1217 Madisepäeva lahing- hukkus eestlaste vanem Lembitu- eestlased oleksid peaaegu alla andnud. 1219 taanlased Tallinnas (lipulugu). 1220: rootslaste katsed. III etapp: meeleheitlik vastupanu ( 1222-1227). 1222-1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa. Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema, sulandusid); aadekonna kujunemine ((balti)sakslased); maarahvas alistati lepingutega→ koormised, sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine; ristiusu pealesurumine. Eesti jagunes 4 osaks ( Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Hea: Eesti seoti Lääne- Euroopa kultuuriga (kirikud, koolid, euroopalik ühiskonnastruktuur, hansaaeg (13-16 saj.) Jüriöö ülestõus (1343- 1345) Põhjused: eestlaste olukord halb, olid kuuldused Eestimaa müügist, Eestimaa Hertsogkonnas aadlikel suured õigused.
· 1932 nälg. Tervetes piirkodades katkes elutegevus, kannibalism. · ,,5 viljapea seadus" inimene, kes koristatod kolhoosipõllult üritas korjata pudenenud viljapäid, võis ära teenida mahalaskmise koos kogu vara konfiskeerimisega või siis 10 aastat valgilaagrit kogu vara konfiskeerimisega. · Julgeoleku ja armee üksustega piirati sisse külad, kus täitmata riiklikud kohustused, võeti ära kõik põllumajandussaadused. · Passisüsteem maarahvas jäi ilma · 1932 massilise kollektiviseerimise lõppaasta Nõukogude riik ja ühiskon 1930. Aastatel · Hierarhiline püramiid kõrgem poliitiline juhtkond, võimas bürokraatlik parteiline ja riiklik aparaat, vahetud käskude täitjad. · Tugev keskvõim, hirm, terror, riigiasjade avalikustamatus, haritus rahvas ei osutanud vastupanu · Stalin terve ühiskonna, iga üksiku inimese olemasolu sai võimalikuks ainult ,,targa stalinliku
linnuse kaitsjad vastava koha (värava) kaitselt eemale tõrjuda, et siis linnuse vastavast osast läbi murda. Eesti maastikku arvestades oli tornide liigutamine müürideni vägagi raske, seetõttu kasutati neid eelkõige lasketornina. Kas eestlaste allajäämine Muistses vabadusvõitluses tulenes nende kehvemast varustusest? Saksamaal elanud ristisõdijad olid näinud palju rohkem sõdu, kui eesti maarahvas. Saksa seppadel oli palju rohkem kogemusi ning nad oskasid valmistada palju efektiivsemaid taparelvi ja tugevamat kaitsevarustust. Eestlased aga olid sõdinud ainult ümberkaudsete hõimudega ning neil ei olnud erilisi kogemusi, mistõttu ei osanud nad ka endale korralikku sõjavarustust valmistada. Rüütlitelt küll saadi võidetud lahingutes uudset sõjavarustust, kuid sellest oli liiga vähe, et üldist massi paremini relvastada
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ...
aastaks. Sama ülestõusuga seoses on räägitud ka seda, et ordu aladel üritasid 1344 talupojad sisse pääseda Viljandi linnusesse, et selle liikmed kõik maha tappa. Üritati andami viljakottidesse end peita ja siis kottidega sisse pääseda. Uurijad on leidnud, et pigem oli tegemist muistendiga. Sama muistendit on võimalik kohata ka teiste rahvaste hulgas ja kottide viimise aeg oli detsembris, vb poleks suutnud köhimata olla. ''Villu võitlused'' Bornhöhe. Põllumajandus ja maarahvas pärast Jüriöö ülestõusu Pärast Jüriöö ülestõusu hakkab talupoegade olukord muutuma, sest vasallid ehk läänimehed asuvad elama maale, maale rajatakse mõisad.Vana Liivimaa aja lõpuks on Eestimaa territooriumil 500 mõisa. Massiline maaleasumine sõltus sellest, mis toimus Lääne-Euroopas. XIV sajandil tekkisid seal manufaktuurid. Need tekkisid eeskätt linnades, Lääne-Euroopa linnades järelikult kasvas rahvastik Lääne-Euroopas. Seda elanikkonda oli tarvis ära toita
Et laulupidu langes kibedale heinaajale, ei olnud kõikidel lauljatel, kes oleksid soovinud, võimalik peost osa võtta. Traditsioon Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks, ja teine, hilisema ajaga seotu, kinnitab, et eesti rahvas laulis ennast vabaks. Sedamööda, kuidas laulupeotraditsioon on arenenud, on suurenenud kooriliikide hulk ning kasvanud lauljate ja pillimängijate arv. Lauljaid on tegelikult tunduvalt rohkem, kui lava mahutab. Peole pääsevad vaid paremad koorid. Reeglina korraldatakse iga peoaasta esimesel poolel kaks regionaalsete eelproovide vooru, kus lihvitakse esitust ning sõelutakse välja peole pääsejad
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö NT13 Marie Käige EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700 Eesti rahvakultuur Prof Margus Abel Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti on aastatuhandeid olnud väikene maaala mitmete vastasleeride vahel: võimutsev ida ja lääs, kristlus ja paganlus. Sellest mõjutatuna on Eestis väga erinäoline rahvakultuur, milles võib selgelt ära tunda ka teiste maade mõjutusi. Rahvakultuuri eripärad erinevad ka piirkonniti. Eelkõige kerkivad esile Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eesti vahelised erinevused, mille sündi ja arengut on mõjutanud juba loodusolud. Üldjoontes on Eesti madal maa, kuid majandusliku tegevuse seisukohast jaguneb ta selgelt kaheks: Madal- ja Kõrg-Eestiks (Estonica, 2010) Kõrg-Eesti moodustavad kesk-ja idaosa kõrgemad alad, mis on viljakama maa tõttu olnud tihedamalt asustatud. Madal-Eesti moodustab...
