Lenin ja kommunism- Juhtis novembris 1917 bolsevistlikku revolutsiooni, kommunistliku partei asutaja ja juht. heast perest, surm 1924. Bresti rahu- 1918.a sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Keskriigid. Venemaa väljus I maailmasõjast, kuid pidi loobuma Ukrainast, Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Soomest ja osast Valgevenest. PILET 9 Eesti iseseisvumine eeldused, I maailmasõja mõjud, Vabadussõda, autonoomia, iseseisvumine, Landeswehr, Tartu rahu, raha- ja maareform, detsembrimäss, suur majanduskriis, Vapsid, Pätsi riigipööre, I-III põhiseadus. Õpik: Eesti ajalugu II ptk 28-34, õp lk 26-71, Atlas lk 16-20 Eeldused- Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud, ajakirjad, algas tööstuse arneg, algas linnade eestistumine, laienes tööstus-ja põllumajandustoodete eksport Venemaale, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus I maailmasõja mõjud- Mobiliseeriti palju mehi, see tõi kaasa tööjõu puuduse,
mõisad ühes nendele kuulunud hoonete, inventari ja tööstusettevõtetega. Ent Saksamaa survel võttis kodanlik valitsus 1926. a. vastu seaduse võõrandatud maade eest rahalise kompensatsiooni maksmise kohta. Rahalise kompensatsiooni omandasid balti mõisnikud, kelle esivanemad olid kohalikelt elanikelt vägivaldselt omandanud maa. Talupoegade niigi suur võlakoormus kasvas veelgi. Kelle huve kaitses selline maareform? Igal juhul mitte eesti talupoja omi! Oma valitsemise algperioodil pööras Eesti kodanlus peatähelepanu tsaari-Venemaa majandussüsteemis välja kujunenud tööstuse säilitamisele ja edasiarendamisele. Selle eesmärgiga kulutati ka suurem osa Tartu rahulepingu alusel Nõukogude Venemaalt saadud 15 miljonist kuldrublast. 1923. a. puhkenud majanduskriisi käigus katkestas oma tegevuse enamik tööstusettevõtteist ilmsiks tuli tööstuse eelisarendamise võimatus. 1924. a
lootsid Eesti poliitikud heanaaberlike suhete sisseseadmst Venemaaga. Nõukogude kommunistliku reziimi olemus normaalseid suhteid "kodanliku" riigiga ei võimaldanud. Oma võimu kindlustanud enamlased polnud kaotanud lootust päästa valla maailmarevolutsiooni ja nihutada riigipiire lääne poole. Sõjas lüüa saanud Saksamaa konkureeris edukalt Inglismaaga Baltimaade turgudel ja taastas kiiresti oma positsioonid Eesti majanduses. Eesti suhteid Weimari vabariigiga komplitseeris radikaalne maareform ja baltisakslaste intriigid. 6 BALTI RIIK Eesti diplomaatia eesmärgiks oli Läänemere piirkonnas sõjalis-poliitilise liidu loomine Skandinaaviamaade, Soome, Poola ja Balti riikide osavõtul. Välja sellest midagi ei tulnud riikide erihuvide ja vastuolude tõttu. Neil oli ka piisav põhjus, ei soovitud võtta julgeolekuriske ning siduda end väikeste ja nõrkade Balti naabritega. Omavahel tülitsesid Poola ja Leedu
Hinnad langesid, sissetulekud vähenesid, paljud talud läksid pankrotti. Tehaseid sulgeti, suurenes tööpuudus. Siiski laastas see kriis Balti riike vähem kui enamikku Euroopat. o 1934-35 algas majanduse kiire areng, mille käigus ületati kriisi eelne tase. o Riigi aktiivne sekkumine majandusellu. 1930.date lõpp o Suurenes inimeste sissetulek ja langes elukallidus. o Toimus edasi kiire areng. o Põllumajandus Maareform o Sundvõõrandati mõisamaad, hooned, inventaarid ja loomad. Moodustati riiklik maafond. Milles jagati maad kehvikutele ja maatameestele, keda hakati nimetama asunikekes. o Järgmistel aastatel laienes haritav põllupind, paranes saagikus, tõusis kariloomade arv, levisid moodsad maaharimisviisid, üha rohkem hakati kasutama masinaid jne. Suurenes ka ühistegevuse roll. Tootmine o Korraldati ümber tootmine.
• põlevkivitööstus Virumaal, • dolomiidikaevandamine Saaremaal Suurimad eraettevõtted: • Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik • Viljandi tikutehas, • Lutheri vineeritehas Tallinnas, • Krulli masinatehas Tallinnas (põllutöömasinad); • Kawe kompvekitehas • jalgrattad, telefonid, raadiod Mis oli maareform ja miks oli see tähtis? 1919 Asutava Kogu otsus, riigistati mõisate maad (u. 1000 mõisat). Maid kingiti Vabadussõjast osavõtnuile ja müüdi maid ka talunikele (pangalaenud vähemalt 55 aastaks). Tulemus: Eesti – väiketalundite maa – üle 100 tuhande talundi. Millised olid tähtsamad: tööstusettevõtted- eelmine tööstusharud- Põlumajandus, talundus, tekstiili-, toiduainete-, paberi-,
KOLMAS MAAILM 1. Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. India Rahvuskongress- India ...
