Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"maasikas" - 310 õppematerjali

Maasikas

Kasutaja: Maasikas

Faile: 0
thumbnail
14
doc

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused

Lastekirjandus ­ täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...

Kirjandus
384 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Agrokeemia kordamisküsimuste vastused

Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid ­ pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine ­ Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega ­ peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega ­ porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus ­ redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba...

Taimekasvatus
90 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Paljunemine

b) Taimeriigis - püsikud. 1. paljunemine vegetatiivsete organitega. Juurtega (umbrohud (ohakad ja võililled), haab, kirss, ploom). 2. paljunemine lehtedega (aas-jürilill, pegoonia). 3. paljunemine võsudega (puitunud võsud - sõstrad, pajud; rohulised võsud - vesikatk) 4. paljunemine võsunditega. Nt maasikas , hanijalg, rohtliilia. 5. paljunemine sigitaimedega (tekivad vahetult taime pinnale). Nt kalanhoe, pung- kirburohi, maksasamblad (vanadel lõkkeasemetel). 6. toimub ka muundunud võsudega. Sibulatega - tulp, küüslauk, nartsiss. Mugulad - kartul, maapirn, daalia. Risoomiga - orashein, võhumõõk, maikelluke. c) Seeneriigis. 1. seene hüüfitükikestega 2. seeneniidistiku osadega Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära. 1...

Üldbioloogia
66 allalaadimist
thumbnail
10
doc

8. klassi bioloogia

Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isas...

Bioloogia
179 allalaadimist
thumbnail
9
xls

Sõnad4

piima tetrapakend leivaviil moosipurk hernekonserv kilo viinamarju küpsisepakk limonaadipudel kahvel supitaldrik nuga lusikas mitte kunagi tavaliselt matemaatika (lüh) kehaline kasvatus õppeaine unine loodusõpetus üles tõusma igav matemaatika vahetevahel ajalugu huvitav ärkama inglise keel muusika alati seen õun banaan sest ananass viinamari hernes sidrun naaber ploom melon porgand kiivi tibu suhkur liha puuviljamahl sink või muna vorstid kohvi kook virsik kartul kapsas maasikas aprikoos pirn sõrmused apelsin salat täna tomat kirss arbuus pirukas piim küpsised juust vesi moos jäätis tee sai, leib kala supp ...

Inglise keel
16 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Uurimustöö vorminduse juhend

Lõikude vahele jäetakse tavaliselt 6 punktine vahe. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel (lehe jaluses). Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kooli nimi Õpilastööde vormistamine arvutil Õppematerjal Mari Maasikas 12.a klass Juhendaja Mati Mustikas Asukoht 2009 Uurimistöö küsitluslehe näidis Antud küsitlus on anonüümne ja mõeldud näidisena 10.klassile informaatika tunniks. Palun märkige ristiga sobiv variant 1. Sugu · Mees · Naine 2. Vanus · 0 - 5 aastat 6 ­ 10 aastat 11 ­ 15 aastat 16 ­ 20 aastat 3. Elukoht · Maal Väikelinnas Suurlinnas 4. Raamatute lugemise oskus...

Informaatika
48 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Marjad - referaat

Niisugune on vaarika vili. Ka maasika vili on koguvili, mille moodustamisest võtab osa mahlakas paisunud õiepõhi. Vilja pinnal asetsevad seemnised. ( Pogen O. ( 1977) Meie marjad ) 2. Marjade liigid 2.1 Aedmaasikas Maasikas on maailma armastatuim ja enim kultiveeritud marjataim ning tema kohta on ka palju huvitavat kirjutada. Eriline koht on sellel marjal Põhjamaades, kus just maasikas toob suure suve. Aedmaasikad kasvatatakse kultuurtaimena peaaegu kogu maailmas. Ehkki nüüdisaegsed lugematud maasikasordid erinevad üksteisest marjade kuju, värvuse ja suuruse ning veel terve hulga muude omaduste poolest, põlvnevad need kõik ühistest esivanematest, kellest tuleb juttu õige pea ja päris põhjalikult. Ühine on aegmaasikatel ka maapealsete 4...

Bioloogia
67 allalaadimist
thumbnail
8
doc

TAIMERIIGI MITMEKESISUS

Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed ­ pole juhtsooni 2. soontaimed ­ on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus ­ kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond ­ tekib rakkude mitootilise paljune...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Toiduained

TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise-...