jonnakad). Olulisel kohal Eesti erilisust rõhutavad asjaolud - puudustest ja nõrkustest tehakse tugevused (seisukohtade jäikus = jonn; assimileerumine = “mis ka ei olnud - me jäime püsima” jt); kuivõrd Eesti on nii väike, siis saavad tühistest lahinguvõitudest sõjaga võrdsed sündmused (Ümera lahing), kaotatud lahinguid seevastu serveeritakse “meeleheitliku vastupanuna”. Nähtavasti võib väita, et pärast seda, kui maarahvas enda omasest maausust ilma jäi, ei ole ükski usk olnud neile küllalt omane, et seda tõeliselt omaks, eestlaste usuks pidada. Kristluse kõrvale jäid püsima elemendid varasemast loodususundist, moodustades sünkretistliku kompoti, mis oli ühekorraga nii oma kui ka võõras ning mille õpetuslikku vastuolulisust maarahvas vaevalt ise kuigivõrd märkas. Tegu oli seega võõra usundi assimileerimisega, “mõõga ja tule” jutlustajate terminites - solvangu allaneelamisega
tuumaelektrijaamu. Elektrit toodetakse riigis soojuselektrijaamades, tuumaelektrijaamades, hüdroelektrijaamades Põhilisteks import-eksport energiateks on riigis kivisüsi, mida leidub indias tohutus koguses nagu eelnevalt mainitud. Samas kogu tarbitav energia on 30% imporditud. Pool hüdroelektrijaamadest saadud energiat tuleb sulavatest mägedest Himalayas. Lisaks sellele on ka ehitatud mitmeid suuri tammi üle riigi võimsamate jõgede, et toota elektrit. Maarahvas kasutab üldiselt puitu ja kuivatatud lehma-kooke kütusena, et valmistada süüa või keeta vett. Vajadus puidu järel kasvava populatsiooni tõttu vähendab allesolevaid metsasid märkimisväärselt. On välja arvutatud, et aastas 3.7 miljonit aakrit - aaker=4046m2 - metsa läheb tarvis, et toota vajalik paber, palgid ja loomulikult küttepuud. Kokku tarbitakse Indias elektrienergiat 517 miljardit KWH aastas, see teeb inimese kohta umbes 500 KWH
Absoluutne monarhia-riik, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas valitseb koos parlamendiga Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Seisuste esinduskogu- tänapäevaste parlamentide eelkäijad Palgaarmee- palgatud sõjaväe üksus Merkantilism- majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks hugenotid- Prantsuse kalvinistid kalvinistid- Jean Kalvini õpetuse pooldajad. Kalvinistide iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik- Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid- Inglise kalvinistid restauratsioon- endise po...
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lo...
II. KESKAEG Vana-Liivimaa Jüriöö ülestõus Eesti rahvastik ja majandusolud, linnad ja kaubandus 14.-16. sajandil Vana-Liivimaa sise-ja välispoliitika 14.-16. sajandil Katoliku kirik Eestis Usupuhastus ja selle tagajärjed 6. VANA-LIIVIMAA MAA JAGAMINE. Kohe muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik. Toetuda taheti seejuures eestlaste vanemaile, kelle jaoks see oli võimalikest soodsaim variant. Lühikeseks ajaks vaheriik loodigi.Wilhelmi tööd jätkas Aina munk Balduin. Ordu asjade sellise käiguga siiski ei leppinud ja korraldas 1233. aastal Toompeal veresauna paavsti vasallidele, kelle hulgas oli ka eestlasi. Tapeti umbes 100 va...