Sellisel moel ümber kujundatud Eesti kavatseti muuta koos teiste Balti riikidega SuurSaksamaa koostisosaks. Majandusolud : allutati SKS huvidele SKS sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine hoiduti röövmajanduslikest sammudest aitas kaasa NL okupatsiooni majanduskahjude hüvitamuisele ja sõjapurustuste likvideerimisele põllumeestele määrati kohustuslikud toiduainete müüginormid ei tagastatud NL poolt natsionaliseeritud varasid NL maareform tühistati üldine elatustase sõjaajal langes linnaelanikke varustati toidu ja tarbeainetega ostulubade alusel sakslaste normid olid suuremad kui eestlastel eestlaste algatusel loodi Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada NL okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. ( toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamine. Eelistati kom reziimi ohvreid, SKS sõjaväes teenivate eestlaste perekondi, paljulapselisi perekondi.
Tallinna Saksa Gümnaasium 9c Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis Referaat Koostaja: Martin Raudsepp Juhendaja: Riina Loit Tallinn 2010 Sisukord 1 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine.............................3 2 NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis......................4 3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5 4 Küüditamine..........................................................................6 4.1 Juuniküüditamine.............................................................6 4.2 Juuliküüditamine..............................................................6 5 Elu Siberis/vangilaagris.........................................................7 6 Hukkamised.............................................................................
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558- Vene väed vallutavad Tartu peapiiskopkonna, 1561- Harju-Viru vasallid. Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande, 1583- Pljussa vaherahu, 1632- Tartu Ülikooli asutamine 1684-Tartu lähedale asutatakse õpetajate seminar , 1686- Forseliuse visiit Rootsi kuninga juurde oma kahe jüngriga , 1696-97- Eesti senise ajaloo suurim näljahäda, 1699- Rootsi-vastane liit 1700- Põhjasõja algus, 1710- Pärnu, Riia ja Tallinna kapituleerumine, 1715- eesti keelne Uus Testament , 1739- Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle toimetatud põhjaeesti keelne piibel, 1765- maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava- nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse, 1783-1796- Asehalduskord ( Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühine asevalitseja) , 1784- Räpina puuaiasõda/ kirjanik August von Kotzebue asutatud esimene teatritrupp Eestis ...
põhiseadus. Nõukogude võimu toodud muudatused 1940. aastal Eesti elus: 1. Võimuaparaadi ümberkorraldamine a) Uus põhiseadus b) Riigivolikogu -> Ülemnõukogu c) Vabariigi Valitsus -> Rahvakomissaride Nõukogu d) Linna- ja vallavalitsused -> täitevkomiteed e) Kohtusüsteem -> nõukogulikud relvakohtud, Politsei -> miilits f) Ainus legaalne poliitiline organisatsioon - EKP (Eesti Kommunistlik Partei) 2. Majandusreformid a) Maareform - kogu maa riigistamine b) Natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid, apteegid, haiglad, kirjastused, toitlustusasutused, suuremad elumajad jne. c) Järsk hinnatõus d) Kroonide asendamine rubladega. 3. Kultuurielu nõukogustamine a) Koolides õpetati marksismi-leninismi & Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni b) Teatrites, kinodes, kontserditel esitati nõukogude autorite loomingut
Venemaal on läbi aegade olnud nendel inimestel väga raske, kes tahavad midagi muuta. Venemaa on nagu seisev vesi. Seaduseprojektid, mille Stolõpin välja töötas: a) usutunnistuse vabadus b) isikupuutumatus c) talupoegade maapuuduse vähendamine d) tööliste olukorra parandamine e) riikliku kindlustussüsteemi sisseviimine f) omavalitsusreform g) kõrg- ja keskkooli reform h) maksureform i) politseireform 2 j) maareform Stolõpini maareformist/agraarreform. Esimese (1905-1907. aasta) Vene revolutsiooni põhiküsimus oli agraarküsimus.. See oli vaja lahendada, et hoida ära uusi rahutusi külas. Isevalitsust toetasid külas mõisnikud ja vaimulikud. Tsarismi ees seisis ülesanne laiendada külas oma sotsiaalset baasi (luua külas soodne pinnas jõuka talupoja tekkimiseks ja saada nad isevalitsuse poole). Jõuka talupoegkonna tekkimist oli senini kuigivõrd takistanud külakogukonna süsteem
tulid Kuubal ei ostetud Kuuba suhkrut. NSVL seadis üles rakette, millega oli võimalik vs USA võimule F. Castro NSVL toel riigistati USA anda tuumalöök peaaegu kogu USAle. juhitud ülestõusnud. ettevõtted Kuubal. Katkesid 22.oktoober 1962 tegi USA president pöördumise Viidi läbi maareform, USA ja Kuuba diplomaatilised avalikkuse poole, Kuuba isoleeriti USA poolt likvideeriti suhted, tihenesid Kuuba ja muust maailmast, USA relvajõud viidi samuti suurmaavaldused. NSVL suhted (sotsialistlik lahinguvalmidusse. Nädal aega kestis avalduste Teravnesid suhted revolutsioon Kuubal)