Toitumisõpetus
139 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Organismide paljunemine ja areng

Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja ­kestad ning koos sellega moodustub kaks tütarrakku. Pungumine ­ pärmseened, ainuõõssed (korallid, meririst), käsnad. Toimub DNA kahekordistumine ja moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku. Õistaimed sibulate, mugulate, risoomide, varte või lehe tükkide abil. · mugul ­ kartul, alpikann · risoom ­ naat, vaarikas, kalmus · vars ­ paju · võsund ­ maasikas · sibul - tulp Tähtsus: Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. Seda kasutatakse kultuurtaimede paljundamisel (kartulid mugulatega, aedmaasikad võsunditega). Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. Eoseline paljunemine Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Eos on üherakuline,...

Bioloogia
166 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vanasõnu

Anna kuratile õlut, tema sööb raba. 7. Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad. 8. Ära unusta silmi koju, kui sa turule lähed. 9. Harak ei tee kunagi oma hänna pääle. 10. Häbenemine ei teuta tütarlast. 11. Ega nuum-siga seda ei tea, mis õue-seale vaeva teeb. 12. Ei ole kõik mesi, mis tilgub, ega kõik tuli mis vilgub. 13. Ei see koer jänest koju too, keda vägise metsa viidakse. 14. Iga punane mari ep ole mitte maasikas . 15. Kelle perse sügeleb, küll see sauna kütab. 16. Kellest konks peab saama, see kasvab noorelt kõverasse. 17. Kes ainsat last raatsib lüüa! 18. Kivi-süld on kergem mõõta kui kokku kanda. 19. Kui naine joob ja katus läbi jookseb, see on kõige pahem lugu. 20. Kes supiga suus põletanud, see puhub ka vee peale. 21. Kui sa oma nahka armastad, siis ära teist löö. 22. Kui sul enesel tiibu ei ole, siis ei tõsta sind ka võõrad tiivad lendu. 23...

Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Metsatüübid

The species in the undergrowth are usually the following: hazel, rowan tree, honeysuckle, quelder rose, mezereon. Alusmetsa liigid on tavaliselt järgmised: sarapuu, pihlakas, kuslapuu, lodjapuu, näsiniin. The ground vegetation is rich in species. The caracteristics ones are: wood sorrel, strawberry, hepatica, rock bramble, germander speedwell, truelove, mountain melick. Alustaimestik on liikide poolest samuti rikas. Iseloomulikud on jänesekapsas, maasikas , sinilill, lillakas, külmamailane, ussilakk, longus helmikas. NEMORAL FORESTS - SALUMETSAD The nemoral forests are widespread on the most fertile soils which have been formed on carbonate parent material and have favourable water conditions. Salumetsad on laialtlevinud viljakamatel muldadel, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil ja neil on soodsad veetingimused. A characteristics feature of the ground vegetation is the lack of dwarf shrub layer...

Inglise keel
92 allalaadimist
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

vesihein, mets-tähthein, põld-kadakkaer) Roosõielised: *liit- või lihtlehed *lehed vahelduvalt *abilehtedega, mis võivad olla leherootsuga liitunud *õied viietised, radiaalsüm *võib esineda välistupp *õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest *vili pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk ­ enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas , kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel ­ lillakas, ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht Kellukalised: *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas) Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad *...

Eesti loodusgeograafia
127 allalaadimist
thumbnail
28
doc

10 klassi eestikeel ja ka kirjandus

Eesti keele Fonotaktika põhijooned Fonotaktika määrab millised häälikujärjendid on keeles lubatud ja millised ei ole keeles lubatud. Eesti keele fonotaktika reeglid on 1) eesti keeles on silbi alguses tavaliselt ainult üks kaashäälik ministeerium 2) ühes silbis ei tohi olla rohkem kui kakas täishäälikut maasikas 3) kaashäälikuühendis on helilised kaashäälikud silbituumale lähemal kui helitud kaashäälikud traktor 4) Eesti keeles häälikujärjend ji ei esine orji 5) Eesti keeles rõhututes silpides ei tohi olla pikki täishäälikuid ega täishäälikuühendeid hapuim 6) Eesti keeles võib rõhutus silbis esineda ainult a , e ,i, u ja o auto Harjutus 26,27 lehekülg 76 Antiikkirjandus Antiikkirjandus...

Eesti keel
297 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed ­ valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat...

Botaanika
214 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ökoloogia konspekt

Näide 2: sanitaarkalad ja ­linnud, kes söövad suurema looma pealt igast soga (hai + kalaparv, jõehobu + linnud jne). 2) Põllumajandus. Nt. Inimene; aedniksipelgad ­ kultiveerivad seeni (et lasta neil endale tselluloosi seedida) 3) Seemnelevi ja tolmendamisega seotud mutualism. Nt. maasikas ja inimene või muud taimed ja loomad. 4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu ­ sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kõikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha õõnes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha õõnes ja rakkudes, nt. ainuõõssetel (korallid). d) Keha rakkudes, nt...

