MARIE UNDER 1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ...
hetkel, kui kaks keha hakkavad teineteise suhtes libisema. Seda esineb siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb see paigale. Seisuhõõrdejõudu märkame näiteks siis, kui hakkame raamatut mööda lauda lükkama. Me avaldame raamatule jõudu, kuid ta ei hakka koheselt liikuma hõõrdejõu tõttu. Kui ei oleks seisuhõõrdejõudu, muutuks meie ümber ja Maa pinnamoes väga palju. Kuna seisuhõõrdejõu tõttu püsivad meil raamatud laual, vaip maas, kivid mäekülgedel, kell seinal ning tänu sellele saame ka meie toolil istuda, siis ilma seisuhõõrdejõuta seda kõike ei oleks ega saakski olla. Me ei saaks istuda toolil vaid libiseks sellelt maha põrandale ning kuna hõõrdejõud meid ei peata, libiseme ka põrandal edasi seni, kuni mingi teine jõud meid peatab. Lisaks ei suudaks me veeklaasi käes hoida ja joonistada. Maa kuju muutuks sellepärast, et kõik kivid jms vajuksid lohkudesse ning Maa pinnamood muutuks ühtlasemaks
Meri ääretu oo, mil kord pidurdad hoo laial, taevapilvi peegeldaval lahel? Hetkeks süda lööb tuld, siis ent, mees, oled muld, ainult natuke sust tuhka jääb pihku. Ah, ei määratu patukoorem nihku! Aleksandr Blok: Sel ööl ma, valu täitmas hinge, maas leban, veepiiril upub vaskne hääl. Kuupaistemerre müürid kaovad, laguunilt lõõtsuv tuul on vinge. Ja minu pea vaid kurval pilgul ööpimedusse liualt kaeb maailm on kurb ja kooljakaame, ühtaina keset kitsaid raame me ringleme. Kui suredki kõik algab samas, taas korduvad needsamad lood.
Mille poolest erineb Eesti keskaeg Lääne-Euroopa omast? Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid
imab kogu info,nagu vee, algselt ilma filtreerimata sisse. Kui kogu ühiskond usub ühte, siis kui paljudel on julgust ja mõistust üldse teistmoodi mõelda? Juttu võib olla kombekusest, teadmistest ja muust sellisest, kui ka lihtsalt kuhu teatrisse minna ja kas üldse teatrisse minna. Kui populaarne naisteajakiri järsku karjatab, et hetke kuumim ajaveetmisviis on teatris käimine, siis sinna ka enamus naisukesed jooksevad. Kui ajakiri ütleb, et teater on ajast maas ja igavavõitu, et tuleks minna hoopis kinno, siis on jällegi tulemus teada. Juba seetõttu peavad kultuurikohad, üritused või ükskõik mis aktsioonid end reklaamima meedias. Mitte ainult selle pärast, et inimesed neid kuuleks, vaid ka selle pärast, et nad käiks moega kaasas. Et lemmikajakirja lugedes näeks ka kontserti plakatit.Inimesed küsivad eneselt selle peale: kui juba nii mainekas ja hea ajakiri soovitab sinna minekut, siis miks peaks ma
vahele e Garaazis seina toel Kõik maja Redel asetada Majas ela 7. pikkiasendis seisev elanikud Vigastused 4 seina toele täiskasva redel horisontaalselt Keldriruumis maas Pikendusjuhe jooksva Kõik maja Jala välja 4 eemaldada või Majas ela 8. pikendusjuhtme elanikud, väänamine, asetada nii, et täiskasva otsa komistamine külalised kukkumine see ei segaks liikumist
Ringtreening 3-4 seeriat. 30 sek harjutust, 30 pausi. Seeriapaus 7-10 min. 1. Toenglamangus, jalad varbseinal kätekõverdused.- jalad põlvili asendis, käed ees kätekõverdused. 2. Hüpe toenglamangusse harjutus algab mast kätekõverduse asendis edasi hüpe konnakükki. 3. Pikad väljaasted.- Pikad sammud astudes edasi, kahe jala vahe peaks olema ideaalis 90 kraadi 4. Kiirendus 50 m.- kiirendus jooks 50m 5. Rippes jalgade tõstmine- selili maas, jalad rist, ja nüüd tõstad jalgu õhku käed panna keha kõrvale. - harjutus treenis kõhu-, käte-, jala-, reielihaseid. Venitused :
Tungitakse sisse riiklikesse veebi- lehtedesse ja muudetakse sealt tulevat infot. Näiteks Venemaa tungib Eestisse ning tele- ja raadiomastid on hävitatud, internet on ainuke võimalus info saamiseks ja kui igal pool on kirjas, et Eestis on võim vahetunud ning kuskilt ei kuule ka vastupidist, siis inimesed usuvadki seda. Mitmeid kübersõja juhtumeid oli mullu aprillirahutuste ajal, kui paljud veebilehed olid ära häkitud, näiteks Hansapanga koduleht oli maas. Eesti peaks panustama rohkem küberkaitsele ja osavamaid häkkereid peaks riik teenistusse võtma. See oleks siiski päris suur risk, sest kes teab kas needsamad kaitsjad oma riigile selga ei pööra ja ise hoopis riigi vastu ei hakka tegutsema. Lõpuks arvan ma, et kui sellist keskkonda nagu internet poleks kunagi tekkinud, saaks me kõiki tegevusi ikkagi sooritada. Arveid maksaks me kirja teel, poes käimiseks peaks
Tüütu leheriisumise saab olulisemalt meeldivamaks muuta tänapäevast tehnikat appi võttes. Kuigi see referaat räägib elektritööriistadest, võiks esimeseks alternatiiviks olla ikkagi bensiinimootoriga õhuluud. Selle kahetaktiline bensiinimootor käitab turbiini, tekitades nõnda tugeva õhujoa maapinnal lebavate lehtede lihtsaks hunnikusse kokkukoondamiseks. Veidi kallimal õhuluua mudelil on komplektis ka kogumisvarustus, millega annab peale lehtede ka muud maas vedelevat sodi, nagu oksaraod ja paberid, kokku tõmmata. Ka elektrilise lehepuhuriga saab vaevata sügislehed nurka hunnikusse puhuda, siis sisse imeda, mille käigus purustab hakketurbiin sisseimetavad lehed, vähendades nii lehekuhilat kuni 90%. Puhur-imurite hinnad on kauplustes 1200 kuni 1600 krooni ja erinevad nad ainult mootori võimsuse poolest. Eespool nimetatud masinad on hooldusvabad ja ostes tuleks tähelepanu pöörata mootori võimsusele.