.........................................................................................................................21 EESTLASED.........................................................................................................................................................22 Algus..............................................................................................................................................................22 Eestlased Aestid Idalased - Maarahvas.................................................................................................. 22 Pärast vallutust..............................................................................................................................................23 KAALI METEORIIT............................................................................................................................................... 25 KASUTATUD MATERJAL...............................................
Taastuvad loodusvarad on inimese seisukohalt põhimõtteliselt igavesed (nt muld, mets, veevarud, toit; päikese, tuule, vooluvee, biomassi energia). Taastumatuid loodusvarasid on piiratud kogus ja need on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul (nt kaevandatavad kütused, maapõuesoojus, tuumajõud, maagid) Toiduprobleemid - Kuna maailma rahvaarv suureneb, tuleb toita üha rohkem suid. Kõige rohkem kannatavad alatoitumise all maata maarahvas ja linnade vaesed arenguriikides. Et kasutusele võtta rohkem maid, tuleks nt vihmametsi maha võtta, kuid nende mullad on vaesed. Lisaks on tänapaeva toidutootmine ja -kasutamine ebaefektiivne ja raiskav. Toitu jatkuks maailmas koigile, kui see oleks ühtlaselt jaotunud. Täna üle poole maailmas toodetud toidust rikneb või visatakse jääkidena minema. Ülemaailmne lihatoostus on enda alla votnud 1/3 maailma
EESTI KIRJAKEELE AJALOO EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kirjakeele ajaloo uurimisobjekt. Olulisemad uurijad Uurimisobjektid: kirjalikud (trükitud+käsikirjad) tekstid, kirjakeele teadlikku kujundamist-korraldust puudutavad seisukohad. Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad...
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sak...
Karl Ristikivi "Rohtaed" Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma N...
hästi, millest ta ka ise aru sai. Luuletuste kirjutamisega sai ta väljendada vaid neid tundeid mida ta tüdruku vastu tundis.Kuid neis polnud enam mingit luulet, seda tundis ta ise kohe. Suvevaheajal onu juurde maale minnes ei võetud teda just kuigi hästi vastu. Tema suhtes olid suured eelarvamused. Kuna poiss oli enamuse jast linnas olnud, arvati et kuna tal on paremad riided ja korralikumad kombed peab ta ennast ka teistest üleolevaks. Maarahvas suhtus Juulius Kilimiti kui haritlasse kes maailma tegelikest õigetest väärtustest ja oskustest ei tea midagi, tema ebatavalised kombed ja viisakus olid neile lihtsalt võõrad. Kõik uus oli neile võõras, nemad olid harjunud lihtsa maaeluga ja ei suutnud kuidagi Juuliust mõista. Juulius täitis oma lahke teretamiskombe, millele teised kõik natuke imelikult vaatasid, nagu oleks selles midagi ebasündsat. Harimatu talurahvas ei osanud esialgu hinnata
1344.a üritasid talupojad pääseda Viljandi linnusesse, et ordu liikmed maha tappa. Seda üritati teha nii, et andamit viies peideti end viljakottidesse. Uurijad on leidnud, et see võib olla muistend (linnusesse sissepääsemine... et seda muistendit on võimalik kohata ka teiste rahvaste muistendite juures). Ja samas, detsembris polnud see võimalik köha tõttu. (Bornhöhe kasutas teoses "Villu võitlused") ja ka Tasujas. Põllumajandus ja maarahvas pärast Jüriöö ülestõusu Jüriöö ülestõus jagab Vana-Liivimaa ajaloo kaht ossa. Vasallid e läänimehed kolivad maale elama ja sellega muutub ka talupoegade olukord. Maale rajatakse mõisad (massiliselt). Vana-Liivimaa aja lõpuks Eesti territoorimil on umbes 500 mõisa. See hakkas sellepärast, et Lääe-Euroopas 14. sajandil tekkisid manufaktuurid. Need tekkisid eeskätt Läänne-Euroopa linnades, järelikult elanikkond kasvas ja seda kasvavat elanikkonda oli tarvis ära toita
