saadakse viirusvabasid taimi (kartul, maasikas, nelk, krüsanteem.) 7. Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine (nt valk, haigustekitaja, inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kõrgemate loomade
ui lahtrisse A1 sisestatu on väiksem kui 0, siis kuvatakse lahtrisse B1 sõna negatiivne; ui lahtrisse A1 sisestatu on võrdne nulliga, siis kuvatakse lahtrisse B1 võrdne nulliga; õikide ülejäänud juhtumite korral kuvatakse sõna positiivne. palgad Palgatabel Eesnimi Perenimi Palk Preemia % Preemia suurus Maali Maasikas 1,099.00 10% 109.90 Jüri Juurikas 1,167.00 15% 175.05 Kaarel Kaalikas 714.00 - Hermeliine Hernes 961.00 5% 48.05 Uudo Uba 1,056.00 20% 211.20
KIRJALIK TEST: KORDAMISKÜSIMUSED Osata analüüsida, tuua välja seosed põhjus-tagajärg, tuua näiteid. 1. Kuidas linnastumine ehk urbanisatsioon mõjutab maapiirkondi (liigid, maaressurss). 1.1 Miinused: Viimase 30a kasvavad linnad 2x kiiremini, kui rahvas. Oht looduslikele elupaikadele ja looduse mitmekesisusele. Vajadus materiaalsete ressursside järgi. Muutused maastikus ja maakasutuses. 1.2 Plussid: Antropogeenne surve looduskeskkonnale väheneb. On liike, kes kasu lõikavad. Vähendame oma öko jalajälge, kasutades vähem maad. Püsin linnade kogupindala. Linnastumise põhjuseks on inimeste ränne maalt linna, et asju paremini kätte saada, elutingimused on paremad (kanalisatsioonist tuleb vesi), töökohad on lähemal ja neid leidub siin rohkem, palgad on kõrgemad. Kui enamik inimesi kolib maalt linna siis on tööjõupuudus maapiirkondades suurem ja vajatakse agrotehnikat( mis maksab suure hulga raha) sest ei leidu piisavalt inimesi, kes tegeleks...
juhtmotiive. Tähenduskeskse grammatika uurijad on pööranud tähelepanu sõnadevahelistele seostele, sõnaväljadele ja sõnaperedele Sõnavara võib käsitleda avatud süsteemina, mille elemendid on üksteisega funktsionaalsetes ja formaalsetes seostes. Päritolult kokku kuuluvad lekseemid moodustavad sõnaperesid. Need on keele pideva rikastamise tulemus (etümoloogiliselt seotud sõnad, mille baasmorfeem on tänapäeva keeles olemas), nt maa, maasikas, maandama, maanduma, maabuma, maastik, maine, maalane, maakas, maamees, maakond, aiamaa, siiamaale... Sõnaperre ei kuulu mitte ainult tuletised ja liitsõnad sama põhisõna baasil, vaid ka teise ja kolmanda astme moodustusüksused. Sõnavara võib käsitleda avatud süsteemina, mille elemendid on üksteisega funktsionaalsetes ja formaalsetes seostes. Päritolult kokku kuuluvad lekseemid moodustavad sõnaperesid. Need on keele pideva rikastamise tulemus (etümoloogiliselt seotud sõnad, mille
- seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 32. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda.Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu. 35 liiki, sealhulgas ka aedõunapuu. Kõrgus 512 meetrit (kaasajal madalakasvulised vormid 1 6 m). Õied valged, roosad, punased. Vili on õun. 33.Õunasordid jaotumine viljade valmimis- ja säilimisaegade järgi. - suvisortideks (valmivad augustis või septembri algul),
