kaunitamisest o Bontemps- Francois I hauamonumendi skulptuurid o Pilon- Katarina de Medici tellimusel tehtud hauamonument Madalmaad: o Võrreldes maalikunstiga oli skulptuur tagaplaanil o Parimad näited puuskulptuurist, nikerdatud altarid o Nimekaim Borman- Georgi altar Brüsselis Saksamaa: o Tõus algas 15.saj II poolel o Püha Saksa-Rooma keisririigi koosseisus olid väikeriigid iseseisvad o Nürnberg, kus tegutsesid Stors-Krakowi jaoks Maarja altar ja Kraft- 7 reljeefi, kujutasid Kristuse ristilkandmist o Würtsburgis tegutses Riemenschneider, tegi Rottenburgi kiriku jaoks nikerdatud altari Kristuse ristilkandmisega o Lübeck oli oluline o Notke- kuulsaim töö Stockholmis praeguses Nikolai kirikus, puuskulptuur ,,Püha Jüri võitleb lohega". Eestisse tegi Pühavaimu kiriku alatari o Rode- tegutses peamiselt maalijana, nikerdatud altar, Niguliste kiriku altar MAALIKUNST:
oli ta töökoja omanik Grünewaldi tegelik nimi Seligenstadtis oli Mathis Gothart Peateoseks maalingud Keskaegne meeleolu, Isenheimi kloostri kiriku tegelaskujud ja kahe tiivapaariga altaril kompositsioon Altaril on näha sünge Uusaegne kehade tühi maastik ja tumeda ruumilisus ja naturalism taeva foonil kujutatud ristilöödu Vasakpoolsed ahastavad figuurid Maarja, Apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdalena Paremal seisab Ristija Johannes, viidates Kristusele kui lunastajale Grünewaldi looming Grünewaldi loomingus on nähtava maailma jäljendamine allutatud tunnete väljendamisele Lucas Cranach vanem (14721553) Töötas maalija ja graafikuna Saksi kuurvürsti õukonnas Maalis usulisi pilte ja portreid, aga ka
Üldiselt liikus plastika kuni 16 saj. alguseni gootika raamides ja üsna pikkamööda hakkas selles mõjule pääsema vabam loodusekäsitlus ja püüd maalilikkuse poole, mis rajas teed renessansile. Tähtsaim plastika keskus 15-16 saj. Saksamaal oli Nürnberg. Siin tegutses kolm kuulsamat saksa skulptorit: Veit Stoss, Adam Kraft ja Peter Vischer. Veit Stoss (1438-1533), oli rahvuselt arvatavasti poolakas ja ta tegutses pikemat aega Krakovis. Siin tegi ta oma esimese kuulsama töö - Maarja altar Maarja kirikus (lõpetatud a. 1489). See on suur tiibaltar, mille keskel on stseen (elusuuruste vabafiguuridega) Maarja surma kujutamisega; tiibade sisekülgedel on kuus väiksemat nikerdatud kujutist Maarja elust ja väliskülgedel on 12 stseeni Kristuse elust. Siin võib juba täies ulatuses tundma õppida meistri laadi. Stossi figuuristiil on väga dramaatiline, jõuline, karge ja peaaegu vägivaldne, voldistik kuhjatud, nurgeline ja rahutu, näod väga ilmekad
Martin Juuno tähtsus Vara valla elus oli suur, sest tema õlul oli laste ristimine, surnute matmine, laulatuste ja muud teenistuste pidamine. 1945. aastal sai M. Juunost Vara koguduse juhatuse liige. Vara kiriku raamatutes on Juunot juhatuse liikmena viimast korda mainitud aastal 1959. Varnjast pärit Martinil ja tema abikaasal Olgal oli poeg Udo, tütar Hilda ja kasutütar Alma.Kaks viimast võtsid osa ka näiteringi tööst.Martin Juuno elas Köstrimäe talus.m.Juuno on maetud Maarja kalmistule, Tartumaal. Eakamad inimesed mäletavad teda kui tasast ja heasüdamlikku meest, kellel oli teiste jaoks alati aega.35 Peale II maailmasõda on seoses kirikule keeruliste aegadega Vara koguduse teenimine toimunud peamiselt Tartu linnakoguduste õpetajate poolt. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel on olnud pikka aega koguduse teenijaks diakon Evald Ilja, Vara koguduse kauaaeagse organisti Erika Ilja abikaasa.
