Euroopast Saksamaale(peamine siht-turg kaupadele). 3) Demokraatia lõpp Eestis(K.Pätsi autoritaarne võim). 4) Riigi sekkumine majandusse. 5) Tööstuse eelisarendamine põllumajanduse asemel Eestis. 5. Miks sai Eestile 1930ndatel aastatel saatuslikuks, et demokraatlik kord kadus Vaikival ajastul? · Kuna II MS säilitasid vabaduse just demokraatiale truuks jäänud riigid(Soome). 6. Miks oli Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline? · 1919.a. maareform oluline, kuna umbes 1000 Baltisaksa mõisa maad jagati 56000 asundustalu vahel 7. Kuidas mõjutas Suur majanduskriis Eestit? · Mõjutas eeskätt põllumehi. Kriisi tagajärjel langesid põllumajandussaaduste hinnad tööpuudus maal. Suur kriis lõpetas ka väikepõllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse. 8
1917veebruarirevolutsioon (1917), autonoomiaseadus (Poska), rahvusväeosade koondamine, oktoobrirevolutsioon, kaksikvõim, Maanõukogu otsus (15.11. 1917 Asuta kogu), 1918 Päästekomitee (23.02 1918 iseseisvusmanifest), vabadussõda (28.11.18-02.02.20 Tartu rahu) 1918 (ebaedu, taganemine), 1919 (vastupealetung, Landeswehri sõda, edu, vaherahu), 1919 maareform 1920 1920 (kurss rahule), 1920 põhiseadus Asutav kogu, 1923 majanduskriis (strumani uus poliitika), 1928 rahareform, 1929-1933 majandus- ja poliitilinekriis, 30ndad 1932 mittekallaletungileping N-L, 1933 põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21
PÕLLUMAJANDUS põllumajandusliku tootmise vormid Mõisteid põllumajanduslik maa haritav maa looduslik rohumaa omatarbeline põllumajandus kaubaline põllumajandus Agraarajastu tootmisvormid talu mõis Industriaalajastu põllumajandus segatalu spetsialiseeritud suurtalu piimakarjatalu ekstensiivne teraviljatalu rantso istandus Infoajastu põllumajandus ökoloogiline ehk mahepõllumajandus Põllumajandusliku tootmise vormid Enne industriaalset perioodi (Eestis enne 20. sajandit) talu - maa kuulub mõisale, talu maksab renti, tegeleb tootmisega mõis - töötleb talude toodetu (piim, vili, kartul, vill jne.) ning müüb selle turul Industriaalsed tootmisvormid talu - mõisalt võetakse maa (maareform. Eestis 1919), talu toodab ja töötleb suurtalu - tekivad talude liitumisel (osad väiksemad talud lähevad pankrotti), ro...
Eesti 1920-1934 Demokraatlik periood Carolina Kass, Carmely Reiska, Helena Kerge, Kaur Teras, Juhan Johannes Raudsik, Kenneth Mirgo Gilden Sissejuhatus ★ 1921 - Eestit tunnustati, astus Rahvasteliitu ★ Oli hulgaliselt probleeme ★ Taastus sõjast ★ Elatustase langes järsult ★ Kaotas turud Venemaaga Eesti poliitiline korraldus ★ Põhiseadus - 1920 ★ Demokraatial põhinev ★ Rahva valitud riigikogu ★ Riigivanem ★ Proportsionaalne valimise seadus ★ Erikorra alusel riigi juhtimine Maareform ★ 1919. a. ★ Maa läks rahvale ★ Mõisamajandus asendus talumajandusega ★ Alguses probleemne ★ Poliitiline tugevus ja majanduslik efektiivsus Eesti areng esimesel kümnendil pärast iseseisvumist ★ Esimestel Riigikogu valimistel 1921. aastal said enamuse parempoolsed ★ Esimestel iseseisvusaastatel loodi hulk ettevõtteid ★ Gründertumi ajajärk lõppes negatiivselt ★ 1924. aasta 1. detsembril üritas Kom...