Thomas P. Hughes artikli The Dynamics of Technological Change: Salients, Critical Problems and Industrial Revolution kokkuvõte. Hughes’i artikkel võtab kokku ning näitlikustab uusi viise kuidas 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi algul toimunud tehnoloogilisi arenguid ja leiutisi vaadelda. Salient on ootuspärased ennustused tulevikuks, tulevikus esiletõusvad asjad. Reverse salient - vasturääkiv kontseptsioon, viitab eesolevale osale, mis jääb maha. Tehnoloogilise süsteemi osad, mida saame pidada esiletõusvateks (salients), on selle süsteemi teistest komponentidest efektiivsemad, ökonoomsemad, või näitavad teiste komponentide mahajäämust mingil muul moel. Reverse salient tekib tehnoloogilise süsteemi ebaühtlasest arengust, näiteks kui arendati välja efektiivsed sisepõlemismootorid, ilmnes kütuse madala kvaliteedi probleem. Eestis võib tuua analoogse probleemi näite elektriautode jõudmisest Eestisse, kui olid küll elektriautod, kuid...
ja tähed nõrkevad taevas; Et päike sind paistab, näib peaaegu patt, all jalge sul jälle kasvamas pind, et valgust täis jalad ja juuksed: silm unest end lahti kaevas. vees, õhus ja mullas kui hingematt on teistel, ja majades nuuksed. Sa oksana päevapuust võrsumas taas, kuid lohisev lõhestikust On tulnud me üle suur ohupõlv – torm raksatab su üle: käid silmad maas, kes nüüd küll veel rõõmudeks soojub? ta murrab su sirguvat pikkust. Iga jalatäis mulda – pea hauavõlv, ja kurjusest kevade roojub. Must-punaselt pime see valge tund, su käe all ta kalgim kui kivi, Näe, lapsi võilillede kolde ees ja ometi sulatada ta lund on mängimas üksteise najal… sa tahtsid, ja külvata ivi. On elu võimas – ta paarimees
Kahepaiksete munaraku viljastumine toimub vees. 6. Mille poolest erinevad linnu ja roomajate munad? Lindude muna koor on palju tugevam. Linnud peavad mune soojendama ehk hauduma. Lindude pojad ei suuda ise kohe kõndida ja toitu otsida. Lindudel on moondega areng. 7. Iseloomusta linnu toitumist ning selgita, kuidas on seotud sellega tema noka ja jalgade ehitus. Ronijalg- võimaldab tüvel igas suunas liikuda nt. rähn, pikk terav nokk Kõnnijalg- lindudel, kes liiguvad vaid maas, puu okstel ei saa istuda. Nt. põldleoke Haardjalg- on hea oksast haarata nt. kuldnokk, nokk pikk ja terav Röövjalg- sobib saaklooma haaramiseks, pikad küünised nt. kanakull, terav kõverataoline nokk Ujujalg- veelindudel nt. part, nokk ümar 8. Milliseid loomi nimetatakse selgrootuteks? Neil loomadel puudub selgroog. 9. Milliseid loomi nimetatakse püsisoojasteks? Neil on püsiv kehatemperatuur, mis ei sõltu välistemperatuurist nagu kõigusoojastel .
kohal Türgit arvestamata . Norra on arenenud maa. 2) Rahvastiku tihedus ja paiknemine; põhjendus, miks selline. Rahvastikutihedus on 14,82 in/km².Rahvastik ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt..Asulate all on 0,7% pindalast. Suur osa rahvastikust paikneb riigi lõunaosas ehk pealinnas Oslos ja selle ümbruses, kuna esiteks on inimestel lihtsam tööd leida , teiseks on Põhja- Norras elada raske kuna peaaegu aasta ringi on seal lumi maas. 3) Kirjelda selle riigi rahvastikupüramiidi Naiste keskmine eluiga on 83 aastat ja meeste keskmine eluiga on 78 aastat. Püramiid näitab meile , et rahvastik vananeb , ehk lapsi sünnib vähem , kui keskealisi inimesi on . Kõige rohkem on inimesi vanuses 40-44. Mehi on rohkem kui naisi . 4) Mida oskad öelda sündimuse ja suremuse kohta, leia neile ka põhjendused 2008. aastal sündis Norras 60 500 last. Alates 1973. aastast on ühe aasta jooksul
"Keskaeg Eestis – ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga" Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid
Keskaeg Eestis ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne Euroopaga. Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid
Eesti võttis eeskuju teistest riikidest ja hakkas tasapisi omale jalgu alla saama. Tekkisid uued kombed ja traditsioonid, mis Vene ajal olid keelatud. Kultuur arenes jõudsalt ning inimestel hakkas siin riigis elamine aina rohkem meeldima. Sajandivahetusel oli Eesti maailmas juba tunnustatud riik, kelle majandus kasvas kiiresti. Oldi eeskujuks teistele väikeriikidele ja taasiseseisvunud maadele. Eesti oli küll teistest Euroopa suurriikidest majanduses ohtralt maas, kuid vaatamata sellele liitusime me Euroopa Liiduga 2004. aastal. Euroopa Liidult oleme saanud rahalisi toetusi, mida on kasutatud erinevate asjade arendamiseks, nagu näiteks kultuur. Eesti oli 2011. aastal Euroopa kultuuripealinn, mis oli meie jaoks väga suur ja uhke saavutus. Samal aastal võetu vastu ka Euroopa ühisraha euro, millega kohanemine võttis inimestel palju aega, sest meie oma raha, Eesti kroon, oli selle lühikese aja jooksul nii kalliks saanud ja paljud ei tahtnud temast
Tänapäeva poliitika rõhub toetuste ja pensionite vähendamisele, selle asemel, et areneda heaoluriigi suunas. Kas Eesti üldse püüdleb heaolu riigi suunas? Me ei saa jätta arvestamata sotsiaalset tõrjutust, mis valitseb meie riigis vaesuse, töötuse, piirkondliku turu ja infrastruktuuri ning kuritegevuse näol. Samuti on Eestis kõrge protsent HIVi nakatunuid, mis aga takistab jätkusuutlikust. Kui seda kõike arvesse võtta, peame tõdema, et oleme heaoluriigi staatusest kõvasti maas. Kuid Eesti siiski püüdleb vaikselt selle poole, toetades töötute ümberõpet ning täiendkoolitusi, loodud on karjäärinõustamiskeskused ja töötute bürood. Luuakse munitsipaaleluasemeid, võimaldatakse paremaid tingimusi erivajadustega inimestele ja lastekodulastele. Kuritegevuse vastu on meil olemas kohtusüsteem ja organisatsioonid kodanike kaitseks. Kui 20. sajandi keskel oli heaoluriik saanud laia leviku oli Eesti võõra võimu all ja ise
Milleks meile prügi? Prügi on praegu igalpool maailmas väga aktuaalne teema. Arutletakse selle üle, mida sellega teha, kuidas prügi vähendada ja palju muudki. Meile kõigile räägitakse selle sorteerimisest ning sellest kuidas me ei tohiks loodust reostada, kuid ikka näeme me iga päev maas vedelemas mõnda pakendit või pudelit. Milleks meile prügi vaja on? Õige vastus on, et ei olegi. Me ei vaja seda ning oleks suurepärane, kui me saaks prügi olemasolu muuta minimaalseks. Kui me kõik kasutaks taaskasutatavaid asju ning ei viskaks asja maha, vaid sorteeriks neid, et need satuks õigetesse kätesse ning nendest oleks võimalik midagi uut meisterdada. Ainuke kasulik prügi on orgaanilised olmejäätmed, mida saame edukalt kasutada kompostimisel. Minu kodus
Seejuures võib ta pidada tõeks midagi, mis ei ole tõde, kuid samas ei saa välistada tõenäosust, et tema tõekspidamine ühtib juhuslikult tõega. Arvan, et pole oluline, kas kellegi tõekspidamine ühtib või ei ühti tegelikkusega, sest kuivõrd tegemist on tõekspidamisega, on tegemist ka kellegi veendumusega, et tegemist on tõega. Seega ei saa tõekspidamise omanik teada, et tema tõekspidamine on ühtiv tõega. Nii võib keegi väita, et kuna aknast välja vaadates on lumi maas, on õues õhutemperatuur alla null kraadi. Kui ta teeb seda teades, et termomeeter näitab alla null kraadi, siis on tegemist tõega ehk info edastaja teab, et temapoolne väide on vastavuses tegelikkusega. Samas, kui tal info temperatuuri kohta õues puudub, siis on tegemist tõekspidamisega ehk tema arvates on väidetu tõsi. Loomulikult eksisteerib seejuures võimalus, et tema öeldu vastab tegelikkusele kuid samas on olemas ka võimalus, et ta eksib
Rõõmu mõte nagu kaja, hääbub tasahilju, mure mõte langeb mulda, õitseb kord, ja viljub. Tükike loodust Ott Arder On meist igaüks tükike loodust. Meie ümber on lapike maad. Kliima Eestimaal pole just soodus, õige heitlik ja karm on ta laad Suveootuses kivises linnas möödub sajune sügis ja talv. Soojad villased hilbud on hinnas ja kollane Vietnami salv. Saabub kevad ja üürike suvi. Lokkab lopsakas rohelus taas. September on hall nagu tuvi ja peagi on halladki maas. On meist igaüks tükike loodust, mis elab kui hingata saab. On meist igaüks tükike loodust, on see kõik, mis meis üldse on head ?! Sügis tuleb Õhu hõbevoogudel, tuule tõukehoogudel sõuab sügis meile ka- viie vahtralehega Kolm on kirjud, neljas kirjum, viies- kirjumatest kirjum. Ühel lehel- üsna laial- karged sügisesed aiad, teisel- õhtud tõsised, veidi kortsupõsised, kolmandal on uhked metsad, nõnda piduehteis, et sa vaatad, vaatad, imestad: lausa silmi pimestab !