Tsistertslased paiknesid Kärknas ja Padises (olid paiksed). Nad eeldasid, et inimesed on haritud. Dominiiklased olid liikuv ordu, kelle ideaaliks oli vaesus ja omandipuudumine. Paiknesid Tallinnas ja Tartus. Frantsisklased leivisid Liivimaal 15. sajandi lõpul. Paiknesid Rakveres, Tartus ja Viljandis. Liivimaal oli ka naisklooster - Pirita klooster. Seal elasid koos mugad ja nunnad, kuigi nad ei puutunud üksteisega kokku. Nad pidasid jumalateenistust ka lihtrahvale. Maarahvas seas levis sünkretism ehk erinevad usundid, õpetused ja maailmavaated segunesid. Samuti levis külakatoliiklus ning paganlikud kombed jätkusid. Reformatsiooni viis läbi Martin Luther, kes naelutas 1517 aastal kiriku uksele 95 teesi selle kohta, milles väideti, mis on katoliikluses valesti. Ta astus indulgentside müümise vastu. Indulgentsid on patupuhastuskirjad. Tema arvates on õndsaks võimalik saada vaid läbi pühakirja. Liivimaale levis reformatsioon 1521
väljudes loobiti nad kividega surnuks 1344. aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale, ründasid Karja linnust, linnus vallutati ja saarlaste kuningas Vesse Ordu võit ei olnud lõplik, sest ilmade soojenemine sundis lahkumisega kiirustama. 1346. aastal – Taani kuningas müüs Eestimaa 19000 hõbemarga eest Saksa ordule,. 1347. aastal – Harju-Viru läks Liivi ordumeistri võimu alla, kes oli tunduvalt kindlakäelisem kui Taani kuningas 8. MAARAHVAS 14.-16. SAJAND Talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu: Eestlaste õiguslik kord halvenes Esikohale tõusis teoorjus (15.saj), tuli maksta teorenti ja säilis ka loonusrent 16. saj mindi loonusrendilt üle raharendile 16. saj alguseks kujunes Eestis välja sunnismaisus(talupoeg isiklikult pole vaba ning kuulub maatüki juurde) ja pärisorjus(talupoeg oli mõisniku enda omand)
ühiskondlikud suhted hakkasid tootmisprotsessi pidurdama ja takistama. Tööstus oli jõudnud manufaktuursesse staadiumisse (silmas peetakse eelkõige Inglismaad, ka Belgiat ja Hollandit). Mujal maailmas toimus areng väikeste eripäradega ja veidi hiljem. Vanad tootmissuhted hakkasid pidurdama arenevat tööstust. Feodaalide kätte olid tänu ajaloolisele ja ühiskondlikule arengule (traditsioonidele) jäänud tootmisressursid. Neid ressursse kasutasid maarahvas ja linnatöölised kokkuleppe alusel. Kodanlased kui uue ideoloogia kandjad (tol ajal varatud, kindla eraomandita) toetusid talunikele ja linnatöölistele võitluses feodaalse süsteemi vastu. Kuna kodanlased olid "tegijad", olid majanduslikud ohjad nende käes, kuid neil puudusid poliitilised õigused. 1647-1649/1688 --- kodanlikud revolutsioonid Inglismaal. Nende tulemusena võitis kodanlus endale poliitilised õigused. Revolutsioonide tulemusena vähenes kaubanduse osatähtsus
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise pärit...
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguse...
Tugeva valitseja (nt Karl Suure) valitsemisajal olid feodaalid kuulekad, kuid nõrkade valitsejate ajal suurendasid nad oma võimu ja volitusi ning ajapikku loobusid üleüldse kuningate sõna kuulamast. Lõpuks jõuti seisukorrani, kus kuningas oli ainult "esimene võrdsete seas". Linnade teke ja käsitöölised Lääne-Rooma keisririigi häving mõjus hävitavalt ka linnadele, kuna varakeskajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Germaanlased olid maarahvas ning pidasid linnamõnusid inimesele hukutavaks. Senised suured ja rahvarohked linnad jäid tühjaks ning varemeisse. Isegi Rooma, mis impeeriumi hiilgeaegadel oli olnud miljonilinn, muutus ainult mõne tuhande elanikuga kiratsevaks varemeteväljaks. Linnad säilisid küll Ida- Rooma keisririigis, kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpul toimunud majandusolude paranemine
Antsla Gümnaasium KAREL VARIK 11B klass HIIEKOHAD URVASTE KIHELKONNAS uurimistöö Juhendaja: õpetaja ANU SINIMETS Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................... .............. 3 1. Hiis püha paigana ........................................................................................................... 4 1...
Keskaeg Eestis VanaLiivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse VanaLiivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enamvähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.HarjuViru, PõhjaEesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitaval...
Eesti põllumajandus läbi aegade Selle kirjatöö pühendab autor maarahva ajakirjaniku Helju Rauniste mälestusele. Eestlane on oma olemuselt olnud ja on maarahvas ning eesti rahva ajalugu on lahutamatult seotud Emakese Maaga, kelle rinnal on eestlane võrsunud ja mehistunud. Samal ajal on eesti rahval tulnud seda rinda-pinda pidevalt jagada väljasttulnutega. Enne Esimest maailmasõda oli Eesti tsaari-Venemaa majanduslikult suhteliselt hästi arenenud (ent poliitiliselt ja rahvuslikult rõhutud) osa. Sellele vaatamata jäi ta agraarmaaks. Eestis valitses nn balti
Ükski 19. sajandi ajastu faktidest ja faktoritest ei vastanud Ludwigi maailmapildile, kõik need rääkisid vastu tema arusaamadele monarhia olemusest ja monarhia ülesannetest. Kuna ta tundis ennast oma ametis subjektiivselt võimetuna ja objektiivselt käis see tal üle jõu, hakkas ta otsima sobivamat ja muidugi mõista migavamat teed: ta hakkas loobuma oma ajastust ja iseenda ülesandest selles ning astus lõpuks kõrvale. Ajal, mil maarahvas linnadesse siirdus, põgenes Ludwig linnast maale. Loodust, mis talle sobis, mis tiivustas ta unelmaid ja tuli kasuks ta eelistustele, sellist loodust armastas ta üle kõige, samuti ka loomi- luiki, kes kandsid ta Lohengrini võlumaailma, või paabulinde, kes ta ees oma sabad lahti lõid. Ning hobuseid, kelle turjal suutis ta olla üle ruumist ja, nagu ta lootis, jätta selja taha aja. Öö oli aeg, mil kuninga unistused ärkasid, tõusid horisondile ja saavutasid seniidi- et
Kooli nimi Referaat Eesti ajalugu 1920-1940 Koostaja:................. .....klass Juhendaja:............... Koht, millal Sisukord 1.Sisepoliitika............................................................................................3 5 lk 2.Välispoliitika..........................................................................................6 8 lk 3.Majanduspoliitika.................................................................................9 11 lk 4.Kultuuripoliitika..................................................................................12 13 lk 5.Vabadussõjalased.........................................................................................14 lk 6.Konstantin Päts........................................................................
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
jõudnudki. Positiivselt mõjutas eestlaste kooliharidust ka Katarina II aegne "valgustatud absolutism", mil täienes rahvakoolide võrk. 19. sajandi algul loodi eestlaste jaoks ka mõningaid kihelkonnakoole ja õpetajate seminare, mis valmistasid ette rahvakoolide õpetajaid. 19. sajandi keskel ja teise poolel toimusid suured muutused eesti ühiskonnaelus ja kultuuris. Tugevnes antifeodaalne vabastusliikumine ja leidis aset rahvuslik ärkamine. Pärisorjastatud ning haritud eesti maarahvas hakkas tajuma end ühtse rahvana ja nõudma endale nii sotsiaalseid kui ka rahvuslikke õigusi. Rahvuslikuks arenguks oli vaja ka emakeelset kõrgkultuuri ja selle edendamiseks kõrgematasemelist haridust. Veel 19. sajandi keskpaiku olid Eestimaa keskhariduses tugevad seisuslikud vahed. Rahvusliku ärkamisaja üheks kõrgpunktiks kujuneski võitlus emakeelse keskkooli eest. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa
.....................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS......................................................................................12 8. REFORMATSIOON EESTIS..............................................................................................14 9. LIIVI SÕDA......................................................................................................................... 15 10. ROOTSI AEG........
kasutuse alustalasid. Mida roomlased ja hiljem ka teiste riikide inimesed järgisid tulenevalt XII tahvli seadustest ja kui tähtis selle üleskirjutamine oli õiguse leviku tähenduses? Allika analüüs 1. XII tahvli seadused üldiseloomustus Õigusega puututi kokku juba enne, kui XII tahvli seadused kirja pandi. Vana-Roomas, pärast kuninga kukutamist kadusid viimaste mitte kirja pandud reeglid, mistõttu sattus maarahvas linlaste omavoli alla. Puudus seadus, mis ühendaks ja tagaks kõigile rooma kodanikele kindlad käitumisreeglid ja 5. saj eKr alustati XII tahvli seaduste loomisega ning seda ius scriptum vormis, mis tagaks võrdsuse ja vabaduse ning oleks teatavaks tehtud ja kättesaadav kõikidele roomlastele. 1.1 Allika liik XII tahvli seadus kui seaduste allikas on seadustekogu, mida pole tervikuna säilinud algsel kujul
Referaat. 1950-60. aastad. Sisukord. Poliitika Haridus Noorteorganisatsioonid Mood Toitumine Mänguasjad Poliitika. Eesti NSV juhiks ja EKP esimeseks sekretäriks sai 1950. aastal Johannes Käbin (ametis kuni 1978. aastani). Käbin ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning üheaegselt arvestada ka Eesti NSV ,,isikupäras" oludega. Head kontaktid olid Käbinil just Hrustsoviga, kes arvestas ka eriarvamustega. Stalini surma järel alanud sisepoliitilise sula-aja üheks oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine rehabiliteerimine nii üleliidulisel kui ka kohalikul tasandil. Eesti NSV-s tähendas rehabiliteerimine eelkõige nn kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste hea nime taastamist. Stalini surm tõi kaasa ka senise vägivallapoliitika seiskumise, millele järgnes aegapidi represseeritute õigeksmõistmine ja nende va...