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
Kordamine ptk. 9, 9a, 9b, 10b 1. Olulisemad aastaarvud 1. Eesti Vabariigi välja kuulutamine 24. veebruar 1918 2. Eesti Vabadussõda - 28. november 1918 2. veebruar 1920 (Tartu rahu) 3. ametisse kinnitati esimene Eesti Vabariigi president - 1937 4. kommunistide mäss ehk riigipöördekatse Tallinnas 1. detsember 1924 5. võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 15. juuni 1920 6. Maareform ehk mõisamaade riigistamine 1919 8. Kultuurautonoomia seadus - 1925 7. Eesti Vabariik võeti Rahvasteliidu liikmeks - 1922 13. Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930. Ndate algul kõige mõjukamaks poliitiliseks liikumiseks Eestis Kultuurautonoomia - Võeti vastu 1925 - seadus, mille järgi Eestis elavatel
1919. aasta jaanuaris Eesti territooriumilt välja lüüa, kuid sõjategevus jätkus Eesti piiride vahetus läheduses veel ligi aasta. Uue riigi peamised alustoed pandi paika praktiliselt üheaegselt veel kestvate Vabadussõja lahingutega 23. aprillil 1919. aastal tuli kokku Eesti esimene demokraatlikult valitud parlament -- Asutav Kogu. Sotsiaaldemokraatide ning keskparteide (Tööerakond ja Rahvaerakond) domineerimisel valmistati ette äärmiselt demokraatlik põhiseadus ning radikaalne maareform, mis andis otsustava tõuke noore riigi kodanike kaitsetahte tõusule. Reformiga said eestlased ümber jaotatavate mõisamaade näol käegakatsutava väärtuse, mille eest oldi valmis seisma ka relv käes ning isegi ilmses ülekaalus näiva vaenlase vastu. Paraku pingestas maareform Eesti suhteid Saksamaa ning teiste riikidega, kelle kodanike hulka mitmed endised suurmaaomanikud kuulusid. Euroopa avalikkusele tundus Eesti
pirioorselt aladel. Nõukogude Liit võttis kasutusele termini sotsialistlik sõprus ühendus, kuhu ei kuulnud: Jugoslaavia, Hiina, Põhja-Korea, Albaania. 3.Eesti pärast 2 maailmasõda 1944 aasta hilissügiseks oli Eesti taas vallutatud. Eestis taastati Nõukogude võimuorganid. Uue okupatsiooniga algasid kohe arreteerimised ja hukkamised. Peamine süüdistus oli teenimine saksa armees või koostöö nendega. · Muudatused majanduses ja migratsioon 1944-1947 viidi läbi uus maareform, Nõukogude vaenlastelt või oletatavatelt vaenlastelt ja üle kolmekümne hektaristelt taludelt võeti kokku ära 514000 hektarit maad. Ära lõiked jagati vähese maaga rahvale, rajati solhoose või jäi sööti. Maale rajati kogulaenutus punkte ja masinatraktori jaamu. Eesti tööstuse taastamiseks eraldati Nõukogude liidu eelarvest suuri summasid kuna Leningradi piirkond vajas elektrit, põlevkivigaasi jne. Tööjõuna toodi sisse vene keelt kõnelevaid inimesi
Ajalugu Demokraatlik 19181934 Juhid: koalitsioonivalitsused vahetusid 11 kuu möödudes põhjus, miks rahvas oli ebakindel 1920 võeti vastu põhiseadus. Riigikogu kinnitas valitsuse, mida juhtis riigivanem. (presidendi koht ei eksisteerinud tol ajal) 1920 üritati luua Balti Liit (soome, eesti, läti, leedu, poola) ei õnnestunud 1923 Eesti Läti kaitseliiduleping 1930 majanduskriis. Ettevõtteid tabas pankrott, tööpuudus. 1930 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit põhiseaduse puudused + täiustamine 12.03.1934 K.Pätsi ja J. Laidoneri (EV vägede ülemjuhataja) vedamisel riigipööre > suleti organisatsioonid, riigikogu läks laiali, erakonnad lõpetasid tegevuse, vaid Isamaa jäi alles. VAIKIV AJASTU 1937 loodi presidendi ametikoht, 1938 esimene president EV: K. Päts Maareform riigistatud maavaldused anti talupoegadele. Esimesena said vabadussõja osavõtjad Põllumajandus +, tööstus 0 . kultuus har...
.. 7. Mis on vaikiv ajastu ? Riigipöörde järgset aega, kus demokraatia asendati autoritaarse riikikorraga, nim vaikivaks ajastuks. 8. Miks oli oluline 1937 a. põhiseadusega ette nähtud presidendi ametikoht? Kes oli Eesti vabariigi esimene president ? President sai takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Konstantin Päts. 9. Olulisemad muutused majanduses (5) 1) Maareform 2) Tekkisid väikemajapidamised 3) Põllumajanduses kerkis esile loomakasvatus 4) Tööstuses asendati hiigeltehased uute ettevõtete & tööstusharudega 5) Väliskaubanduspartneriks kujunesid Inglismaa ja Saksamaa 10. Too 3 näidet selle kohta , et Eesti oli 1918-34 demokraatlik riik 1) Põhiseadus 2) Koalitsioonivalitsus 3) Parteide paljusus
See oli suur ja võimas linn , seal saadi oma annet kõigile paremini näidata , selles linnas oli paljuvõimalusi. 9. Mis toimus Eesti neil aastatel? 1) 12 märts 1934 K. Päts ja Laidoner korraldasid riigipöörde, et takistada vapside võimule tulekut 2) 1920 koostati esimene põhiseadus (seadusandlik võim riigikogu , riigipeaks on riigivanem , täidesaatev võim- valitsus ) veel maareform 3) 1938-1940- konstantin Päts oli nendel aastatel Eesti Vabariigi presidendiks 4) 1923- Eesti ja Läti sõlmisid kaitseliidu lepingu
Kordamine, 9 klass. KT küsimused Põhiosa lk 64-75. (Lisa 76-89, vaata 7. + 8. küsimus) Selgituseks: küsimuste juures sulgudes väljatoodud vastuste arv. Nii mitu punkti peab vähemalt oskama küsimusele vastates välja tuua) Eesti Vabariik 1920-1930 1) Eesti sisepoliitika aastatel 1920-1934 nimeta parlamentaarse demokraatia tunnused (4) 2) Eesti sisepoliitika aastatel 1934-1940 nimeta autoritaarse võimu tunnused (4) 3) Iseloomusta Eesti välispoliitikat : · 1920-ndatel (3) · 1930-ndatel (3) 4) Tea: Eesti Vabadussõda (millal-kuupäev?kelle vahel? tulemus?) Balti Liit (mida endast kujutas? kuidas õnnestus?) Landeswehri sõda (millal-aasta? kus? kelle vahel?tulemus?) Tartu rahuleping (millal-kuupäev?kelle vahel?tulemus? 4 põhipunkti?) Iseseisvuspäev 24.veebruar 1918 Eesti esimene põhiseadus koostas asutav kogu , 1920 K.Pätsi riigipööre-koos Johan Laidoneriga 1934 12.märts V...