4. Vastastikuse abistamise pakti sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel. Pakti sisu. 5. Balti Sakslaste lahkumine Eestist. 6. Eesti okupeerimine (Juuni 1940). 7. Juuni pööre. Nuku valitsuse ametisse kinnitamine. 8. Eesti NSV välja kuulutamine. 9. Eesti inkorporeerimine NSV koosseisu. 10. Repressioonid Eestis 11. Natsionaliseerimine 12. Maareform. 13. Rahareform. 14. Esimene massiküüditamine. 1. Kõik teatmeteosed kinnitavad, et Teine maailmasõda algas 1. Septembril 1939. Aastal. Kuid sama hästi võiks öelda, et uue sõja algus peitus juba Esimeses maailmasõjas. 2. 23. August 1939 sõlmisid NSVL ja Hitleri mittekallaletungi lepingu mille juurde kuulus salaleping Molotov Ribbentropi pakt. MRP all pidi Poola jagatama , Eesti Läti, Leedu,
seeläbi kriisi ka Euroopasse. Vähenev tarbimine seoses vähenenud sündidega, vähenenud sisserännetega ja ostujõu puudumisega. Euroopa majandus oli sõjajärgselt nõrk, Ameerika kaupu ei suudetud osta. Majanduskriis levis ahelreaktsioonina USA-st Euroopa riikidesse 1930. aastaks. Eesti aastatel 1929-1934 Enne majanduskriisi arenes Eesti põllumajandus aeglaselt, kuid tõusujoones. 1919. a. maareform oli kaasa toonud põllumajandusliku produktsiooni suurenemise, mis muutis Eesti ekspordivõimeliseks maaks. (Eesti põllumajandus kujundati lõplikult ümber väikemajapidamis-süsteemiks rahvas sai maa üle peremehelikud õigused. Peremehetunne sai aluseks põllumajanduselu edasisele arengule.) 1927-1929. a. kannatasid Eesti alad aga ebasoodsate ilmastikuolude tõttu ikalduse käes, mille kahjudest ei jõutud enne uut majanduskriisi enam toibuda.
Eesti seadused asendati Vene NFSV seadustega,mis Eesti oludesse sobimatusega tekitasid hulgaliselt raskusi. Majandusreformid (5) Natsionaliseeriti nii tööstusja transpordi ettevõtted kui ka kaubandusfirmad ja rahaasutused,samuti suuremad elumajad. majandus allutati tsentraliseeritud juhtimusele Algas tööstuse forseeritud arendamine teiste majandusharude arvel ning Eesti võimalusi ja vajadusi eirates. Agrarreformi käigus oodi riiklik maareform,kuhu arvati kirikult,kohalikelt omavlitsustelt ja Eestist lahkunud isikutel konfiskeeritud valdused,samuti ssuurtaludest tehtud äralõiked Uusmaasaajatele jagatud juurdelõike tulemusena tekkis hulk ebarentaableid väikemajandeid ning tervanesid sotsiaalsed vastuolud. Muutused kultuurivallas (5) kooliprogramme täiendati mitmete kohustuslike õppeainetega(markism,leninism,vene keel,NSV liidu ajalugu ja konstitutsioon) Likvideeriti enamik väikeseid ajakirjandusväljaandeid
Rahvusvahelised suhted XX sajandil Rahvusvahelised suhted Keskriigid Antant 1879 Saksamaa + 1893 Venemaa + Austria-Ungari Prantsusmaa 1904 Inglismaa + 1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs Bulgaaria Sõja algus 28. juuni 1914 atentaat Sarajevos 23. juuli Austria-Ungari ultimaatum Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus üle maailma Pariisi rahukonverents · 1...
riigikord asendus autoritaarsega 13.Millised olid vaikiva ajastu iseloomulikud jooned, põhiseadusega toimunud muutused.?Iseloomulikud jooned olid: Kuulutati välja kaitseseisukord, riigikogu saadeti laiali, jälgiti ajalehti ja ajakirju(tsensuur), kontroll tähtsate asutuste üle ,demokraatlik riigikord asendus autoritaarsega. Loodi presidendi ametikoht, kellel oli õigus tühistada seadusi ja saata riigikogu laiali. Presidendiks sai Päts 14.Mis on maareform? Maareformi käigus võeti mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele, nii tekkis 35 000 talu, suurmaapidamised asendusid väikemaapidamistega, talurahvast kujunes kindel tugi Eestile. 15.Millal toimus vabadussõda, mis olid põhjused, kes sõdisid?Vabadussõda algas 28.novembril 1918. aastal, kui Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita. Punased hõivasid üle poole Eesti mandriosast, sealhulgas Rakvere, Tartu, Võru, Valga
II maailmasõja eellugu ja algus · 1935 saksamaa alustab taasrelvastumist · 1935 berliini rooma telg · 1936 kominterni vastane pakt · 1935 saarimaa ülestõus 1936 Reini relvavaba tsoon · 1936 viidi sinna Saksa relvajõud Hispaania kodusõda (1936 1939) · Sõdisid rahvuslased (võit) o Toetasid: saksamaa ja Itaalia · Vabariiklased o Toetas: NSV LIIT Anasluss · Märtsis 1938 liideti Austria Saksamaaga Müncheni kokkulepe · 1938 september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23. august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-saksa Mittekallaletung. (oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 · Saksamaa ründas Poolat · Seda Loetakse II maailmasõja alguseks! · Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg välksõda. · Suur osa poolat la...