Sissejuhatus Järgnevas referaadis tutvustan ma Tallinnas asuvat Oleviste kirkikut.Mainin selle kiriku stiili ja räägin lähemalt kuidas on kirik aastete jooksul muutunud ja mis tõi esile neid suuri kui ka väikeseid muudatusi. Räägitud on ka pikemalt Maarja kabelist.Samuti on referaadis pilte mis iseloomustavad seda kirikut ning aitavad luua paremat ettekujutlust. Oleviste kirik Tallinna Oleviste gooti stiilis(Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil)kirik Tallinna Vanalinnas.Kirik paikneb all-linna põhjaosas,Pika ja Laia tänava vahel.Kirik sai nime Norra kuningas Olav Püha Haraldssoni järgi.Olav Püha nime kandva jumalakoja tornitipp on kõrgeim Eestis. Torni pikkuseks on mõõdetud 123,7 meetrit
Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt Jakobson Mati(Bruuno isa):Tanel Jonas Väike Rebane:Hanna Birgitta Jaansouvits Mulle väga meeldis see etendus,sest seal lauldi väga palju.Selle etenduse tegi huvitavaks se,et seal oli väga palju liikumist. Tegelastest meeldis mulle Lotte,kuna tal oli kõige vägevam kostüüm.Lauludest meeldis mulle aga Kass Betty laul:Sõprusest ja vüistlemisest.Selle
Otto Kontro Kristo Lillma I üldlaulupidu ja laulupidude traditsioonid I üldlaulupidu Toimus 18.-20.juunil 1869. aastal Tartus Elluviija ja üldjuht Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Aleksander Kunileid Meestelauluselts Vanemuine Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode Osaleda võisid ainult mehed Ettevalmistused 1867. a esitati palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Põhjuseks talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäev. Sai nõusoleku tänu oskustele pidu serveerida kui tänuüritust. Saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule. peost distantseerus Carl Robert Jakobson Osalevad ainult meeskoorid Ei antud võimalust segakooridele Manitses koore aegsasti laule harjutama Peaproov
The last concert i saw was the ,,World Peace tour" which was on 12.06.2008 .I liked it very much . The drummer of the ,,Scorpion" was maked good show, in last time.I like all Song and Dance Festivals because its very hard do learn the song words or dance moves . I always admire the people who have the bravery to sing or dance. I myself have addented choir . At chrismas we singed togheter in churches . Nowdays i have no time do addent any choir or dance group . I more like do watch them. Well Maarja i must go now . I hope you like The Scorpions and you can come . Email me fast as you can . I wish u luck and hopefully we see in few weeks . Love Dear Mario
III Vararenessansi maalikunst 14. saj. kunstnikud. Eelrenessanss 1. Cimabue (tegelikult Cenni di Pepi) - 1240-1302. Madonna kompositsioon. Ühendas bütsantsi vormi tekkiva gooti stiilis elementidega. Suhteliselt vanaaegne - kuldne taust, trooniv madonna, teostel monumentaalsed mõõtmed, pulknupplaps, nimbused nagu taldrikud. Peetakse Giotto tähtsaimaks eelkäijaks ja Firenze vararenessansi rajajaks. "Trooniv Maarja lapsega" (1272-1274) Assisi San Francesco alumise kiriku madonnafresko ja ülemise kiriku freskod Krutsifiks Firenze Santa Croce's. !Neitsi Maarja on kujutatud teistest suuremana! 2. Giotto di Bondone - 1266-1337. Assisi, progressiivne mees, loobus bütsantsilikust kujutamisviisist, vähemikoonilised näod. Itaalia trecento esindaja. Trecento - üleminekustiil gootikast renessansi. Kasutas esmakordselt ruumilise sügavuse kujutamist. Volüümikad figuurid
Kehad tinglikud, jäigad ja silindritaolised. Reimsi katedraal. Viimne kohtupäev. Iga figuur eri poosis, isikupärased. SAKSAMAA Naumburgi katedraal. Ekkehard ja Uta Eeskuju prantsusmaalt. Skulptuur rohkem siseruumides, kui väljas. 14.saj peateemaks saksamaal kristuse kannatuslugu ja neitsi maarja kujutamine. Pieta Maarja kristuse surnukehaga Madonna Neitsi Maarja jeesuslasega S-tähte kujutav figuuripaigutus on isel. Gooti stiilile. PILT: MADONNA skulptuur Klaasimaal e. vitraaz (prantsusmaa) Vitraaz koosneb erivärvilistest klaasitükkidest, mille vahel tinaribad, mis jäid kujutisel kontuuriks. Väiksemad detailid maaliti eraldi, värvid kirkad ja hõõguvad. Eesmärgiks jutustav sisu. PILT....Chartresi katedraali Ilusa Madonna klaasalus. PILT...
JEESUS KRISTUS Aleksander Pukman Ristiusu kohaselt on Jeesus Jumala Poeg. Tema ema oli Neitsi Maarja, kes eostus Jumala, Püha Vaimu, kaudu. Seega on Jeesus ühtaegu inimese ja jumala poeg. Jeesus sündis 6-4 aastat eKr loomalaudas Jeruusalemma lähedal Petlemmas. Seal külastasid teda Hommikumaa targad ja kohalikud lambakarjused, kes tahtsid avaldada austust juutide kuningale. Kui kuningas Heroodes sai kuulda potentsiaalse võistleja sünnist, püüdis ta Jeesust hävitada. Ta korrraldas Petlemma ümbruses süütutele lastele veresauna, mille käigus tapeti kõik juudisoost väikesed