Demokraatlik eesti. 1920. aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhi...
Demokraatlik eesti. 1920. aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhi...
Meeldejäävat Eesti ajaloost aastail 1944-2000 Sõjaaegsed ja järgsed ajad on alati rasked ja koormavad nii rahvale kui ka rahvale. Periood 1944 kuni 1990 oli Eestimaale kui ka eesti rahvale väga raske aeg. 1944. aastal jõudis Teine maailmasõda Eestisse. Teine maailma sõda tagajärjel vähenes Eesti rahvastik rängalt ligi 280 000 inimese võrra. Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu. Kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond, nad olid kindlad, et olemasolevat reziimi on võimalik parandada. 1960. aastatel noorte aktiivsus kasvas, hakati looma erinevaid organiseerumise vorme, näiteks EÜE ja EÕM. Nõukogude võimu taaskehtestamisele panid vastu metsavennad, neid oli umbes 30 000 inimest. 1944. aastal algasid Eestis massilised arreteerimised ja saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeriti umbe...
1945. aastal sattus Jaapan USA okupatsiooni alla, ent sellele pani lõpu 1951. aastal sõlmitud San Fransisco rahuleping. Tõepoolest, käike käisid enne küll ameeriklased, kuid just nende juhtimisel viidi Jaapanis läbi põhjalikke ümberkorraldusi, tänu millele sai alguse ka sealse majanduse kiire taastumine ja kasv. Seega olid USA poolsed torked majanduslikult ja poliitilselt seisukohalt minu silmis Jaapani jaoks vägagi kasulikud. Ümberkorralduste koha pealt hakkas näiteks kehtima maareform, lisaks võeti vastu uus põhiseadus, mis tähendas seda, et Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia, millega kaasnes keisri õiguste kitsendamine ning lisaks kõigele muule ei lahendatud rahvusvahelisi tüliküsimusi enam sõjalisel teel. Pärast sõjapurustuste likvideerimist ja infrastruktuuri taastamist saigi alguse Jaapani majandusime, mis oli maailmaajaloos täiesti ainulaadne. Üks majandusime olulisteks
III Eesti Vabariigi põhiseadus ja vähemusrahvused Suurematele vähemusrahvuste kogukondadele ( vene, saksa, rootsi, juudi) anti kultuurautonoomia – õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes. IV Majandus 1920. aastatel Enne iseseisvumist oli Eesti majandus (ka mõisamajandus) suunatud idaturu vajadustele. Iseseisva Eesti tähtsaim ülesanne oli iganenud mõisamajanduse asendamine talumajandusega. Selleks viidi vastavalt seadustele läbi maareform. 1. Maareform 1920.aastatel Riigistati mõisnike maad, põllutehnika ja loomad Maad jagati soovijatrele asundustaludena Maareformiga rajati 56 000 uut talu, kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes tugi omariiklusele. 2. Pärast Vabadussõda uuendati sidemeid Venemaaga 3.Loodi tuhandeid tööstus- ja kaubandusettevõtteid 4. Eesti Pank andis kergekäeliselt suuri laene 5. Riik andis eraettevõtlusele vabad käed, ei sekkunud
mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923 aastal kaasa kriisi. 1924 kevadel käivitas rahaminister Otto Strandmann uue majanduspoliitika. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti
Majanduspoliitika phivaldkonnad on: 1.Korrapoliitika 2.stuktuuripoliitika 3.Protessipoliitika(finantspoliitika) KORRAPOLIITIKA phivaldkond,mille raames tehakse phiotsuseid.Otsuste phine tegevus jaotub allvaldkondadeks: 1.Vistluse konkurentspoliitika-konkurentsiseadused;tarbijakaitse 2.Omandipoliitika-vastutus/kontroll;mratakse juhtimise ksimused;maade ja varade tagastamise ksimused 3.Tegevusmajandus/isikukaitse 4.Sotsiaalne kindlustatus STRUKTUURIPOLIITIKA 1.Regionaalpoliitika-riigi-ja omavalitsusorganite koosklastatud tegevus 2.Sektoriaalpoliitika-on suunatud rahvamajanduse kui terviku ja selle ksikosade tasakaalustatud arengule 3.Vike-ja keskmise ettevtluspoliitka-erinevate omandivormide kaudu teostuv tegevus, eriti eraettevtlus. PROTSESSIPOLIITIKA 1.Eelarvepoliitika 2.Rahapoliitika 3.Sissetulekute poliitika 4.Vlismajandusliku kindlustatuse ja tasakaalu poliitika INFLATSIOON Inflatsiooni mdetakse tarbija hinnaindeksi(THI) abil, mi...