Ökoloogia
144 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Töövihik

1. Ajalugu ja taust. 1.1.Millal ettevõte asutati? 1.2. Millega on senini tegeletud? 1.3. Millised on ettevõtte senised olulisemad saavutused? 1.4. Senine eksporttegevus? (kui on) 2.0manikud. 2.1. Kes on omanikud? 2.2. Milline on nende osaluse määr? Näiteks: Omanikud Osaluse määr Juhan Juurikas 50% Mati Maasikas 50% 2.3. Juhan Juurika ja Mati Maasika CV-d (tuleb panna lisadena) Milline hariduskäik? Millised juhtimis- ja ettevõtlusalased kogemusi omavad? Kellena on varem töötanud? Milliseid täiendkoolitusi on läbinud, mis toetavad nende tegevust ettevõtjana antud valdkonnas? Lühikokkuvõte äriidee valguses Alustava ettevõtja baaskoolitus. Kevad, 2008...

Äriplaan
720 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti kirjakeele sõnavara eksam

Tähenduskeskse grammatika uurijad on pööranud tähelepanu sõnadevahelistele seostele, sõnaväljadele ja sõnaperedele Sõnavara võib käsitleda avatud süsteemina, mille elemendid on üksteisega funktsionaalsetes ja formaalsetes seostes. Päritolult kokku kuuluvad lekseemid moodustavad sõnaperesid. Need on keele pideva rikastamise tulemus (etümoloogiliselt seotud sõnad, mille baasmorfeem on tänapäeva keeles olemas), nt maa, maasikas , maandama, maanduma, maabuma, maastik, maine, maalane, maakas, maamees, maakond, aiamaa, siiamaale... Sõnaperre ei kuulu mitte ainult tuletised ja liitsõnad sama põhisõna baasil, vaid ka teise ja kolmanda astme moodustusüksused. Sõnavara võib käsitleda avatud süsteemina, mille elemendid on üksteisega funktsionaalsetes ja formaalsetes seostes. Päritolult kokku kuuluvad lekseemid moodustavad sõnaperesid. Need on keele pideva rikastamise tulemus (etümoloogiliselt seotud sõnad, mille...

Eesti keel
279 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Toiduained

Turks-torsk Piimakaubad- mejerivaror Juust-en öst Juustutükk-ostbit Muna-ett ägg Jogusrt-en yoghurt Kastmed ja maitseained Tahkem moos-en marmelad Ketsup-en ketchup Sinep-en senap Suhker-socker Sool-salt Pipar-pepper Kaste-en sås Saia tooted Leib-ett bröd Limpa-leivapäts Sai,soolane kukkel-en fralla Võileib-en smörgås(ar) Kook-en kaka Magus saiake-en bulle Tort-en tårta Hernesupp-ärtsoppa Siirup-sirap Hot dog-varm korv,grill korv Puder-gröt Jäätis-glass Müsli-en müsli Maisihelbed-en corn-flakes/ en flingor Riis-ett ris Pasta- en pasta, makaroner Joogid Kohvi- ett kaffe Tee-ett te Vesi-en vatten kakao ­( choklad limonaad-en läsk õlu-en öl mahl-en juice morss-en saft vein-en vin tume vein-rött vin hele-vitt vin Köögi,aed-viljad-grönsaker Tomat-en tomat Kurk-en gurka Sibul-en lö...

Rootsi keel
29 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Eesti jalgpalli ajalugu

Rohkearvulis publiku ees toimunud esimese avaliku mängu võitis Meteor tulemusega 4:2. 2.juunil 1916 tulid Tallinnas kokku kolme suurema spordiseltsi esindajad: Jürgens ,Anderkopp ,Orlov Kalevist ,Magnus ja Reinans Spordist ning Kukk ,Heide ja Maasikas Olümpiast. Otsustati moodustada Tallinna jalgpalli liiga. Ja valiti 6 liikmeline ajutine komotee ,Mille ette otsa valiti Ado Anderkopp. Üheskoos koostati liiga põhimääruse projekt ,miss saadeti kõigile Eesti kubermangu spordi organisatsioonidele. Kutse ühinemiseks liigaga jäi siiski suurema vastukajata ,sest sõja olukorra tõttu oli situatsion selleks ebasobiv. Siisi on hiljem peetud Tallinna Jalapalli liiga moodustamist meie organiseeritud jalgpalli algusajaks. 1921...

Kehaline kasvatus
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun