kanduvad traditsioonid põlvkonnalt põlvkonnale üle, olgugi et neile enamasti vastu punnitakse, olgugi et nende mõju ei osata hinnata?" Ja vastas ise: ,,Need inimrühmad, kes traditsioonidest kinni peavad, jäävad lihtsalt ellu ja nende arvukus suureneb." Pisikesi mööndusi tehes, võib ka eestlasi pidada oma uskumustest ja tavadest kõvasti kinni hoidmaks rahvaks. Kuigi meie arvukus just ei suurene, ei ole murdnud Maarjamaa rahvast ei sirp ja vasar ega Ruhnu karugi mitte. Teatud vasturääkivus tekib siin kasvatusteadlase Peeter Põllu 1933. aastast pärit väitega, nagu oleks eestlaste häda traditsioonide puudus, see tähendab kommete, harjunud viiside puudumine, mis annaksid stabiilsuse. Irratsionaalsena tunduv ütlus ei seleta mitte kuidagi ehteestlaslikku tava pidada laulupidusid või heisata veebruarikuu kahekümne neljandal päeval Sinimustvalge
rahvusluse väljajuurimise laine. Siiski loeb lõpptulemus, mitte selleks tehtud töö. Eesti on praegu vaba, riigikeeleks on eesti keel ning kuulume läänemaailma. Esimese vabariigiga võrreldes on vaid muutunud inimeste mõtteviis. Eesti inimeste mõttelaad tahes-tahtmata nüristus aastatega: varem omanäolisest ja ettevõtlikust kultuurrahvast muutus osa paratamatult tuimaks töölisklassiks. Paguluses elavad Eesti kirjanikud, kunstnikud jm. hoidsid küll eestlust elus, kuid Maarjamaa pinnal muutus aastatega 1944-1989 (90 ja 91 olid juba teistsugused aastad) arusaam õigest ühiskonna toimimisest ning jälg sellest on siiani alles.
Teutooniordu 1197( tunnuseks valge mantel, must rist). See on kasutusel ka Eestis. Ilmalikud Rüütliordud- Sukapaela ordu- 1351- Edward III, Kuldvillaku ordu 1429, Püha Seeravi ordu (Rootsi). Eesti teenetemärgid.- Eesti Vabariigi teenetemärgid on kehtestatud 5. mail 1994 ja 16. mail 1995 Riigikogus vastu võetud teenetemärkide seadusega. Teenetemärke (ordeneid) on kuus: Riigivapi teenetemärk. Valgetähe teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Eesti Punase Risti teenetemärk, Vabadusrist, Maarjamaa Rist Riigivapi teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi teenetemärk on kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest. Riigivapi teenetemärgil on kuus klassi. Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja
liivlaste juures Ükskülas, kuhu rajati kirik ja kivilinnus 1200 Liivimaa piiskopiks sai Albert, kes võeti suund Baltimaade sõjaliseks saabus koos ristisõdijate väega hõivamiseks Liivimaale 1201 rajati Riia linn; vallutatav loodi ristisõdijate tugipunkt edasisteks maa pühendati Neitsi Maarjale > vallutusteks. Riiast lähtus enamus Maarjamaa edasistest sõjaretketest 1202 asutati Mõõgavendade ordu loodi hästi distsiplineeritud ja võitlus- (Kristuse sõjateenistuse võimeline organisatsioon, mille ainsaks vennad) eesmärgiks oli kohalike rahvaste alistamine 1207 allutati ja ristiti liivlased ja sakslased said endale liitlased võitluseks
Kui eestlaste käest küsida,milline spordiala on toonud meile ülemaailmse kuulsuse,siis suurem osa vastaks,et suusatamine.Tõsi,suurepäraseid tulemusi olümpiamängudel on saavutanud Kristina Smigun,Andrus Veerpalu ja Jaak Mae,kuid staarhetkedeks ongi jäänud mõned kuldse helgiga medalid.Miks kiputakse unustama teisi eestalstele üle maailma kuulsust toonud spordialasid ja räägitakse ainult tuntuimaist-talispordist?Põhjus võib olla see,et Maarjamaa suurimad ärimehed toetavad praeguse aja suusatähtesid ja nii saavad nad rohkem reklaami ning see viib omakorda üldise tuntuseni. Mitte ainult suusatamises ei ole noored mehed ja naised väljapaistvaid kohti saavutanud,vaid ka motokrossimaailmas figureerib mõningaid lootustandvaid persoone.Näiteks on praeguse aja tuntuim krossimees Eestis Edik Kuusk.Tavaliselt teab seda nime vaid kitsas ringkond,kuigi see väga andeks noormees on ainus meie riigis,kes arendab ennast,et jõuda FMX*-tippu
· 19941999 Eesti Maarahva Erakonna esimees · 19992000 Eestimaa Rahvaliidu esimees · 20002001 Eestimaa Rahvaliidu auesimees · 19952001 Riigikogu liige · 19951997 Riigikogu aseesimees · 19951999 koalitsiooninõukogu esimees · 19951999 Riigikogu Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht · 19951999 Balti Assamblee Presiidiumi liige ja vaheaegadega esimees · 8. oktoober 2001 9. oktoober 2006 Eesti Vabariigi president Teenetemärgid Maarjamaa Risti ordeni kett 2001 · Soome Valge Roosi ordeni Suurrist ketiga 2001 · Poola Vabariigi Valge Kotka ordeni Suurrist 2002 · Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni Suurrist 2002 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist 2002 · Luksemburgi Adolph de Nassau ordeni Suurrist 2003 · Portugali Printsi Dom Henrique'i ordeni suurkett 2003 · Malta Vabariigi Teeneteordeni suurkett 2003 · Rumeenia Rahvuslik Teeneteorden ketiga 2003 · Bulgaaria Stara Planina Suurorden 2003
ROOTSI KEEL 1992 aprill käis rootsi kuningapaar külas keeled: kreeka, heebrea, ladina 1631-1651, +vene 1710-1805, 1805-1890 ladina muutus saksaks,+prantsus, 1920-1940 eestik+ingl, 1991 rootsi 5.Rektorid: Heinrich Vulpius Rootsi aeg, rektor 1632 -1647 Aleksis Kuusik- Eesti Vabariigi perioodil Helmi Viikholm nõukogude legend Ain Siimann Hendrik Agur 6.Kuulsad nimed. Rootsi aeg J. V. Meder- Saksamaa helilooja, gümnaasiumi kantor, Kirikukoor, Maarjamaa esimene oopet 1680 ,,Kindlameelne Argenia" Rootsi aeg Gebhard Himselius gümnaaasiumi mateõpetaja ja professor. Tallinna linnaarst, raeapteeki, Tallinna kindlustöid. Kalendreid,astronoomilisi vaatlusi. Rootsi aeg Reiner Brockmann poeesiaprofessor, esimeste teadaolevate eestikeelsete juhuluuletuste autor . Rootsi aeg Anton Thor Helle - gümnaasiumi vilistlane, kelle eestvõttel tõlgiti piibel tervikuna põhjaeesti keelde. B.G
Bushi ning viimasena Jaapani keisri Akihito. Eesti presidendile on antud järmised ordenid: 2001 Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst 2004 Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi orden 2004 Läti Vabariigi Kolme Tähe orden 2006 Maarjamaa Risti ordeni kett 2006 Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist 2007 Soome Vabariigi Valge Roosi orden 2007 Gruusia Kuldvillaku Orden 2007 Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett Mõjuka analüütiku ja särava esseistina, aga ka luuletajana on Ilves avaldanud palju artikleid nii Eesti,
Henrik Visnapuu (18901951) sündis Viljandimaal. Õppis Reola vallakoolis ja Tartu linnakoolis. Sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas edasi eesti luule vormi ja keelt. On kirjutanud ka näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi. Tõlkinud inglise, prantsuse ja vene kirjandust. HENRIK VISNAPUU 18901951 Kodust võttis Henrik Visnapuu eluteele kaasa hariduspüüded, milles vanemad nägid ainukest teed kindlustatud elu juurde. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Henrik Visnapuu oli vabakutseline kirjanik. Ae...
eest tasumisel. Probleemid ei peitu aga ainult õpetajas, muutma peaks ka üldisemat haridussüsteemi ja õpilaste suhtumist kooli. Tänapäeva noor on ennekõike enda eest väljas, teda kirjeldavad hästi Prantsuse kuninga Louis XV sõnad: "Pärast mind tulgu või veeuputus." Ehk siis meie haridussüsteem toodab individualiste, kes ei hooli põrmugi oma riigi ja ühiskonna käekäigust ja pühivad esimesel võimalusel Maarjamaa tolmu oma jalgadelt. Koolidest tuleks alustada vahepeal soiku jäänud rahvuspatriotismi lõkkele puhumist. Võib- olla, kui noorel koolilõpetajal oleks Isamaa pisutki armsam, ei jätaks ta teda nii kergekäeliselt maha, kui välismaal tekib võimalus pisut rohkem mammonat teenida. Isamaa-armastust koolis kasvatada ei ole muidugi kerge ülesanne, kuid sellised üritused nagu noorte laulu- ja tantsupidu, mille sugemed peituvad koolis, on heaks näiteks
Veljo Tormis Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Oma kooriloomingu ja aastakümneid väldanud regilaulu tuvustava tegevuse kaudu on ta suutnud ellu äratada juba hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ning muuta selle paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõsitetavaks. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958). Hiidtsükli "Eesti kalendri...
maad ja andis Saksamaale Poola suhtes vabad käed. Selline ,,kindlustus" läks maksma aga terve Baltikumi. Kuna pakt oli salastatud, ei teadnud Eesti sellest Baaside leppe sõlmimise ajal mitte midagi. Siit algabki Eesti ning eestlaste pikk ja valuline valikute rada Teises maailmasõjas. Üks esimesi ja raskemaid valikuid eestlaste jaoks oligi Baaside leping, mis kehtestas Eesti ja NSV Liidu vahel nn. vastastikuse abistamise pakti. Sisuliselt tähendas see aga seda, et viimane võis Maarjamaa aladele luua oma baasid koos 25 000 sõduriga. Välispoliitiliselt jäi Eesti Baaside ajastul Läänemaailmast eraldatuks. Talvesõja puhkemisel jäädi ametlikult erapooletuks, kuigi salaja oldi soomlaste poolt. Nii mõnigi eestlane põgenes üle lahe appi punaste vastu võitlema. Raske oli midagi antud situatsioonis ette võtta, sest oldi mitme tule vahel: ühelt poolt pitsitasid võõrväed, teisalt ei saanud ju üle lahe olevat sugulasrahvast hätta jätta. Kui 17
20 saj I poole luule Modernistlik luule 1920.aastate murdeluules leidub näiteid futurismist, lisandusid kubism ja konstruktivism. Kujutavast kunstist tuntud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid jaa kollazitehnikas ülesehitust võib täheldada luules ja kujutavas kunstis. Johannes Barbarus (1890-1946) Julge eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline Intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav laad. ,,Geomeetriline inimene" võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil ,,Multiplitseerit inimene" Eeskuju prantsuse kubistidelt-konstruktivistidelt Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud, konstrueeritud. Teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile mis eristatakse sriftidega ja/või paigutusega erinevale vertikaalile. Luuletuses ,,Sirgjooneline" ülimaks inimese ausus j...
Henrik Visnapuu Referaat Koostaja Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord 1. Curriculum Vitae 2. Iseloomustus 3. Luulekogusid ja tsitaate 4. Isiklik arvamus 5. Kasutatud materjalid Curriculum Vitae Isiklikud andmed Nimi: Henrik Visnapuu Sünniaeg: 2. jaanuar 1890 Emakeel: eesti keel Aadress: Long Islan New York; Leebiku vald, Helme kihelkond Eesti(Sündinud) Perekonnaseis: Abiellus Hilda Visnapuuga Hariduskäik Tartu Ülikool (jäi lõpetamata) Saadjärve ministeeriumikool Tartu linnakool Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool Ropka ministeeriumikool Reola vallakool Täiendus koolitused Saadjärve ministeeriumi kooli õpetaja Ahunapalu vallakooli õpetaja Keelteoskus Kirjas j...
Kes eestlastest pidid tundma valu, sest olid jäänud poliitilise hammasratta vahale? Punaste võimu ajal, ei saanud enam rääkida 30-40 eesti sportlase saatmisest olümpiamängudele, see arv jäi mitmeid kordi väiksemaks. NSV Liidu ajal sai keskmiselt seitse eesti sportlast spordimaailma suurimale võistlusele. Põhjuseid, miks paljudele sportlastele oli olümpiamängude uks suletud, oli palju. Ma tooksin välja kaks suurimat põhjust, mis rikkusid maarjamaa sportlaste karjääri. Esiteks avaldas suurt mõju nii-öelda raudne eesriie, mis piiras peaaegu kõikvõimalikud välismaareisid. Nõukogude Liidu poliitika kaitses oma poliitilist mõjuala võõrmõjutajate eest mitmesuguste abinõudega, näiteks piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll jne. Nõukogude Liit kartis liiduvabariigi sportlasi lubada välisriikidesse võistlema. Peamine hirm oli, et
on mitmeid kordi Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadiks seadnud Jakob von Uexküll´i. Euroopa Parlamendi liikmena teenis ta Poliitiliste Suhete Komitees ning Teaduse ja Tehnoloogia Komitees. Samuti kuulus ta Nõukogudeliidu ja Balti riikide Suhete Delegatsiooni (1987-89). Von Uexküll on Teise Majandusliku Juhtkonna (The Other Economic Summit) kaasasutaja (1984) ja Eesti Renessansi Auhinna (1993) asutaja. Ta on saanud Maarjamaa Risti III klassi ordeni kui Eesti Taassünni Auhinna looja. Ta on endine Uue Ökonoomika Sihtasutuse (London) ametnik, Rahvusvahelise Maa Sõprade soosija ning Ühendatud Rahvaste Fondi Ülemaailmse Komitee liige. Ta on teeninud Greenpeace Saksamaa juhatuses ning on hetkel Rahvusvahelise Läbipaistvuse Juhtkonna Nõukogus. Samas annab ta ka loenguid ja nõustab laialdaselt ning just hiljuti tegi ettepaneku Maailma Tuleviku Nõukogu eestseisjatele, pioneeridele ja noortele
Ristija Johannes; Richard Lõvisüda)NB! Kristlikus kontekstis: Jumal; tavalises tekstis: jumal · Isukulistatud (Suur Tundmatu) · Müütilised (Vanapagan) · Ülekantud tähenduses mingi tüübi iseloomustamiseks kasutatud nimi (Andresed ja Pearud) · Isikunime täpsustav osa, kasutatakse sidekriipsu (Piibu- Leenu; Sauna- Madis; Kaval- Ants) · Auhinnad, liigisõna väikesega. (Kuldse Palmioksa orden; Maarjamaa Risti orden) · Perioodika väljaanded (Eesti Ekspress, Pere ja Kodu, New York Times, Loomingu Raamatukogu) · Ürituste nimed (Valge Daami päevad, Viie Päkapiku laat, Lume festival) · Kaubanimed (Paksu Pagari kook, Seitsme Munga õlu, kakao Meie Mark) NB! Registreeritud kaubamärke kirjutatakse nii, nagu nad on registreeritud. · Sõidukid (purjekas Kaks Daami, tuletõrjeauto Kärmas Katariina, rong Punane Nool) Esi- suur algustäht:
kuna meid ei ähvarda selge oht. Ükski riik ei ole plaaninud meid rünnata või vallutada. Me tunneme endid päris kindlalt, sest kuulume NATO-sse ja Euroopa Liitu. Eesti rahva püsimajäämiseks oleks meil praegu tarvis rohkem kui eales varem rahvuslikku liikumist. Eestlasi ei ohusta mitte võõrvõimu pealetung vaid globaliseerumine, mis võib saada meiesuguse väikerahva jaoks saatuslikuks. Kunagi oli Maarjamaa rahvas õnnelik, sest sai maarahvast eestlaseks. Pärast Euroopa Liiduga liitumist on meist saanud eurooplased ja rahvuslik päritolu on unustatud. Tänapäeva noorsugu eelistab läänelikku elustiili. Trend on minna õppima või tööle välismaale, sest usutakse sealsetesse parematesse võimalustesse. Rahvustunne on hääbumas. Üks rahvus suudab püsima jääda vaid piisava ühtsustunde olemasolul ja selle kasvamisel. Eestlastele on olulised rahvussümboolika ja traditsioonid
SIURU Juhendaja: Sirje Urbel Koostajad: Gea Kuum Marleen Tõnurist Liis Kambek Suure Jaani Gümnaasium 2009 Rühmitus "Siuru" · Siuru tegutses aastail 1917 1919 Tallinnas · Rühmituse eesmärk: koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni ja lüüa läbi kirjanduses · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Raha teenisid avalike kirjandusõhtutega Rühmituse liikmed · August Gailit · Marie Under · Johannes Semper · Friedebert Tuglas · Artur Adson · Henrik Visnapuu "Siuru" tähtsus · Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu · Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk eriti armastus ja loodusluules · Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele · "Siurust" kasvasid välja eest...