Demokraatlik Eesti 1918-1934 1920. aastal loodi Eesti esimene põhiseadus- Valitsuse käes on peamine võim, valitsuse valib Riigikogu, nende tegemist juhtis Riigivanem. 1930. jõudis Eestini kriis, muudeti põhiseadust, et luua riigipea ametikoht. Eesti Vabadussõjalaste Keskliit tegi seaduses parandused ja nende senise populaarsuse tõttu oli oodata valimistelt head tulemust. Jaan Tõnisson 1868-1941 Kahel korral Riigikogu esimees, neljal korral riigivanem. Ta oli ,,Postimehe" peatoimetaja 40 aastat, peale riigipööres tõrjuti ta sealt kui ka valitsusest välja. Kujunes demokraatliku opositsiooni liidriks. Autoritaalne Eesti 1934-1940 Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid riigipöörde, et vabadussõjalased ei võidaks. Vaikiv ajastu suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ja mitusada neist vangistati. Lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali. Ajalehed suleti, kirikute ja koolide üle kehtestati range kontroll. Nad koostasid uue...
Majandus Eesti Vabariik 1920 Kultuur Maareform 1919 1940 Eesti keelne kooliharidus Haldusjaotus Valitsemine Mõisa maade võõrandamine alates algkoolist kuni 11.Maakonda ja asendustalude loomine. Välispoliitika Petseri maakond.
eesti keeles "Puhastus" 2009 "Kun kyyhkyset katosivat" 2012 eesti keeles "Kui tuvid kadusid" 2012 Näidendid "Puhdistus" 2007 "High Heels Society" 2008 Märtsis 2009 ilmus Sofi Oksaneni ja Imbi Paju toimetatud soomekeelne kogumik ,,Kõige taga oli hirm" (,,Kaiken takana oli pelko"), mille läbivaks teemaks on Eesti ühiskonna saatus nõukogude ajal. "Puhastus" sisu lühikokkuvõte Aliide Truu nimeline vanem naine elab üksinda Lääne-Eestis. Eesti riik on äsja taasiseseisvunud ja maareform alanud. Vana naise argipäeva katkestab taluhoovile sattunud kahekümnendates Zara. Meelemärkusele tulnuna räägib Zara, et põgeneb oma vägivaldse mehe eest. Kohtumine Zaraga rebib Aliides lahti noorpõlvestmälestused, armastusest ja valikutest, mis otsustasid tema lähedaste saatuse. Oma meeletheitlike valikute võrgus sipleva Zara olukord näitab omakorda, et kuigi olud on muutunud, pole tagakiusamine sugugi kadunud, vaid leidnud uued vormid. Tähtsamate tegelaste iseloomustus
10. klassi kordamisküsimused: 1)Mõisted: *enamlased- vene bolsevikud,haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte. Tähtsaimaks häälekandjaks töölisajaleht Kiir, toimetajaks Jaan Anvelt. Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. *Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts(poliitik), Jüri Vilms(poliitikute advokaat), Konstatin Konik(organisaatorist arst). *Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. *Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsion...
1960 - uus idapoliitika 1989 aastal lammutati beriliini mr ning samal aastal alanud saksamaa taas hinemise lbirkimised lppesid sellega, et hinemise kiitsid heaks nii 2 maailmasja vitnud riikide kui ka mlema saksa riigi juhid. alates 3 okt 1990 on europpas ainult ks saksa riik - saksamaa liitvabariik. 1945 sept- jaapan sattus USA okupatsiooni alla. 1951- slmiti san fransisco rahuleping, millega lppes USA okupatsioon jaapanis. thtsaimaimaks hiskonna mberkorralduseks oli maareform, millega kaotati suurmaaomandus ja maad anti talupoegadele. suurettevtete liit ehk dzaibatsu. 1946- veti vastu jaapani uus phiseadus. (algab snadega: meie, jaapani rahvas, toimides parlamenti seaduslikul viisil valitud esindajate kaudu...).st et riigis kehtestati parlamentaarne riigikord. jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. seadusi hakkas vastu vtma kahekojaline parlament. 1960. aastate lpuks oli jaapan tusnud tstustoodangu jrgi kolmandale
toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid, elektrimootoreid jms. Rasketööstuse tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Kergetööstus taastati puuvillakombinaadid, kus vabad töökohad täideti ennekõike sissetuleva tööjõuga. Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Ehitustööstus kujunes olulisemaks migratsioonipumbaks. Maareform. Nõukogulik maareform tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit, Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektari maad. Võõrandati ka loomi ja muud vara. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil ligikaudu 136 000 talumajapidamist. Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid. Uusmaasaajate majapidamistest ei
Eesti Vabariik 1920-1940 1) Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. Põhiseaduse koostas ASUTAV KOGU. I põhiseadus võeti vastu 1920. aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväeli...