See on üks vanemaid teadaolevaid veini tegemiseks kasutatud viinamarjasorte. Pinot Noir on maailmas laialdaselt levinud. Samas on Pinot Noir ka üks kapriissemaid sorte, mille levik toetub pigem selle populaarsusele kui kasvatamise kergusele. Pinot Noirist valmistatud vein on heledam punane kui enamiku teiste viinamarjasortide puhul. Ka parkaineid on selles vähem, täidlus on enamasti keskmine. Maitses domineerivad mitmesugused marjad nagu maasikas, vaarikas ja kirss. Merlot [merl'oo] on pärit Bordeaux'st. Bordeaux' regioonis on Merlot selgelt kõige rohkem kasvatatav viinamari. Seda kasvatatakse laialdaselt ka üle maailma. Merlot on maitselt pehmem ja täidlasem kui Cabernet Sauvignon ning sisaldab vähem parkhapet. Aroomis on mustsõstart ja ploomi. Cabernet Sauvignon on sammuti pärit Bordeaux'st. See on kõige tuntum punane viinamari maailmas. Cabernet Sauvignon on suguluses teistegi Cabernet-nimeliste
ilmnemisel Umbrohtude Enamik umbrohud Roundup Gold – 8,76 €/l Peale koristust tõrje 2,5 l/ha 21,90€/ha Ühe- ja mitmeaastased Agil 100 EC– 28 €/l Varsumise faasis kõrrelised umbrohud 0,8 l/ha 22,40€/ha 6.4 Maasikas Tehtavad Tõrjutavad objektid Preparaadid ja Kg või Tõrje Mär-kusi tööd kulunormid kg või liitri aeg liitrit ha-le hind/ ha maksu- mus
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja raamatupidamise eriala Tutvumispraktika Ettevõttepoolne juhendaja: Koolipoolne juhendaja: Aime Põlluvee-Juurik Tallinn 2010 1 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ettevõtte kirjeldus.................................................................................................................... 4 2.1.Ettevõtte organisatsiooniline struktuur ............................................................................ 4 2.2.Ettevõtte ajalugu............................................................................................................... 5 3.Turundus .........
Kupar (capsula) on ühe või mitmepesaline, vähemalt kolmest viljalehest kujunenud avavili. Kupar avaneb enamasti kas septitsiidselt või lokulitsiidselt. Kui tekkiv ava on rõngasjas, nimetatakse sellist vilja karbiks. Sulgviljadest on tavalisemad pähklike, pähkel, tõru, seemnis, teris ning jaguvili. Pähklike (nucula) moodustub ühest viljalehest ja on enamasti ühe-, harvem aga kahe- või rohkemaseemneline. Sageli esineb kogupähklike (multinucula). Maasikas (fragum) on kogupähklikese erijuht, siin on lihakale, tugevasti arenenud õiepõhjale kinnitunud hulgaliselt pisikesi pähklikesi. Maasikvili esineb ainult perekonnas maasikas (Fragaria). Kui pähklikesed on ümbritsetud õiepõhjast (täpsemalt hüpantiumist) tekkinud lihakatest kudedest, kujuneb tõrsik ehk tsünarrood (cynarrhodion), mis esineb perekonnas kibuvits (Rosa). Pähkli (nux) tunneb ära tugeva puitunud või nahkja viljakesta järgi
tegevust. 1. Ajalugu ja taust. 1.1.Millal ettevõte asutati? 1.2. Millega on senini tegeletud? 1.3. Millised on ettevõtte senised olulisemad saavutused? 1.4. Senine eksporttegevus? (kui on) 2.0manikud. 2.1. Kes on omanikud? 2.2. Milline on nende osaluse määr? Näiteks: Omanikud Osaluse määr Juhan Juurikas 50% Mati Maasikas 50% 2.3. Juhan Juurika ja Mati Maasika CV-d (tuleb panna lisadena) Milline hariduskäik? Millised juhtimis- ja ettevõtlusalased kogemusi omavad? Kellena on varem töötanud? Milliseid täiendkoolitusi on läbinud, mis toetavad nende tegevust ettevõtjana antud valdkonnas? Lühikokkuvõte äriidee valguses Alustava ettevõtja baaskoolitus. Kevad, 2008
