Stalini eestvõttel likvideeriti teadusharusid, nt geneetika. NSV Liit eraldumine maailmast tõi kaasa üha enam maha jäämist. Isikukultus omandas seninägematu ulatuse. Kui Stalin ei saanud olla kõige tähtsam, siis oma võimu kindlustamiseks kasutas ta võimuvõitlust. 1948.aastal allutas NSV Liit Kesk ja Ida-Euroopas kommunistliku diktatuuri. Kohe pärast saabumist moodustati Ajutine Valitsus, mis tegi ümberkorraldusi, nagu maareform. NSV Liit kõrvaldas isemõtlejaid ja neid, kes ei soovinud Moskvale alluda. Olid tekkinud Moskva satelliitriigid. Kommunistid said võimu Ida-Saksamaal ja sellega loodeti saada võim üle kogu saksamaa, aga see ebaõnnestus. 1949 kuulutati välja Saksa Demokraatlik vabariik. Stalini viimastel eluaastatel süvenes terror ja maailmavallutus kavad muutusid suurejoonelisemaks. Juutide laiaulatuslik represseerimine. 5.märtsil 1953 suri Stalin. Peale
Sakslased lahkuvad Eestist likvideeritakse Eestis baltisaksa rahvakild ja nende kultuur Põhiseadus eesrindlik, sest rahvavõim suur, naistele anti luba valida Maareform - lõpuks antakse maad millest on unistatud ning võtab enamlastelt võimu ära et Eestit õõnestada Olulised reformid vabadussõja järel Aprillis 1919 valitakse Asutav Kogu 120 liiget valimisõigus vähemalt 20-aastastel Võidavad vasakpoolsed jõus 1919 oktoobris kiidetakse heaks radikaalne maareform Riigistatakse kogu mõisate ja kirikute omanduses olev maa Baltisakslaste nõrgestamiseks ja kommunistliku propaganda leviku takistamiseks Mõisatele jäetakse 50ha mõisasüdamed Võõrandatud maa eest makstakse hüvitist Luuakse 55 000 talukohta 15. juuni 1920 võetakse vastu põhiseadus Vasakpoolsete mõjul jäetakse välja presidendi amet Põhiseadus annab äärmiselt palju volitusi parlamendile
3.Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse avalikule arvamusele? Mõnekümneohvriga mässukatse äsitas rahvast just kommunistide vastu. 4.Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile? 5.Miks sai Eestile 1930ndatel aastatel saatuslikuks, et demokraatlik kord kadus Vaikival ajastul? 1930. aastal tegi riigipöörde Päts. Kasutas juhust ja saatis riigikogu laiali ja hakkas valitsema ebademokraatlikult, sõjas mittedemokraatlikud riigid kaotasid oma vabaduse. 6.Miks oli Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline? Sest riik sai maa tagasi. Keeruline seepärast, et ei tahetud maad tagasi anda. 7.Kuidas mõjutas Suur majanduskriis Eestit? 8.Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus) Lõid oma organisatsiooni, püüdsid taastada tugevat riiki 9.Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? 10.Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? 1920
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldus...
EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigip...
Nõukogude Venemaa jaoks praktiliselt ainsaks väliskaubanduse aknaks ning sealt saadi hulgaliselt tellimusi). - Eesti Pank andis kergelt laene uute ettevõtete loomiseks. - Kaupade puudus siseturul ja sõjaajale järgnenud tarbimisbuum lõi eeldused uute ettevõtete loomiseks, mis pidid rahuldama kasvavat sisetarbimist. - Head põllumajandusaastad ja õnnestunud maareform. 2. Majanduskriis 1923 1924: 1923 algas Eestis majanduse langus, mille põhjusteks oli: - 1922 sulges Nõukogude Liit oma turu Eesti toodangule ja katkestas riiklikud suurtellimused. - See tõi enesega kaasa paljude idaturule orienteeritud ettevõtete pankrotistumise ja kasvatas tööpuudust. - Eesti kaup ei olnud Euroopas konkurentsivõimeline.
39- Eesti NSV valitsemine 1944. suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas. Nomenklatuuri moodustavad partei keskkommitee töötajad, rajooni- ja linna partei ametnikud majandite juhid, täitevkommitee liikmed. Nomenklatuuri abil kontrollitakse ühiskonda ja selles toimuvat. Parteis toimub sisemine puhastumine heidetakse parteist välja kodanlikke natsionaliste. Valimised- Demokraatia nõukogude m...