välisarhitektuuri ilmestamiseks. N: Chartres’i „Kuninglik portaal“ Amiens’i „Õpetav Kristus“ („Ilus Jumal“) Reims’i „Maarja ja Elisabeth“ 14. sajandi plastikas tekivad paralleelid mitmete usuliste ja müstiliste liikumistega. Motiividena tulevad kasutusele kannatuse, surma ja piinadeteemad – Kristuse kannatuslugu (Kristus süütu ohvrina). Süveneb Neitsi Maarja kultus, väga populaarsed Pieta-grupid (Maarja Kristuse surnukehaga), Maarja Kristus-lapsega. Vorm muutub tinglikumaks, kasutusele tuleb S-kurv ehk (gooti poos – kaarekujuline poos). Väheneb jutustav-literatuurne külg, rõhk eelkõige tunnete väljendamisel. Hakatakse tähelepanu pöörama kujude individualiseerimisele, igas inimeses nähakse isikupära. Plastika on väiksemamõõtmelisem, kasutatakse enamasti siseruumides, ning skulptuur on
· VENEETSIA DOODZIDE PALEE ühiskondlik hoone. · Kõige suurem gooti ehitis MILAANO KATEDRAAL. 40k inimest, 150 fiaali katusel · SIERRA RAEKODA e. SIERRA PALAZZO PUBBLICO kõrged ja massiivsed tornid. Võimsad seinamaalid, tornidel suur kell Saksamaa: · Kirikud kõrgeimad · STRASBOURGI KATEDRAAL 2 läänefassaaditorniga · KÖLNI KATEDRAAL 2 läänefassaaditorniga · ULMI KATEDRAAL 1 torniga · MAARJA KIRIK Lübeckis 2 torni Hispaania: · Kahe läänefassaaditorniga, väiksemad · Põhja-Hisp. BURGOSE KATEDRAAL o Franco peakorter o Sinna maetud Cid Eesti: · Tallinna raekoda 15.saj gooti stiilis, torn hävis, nüüd renessansi stiilis · Tartu Jaani kirik matkitud Maarja kirikut, 1 torniga · Tallinna Oleviste kirik torn muidu 150m, nüüd 123m. Ühe läänefassaaditorniga. · Baltikumi suurim Tartu Toomkirik
Maderna Santa Susanna kirik Roomas.Bernini Rooma Peetri kiriku väljak ja kolonnaad,pronks tabunaakel Rooma Peetri kirikus,Taavet, Apollon ja Daphne.Ludavico paavst Urban8, Alexander7 hauamonumendid.Baranini San Carlo alle Quatto Fonatne kirik. Venemaa Trezzini Peeter Pauli katedraal,Kollegiumide hoone,Peetr1 suvemaja.Rastrelli Tsarskoje Selo,Cameroni galerii,talvepalee,Peterof, Smolnoi kristuse ülestõusmise kirik ja klooster. Itaalia:Carraci lihuniku pood,la scelta di ersole, neitsi maarja taevasse minemini.Caravaggio poiss puuviljakorviga,püha heronymos, kaardimängjad,püha peetruse ristilöömine, pauluse pöördumine.Gentilech-esimene naine juudit ja tema teenjanna,daami portree, veenuse ja cupido.Pozzo lafresca sant jgnazzio kirik roomas. Hispaania:El Greco maarja magdalena,st. Sepastian,kristuse lahtiriietumine,neitsi ülestõusmine, püha kolmainsus,apokalüpsis. Velazque joodikud,vulcaanuse sepikoda, breeda alistamine,kääbus
Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Anu Teab kõikke arvutist, surfab WORDIS ja EXELLis. Oskab nalja hästi visata! Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Mare Kõige mõnusam õpetaja Mõnuverest! Alati tore ja viisakas! Diplom õpetajale Küllike Kõige naljakam õps meie koolist, Alati tore ja huumorikas. Diplom õpetajale Maarja Tema lemmik teema vaaria, muidugi on ta Maarja. Aineosakesi kokku peab, keemiast füüsikast kõike teab. Diplom õpetajale Tiia Kõige sportlikum meie koolist, teab kõike füüsilisest vormist! Aitäh õpetamast! IX klass Diplom Merike K. Maja koguaeg soe kui vaja, hoiab isegi vihma ja äikest ära kui vaja. Aitäh! IX klass Diplom
Tizian Koostaja: Meeri Kuustemäe Elulugu 1477 või 1488 Veneetsias Dolomiidi mägedes Gregoorio Vecellio (isa) 10 aastaselt onu juurde Gentili ja Giovanni Bellini/ Veneetsia tuhatkülgne ja -värviline elu Tiziani ja Giorgio Fondaco dei Tedeschit Judith Tagasi Veneetsias Taevalik ja maine armastus Doozide saali kaunistamine? Tunnustus ja maalritöö Senjoora kannatus katkes 20 aastat 1800 tukatit Kesrinna Isabella ,,Maarja templisse minek" Veenus Peegliga Perekond 1523/ 1524 abiellus Tütar Lavinia ja 2 poega Lavinia Väljakutse Märtsi Peetruse Vendluse kiriku altaripilt Palma Vecchio ja Pordenone vs Tizian Kes võitis? Pietro Aretino Kuulujuttude levitaja Miks oli Tiziani sõber? Kartus või peegeplilt? Tizian ja Karl V 1532 I korda maalis Karl V 1533. 10. mai Ti...
Maarja Lepind Kooselu registreerimine Kuidas kooselu registreeritakse Koosellepingut sõlmitekse notari juus, kus mõlemad osapoole on kohal (üks osapooltest peab olema Eesti kodanik). Registreeritud kooselu osapooled on kohustatud lepingu kehtimise ajal teineteist toetama ja ülal pidama, need kohustused on võrdsed. Kooselulepingu lõppemisel puudub edasine ülalpidamis ja toetamis kohustus, v.a poolte teistsugusel kokkuleppel
Väheste kogemustega laulukoorid olid omapead peokava selgeks õppinud, aga keegi polnud neid kontrollinud. Sellepärast ei teadnud peakorraldajad milline oli üksikute kooride tase ja kas ligi 1000 laulja koosesinemine üldse õnnestub. Selgust pidi andma alles ühendatud kooride peaproov peo eelpäeval, 17 juunil. Muidugi lasus peamine vastutus J.V.Jannseni kui peakorraldaja ja kooride üldjuhi õlgadel Peaproov algas kell 2 päeval Maarja kirikus. Proov oli kinnine ja sinna pääsesid ainult lauljad, koorijuhid ja peokomitee liikmed. Peale esimesi palasid oli selge, et kriitlisem hetk on möödas, sest kõik kõlas lihtsalt suurepäraselt.Vägev ühislaul näis nagu tõestavat, et eestlane on omaette rahvas ja suudab üheskoos luua midagi suurt. 9 Pärispeo algus Laulupidu algas kolmapäeval, 18 juunil. Pealtvaatajaid jätkus maalt ja linnast ning eestlane
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjanduse suurim eepik o Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 190...