tähistamisel, rituaalide läbiviimisel kui ka igapäevases pereelus. Suure mõra, mis tänaseni aina süveneb, lõi sellesse vankumatusse rütmi 20. sajandi lõpp. Siis hakkas vastiseseisvunud Eesti arenema nii tööstuse- kui tehnikavallas lääneriikidele omase kiirusega ning levisid ka uuenduslikud mõtted ja proovima hakati üha enneolematuid asju. Maailma vahest kõige enam pühitsetud tähtpäev on jõulud ning ka Maarjamaa rahval käivad selle perioodiga ühes kindlad tavad. Hoolimata ajast ja riigireziimist, olgu jõulud või näärid, jäävad mõned traditsioonid püsima. Lähedastele kingituste tegemine ning hea ja paremaga jõululaua katmine jääb kindlasti veel kauaks jõulupühade üheks iseloomulikumaks sümboliks. Jõuluajal on levinud olnud komme käia kirikus jumalateenistusel. See oli kindel käik ka nn jõuluuskujate seas, kes end kaasajooksikutena vaid ühel päeval aastas pühakotta
ning haigestunud suhkruhaigusesse. Mind isiklikult häirib see, et inimesed istuvad alalõpmata autorooli, tarvitanud eelnevalt alkoholi. Tegelikult saab neid, kes selliseid tegusid teevad, võtta kui potentsiaalseid mõrvareid. Mis aga kõige hullem, inimesed ei võta õppust. Roolijoodikutelt, kes korra vahele jäänud, peaks ära võtma igasuguse juhtimisõiguse. Tervet Eestit sokeeris mõned aastat tagasi üks purjus peaga autojuht - Maarjamaa parim korvpallur Martin Müürsepp. Avaliku elu tegelane, keda , keda teavad Eestis peaaegu kõik ning, kes on väikestele poistele lausa eeskujuks, sõitis 1,8-promillise joobega oma viienda seeria BMW vastu posti mahakandmisele. Tavaliselt on hea, kui riik on mõnes arvestuses teistest eespool. Kahjuks pole see alati nii. 2008. aasta uuringute kohaselt tarbiti Eestis puhast alkoholi 12-15 liitrit elaniku kohta, kaasa arvatud imikud ja vanurid. Kurbusega tuleb tõdeda, et Eesti on
Veljo Tormis Keiu Lindeburg · Sündinud 7. augustil 1930 Kõrveaia kohas, Aru külas, Kuusalu lähedal Harjumaal. · Eesti helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20.sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui ka teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. · Aastatel 19421943 võttis ta August Topmanilt orelitunde · 19431944 õppis ta Topmani juures orelit Tallinna Konservatooriumis. · Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli üks esimestest lõpetajatest. · 1949. aastal hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist. See talle ei sobinud ning järgmisel aastal vahetas ta eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp. · 19511956 õppis Tormis Vissarion Sebalini juures kompositsiooni. Sebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahv...