Haavatuid oli 10 105 meest. Rahaliselt maksis sõda 110 miljonit kuldfranki. See oli tolleaegse rahakursi järgi üle 80 miljoni krooni. Eestit aitasid Vabadussõja ajal eriti Inglise laevastik ja Soome, Rootsi ning Taani vabatahtlikud. Sõjavarustusega toetasid ka Inglismaa, Ameerika Ühendriigid ja see oli väga hinnatav. Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla ja loovutas kõik Vene riigi varandused, mis olid Eesti pinnal. Omariiklus Kohe iseseisvumise algpäevil leidis Eestis aset maareform, mida viidi läbi uute asuniketalude pärisomandiks kuulutamise. Endistele mõisnikele maksti võõrandatud maade eest tasu ja meil võimaldati osa oma maast säilitada. Asundustalude suuruseks kujunes umbes 30 hektarit. Asunikud said uue elu alustamiseks ka riiklikku toetust. Vabadussõjast osavõtnuile tehti erilisi soodustusi ning vabadusristi kandjad said maad autasu korras. Teiseks erakordseks saavutuseks oli kultuurautonoomia kehtestamine vähemusrahvustele. Seadus kehtestati juba 1925
o Vene keskvalitsust oli hakanud suhtuma kriitiliselt balti agraarolude suhtes + mõisamajanduse skeem (kuidas oli võimalik ehitada häärbereid, uued tuluallikad) Algselt müüd Lääne-Euroopasse ja Venemaale vilja, vilja põletamisel sai viina, mida müüdi vene sõjaväele, sellest järele jäänud praak toideti nuumpullidele, kelle sõnnikuga sai jällegi väetada vilja (nuumpullid läksid ka Venemaale). Samuti oli sissetulekuallikateks koormised. 1919 – maareform MÕISATE KAOTAMINE 7. Eestlaste kujunemine kirjaoskamatust rahvast kirjaoskajaks rahvaks kattub 4. alates jesuiitidest 8. Eestlaste muinaküladest uhkete linnadeni 20. saj Linnade kujunemine (millised, kuidas nad välja nägid, erinevad stiilid – barokk, renessanss, klassitsism) Linnused olid muinasaja lõpul valdavalt mullast ja puust, kombineerituna kivivallidega Linnaarhitektuur keskajal Linnad hakkasid tekkima 13
· Valitsus nimetati Rahvakomissaride Rosenbergiga. Nõukoguks. · Kindralkomissari kõrvale loodi eestlastest koosnev Eesti omavalitsus, mida juhtis Hjalmar Mäe. Keelas tegutseda kaitseliidul Lubas tegutseda omakaitsel Hakata teostama maareformi, mille käigus Tühistati maareform, kolhoosid ja sovhoosid loodi ka esimesed sovhoosid ja kolhoosid. likvideeriti. Põllumajanduses kehtestati kohustuslik Igale talule määrati kohustuslik müüginorm, riiklik kokkuost äärmiselt madalate kuid see ei laostanud talusid. hindadega, mis talud laastasid. Püüti Eestit majanduslikult võimalikult palju Andsid materiaalset abi sõjapurustuste laostada. likvideerimisel.
a alanud desarmeerimiskonverentsi. Kuna samal ajal üldine rahvusvaheline kliima paranes ning otsene hädaoht Eestile vähenes, siis näis koostööst Rahvasteliidu raames piisavalt julgeoleku tagamiseks. 6 Majandus Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10.oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Kõigepealt said maad vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud soovijad. Asunike põli ei olnud kerge, sest enamik alustas täiesti tühjalt kohalt, kuid tänu värskete maaomanike töökusele jõudsid uued talud kiiresti järjele.
Ida- Saksamaal valitses tugev kommunism ja selle mõju oli negatiivne majandusele. Inimesed teadsid, et Läänes on hea elu ja põgenesid. 1961.aastaks oli Läände põgenenud juba 2,6 miljonit inimest Lääne-Berliini kaudu. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Müüri pikkuseks oli 166 km. Müür oli külma sõja sümboliks. Kuuba kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale
KESKAEG (13.-16. sajand) EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Muistset vabadusvõitlust on loetud üheks esimeseks sammuks eesti rahva kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal. Põhjused: - Sakslaste, rootslaste ja taanlaste soov suurendada oma asuala. - Sakslased soovisid balti alistamatusega saada maad ja sõjatulu. - Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. 1210- Ümera lahing. Eestlased võitsid. 1217- Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219- Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taanlased võitsid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke. (Ristimine tähendas rahva alistamist). Ristisõda- sõda, mida korraldati katoliku kiriku õhutusel, selle ettekäändeks oli inimeste ristimin...
o Vene keskvalitsust oli hakanud suhtuma kriitiliselt balti agraarolude suhtes + mõisamajanduse skeem (kuidas oli võimalik ehitada häärbereid, uued tuluallikad) Algselt müüd Lääne-Euroopasse ja Venemaale vilja, vilja põletamisel sai viina, mida müüdi vene sõjaväele, sellest järele jäänud praak toideti nuumpullidele, kelle sõnnikuga sai jällegi väetada vilja (nuumpullid läksid ka Venemaale). Samuti oli sissetulekuallikateks koormised. · 1919 maareform MÕISATE KAOTAMINE 7. Eestlaste kujunemine kirjaoskamatust rahvast kirjaoskajaks rahvaks kattub 4. alates jesuiitidest 8. Eestlaste muinaküladest uhkete linnadeni 20. saj Linnade kujunemine (millised, kuidas nad välja nägid, erinevad stiilid barokk, renessanss, klassitsism) · Linnused olid muinasaja lõpul valdavalt mullast ja puust, kombineerituna kivivallidega Linnaarhitektuur keskajal · Linnad hakkasid tekkima 13
Eriti 1960. aastatest 1980. aastateni toimunud võõrtööjõu sissetoomisega langes eestlaste osakaal Eesti elanikkonnast 1989. aastaks 61,5%-ni. 1990. aastal toimusid Eestis esimesed vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti uus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne. Eesti NSV majandus Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945-1945 toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30 protsenti põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse kollektiviseerimist. Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastalmärtsiküüditamine. Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust
allutada kogu vaimset elusfääri valitseva reziimi kontrollile. Majandus Majandust iseloomustas tööstuse eelisarendamine. Virumaa põlevkivipiirkonnas hakati suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Laiendati masina- ja metallitööstust. Läbi kogu Nõukogude aja oli põhirõhk rasketööstusel, mis oli orienteeritud peamiselt idapoolsetele ja mitte Eesti majanduslikele huvidele. Nõukogulik maareform tähendas ennekõike sundvõõrandamist ehk maade riigistamist. Aastatel 1944-1947 sundvõõrandati eestis 927 000 hektarit maad. Sellele järgnes kolhooside asutamine, mille hõlbustamiseks, inimeste hirmutamiseks, korraldati ka 1949. aasta massiküüditamine. Kehtestati ka majanduse riiklik planeerimine ehk käsu- ja plaanimajandus: nõudmised kirjutati ette Moskvast ja koha peal pidi neid püüdma täita.
