· MATTHIAS GRÜNEWALD hilisgootika ja renessanssi piirimail tegutsev kunstnik. Peateoseks on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu. Keskaegne meeleolu, kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisuse ja naturalismiga. On esitatud Jeesus Kristuse inimlik ja jumalik loomus. Vasakpoolsed ahastavad figuurid Maarja, apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdaleena leinavad Jeesust kui inimest, paremal aga seisab rahulikult Ristija Johannes ,viidates Kristusele kui lunastajale. Altari välimiste tiibadepaari avamisel ilmuvad nähtavale pildid , mille rõõmsalt pidulikud värvid vastanduvad väliskülje karmidele värvidele. Neil piltidel kujutatakse Maarja kuulutust, Kristuse sündi ja taevasseminekut. Eriti imetlusväärsete vikerkaarevärvidega on maalitud taevasse tõusev Kristus. · ALBRECHT DÜRER kõrgrenessansi kunstnik
Benedetto da Maiano. Palazzo Michelozzo. Palazzo Medici Veneetsia linnulennult Strozzi Maalikunst: Masaccio. Paradiisist Fra Angelico. Maarja kuulutus Fra Filippo Lippi. Maarja väljaajamine lapsega Uccello. San Romano lahing Uccello
Esmakordselt on Oleviste kirikut mainitud 1267. aastal. Kirik sai nime Norra kuninga Olaf II Haraldssoni järgi. Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159-meetrise tornikiivriga aastatel 15491625 maailma kõrgeim ehitis. Suveperioodil on külastajail võimalik ronida mööda keerdtreppe torni vaateplatvormile linna vaadet nautima. Vaateplatvormile viib 232 trepiastet. Kirikut kasutab praegu Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liit. Ürikutes nimetatakse ka Maarja, Olause ja Laurentiuse kabeleid. 15. sajandi ümberehituse käigus lammutatud Maarja kabeli järglane ehitati aastatel 1513 1523 Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. . Kabel jäi pooleli: puuduvad skulptuurid, friisid on lõpetamata. Saabunud reformatsioon ei vajanud enam uhket kabelit. Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde ehitustööde peamise toetaja Hans Pawelsi kenotaaf
La Madeleine Pariisis Kongordi väljaku äärest alla pöörduva Üürojoa alguses, kaugemas otsas laiab vägev kreeka tempel La Madelene. La Madeleine tempel on pühitsetud Maarja Magdaleena kirikuks. La Madeleinel on panteon, millel on 22, kahes reas seisvad korintuse sammast, nende kohal kiri suurtele meestele, tänulikult isamaalt ja sellekohal kolmnurkne ehisviil, mil isamaa vabaduse ja ajaloo allegoorilised kujud ning hoone keskel, tõuseb suur ümar smmastega ümbritsetud kuppel, pantelo, mille küpris on Prantsusmaa suured mehed oma puhkepaiga leidnud. La Madeleine`i kiriku arhitektiks oli Pierre Vignon. La Madeleine
Tema tähtsaimaks tööks on Prancacci kabeli kaunistamine Karmeliitide kloostri juures Firenzes. Seinamaalid jäid pooleli, lõpetas Filippo Lippi. Kõige kuulsam on maksulava stseen. Teine on kolmainsus- perspektiivikasutamine ja renessansile omane kolmnurkkompositsioon. · Masolino(u1383-1447)- Osad arvavad, et osad tööd Prancacci kabelis on tema tehtud. Tema töödes on gootilikke elemente, Püha Perekond ja Maarja kuulutus. · Omaette nähtused moodustasid problemaatikud, kes olid kunstnikud, kes püüdsid puht teaduslikult lahendada perspektiivi lühenduse ja valguse kujutamist. Kuulsaim on Paolo Uccello(1397-1475)- Teda huvitasid perspektiivse lühenduse probleemid, kuulsaim neist on San Romano lahingut kujutav pilt. Püha Jüri/Georg võitleb lohega ja naisterahva portree.
Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Looming Eestis on Michel Sittowile omistatud Püha Jüri värviline puuskupltuur ja Antoniuse altari väliskülje ülemaaling; Püha Adrian ja Püha Antonius (arvatavasti portreelised) ning Maarja ja Püha Jaakobus vanem (umbes 15171518). Tema kavandi järgi on raiutud renessanslik dr. J. Ballivi hauaplaat (umbes aastal 1520), mis asub Niguliste kirikus. Paljud ürikuis mainitud teosed (Niguliste kiriku ajanäitaja kujud, Pirita kloostri altarimaal, Oleviste kiriku Maarja kabeli kaunistused ning Soome Siuntio kiriku puuskulptuurid) on
Kristlus: Püha Ursula järgi nimetatakse ursuliinideks nunnasid, kes tegelevad peamiselt tütarlaste õpetamisega. Püha Ursulast sai õpetajate kaitsepühak. Püha Ursula oli ristlasest neiu, kes soostus abielluma paganast kuningapojaga vaid tingimusel, et ta saab endaga kaasa võtta üksteist neitsilikku õuedaami ja igaüht neist teenib tuhat neitsit. Püha Anna oli pärimuse järgi Neitsi Maarja ema ja Kristuse vanaema. Mõlemad, nii Anna kui tema abikaasa Joakim, pärinesid kuningas Taaveti soost. Neil polnud lapsi. Anna palvete peale ilmutas end ingel Gaabriel, kes lubas, et eakas Anna toob ilmale tüdruku. Anna rõõmustas ja tõotas lapse Jumalale pühendada. Nii sündiski: vanas eas sünnitas Anna Neitsi Maarja. Teine legend kõneleb Annast kui Naatsaretis sündinud rändkarjakasvataja Akari tütrest, kes kahekümneaastaselt abiellus Joakimiga ja