Esimene ja ajaloos päris palju esinenud säärane väärtus on kindlasti vabadus. Keegi ei oska täpselt öelda, kui palju mehi on lahingutes oma kodumaa iseseisvuse eest hukkunud või kui mitmed naised ja lapsed on kasinates sõjatingimustes samuti oma elu kaotanud. Lisaks muidugi kahele maailmasõjale, kus pea iga riik pidi end võõrvallutajate eest kaitsma, saab Eesti puhul kindlasti välja tuua 1918.-1920. aastatel kestnud Vabadussõja. Äsja pärast II maailmasõda tekkinud väike Maarjamaa pidi ka kohe oma iseseisvust võimuka Nõukogude Venemaa vastu kaitsma. Tol ajal oli sõltumatus ja eneseteadvus kohe kindlasti hinnas, sest sõdisid nii kogenud mehed kui otse koolipingist lahingusse sööstnud poisid. Mindi vapralt ja ennastsalgavalt võitlema oma isamaa saatuse eest. Paneb mõtlema, kas tänapäeval säärane väärtus pooltki nii hinnas on. Pigem astutaks välja isikliku vabaduse eest. Lisaks on armastus üheks väärtuseks, mille nimel ollakse nõus surema
Hea Puit 10. Asutuste nimed ja allüksused: Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon, Tehnikaülikooli majandusteaduskond, Kehra Keskkooli direktsioon 11. Kaupade, toodete, sõidukite nimed: kakao Meie Mark, piim Mulgi Meier, Väikese Piilu lutsukomm, Perepoja leib, Türgi diivan, auto Peugeot 206, allveelaev Lembitu 12. Ürituste nimed: konkurss Eesti Miss, Valge Daami muusikapäevad, lauluvõistlus Lind 13. Autasude nimed: Eesti Taassünni auhind, Maarjamaa Risti orden, I klassi Kotkarist 14. Ehitiste, taevakehade, tähtkujude nimed: Suur Rannavärav, Pikk Hermann, Inglisild, Kolm Õde, Kuulsuse obelisk, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Estonia V/valge saal, Pirita klooster, Maa, Kuu, Päike, Suur Vanker, planeet Jupiter, Paks Margareeta Väikese algustähega: 1. Pühad, tähtpäevad: ehitajate päev, võidupüha, jõulud, hingedepäev, uusaasta, sõbrapäev, valentinipäev, Emadepäev, Isadepäev 2
LEKTÜÜRILEHT ,,Kolme katku vahel" Jaan Kross 267 lk Tegelased: Balthasar (Pallu), Annika, Meus, Märten, Katharina, dr. Friesner, hr. Henning, Antoniuse-härra, Kimmelpenning, Kettler, Jakob, Epp, Simons, Paap jt. 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida? Millest tegelikult rääkis? Arvasin, et raamat räägib ajast, mil Tegelikult rääkis raamat tallinlasest Eestisse hakkas jõudma katk, mis nimega Barthasar. Valitses aeg, mil laastas maailmas mitmete riikide eestlased olid oma riigis alamad ja rahvaid ja tappis halastamatult tähtsateks ning tarkadeks peeti vaid miljoneid inimesi. sakslasi. Pall oli võrreldes suurema osa eestlastega väga haritud ja tark poiss. Kui Palluga samasse majja kolis ...
hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks. Tunnustused ja tiitlid --Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) --Kreeka Auordeni suurrist --Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst --Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden --Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk (2004) --Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) --Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) --Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) --Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007) --Soome Vabariigi Valge Roosi orden --Gruusia Kuldvillaku Orden (üle antud president Mihheil Saakasvili riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007) --Thbilisi ülikooli audoktor (8. mail 2007) [8]
jõu kasutamine? Hea ja kurja võitlus on kestnud sajandeid. Kumbki neist ei ole peale jäänud. Sama olukord on ka tõe ja jõu vahel, kus kumbki ei anna alla. Oleks ideaalne, et nad koos eksisteeriksid, kuid elus ei juhtu seda sageli. Ajaloost näiteid võttes on mõlemad vahelduva eduga peale jäänud. Kord on see jõud, mis muudab riikide vahelisi suhteid sajanditeks. Teisalt on peale jäänud tõde, mis on toonud nii head kui halba inimkonnale. Eestlased mäletavad aega, mil Maarjamaa ei olnud vaba. Vene väed sisenesid meie kodumaale, kuna jõustruktuurid ei olnud võrdsed. Välispoliitika oli vett vedama läinud ning siinsetel riigijuhtidel oli valida, kas sõda või elu võõra võimu all. Soomlased olid paremas seisus Mannerheimi kaitseehitiste rajamisega ja üleüldise sõjalise valmisolekuga. Põhjanaabritel oli täielik õigus valida esimese aspekti kasuks, küll aga mitte Eestil. Kas tõesti muud võimalust ei olnud? NSV Liit oli piisavalt suur
Kodune kontrolltöö 1. Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem. V: Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale. Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu.Samasugune nn puhast...
Mittekogu kogumi igat elementi. 4) taksonoomiline liigitus tuuakse välja alaliigid. N: kolmnurk täis, terav ja nürinurk. 5) mereoloogiline liigitus tervik jaotatakse koostisosadeks. N: Aatom kest, tuum, neutron, prooton. MÕISTEVAHELISED SUHTED Sisult võrreldavad. N: Päike Täht Sisult võrreldamatud. N: Päike koer Mahult võrreldavad. Mahult võrreldamatud. Ristuvad - teatud osalt kattuvad. Identsed Eesti -, Maarjamaa. Alluvussuhe. Mahult ühendamatud. Kaasalluvad määrus seadus. Kontraalsed. N: Must valge. Kontradiktoorsed. N: Mina ja mittemina. NB: Ä on tegelikult katusega A ehk mitteA (valemites) ... on alfa --- on nool paremale
Johann Voldemar Jannsen Paljud eestlased oskaksid nimetada ühe Johann Voldemar Jannseni teenena seda, et ta on meie hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel. Johann Voldemar Jannsen on pärit Vändrast ning läbinud seal kihelkonnakooli. Hiljem koolitas end Vändra pastori Carl Köberi juures ning 1838.aastal asus ta tööle Vändra köstrina.
TALLINNA POLÜTEHNIKUM MEEDIA ERIALAOSAKOND Siim Mihkel Palits MM-18 Veljo Tormis Referaat SISUKORD Table of Contents SISUKORD.............................................................................................................. 2 Sissejuhtus............................................................................................................. 3 Varajane elu........................................................................................................... 4 Kõrghetk................................................................................................................ 5 Teosed.................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad................................................................................................... 7 ...
islamiusuliste võimu alt. Sellega kaasnes maade vallutamine. · Ristiusk ei olnud muistsetele eestlastele võõras. Misjonil käisid siin mitmed vaimulikud (Meinhard, Albert). · Baltimaade vallutamise etteotsa asus Bremeni peapiiskop Albert, 12. Saj II poolel sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri. · Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi Maarjale -> Maarjamaa, 1201 Albert rajas Riia linna, 1202 asutas Alberti abiline Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudeti alistada ja koostööpartneriteks saada liivlased ja latgalid. · Vabadusvõitluse algus : 1. Rünnati Ugandit. 1210 Ümera lahingus olid eestlased edukad. Võit sisendas usku oma võimetesse, julgustas võitlust jätkama, aitas kaasa erimaakondade vaheliste sidemete tihenemisele (Albert nägi et eestlaste vastu on vaja jõudu koguda)
VELJO TORMIS Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule, mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima, 5a pärast Tallinna konservatooriumi oreliklass aga suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga, mistõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis Villem Kapi juures, aasta hiljem aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, sama...