Bolševikud - ru töölispartei poliitilised esindajad, enamlased Bosnia kriis - 1908-1909;Bosn-Her,Tür,Ser,Aust-Ung;Aust-Ung tahab Bos alasid;Bos-Hert liidetakse Aus-Ung Briand-Kelloggi pakt - 1928, mõistab hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi Compiegne’i vaherahu - antant-saksamaa vaherahu, demilit rein, loobuma relvastusest Eesti Asutav Kogu - parlament 19'-20', Estonia teater, Tõnisson, Päts, 4 erakonda Eesti maareform - maaomandite riigistamine, uued talukohad, sundvõõrandamine Eesti majanduskriisid – 1923, 1930ndad - 23 - väike kriis kuna maailma riikide majandus oli tihedalt seotud, 29 - 33 suur depressioon, näljamarsid, kohanematus maailmamajandusega, kaupade ületootmine, valestimajandamine Eesti Rahvameelne Eduerakond - Tõnisson, konstitutsiooniline monarhia Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral.
juunil kogunenud demonstrandid võtsid üle valitsusasutused. Samal õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosesis peaministriga Johannes Vares-Barbarus. Algas puhastustöö riigiaparaadis, võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte.. Juuli alguses saadet laiali Riigikogu. Ennetähtaegseteks valimisteks loodi Eesti Töötava Rahva Liit, et viia NLile sobilikud isikud riigikokku. Valimised olid ebademokraatlikud. Uus Riigivolikogu nimetas Eesti üle ENSVks. Otsustati teostada maareform ning natsionaliseerida suurettevõtted ja raha-asutused. 6. augustil 1940 inkorporeeriti ENSV Nõukogude Liitu. Seadusandlikus võimuorganiks sai Ülemnõukogu, kelle ülesanne oli heaks kiita Moskva korraldused. Täidesaatvat võimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Viidi läbi natsionaliseerimine. Majandus allutusi tsentraliseeritud juhtimisele. Algas tööstuse forsseeritud arendamine. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond
Päll Arnold Veimer ENSV valitsusjuht 1944-51 Veimer MAJANDUS ● Sõjakahjude likvideerimine ● Põhieesmärk tööstuseettevõtete taastamine ja uute ettevõtete rajamine. ● Esmalt hakatakse taastama põlevkivipiirkoda. ● Rajatakse uued linnad: Kohtla-Järve, Sillamäe. Kohtla-Järve Sillamäe PÕLLUMAJANDUS ● Viiakse läbi uuesti maareform ● Talud anti põliseks kasutamiseks. Maale rajati hobulaenutuspunktid ja masina-traktorijaamad. Hobulaenutus bordell?? H A-HA-HA. :’) SELGE ● 1947 rajati Eestisse esimene kolhoos - Saaremaal V.Kingissepa nim. kolhoos ● Suurem kolhooside asutamise algas 1949.aasta märtsi lõpus Repressioonid ● Pärast sõja lõppu jätkus inimeste arreteerimine ● u 25 000 inimest arreteeriti 1944.aastast 1950.alguseni ● 25.-26.märts 1949 II suurküüditamine
2. Inimesi kditati aastatel 1944-1954 ligikaudu 30000. 3. Metsavendi kiusati taga. 4. Lisandus vaimne vgivald, propagada. 5. l vastu 26. mrsti 1949. aastal kditati rongidega 20722 inimest, enamasti Prnu, Valga ja Viljandimaa maakondadest, kuna seal olid rikkamad alad. 6. 1959. aastal prdus peale Stalini surma ENSVsse tagasi ligikaudu 30000 kditatut ja arreteeritut. Majandus ja rahvastik : 1. Kollektiviseeimine ehk kolhoseerimine ehk kolhooside loomine maa piirkondadesse - 1) Maareform - enamus maad riigistati, koondati loomad ja tehnika kolhoosidesse hiskasutusse. 2) Kujutati ette, et inimesed on rahul ainult sellega, et tehakse hiselt td, aga saadakse vhe palka selle eest. 3) See kik tekitas inimestes pahameelt, kadus huvi t tegemise vastu. 4) Et inimesed ei hakkaks vastu ja hineksid kolhoosidega tuli neid hirmutada - mrtsikditamine, peale seda tusis kolhoosidesse linud inimeste arv mrgatavalt. 2. Industrialiseerimine ehk rasketstuse eelisarendamine -
3. Metsavendi kiusati taga. 4. Lisandus vaimne vägivald, propagada. 5. Ööl vastu 26. märsti 1949. aastal küüditati rongidega 20 722 inimest, enamasti Pärnu, Valga ja Viljandimaa maakondadest, kuna seal olid rikkamad alad. 6. 1959. aastal pöördus peale Stalini surma ENSVsse tagasi ligikaudu 30 000 küüditatut ja arreteeritut. · Majandus ja rahvastik : 1. Kollektiviseeimine ehk kolhoseerimine ehk kolhooside loomine maa piirkondadesse - 1) Maareform - enamus maad riigistati, koondati loomad ja tehnika kolhoosidesse ühiskasutusse. 2) Kujutati ette, et inimesed on rahul ainult sellega, et tehakse ühiselt tööd, aga saadakse vähe palka selle eest. 3) See kõik tekitas inimestes pahameelt, kadus huvi töö tegemise vastu. 4) Et inimesed ei hakkaks vastu ja ühineksid kolhoosidega tuli neid hirmutada - märtsiküüditamine, peale seda tõusis kolhoosidesse läinud inimeste arv märgatavalt. 2