- P.Pr ja L-Inglismaal on tohutud 4tistornidega kirikud, ehitati eriti kõrgteks(rouen ja Salisbury) Inglismaa - Stonehenge juures 123m.(ingl kõrgeim) Salisbury katedral - Suured 4tistornid ja kooriruumid - üsna Pr. pärases stiilis Londonis Westminster Abby pseugooti stiilis ehitis. - P-Ing.suurim Yorki katedral. (võlvidel dekoratiivsed roided) - Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. Saksamaa Kõrgeimad gooti kirikud - Lüübeki Maarja kirik, 2lft-ga 125m. - Strasbourgi toomkiriku kaudu jõudis G Saksamaale. - Kölni katdral, säilinud keskaegsed joonised, seetõttu peetakse ehtsaks gooti kirikuks. 2 lft 164m. - Ulmi katedral 1lft, tüüpiline Saksa kirik, pseugootika 170m. Hispaania (valitses Pr. Stiil 2lft-ga) - Leoni kk, suur Pr. G stiilis katedral, maetud rahvuskangelane Cid. Itaalia - 13.saj. jõudsid teravkaar ja roidvõlv - enamus maakividest, kuid leidub ka marmorit
Mida näen mina. Maal koosneb kolmest osast. Kui altaril on tiivad suletud ehk siis esimene osa, siis „keskel,“ edaspidi peateemaks on Jeesus Kristus, kes on risti loodud, kellel on peas kibuvitsa pärg, mis on tema lauba verele hõõrunud. Jeesus Kristusest vasakul pool on tema lähi-inimesed (perekond), kes vaatavad Jeesuse piinlemist ja viimaseid hinge tõmbeid pealt ning leinavad ja nutavad. Valges ürbis on tema ema Maarja, keda hoiab süles punases kuues Apostel Johannes. Pikkade juustega naine, kes põlvitab Kristuse jalge ees on Jeesuse jünger Maarja Magdaleena. Paremal pool punases kuues on Jeesuse vaenlane, kes on õnnelik, et Jeesus risti löödi ja näitab tema poole näpuga. Taust on süngetes toonides, aga inimeste riietused on erksad (erkpunased). Tegevus toimub hüljatud, rahvavaeses ümbruses, mida ümbritsevad mäed. Maali külgtiibadel on siseruumis kujutatud Jeesuse lähi-inimesed. Maali
Evita Kontserdiarvustus Laupäeval, 10. aprillil käisin sugulastega Nokia Kontserdimajas vaatamas Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice muusikali ,,Evita". See lugu räägib sellest, kuidas 15-aastane vaese taustaga tüdruk lõi elus läbi, jõudes Argentiina ühiskonna tippu. Eva Perón abiellus Argentiina presidendi Juan Peróniga ning temast sai Ladina-Ameerika mõjuvõimsaim naine ja rahvuse vaimne liider, keda kõik armastasid. Vähktõbi lõikas aga lühikeseks tema erakordse elu 33-aastasena. Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene. Osades olid Maarja-Liis Ilus, Marko Matvere, Vaiko Eplik, Aivar Toomingas, Anna Põldvere, Rasmus Kull, Erkki Rebane, Indrek Ventmann, Endel Kroon ja Robert Sasorin. Ma jäin etendusega väga rahule. Kuna ma olin eelnevalt ,,Evita" fimi näinud, siis ma teadsin, mis seal tulemas ...
oktoobril 1469 Spoletos • Tema isa oli vaene lihunik ning ema suri sünnitusel, last kasvatas edasi tädi • Koolis käis ta karmeliitide kloostris, kus aastal 1425 ordineeriti preestriks(oli seal aastani 1432) • Giorgio Vasari kirjutas teoses "Kunstnike elulood" Lippi kohta: «Õppimise asemel veetis ta kogu oma aja piltide kritseldamisega nii enda kui teiste raamatutesse.» • • • • • 1452 määrati ta Firenze Maarja Magdaleena nunnakoostri kaplaniks(vaimulik,kes töötab väljaspool kirikut) • Ta teenis küll palju raha, aga oli ikka vaene • Vasari mainib tema vangilangemist berberi piraatide kätte ja tema orjust Põhja-Aafrikas, millest portreede joonistamise oskus tal vabaneda aitas, aga dokumente selle tõestuseks pole säilinud • TEMA TÖÖD • 1441 maalis ta Püha Ambrogio kiriku altarimaali, mis on tänapäeval Firenze akadeemia tähtis vaatamisväärsus • 1456
sisustust kadusid. aja möödudes varises alla enamik võlve, piilareid, kõrgseinu. 1973 valmis taastatud kiriku tornikiiver, 1982 uus tornikiiver põleb maha, ehitatakse uuesti 1984 lõpetati Niguliste restaureerimine Niguliste tähtsamad teosed Altarid Maarja altar koorist paremal - Mustpeade vennaskond, telliti 15. saj enne 1493. - Meister: Püha Lucia legendi meister - 1493 jõudis Tallinasse - Maksis ka Suurgild - Retaabel: topelttiibadega, 3 liturgilist asendit. - Taga: Maarja näeb kuulutust o hallid toonid omased madalmaade kunstile o taga lukud, selliseid säilinud väga vähe - II positsioon Ristija Johannes + topelteestkostestseen: Palve-Maarja-Kristus-Jumal Maarja näitab palja rinnaga, et on Kristuse ema, inglid hoiavad kristuse kannatuse risti Kujutatud ka tellijaid kas mustpäid või suurgildi mehi, ei tea. 15 tk. Johannes, sest on seotud viimse kohtupäeva ja teesisega
KRISTLUS 1-4 sajand II maailmareligioon mis sai alguse aastast 0 . Jeesus jumala poeg kes on sündinud 0.aastal. kristus on ajalooline isike kes on tegelikult sündinud 4.aastat eKr. Kristlus e. ristiusk on levinuim usk maailmas euroopas, domineeriv endisel jugoslaavia alal, põhja-ja lõuna- ameerikas , austraalias venemaal. Ristiusk jaguneb 3 põhisuunaks: 1) Katoliiklus lõuna euroopa maad, ladina ameerika , poola,leedu 2) õigeusk kreeka, slaavlased , venemaa, tsehhi , jugoslaavia jne. 3) protestantism- sai alguse 1517.a. saksamaal. Jaguned:luterlus(põhjamaad),kalvinism(Sveits, holland, sotimaa), anglikanism (inglismaa) 1054.a. toimus kirikulõhe ning ristiusk lähenes Rooma katoliku ja kreekakatolikuks kirikuks(õigeusk) * kristlus on monoteistlik religioon, mis on välja kasvanud judaismist. Jeesus kristuse õpetud o...