/jutumärkides/. Vaba Maa näiteks kirjutas suurusehullustusest, oravate keelest Eestis ja Ameerikas, Kaja õpetas valmistama seentega täidetud kapsapead, arutledes mälukaotuse ümber, Päevaleht kirjutas tantsust aju massaaziks, aedmaasikate kasvatamisest jms. Eriti populaarseks said Päevalehe juhtkirjad kurkidest ja kurkide hapendamisest, mida teised päevalehed mõnuga tsiteerisid: "Mõni kurk on paksu nahaga ja tal on kärnad seljas. Maarahvas nimetab neid liideriteks ega salli neid mitte oma kurgitünnis. Süüa nad ei kõlba, omavad kibeda maigu ja rikuvad sööjal rahval kõhtu. Nii siis et hoidugem paksunahaliste kurkide eest, eriti aga nende eest, kel seljas kärnad. Kui muidu pääsu ei ole, siis heidetagu välja kas või kogu kurgi-hapendis ja selle järele kurgipütt hästi puhtaks pesta ning terveks suveks värske vee alla panna. Siis ei ole tulevikus enam karta kärnatust." (Pvl 23. august).
Soov elada koos. Inimkond jaguneb rahvasteks. herder Need erinevad teineteisest ümbritseva looduse, keele ja iseloomu poolest. Benedict Anderson. A Faas- väike grupp haritlasi hakkab uurima väikerahvast, keelt, kultuuri. Eestis vastab sellele etapile estofiilide tegevus. B faas. On see, kui tekib suurem grupp aktiviste, kes hakkavad äratama. Rahvuse loomise projekt. 18saj. oli eestlane maarahvas. 1880ndael ja 1890ndatel toimub see üleminek b faasist c faasi. Rahvuse definitsioon- suurem, inimeste rühm, mida ühendab ühine ajalooline päritolu ja keel. Ning tahteühtsus. Ilma selle tahte ühtsuseta rahvust pole. Modernism. On seotud kapitalistliku modernse ühiskonna tekkega. Tekkis ameerikas ja lääne euroopas. Ühiskond pidi muutuma dünaamiliseks.. Rahvuslus peab muutuma masside ideoloogiaks. Rahvus on suveräänne.
Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja emakeelepäeva üle. Tähelepanu osutamine on põhjendatud, sest eesti keel, rahvas ja riik on tihedalt seotud. 19. sajandi lõpus teadvustas maakeelt kõnelev maarahvas end eesti rahvana, kes luges, kirjutas ja tegi teatrit eesti keeles. Eesti keel on siiani eestlase identiteedi keskmes. (Kilgi 2009) Teoreetiliselt, kui te elate Eestis ja ei valda eesti keelt, see võib tunduda väga imelikuks, kuigi tänapäeval me võime seda silmitseda. Paljud Eesti elaniketest ei valda eesti keelt üldse. Paremini oskavad eesti keelt Eesti kodakondsusega muulased. Siiski on ka nende seas 6-10% umbkeelseid ehk inimesi, kes ei oska eesti keeles
Kuigi kartul toodi Euroopasse 16. sajandi algul, hakkas ta Eestis laialdasemalt levima alles 19. sajandi keskpaiku. Ameerikast pärit tomat ja Lõuna-Aasias kodune kurk hakkasid eestlaste köögiviljaaedades levima alles 20. sajandi algul. Vürtsi- ja maitsetaimed esinesid vanasti eelkõige mõisaaedades, eestlased on neid vähe kasvatatud (eelkõige aedtill). Puuvilju ja marju hakati Eestis kasvatama keskajal. Esialgu olid nad eelkõige kloostri- ja mõisaaedade haruldused. Maarahvas korjas metsamarju (sealhulgas sõstraid) ja metsõunu. Talude juures oli üksikuid poolmetsikuid õunapuid, Lääne-Eestis ka kreeke-ploome ja pirne, Kagu-Eestis kirsse. Laiemalt hakkasid taluaiad levima alates 19. sajandi lõpust, mil levisid laiemalt ka karusmarjad (=tikrid), aedmaasikad (uus hübriidne Ameerikast pärit vanematega liik, enne teda kasvatati kõrget maasikat) ning kodumaiste metsataimede sõstarde ja vaarikade sissetoodud sorte