Kontserdiarvustus 4. augustil kell 21.00 toimus Võru- Kubja laululaval Jaan Tätte hüvastijätu tuuri ,,tuulevaiksel ööl" kontsert. Nimelt läks Tätte sügisel ümbermaailmareisile ja 4. augustil laulis ta Võrus koos sõprade; Marko Matvere, Udupasuna, Liisi Koiksoni ja Maarja-Liis Ilusaga nö hüvastijätuks eestlastele armsaks saanud laule. Minu ootused olid enne kontserti väga kõrgele seatud ja milleski pettuma ma õnneks ka ei pidanud. Kontsert oli väga, väga hea. Selles mõttes, et Matvere ja Tätte olid lihtsalt suurepärased ja seda mitte ainult vokaalse ja pillimängu poole pealt, vaid ka vahepealsed nö jututunnid olid super, moodustades koos muusikalise osaga unustamatu terviku. Kontserdil laulsid peale Matvere, Udupasuna ja Tätte veel ka Liisi Koikson ja Maarja-Liis Ilus, kes olid samuti tasemel ja laulsid oma osad ilusasti ära, aga Tätte... Tätte lihtsalt oli midagi üleloomulikult vägevat. Ta oli lihtsal...
neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). 13. saj. Lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Kristuslapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14.saj. maali ja skulptuuriteoseid. Muhu, Karja ja Ridala kirikuis on säilinud maalide fragmente, neist huvitavamaid on inglifiguurid Ridala kiriku kooris ning Karjas illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal ja maagilised märgid võlvsiiludel. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Suurepärast elavat, lopsakat taimornamentikat võib näha lääne ja lõunaportaali kujunduses
❖ Tahvelmaalid ❖ Õlivärvid ❖ JAN van EYCK - “Arnolfini abielupaar”, Genti altar, “Kantsler Rolini madonna” ❖ HIERONYMUS BOSCH - “Eedeni aed” - kolmeosaline, “Kadunud poeg”, ja igast imelik stuff ❖ WEYDEN - “Kristuse ristilt võtmine” Saksa kunst. 15. - 16. sajand ❖ Trükigraafika - puulõige, vasegrafüür ❖ MATTHIAS GRÜNEWALD - Isenheimi altar, “Kristus ristil” ❖ ALBRECHT DÜRER - puulõikesarjad, Kristuse kannatuslugu, Maarja elu, “Rüütel, surm ja kurat”, “ninasarvik”, “Aadam ja Eeva”, imelikud pildid ❖ HANS HOLBEIN - “Henry VIII portree”, “Cleve Anna”, portreed Madalmaade ja Eesti kunst. 16. sajand ❖ Ei tellitud enam väga kunsti, piltide hävitamine ❖ Loodus, esemed ja inimesed ❖ PIETER BRUEGHEL vanem - “Maastik Ikarose kuukumisega”, “Jahimehed lumes, “Pimedad”, “Talupoja pulm” ❖ FLORIS - Antverpeni raekorda ❖ Eestis :
Nõudsid munkadelt eesti (kohaliku) keele oskamist Rändasid igal pool maal ringi ja jutlustasid, tegid misjonitööd Kloostrite asukoht rajati eranditult linnadesse kloostrid paiknesid linnaservas keset vaestekvartaleid kirikud olid suured jutlusruumid KESKAEGSETE KLOOSTRITE LOEND Kärkna klooster Tallinna Mihkli klooster Lihula klooster Tartu Püha Katariina klooster Padise klooster Püha Katariina klooster Tartu Maarja Magdaleena klooster Püha Anna klooster Viljandi klooster Püha Mihkli klooster Pirita klooster Dominiiklaste ordu Kerjusmunkadena tuntud dominiiklaste ordu tekkis katoliku usuelu suurte sisemiste kriiside ajal 13. sajandi alguses Dominiiklaste ehk jutlustajate vendade ordu - ordo fratrum praedicatorum - rajas hispaanlane Dominicus (Domingo) Gusman 1215. aastal Dominiiklaste taktika üheks iseloomulikuks jooneks oli õppida ära
KAITSEALISED ÜKSIKOBJEKTID LÄÄNE-VIRIMAAL ARINA BORISSENKO 12. KLASS LÄÄNE-VIRUMAA ÜKSIKOBJEKTID (01.01.2015) • PUUD: 40 • KIVID: 19 • MUUD: 16 KOKKU: 75 KALLUKSE MÄND (KADRINA VALD) • KALLUKSE MÄNNIGA ON SEOTUD MITMED RAHVAPÄRIMUSED. NÄITEKS 1885. AASTAST ON PÄRIT ÜLESTÄHENDUS, MILLE JÄRGI OLNUD MÄND ÜLE TUHANDE AASTA VANA JUBA SIIS, KUI EESTLASED EESTI ALADELE RÄNDASID. • SAMUTI KINNITATI, ET SEDA PUUD EI TOHI VIGASTADA, KUNA SIIS HAKKAB TEMAST VERD VOOLAMA JA RAHVALE TULEB SUUR ÕNNETUS. ILUMÄE HIIEPÄRN (VIHULA VALD) • SELLE KANDI INIMESED ON AASTASADU KÄINUD SEAL PALVETAMAS, ANDE TOOMAS, RAVIMAS JA PÜHI PIDAMAS. • HIIEPUU VANUSEKS ON HINNATUD 300–452 AASTAT. MÄDAOJA MÄND (RÄGAVERE VALD) • ÜMBERMÕÕT OLI 2001. AASTA ANDMEIL 3,03 M, KÕRGUS 33 M. SIM...