Viljapuud – pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid – pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. avamaaköögiviljade(kapsas, porgand, peet)väetamine- keskmise N vajadusega, suure PK vajadusega. Kapsale kõlbab sõnnik otse antuna, teised eelistavad järelmõju. Käärinud kompostid sobivad kõigile ja anda võib nii kevadel kui sügisel. Mulla liigse happesuse suhtes tundlikud. Porgand tundlik otsese lupjamise suhtes. Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist
Seal on taiga- ja segametsade leet- ja pruunmullad, mis on väheviljakad. Need loodustingimused on eriti soodsad põllumajanduse arengule Norra edelaosas. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km². Taimekasvatus: Teraviljadest kasvatatakse Norras nisu, mille 2011. aasta toodang oli 265 000 tonni. Norras kasvatatakse erinevaid kultuure, nagu kartul (297 000 tonni), raps (10 000 t), tomatid (13 000 t), õunad (12 000 t), kurgid (19 000 t), roheline sibul (15 000 t), maasikas, porgand, sigur ja muud. Loomakasvatus: Norras on arenenud loomakasvatuse harud. Loomade arv 2011. aasta seisuga FAO andmetel: kanad – 3,9 miljonit, küülikud ja jänesed – 8 2000, kalkunid – 450 000, pardid – 115 000, veised – 862 485, lambad – 2 300 000, kitsed – 68 000, sead – 845 000, hobused – 36 188. Toiduainetööstus: Norras toodetakse palju lehmapiima, mille 2011. aasta toodang oli 1,515 miljonit tonni
Mitu erinevat neljakohalist neljaga jaguvat arvu saab moodustada numbritest 1, 2, 3, 4 ja 5, kui arvu üleskirjutamisel võib üht numbrit kasutada mitu korda? 19. Mitu erinevat võimalust on täringumängus saada 3 viskega 9 silma? 20. Lasti välja loterii, mille 4x5 ruutudes on arvud 1 - 20 ja mille täitmisel tuleb ristiga märgistada 5 võidunumbrit . Mitu võimalust on nende viie numbri märgistamiseks? 11 21. Perekond pidi talule nime panema. Mõeldi välja talule iseloomulikud sõnad : Maasikas, Mägi, Org, Mets, Mänd, Järv, Veski, Juhan, Karla. Kõik nimed tundusid kenad, peremees arvas, et võiks panna ühe neist, perenaine, et kahest sõnast koosneva nime (teatavasti pannakse talule nimi omastavas käändes, st näiteks Oru talu). Nad otsustasid kõik erinevad võimalused paberile panna. Mitu oletatavat talunime nad kokku said? 22. Kui palju leidub erinevaid võimalusi selleks, et jaotada 30 töölist kolmeks 10-liikmeliseks brigaadiks? Kui palju võimalusi on nende
Mee leemes hoiti pohlasid ning kuivatati mustikaid ja pihlaka marju. Kuid neid söödi ravi eesmärgil. Söödi ka metsaandidest palju seeni. Neid kupatati, pigistati kuivaks ning soolati. Soolatud seeni söödi leiva kõrvale nagu silku. Lääne Eestis ja saartel seeni toiduks ei tarvitatud. 19 sajandi lõpuks oli peaaegu igal talul oma õunaaed. Kasvatati ka kirsi ja kreegi, vähem aga ploomi ja pirni puid. Hakkas levima punane ja mustsõstar, karusmari, vaarikas, maasikas. Marjapõõsaste ja puuvilja puudega hakkasid levima uued magustoidud. Mõisted: *Kört ühtlane poolpaks keedus ehk jahusupp. *rokk tähendab toitu millesse on segatud jahu . *juuretis - *taar hapendatud jook *kali - *mõdusai - *käpp - *kaerakile - SÕIR Toiduained ühik Kao % 1 bruto 1 neto 10 bruto 10 neto 100 bruto 100 neto Kohupiim kg 0,05 0,05 0,5 0,5 5 5
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis t...