a. Egiptuse ja süüria ootamatu pealetung iisraelile.sõjategevus peatati kuna ÜRO nõudis vaherahu. Tulemus: see oleks lääneriikide ja araabia suhted katkestanud, sest naftamaad kehtestasid naftaembargo ning tõstsid nafta hinda. Lääneriike tabas energiakriis. Camp Davidi rahu-1979.a. egiptus sai tagasi siinai ps ja teised riigid suhtusid sellesse pahameelega. Islamirevolutsioon Iraanis-1979.a. .. 1960.a anti naistele meestega võrdsed õigused, teostati maareform,arendati tööstust, moderniseeriti tervishoiusüsteem ja haridus, talupojad suundusid linna. 1970.a tekkis rahulolematus mis muutus vastuhakuks mida juhtis homeini. Sahh loobus võimust. Homeini tuli kodumaale tagasi ja iraan kuulutati islamivabariigiks. Tema eesmärk oli taasada sajandeid tagasi olnud elukorraldus. Kehtestati demok kuid võim kuulus homeinile, kuid peagi saadi aru et kehtestatud on diktatuur. Rahval sunniti loobuma läänelikest kommetest
Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud. Teise maailmasõja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele totalitaarriikidele. MAJANDUSE ARENG Olulisim ümberkorraldus majanduse alal oli maareform. Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. MAJANDUSE ARENG Eesti tähtsaimaks majandusharuks jää põllumajandus, mille arendamisel aitas riik igati kaasa. Põllumajanduses tõusis juhtkohale omakorda loomakasvatus,
*Erakondade paljusus tõi paratamatult kaasa parlamendi killustatuse ning seetõttu ei suutnud valimistel võitnud partei moodustada valitsust üksinda, vaid pidi tingimata leidma koalitsioonipartnereid *Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi *Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust Majanduselu *Senine majandussüsteem vajas põhjalikke ümberkorraldusi *Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus *Loodi kokku 35 000 uut asundustalu *Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht *Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus *Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus
Murrang Niipea, kui rahvuslastele sai selgeks, et keegi teine nende eest kodumaad päästma ei tule, algas vabatahtlike üksuste loomine. Eriti suur roll oli kooliõpilastel, kes tõttasid noorusele omase uljusega isamaad kaitsma, pidamata vanemate inimeste ettevaatlikku kaalutlemist miskiks. Enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, aga poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Sõja käiku mõjutas ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud - ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. 1919. aasta esimese nädalaga pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid.
enamlik riik pole võrreldav sõjaeelse impeeriumiga. Murrang Niipea, kui rahvuslastele sai selgeks, et keegi teine nende eest kodumaad päästma ei tule, algas vabatahtlike üksuste loomine. Eriti suur roll oli kooliõpilastel, kes tõttasid noorusele omase uljusega isamaad kaitsma, pidamata vanemate inimeste ettevaatlikku kaalutlemist miskiks. Enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, aga poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Sõja käiku mõjutas ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud - ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. 1919. aasta esimese nädalaga pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid
tappes ja hirmutades sadu tuhandeid inimesi. Erilise julmusega paistsid silma Sergei Kingissepp ja Idel Jakobson. 1940 viidi läbi ulatuslik natsionaliseerimine, st. tehaste, vabrikute, kaubandus-, transpordi ja muude ettevõtete, peagi ka majade äravõtmine omanikelt. Kahekümne aastaga iseseisvaks kujunenud majandus pidid taas saama suurriigi majanduse osaks. Maal viidi läbi kiire maareform. Talu maksimaalsuuruseks kuulutati 30 hektarit ja kõik mis üle selle võeti ära ning jagati nn. uusmaasaajatele. Taludele pandi peale röövellikud maksud, mis pidid valmistama ette kolhoosi- korra sisseseadmist Eestis. Mõned kolhoosid juba asutatigi. Rahareform – millega kroonid ebaõiglase kursiga rublade vastu vahetati. Laiali aeti kõik seltsid, klubid, ühendused, ühisused jne. – oli teadlik ja
Majandus ja rahvastik Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli põllumajandus. Senise majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal ja jätkus sõja-aastatel. Täielikult kukutati süsteem kokku sõjajärgsetel aastatel. Stalinliku majanduspoliitika tunnusjooned olid: 1.) sundkollektiviseerimine 2.) forsseeritud industrialiseerimine 3.) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine. Põllumajanduses sai esimeseks ümberkorralduseks maareform. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist e. riigistamist. Eesti NSV-s riigistati üle 927 000 hektari maad. Edaspidi oli talude maksimaalne suurus kuni 30 hektarit. Sakslastel vähem, nad ei tohtinud omada üle 5-6 hektari maad. Samuti võõrandati inimestel peaaegu kõik. Maareform i parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid. Uusmaasaajate majapidamistest asjalikke talusid ei saanud. Talud olid liiga väiksed, madala tootmistehnilise tasemega ning enamik neist
Samuti oli juures töökäsi. 1880-1900 suur areng mitte mustamulla vööndis. Mustmulla vööndise linnad olid orienteeritud kaubandusele. Kuid rahvastiku juurdekasvu tõttu ei suutnud maa tagada enam kõigile toitu. Kuid tehnika arenedes langes viljahind Euroopa turul, mis oli rängaks löögiks vene talupoegadele. (viljahinnad langesid, maa juurderent, hinnad üles). Teema 33 Stolõpini maareform 1905. 17 okt. revolutsioon. Tulid põranda alt välja erinevad poliitilised liikumised. 1905. 3 nov hingedemaa maks vähenes poole võrra. 1907. 1 jan. Hingedemaa maks kaob. 1906 aprill Pjotr Stolõpin sai siseministriks. Suur reformija, venestaja, vähemuste allasuruja. Aastal 1906 9-s november võeti vastu seadus, mis lubas talupojal lahkuda kommuunist. Stolõpini ajal jõuti Venemaal tarastamise protsessini.