Veljo Tormis Referaat Sisukord Elulugu 3 Looming 5 Kasutatud kirjandus 6 2 Elulugu Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud 7.08.1930. aastal Kuusalus ja üles kasvanud Vana- Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konse...
Maarja hospidal Liivimaal. Jõudude vahekorda Liivimaal tõi see aga olulise nihke, sest erinevalt mõõgavendadest ei allunud Liivimaa ordu mitte Riia piiskopile, vaid Saksa ordu kõrgmeistrile, kellest ülemaks oli ainult paavst. Seega oli alus Riia piiskoppide (hiljem peapiiskoppide) ja ordu hilisemaks rivaliteediks ülemvõimu pärast Liivimaal loodud. · Maarjamaa Nõnda, nõnda valvab mere täht alati oma Liivimaad; nõnda, nõnda kaitseb maailma valitsejanna ja kõigi maade keisrinna alati omaenese maad. (Henriku Liivimaa kroonika, XXV, 2 ) · (Vana-) Liivimaa 3) Läti alade rahvaste ristusutamise lõpuleviimine (liivlased 1206-1207, latgalid 1208, Kuramaa 1267, semgalid 1290 tähistas Liivimaa ristisõja lõppu; 1236 Saule
Noor-Eesti- 1905-1915. kasvas välja õpilaste ja üliõpilaste rühmitustest. Püstitas kindlalt oma eesmärgi ja ideoloogiks võib pidada G.Suitsu. temalt ilmub artikkel ,,Noorte püüded". Manifesti põhieesmärk: ,,enam kulturi!enam Europalist kulturi! Olgem eestlased aga saagem ka Europlasteks!. Maailma kirjandus on selleks ajaks -3000 aastane. Eesti kirjandus 45 aastane professionaalne järjepidev eesti kirjandus tuli ärkamisaja algusega, rahvusliku liikumisega 19.saj II pool., 60' voolud jõudsid Eestisse hiljem, tänu sellele pole eesti kirjandus Euroopaga võrreldav. Rühmituse eesmärgid: tutvustada uut euroopa kirjandust, tegeleda eesti kirjanduse tõlkimisega,tuua rahvani unarusse jäetud eesti autorid(juhan liiv, K.J.Peterson) rühmituse taga peitub ka kirjastus,ajakiri ja 5 kirjanduslikku albumit. ( kuulusid: Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, Aavik, Linde) Albumid- I 1905- suitsu manifest, aaviku keeleuuendustest, ja kirjandus teaduslikke arti...
motoklubile, mille liikmed on olnud ka tema pojad Aivar, Arvo ja Avo ning pojapojad Tanel, Aigar ja Martin Leok. 1983. aastal viidi tema algatusel Sõmerpalus läbi esimene staadionikrossivõistlus. Sõmerpalu mändide all on Väino Leoki läbi viidud krossivõistlustel võistelnud paljud tippsõitjad. Tänu tema fanatismile ja visale tööle tõusid Eesti motokrossi tippu vanemad pojad Aivar ja Arvo Leok. Noorim poeg Avo viis aga Eesti motokrossi maailmakaardile, võites esimese Maarjamaa krossisõitjana MM-etapi. Praeguseks on maailma krossiradadel tipptegijateks tõusnud Arvo poeg Tanel ja Aivari poeg Aigar, kelle jalajälgedesse on astumas tema vend Martin. 2003. aastal täitus Väino Leoki üks suur unistus. Motocross des Nations ehk meeskondlikel motokrossi MM-võistlusel kuulusid Eesti rahvuskoondisse kolm Leokit: Aigar, Tanel ja Avo. 2003. aastal autasustas Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel ettevõtjat ja motospordi arendajat Väino Leokit seoses Eesti Vabariigi 85
Eesti kirjandus Hendrik Visnapuu armastus- isamaa-, mõtteluule kirjanik. Õppis TÜ, suri NY, kuulus Siuru rühmitusse. Esimesed luuletused futuristlikud, kuj tehnikat,linna ülistavalt. Tuntuks sai luulekoguga "Amores", kus kirjutas Siurulikult julget,shokeerivat armastusluulet. Seda luulet peeti algul vulgaarseks,hiljem leiti, et suurem osa tema luuletusest on hästi sõnastatud,julge ütlemisega,tugeva emotsiooniga ja kõrge tasemega. Kauneim osa tema armastusluulest on luuletsükkel "Kirjad Ingile" pühendatud tema abikaasale. "Kümnes kiri Ingile" kuulsaim luuletus luulekogust "Käoorbik" Nende luuletuste stiil on unistav,õrnutsev,igatsev,hell. Ingile pühendab ta luuletusi ka hiljem,isegi pärast tolle surma. 1920. ndatel kirjutas Visnapuu ühiskond teemadel-ajaluule. See luule on vägivalla vastane,samas ülistab sõdurite julgust,on isamaaline. Hilisemas luules kirjutas loodusest,tundis muret isamaa ja se...