lapsed lähevad 10 aastat vanemaks igal puhul, kui süda täis tuleb! Kas tead ka? MAIE: Siis oleks sinu hinge peal, Enn, kui ma välja näeksin nagu vana 60-aastane Põhja- nõid. Ütle mulle, Enn, miks sa mind rahule ei jäta? Miks sa pühid ühtepuhku minu jälgi? Kas ma sulle heaga küllalt ei ole ütelnud, et sinu libedad laulud minusse ei mõju? Miks sa mind vägisi sunnid kurjaga ütlema? ENN: Soo? Mis see siis õieti on, mis sinusse mõjub? Mis kirikisandat, köstrit Mäeotsa maasikas siis ometi ootab? Kas ma ei ole peremehe poeg? Kas mu isa ei olnud vallavolinik? Kas mul ei ole jõudu rohkem kui katkestus - sinu – (neelab alla) kui mõnel muul? Mis sa veel jätab midagi tahad? ütlemata MAIE: Sellepärast ei ole sa mitte küüneväärt ausam minu meelest kui muidu. ENN: Ausam? Mis au sa veel tahad? Saab näha, 9 kust see aus tuleb, kes su taevariiki tõstab! Ohohoh
(kasut hekkidena, likööri tootmisel virsikupuu roosid ning farmaatsias, dekoratiiv- harilik pihlakas) taimedena, näit mets-kibuvits) Perek maasikas (kasut ravimtaimena, söömiseks, näit metsmaasikas) 21. SUGUKOND LIBLIKÕIELISED: JUUREMÜGARAD * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi oalaadsed (kaunviljalised). * Liike umbes 12 000 * Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, rohttaimed.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialist õppekava Diana Savostkina GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD: Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1. Kultuuride geneetiline muundamine................................................................................ 4 2. Geneetiliselt muundatud kultuuride areng....................................................................... 4 3. Geneetiliselt muundatud kultuuride levik........................................................................ 5 4. Geneetiliselt muundatud kultuuride kasutamine...............................................
Hugo Treffneri Gümnaasium GENEETILISELT MUUNDATUD RAPSI EHK TRANSGEENSE RAPSI KASVATAMISEGA SEOTUD RISKID LOODUSKESKKONNALE JA INIMESE TERVISELE Referaat Koostaja: Hilary Karu Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Mis on GM kultuurid?................................................................................................4 1.1 Geneetiliselt muundatud põllukultuurid.................................................................. 5 1.1.1 GM taimede jaotus kolme põlvkonda lähtuvalt tehnoloogiast ja eesmärgist...5 1.2 Geneetiliselt muundatud põllukultuuride ajalugu ja levik.............................
RAKENDUSBIOLOOGIA Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi Fundamentaalteadus - kui uuritakse objektide või nähtuste olemust Rakendusteadus - tegeleb praktiliste rakendamise meetoditega Bioloogia jaguneb üldbioloogilisteks teadusteks (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, ökoloogia, evolutsioon) ja eribioloogilisteks teadusteks (botaanika, zooloogia, füsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia, mükoloogia). Mis asi on rakendusbioloogia? RAKENDUSBIOLOOGIA seisneb bioloogia erinevate haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. *on aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist *arendada haiguste diagnoosi meetodeid *luua uusi ravimeid *täiustada raviprotseduure BIOTEHNOLOOGIAKS nim rakendusbioloogilisi meetodeid...