artist from Estonia. § Popular songs: "Love is dead", "Walking on air" § Demi Lovato Skyscraper was co-written by Kerli. § Metsatöll is a folk-metal band combining runo-song and traditional folk instruments with metal. § Tanel Padar is best known internationally for winning the Eurovision Song Contest 2001. § http://www.youtube.com/watch?v=4iW5zTxHGE8 § Maarja-Liis Ilus, sometimes better known by her performing name Maarja is a popmusician. § Maarja has achieved some chart success in a number of countries across Europe and Asia. She has also represented her native Estonia in the Eurovision Song Contest twice. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Bedwetters are an Estonian pop punk band formed in September 2004. On November 1 a miracle happened - when Nelly Furtado and Snoop Dogg handed
Järjest rohkem hakati tähelepanu pöörama rahvakunsti eeskujude loovamale ja mitmekülgsemale käsitlusele. Maarja Undusk on õppinud Eesti Riiklik Kunstiinstituudis nahkehistöö eriala. Samuti on ta õppinud ka pedagoogikat ning on Vanalinna Hariduskollegiumis kunstiõpetaja. Ta kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Nahakunstnike Liitu. Tal on olnud mitu edukat näitust: "Nahk ja pildid", "Papist poisid", "Koht, kuhu panna pea" jt. Eraldi tooks välja ühe tema näituse ,, Maarja ilmutus", kus on nahalõike tehnikas portreed naistest sünnist surmani. Materjalidena on kasutatud vana ja jäika kroomnahka, millest ehk kunagi oleks saanud teha saapataldu. Tööd mõtisklevad elu surma aga ka taassünni üle, olles nii rõõmsad ja naljakas, aga teisalt ka eneseiroonilised ja nukrameelsed. Tema töödes mind kõige enam paelubki lihtsus. See, kui kerglased ja lapsemeelselt on tema tööd tehtud. Siiski on need realistlikud, sügavama mõttega ja võtnud palju vaeva
Kontserdiretsensioon Käisin 01.12.2009 Estonia teatris ,,Tallinna Talvefestival" vaatamas.Kontsert oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Esinesid tema ammused kolleegid ja sõbrad nagu: Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Kaie Kõrb, Viesturs Jansons, Margit Saulep, Pille Lill, Valentina Kremen, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusik, Urmas Põldmaa, Aare Saal ja Taimo Toomast ja vokalistide konkursi finalistid.. Kontsert kestis kuskil 3 tundi , pidi esinema ka Heli Veskus aga kahjuks jäi ta haigeks. Vello Jürna (1. detsember 1959 Väike-Maarja 12. juuni 2007 Tallinn) oli eesti ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Ta sündis Väike-Maarja kooliõpetaja perekonnas. Hariduse omandas Väike- Maarja Keskkoolis ja Tallinna Muusikakoolis. Õpingud jätkusid aastatel 1985 1991 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis peamiselt Hendrik Krummi ja Ivo Kuuse juhendamisel. Hiljem täiendas ta e...
o STAFAAZID väikesed inimkujud · TIZIAN. jäi joonistuses Michelangelole alla, aga koloriit siiamaani ületamatu o Põgenes katku eest Ven-st, päästes sellega elu. o Ei olnud mitmekülgne ainult maalikunst, kuid kõige silmapaistvam o Frari kirik Veneetsias ta ise ka sinna maetud "MAARJA TAEVAMINEK" · õnnestub kunstnikul esimest korda tekitada illusioon, et Maarja tõuseb taevasse. · Ristuvad diagonaalid Maarja jalgade all pilvedes · Värvide valik erepunane (?) · Kolmnurkne kujund all 2 + Maarja ja isa üleval · Käed on üles tõstetud. o Varasema perioodi tuntumad tööd "MAKSURAHA" jeesuse psühholoogiline portree O "TAEVANE JA MAINE ARMASTUS" väga segase sisuga töö
linnakirikuid. Samal ajal püstitatud torn oli tollal maailma kõrgeimaid ehitisi, torni kiviosa kõrguseks oli 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus 159 meetrini, muutes Oleviste kiriku keskaegses Tallinnas ning tollal kõrgeimaks kirikuehitiseks kogu Euroopas. Kesklöövi, koori ehk altariruumi ja lõunaküljel asetsevaid kabeleid katavad keerukad tähtvõlvid. 16 sajandi esimesel veerandil valminud Maarja kabeli välisseinal on kabeli ehitaja H. Pawelsi hilisgooti stiilis mälestusmärk. Tartu Jaani kirik Tartu Jaani kirik on ehitatud 14. sajandi algul 3-löövilise basiilikana, mille kesklööv o külglöövidest üle kahe korra laiem. Pikkihoone idaosas asub kesklöövi laiune hulknurkse lõpmikuga kooriruum, lääneosas pooleldi pikkihoone sisse ehitatud nelinurkne massiivne torn. Hoonel olid enne roidvõlvid.