Ajaloo KT Eesti oli 1918-1934 demokraatlik riik, sest 1. Eestis oli mitmeparteisüsteem 2. Rahvas valis Riigikogu 3. Kehtisid demokraatlikud õigused ja vabadused Demokraatlik Eesti muutus autoritaarseks Aeg: 12. märts 1934 Põhjused: majanduskriis- rahva raske olukord Poliitiline kriis- vastuolud vapside ning Pätsi ja Laidoneri vahel Tagajärjed: Eestis algas vaikiv ajastu Hinnangud: See oli halb, et korraldati sõjaline pööre ningalgas vaikiv ajastu, kunapeale seda suhtusid demokraatlkud suurrigid Eestisse kui tavalisse autoritaarse juhtimisstiiliga maasse. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned: Kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, Riigikogu saadeti laiali, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ning nen...
ENSV Valitsuse ülesanne oli Moskva ja kommunistliku partei suuniseid täites juhtida liiduvabariigi igapäevaelu. Valitsemisele aitasid kaasa veel julgeolekuorganid, kes olid poliitilise võimu Kilp ja Mõõk. KGB üleasnne oli olla silmadeks ja kõrvadeks. Sõjavägi oli oluline infoallikas. EKP's arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi. 2) Põllumajanduse kollektiviseerimine : 1945.a Maareform tähendas maa sundvõõrandamist. Selle ajal hakati ENSV's moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid : sovhoose ja masinatraktorijaamu. 1947.a võttis ÜKP vastu otsuste kolhooside loomiseks. Alustati kulakute väljaselgitamist. 1951.a jõudis kollektiviseerimine lõpule. Hakati ühendama väikekolhoose. 50ndate alguseks oli ENSV põllumajandus laostunud. Alandati müüginorme, tõsteti hindu, vähendati makse
Balti riigid NSV Liidu koosseisus II maailmasõja jooksul jõudis Venemaa okupeerida üpris mitu riiki . Need olid näiteks Armeenia , Valgevene, Eesti , Läti, Ukraina, Gruusia jne . Selle tagajärjel toimusid nendes riikides kõikehõlmavad muutused, alates eraettevõtluse likvideerimisest tsensuurini ja küüditamiseni välja . Kolmest räägin ka pikemalt : Eesti NSV Eestis lõpetati eraettevõtlus 1947 aastal . Enne seda toimus ka maareform , mille käigus jaotati ümber põllumajanduslik maa . Peale seda rajati palju kolhoose ning sovhoose . Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas . Kollektiviseerimise käigus toimus ka 1949 aastal märtsiküüditamine, kui küüditati umbes 21 tuhat inimest . Nagu ka teistes kommunistlikes riikides, oli ka Eestis majanduslik tegevus kavandatud viisaastakuplaanide järgi , mis lähtus NSV üldisest plaanist . Eriti hoogsalt
EKP liikmete arv kasvas. Stalinlik Duce Führer Isake Stalin (Läänes onu Joe) konstitutsioon, seadused. Viidi läbi maareform, uusmaasaajad, loodi sovhoose, kolhoose, hobulaenutuspunkte, masina- Võimule saadi relvastatud traktorijaamu, muutused kultuurielus. Poldud rahul Pariisi rahukonverentsi I MS tulemuste ja Weimari
Eesti oli dem.riik: põhiseadused, naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõi...
sõjalise rünnaku korral . Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930 .aastail? * Maailmarahu hakkaisd ohustama nii stalinilik Venemaa kui ka hitlerik Saksamaa,mis mõlemad tugevnesid ja muudusid järjest sõjakamaks . Milline oli eesti välispoliitiline seisund Teise maalimasõja eel ? * Eesti osutus rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele tolitaarriikidele. 5.Majandus. a)Põllumajandus. Milles seisnes maareform ? * Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused,mis jagati sooviatele. Kuidas nimetati tekkinud uusi talusid? * Asundustalud. Milline põllumajandus haru oli peamine? * Loomakasvatus, mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul. Mis takistas kiiremat arengut? *Edenemist takistas moodsa tehnika,tõuloomade ja sordiseemne vähesus ning majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv. b)Tööstus. Mis muudatus toimus tööstuses EV algul ?
XX sajandi esimesed aastad Eestis 2.1905. aasta revolutsioon a)Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeeldus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · Eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9. Jaanuaril c)Revolutsiooni algus: · Rahutused (streigid ja miitinugud)- Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poltiitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · Enamlevinuks palvekirjad võimudele- ,,Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanek...