1. Ajalugu ja taust. 1.1.Millal ettevõte asutati? 1.2. Millega on senini tegeletud? 1.3. Millised on ettevõtte senised olulisemad saavutused? 1.4. Senine eksporttegevus? (kui on) 2.0manikud. 2.1. Kes on omanikud? 2.2. Milline on nende osaluse määr? Näiteks: Omanikud Osaluse määr Juhan Juurikas 51% Mati Maasikas 49% 2.3. Juhan Juurika ja Mati Maasika CV-d (tuleb panna lisadena) Milline hariduskäik? Millised juhtimis- ja ettevõtlusalased kogemusi omavad? Kellena on varem töötanud? Milliseid täiendkoolitusi on läbinud, mis toetavad nende tegevust ettevõtjana antud valdkonnas? Lühikokkuvõte äriidee valguses Andke ülevaade oma ettevõtte struktuurist, personalist ning nende pädevusest,
..........16 9. PULMONOLOOGILISE PATSIENDI OLUKORDA LAHENDAMINE.......................17 10. STRATEEGIA TOITUMISEL .......................................................................18 11. PEREKONDLIK PROBLEEM........................................................................20 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................22 2 PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Mati Maasikas on 65- aastane mees, kes satub haiglasse oma KOKi ägenemisega (emfüseem). Anamneesis hüpertensioon, mis on kontrollitud tab. Enalapriliga viimased kuus aastat. Viimasel kolmel aastal põdenud igal talvel pneumooniat. Patsient on suitsetaja, suitsetab ca 2 pakki päevas viimase 38 aasta jooksul. Patsient on kahhektiline. Hingamisraskused ka rahulolekus, tüüpiline asend istudes. Patsiendi köha on produktiivne, eritub tihedat kollakas-rohelist röga
7 Tangerine Tangeriin -8.5 Currant Sõstar -8.2 Gooseberry, Ripe Tikker, küps -7.7 Grape, Ripe Viinamari, küps -7.6 Cranberry Jõhvikas -7.0 Black Currant Must sõstar -6.1 Strawberry Maasikas -5.4 Blueberry Mustikas -5.3 Rasberry Vaarikas -5.1 Yellow Plum Kollane ploom -4.9 Italian Plum Itaalia ploom -4.9 Date Dattel -4.7 Cherry, Sweet Maguskirss -3.6
tootlikkus on kõrgem kui männimetsadel. The species in the undergrowth are usually the following: hazel, rowan tree, honeysuckle, quelder rose, mezereon. Alusmetsa liigid on tavaliselt järgmised: sarapuu, pihlakas, kuslapuu, lodjapuu, näsiniin. The ground vegetation is rich in species. The caracteristics ones are: wood sorrel, strawberry, hepatica, rock bramble, germander speedwell, truelove, mountain melick. Alustaimestik on liikide poolest samuti rikas. Iseloomulikud on jänesekapsas, maasikas, sinilill, lillakas, külmamailane, ussilakk, longus helmikas. NEMORAL FORESTS - SALUMETSAD The nemoral forests are widespread on the most fertile soils which have been formed on carbonate parent material and have favourable water conditions. Salumetsad on laialtlevinud viljakamatel muldadel, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil ja neil on soodsad veetingimused. A characteristics feature of the ground vegetation is the lack of dwarf shrub layer
- seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 2. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda. Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu. 35 liiki, sealhulgas ka aedõunapuu. Kõrgus 512 meetrit (kaasajal madalakasvulised vormid 1 6 m). Õied valged, roosad, punased. Vili on õun. 3. Õunasordid jaotumine viljade valmimis- ja säilimisaegade järgi. - suvisortideks (valmivad augustis või septembri algul),
ee epp_a hot.ee Kalle KASK Kalle Kask [email protected] q @gmail.com Toomas Tamm Toomas Tamm [email protected] ttamm @mail.ee ÜLLE Ümarik Ülle Ümarik [email protected] ylle.ymarik @mail.ee Pille pILVIK Pille Pilvik [email protected] pille.pilvik @gmail.com Malle Maasikas Malle Maasikas [email protected] mallem @hotmail.com uRMAS Uusmaa Urmas Uusmaa [email protected] uusmaa @mail.ee Ain ALLas Ain Allas [email protected] ainallas @hot.ee ants antson Ants Antson [email protected] antsants @mail.ee Juhan Juurikas Juhan Juurikas [email protected] juss @gmail.com
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ai...
2017.. Praegu Slovakkia (koos tuleva Madalmaade ja Maltaga)). Eesistuja ülesanded: (korraldada kõik ministrite kohtumised, võimaldada ka palju teisi kohtumisi, üldine suund ja mõtted. Ennast tutvustada?) COREPER: (Alaliste esindajate komiteed. Sisuliselt teevad otsused ära. Igal riigil alaline esindus). COREPER I (Alaliste esinduste asetäitjad, peamised küsimused: sotsiaal ja majandus) COREPER II (Esinduste juhid, poliitika, finants ja välispoliitika) Eesti alaline esindus: Matti Maasikas (Esinduse juht). Palju erinevaid ametnikke (Sõjalised, Tsiviil, Eksperdid). Kogutakse infot, vahendatakse seda, mõjutatakse otsuseid Euroopa Ülemkogu: Peaministrite kogunemine. Otseselt võimu ei ole, lihtsalt üks ministrite kohtumine (Administratiivne võim). Mõned korrad aastas, kohtumisel ka Komisjoni president ja Nõukogu President (Donald Tusk, administratiivne roll, sümboolne roll). ,,Välisminster," komisjoni välisasjade asepresident ja
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible. ...
liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. 3. Taimede meristeenpaljunemise põhimõtteline skeem? 4. Mida sisaldab agar-agariga tahkestatud sööde? Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkrut, vitamiine ja kasvufaktoreid. 5. Millised on viirusevabad taimed? Nimeta taimi. Viirusevabad taimed on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. (nt. kartul, nelk, maasikas, krüsanteem) 6. Mis on kloonimine? Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. 7. Mis on hübridoom, milleks luuakse? Hübridoom on antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 8. Mis on antiseerum? Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas
*Süsinikuallikaks on õhulõgede kaudu taime sisenenud CO2 *Energiallikaks on vaja 18 ATP molekuli 6CO2+12NADPH2 C6H12O6+6H2O+12NADP ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline : · Uus organism saaab alguse ühest vanemast Jaguneb kaheks: 1) eos- sõnajalg taimed, seened, samblad 2) vegetatiivne- a) pookimine b)pooldumine-ainuraksed c) pungumine-pärmseened,hydra d) võrsikutega- karusmari e)sibul- tulp f) võsundikega- maasikas g)juure võsudega- vaarikas h)mugul- kartul i)risoomidega-piparmünt Suguline- geneetiline materjal mõlemalt vanemalt Gameedid- sugurakud Ovotsüüd ehk munarakk Sperm- seemnerakk MITOOOS - keharakkude jagunemine. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel. Sentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahti keerdunud, toimub DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenvad, organellide arv suureneb, Profaas- on ettevalmistav faas. Sentrioolid liiguvad poolustele
Sisemised kattelehed on eredavärvilised. Eredavärvilised kroonlehed moostavad krooni. Tolmukate arv ühes õies võib ulatuda ühest kuni mitmekümneni, kõrrelistel on 3. Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukapeas on kaks tolmukakotti ja kummaski kaks tolmupesa, mille sees on tolmuterad. Emakasuuet katab magus kleepuv vedelik. Harilikult on ühes õies nii tolmukad kui ka emakad, need on mõlemasugulised ehk hermafrodiitsed õied nt maasikas, kartul. Kui õies on kas ainult tolmukad või ainult emakad, siis need on lahksugulised õied nt kurk, sarapuu. Lahksuguliste õitega taimi, millel on emas- ja isasõied ühel taimel, nimetatakse ühekojalisteks nt kurk, tamm, sarapuu. Lahksugulisi taimi, millel emas- ja isasõied on eritaimedel, nimetatakse kahekojalisteks nt murakas, astelpaju. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakaile. Eristatakse ise- ja risttolmelejaid
turvavöökampaania ,,Traksid peale!". 10. Taimesordid Taimede sordinimed kirjutatakse mitteerialases tarvituses (ilukirjandus, ajalehed jm) jutumärkides esisuurtähega: kartul ,,Jõgeva piklik", kaer ,,Agu", õunasort ,,Liivi kuldrenett", ,,Eesti pirn", punane sõstar ,,Hollandi punane", ,,Baccara" roosid. Erialakokkuleppe kohaselt kasutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid: 'Valge klaarõun', kirsisort 'Viljandi kollane', maasikas 'Mall', 'Non plus ultra' redisesort, porgand 'Nantes 4', 'Krameri seemik nr 15', 'Lutsu võipirn'. Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia 'Spring Beauty', roosid 'Super Star' ja 'Brennende Liebe', 'Warley White' krookus, 'Lange Rote' porgand, paprika 'California Wonder', kartul 'Priekulu agrie' (ladina tähestikuga keeltest); aprikoosisort 'Samõi severnõi', söögipeedid 'Ranneje tsudo' ja 'Krasnõi sar' (muu tähestikuga keelest transkribeeritud)
Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi AXBO Eesti OÜ Ettevõtte juriidiline vorm osaühing Ettevõtte tegevusala jae- ja hulgimüük Ettevõtte tegevuspiirkond Eesti Ettevõtte kontaktandmed(aadress) Vana-Viru 14 Telefonid ja faks 0123 4567 E-mail [email protected] Kontaktisik, tema telefon Maie Maasikas Juhatuse liikmed Peeter Rebane, Mihkel Raud, Kalle Kaalikas Omakapital 40 000 Omanikud, nende osa kapitalist 20 000, 10 000, 10 000 Äriideestik Toode: AXBO äratuskell Kliendid: vanusegrupp 25-45 aastat, aktiivsed internetikasutajad, innovaatilised, keskmise või kõrgema sissetulekuga ja inimesed, kelle elutempo on väga kiire ja tahavad võtta oma uneajast maksimumi ja hommikul puhanuna ärgata.