Pole tähtis, milline see siduv tunnus on – kas religioon, keel, elukutse – tähtis on, et sel mis tahes põhjusel formeerunud rühmal oleksid mõned traditsioonid, mida ta peab omaks. Teoreetiliselt peab rühm koosnema vähemalt kahest inimesest. Rühma liige ei tarvitse tunda kõiki teisi liikmeid, kuid ta peaks tundma rühma traditsioonide põhilist osa. Varem mõisteti rahvast kui inimeste hulka, kes moodustasid alamkihi, vastandudes ülemkihile. Rahvas on kirjaoskamatu, maarahvas, talupojad. Nendes allapoole jääb metsik ehk primitiivne (kirjaoskuse-eelne või kirjaoskuseta). 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. • Lähedased tänapäeva muistenditele ehk linnalegendidele (kuulujutt võib olla lühem) • Eksisteerivad kommunikatsioonimomendil, kuid ilmekamad võivad säilida mälus kauem • Väljendavad mingit üldist uskumust, mis on seotud
3) Ülekarjatamine, metsade hävitamine põllumaade tekkeks, mis toob kaasa mulla ärakande, kõrbestumise, vaesumise 4) vale hinnapoliitika. Olukord maailmas: ÜRO andmeil nälgib maailmas umbes miljard inimest ning pidevas näljas on 550 miljonit. Suurem toiduabi läheb Aafrikasse, kuigi 60% näljas olevatest inimestest elab Aasias. Toidunappuse tõttu lisanduvad valguvaegusest tulenev alatoitlus ning vaegtõved. Kannatajaks on: maata maarahvas ning arenguriikide linnade vaesed. Lahendus: Probleemid: inimeste vajaduse lähenemas looduse võimaluste piirile, kalavarud lõpukorral,, kõrbestumine, mulla ärakanne, huumuse vaesumine, mulla tihenemine, õhu saastumine, põhjavee varude ammendumine, niisutatavate maade soostumine ja sooldumine. Lahendused eeldavad tarbimisharjumiste muutmist ja muutusi toidu tootmises. Kunstlik niisutus ja paremad sordid • a ) niisutus muldade sooldumine
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelas...
Kui ta Pühajärve tamme ligidalt mööda viidi, oli ligi 10-liikmeline salk malakatega relvastatud mässajaid parajasti puu alla kogunenud. Nad tungisid sõduritele kallale ja vabastasid Johann Kõivu. Järgnevatel päevadel toodi sõdureid mõisa juurde. Mässajad piirati sisse ja sunniti jõuga alistuma. 1841. aasta detsembris algas Pühajärvel mässajate avalik karistamine. 29 mehele anti igaühele 500 kepihoopi. Enamik neist pandi vangi ja 12 saadeti Siberisse. Kuigi maarahvas oli "sõja" kaotanud, jäi seik, kus südid talupojad oma kaaslase olid vabastanud, inimestele eredalt meelde. Tamm, mille juures sündmus toimus, hakkas seepärast rahvasuus kandma Pühajärve sõja tamme nime. 20 7. Sümboolika Eestis on tamm saanud looduskaitse sümboliks. Tammelehe kujutis paistab tulpadelt ja viitadelt, mis tähistavad riikliku kaitse all olevaid loodusharuldusi. Sama sümbol ehib meie looduskaitse aumärke
Balti hertsogiriik - Sakslaste plaan ühendada Riia, Liivimaa ja Eesti Saksamaaga Wielhem II - Saksamaa keiser, põgenes välismaale ja pärast seda kuulutati välja vabariik. Arutle, kas vabadussõda saab nimetada ka kodusõjaks? Saab küll sest sõja alguses sõdisid eestlased erinevatel pooletel, kui samas sõja lõpus tulid punaste poolelt eestlased üle valgete poolele. Kes toetasid meid sõjas Nõukogude Venemaaga? Soome vabatahtlikud, Usa, Suur Britannia, Rootsi, Taani Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele? Sest loodetud heast ideoloogiast kujunes veriseim Miks võitsid Eesti väed tunduvalt paremini treenitud Landeswehr-i? Paremini motiveeritud ning soov kätte maksta Mida sätestas tartu rahu? Venemaa igaveseks kõikidest õigustest Eestile. Venemaa tunnistas de jure Eesti Vabariiki. Eesti töörahva kommuun - Juhtisid Moskva marionetid Läti kütid - Lätlased kes tulid eestisse punaste poolel Julius Kuperjanov - Eesti hulljulge väejuht
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1...