välja töötada põhiseadus. Valimistel osalesid kõik Eesti poliitilised parteid peale enamlaste. Enamuse 120-liikmelises Asutavas Kogus said vasakpoolsed parteid. Asutava Kogu esimeheks sai sotsialist August Rei. Mida Asutav Kogu tegi? · pani ametisse uue valitsuse (ees Otto Strandmann) · deklareeris veelkord Eesti iseseisvust · võttis vastu maaseaduse (oktoobris 1919). Selle järgi tuli mõisnike maad jagada talupoegadele. Teiste sõnadega - käivitus maareform! · võttis vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse (15. juunil 1920) IV Landeswehri sõda 1919. aasta maikuus otsustas Eesti väejuhatus kanda sõjategevuse Eesti piiridest väljapoole. Narva alt Peterburi suunal ründasid koos eestlased ja vene valgetest koosnev Põhjakorpus. Lõunasuunal rünnates vallutasid eestlased Pihkva (!), Põhja-Läti puhastati enamlastest. Olukord Lätis: iseseisev Läti Vabariik kuulutati välja 18. novembril 1918. Valitsuse
määrati insuur. 14.12.12 1937 kutsuti kokku rahavus kogu ülesanndeks uue põhiseaduse koostamine. Saedusandlik võim muudeti 2 kojaliseks oli riigivolikogu 80 liigt ja riigi nõukogu 40 liiget. Esimene president K.Päts 1938. Eesti Vabariigi majandus Majandus arengu lähte kohad. Tööstus üles ehitatud vene turu nõuedele vastavalt. 1922 lõpetas tellimise eestis, 1923 eesti majanduskriis. I 1919-1924 Sõja järgne majanduslik ülesehitus, 1919.10.10, võeti vasu maareform, pankade loomine. II 1925-1927 Põllumajanduse tõus, hakkati rakendama uut majanduspoliitikat. Eesti talud olid, kes kasvatasid piimakarja, või tootmine, arenes esimene piimatööstus. III1928-1930 rahareform, rahaühikuks sai kroon, majandus oli kõrgperioodis põlevkivi tootmis algus. IV 1931-1933 Majanduskriis V 1934-1940 uus majandus tõus mis järgneb majanduskriisile. Riik hakkas majandust reguleerim, loodi riiklikud aktsia seltsid. Eesti või,-liha,-muna eksport. Eestist
· Asutav kogu võttis 15. Juuni 1920 vastu Eesti esimese põhiseaduse, mis sätestas nt: Kodanikuõigused (täielik võrdsus vaatamata rahvusele, soole jne) Isiku- ja korteripuutumatuse Sõnavabaduse, Usuvabaduse · Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline, sajast liikmest koosnev riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus, valitsuse juht oli riigivanem · Asutav Kogu lõpetas oma tegevuse 20.detsember 1920, ametisse astus I riigikogu Maareform · Aluseks 10.oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus · Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, kariloomad jne · Loodi 55000 uut asundustalu: esimesena said maad Vabadussõjas silma paistnud sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad · Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega · Tekib Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht
esindusülesandeid. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Enamus maadest jagati välja. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923 aastal kaasa kriisi. Välispoliitika- Eesti Välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Hinnates võimalikke julgeolekuriske, tõstsid eesti
Mahavõetud Karotamme jäämine Eestisse kolhooside loomist läbi 1940. aastal alustatud välistati nii Kremlis kui ka Tallinnas. Ta kutsuti (ning Saksa okupatsiooni ajal tühistatud) Moskvasse, kindlustati elamispinnaga ja maareform see tähendab, anti suuremate suunati Ühiskonnateaduste Akadeemia talude arvel maad väiketaludele ja aspirantuuri. Nii sai alguse Karotamme maatameestele. Seaduse 1940. aasta maareformi teaduslik karjäär. Samas tähendas Moskvasse
–1950. aastal kollektiviseeriti põllumajandus sunniviisil. Suur osa toonastest omanikest ja majanduseliidist kas vangistati või saadeti 1941. ja 1949. aasta suurküüditamistega Venemaa põhjapiirkondadesse ning Siberisse. Eesti loodusvarad ja tootmisvõimsused allutati otseselt NSV Liidu keskvõimule Maareform viidi põhiosas lõpule juba 1945. a kevadeks, kuid selle täiendamine ja parandamine jätkus 1947. aasta suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmajoones maa sundvõõrandamist (riigistamist): aastatel 1944 – 1947 riigistati Eesti NSV-s üle 927 000 ha maad. Maareformi lõpuks oli territooriumil ligikaudu 136 000 talumajapidamist. Sellest 1/3 moodustasid uusmaa- ja juurdelõigete saajad, 1/3 maareformiga vähendatud talud, 1/3 reformist puutumata jäänud majapidamised, nn. riiklik reserv. Talude mx suurus 30 ha. Saksa võimuga koostööd teinud peredel mitte suurem kui 5-6 ha (neilt võõrandati
Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Talunikud pidasid norme kurnavaks, kuid need polnud mõeldud talude väljasuretamiseks. Vaatamata jätkuvale sõjale suutis põllumajandus mingil määral toibuda. Külvipind ja saagikus jäid küll 1944. aastal sõjaeelsele tasemele veel veidi alla. Kariloomade arv aga juba ületas selle. Pettumuseks eestlastele kujunes sakslaste otsus mitte tagastada natsionaliseeritud varasid. Nõukogulik maareform tühistati, kuid enamik talunikke jäi maakasutajateks. Alles 1943. aastal sa alguse maade tagastamine, mis arenes väga aeglaselt. Loodi hulk riiklikke aktsiaseltse, mis monopoliseerisid sageli terveid majandusharusid. Üldine elatustase sõja-aastail langes. Eriti raskesse olukord sattusid linnaelanikud, nende vajadusi ei suudetud rahuldada. Vastumeelsust sünnitas asjaolu, et sakslaste normid olid suuremad eestlaste omadest.
aastal alla kirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930.aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Stalinlik Venemaa ja hitlerlik Saksamaa tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samas ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. II MS puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele totalitaarriikidele. Majanduse areng Olulisim ümberkorraldus majanduse alal oli maareform · Riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele · Nii tekkis 35 000 uut asundustalu · Selle tulemusena sendus senine suurmaapidamine(mõisad) väikemaapidamisega(talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele Tähtsaimaks majandusharuks jäi põllumajandus, mille arendamisele aitas riik igati kaasa
Vallandus uute ettevõtete asutamise buum. Suurtööstusettevõtete arv kasvas 122-lt 279-ni ehk 2,3 korda. Tööliste arv kasvas ligi kolm korda. Eesti ei huvitanud enam Venemaad, või püüdsid nad Eesti majandust õõnestada. Lääne turgudel ei suutnud enamik Eesti tööstussaadustest läbi lüüa. Eestis arenes jõudsalt põlevkivitööstus ja turbatööstus. Eesti agraarpoliitika põhiteljeks Vabadussõja ajal ja 20. aastail oli ülipõhjalik maareform. Kokku oli Eestis 811 suurt aadlimõisat ja neile lisaks 713 abi- ja karjamõisat ning sadu maatükke. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad, jne. Enamik maadest jagati välja Vabadussõjas silmapaistnud sõjameestele, seejärel ülejäänud soovijatele. Kokku loodi üle 35 000 asendustalu. Suur Kriis 1929 aasta novembris Ameerika Ühendriike vapustanud börsikrahhist alguse saanud majanduskriis levis kiiresti üle kogu maailma, ning 1930
rajati riikliku aktsiaseltsi ,,Esimene Eesti põlevkivitööstus" õlitehased ja Tootsi briketitehas. Tööstuse moderniseerimise ja selle struktuuri muutmise eesmärgil rajati EV perioodil palju uusi ettevõtteid. 1939. Aastal oli Eesti suurtööstuse kogutoodang 2,2 korda suurem kui 1933. aastal ja 1,6 korda suurem kui 1929. aastal, mis oli algne kõrgseisu aasta. 4.4. Põllumajandus Kõige olulisemaks ümberkorralduseks oli maareform, millega loodi uued alused põllumajandusliku tootmise süsteemile. Ometi täitus eesti talupoja ammune unistus saada maad, muutuda taluperemeheks. Maareformiga kujundati Eesti põllumajandus lõplikult ümber väikemajapidamis-süsteemiks. Reformi tulemusena kattus maa tihedalt iseseisvate väikemajapidamistega. Rahvas sai maa üle peremehelikud õigused. Peremehetunne virgutas looma uusi väärtusi.
abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik. See doktriin viis USA-Iisraeli erisuhete tekkeni ning teatava lähenemiseni araabia monarhiatega, kes kartsid sotsialismiideede levikut Lähis-Ida riikides. 12. Kuuba kriis 1962. (eel - ja järellugu) 1959 kukutasid Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori F.Batista. Castro uue valitsuse teostatud maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viis suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele liitlaseid võimaliku konflikti korral USA-ga. Kuubale tuli rõõmuga appi Nikita Hrustšovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva mõjusfääri ning seal
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. ...