Kalle võttis selle ajalehe pärast endale, seda on ehk tarvis tuleviku jaoksKalle täidab oma märkmikku "Kahtlaste isikute register": omab muukrauda ja taskulampi; korrespondeerib Stockholmiga. Onu Einar lahkub öösel akna kaudu toast, Kalle järgneb talle, kuid kaotab silmist. Onu Einar kaotab oma muukrauaKalle läheb lossivaremetesse. Ta märkab, et seinal pole enam nende nimesid, need olid pliiatsiga läbi kriipsutatud. Onu oli käindöösevaremetes.Kalle oli just lahkumas, kui ta märkas maas trepi juurespisikest valget terakest. See oli pärl väike helkiv pärl. Kalle võtab öösel onu Einarilt sõrmejälgi. Ta jäi vahele, kuid päästis enda: "Ega ma ometi jälle pole hakanud unesringi uitama?"Kalle on võõrastemaja juures ja kuuleb, kuidas kaks meest küsivad onu Einari järele. Kallele tunduvad nad väga kahtlased. "Siin lõhnab millegi järele." Tal õnnestub raamatust teada saada meeste nimed: Tore Krok ja Ivan Redig
eest ära. Nii palju tuleb vaid selgeks saada, kuidas arvutiprogramme juhtida ja efektiivselt kasutada. Elektroonilisi dokumente on ka lihtne kasutada ja paigutada ning hoiustada, sest see ei võta kaua aega ega ka palju ruumi. Neid dokumente saab ka samaaegselt kasutada mitmes kohas. Samuti ei kulu ega purune digitaalsed dokumendid. Kuid isegi digitaalsel dokumentatsioonil on omad miinused. Üheks suureks miinuseks on kindlasti see, et kui serverid on maas või vool kaob ära, siis pole enam mitte midagi teha. Teiseks probleemi kohaks on see, et digitaalsetesse dokumentidesse on võimalik häkkida. On raske öelda, kumb variant oleks ainuõige. Kuid teada on, et ei paberil dokumentatsioon ega ka digitaalne dokumentatsioon ei kao kuhugi. Kõige õigem oleks kasutada sellist varianti, mis sobib firmale kõige paremini, nii töötajate oskuste poolest kui ka kapitali poolest. Ei ole saladus, et
Ma olen Atla ja ma üritan sind elus hoida. Sa pead liikuma hakkama. Me peame su kõrgemale saama. Tõmba kopsud õhku täis ja astu välja arsfäärist välja. Ma ei jäta sind üksinda.'' Sel hetkel uksed avanesid ja ma sain sellest väikesest kuplist välja astuda. ''Me peame ta peidust välja saama. Aga sa pead mind usaldama.'' Ruum oli suur ja halvasti valgustatud. Minust eespool olid suured aknad. Koht nägi välja nagu suur bussipeatus. Istepingid olid igal pool ja kohvrid vedelesid maas. Endast paremal pool nägin ma ühte kambrit. See oli väike ja piisavalt suur, et üks inimene sinna sisse mahuks. Lähemale minnes ma lugesin selle kõrval olevat kirja. ''Elukamber. Kui sind on tabanud õnnetus siis pole hullu vaid ärkad lihtsalt siin.'' Ma olin natuke imestunud tehnoloogiast mida nägin. Kuidas sai midagi nii palju areneda ilma välismaailmaga kokku puutumata, kuid siis tuli reaalsus mulle pähe. Mulle meenus, et mingi olevus on kuskil ja iga hetk võib ta mind rünnata
TIINA (nutt muutub leegitsevaks vihaks). Mis te tahate minust! Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt metsas huntide keskel, kui inimene parem ei ole kui teie! Hunt tapab ainult nälja pärast ja - hunt ei murra hunti, aga teie!... J arvate ennast paremaks minust? Siin - hunt, uhke, ei lase ennast häbistada! Aga teie - orjaverega võitud häbioksad vedelevad aedade taga maas, koerte lakkuda! Hunt on vaba; teeb, mis tahab, tuleb, kui ta tahab, läheb, kui ta tahab, armastab ja vihkab, keda tahab! Ja läheb teie seast, sest et ta teid - põlgab! (Astub uhkelt metsa poole; keegi ei takista teda, kõik on kui tarretanud.) * * * MARGUS. No siis arvasid sa selle omast peast välja! Mina Tiinat ei jäta. Ja kui ta ka kümme korda libahunt on, ta on tuhat korda armsam ja parem kui sina! (Ära.) MARI (temale järele). Margus
Tungitakse sisse riiklikesse veebi- lehtedesse ja muudetakse sealt tulevat infot. Näiteks Venemaa tungib Eestisse ning tele- ja raadiomastid on hävitatud, internet on ainuke võimalus info saamiseks ja kui igal pool on kirjas, et Eestis on võim vahetunud ning kuskilt ei kuule ka vastupidist, siis inimesed usuvadki seda. Mitmeid kübersõja juhtumeid oli mullu aprillirahutuste ajal, kui paljud veebilehed olid ära häkitud, näiteks Hansapanga koduleht oli maas. Eesti peaks panustama rohkem küberkaitsele ja osavamaid häkkereid peaks riik teenistusse võtma. See oleks siiski päris suur risk, sest kes teab kas needsamad kaitsjad oma riigile selga ei pööra ja ise hoopis riigi vastu ei hakka tegutsema. Lõpuks arvan ma, et kui sellist keskkonda nagu internet poleks kunagi tekkinud, saaks me kõiki tegevusi ikkagi sooritada. Arveid maksaks me kirja teel, poes käimiseks peaks
seda on ehk tarvis tuleviku jaoks. Kalle täidab oma märkmikku "Kahtlaste isikute register": omab muukrauda ja taskulampi; korrespondeerib Stockholmiga. Onu Einar lahkub öösel akna kaudu toast, Kalle järgneb talle, kuid kaotab silmist. Onu Einar kaotab oma muukraua. Kalle läheb lossivaremetesse. Ta märkab, et seinal pole enam nende nimesid, need olid pliiatsiga läbi kriipsutatud. Onu oli käinud öösel varemetes. Kalle oli just lahkumas, kui ta märkas maas trepi juures pisikest valget terakest. See oli pärl väike helkiv pärl. Kalle võtab öösel onu Einarilt sõrmejälgi. Ta jäi vahele, kuid päästis enda: "Ega ma ometi jälle pole hakanud unes ringi uitama?" Kalle on võõrastemaja juures ja kuuleb, kuidas kaks meest küsivad onu Einari järele. Kallele tunduvad nad väga kahtlased. "Siin lõhnab millegi järele." Tal õnnestub raamatust teada saada meeste nimed: Tore Krok ja Ivan Redig.
mürgiseid segusid. Jätkuvalt usuti, et parfüüm suudab varjata kehalõhnu ja Louis XV nõudis õukondlastelt iga päev erineva parfüümi kasutamist. Soengud Nii mehed kui naised kandsid parukaid ja puuderdasid oma soenguid ohtrasti. Parukate tegemiseks pruugiti inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiude. Parukad olid tohutult kõrged. Selleks kasutati traattoestikku ja jõhvpolsterdust. Tänu sellele pidid naised tõllas sõites põlvili maas olema. Lisaks siginesid soengutesse täid ning pea sügamiseks kasutati kratsimispulki. Soengud Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Soengud lõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Kalevipoja käsi lõhkus laineid ja Kalevipoeg ujus väsimatult Soome poole. Varsti jõudis kalevipoeg kaldale ning istus kõrgele kivirünkale puhkama. Inimestest polnud märkigi. Hommikune rahu kattis maad ja merd. Kuna Kalevipoeg väsinud oli jäi ta magama. Mees magas terve päeva ja terve öö ning tükikesese veel teistestki päevast lisaks. Ärgates asus ta koheselt teele. Pärast pikka rännakut nägi Kalevipoeg viimaks tuuletarga talu. Ta nägi hoovis tuuslarit maas magavat. Kalevipoeg läks natuke maad eemale tammemetsa, kust ta tõmbas ühe tüvekama tamme kõige juurtega maast üles. Sellest sai ta tubli nuia, millega ta tahtis tuuslarti nuhelda. Nii sammusgi ta nüüd tuuslari hoovi poole. Tuuslar ärkas Kalevipoja sammude peale üles. Ei olnud tuuletargal enam võimalik pakku põgeneda. Tuuletark haaras põuest peotäie udusulgi ja puhus need õhku keerlema. Siis lausus ta salasõnu ning muutis
Peeter I Peeter I oli Venemaa tsaar aastatel 16821721. Ta vanemad olid vene tsaar Aleksei Mihhalovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Tal oli ka vanem õde Sofia ning vanem vend Ivan V. Kui tsaar suri läks võim üle Ivanile, kuid Ivanil ei olnud vaimselt kõik korras ning sellepärast valitses tema eest regent-Sofia. Naine oli türann ja korraldas asju just nii nagu talle vaja oli. Samal ajal kasvas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobrazenskojes. Seal õppis ta hoolega sõjapidamist ning kavandas ja korraldas elus meestega sõjamänge. Talle said juba varakult selgeks sõjapidamise strateegia ning kui mängu tulid tulirelvad, surid mitmed mehed. Et mehed paremini õpiks, hakkas Peeter ise trummi lööma. Lapsepõlves viibis ta ka palju saksa külades, kus nägi hoopis teistugust kultuuri ja Euroopalikku elu. See hakaks talle nii palju meeldima, et ainsaks mõtteks sai: ra...
Õnnelik puuraidur Ühes kauges metsas üle kivide ja kändude elas ühes külas üksik puuraidur. Ta teenis raha teistele küla elanikele puid raiudes. Mehike oli päevad läbi metsas, alles hilja õhtul jõudis külla tagasi. Ühel päeval, aga nägi ta metsas suurt valget kuma. Mõtles, et mis see ikka on, kuu sära või midagi. Kuid see kuma oli ka siis kui kuud varjasid suured pilved. Ta läks sellele lähemale. Vaatepilt oli ehmatav. Raidur nägi maas lamavat väikest haldjat. Mees püüdis haldjaga rääkida, aga asjatult. Raidur võtti haldja sülle ja viis koju. Pani ta voodisse ja läks ise magama. Hommikul ärgates oli neiu kadunud. Mees leidis haldja õuest kivi pealt istumast. Ta läks tema juurde kohe küsimusi esitama. ,,Tere, mina olen haldjas Maagia." ,,Tere,tere mind kutsutakse siin raiduriks." Haldjas rääkis raidurile kogu loo ära kuidas ta nõia eest põgenes ja viga sai. Mees oli valmis Maagiat aitama
Õnneliku armastuse ning hinge- ja meelerõõmude tulek eesti luulesse Esmakordse eurootilise luule arendus eesti poeesias Marie luuled on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia keeles Marie Underi luuletus "Ekstaas" Toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd! Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine. Ju jalgel maas kui kähar vahulaine mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine. Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? Kas muutub täna minu elulugu? Ah, mina olen juba seda sugu, et iga meel mul iga ilu joob. Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka kui surmamõistetu, kel vähe aega. Artur Adson 3
Tuleb ainult rohkem pingutada ja saavutadki selle, mida elult saada tahad. Kindlasti tuleb ka minu tulevikus ette tõuse ja mõõnu, sest neid on kõigi elus. Kuid samas loodan, et kõik läheb hästi. Tahan, et mu vanemad oleksid mu üle uhked. Isegi kui nad Põhjatähe taga on selleks ajaks. Sooviksin vanemaks saades ka kindlasti peret ja miks mitte ka oma armastatuga abielluda. Olen ette kujutanud vahel, et elan suures palk majas, kus on maas lambanahast vaibad ja lapsed kilkavad ringi. Ma vaaritan süüa ja näen, et uksest astub sisse mu mees, kes on kohutavalt väsinud raskest tööpäevast. Kujutan seda kõike ette lootuses, sest tahaks tõesti, et oleks kunagi selline elu. Ükskõik, mis karjääri ma hakkan tegema, üritan alati jääda iseendaks, sest selles peitubki edu saavutamise võti. Usun, et suudan elus saavutada palju. Pean end natukene tagant utsitama ja loodan, et saavutan kõik, mida soovin