Pilet nr1 *muinasaja allikad ja periodiseerimine Muinasaja allikad on arheoloogilise kaevamised ja kirjalikud allikad. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud töö- ja tarberiistade materjali. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb: 1. PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lõppes Põhja- Euroopa viimase jääajaga. 2. MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg 3. NEOLIITIKUM- noorem kiviaeg Pronksiaeg jaguneb: 1. vanem pronksiaeg 2. noorem pronksiaeg Rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg 2. rooma rauaaeg 3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastö...
Ajutisel Valitsusel põletikukolle, mis segadust tekitab, aga seda ei suruta maha Aprillis jõuab Sveitsist tagasi Vladimir Uljanov hakkab kõvasti sõjavastast propagandat tegema tema taskud saksa raha täis topitud Venemaa kõige demokraatlikum seis 02.1917-10.1917 Võimu nimel konkureerijad Konstitutsioonilised demokraadid ehk K-Dd (kadetid) tahavad teha Venemaad demokraatlikuks riigiks Sotsialistid-revolutsionäärid ehk S-Rid (esseerid) nende fooksuses maarahvas toetajatakes maa ja talurahvas esseerid lubavad maareformi, ehk maa jagatakse talupoegadele, kellel seda veel pole, mitte ei taha maad riigistada nagu enamlased väga suure toetusega partei rahulik arengutee sotsialistliku tulevikuni Hiljem partei lõheneb enamlastemeelsete/vastase vahel VSDTP Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölistepartei jõud, kes mängib end esiplaanile sügiseks haarab võimu enda kätte jaguneb kaheks, enamlaste tiib juhib Lenin
Eesti kultuur on selline, mis peab võrsuma omast keskkonnast, omast pinnasest. Selle pinnase nimeks on eesti küla. Eesti kultuuri puhul peab võtma eeskuju maailma kultuurist- selline seisukoht paljudel algul. Hõimurahvaste kultuuri idee. 19. saj on eesti küla ainuvõimalik märgisüsteem, millest kirjanik võis saada infot, elanikkond oli ka maal. Kirjutajad olid pärit sellest keskkonnast, oskasid küll hästi saksa keelt jne, aga siiski.. Lugejaskond on ennekõike maarahvas, kellel see külakeskkond on tuttav märgisüsteem. Ta saab sellest aru, kui sellest räägitakse. Talle pakub huvi see aines. Kuni elad sina, elab ka küla- eestlastel. 19. saj ja 20. alguse eesti proosas kirjeldatakse eelkõige seda külaühiskonda, mis tekib nö vene ajal. Peale põhjasõja lõppu, 1710. a. Toob kaasa sellele, et Eesti alad kuuluvad vene riigi koosseisu, saab saksa rüütelkond kõik oma õigused, mis on kirja pandud Rosen'i deklaratsioonis
Toimus relvakokkupõrge, mille eestlaste esindus tapeti, sõjavägi jäi ilma valitud usaldusväärsetest pealikutest. Pöide- 24 juuli, puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Põide linnust. Karja- 1344 aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Rünnati Karja linnust. Linnus vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Maasilinn- Kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu: Talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. Sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. H Haagi- ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaandmiseks ja tagasitoomiseks loodud ametikohad. Pärisorjus- isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide
Poliitiline tegevus kesine. Mihkel Martna. Eesti poliitik ja ajakirjanik. Eesti sotsiaaldemokraatia looja. Marksistlike ideede levitaja. Jaan Tõnisson. ,,Postimees". Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Venestumise ja saksastumise vastane. Nõudis eestikeelset haridust. Toetus rikkamale elanikkonnale. Konstantin Päts. ,,Teataja". Taotles majanduslikku ja poliitilist võrdsust. Liidus vene demokraatlike jõududega. Toetajad haritlastes, linnakodanikes, maarahvas. 1866 vallakogukonnaseadus seadusega vald vabastati mõisnike võimu alt. Välja kujunes vald kui haldusüksus, volikogud ja vallavanema amet. Siit alga eestlaste poliitiline tegevus. 1870 valmib esimene raudtee lõik: Paldiski-Peterburi. Raudtee hakkab enese ümber koondama asustusi. Kaubandus elavnes raudteede ehitamisega. Sadamate osakaal vähenes, kuna Venemaa orienteerus Mustale Merele. Sisse veeti masinaid, keemiatooteid, kivisütt. Välja vilja, lina ja puitu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