Bütsantsiaeg Maalikunst,mosaiigid,ikoonid, kuntsnikud ja nende teosed Maalikunst Bütsantsisisene võitlus kujutava kunsti pooldajate ja mitte pooldajate vahel, mis lõppes pooldajate võiduga ning, mis jagas Bütsantsi maalikunsti kaheks ajajärguks. See jaguneb järgmiselt: 1) Bütsantsi maalikunst enne 8.saj. 2) Bütsantsi maalikunst pärast pilditüli (10.saj.) Maalikunst enne 8. sajandit Kõige tähtsamad mosaiik-kunstiteosed. Piltidel Kristus hea karjasena, valitsejana, kannatajana või keisrid kirikule annetamas. Kiriku ranged ettekirjutused pühakute kujutamisel (nt. värvid ja näoilmed) Peainglid varajases Bütsantsi kunstis Maalikunst pärast pilditüli Maalikunsti ettekirjutised muutusid veelgi rangemaks Kindel skeem kiriku kaunistamisel Kuplil Kristus, tambuuril prohvetid või apostlid jne. Levima hakkas tahvelmaal ehk ikoonmaal, mille tähtsaimaks motiiviks oli Neitsi-Maarja koos Kristus-Lapsega Ne...
Oli reedene päev. Täpselt kaks tundi enne sulgemist jõudsin muuseumisse sisse astuda. Niguliste kirik on uhke ja suur ehitis, mis rajati 13.sajandil. Ka kiriku uksed on suured. Ostsin pileti ära ning asusin Niguliste muuseumiga tutvuma. Esimesena jõudsin Alexander von Esseni hauaplaadi juurde, kus on kujutatud imikut ning palvetavat meest ja naist. Edasi sisenesin suurtest ustest ja kohe jäi silma maal ,,Kristus Ristil", aastast 1863. See on altarimaal. Pildil on kujutatud põlvitavat Maarja Magdaleenat, tema kõrval seisab punases rüüs Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Kõndisin paar sammukest edasi ning nägin Herman Nierothi 1642 aastal valminud hauaplaati, millel on kujutatud meest, kes hoiab käsi palveks koos. Mehel on pikad lokkis juuksed ning vuntsid. Nägin veel Püha Christophoruse kuju, tundmatu Brüsseli meistri loodud Püha Hõimkonna altarit, kus on kujutatud Annat istumas, laps süles. Samuti nägin ma umbes 1520. aastal
suured. Katedraal avati uuesti 1955 aastal ning paigaldati ka uus, väiksem orel, kuid teise kohta. Magdeburgi katedraali ehitamise alguses ei olnud konstrueerijatele gooti stiilil väga tuttav, kuid mida aeg edasi, seda rohkem tehti muudatusi. Katedraali laed on 32m kõrged Katedraali kaunistavad kaks torni, mis on mõlemad umbes 100m ( üks on 99.25 m ja teine on 100.98 m ) Katedraali vaade itta. Imettegev Neitsi Maarja kuju asub Münchenis. Täpsemalt asub see Marienplatzis, mida kutsutakse linna südameks Sammas on püstitatud 1638 Maximilian I poolt. See ehitati, et tähistada Kolmekümne aastase sõja lõppu ning Rootsi okupatsiooni lõppu. 11 m samba otsas on Neitsi Maarja kullast kuju. Neitsi Maarja http://www.hickerphoto.com/golden-statue- virgin-mary-marienplatz-munich-germany- 43651-pictures.htm http://www.platzl.de/blog/hotel- munich/2011/01/25/sightseeing-munich-
Püüdles täiusliku ilu ja kooskõla poole,arhitektina juhtis ka Püha Peetri kiriku ehitust. Teos MADONNA Conestabile. Maarja ja Joosepi kihlus Raffaeli loomingus puuduvad salapärane romantika, traagiline paatos ja sisemine rahutus. Raffael oli tasakaalukas ja harmooniline natuur, kes otsis kunstis tundelist täiuslikkuse ideaali. Maalis madonnapilte, mille kompositsioonis järgis ta Leonardo da Vinci püramidaalse kompositsiooni skeemi ("Neitsi Maarja ja Jeesuslaps Püha Ristija Johannesega"). Kuulsaim Raffaeli tahvelmaal on 1513. aastal Roomas valminud "Sixtuse madonna", mille Julius II tellis Püha Sixtuse kloostri kabeli altarile Piacenzas. (Praegu Dresdeni galeriis). Legendi järgi pidid ses kabelis olema Püha Sixtuse ja Püha Barbara säilmed. Sixtuse Madonna. Giorgione da Castelfranco (1477-1510)- Veneetsia kõrgrenessansi esindaja Paljudes piltides maastikuline taust Püüdis kujutada looduse erinevaid seisundeid
Leonardo tuntumad maalid on: "Ingli pea", "Maarja kuulutus" "Madonna nelgiga" "Madonna lillega" "Naise portree" "Kuningate 5 kummardamine" " Püha Hieronymus" "Madonna kaljukoopas" "Daam hermeliiniga" "Muusiku portree" " Madonna Litta" "Naise Portree" "Püha õhtusöömaaeg" "Isabella d`Este portree" "Püha Anna ja Madonna lapsega" "Püha Anna, Neitsi Maarja, Jeesuslaps ja Ristija Johannes" "Mona Lisa" "Anghiari lahing" "Leda" "Bacchus" "Ristija Johannes". 2.1.1,,Maarja kuulutus" Kuigi ei ole säilinud ühtki dokumenti, mis kinnitaks, et Leonardo da Vinci on selle teose maalinud, viitab siiski detailide erakordselt peen teostus selgelt talle. Valminud arvatakse olevat umbes aastatel 1470-1473 ning mõningate ebatäpsuste tõttu võime arvata, et teos on Leonardo da Vinci üks esimesi suuremaid töid
Asuvad enamasti vabas looduses. Puudub kõrgustesse pürgivus. Tuntumad ehitised on Yorki katedraal, ülirikkaliku kaunistusega Gloucesteri katedraal ning Cambridge ja Oxfordi kolledzihooned. Itaaliasse ei jõudnud gootika eriti sisse tungida, kuna romaani stiili mõju oli tugev. Iseloomulikud on paleed (palazod). Tuntumad ehitised on Milano katedraal ning Doodzide palee. Saksamaale jõudis gootika alles 13. saj. lõpus. Tuntumad ehitised on Maarja kirik Lübeckis (sai eeskujuks Hansalinnade ja Balti gootikale) ning prantsusepärase välimusega Kölni katedraal. Skulptuuri peaülesandeks oli ehitiste kaunistamine. Domineeris reljeef, kuid kasvas vabaplastika osatähtsus. Kasvab realistlikum, looduslähedasem laad. Ornamentikas kasvab loodust jäljendav stiil, kujutati kodumaised taimeliike. Skulptuur väljendab õndsustunnet, imetlust ning austust kristliku sõnumi vastu. Inimese proportsioonid muutusid