Jaapan Aasia imelaps Jaapan oli USA okupatsiooni all 1945. aastast kuni 1951. aastani. Sellel ajal tehti palju ümberkorraldusi. Ameeriklaste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilsed ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Üks tähtsamaid ümberkorraldusi oli maareform, millega kaotati suur territoorium ning maad anti talupoegadele. USA pidas vajalikuks varem Jaapani majandust valistenud suurettevõtete liitude tegevuse piiramist või hoopis nende kaotamist. Aastal 1946 võeti vastu uus põhiseadus, selle käigus kehtestati riigis parlamentaarne kord. Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ja hakati piirama keisri õigusi, mis meenutas Briti monarhia oma. Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia, mida seal varem ei tuntud
tagastasid. Loodi PVO ja hakati planeerima lööki Israeli vastu, kuid Israel ründas esimesena. 6päevases sõjas suudeti saavutada ülekaal Egiptuse, Süüria ning Jordaania üle.24okt. peatati sõjategevus ÜRO käsul ning sõlmiti vaherahu ja kehtestati naftaembargo. 5) Islamirevolutsioon Iraanis Traditsioonilistest usuhuvidest sai tähtsamaks majandushuvid. 1960 alustas sahh Mohammad Reza nn valge revolutsiooni, kus alustas täielikku läänestamist. Naistele samad õigused, mis meestel, maareform, arendati tööstust jne. See aga islamlastele ei meeldinud ja algasid meeleavaldused. Meeleavaldusi juhtis Homeini, kes suuti sahhi riigi juhtimisest loobuma panna ja Hmeini kuulutas Iraani islamivabariigiks. sahhi pooldajad hukati. Iraanis kehtis totalitaarne diktatuur ning välispoliitika muutus väga agressiivseks, ka oma naaberriikide ja liitlaste vastu. 6) Selgita, mis on islami fundamentalism Islamirevolutsiooni võit Iraanis tugevdas äärmusliku islami positsioone araabia maailmas
põhjala riikide hulka. Ainsaks liidu loomise sammuks jäi Eesti ja Läti vaheline kaitseliiduleping kuid sel polnud suurt kaalu kuna mõlemad oli väikeriigid. Ka muule rahvusvahelisele abile ei saanud kindel olla, sest demokraatlikud suurriigid hoolisid enda julgeolekust rohkem. Ka ei soositud eesti autoritaarset valitsemisvormi. Eesti areng aastatel 1920-1939 oli küllaltki kiire. Majandus arenes jõudsalt. Maareform pani osaliselt aluse ka tänapäeva väiketaludele ning põlevkivitööstuse jõuline arendamine on ka tänapäeva majanduses nähtaval kui väga tugev ja maailmatasemel konkurentsivõimeline tööstusharu. Nagu juhtus väga paljudes teistes Euroopa riikides nii juhtus ka Eestis 1930. aastatel, et rahva rahuolematus ebastabiilse valitsuse suhtes kukutas demokraatliku korra ja asendas selle diktatuuriga. Omariiklusele sai saatuslikuks kahe sõjaka suurvõimu vahele
julgeoleku kaitseks suuri summasid. Siiski ei suutnud Eesti piisavaid jõude koondada ja Vabadussõda algas 28. novembril 1918. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu Rahuleping, mis omakorda lõpetas Eesti iseseisvuse. Väikesed riigid, nagu ka Eesti, peavad saama esmalt oma majanduse õitsele, et tagada ühiskonna jätkusuutlikus. Kuni aastani 1918 oli Eesti majandus kujunenud vastavalt Venemaa huvidele. Seega oli vaja teha palju ümberkorraldusi. Kõigepealt võeti vastu maareform, mille käigus mõisade maa, hooned ja muu riigistati. Eesti pidi aina enam tegema koostööd Lääne- Euroopa riikidega, mis oli aga kulukam. Seega oli peale iseseisvumist majanduslik olukord väga raske. Paljud vabrikud ja ettevõtted olid sunnitud oma uksed sulgema ja inimesed jäid tööta. Seega on mureks just riigi majandulik olukord, mis oli tollel ajal sõltuv turu suurusest. Rõõmuks on aga just see looduslikult mitmekesine maaline riik, kus leidub igaleühele oma väike nurgake.