laiaks,ainult ära naisi koju vea". Muidugi polnud raha omamine üks tähtsaimatest rõõmudest,mis just teieni tõin ning selle üle hakkamegi nüüd arutlema. Mõtisklegem hetk nüüd oma lapsepõlve üle.Oli see hea,rahulik?Valus,kurb?Kui too polnud kõige parem,siis miks ta polnud kõige parem?Kui too oli hea,siis miks ta oli hea? Kindlasti on igalühel meist siin olnud rõõme,kus saad käed lakke tõsta ja karjuda"woohooo,jee ära tegin", või siis momente,kus tuju on nii maas,et lihtsalt tahaks õue rattakummi parandama minna.Elus käivad mured ja rõõmud ikka käsikäes.Minu silmis on süsteem sama,mis ütlusel "ei tule halba ilma heata,ning head ilma halvata".Kui lotoga miljoni võidad,siis sa ei saa väita,et nüüd on elu supperluks.Võibolla tulevad homme vargad ja teevad sulle nägusid seda miljonit ära tassides. Kindlasti või vähemalt minu puhul on rõõm omada häid sõpru ja perekonda ning võib-olla ka naist,kuid see on vaid vormistamise küsimus
▪ Löökide ebaefektiivsuse korral teosta üle 1 aastasele lapsele kuni 5 kompressiooni ülakõhule, imikule kuni 5 kompressiooni rindkerele ▪ Kunstlik hingamine ( kuni 5 hingamiskatset ). Hiljem eemaldatakse haiglas võõrkeha kopsust. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE Võõrkeha? Heimlich’i võte Kui haige muutub Võõrkeha otsimine Heimlichi võte Kas te saate rääkida? nõrgaks/kaotab suust, näppudega maas lamavale Sümptomid? teadvuse, eemaldamine kannatanule põrandale pikali VAATA VIIDEOT! 1. Imiku esmaabi hingamisteede võõrkeha korral! https://www.youtube.com/watch?v=IoqfvTl8v8k 2. Lapse esmaabi hingamisteede võõrkeha korral! https://youtu.be/59I7oxfS6vU 3. Täiskasvanu esmaabi hingamisteede võõrkeha korral! https://www.youtube.com/watch?v=jtdFkuJZyZo TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
TUNNI LÕPETAV OSA 5 minutit Harjutuse Korduste Metoodilised Harjutuse kirjeldused toime arv märkused Lõdvestused Uppseis, ülakeha lõdvestus Rahulik Kägarpõlvitusiste, selg kumerdatud, pea langetatud 30 sek. hingamine Lamang turjal, põlved maas. Selgroo venitus 30 sek. Erinevate kehaosade pingutamine ja lõdvestamine 30 sek. Riputus varbseinal, jalgade raputamine 30 sek. Lihashooldus Jalalihaste venitused (säärelihased, reielihased, 30 sek Sooritada tuharalihased) rahulikus tempos
sõda, sest muidu ei saa ta kuulsaks." Kuid nad tõdevad, et nemad poleks sõda küll kunagi tahtnud ja kõige asjalikum oleks riidu kiskuvate maade kindralitele malakad kätte anda ja segataplusesse saata. See maa, kelle kindral viimasena püsti seisab, on võitnud. Kui Kat sureb, murdub ka Paul. ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks, kui teada selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus."
Judo ajalugu . · Judo looja JIGORO KANO sündis 29.oktoobril 1860 Mikage väikelinnas Hyogo Prefektuuris.Noorena oli J.Kano kidura kehaehitusega füüsiliselt nõrk nooruk (ka täiskasvanuna ei ületanud ta kehakaal 48kg). J. Kan Tokios keskkooli. Olles 17-aastane astus ta Kaisei Lütseumi, mis hiljem nimetati ümber Tokio Keiserlikuks Ülikooliks. Ta sooritas eksamid sotsioloogia teaduskonda, kust ta siirdus pedagoogika teaduskonda. Aasta hiljem kaitses filosoofias doktoriväitekirja. · Kano esimene õpetaja oli sensei TEINOSUKE YAGI. Igal jiu-jitsu stiilil olid omad traditsioonid ja saladused, mis olid korjunud sajanditega ning neid säilitati kiivalt võõraste eest. Põhiliseks oskuseks nende võtete puhul oli osata kahjustada vastase eluliselt tähtsaid organeid ja närvikeskusi. Tol ajal lõppesid paljud võistlused tihti tõsiste traumadega ning ka surmajuhtumid polnud haruldased. · Hiljem on ...
Kõige rohkem meeldis mulle Aare Martinsoni maal ,,Läbi sauna akna". See maal oli tehtud akvarell värvidega ja pliiatsiga. Maalil oli kujutatud naist, kes oli saunas. Ta oli maalitud tagantvaates ning naine oli alasti. Taust oli valge ning kõige lahedam oli see, et see naise pilt oli pandud peegli peale. Mina leian, et see on väga professionaalne lahendus. Veel meeldis mulle Maido Tolli kolm maali ,,Mustjala kirik I-III". Esimesel maalil oli kujutatud kirikut varakevadel, kui maas oli veel lumi. Maalil on veel mingi kelder või punker, ma ise täpselt ei tea, kuna pole ise Mustjala kiriku juures käinud. Puudel pole lehti ning puude tagant paistab kirik. Teisel pildil on kujutatud südasuve ja selle pildi peal on puudel rohelised lehed peal. Seal on kohe väga palju rohelist kasutatud ning mulle see meeldib. Kõik muu on sama, kuna need kolm maali on tehtud sama nurga alt ning kõik on õli maalid. Kolmas maal on siis tehtud hilissügisel, kui puudelt
läheneda ka talle, mõlemad romaani lugedes olid pisarates, Werther proovis suudelda, kuid Lotte ütles, et see tuleb lõpetada, Lottes hakkavad tunded õitsema, Lotte tahtis Wertheriga tegelikult jätkata, Werther läks ära ning tappis end ära. Vahepeal püüdis teda unustada, kuid ei suutnud, lõpuks siis tappis, pani end riidesse, käskis abilisel tuua Lotte juurest püss, Werther kirjutas kirja, ning suri piinarikkalt, lasi endale silma, lamas öö läbi surnult maas, tõsteti voodi, siis suri. (Püssi laenates rääkis teistele, et läheb matkama). Wertheri kirjad. Kirjutatud kirja vormis, isiklikum, siirav, pihtimuslik. (Tapmine oli lisaots kirjavormile). Goethed süüdistati et tema teos oli ... ? Goethe tegeles ka luuletamisega: Intiimluule, Rahvalaulud, ning oodid ja hümnid (inspireeritud antiigist).