Second level Third level Fourth level Sixtuse kabeli lagi Fifth level Pieta Taaveti figuuri Püha perekond Viimane kohtupäev Pieta See skulptuur kujutab Neitsi Maarjat, kes hoiab kätel oma surnud poega Jeesus Kristust. Maarja on pilgu langetanud vältides nii vahetut suhtlemist vaatajaga. Michelangelo mahutas Kristuse keha peaaegu tervenisti Neitsi Maarja keha piiridesse. See rõhutab ema ja poja tugevat kokkukuuluvust. Skulptuuri mõju tuleneb suuresti selle vastandlikkusest. Näiteks hoiab Maarja ühe käega Kristuse keha, kuid tema teine peopesa on avatud vaataja poole. Kristuse kaunis, peaaegu katmata keha lebab Madonna rüü rasketel voltidel, ning kui Maarja kuju
lauldes või väga vähesel määral muusika saatel rääkimisest. Ma polnud seda näiteks filmis üldse tähele pannud, kuid seal oli järele vaadates tõesti samamoodi. Võib-olla oli põhjuseks see, et ma teadsin kõike laule ning pooled olid mul täiesti peas. Imelik oli kuulata neid palasid eesti keelsetena, kuid ei saa märkimata jätta, et solistide valik oli väga hea. Ma arvan, et Maarja-Liisist pole paremat inimest Eestis Evitat kehastamaks. Maarja näokuju sarananeb kõige rohkem temaga. Ma ei kujutaks lihtsalt kedagi teist selles rollis ette. Ma ootasin huviga, et näha, kuidas ta selle osatäitmisega hakkama saab, kuna nende lugude hästi välja laulmine nõuab tõsist tööd ja pingutust. Ei ole ju lihtne näidelda ja laulda 2 tundi järjest nii rasket osa. Seega muljed on mul väga positiivsed. Vahel tundus, et Maarja-Liisi hääl jäi kuidagi nõrgaks. Orkester mängis kogu
Gristi Adrat TTP-10 Foorum Urmas Lehtsalu Foorumis räägiti Millised on Eesti tuleviku jaoks kõige olulisemad küsimused? Külas olid Priit Põldoja(ettevõtja), Ain Aaviksoo(Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhatuse liige), Ott Pärna(Arengufondi juhatuse esimees) ja Maarja Mändmaa(Mitteturundusühingute ja Sihtasutuste Liidu nõukogu esimees). Seal küsiti rahva arvamust. Küsimus nägi välja nii Kas Eesti on talentidele atraktiivne riik? 21,1% vastas JAH ja 78,9% vastas EI. 1000 inimest ei arva eesti tulevikus ühte moodi,(nad mõtlevad kuhu rohkem püüelda).Riik peaks olema koduselt armas ja avatud,(avatud selles suhtes, et rohkem maailmale avatud).Sellest suhtes armas et ühte pidi et ühiskond oleks terve et hammasrataste vahele
Kontserdiretsensioon ,,Jõulutähed" Mina külastasin 20. detsembril Nokia kontserdimaja, kus esinesid Marko Matvere ja Maarja-Liis Ilus kontsertisarjaga ,,Jõulutähed". Neid saatsid pillimehed Marti Tärn konstrabassil ja klaveril, Peeter Rebane kitarril ja Reigo Ahven löökriistadel Maarja-Liis Ilus on Eesti tuntud naislaulja, kes on käinud ka esinemas Eurovisioonil. Ta on osalenud muusikalides ja võitnud lapsepõlves mitu laulukonkurssi. Marko Matvere on kuulus Eesti laulja, näitleja ja lavastaja. Ta on olnud mitmetes muusikalides peaosa täitja. Nad on varem koostööd teinud muusikalides, kuid kontserditel pole nad varem koos esinenud. Reigo Ahven tegutseb põhiliselt trummarina erinevates bändides, aga mängib ka muid löökpille. Marti Tärn on peamiselt tuntud kui kontrabassi mängija, kuid oskab mängida veel mitmeid teisi pille, näiteks klaverit, flööti jne. Pee...
Selle teose originaal asub Louvre'is. Grünewald. Isenheimi altar. Colmar. Prantsusmaa. Väga paljude Kristuse ristikannatusi kujutavate teoste hulgast nimetagem saksa kunstniku Matthias Grünewaldi (u. 1480-1528) peateost, nn. Isenheimi altarit. Praegu asub see altar Colmari linnas Ida-Prantsusmaal. Ristilöödud Kristus kõrgel ja süngel altaripildil mõjub kohutavate inimlike piinade kehastusena. Ristist vasakul põlvitab Maarja Magdaleena, tema taga toetab punases rüüs nooruke evangelist Johannes Jeesuse minestavat ema. Paremal pool seisab rahulikus poosis (mitu aastat varem surnud) Ristija Johannes, kes tahaks nagu öelda, et tema ettekuulutus Jumala poja tulekust on täide läinud. Ristipuul Jeesuse pea kohal on selgelt loetavad tähed "INRI". Kui avada altari tiivad, võib näha ka helgemaid pilte, kuid siiski on Grünewald eelkõike suur kannatuste maalija. Salvador Dali. Ristilöömine. Metropolitan Museum
Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. XV sajandil nimetatakse Oleviste kiriku juures kolme pühakute nimelist kabelit: Maarja, Olause ja Laurentiuse. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. · Maarja kabeli ehitamine Esimest korda mainitakse Maarja kabelit 1404. a., kuid see kabel lammutati pikihoone uuendamisel. Uus Maarja kabel ehitati 1513-1523. Stiililiselt on see hiilgav hilisgootika, peene ja meisterliku töötlusega vormirikkaim ehitusmälestis Eestis. Kabel jäi pooleli: puuduvad skulptuurid, friisid on lõpetamata. Saabunud reformatsioon ei vajanud enam uhket kabelit.