Kuuba ehk Kariibi Kriis (1962) 1959.a. kukutasid kommunistliku meelestatusega Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA- meelse Kuuba diktaatori Batista riigipöörde tagajärjel. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud, nagu näiteks maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viisid suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele toetust ja liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale appi Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim
12. klassi II k 1. kontrolltöö 1) Kuidas valitseti Eesti Vabariiki 1920. aasta põhiseaduse järgi? Puudus riigipea ehk president, oli oht, et riigikogu hakkab domineerima täidesaatva võimu üle. Valitsused vahetusid liiga tihti. Põhiseadus toimis kuni 1930 a. kriisini edukalt. Võim kuulus rahvale, rahvaalgatus ja oli väga demokraatlik. 2) Milles seisnes maareform? Alusesk sai vastu võetud maaseadus 1919 a. Reformi käigus riigistati mõisate maa, Võõrandatud maadest jagati välja ja loodi 56000 uut asendustalu. 3) Mille põhjal võib väita, et Eesti omariikluse perioodil oli talupojakultuurist saamas moodne euroopalik rahvuskultuur? Too näiteid kultuurielu erinevate valdkondade kohta! Tekkis kiiresti maareformi järel väikeomanike kiht. 4) Nimeta Saksamaa samme 1930. aastatel, millega ta rikkus Versailles` rahulepingu punkte:
23. juunil 1919.a. saavutasid eestlased otsustava võidu sakslaste üle. Lüüasaanud vaenalne põgenes kiiresti, jättes maha Riia. Juuli algul sõlmisid sõdivad pooled Inglismaa ja Prantsusmaa nõudel vaherahu. Läti sai tagasi seadusliku valitsuse. VÕIDUPÜHA Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 5 Eestis tähistatakse 23. juunil VÕNNU all saavutatud võitu LANDESWEHRI üle võidupühana. VABADUSSÕJA LÕPP. ASUTAV KOGU ja MAAREFORM Pärast Eesti ala vabastamist oli tarvis EESTI VABARIIK üles ehitada. 1919.a aprillis toimusid ASUTAVA KOGU valimised. Rahvas valis sinna 120 saadikut, kes esindasid erinevaid rahvakihte ja paljusid parteisid. 1919.a. oktoobris võttis ASUTAV KOGU vastu MAASEADUSE, sellega võttis riik mõisnikelt maa ära ning jagas selle talupoegadele. Maaseaduses oli kirjas, et esmajoones saavad maad Vabadussõjas vaenlase vastu võidelnud kodanikud. Maareform
· 28.09 vastastikuse abistamise leping NL-Eesti vahel (baaside leping) · 30.11 algas Talvesõda NL ja Soome vahel. Kestis kuni 12.03.1940 1940 · 17.06 okupeeritakse Eesti Punaarmee poolt 1941 · 14.06 massiline küüditamine Balti riikides · 7.12 purustab Jaapan Pearl Harbouri sõjaväebaasi, USA kistakse sõtta 1943 · 25.07 kõrvaldatakse Mussolini võimult, Itaalia väljus sõjast 1944 1947 viiakse Eestis läbi sõjajärgne maareform 1945 · Tuumaajastu algus (16. juuli lõhkas USA esimese tuumalaengu) · 4-11.02 Jalta tippkohtumine · Aprill ÜRO loomine · 2.09 II MS lõpp 1946 · Pariisi rahukonverents (juuli-oktoober) 1947 · Märts Trumani doktriin · Veebruar kirjutatakse alla Pariisi rahulepingule · Kollektiviseerimise algus Eestis: Saaremaal loodi esimene kolhoos 1948 · Aprill Marshalli plaani realiseerimise algus · Juuni Berliidi blokaadi algus 1949 · Jaanuar VMN moodustamine
lõdvendus. · Ford ja Carter mõlemad jätkasid pinge lõdvendusega ja rahumeelse poliitikaga. · Reagan otsustas lõpetada sõja, ta alustas ,,Tähtede sõja programmiga". 5. Millised olid Saksa ja Jaapani majandusime põhjused? · Kumbki neist ei pidanud muretsema ja maksma sõjalise relvastatuse eest ehk väikesed riigikaitse kulud. · Valitsuste õiged otsused: vaba turg, maareform, innovatiivsus, arendati teadust ja haridust. · Uued masinad, innovatiivsus: Saksamaal demonteerimise käigus kaotatud asjad tuli asendada. · USA laenud ja investeeringud: abi USAlt · Töötahe 6. Iseloomusta SLV poliitikat kristlike demokraatide ja sotsiaaldemokraatide vahel! Kristlikud demokraadid- lähtuti HALSTEINI doktriinist, ehk katkestati suhtlemine riikidega, kes suhtlevad SDV-ga
· Riigikogu saadeti laiali, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, · Erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei, · Kehtestati tsensuur, · Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. 16. Mis on vaikiv ajastu? Eesti ajalooperiood, mis algas K. Pätsi teostatud riigipöördega demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele diktatuurile. See kestis 6 aastat ning selle aja jooksul muutus Eesti riigikord ulatuslikult. 17. Milles seisnes maareform? Mis on asundustalu? Maareform seisnes selles, et mõisnike maavaldused riigistati ning jagati soovijatele, senine suurmaapidamine asendus väikemaapidamisega (mõisad taludega). Asundustalu on talu, mis anti nagu tasuks selle eest, et sõjas käidi. Nii meelitatigi ilmselt mehi sõjaväkke. 18. Milline oli Eesti majanduspoliitika? Riik hakkas aitama kaasa põllumajandusele, mis jäi tähtsaimaks majandusharuks. Esikohale tõusis loomakasvatus, mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul. 19
Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Pätis. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuks loeti Venemaad, abi aga loodeti saada ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Kuid mingeid kokkuleppeid ei õnnestunud sõlmida, selleks huvitus välisilm Eestist liialt vähe. Olulisim ümberkorraldus majanduse alal oli maareform. Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Eesti tähtsaimaks majandusharuks jäi põllumajandus, mille arendamisele aitas riik igati kaasa. Tööstused asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused, sisse veeti
sõlmida, Eestist huvituti liialt vähe. 1920. aastate algul püüti ka luua Balti Liit (Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vahel), et kõik osapooled abistaksid teineteist sõjalise abiga rünnaku korral. Sellest ei tulnud aga midagi välja, suudeti sõlmida vaid Eesti-Läti vaheline kaitseliidu leping. Teise maailmasõja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks nin oli kergeks saagiks totalitaarriikidele. EV majandus: Diktatuuri ajal oli olulisemaks ümberkorralduseks majanduses maareform, mille käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamistega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. *Tähtsaimaks majandusharuks jäi põllumajandus, mille arendamisele aitas riik igati kaasa. Põllumajanduses tõusis juhtkohale loomakasvatus, mille saadusi müüdi Euroopa turul
aastatel mõjutas Eesti poliitilist elu erakondade rohkus. Seetõttu olid koalitsioonid ebastabiilsed valitsuste keskmine eluiga jäi veidi alla 11 kuu. · Riik osutus siiski üllatavalt haldussuutlikuks ja ka majandust suudeti arendada edukalt, mis tugevdas riigi stabiilsust. Juba 1918. a. võeti kasutusele oma rahvuslik vääring, Eesti mark (1928 asendati Eesti krooniga). · Murrangulise tähenduse omandas maareform, mille käigus riigistati mõisate maad. Toimus maade tasuta jagamine. · Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu Ülikoolist kujunes rahvusülikool. ·Nõukogude Liitu peeti siiski suurimaks ohuks Eesti iseseisvusele ja tema välispoliitilisi samme jälgiti pingsalt. SUURE KRIISI AASTAD · 1929
2) juhib maavalitsuse tööd 3) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele Maavalitsus Tegemist on riigi täitevvõimu asutusega ja seda finantseerib riik. Ülesanded: järelevalve koolide ja lasteaedade, sotsiaalteenuste kvaliteedi, perekonnaseisutoimingute, maareformi, ühistranspordi, planeeringute ning kohalike omavalitsuste õigusaktide seaduslikkuse järele maakondliku ühistranspordi korraldus maareform, riigimaa valitsemine, riigi kasuks seatud hüpoteekide arvepidamine maakonnaplaneering, teemaplaneeringud, planeeringuvaidluste lahendamine Vald ja linn on kohalikud omavalitsused. Mõisaküla vapp: Volikogu valimised Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja
11.1918-02.02.1920. Osapooled: Eesti, Soome, Vene valged, Taani ja Rootsi, Nõukogude punaarmee, Saksa Landeswehr. Kuidas muutus sõda eestlaste jaoks? Sõjakommmunism, normide alusel toidu jaotamine. Põhjused: Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine. Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni teistesse riikidesse. Eesti iseseivuse kaitsmine punevägede eest. Mis tõid pöörde eestlaste kasuks: juhtimine paranes, maareform, venemaal oli kodusõda. Johan Laidoner: Sõjavägede ülemjuhataja Johan Pitka: merevägede juhataja Julius Kuperjanov: Eesti vabadussõja kangelane Jüri Vilms: Eesti esimene kohtuminister Konstantin Konik: Eesti päästekomitee liige Konstantin Päts: Eesti päästekomitee esimees
Mõlemad tahtsid kumbagi Lätist välja, Võnnu lahingus purustati baltisaksa väed, kes olid Riias võimu haaranud. 23. juuni 1919 võidupüha ( Võnnu lahing) 5. Millal ja miks sõlmiti Tartu rahu? Mida sellega otsustati? 2. veebruar 1920, Eesti ja Venemaa vahel, Eesti vabariiki tunnustati Venemaa poolt 6. Kuidas ja kelle poolt juhiti Eestit 1920.a. põhiseaduse järgi? Parlamentaarne demokraatia, riigikogu juhib, peaminister riigivanem 7. Milles seisnes maareform? Mõisate ümberjaotamine. Mõisad võeti riigi poolt baltisakslastelt ning anti eestlastele. 8. Milles seisnes kriis 1930ndate algul? Parlamentarismi kriis kord polnud piisavalt demokraatne. 9. Vabadussõjalased kes nad olid, nende roll Eesti elus 1930ndate I poolel? Vpaisd, tahtsid tugevamat korda riigis. Tulid välja põhiseaduse eelnõuga, mis võeti vastu 1934 jaanuar. 10. Pätsi-Laidoneri riigipööre millal ja miks toimus? 12
H. Tammsaare (,,Kõrboja peremees"), O. Luts , Mait Metsanurk (,,Ümera jõel"), Konrad Mägi (kunstnik), Eduard Wiirat (kunstnik). Organis.: Noored Kotkad (eesmärgiks oli kasvatada eesti meesnoori tublideks kodanikeks patriootlikus vaimus. Kodutütred (valmistada noored neiud eelseisvaks eluks ette patriootlikus vaimus. H: algkool (6.klassi ja kohustuslik), gümnaasium (5.klassi ja tasuline), ülikool, erialakoolid (ka peale algkooli). Sisepoliitika maareform, sisepoliitika ülesehitamine (riigiasutuste ja süsteemi loomine), erakondade loomine, riigipööre, uus põhiseadus. Välispoliitika tunnustuse otsimine, astumine rahvasteliitu, distantsi hoidmune NV. Koostööleping Lätiga, probleem (millise riigi poole hoida), üritati arendada suhteid Ing, suured riigid ei aidanud väiksemaid. Iseseisvuse lõpp sept kaubandusleping NL´ga, ,,Baaside" leping okt lõpul, 21. juuni 1940 ,,sotsialistlik revolutsioon E´s, lõppes iseseisvus. 4)Isikud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