aastal loodud eesti ansambel. Ansambel on lisaks Eestile väga populaarne Saksamaal ja Sveitsis. 2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindas Vanilla Ninja Sveitsi lauluga "Cool vibes". 3 Ansambli ajalugu Bänd sai alguse aastal 2002, mil Sven Lõhmus juba varem casting'i teel leitud lauljatele Piretile ja Katrinile lisas juurde Eesti Eurovisiooni eelvoorus silma jäänud lauljatari Maarja ja tema kooliõe, konkursil Fizz Superstar osalenud Lenna. Bändi muusikaliseks stiiliks sai pop-rokk. Esimeseks looks oli plaadifirma TopTen poolt välja antud "Nagu rockstaar", millele valmis ka muusikavideo, aga mis väga edukaks ei osutunud. Bändi kuulsus kerkis alles 2003. aastal, mil nad osalesid Eesti Eurovisiooni eelvoorus lauluga "Club Kung Fu", mis valiti ka publiku lemmikuks. Sellele järgnevalt andis bänd välja oma esikalbumi "Vanilla Ninja" ja hakkas andma kontserte üle Eesti.
kerjusmungaordudes levis. Dominicuse põhimõtted olid seotud pühendunud õppimis- ja misjonitööga, vaesuse austamisega. Paavst Innocentius III soovitas tal ja tema vendadel vastu võtta mõne juba kehtiva ordureegli, et oma ülemvõimu kindlustada sai valitud Augustinuse reegel. Ordu ladinakeelne väljend domini canes tähendab tõlkes ,,Issanda koerad", mis kujuneski dominikaanide hüüdnimeks. Kõige kuulsam legend Püha Dominicusega seoses on Maarja ilmumine Maarja psaltri palve peale pühale Dominicusele abiks võitluseks ketserlusega. Sealt on alguse saanud nn Roosipärg kogumik palveid, mis pidavat aitama kurja vastu. Tänapäevaks on Dominicusel kujunenud kaks palet: malbe jumalakartlik pühak, kes tegi kõik, et valgus hõlmaks kogu maailma, ja halastamatu kalk katoliiklane, kes kasutas Maarja soosingut oma eluviha väljendamiseks ketserite peal, kes polnud alati süüdigi. Enamik kinnipeetutest ja rängalt hukatutest olid valel ajal vales kohas
poliitikale, et meie riiki oleks vaja rohkem kutseharidusega inimesi, aga nad võiksid jätta mõned uksed siiski lahti ka neile, kes eelistavad omandada kõrgemat haridust ning võiksid ulatada oma abistava käe. Mina arvan, et mida haritum ja tervem on rahvas, seda edukam ja tugevam on riik Selleks, et inimene saaks iseseisvalt hakkama, saaks tööl käia, pere eesti hoolitseda, peab olema hea tervis. Selle suve alguses käisin oma klubiga, mis kogub raha annetuste jaoks, Maarja Külas, see armas loodusküllane koht, mis on koduks 25ele intellektipuudega noorele vanuses 18-30 eluaastat. Seal proovivad need noored erinevalt passiivsetest hooldekodudest aktiivselt iseseisva eluga toime tulla. Esimene pilt neist puuetega inimestest oli jahmatav, nad jooksid meile vastu, kallistasin, tervitasid, kutsusid meid oma kodusid vaatama, nad oli rõõmsad, kuigi eraldatud metsaga ümbritsevast keskkonnast. Selles külas on üks peamaja ja kolm
Kuulsaim neist Adam de la Halle ühendas ilmaliku laulu vormid polüfoonilise tehnikaga. Prantsuse rüütlikultuuri mõjul sündis rüütlilaul ka Saksa ja Austria aladel. Kuna Prantsusmaa oli 12.-13. sajandil juhtiv ma nii euroopa poliitikas kui ka kultuuris, siis saadeti saksa aadlinoorukeid sinna õppima. Ka ristisõdades puutusid pr ja sks rüütlid kokku. Saksa rüütlilaulikud olid minnesingerid ja rüütlilaulu üldnimetus oli Minnesang ehk lembelaul. Sisuks armastus, aga ka Maarja kultus, poliitika. Rüütlilaulikuid nimetati: Trubaduurideks, Truväärideks, Minnesingriteks. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks
MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ...
mori.Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Bernt Notke maalis selle teose 15.sajandi lõpus ja tegemist on autorikordusega tema Lübecki Maarja kiriku asunud Surmatantsust. Kahe teose valmimise vahel on mitu aastakümment. Lübecki versioon ei ole säilinud. 1701. aastaks oli teos nii kehvas seisukorras, et maalija Anton Wortmann tegi sellest koopia.Koopia hävis 1942 Maarja kiriku põlengus. Sellel oli 49 figuuri, tants algas flööti puhuva Surmaga ning lõppes hällilapsega.Tallinna maalist on säilinud vaid algustükk 13 figuuriga.On teadmata, mitu figuuri maalil algselt oli, kui pikk see oli ning kes selle tellis.Kuna teost Niguliste kiriku arveraamatus (14651520) ei mainita, võib oletada, et selle annetas mõni jõukas eraisik, gild või vennaskond. Lübeckist pärit kunstnik Bernt Notke Surmatants asub Niguliste kiriku Antoniuse kabelis. On
Alen Veziko Sumedal juulikuu õhtul käisin oma emaga Väike-Maarja kirikus Alen Veziko kontserdil "Ei ole öeldud lihtsalt tuulde". Kontsert kestis umbes poolteist tundi ning sellest jäi südamesse väga helge mälestus. Alen Veziko laulis üksinda, aga temaga oli veel kaasas kaks inimest, kes mängisid instrumente. Eduards Glotovs, kes on rahvuselt lätlane, mängis kontrabassi, Priit Sootla oli süntesaatori taga ning Veziko ise mängis kitarri ning oma ema vana akordionit. Esitusele tuli nii vanu kui ka uusi lugusid, osa neist olid tema enda kirjutatud. Kõik kolm meest olid üleni valgesse riietatud, mis oli väga efektne. Kontserdi atmosfäär oli meeldiv ning hubane. Külastajad olid valdavalt vanemad inimesed, kuid oli ka nooremaid. Alen rääkis iga loo alguses mõne huvitava loo neil ette tulnud apsakatest, aastatega saadud mälestustest ning lugude salvestamisest. Üks lugu oli veel eriti meeldejääv, kuidas ...