teose originaal asub Louvre'is. Grünewald. Isenheimi altar. Colmar. Prantsusmaa. Salvador Dali. Ristilöömine. Metropolitan Museum. New York. Väga paljude Kristuse ristikannatusi kujutavate teoste hulgast nimetagem saksa kunstniku Matthias Grünewaldi (u. 1480-1528) peateost, nn. Isenheimi altarit. Praegu asub see altar Colmari linnas Ida-Prantsusmaal. Ristilöödud Kristus kõrgel ja süngel altaripildil mõjub kohutavate inimlike piinade kehastusena. Ristist vasakul põlvitab Maarja Magdaleena, tema taga toetab punases rüüs nooruke evangelist Johannes Jeesuse minestavat ema. Paremal pool seisab rahulikus poosis (mitu aastat varem surnud) Ristija Johannes, kes tahaks nagu öelda, et tema ettekuulutus Jumala poja tulekust on täide läinud. Ristipuul Jeesuse pea kohal on selgelt loetavad tähed "INRI". Kui avada altari tiivad, võib näha ka helgemaid pilte, kuid siiski on Grünewald eelkõike suur kannatuste maalija.
Ei ole ju lihtne näidelda ja laulda 2 tundi järjest nii rasket osa. Seega muljed on mul väga positiivsed, kui arvestada seda, et see oli alles üks esimestest etendustest ning iga korraga tuleb esinejatel rohkem enesekindlust ja kogemust juurde. Vahel tundus, et Maarja-Liisi hääl jäi kuidagi nõrgaks. Orkester mängis kogu aeg ning kõikidest sõnadest ei olnud võimalik aru saada, kuid see on andestatav. Kõige rohkem ootasin ma seda kohta, kus Maarja oli väga uhkes kleidis ning laulis kuulsal Casa Rosada rõdul enamikule muusikakaugetele inimestelegi tuttavat laulu ,,Don't cry for me Argentina". Seda küll eesti keeles, kuid külmajudinad käisid siiski üle keha. Sel hetkel mõtlesin ma
matmispaik. varagootika: kirikud pikad ja madala, tugikaari polnud vaja, koor lõpeb sirgelt, rikkalikult kaunistatud läänefassaad nt. Salisbury katedraal, nelitistorn suurim 124 m. 13. saj. alguses Dekoreeritud stiili näiteks Yorki katedraal-ehisdetailide rohkus, massiivne ehitistorn, kuid väike, tornid madalad, Canterbury katedraal Saksamaa pseudogootika-hiljem ümberehitatud 1) Kölni toomkirik-20 000 inimest mahutab, lõpetatud 19. saj. , lf 2 torniv164 m 2) Lübeckis Maarja kirik –ehitusmaterjaliks tellis, 2 lf torni 125m, Tartu Jaani kirik selle eeskujul, kuid 1 torn, 3) alates 14. saj. enamus 1 torniga, kodakirikuid eelistama basiilikatele, ei ole nii mahulised L-Saksamaal Ulmi toomkirik kõrgeima torniga 161,5 m maailmas Saksa eeskuju Skandinaavias ja Baltikumis. Tartu toomkirik oli suurim, millel oli 2 lf torni. Rootsi Uppsala toomkirik – pseudog. 2 lf torni valmisisd 19. saj, prantsuse ehitusmeister esialgselt tegi, punane telliskivigootika Itaalia
Muusika arvustus 5. märtsil 2010. aastal käisin oma klassiga Tartus Vanemuises Andrew Loyd Webberi ja Time Rice`i ,,Evitat" vaatamas. Osades olid: Maarja-Liis Ilus (Eva Peron), Marko Matvere (Juan Peron), Vaiko Eplik (Che), Aivar Tommingas (Magaldi), Anna Põldvee (Peroni armuke) ja paljud teised lauljad ja tantsijad. Esitlusele tulid sellised laulud nagu ,,Requiem for Eva", ,,Oh what a circus", ,,On This Night of a Thousand Stars" , ,,Eva, Beware of the City", ,,Buenos Aires", ,,Goodnight and Thank You", ,,The Art Of the Possible", ,,On This Night of a Thousand Stars II", ,,I`d be Suprisingly Good for You", ,,Another Suitcase in another hall", ,,Peron`s latest Flame" , ,,Dice are rolling", ,,New Argentina", ,,High Flying Adored", ,,Casa Rosada", ,,Don`t Cry for Me Argentina", ,,Rainbow High", ,,Rainbow Tour", ,,And the Money kept Rolling In and Out", ,,Santa Evita", ,,Waltz for Eva and C...
I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56-e puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 1857. Aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Eestlaste laulupäevi oli juba korraldatud Saaremaal, Jõhvis, Laiusel jne aga seekord kavatseti kokku kutsuda eestlased üle kogu maa. Laulupeo ettevalmistamine nõudis kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. Ka 1868
Maarja Lepind Peremajandamise ABC 1) PEREKOND KASK 4- liikmeline pere (Ema 35 aastane; isa 40aastane; laps 5 aastane; laps 15aastane) Sissetulekud: ema 500 eurot isa 900 eurot lastetoetus 100 eurot KOKKU: 1500 eurot Väljaminekud: eluase 200 eurot toit 400 eurot lasteaed 75 eurot transport 120 eurot huviringid 100 eurot
Maarja Lepind Kaks õppe-meetodilist näidet Õppemeetod nr.1 Rollimäng + koomiks Teema: Suhtlemisoskus (Kuidas öelda EI ja ennast kehtestada) Sobilik 7.-9. Klassile Kasutust leiab eesti keeles, inimeseõpetuse ja kunsti tunnis. Rollimäng: Kolm õpilast plaanivad koolimaja taha minna väiksemaid õpilasi kiusama ja narrima. Kutsuvad ka sind kaasa. Ütled neile, et sa ei taha minna teisi kiusama ja narrima, sest see on vale.