kohalikud baltisakslased (nn. Umsiedlung, Eestist lahkus u. 15 000 inimest). III Majandus Õppida ise hallist kaheosalisest õpikust "Eesti ajalugu" II kd. §13 (lk. 57-61), §15 (lk. 66 "Majanduskriis"), §16 (lk. 74-75 "Majandusolud"). Teada tuleb järgmisi teemasid ja märksõnu: · uus olukord Eesti-Vene majandussuhetes · oma rahandussüsteemi loomine, välisvõlad · 1920. aastate alguse majanduslik tõus ja selle lõpp (Vene turu kadumine, vale laenupoliitika) · maareform reformi olemus, asundustalu mõiste, maareformi tagajärjed · uus majanduspoliitika alates 1924, selle olemus (põllumajanduse eelisarendamine) · põllumajanduse areng, juhtivad harud, probleemid · tööstuse areng, ümberorienteerumine Vene turult siseturule · rahareform 1928 · ülemaailmse majanduskriisi mõjud Eestis · "vaikiva ajastu" majanduspoliitika põhijooned, kiire areng, riigi sekkumine · Eesti muutumine agraarmaast tööstusriigiks
senisest Vabariigi valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Endiste linna-ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon, mis viis ennekõike ellu Moskva tahet. Toimusid ümberkorraldused ka majaduses: plaanimajandus, riigistamine, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-ja transpordi ettevõtted, maareform 1941. aasta juunis toimus massiküüditamine, mistõttu Eestist okupeeriti umbes 10000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagritesse. Naised, lapsed, vanurid Siberisse kolhoosiküladesse. Enamik tapeti või hukkus Venemaal. SAKSA OKUPATSIOON Saksamaa kõrged ametnikud ei tahtnud midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid nägid vasthõivatud alades üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5.dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile
Sama poliitikat hakati ellu viima ka ENSV-s. Esikohal olid siin põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Põlevkivirajoonis rajati üha uusi kaevandusi ja asulaid. Keskusteks said Kohtla-Järve ja Sillamäe. Sellesse piirkonda asusid elama elanikud NSVL teistest piirkondadest. Sillamäe ja Paldiski muutusid kinnisteks linnadeks. Eestisse rajati mitmeid rasketööstusega seotud tehaseid. Põllumajanduses viidi läbi nõukogulik maareform. See tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sellest maafondist jagati osa uusmaasaajatele u.2/3 maast, ülejäänud jäi riiklikku fondi. 1947.a. oli ENSV-s 136 000 talumajapidamist. Suur osa neist ei olnud elujõulised oma väiksuse tõttu. Hakati looma ka riiklikke ettevõtteid maal sovhoose. 1949.aastal hakkas toimuma kolhooside rajamine. See viidi läbi sunniviisiliselt ja hirmutamispoliitika abil (1949 massiküüditamine).