hingab trahhesüsteemiga 2.hingab raamatkopsudega3.kolm kehaosa: 3. kaks kehaosa : pearindmik ja tagakehapea, rindmik, tagakeha.Seepia-peajalgsed, kakand- vähid, kimalane- kile tiivaline, pääsusaba-liblikalised,korall-ainuõõnsed,agarik-punavetikas, põisadru- pruun vetikas, tuletael-seen, seinakorp-samblik, silmviburlane-algloom Selgroogsed Selgrootud1.toes 1.keha sees 2.keha pinnal2.närvi-süsteem 2.kõhtmiselt selgmiselt3.vere- ringe 3.suletud 3.avatudNakatumine:solge-kui süüakse maas korjatud ja pesemata puu-ja juurvilju .laiuss-kui süüakse vähe kuumutatud toorest kala-paeluss- kui süüakse vähe kuumutatud sea-või veiseliha.
Nende abielu õnnistama tulnud pulma- ja abielujumala Hymenaiose süüdatud tõrvik hakkas tossama ja tahma välja ajama ning tõi kohalviibinutele pisarad silma. Iseesi kui määrav selline enne olla võis, kuid õnnetus ei lasknud ennast kaua oodata. Legendi ühe variandi kohaselt tantsis Eurydike oma pulmapäeval sõbrataride najaadidega väljal ning astus maopesale, teise loo kohaselt põgenes ta Apolloni poja, karjus Aristaiose eest, kes teda ihaldama oli hakanud, ning ei pannud maas olevat madu tähele. Igal juhul sai ta jalast surmavalt hammustada ja viidi allilma. Orpheus hulkus mõnda aega leinates sihitult ringi ning laulis nii kurbi laule, et jumaladki neid kuuldes nutsid. Lõpuks otsustas ta oma armastatule surnuteriiki järele minna. Teel sinna saatis teda jumalate käskjalg Hermes, kelle ülesandeks mõnede müütide järgi oli surnuid Hadesesse saata. Orpheus võlus oma lauluga ära nii põrguväravaid valvava
«Kui inimesed külvavad sotsiaalmeedias viha oma nime all, siis Facebook peab astuma konkreetseid samme selle takistamiseks. Sama tuleb teha ka riiklikul tasandil, et ennetada inimõiguste rikkumisi,» nentis kantsler. Reinische Post ilmub Saksamaa kõige elanikerohkemal liidumaal Põhja-Reini-Westfaalis, mis võtab vastu viiendiku riiki saabuvatest põgenikest. Poliitika Möödunud kuul süüdistas Saksa justiitsminister Heiko Maas Facebooki, et see sotsiaalmeediakanal teeb liiga vähe rassistlike ja vihavaenu külvavate ideede leviku takistamiseks. Maas saatis kirja Iirimaale Dublinisse Facebooki kasutuspoliitika juhile Richard Allanile öeldes, et ta on saanud palju kirju isikutelt, kelle arvates Facebook ignoreerib nende märkusi, et on liiga palju rassistlikke postitusi. Maas tegi Allanile ettepaneku kohtuda selle teema arutamiseks 14. septembril Berliinis.
jääkülma vee käima. Külm vesi mõjub mulle hästi ning paneb mind elusalt tundma. Dusi alt väljudes heidan kiire pilgu peeglisse. Mulle vaatab vastu väsinud ilmega inimene. Kiiresti muudan enda ilmet ning mul õnnestub näole manada pisut võlts, kuid siiski veenev naeratus. Panen ennast kiiresti riidesse ning suundun kööki, mis on inimtühi. Leian kapist paar näkileiba, mida ma kiiresti alla kugistan, joon klaasi vett, võtan maas vedeleva koolikoti ning lahkun korterist. Õues on pakane ning kuigi mul on seljas vaid õhuke sügisjope, ei ole mul külm. Otsustan läbi metsa kooli minna, sest näen just enda bussi ees ära sõitmas. Terve tee kooli vaatan maha, nagu mul alati kombeks teha on. Kooli jõudes võtan kähku riidest lahti kuna tunnid on juba peale hakanud. Klassituppa astudes manan kiirelt veel enne näole sellesama võtlsi, kuid veenva naeratuse ning istun vaikselt oma kohale
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu, - jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaabi: - hoiduda rangelt liigsetest liigutustest ( "las laps istub lombis" või sääre-reieluu murru korral istugu mees metsas kasvõi 5 tundi, aga ei liiguta - kiirabi ütlused ) - NB! Jalga luumurru korral TÕSTA EI TOHI, võib veeretada maas, sest on rasvemboolia oht , see võib viia kudede kärbumiseni !!! - näiteks luumurru kindlaks tegemiseks toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema) , kui jalg terve - võimalusel panna KÜLMA ümber vigastatud koha - katta kannatanu soojalt - vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - anda juua - kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud, veri jookseb - haavast näha luude otsi - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB
tikuga põlema. Tikk süttib tänu sellele, et tiku otsas oleva tahi ja karbi vahel tekib tugev hõõrdejõud. Toas muutub õhk aina soojemaks, sest ahjus on tuli ehk toimub põlemine, mille tulemusena eraldub soojus ja ahju seinad soojenevad. Toimub konvektsioon ehk siseenergia kandub üle ühelt kehalt teisele, antud juhul õhu kaudu. Sooja ahju juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb. Niisiis ma tunnengi juba, et toas on õhk muutunud soojemaks. Ma istun maas ja vaatan televiisorit. Püsti tõustes ma tunnen, et tegelikult on toas veelgi soojem, kui mulle põrandal istudes tundus. Põhjus on selles, et soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb, seega muutub kergemaks. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub üleslükkejõud, mille tulemusena tõuseb soe õhk üles. Asemele tuleb aga jahe õhk, kuid ega seegi jahedaks ei jää. Jahe õhk hakkab omakorda soojenema ning toas tekib õhi ringvool.