"Kristus, kui eriline inimene" Palestiinas elas naine nimega Maarja. Tema ette ilmus ingel ning teatas ,,Sa saad endale poja ja paned Talle nimeks Jeesus. Tema saab suur olema ning Teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks ja Issand annab Talle Tema isa Taaveti trooni ja Ta valitseb kuninga Jaakobi soo üle igavesti ning Tema valitsemisele ei tule lõppu." Samal ajal oli Maarja kihlatud Joosepiga, kui Joosep sellest teada sai võttis ta nõuks salaja hüljata Maarja, et teda avalikult mitte häbistada. Kuid ka Issanda ingel ilmus tema ette ja ütles talle et ta ei hülgaks Maarjat, sest see laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Möödusid kuud. Rooma keiser Augustus andis käsu impeeriumi elanikud üles kirjutada. Kuna Joosep oli Taaveti soost, kes oli Iisraeli valitseja ning tema kodumaaks oli Pettlemm siis pidi Joosep sinna naasma ning võtma Maarja endaga kaasa.
A.H.T(1878-1940) Sündinud järva-madise kihelkonnas albu vallas vetepere külas tammsaare-põhja talus,kirjanikunini on päri kodukohast.Põhihariduse omandas Väike- Maarja kihelkonnakoolis.Väike-Maarja oli xix sajandi lõpul arvestatava kultuurieluga maakeskus.Seal on lõpetanud kooli mitmed tähtsad tegelased.koolil oli ka kuulus juhataja.Tartu ülikooli kus ta õppis nim üheks parimaks koolis ple terve-tsaari venemaa.Õppurkond oli väga erinev ja suur.Sealt sai väga hea ning arvestatava hariduse. Tammsaare sai sealt hea hariduse ning teda hakkasid huvitama ühe rohkem:kirjandus ja keeled.Ta oli puhtakujuline külarealist ta kirjutas lühiproosat, mis hakkas ilmuma postimehes alates 1900.aastast.Ta tuli linna elame sest tahtis leida endale teenistust ning kuna tallinn oli juba sel aja suurlinn, siis otsustas ta tulla siia.Ta korraldas teatajas kohaliku elu uudiseid ning teatri-jakontserdiarvustusi.teataja oli kuulus leht mille lugejaskond oli suur ...
Tallinna toomkirik · Tallinna Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik on kirik Tallinnas.Ta on Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peakirik Eestis ja Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse asukohaks. · Toomkirikut mainiti esmakordsel 1219. aastal. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel, valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku. Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide kirikuks, hiljemgi resideerisid seal Eesti kõrgemad vaimulikud, piiskopid ja superintendendid. · Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse)
Transept eendub vähem, liitub terviklikumalt pikihoonega. Enamasti 3-5 löövilised, basikaalsed. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Külglöövid jätkuvad teisel pool transepti kooriosas, moodustades kooriümbriskäigu. Krüpte ei ehitata enam, seega on põrand tasapinnaline. Koori lõpmik on harilikult tahuline ehk polügonaalne, apsiidi asemel kooril mitu väikest väljaehitist, mis moodustavad kabelitepärja. Keskmist ja suuremat kabelit nimetatakse Maarja kabeliks. Ruum väga avar, õhuline ja vaba. Kõikide detalilide suundumus ülespoole rõhutatud vertikaalsus. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis asendada need akendega. Akendel kasutatakse enamasti vitraazi ehk klaasimaali. Aknaid liigendavad kitsad kivisambakesed, mis tipus moodustavad teravkaare. Akna ülemise osa täidavad rõngad, rosetid (kolmik-, nelik- ja kuussiirud) tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks
Ka figuurid on paigutatud just sedasi, et suunata vaataja pilt maastikule. Läbi akna avaneb vaade rahvarohkele linnale, jõele, sillal sagivatele inimestele, kauguses laiuvatele mägedele. Selleks linnaks peetakse Liége ´i. Renessansiaegse inimese uudishimu tõestavad kaks kõrvaltegelast sillal. Ka sellel maalil ei puudu sümbolite mäng. Lauda, millel asub avatud piibel, kaunistab sinine kangas ehk taevalikkuse värv. Neitsi Maarja kannab seljas suursugust punast ürpi, mis rõhutab sügavat armastust. Ingel hoiab madonna pea kohal krooni ehk taevakuninganna sümbolit. Terrassil kasvavatest lilledest on valge liilia jumalaema lill, mis on puhtuse, rahu ja täiuslikkuse sümbol, punased õied märgivad Kristuse tulevasi kannatusi. Maali sõnumiks on soov ühendada maist ja taevalikku maailma. Teos ise asub Pariisis Louvre'is. ''Madonna kirikus''(1425). Esimesel pilgul ei ole pilt midagi erilist võrreldes Jan van