1849 võeti vastu Liivimaa 1856 Eestimaa talurahva seadus. Määrati kindlaks kord , kuidas mõisnikud saavad talusi müüa. Kuigi esimesed talud osteti 1823.a ( Luunja mõis) peetakse päriseks ostmise alguseks 1853.aastat.Siis müüdi Halliste kihelkonnas Abja mõisas 24 talu Esialgu läks otsmine visalt, keskime talu maksis 20 taalrit. 1taaler=100 rubla Tavaliselt võeti talu ostuks võlgu . Eesti Vabariik 1920-1940 Majandus 20datel 1919 maareform , mille tulemusena jagati mõisamaad 56000 uueks taluks. 1919-29 40000 elumaja 40000 lauta 165 000 muud hoonet Talud tootsid peekonit , kartuleid , piima 1920. põhiseadus Kõrgeim võim kuulus rahvale , kes sai: valida , hääletada ja algatada seadusi. Kodanikele oli tagatud kodanikuõigused ja vabadused Seadusandlik võim-Riigikogu 1924.Riigipöördekatse 1924 jaanuar suri Nõukogude Venemaa juht Lenin. Kasutati ära Eesti majanduskriis. Eestisse toodi salaja võitlejaid ja relvi. 1
alis mim aad). Kuuba kriis 1962 Kuuba ja NSVL 1959. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ei NSVL seadis üles rakette, millega oli võimalik vs USA ülestõusnud. Viidi läbi maareform, likvideeriti ostet anda tuumalöök peaaegu kogu USAle. suurmaavaldused. Teravnesid suhted USAga ud 22.oktoober 1962 tegi USA president pöördumise Kuu avalikkuse poole, Kuuba isoleeriti USA poolt ba muust maailmast, USA relvajõud viidi samuti suhk lahinguvalmidusse. Nädal aega kestis avalduste rut
pöörduda liidu otsimise sooviga pigem Nõukogude Liidu poole. Detsembris 1949 lahkus Mao Zedong esimest korda elus Hiinast , et minna Moskvasse Staliniga läbi rääkima. Tulemuseks oli Nõukogude-Hiina liidu ja vastastikuse abi leping. Selle tähtsaimad sätted olid vastastikuse toetuse lubadus Jaapani rünnaku puhuks ja NSV Liidu poolt Hiinale 300 miljoni dollari laenamine. Lõpule viidi revolutsiooniline maareform. Paljud kehviktalupojad, kellel, nagu nimetuski ütleb, oli maad vähe või üldse mitte, ja kes pidasid end ülal oma tööjõudu müües, muutusid nüüd keskmiktalupoegadeks. Naised said õiguse abikaasat vabalt valida ning võrdsed õigused lahutuse, laste hooldusõiguse ja vara osas. Neile, kelle õpingud oli katkestanud sõda, pakuti kiirendatud õppeprogramme ning täiskasvanud said osaleda talvekursustel vabaajakoolides. 1952
1953. aastal sõlmiti vaherahu, mis kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks. Suurimaks kaotajaks osutus NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui ka Euroopas tuntavalt vähenes. Kuuba kriis (1959-1962) 1959. aastal tuli Kuubas võimule F.Castro, kes kehtestas omaenda diktatuuri. Suurmaavaldus likvideeriti, suhted USA-ga halvenesid (Ühendriigid ei ostnud enam Kuuba suhkrut). Castro natsionaliseeris ameeriklaste ja endi ettevõtted ja kuulutas, et Kuubas toimub sotsialistlik revolutsioon. Maareform, tootmiskooperatiivid. 1961. a jaanuaris katkestas USA Kuubaga diplomaatilised sidemed; samal aastal üritasid Castro vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust Castro reziimiga, kuid katse ebaõnnestus. Kuubale hakkab abi osutama NSVL (N. Hrustsov), kes ostab Kuubalt suhkrut. 1962. aastal viis NSVL keskmaaraketid Kuubale, rakettide paigaldamine sai USA-le aerofotodelt teatavaks ja president Kennedy teavitas sellest kogu maailma, nõudis
Sammud Eesti iseseisvuse taastamise suunas SISSEJUHATUS: *eesti vabariigi tekkimine + taust *iseseisvuse kaotus, MRP, II MS, okupatsioon + taust *lühidalt nõukogude võimust *Gorbatsov Detailsemalt alates Eesti 1987: *sammud, mida tehti ja miks oluline *fosforiit iseseisvuse väljakuulutamine + areng iseseisva riigina. ISIKUD Eesti sai esimest korda iseseisvaks I maailmasõja lõppedes. ,,Manifest kõigile Eesimaa rahvastele" ja Eesti Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 24. Veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti ajutine valitus, peaministriks sai K. Päts. Pärast Tartu rahulepingu allakirjutamist 2. Veebruaril 1920 tunnustas Venemaa esimesena de jure Eesti Vabariiki. Eesti iseseisvus jäi aga lühikeseks. 1930ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissari V. Molotoviga alla mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisa...
tugevnes võimude repressiivpoliitika. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti, nende üle korraldati poliitilised kohtuprotsessid ning nad saadeti vangilaagrisse. Viimasena saadeti 1984.aastal erireziimiga vangilaagrisse Enn Tarto, pärast seda avalik vastupanuliikumine Eestis ka sisuliselt lõppes. Majandus ja rahvastik 6 Maareform Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Määrati kindlaks, kui palju võib olla taludel maad. Võõrandati ka vara ja loomi. Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid, kuna need olid liialt väikesed. Maade võõrandamiseks sageli muudeti ka elujõulised talud elujõuetuks. Talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused. Talupojad pidid sümboolse tasu eest riigile andma kindlaksmääratud normi
valimisõigus alates 20. · 1928 rahareform: #Venemaaga- mäss, Eluaastas kõigil kroon ja sent seejärel paranemine · Parlament-riigikogu (100 · Uus tööstusharu #Inglismaaga-liitlased, liiget, 3 aastaks) põlevkivitööstus Suur Briti-sümpaatia, · Vabariigi Valitsuse · Maareform (1919) koolidesse inglise keel eesotsas riigivanem · 35 000 uut #Prantusmaaga- · Rahvahääletuse ja asundustalu kultuurikontaktid, samas rahvaalgatuse õigus huvipuudus) Halduskorraldus: #Poolaga-soojad · 11 maakonda #Rootsi-ajalooline mälu
Kokkupõrke aegu nikastas Gaius endal jala ja tahtmata vaenlaste kätte sattuda, käskis orja teda surmata. Vaenlased ei jätnud rahule isegi Gaiuse laipa, millel raiuti pea otsast; laip heideti Tiberisse. Umbes kolm tuhat Gaiuse poolehoidjat hukati (121.a. eKr). Varsti pärast noorema Gracchuse surma lõpetati maa jagamine kodanikele ja jagatud maatükke lubati müüa. Talupoegkond jäi jällegi ilma maata. Niisiis ei saavutanud maareform oma eesmärki. Gracchuste poolt juhitud liikumisest võtsid osa ainult ratsurid, s.t. Rooma kaubnduslikud- rahanduslikud kihid; talupoegkonna maatumine ei peatunud. Klassivõitlus teravnes Roomas veelgi enam.