Kulminatsiooniks 1950. EKP VIII pleenum. Algas tööstuse taastamise sildi all rasketööstuse eelisarendamine, mis oli Eestile suhteliselt võõras. Sooviks oli siduda liiduvabariikide majandus NL majandusega. Tooraine NLst, toodang Nõukogude Liitu ja võõrtööjõu sissetoomine. Eelisarendama hakati masina-, metalli-, keemia- ja põlevkivi tööstust. Eriti tormiliselt viimast. Kergetööstus muutus teisejärguliseks. Erasektor kaotati. 1947.a. 1944 septembris taastati 1940. maareform. Talude maks. suurus võis olla 30 ha, ülejäänu jagati uusmaasaajatele. Võeti ära maad inimestelt, keda süüdistati kollaboratsionismis. 173 äravõetud maadest jäeti riigifondi, need jäid ülesharimata. 1947.a võeti vastu otsus kolhooside loomiseks ja kulakluse likvideerimiseks. Selleks, et talud astuksid kolhoosidesse suurendati maksukoormat e. riiginorme. Suurte talude maksud ulatusid kuni 100%. Kulak käsutas võõrtööjõudu ja omas põllutöömasinaid
21.-23. juunil aset leidnud Riigivolikogu istungjärgul selgusid kommunistide tegelikud sihid. Alustuseks nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja otsustati paluda selle vastuvõtmist NSV Liitu. Ühtlasi alustati Eesti NSV konstitutsiooni väljatöötamist ning vabastati K. Päts presidendi kohalt (juuli lõpupäevil küüditati ta koos perekonnaga Nõukoogude Liitu). Samal istungijärgul otsustati teostada maareform ning natsionaliseerida suurettevõtted ja raha-asutused. 6. augustil 1940. a. Rahuldas NSV Liidu Ülemnõukogu ,,eesti rahva palve" ning inkorporeeris Eesti NSV Liidu koosseisu. Sellega oli anneksioon teostunud. Võimuaparaadi ümberkorraldamine. 25. Augustil 1940. a. võttis Riigivolikogu vastu eesti NSV konstitutsiooni, mis oli koostatud Nõukogude Liidu põhiseaduse eeskujul. Seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülemnõukogu, mis moodustati Riigivolikogu
aastat Täidesaatev võim valitus+riigivanem valitsus+peamin. valitsus+peamin. Riigipea - Riigivanem President Riigikord Parlamentaarne Vabariik Presidentaalne Vabariik Presidentaalne Vabariik Pilet 21 Majandus Eesti Vabariigis Maareform 1919.a Asutav Kogu sisu: mõisnike maavaldused riigistati jagati soovijatele, eelistati vabadussõjas osalejaid; koolidele; rahvamajadele; Tekkis palju uusi asundustalusid. *majanduslik buum *võetakse palju laene *rajatakse ettevõtteid 1923 saabus kriis Venemaa turg kadus, laenude tagasimaksmine Majandus vajas ümberkorraldamist: 1)orienteeriumine vene turult Lääne-Euroopa turule
Sõda siiski jätkub. Eesti Vabadussõda 1918-1920 · 1. veebruar 1919. a. Valga, Võru vabastamine. · 4. veebruar 1919. a. Petseri vabastamine. · Veebruaris 1919. a. lahingud L-Eestis. Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja ruumis murti Punaarmee vastupanu. Eesti Vabadussõda 1918-1920 · veebruar 1919. a. mäss Saaremaal. · 5.-7 aprill 1919. a. Asutava Kogu valimised. · 24. aprill 1919. a. AK kokkutulek ESTONIAS. · 10. oktoober 1919. a. Maareform Vabadussõja tegevuspiirkond Leitnant Julius Kuperjanov Suurtükipaat ``Lembit`` Miiniristleja ``Lennuk`` Miiniristleja ``Vambola`` Enamlaste soldatid Soomusrong ``Onu Tom`´ Suurtükid positsioonil Eesti Vabadussõda 1918-1920 Sõda Landeswehriga 1919. a. 5. juuni- 3. juuli Baltisaksa vabatahtlikest sõdurid/parunid, kelle eesmärgiks oli Balti hertsogiriigi loomine ja selleks võideldi nii Eesti ja Läti riikide kui ka Nõukogude Venemaa vastu. · 1919. a. 23
8. Tähistage ristikesega neli tõest väidet asjaolude kohta, mis mõjutasid Eesti Vabariigi majanduse arengut 1920. aastatel. (4 p) Suurenes Eesti vahendajaroll Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Vene turu kadumisega tuli Eesti majandus ümber korraldada. Esmatähtsaks majandusharuks kujunes tööstus. Viidi läbi ulatuslik maareform. Alus pandi Eesti keemiatööstusele. Suurem osa neist, kes olid kaupu tootnud Venemaa turule spetsialiseerus ümber Põhjamaade ja Hiina turule. Eesti mark asendati rahareformi käigus krooniga. 9. Valige Eesti poliitikaelus kolm olulist sündmust ajavahemikus 1930 — 1939. Dateerige aastaarvuga. Põhjendage lühidalt oma valikut. (6 p) Iga sündmus koos õige dateeringuga annab ühe ja piisav põhjendus teise punkti.