VELJO TORMIS Referaat 2012 SISSEJUHATUS Veljo Tormis on üks Eesti suuremaid heliloojaid. Ta on meie silmapaistvamaid ja omalaadsemaid koorikomponiste. Eesti muusikasse tõi uue ajajärgu 1930. aastatel sündinud põlvkond (Eino Tamberg, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Jaan Koha, Veljo Tormis jt). Eelkõige tähendas uus eemaldumist sõjajärgsest rahvusromantilisest helikeelest ja pöördumist muusikamaailmas juba levinud suundade poole. ELULUGU Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930 Kuusalu vallas ja üles kasvanus Vana- Vigalas. 1942. aastal alustas Tormis Tallinna konservatooriumis August Toppmani klassis oreli õppimist. 1950. aastal hakkas Tormis õppima Villem Kapi juures kompositsiooni. 1951. aastast tudeeris helilooja Moskva Konservatooriumis. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956 - 1960 Tallinna Muusikakoolis teoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetajana. 1956 - 1969 oli Tor...
Esimene ja ajaloos päris palju esinenud säärane väärtus on kindlasti vabadus. Keegi ei oska täpselt öelda, kui palju mehi on lahingutes oma kodumaa iseseisvuse eest hukkunud või kui mitmed naised ja lapsed on kasinates sõjatingimustes samuti oma elu kaotanud. Lisaks muidugi kahele maailmasõjale, kus pea iga riik pidi end võõrvallutajate eest kaitsma, saab Eesti puhul kindlasti välja tuua 1918.-1920. aastatel kestnud Vabadussõja. Äsja pärast II maailmasõda tekkinud väike Maarjamaa pidi ka kohe oma iseseisvust võimuka Nõukogude Venemaa vastu kaitsma. Tol ajal oli sõltumatus ja eneseteadvus kohe kindlasti hinnas, sest sõdisid nii kogenud mehed kui otse koolipingist lahingusse tõtanud poisid. Mindi vapralt ja ennastsalgavalt võitlema oma isamaa saatuse eest. Paneb mõtlema, kas tänapäeval säärane väärtus pooltki nii hinnas on. Pigem astutaks välja isiklike vabaduste eest. Ent sarnaseid
Saal on pime. Etendus, vähemalt kella järgi, oleks pidanud hakkama kahe minuti eest. Järsku süttib spotlight ja valgustab lava ees toolidel reas istuvat NO99 trupi üheksat näitlejat. Nende taha, lava tagaseina katvale kinolinale, tekib 16:9 formaadis otseülekanne kaamerast, mis hakkab ükshaaval näitlejate nägusid koos nimede-vanustega näitama. Kui kõik 9 on näidatud hakkab mängima Rein Laaneoru lugu "Hüvasti Eesti". "Aeg toob uued mõtted meelde Jääb ehk vahel kitsaks Maarjamaa Kõik ei mahu marjamaale kuigi tipus ruumi lahedalt Sinu jaoks endist viisi Valgus kustub jälle vaikib saal Apelsini viljad teistel suus Aastad mööduvad kas ehk nüüd ei ole hilja olla uus Ja kõike taas otsast alata" -Rein Laaneorg ja Vitamiin Hüvasti, Eesti Selle äärmiselt melanhoolse ja mõtliku loo saatel tõusevad näitlejad nagu üks mees püsti ja jalutavad lava taha. Kaamera järgneb ja kinolina vahendusel näeb publik kuidas näitlejad oma üleriided selga panevad ja
Balti ristisõda 1. Ristiusu jõudmine Läänemere äärde a) Ristiusus nähti võimalust normannide tsiviliseerimiseks ja põhjast lähtuva ohu likvideerimiseks b) Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavias käis käsikäes riikide tekkega - kuningad nägid ristiusus vahendit enese ainuvõimu kindlustamisel : Taanis võttis ristiusu vastu ja lasi oma rahva ristida kuningas Harald Sinihammas 960.a paiku. Norras kinnistus ristiusk kuningas Olav Püha valitsemisajal (1016 1028). Rootsis liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülekuningas (valitses 995 1022), kes lasi ennast ka ristida. Kindlamalt juurdus ristiusk Rootsis alles 12.saj. Samal ajal alustasid Rootsi kuningad ka Soome allutamist ning kristianiseerimist. c) 9.saj lõpul kujunenud Vana-Vene (e Kiievi-Vene) riik suhtles tihedalt õigeuskliku Bütsantsiga: kaubanduslikud kontaktid ja ühised vae...
Veljo Tormis muusikaajalugu SISSEJUHATUS Mina soovisin teha oma töö Veljo Tormisest, kes oli väga andekas eesti helilooja. Lisaks on ta sündinud minu kodukoha lähedal, mistõttu tahtsin tema loomingule ja elutööle tähelepanu pöörata. Tema loominguga olen varasemalt kokku puutunud koorilaulus, muusikakoolis ja muusika tunnis. Samuti olen kursis Kuusalu rahvamajas tegutseva Veljo Tormise nimelise kultuuriseltsi tegemistega. ELULUGU Veljo Tormis sündis 7. august 1930 Aru külas, Kuusalu vallas ja suri 21. jaanuaril 2017. Ta oli üks esimesi nõukogude aja eesti heliloojaid, kelle loomingut hakati esitama välismaal. Aastatel 19371942 elas Tormis Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina. Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama. Veljo Tormis võttis 12. aastasena August Topmanilt orelitunde ning oli tema oreliõpilane ...