haruldaste metallide kujul on hoopis suurema väärtusega. Kui juba NSVL, maavarade poolest kõige rikkam riik maailmas, kavandas mastaapseid kaevetöid Rakvere maardlas, siis on see tõestus selle kohta, et põhjust oli. 9. Eesti põllud on välja puhanud, n.ö keemiavabad, vähemalt hea põlluviljakusega. Maapiirkonnad on sisuliselt asustamata ja ideaalsed Euroühendriikide latifundiumi põllumajanduse käivitamiseks üleöö. Seepärast oligi peapõhjuseks, miks maareform uputati legalismi imelissse maailma, et ELga liitumise järel oleks maa korruptiivsuse haardeulatuses, sümboolse hinna eest angroo kokkuostmiseks välismaalaste poolt. 10. Meil on 2 016 600 ha metsa, puiduvaruga 277 milj. tm, aastase raiemahuga erinevate hinnangukriteeriumite alusel 59 miljonit tihu aastas. 11. Eestis on üks kahesajaviiekümnendik (!!!) kogu planeedi turbavarudest ca 1 miljon ha turbarabasid, millest aiandusturbarabasid kokku 100 000 ha
uusi laulukoore ja orkestreid. Korraldati üldlaulupidusid. Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit, laskespordis saavutati kahel korral maailmameistritiitel. 30.märts 1917- Eesti saab autonoomia 24.veebr. 1918- Eesti vabariigi väljakuulutamine, vabariigi ajutise valitsuse moodusatmine 28.nov 1918- Vabadussõja algus Apr 1919- Asutava Kogu (parlamendi) valimised 23.juuni 1919- Võnnu lahing Võidupüha 2.veebr. 1920 Tartu rahu 1. dets. 1924- kommunistide mäss Tallinnas 1920- maareform 12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre 23.aug. 1939-MRP 28.sept. 1939 vastastikuse abistamise leping 17.juuni 1940- NL okupeeris balti riigid
Demokraatlik Eesti 1920.aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus...
suhted katkestanud. Araabia naftariigid kehtestasid Iisraeli toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid nafta hinda. Tulemuseks oli energiakriis. USAs Camp Davidis peetud läbirääkimiste tulemusena sõlmisid Egiptuse ja Iisrael märtsis 1979 rahulepingu, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. Islamirevolutsioon Iraanis 1960. aastal alustas sahh Mohammed Reza Pahlavi valget revolutsiooni, mis tähendas ulatuslikku läänendamist. Naistele anti meestega võrdsed õigused, teostati maareform, arndati tööstust, moderniseeriti haridus-ja tervishoidusüsteem. Uuendused lammutasid senise elukorralduse maal, talupojad tulid linna tööle. 1970. aastatel kasvas rahulolematus üldiseks vastuhakku, mida juhtis Homeini. Suutmata edasi valitseda, loobus sahh võimust ja lahkus riigist. 1979. aastal naasis Homeini kodumaale ning Iraani kuulutati islamivabariigiks. Tuhanded sahhi pooldajad hukati.. Homeini eesmärk oli peatada Iraani läänestamine ja taastada sajandeid kehtinud elukorraldus
1958. aastal MTJ-d likvideeriti ja reorganiseeriti remondi- -tehnikajaamadeks. Traktorid ja muu tehnika müüdi kolhoosidele. Ka põllumajandusspetsialistid läksid sinna vahetult tootmist juhtima. Ümberkorraldused põllumajandusettevõtete süsteemis järgisid marksismi teoreetikute kavandatud ja N. Liidu põhialadel rakendatud skeemi. Muudatused algasid maa natsionaliseerimisega. Sellega kaasnes 1940. aastal alustatud ning 1945. aasta jätkunud maareform. See oli ettevalmistuseks põllumajanduse kollektiviseerimisele. Püüti kujundada enam-vähem ühesuuruste väiketalude süsteemi, millega põllumajandust oluliselt nõrgestati. Osa suurtalude võõrandatud varadest anti hobulaenutuspunktidele, mis pidid kujutama endast esmast tootmisvarade ühiskasutuse vormi. Nende varad hävisid kiiresti. Seniseid suuremate talude valdajaid püüti laostada ülejõukäivate maksudega ning toodangu müügi- ning metsatöökohustustega.
MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks. Kultuuriautonoomia- suuremad rahvusgrupid said õiguse luau omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest. Ühtluskoo...
13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse
1.Pilet Vabadussõda 1918 – 1920, Venemaa ja Eesti vahel Landeswehr'i sõda mis leidis aset 1919 Rahvaväe ja landesweerlaste vahel. Tartu rahuleping sõlmiti 2.veebruaril 1918 aastal Tartus, mis kuulutas välja esimest korda Eesti iseseisvumise. Tartu rahuleping sõlmiti Nõukogude Liidu ja Eesti vahel, mis pani paika kahe noore riigi piirid. Vene võimu alt vabanenud Eestis oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu ja koostas Eesti esimese põhiseaduse aastal 1920, selle koostas seadusandlikku võimu ühekohaline parlament – riigikogu - ja täidesaatvat võimu valitsus.Valitsuse määras ametisse riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Erakondades rohkuse tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalikatsioonivalitsused. 1930. aastal tabas ka Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis sai alguse ülemaailmsest majanduskriisis, mille tulemusel läksi...
3) Eestil oli andekas väejuhatus 4) Valitsus suutis koondada vabariigi ressursid: a) kõik maj. ressursid rakendati rindeteenistusse b) maaseadus muutis tp-d pärisomanikeks, muutes sõja üldrahvalikuks sõjaks, kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid c) EV pani välja 100000 mehelise armee, mis oli 10% elanikkonnast 5. Nimeta Asutava Kogu kaks olulisimat reformi ning põhjenda nende tähtsust Eesti ajaloos. I reform: Maareform Tähtsus: Siis hakkas arenema tugev põllumajandus – või ja peekon. II reform: Põhiseadus Tähtsus: tekkis võrdsus seaduse ees, usu- ja sõnavabadus, isiku- ja korteripuutumatus. 6. 1) Mis seadusega on tegu? Maareformiga 2) Miks said Vabadussõjas võidelnud eeljärjekorras maad? Sest nad olid verd valanud riigi heaks ja tänu neile sai riik vabaks. 3) 7. Milliseid Eesti ajaloo sündmusi perioodil 1918-1940 tähistatakse riigipühana ja/või
taasühendamise läbirääkimise läbirääkimised lõppesid sellega,et ühinemine kiideti heaks ning Teise maailmasõja võitnud riikide kui ka mõlema Saksa riigi juhtide poolt. Alates 3.oktoobrist 1990.a on Euroopas ainult üks Saksa riik Saksamaa Liitvabariik. 10. USA okupatsioon Jaapanis kestis kuni 1951.aastani ,mil sõlmiti San Francisco rahuleping. Ameeriklaste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused. Üks tähtsamaid ümberkorraldusi oli maareform,millega kaotati suurmaaomandus ning maad anti talupoegadele. Jaapani uus põhiseadus võeti vastu 1946.aastal. Riigis kehtestati parlamentaarne kord. Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ning keisri õigusi piirati. Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia,mida seal varem peaaegu üldse ei tuntud. Seadusi hakkas vastu võtma kahekojaline parlament. Täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas peaministriga.
Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikusesse. Alahinnati ennast ning ülehinnati vastast. Meeleolu mõjutas ka sõjatüdimus, kuna äsja oli lõppenud 4 aastat kestnud I maailmasõda. Eestlaste sõjaõnne pöördumise põhjused 1919.a algul. Vabatahlike üksuste loomine (Skautpataljon jm). Muutus kõhklejate meeleolu: enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Välisabi: Briti sõjalaevastikueskaader ning Soome poisid. Laidoner muutis kaosetaolise partisanivõitluse hästi organiseeritud ja sihipäraseks sõjategevuseks. Eesti Töörahva Kommuun. Kuna Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Narvas välja kommuun. Kommuun jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid jms Landeswehri sõda
Bogota Colombia , maksab Argentina armee kolonel ja president Juan Perón . Castro liitus mob vägivalla ja vara hävitamisega, ning hiljem otsis varjupaika Argentina saatkonda. 6 Fidel Castro Tõus võimule Kuuba ehk Kariibi kriis (1962) 1959.a. kukutasid kommunistliku meelestatusega Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori Batista riigipöörde tagajärjel. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud, nagu näiteks maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseer imine viisid suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele toetust ja liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale appi Hrutovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiide ede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim
(Eesti Nõukogude Sotsalistlik Vabariik) 1944.aastal algasid Eesti Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. 1944-1954 Petserimaa ja Narva-tagune ala liidetakse Vene NFSVkoosseisu. Territooriumi vähendamise tagajärel jäädi ilma olulisest sõjalis-strateegilistest piirialadest 1944-1947 Viiakse läbi sõjajärgne maareform Võõrandati (e riigistati) Eesti NSVs üle 927 000 h maad. Talude maksim suuruseks määrati 30 hektarit. Saksa okup.võimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 h maad. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil ligikau 136 000 talumajapidamist. Talupoegadel lasusid mitmesugused koo ja kohustused, nt põllumajandussaaduste riigile müümise kohustuse 1945 aastal jagunes Eesti NSV 10 mk ja 236 vallaks Valdades loodi esmatasandi võimuorganitena külanõukogud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