EESTI MAJANDUSE OLUKORRAST 1900 1918. a. Majanduse üldiseloomustus Majanduse areng sõltus ülevenemaalise turu nõuetest ja vajadustest Kohalikul toorainel baseeruv ja kohaliku turu vajadusi rahuldav tööstus oli valdavalt väiketööstus. Tähtsamateks harudeks olid: · mineraalide töötlemine · toiduainetööstus · puidutööstus Perioodil 1900 1913 suurenes tööstustoodang umbes 2,4 korda. Tööstuse kogutoodangus moodustas 1/3 tekstiilitööstuse toodang Teisel kohal oli toiduainetööstus (peamiselt viina ja piirituse tõttu) Kolmandal kohal oli metallitööstus. Kergetööstus andis sajandivahetusel 62 % tööstuse kogutoodangust. Metallitööstus hakkas üle kanduma Tallinnasse, kus paiknes ¾ metallitööstuse ettevõtetest. Narva ja Tallinn andsid kokku 77,9 % tööstuse kogutoodangust. Esimese maailmasõja eel sõjatööstuse ettevõtteid ei olnud. Vahetult enne sõda ehitati laevatehased...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Christi Oolo 11.a klass Miks olid rahvamassid Hitlerist vaimustuses? Referaat Juhendaja: Erika Rummel Viljandi 2008 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. OLUKORD SAKSAMAAL HITLERI VÕIMULE TULEKU HETKEL 5 2. POOLEHOID LIHTTÖÖLISTE SEAS 6 2.1 1.mai kui ametlik riigipüha ja muutused tööliste kasuks 6 2.2 Moodustati üks suur Riiklik Ametiühing 8 2.3 Majanduse areng ja töötuse vähenemine ...
eestööliseks, brigadiriks), a-2) kihtidevaheline mobiilsus - üleminek ühest kihist teise (töölisest - omanikuks, haritlasest - tööliseks ). Kui kihtidevaheline mobiilsus on võimalik, on tegemist avatud, kui ei ole, siis - suletud ühiskonnaga. b) sotsiaalsete gruppide (kihid, klassid) positsiooni muutumine teiste gruppide suhtes (n. kodanlik revolutsioon tõstis kodanluse ja langetas feodaalide klassi positsiooni; maareform võib tõsta talupoegade sotsiaalset staatust). Eristatakse ühe sugupõlve jooksul toimuvat ja sugupõlvede vahelist vertikaalset mobiilsust (võrreldakse isa ja poja sotsiaalset staatust). SIIRDEARV = inimeste osakaal (%) sotsiaalses grupis, kes teatud aja jooksul siirduvad teistesse (kõrgema või madalama positsiooniga) gruppidesse. LÄHTEARV = inimeste osakaal (%) sotsiaalses grupis, kes on teatud aja jooksul sinna tulnud teistest (erineva positsiooniga) gruppidest.
araabia riikides võeti rahuleping vastu pahameelega Islamirevolutsioon Iraanis: maailma suurimaid naftatootjaid, naftavarude avastamine pani aluse tööstuse arengule, millega kaasnes läänelike väärtuste sissetung, islami usujuhid tõrjuti positsioonidelt ja pol hakkasid määrama majhuvid 1960. aastail alustas šahh Pahlavi nn valget revolutsiooni e ulatuslikku läänestamist – naistele meestega võrdsed õigused, maareform, arendati tööstust, moderniseeriti haridus- ja tervishoiusüsteemi, uuendused lammutasid senise patriarhaalse elukorralduse maal, tuh talupojad linna, moodustades baasi uuendusi taunivale islamiliikumisele – mahasurumiseks kasutas šahh armeed ja salapolitseid, vägivald tekitas pahameelt liberaalsetes valdkondades 1970. aastatel kasvas rahuloematus üldiseks vastuhakuks, juhtis Pariisi põgenenud usujuht ajatolla Homeini
1 ha ★ Jõgede arv ja kogupikkus Vooluveekogusid on umbes 7000 ning nende kogupikkus on umbes 31 000 km ★ Meresaarte arv ~1500 ★ Rannajoone pikkus 3794 km Põhjalikud vastused B-osa: 1. Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. Olulisemad sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupiltimõjutanud: ★ Maareform ★ Küüditamised ja kollektiviseerimine ★ Nõuk. Piiritsooni moodustamine ★ Põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine ★ Ulatuslik maaparandus ★ Linnastamine Sotsiaal-majanduslike mõjude peamisedpeegeldused maakasutuses ja maastikupildis: ★ Põllumajandusliku maa osakaalu langus ★ Metsa osakaalu suurenemine ★ Looduslike rohumaade osa jätkuv langus
b impordi piiramiseks rakendatavad kvoodid ja litsentsid c riiklikult koordineeritud uurimis- ja arengutegevuse ning teholoogia siirde programme 97 Eesti NSV tööstuse materjali- energia- ja transpordimahukus oli tingitud a kohalike elektrijaamate ja tiheda raudteevõrgu olemasolust b energiakandjate ja tooraine madalatest hindadest NSV Liidus c kohalike põlevkivivarude olemasolust 98 Põrast Vabadussõda läbiviidud maareform oli majanduslikust seisukohast vaadatuna a progressiivne, sest lõi eeldused efektiivse väiketootmise arenguks b tagurlik, sest lõhkus hästi funktsioneeriva mõisatootmise (suurtootmise) c paratamatu, sest valdav osa mõisate omanikest oli Eestist lahkunud 99 Pärast II maailmasõda Eesti põllumajandus a spetsialiseeriti valdavalt kodumaise jõusööda ja teravilja baasil liha ning piima tootmisele