VELJO TORMIS Veljo Tormis on sündinud 07.08.1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tema isa oli köster ja juhatas kirikukoori. Kodus lauldi palju, eriti rahvalaule ja osati hinnata uudset rahvuslikku kooriloomingut (Mart Saar). Muusikuteed alustas Tormis oreliõpingutega, see- järel õppis heliloomingut algul Tallinna hiljem Moskva Konservatooriumis. Töötas mõnda aega Tallinna Muusikakoolis õpetajana. Alates 1969 on Tormis olnud vabakutseline helilooja. Tormise loomingus on esikohal koorimuusika. Aastakümneid on ta olnud Eesti muusika selle zanri liider. Pikka aega oli tema teoste põhiesitajaks RAM (praegu Eesti Rahvus-meeskoor), edaspidi aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Viimastel aastakümnetel on Tormisest saanud üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Loomingu algusaastatel katsetas Tormis uute kompositsioonivõtetega nagu teisedki tema põlvk...
look practically without any changes. Decorative ceiling paintings have been preserved partly in the Church; there are magic ceiling marks on the vaults of the choir room, over the vestry there is a unique room with a fireplace, the other fireplace is situated in the attic of the choir. Supposedly so the accommodation possibilities were created for the pilgrims, who traveled through the Scandinavia and the Island of Gotland to Maarjamaa. · Panga Bank is the highest of the banks of the Northern coast of Saaremaa and Muhu. The maximum height of the Bank is 21.3m and the reach about 2.5km. In the highest point of the Bank an ancient sacrifice place is situated, where sacrifices to the sea were made in the old times. · The Field of the Kaali Meteorite Craters in Central Saaremaa is the rarest nature remembrance in Estonia, being at the same time also the most
Varrak * 2012 Tallinn "Omal häälel". Tänapäev * Artiklid Eesti jt riikide ajalehtedes ja ajakirjades 5. Tunnustused ja tiitlid * Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) * Kreeka Auordeni suurrist * Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst * Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden (2004) ja Kolme Tähe Ordeni kett (2009) * Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) * Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) * Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) * Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007) * Soome Vabariigi Valge Roosi orden * Läti üliõpilasorganisatsiooni Austrums auliige * Gruusia Kuldvillaku Orden (üle antud president Mihheil Saakašvili riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007)
Kirjandus HENRIK VISNAPUU Referaat SISUKORD 1. Lapsepõlv ja haridus.......................................................................3 2. Visnapuu ja kirjandus......................................................................4 3. Era- ja muu elu..............................................................................5 4. Looming.......................................................................................6 5. Laul sest jäledast...........................................................................7 6. Kokkuvõte....................................................................................8 7. Kasutatud allikad............................................................................9 8. Lisad..........................................................................................10 2 ...
Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Liivimaa ristisõda sai hoo sise, kui Bremeni toomhärra Albert von Buxenhoeveden Üksküla piiskopiks pühitseti 1199. a. 1202. asustati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu. Ristisõjad - sellised sõjad, kus vastumeelt suruti peale ristiusku, sestr kohalikud ei võtnud omaks tunnistada ristiusku. Esimesed ristisõjad toimusid 1198. a L...
". Arvatavasti saamegi praegu rääkida eestluse olemasolust ja elujõust suuresti tänu sellele, et meie esivanemad ei kartnud väljakutseid ja õpetasid ka iga järgnevat põlve raskustega võitlema. Eestlaste ja eestluse püsimajäämise seisukohalt võttes pole aga meie suurim mure kaugeltki mitte siinne karm kliima, vaid pigem meie asukoht. Olgu, kliima ja geograafiline paiknemine on seotud, aga ma pidasin silmas seda, et maailmakaardil asub meie armas Maarjamaa magusa koha peal. Igapäevaselt me seda ehk ei taju, aga kui mõtlema hakata, siis tõepoolest valisid me esivanemad paigalejäämiseks koha, mis teised kadedaks teeb. Ma kahtlen, et näiteks Ameerika suurt kadedust tunneb, aga ma tean, et lähinaabrid himustavad küll meie väikest maalappi. Olgugi, et Venemaa on maailma suurim riik ja öeldakse, et sealt võib leida kõike, mida Mendelejevi tabelistki, tahavad nad rohkemat. Neile ei piisa sellest, mis neil juba on. Nad tahavad ka meie maad.
Liivlaste vanem Kaupo võttis vastu ristiusu ja selletõttu ristiti ka ülejäänud liivlased. Peagi liivlased pettusid ristiusus ja pesid Väinajões ristimise maha. Sellepärast tekkisid Liivlaste ja sakslaste vahel sõjalised konfliktid. Järgmiseks piiskopiks sai munk Albert, kellest kujunes eestlaste vastu peetava sõja ja ristiusu juht. 1201.a. rajas Albert Riia linna, millest sai järgneva vallutuse tugipunkt. Rooma paavst pühendas alistatava maa Neitsi Maarjamaa. 1202.a.asutas Albert ,,Mõõgavendade ordu’’. Need olid randrüü, rüütlid, nende kannupoisid, teenijad ning preestrid. Nende tunnuseks oli valge mantel punase risti ja mõõgaga. Lühikese ajaga alistati ja ristiti kõik Liivi ja Läti hõimud. 1208.a. alguses tungis Mõõgavendade Ordu Ugandi maakonda. Tapeti inimesi, rööviti külasid, põletati maha Otepää linnus. Sellega algas muistne vabadusvõitlus. Võitluse alguses arvasid eestlased, et tegemist on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