Teist korda viibis ta Augsburgis aastatel 15501551. Tizian suri 1576. aastal katku. 6 Madonna pühakute ja Pesaro perekonnaga Ka pildi "Madonna pühakute ja Pesaro perekonnaga" ebaharilikust kompositsioonist olid Tiziani kaasaegsed okeeritud. Ometi on teose ülesehitus õnnestunud, kuigi näib üsna tavatu. Pilt pole sümmeetriline: Neitsi Maarja on Tizian jätnud pildi keskmest välja. Vastukaaluks Neitsi Maarjale on kunstnik seadnud lipu. Monumentaalselt mõjub kompositsioonis sammasarhitektuuri sissetoomine. 7 Maarja taevaminek Tiziani altarimaal "Maarja taevaminek" valmis suure Veneetsia kiriku Santa Maria dei Frari jaoks
College`i kabel * Wellsi katedraal * Yorki katedraal Saksamaa Prantsusmaa mõjud, kuid sealseid eeskujusid lihtsustati pisult. * Kölni katedraal. 13.-16. sajandil jõuti ehitada koor, pikihoone alusmüür, läänetornide alumine osa. Lõpetati 19. sajandil pseudogooti stiilis. Vertikaalsust isegi liiga palju rõhutatud. * Strassburgi katedraal (praegu Prantsusmaa territooriumil, Strasbourg`i katedraal). Ühe fassaaditorniga. * Maarja kirik Lüübekis. Tellistest, 2 torni. On olnud eeskujuks Riia Peetri kirikule, see omakorda Lõuna-Eesti kirikutele. Itaalia Omapäraks see, et säilisid mõnevõrra antiikaja ja romaani stiili mõjud, vertikaalsust väga ei rõhutata, pigem tasakaalupüüd. Tornid ehitati kirikutest eraldi. * Firenze toomkirik. Kaetud marmorplaatidega, kellatorn eraldi. Kuppel pärit renessansiajast. * Milaano toomkirik. Maailma suurim gooti stiilis kirik, stiilipuhas. Võlvide h=48 m.
toretsevad riided ei luba isegi aimata kehavorme näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt figuurid on asetatud tihedalt ritta, näib nagu nad hõljuks. värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega ürita jäljendada looduslike värvivarjundeid. figuurid on tasapinnalised ja ruumi pole püütud kujutada. Ikonoklasmijärgsel mosaiigis ja maalikunstis kujutatakse Kristust kannatavana või lapsena Maarja süles. IKOONIMAAL Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte. Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas. Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega. Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel. Levinuim teema oli Maarja Jeesuslapsega. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Suursugusus ja rikkalik hingelisus. Ikonostaas pildisein.
1.VÕÕRKEEL-Lühenenud sõna ja nimisõna kirjutame kokku. N:Võõrväed, sirgjoon, ühismajand, töölisklass 2.LAUDLINA-Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna=Kokku N:Aedvili, linttraktor, raudtee, kevadkülv, Naaberriik, sügiskuu, jaanuarikuu 3.PILDIRAAMAT-Nim.ains.om+Nimisõna=Kokku, kui väljendab liiki N:sõiduauto, veoauto, käekell, seinakell, seljakott, käekott, koolikott 4.VENNA RAAMAT-Nim ains.om+nimis.=Lahku,kui väljendab kuuluvust. N: Ema kott, onu auto, õe kell 5.SUURE PUU LEHT- Kui täiendavalsõnal on täiend ees,kirj.kõik.sõn.lahku N:Vana kuuse oksad, halli jänese poeg, punase tindi pott 6.MÄGEDE TIPUD- Nimisõna mitm. om. kirj. järgnevast nimisõnast Lahku N:Piletite müük,majade aknad, puude ladvad, poiste rattad. 7.LASTEAED-Nimis.mitm.omastavas kirj.nimisõnaga kokku,kui- uus mõiste N:Võõrastemaja,lastekoor,käterätik,naistepuna 8.ILUS ILM- Omadussõna kirjutame nimisõnast lahku. N: Väike poiss, ere päike, tore päev. 9.VANAISA- Omaduss. kirjut...
alates keskajast olnud Poola pealinna sümbol. · Aastal 1792 otsustati merineitsit kujutada ka Varssavi ametlikul linnavapil. Malborki ordulinnus. · Malborki ordulinnus oli Saksa ordu kõrgmeistrite residents. · Linnus ehitati mitmes järgus 13.- 15. sajandi jooksul. · Linnus koosneb kolmest tellisehitisest. · Ehitis on üks täiuslikumalt säilinud ja suurimaid gooti stiilis linnuseid Euroopas. Püha Maarja kirik Gdanskis. · Püha Maarja kirik on gooti stiilis kirik,mis on ehitatud aastel 1343- 1502. · Kirik hävis II maailmasõja ajal täielukult ja hiljem taastati. · 25 000 inimest mahutav kirik on maailma suurim telliskividest laotud kirik. · Selle põhjapool paiknev astronoomiline kell oli oma valmimise ajal maailma suurim kell. Eksport. ÜK 4% Tsehhi Vabariik ja Slovakkia 4% muud 49% Saksamaa 31% Itaalia 6%
Naiskirjandus2000-ndate algul Kristjan Pille 12.klass Sisukord Mari Saat Doris Kareva Maarja Kangro Mari Saat Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis.