b impordi piiramiseks rakendatavad kvoodid ja litsentsid c riiklikult koordineeritud uurimis- ja arengutegevuse ning teholoogia siirde programme 97 Eesti NSV tööstuse materjali- energia- ja transpordimahukus oli tingitud a kohalike elektrijaamate ja tiheda raudteevõrgu olemasolust b energiakandjate ja tooraine madalatest hindadest NSV Liidus c kohalike põlevkivivarude olemasolust 98 Põrast Vabadussõda läbiviidud maareform oli majanduslikust seisukohast vaadatuna a progressiivne, sest lõi eeldused efektiivse väiketootmise arenguks b tagurlik, sest lõhkus hästi funktsioneeriva mõisatootmise (suurtootmise) c paratamatu, sest valdav osa mõisate omanikest oli Eestist lahkunud 99 Pärast II maailmasõda Eesti põllumajandus a spetsialiseeriti valdavalt kodumaise jõusööda ja teravilja baasil liha ning piima tootmisele
juudid Lääne-Euroopast Majanduspoliitika: ● Peaülesanne - saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine ● Tööstus- ja kaubandusettevõtted kuulutati sakslaste sõjasaagiks ● Rõhku pandi põlevkivi kaevandamisele ja keemiatööstusettevõtetele ● Jagati abi sõjakahjude likvideerimiseks ● Samas probleemid eesti elanike esmatarbekaupadega varustamisel Põllumajanduses: ● Maareform tühistati, talunikest said maakasutajad, mitte omanikud ● Igale talule kohustuslik müüginorm Kultuuripoliitika: ● Saksa keel õppekeeleks Natsismi ideoloogia levitamine 1944.a. Eestis ● 1944.a. jaanuaris Punaarmee jõudis Narva jõe piirini ● Eestis kuulutati H. Mäe poolt välja üldmobilisatsioon ● 7.veebruaril J. Uluotsa kõne raadios – kutsus mehi mobilisatsiooniga kaasa tulema ● Märtsis Punaarmee pommirünnakud ● 25
). Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad näljahädad). Põllumajanduse põhiprobleemiks oli maaküsimus- suur osa maavaldustest kuulub mõisnikest suurmaaomanikele, samal ajal valitseb talupoegade hulgas terav maapuudus. Maareform toimub peale 1905.aaasta revi-I (Vt all). Välispoliitika: 19.sajandi keskpaigast alates Venemaa rahvusvaheline tähtsus langes (Krimmi sõda 1853-1856) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks. 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast.
metsavendlus. Loodeti ka Lääne abile, aga seda ei juhtunud. Viimane metsavend tabati 1978a. Repressioonid jätkusid massiliste arreteerimiste, mahalaskmiste ja vaimse vägivallaga, 1949 toimus veel üks küüditamine. Selle maskiks oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu. Majanduses viidi nüüd läbi sundindustrialiseerimine laiendati rasketööstust ja kaevandamist. Sellega kaasnes uus võõrtöölise sissevool. Kehtestati käsumajandus. Viidi läbi uus maareform. See tähendas maa sundvõõrandamist ja ümberjagamist. Ümberjaotustest ei kujunenud elujõulisi talusid. 1947 aga loodi nagunii kolhoosid. 70-ndatel alustati venestamist. EKP esimeheks oli moskva-meelne Karl Vaino. Hakati rõhutama vene keele osatähtsust, mis omandas suure ideoloogilis-poliitilise tähtsuse. Vene keelt hakati õpetama juba lasteaedades ja algkoolides vene keelt. Venestuspoliitika pehmenes veidi peale 40 kirja. Kultuurialad olid tohutu ideoloogilise surve all
detsember 1. detsember Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena. Tartus algasid rahuläbirääkimised (Eesti delegatsiooni juhtis J. Poska, Nõukogude 5. detsember Vene delegatsiooni Adolf Joffe). 31. Kirjutati alla vaherahulepe. detsember 1920 3. jaanuar Hakkas kehtima vaherahu. 2. veebruar Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Eesti Vabariik rahuajal (1920–39) 1920 Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit. 26. veebruar Algas rahvaväe demobiliseerimine ja viimine rahuaja olukorda. 15. juuni Asutav Kogu kiitis heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. 1921 Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks. 22. märts Tallinnas asutati esimene reisilennuselts Aeronaut. 13. mai Tallinnas Narva maanteel hakkas sõitma mootortramm. 1922, 3. EKP-d juhtinud Viktor Kingissepp lasti sõjakohtu otsusega maha. mai
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