1. oktoobril 1917. aastal pühitses praost Greinert kiriku sisse. Üle poole ehituse maksumusest oli võetud võlgu. Osteti ka väike orel. Siseviimistlus sai valmis kahe aastaga ja 9. novembril 1919 pühitses piiskop Jakob Kukk (1870-1933) kiriku teist korda. Sisetööd kahekordistasid võlakoormat. Istekohti oli Pauluse kirikus umbes 3000. Oletatakse, et koos seistajatega võis kirik mahutada kuni 7000 inimest. Kiriku koguduse loomine Tartu Pauluse kogudus eraldus suureks paisunud Maarja kogudusest 1910. aastal. Esimese jumalateenistuse pidas 5. septembril 1910 õpetaja Arnold Habicht (1878-1964), kellest sai koguduse esimene õpetaja. Ta tuli siia Saaremaalt Kihelkonna kogudusest, oli aga enne seda Maarja kirikus prooviaastal olnud ja seega tartlastele tuttav. Uus kogudus ühendas seni Maarja kogudusse kuulunud linnaelanikke. Maarja kogudusse jäid maapiirkonna inimesed. Siseminister kinnitas loodava koguduse põhikirja 28. oktoobril 1911 nimetusega . «Tartu
Tootsi Lasteaed-Põhikool Referaat I maailmasõja mälestusmärgid Eestis Katrin Klemmer 9.klass 2014 Tootsi SISUKORD Haljala monument ..................................................................................... lk 3 Väike-Maarja monument................................................................................ lk 3 Kadrina monument .................................................................................... lk 4 Viru-Jaagupi monument .............................................................................. lk 4 Kuusalu monument ..................................................................................... lk 5 Märjamaa monument ......................................................................................................... lk 6 Orava monument...
Mina käisin kuulamas 08.01.2010 Tartu Vanemuise kontserdimajas ,,Memory 2010", mida Vanemuise teater on korraldanud ka viiel varasemal aastal. Seekord oli kontsert pühendatud eesti heliloojatele ja nende armastatud loomingule. Muusikalikontserdil astusid lavale lauljad Hanna-Liina Võsa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv, Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm ,,Verekivi"; muusikalavastused ,,Kaotajad" ja ,,Kuidas kuningas kuu peale kippus" jmt.
Paide Gümnaasium Kaspar Kutsar 10R. klass Emadepäeva kontsert Retsensioon Paide 2011 Kontserdist: Kontsert toimus Tallinna Raekoja platsil. Seal seal esinesid Tanel Padar, Maarja-Liis Ilus, Maire Eliste Laululapsed, Jäääär, Chillin Kontser algas 8.mail kell 14.00 ja kestis peaaegu 2 tundi. Jääääre tutvustus: Jäääär sündis 21. jaanuaril 1991 Tartus. Liikmed: Andrus ,,InBoil" Rootsmäe(laul, kitarr), Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo ,,Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu ,,Tõun" Timm (laul, kitarr, steel-kitarr).1992.a salvestati kassett Jäähääl ning vigases inglise keeles CD, mis seni tirazheerimata. 2 aasta pärast mindi vahelduseks laiali. InBoil ja Jaan esinesid neil aastail Jääboileri nime all, esitades peamiselt Jääääre repertuaari trummikomplekti, saksofoni ja elektriviiuli professionaalsel kaasabil. 1996 ilmutati CD Jääääre lugudega `Parimad'. 1998 salvestas Jäääär...
Polnud rangeid reegleid, vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. Jan van Eyck- Põhja-Madalmaade koolkonna tähtsaim esindaja. Vennad Eyckid on madalmaade maalikoolkonna rajajad (Jan ja Hubert van Eyck). Üheks tööks Madalmaade tähtsaim, suurim teos Genti altar Belgias: Valmis 1432. aastal, kui Hubert oli juba surnud. Maalisid peenmaalitehnikas, piiblistseenid reaalsed ja elavad. Tiibaltar koosneb 24- st pilditahvlist. Suletud altari välisküljel Maarja kuulutus, Ristija Johannes, apostel Johannes, põlvitav abielupaar. Siseküljes „Talle kummardamine“, kus tall on keskel altaril, ees kummardavad inglid, tagaplaanil müstiline „Elukaev“. Siseküljel lisaks trooniv Jumal-isa, Neitsi-Maarja, musitseerivad inglid, Aadam ja Eeva. Jan van Eyck kasutas värviperspektiivi, mis lõi sügavillusiooni: eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides, tagaplaanil külmad toonid.