Mina peres vanema, noorema või keskmise lapsena Olles peres ainus laps, mõeldakse tihti selle peale, kuidas oleks elu, kui kõik oleks hoopis teisiti. Ei mõelda aga sellele, et just see mängib suurt rolli, milline perekonnas ollakse- kas kõige vanem, noorem või hoopis keskmine, eriti kui vanusevahed on suured, kuid elatakse veel ühes maas. Kuidas see mõjub lapse psüühikale, või kas üldse on sellele tähelepanu vaja pöörata? Mina olen perekonnas noorim laps, omades vaid suuremat õde, kuid olen kindel, et just tema mõjutas minu lapsepõlve kõige rohkem. Alati kui mõni pahandus oli ja süüdlaseks oli minu õde, oskas ta alati süü minu kaela ajada, tehes seda nii osavalt, et isegi mina jäin seda uskuma. Seepärast arvangi, et noorim laps on olla üsna raske, kuna vanemad õed/vennad kasutavad ära olukorra, et väiksem on nõrgem ja kaitsetum. Eriti kui ärakasutajateks on õed, olles ise vanematele hea laps, ei arvata kunagi, et tüta...
Austust teiste vastu on tänapäeval vähem kui oli vanasti. Harva kuuleb teietamist vanemate inimeste suhtes isegi koolis osa õpilasi sinatab õpetajaid. See peaks olema elementaarne viisakus, et vanemaid inimesi austatakse ja teietatakse. Teretamine on ka problemaatiline. Seda on meile õpetatud põhimõtteliselt alates sellest ajast kui me rääkima hakkasime. Teismeeas tundub aga, et vanad harjumused ja õpetused hakkavad ununema. Noored käivad pea maas ringi ning ammugi ei teretata. Koolis rõhutatakse seda endiselt, kuigi me oleme juba peaaegu täiskasvanud. Viisakus ei tohiks ununeda aastate jooksul, vaid peaks muutuma järjest olulisemaks. Kui vaadata üsna suure hulga tänapäeva noorte käitumise, siis võib öelda, et viisakus on vanamoodne. See ei ole nende seas populaarne, pigem vastupidi. Nende arvates on lahe seadused, norme rikkuda. Sellist arusaama tuleks muuta.
RÕNGU KESKKOOL LUUULEKOGU ANALÜÜS Referaat Koostaja: Carmen Kass 8.klass Juhendaja: Rutt Viljaste Rõngu 2012 Betti Alver Betti Alver (õieti Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talvik, aastast 1956 Elisabet Lepik oli Eesti luuletaja. Ta on sündinud 23. Novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Tema elutee jõudis lõpule 19.juunil 1989 Tartus. Haridust on ta omandanud Tartu Puskini tütarlase gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas ta aastal 1924. Lisaks õppis ta Ta...
Vaadeldav: 1a 8k Joonas. Elab koos ema, isa ja koeraga. Pere ainukene laps. Ema on lapsega kodus ja isa käib tööl, kuid nädalavahetused ja ka aja, mis jääb tööst üle, veedab perega. Lapsel on noored vanemad, ema on 20 ja isa 23 aastane. Mõlemad vanemad pööravad lapsele väga palju tähelepanu ning üritavad last kaasata kõikidesse tegevustesse. Vaatluskoht: Vaatlen last tema enda kodus, Tallinna linnas. Joonas jälgib telekat ning vahepeal viskab pilgu koerale, kes teleka ees maas lesib ja ennast peseb. Kuid kuna ta süveneb telekast tulevasse Muumioru lugudesse, ei märkagi ta kohe, et üks hetk koer toast lahkub. Mõni aeg hiljem aga taipab Joonas, et koer on kadunud ning vaatab küsiva näoga minu poole ja ütleb: ,,kutsu". Näitan talle siis, kuhu poole koer läks ning sama kiirelt kaob ka Joonas koerale järgib, ise vahetpidamata kutsut hõigates. Kuid kui ta taipab, et koer on välja läinud, tuleb ta tagasi ja hakkab hoopis enda mänguklotse teineteise
Esimene: eestoeng-harklamangus pingil. Teine: seistes pingil 2 korda Teine ei lase jalgu lahti, esimesel jalad sirged, pärildi, hoiab esimese jalgadest, tõstes need puusade kõrgusele. kätelkõnnil käed sirged. 1-2. Kätelkõnd pingil 3-4. esimene vahelduvalt kõverdab ja sirutab käsi, lõpetab lähteasendis 8) Jõuharjutus kõhule La. Sellili maas, kannad pingil, käed ülal 3 korda Käed sirged, jalad sirged 1. Tõusmine istukile 2. Laskumine sellili, lõpetades lähteasendis 9) Jõuharjutus seljale La. Kõhuli, jalad pingi all, käed kuklal 4 korda Jalad sirged, käed kõrvuti, käed sirged. 1. Kere tõstmine üles 2. Laskumine lähteasendisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