......5..........kahel korral. Maarjat ......6.........üheks edukamaks eesti popartistiks. 1996. .....7....... toimuski tüdruku areng sõna otseses mõttes televaatajate silme all, .......8....... ETV lasteekraani muusikastuudio lauljana esines ta pidevalt televisioonis. Kolmeaastaselt mängis ta peaosa muusikafilmis ,,Õnneseen". 15-aastaselt Maarja-Liis osales Eurovisiooni ......9.......1995.aastal. Lepingu sõlmimine Universali firmaga oli Maarja jaoks suur samm. Praegu õpib noor lauljanna Õigusinstituudis ja käib õpingute vahel .....10........plaate salvestamas. 1. A eestlased B eestlasi C eestlast 2. A esitasid B esitavad C esitanud 3. A andekad B andekat C andekaid 4
Chartres´i katedraal Chartres´i katedraal asub Chartres, Prantsusmaal ja katedraal ehitati sina umbkaudu 1230. Selle esimese suur gooti katedraali ehitamist alustati pärast tema eelkäia hävimist tulekahjus 1020. Aastal. Teine tulekahju 1194 aastal hävitas suure osa hoonest kuid tule poolt puutumatta jäi läänetiib ja ehitustöid alustati uuesti. Tulemuseks oli suurejooneline, harmooniline ja terviklik ehitis. Tules säilis imekombel Neitsi Maarja Loor, mis on ka põhiliseks reliikviaks ja asub seal seniajani. Tulekahju seletatigi sellega, et Maarja soovib endale uhkemat koda. Tohutu kesklööv, rikkalikult skulptuuridega kaunistatud, suurepärased vitraazaknad ja põrandsse paigutatud võlv labürint, mis viib palvetajadvirtuaalsele palverännakule Jeruusalemma. Tellispõrandasse laotud labürint aitab jalutades mõtiskleda. Katedraali tugikaared aitavad vähendada seinte raskust ja sellega võimaldab suuri 34 meetri kõrgusele
Tallinna kesklinnast umbes 5 km kirde suunda jääv Pirita on saanud nime Birgitta Ordu Neitsi Maarja kloostri järgi. Tallinna kesklinnast umbes 5 km kirde suunda jääv Pirita on saanud nime Birgitta Ordu Neitsi Maarja kloostri järgi. 20. sajandi algusest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht. Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirita jõe Ürgoruga tallinlaste üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti. Piirkond pakub mitmekesiseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kahel pool Pirita jõge paiknevad Tallinna Botaanikaaia maad, mille lähedusse jäävad nii Metsakalmistu kui ka Tallinna
Leelo Tungal 22.06.1947 Maarja Evert Maarja Milistver Elulugu Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirj...
Kersti Merilaas Heleryn Voot 11b Eluloost Sündis 7. detsember 1913 Narvas Suri 8.märts 1986 Tallinnas Sündinud Eugenia Moorberg, aastast 1936 kodanikunimi Kersti Sang Eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik Lapsepõlves elas Peterburis ja osa lapsepõlvest veetis Moora talus Väike-Maarja vallas Õppis kuus aastat Kiltsi algkoolis, ühe aasta Väike-Maarja gümnaasiumis, kolm ja pool aastat Rakvere erakommertsgümnaasiumis, kust teda pärast 1932 välja heideti ning lõpetas Tapa keskkooli 1932. aastal Hiljem elas Tartus Töötas raamatukogus Tema abikaasa oli August Sang ja poeg on Joel Sang Teosed q Lasteraamatud: q Näidendid: "Munapühad" (värsslugu, 1940) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Kaks viimast rida" (näidend, "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) ilmus 1973 ja lavastati samal "Turva...
Evita Käisin kuulamas muusikali ,,Evita". ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. Muusikali autoriteks on Andrew Lloyd Webber & Tim Rice. Eesti keelde on selle tõlkinud Peeter Volkonski ja Hannes Villemson. Lavastajaks on Georg Malvius. Osatäitjad: Maarja-Liis Ilus, Jassi Zahharov, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv, Indrek Ventmann, Robert Sasorin, Henrik Tamm Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester, bänd ning balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Muusikali sisuks on lugu Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elust, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelase-popikooni Ché Guevara suu läbi. Teoses kajastub Evita noorus, tõus võimu juurde, heategevus ja lõpuks ka surm. Nii Evita kui...
perspektiivi ja kolmnurk kompositsiooni!! Teine osa töödest on freskod San Clemente kiriku kabeli kaunistamiseks; Uccello eelkõige lahingustseenid; San Romano lahing; teadusliku perspektiiviõpetuse rajaja; Veneziano koloriidi probleemide uurija; helge ja elurõõmus värv, idealistliku suuna esindaja; Fra Anglico ideal-konserv. suuna kuulsaim esindaja; sügav, usuline põhitoon; Maarja aroonimine, Maarja lapse ja inglitega; piltide tonaalsust isel. soe ja särav põhitoon; Fra Filippo Lippi algeslt vaimulik, tugev usuline alatoon; Madonna lapse ja kahe ingliga; 15.saj lõpul pääsev reness. võidule, koolkondadevahelised erinevused kaovad; vara-ren. Firenze kunstnikud: Della Francesca, Ghirlandajo, del Castagno; üleminekuperioodil: Botticelli võitis Medicite poolehoiu, mütoloogilised maalid: Kevad ja Veenuse sünd(õrnus, pehmus, lainetena langevad juuksed);
Parima lavastuse auhind Eesti Teatriliit seab alates 2009. aastast sisse aasta parima lavastuse auhinna. Auhind määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut. · «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho Leppoja. Teater Vanemuine. Lavastaja auhind · Lembit Peterson «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum). Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind · Marius Peterson Sergei Ba...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