a. "Vanemuine" 1869.a. Üldlaulupidu Tartu Eesti Põllumeeste selt http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=2025&layer=115&lang=est#2025 Haigestus 1880.a. 1889.a. tagasi Tartus 13. juuli 1890 Tartus Maarja kalmistul Monument Pärnus Rüütli tänaval http://entsyklopeedia.ee/meedia/p%C3%A4rnu3/parnumaa_parnu_johann_voldemar_jannsen_skulptuur http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jannsen_liisisokman.htm Perno postimees Pero Postimees ehk Näddalileht Esimene eesti keelne ajaleht Alustas ilmumist 17.06.1857 Pärnus. Friedrich Wilhelm Borm Rahva harimine, uhkuse kasvatamine Omanimi "eestlane"
,,Magav Venus". ,,Äike" on oluline sellepoolest, et seal valitseb loodus puude rohelisus, niiske õhk, pilved, välgusähvatus jne. 6. Tiziani mõjul hakati laiemalt kasutama õlivärve. Maalitud teostes on värvi tihti väga paksult (pastoosselt) ja seda on lõuendile kantud mitte ainult pintliga, vaid vahel ka sõrmedega 7. Tizianie tõi kuulsuse hiigelpannoo ,,Maarja taevaminek" , kus kolmnurkne kompositsioon moodustub Maarja ja pühakute punastest rüüdest. 8. Tizian oli kõrgelt hinnatud hingeelu eritlejana, niihästi piibliteemades kui ka kaasaegsete portreedes. Tizian sai palju tellimusi .................................................................................. . 9. Veronese maalis piiblistseene psüholoogiliselt pealiskaudselt, kuid elurõõmsalt ja värviküllaselt (dekoratiivseid kompositsioone). Nendes on vastuoluline see, et neis on raske
järeleaimamatuks. ,,Arnofini abielupaar". 13. Milliseid stseene ja isikuid võib näha Matthias Grünewaldi peateoses? Tema peateoseks on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud ristilöödu.Haarava selgusega on esitatud teoloogiline idee Jeesus Kristuse ühteaegu inimlikust ja jumalikustloomusest. Vaesepoolsed ahastavad figuurid Maarja, apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdaleena. Välimise tiivapaari avanemisel ilmuvad nähtavale pildid, mille sõõmsalt pidulikud värvid vastanduvad välisküle karmile ülevusele. Kujutatakse Maarja kuulutust, Kristuse sündi ja taevasseminekut. 14. Albrecht Dürer ja Pieter Brueghel vanem ( kirjelda loomingut, tööd jne. ) Albrecht Dürer. Kõrgrenessanslik looming. Mitmekülgne kunstnik ja teadlane, muuhulgas ka
ta on käed rusikasse pigistanud, räägib see, et ta on pinges või millegi peale vihane. Meie, oma vaatlusalust jälgides, panime seda hästi tähele, sest laps ei rääkinud eriti (enamjaolt pudikeeles, millest meie aru ei saanud) ning sepärast väljendas end peamiselt zestide, näoilme ning hääle intonatsiooniga. Kui laps toas ringi kõndis, siis olid tal käed vabalt kõrval, kui ta aga natuke jonnis või kui talle miski ei meeldinud, hoidis laps kramplikult millestki kinni (Nt. kui Maarja lapse õhkuviskamise lõpetas, ei tahtnud ta kuidagi Maarja pöialdest lahti lasta). Samuti laiutas Käku mitu korda käsi ja näitas asju näpuga. · Käte-silmade koordinatsioon Laps näeb seost oma käe liikumise ja selle tagajärgede vahel. (Näiteks tõmbab soovitud mänguasja enda poole, tõmmates selle külge seotud nöörist.) Hoiab mõlemas käes kahte väikest eset korraga. Tahab end ise riidesse panna. Meeldib veeretada, visata ja isegi ka püüda nii väikseid kui suuri palle
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Jaanika Karp TURUNDUSPLAAN Juhendaja Maarja Nõmme TARTU 2016 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................3 2.MISSIOON.................................................................................................................................................3 3.VISIOON...............................................................................................................................................
tehnikaks. Tema teosed on tihti kontrastsed, aga alati varjundirohked ning värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, vaid näha on pintslitõmmete jälgi. Tema vanaduses maalitut teostes on värvi tihti väga paksult ja seda on lõuendile kantud mitte ainult pintsliga, vaid vahel ka sõrmedega. 7. Nimeta töö, mis tõi Tizianile kuulsuse. Vaata selle reproduktsiooni ja kirjelda seda. Tiziani kuulsaim teos on altarimaal ,,Maarja taevaminek" , kus Maarja ja pühakute rüüdest moodustub kolmnurkne kompositsioon. (õpikus lk 76) Tiziani altarimaal "Maarja taevaminek" valmis suure Veneetsia kiriku Santa Maria dei Frari jaoks. Altarimaali tellinud mungad ei tahtnud valminud tööd esialgu vastu võtta, sest neile ei meeldinud värvide meelelisus ja figuuride emotsionaalsed poosid. Kompositsioon maalil "Maarja taevaminek" on spiraalina ülespoole kulgev, meeldejääv. Huvitav on püha kolmainsuse kujutamine: kahe apostli
· Chartrese´ katedraal · Reims ja Amiensi Kesklöövi kõrgus kasvas Katedraali põhiplaan: · Pikihoone ladina rist, 3-5-lööviline, basikaalne · Transept mitmelööviline · Kesklöövi osatähtsus suurenes, külglöövid madalad ja kitsad, need jätkusid teiselpool transepti kooris moodustades kooriümbriskäigu · Välisehitistest kabelid, kabelitepärg, pärja keskmes oli suurem kabel, kiriku pikiteljel, Maarja kabel Kirikute välisilme: · Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikud ehk fiaalid ja raiddetailid (ristlillikud, krabid jne) · Tavaliselt 2 suurt torni, 1 läänefassaadil ja teine nelitise kohal (haritorn) · Peafassaadil ka 3 teravkaarset portaali, nende kohal ehisviilud (vimpergid), perspektiivportaal (järjest kahanevad portaalid), keskmise kohal roosiaken ja üleval pool skulptuurid (nn Kuningate galerii) Hilisgootika ajal rohkem kaunistusi
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Lilija Soosaar Ristija Johannes Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Piiblilugu Ristija Johannesest 3 1.1. Ristija Johannese sündimise ettekuulutus 3 1.2. Maarja külastab Eliisabeti 3 1.3. Ristija Johannese sünd 4 1.4. Ristija Johannese kasvamine 4 1.5. Ristija Johannese jutlus 4 1.6. Jeesuse ristimine 4 1.7. Ristija Johannes satub vangi 5 1.8. Jeesus vastab vangistatud Ristija Johannesele 5 1.9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