Orgaanilised ja PK väetised viiakse mulda sügisel. Lämmastikväetised antakse kevadel ja noores viljapuuaias mitte varem, kui juuni keskel. Kandeealises viljapuuaias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood (ettevalmistus jätgmiseks saagiaastaks). Viljapuude väetamisel võib praktiseerida sügavväetamist. Marjakultuurid Kõige tundlikum mulla happesuse suhtes on must sõstar, siis vaarikas ja punane sõstar, kõige vähem tundlikumad on maasikas ja karusmari Sõstrad ja karusmari Rajamisel antakse väetisi istutusauku vaid väheviljakatel muldadel ja koduaias. Esimesel aastal peale istutamist antakse kevadel vaid pealtväetisena lämmastikku. Alates teisest kasvuaastast antakse lämmastikväetised kahes osas: kevadel ja peale õitsemist. PK-väetised antakse sügisel põõsa vahetusse lähedusse. Vaarikas Kogu vaarika alla minev pind väetakse ühtlaselt andes ruutmeetrile 4…6 kg sõnnikut, 3…5 kg fosforit ja 5…10 kg K
Teris: viljakest ja seemnekest on kokku kasvanud; selleks, et viljakesta kätte saada, peab minema veskisse (jahvatamine). · Laguviljad Jaguvili (tiibvili): mitmeseemneline kuivvili, mis valmimisel jaguneb üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili · Viljade ja seemnete levi Allohooria levimine keskkonna abil Zoohooria levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi) Anemohooria tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill) Hüdrohooria vesilevi (vesiroos, lootos) Autohooria levimine oma vahenditega (lemm-malts) · Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad
Teris: viljakest ja seemnekest on kokku kasvanud; selleks, et viljakesta kätte saada, peab minema veskisse (jahvatamine). Laguviljad Jaguvili (tiibvili): mitmeseemneline kuivvili, mis valmimisel jaguneb üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili Viljade ja seemnete levi Allohooria – levimine keskkonna abil Zoohooria – levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria – levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria – levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi) Anemohooria – tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill) Hüdrohooria – vesilevi (vesiroos, lootos) Autohooria – levimine oma vahenditega (lemm-malts) Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...
Nt. akaatsialised ja sipelgad: akaatsialised kasvatavad ainult sipelgatele môeldud organeid (toit) ning pakuvad eluaset, et sipelgatelt vastu saada kaitset herbivooride, teiste taimede ja parasiitide eest. Näide 2: sanitaarkalad ja -linnud, kes söövad suurema looma pealt igast soga (hai + kalaparv, jôehobu + linnud jne). 2) Pôllumajandus. Nt. Inimene; aedniksipelgad - kultiveerivad seeni (et lasta neil endale tselluloosi seedida) 3) Seemnelevi ja tolmendamisega seotud mutualism. Nt. maasikas ja inimene vôi muud taimed ja loomad. 4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu - sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kôikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha ôônes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha ôônes ja rakkudes, nt. ainuôôssetel (korallid). d) Keha rakkudes, nt. soontaimede rakkudes plastiidid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
