EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA. (teemad, mille kohta tunnis me ei ole otseselt konspekti teinud) lisamaterjaliks on tunnis tehtud töövihiku ülesanded, ristsõna, rühmatööna tehtud teemakaardid MAARAHVAS 14-16. SAJ. (Eesti ajalugu I lk. 67-70) Senisest enam hakati kasvatama teravilja. Sellest tulenevalt mõisate arvu kasv Eestis. Talurahva koormiste kasv. Talupoegade koormistest mõisale tähtsamad: teoorjus, kümnis ja raharent. Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud. Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi: adratalupojad-- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja kor...
Kirjaoskus 100% Saksamaa rahvaarv on 82 079 454 (1998). Umbes 92% moodustavad sakslased. Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Kõige rohkem on türklasi, teisel kohal on põgenikud Jugoslaaviast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga, nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku keskmine tihedus 230 in/km2 on Euroopa suurimaid. Hõredamalt elab rahvast mägedes ning Loode-Saksamaa rabade ja nõmmede alal. Pärast II maailmasõda asustati sund korras Ida-Euroopast Saksamaale umbes 8 mln. etnilist sakslast. Ümber asumine on jätkunud lainetena ka hiljem, praegu peamiselt Venemaalt. Palju on
pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Rahvastik Saksamaa elab üle 80 000 000 inimese. Umbes 92% moodustavad sakslased. Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga, nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku keskmine tihedus 230 in/km2 on Euroopa suurimaid. Hõredamalt elab rahvast mägedes ning Loode-Saksamaa rabade ja nõmmede alal. Pärast II maailmasõda asustati sund korras Ida-Euroopast Saksamaale umbes 8 mln. etnilist sakslast. Ümber asumine on jätkunud lainetena ka hiljem, praegu peamiselt Venemaalt. Palju
Tähtsamad ettevõtmised: Aleksandrikooli komitee: loodi selleks, et koguda raha kürgema eesti keelse kooli rajamiseks. Eesti Kirjameeste Selts: arendas eesti keelt ja kirjandust, andsid välja õpikud nt, tänu sellele seltisel kujunes rahval lugemisharjumus ja eestlased said praktiliselt täielikult kirjaoskajateks. Põllemeeste komitee: korraldasid põllumajandusnäituseid Ärkamisaja tähtsus ja tähendus Eesti ajaloos: maarahvas hakkas end pidama moodsa aja rahvuseks, hakati kutsuma ka end eestlasteks, eestlased ei saksastunud ega venesutnud vaid valisid oma tee mis viis lõpuks oma riigini, algas eesti rahvuse kujunemine. Milliseks oli muutunud baltisakslaste ja vene võimu vahekord? Halb, sest eestlased langesid sakslaste mõju alt välja ning nõudsid nendega võrdseid õigusi, venemaal oli aga julgeolekuoht- eesti kaotamine Miks tabas rahvuslikku liikumist kriis? Tülis Hurda ja Jakobsoni vahel, suur lõhe
Ajaloo kontrolltöö I ( 3 kursus ) 1)Bütsants; Kui rooma riik lagunes, hakati Ida poolset osa kutsuma Bütsantsiks, mille pealinnaks oli Konstantinoopol. Valitses keiser, kelle ülesandeks oli mõista kohut, anda välja seadusi, juhtida sõjaväge. Nõu andis keisrile senat. Maakondi valitsesid väejuhid ehk strateegid. Sõjaväe moodustasid peamiselt talupojad. Maatükk hakkas vaesuma, nõrgenes ka Bütsantsi riik. Majanduslikuks keskuseks oli pealinn Konstantinoopol, mille kaudu toimus ka kauplemine Hiinast, Indiast kuni Euroopani. Oma hiilgeajal oli Bütsants rahvarohke ja väga rikas ( 100 000 inimest). 2)Feodaalkord; ühiskonnakorraldus, mis jaguneb kihtideks: vaimulikud, sõjamehed, talupojad. Aluseks oli vasalli ja senjööri vaheline suhe. 3)rüütliseisus; Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest. Olid hertsogid( germaani väepealike pärijad), krahvid( grangi riigi kuninglikud asevalitsejad), ...
Samal aastal kutsuti kunstnik vene tsaari Aleksander II tütre Maria Aleksandrovna joonistusõpetajaks. Johann Köler tõusis Peterburi kõrgema seltskonna 2 üheks tunnustatumaks portreemaalijaks. Ta maalis palju mõjukaid inimesi, sealhulgas riigikantsler Aleksandr Gortšakovi portree eest sai ta ka professori tiitli. Vaatamata kogu au ja kuulsusele ei kaotanud kunstik siiski sidet kodumaaga. 1864. aastal külastas ta taas Eestit. Turul nähtud maarahvas jättis Kölerile rusuva mulje. Tema jaoks oli üldine vaatepilt väga kurb. Köler sekkus ka aktiivselt rahvuslikku liikumisse Eestis selle ühe ideekandja ja juhina. Johann Köler suri oma ateljees Peterburis 22. aprillil 1899. aastal. Ta molbertil seisis „Akadeemik Jakov Groti portree“, mis on signeeritud kunstniku surmapäeval. Ta maeti soovikohaselt kodukoha lähedale Suure-Jaani kalmistule. 3 JOHANN KÖLERI LOOMING
end identifitseerima ja järgima rahvuslikku ideoloogiat ( mitte, et me jubedad natsionalistid olema peaks, vaid, et me austame oma oma riiki, järgime oma juhte, seadusi ja ei klassifitseeri end mitte-eestalasena ). Samamoodi tähendab eestlus, et me kuulume eestlaste kooslusesse ja teadvustame seda (näiteks muinasajal teadvustati end kas külakogukonna järgi, valla järgi, kuni 19. sajandini ütles eestlane enda kohta maarahvas...ja see tähendas just eristumist baltisaksast, mitte teadvustamist, et olen eestlaste koosluse liige) kui aga sai võimalikuks, et meil tekkisid rahva juhid (Jannsen ,Kreuzwald, Jakobson) ja ajalehed/laulupeod, mis kogu rahva liitsid, siis tekkis ka ühine identideeditunne(kultuurrahvuslus). Mis on siis need eesti asjad,millest eestlus omale läbi aegade elujõudu on ammutanud ? Eesti keel- kaunis, keeruline, raske ent nii omane , et kahju oleks seda kaotada.
Emamaad: Arenenud riigid/Põhja riigid. Kolooniad: Arengumaad. Põhi Lõuna 1. Korraldus Iseseisvad Sõltuvad 2. Tootmisviis Industriaalne Agraarne 3. Ressursid Ammendunud Rohkelt ressursse 4. Rahvastiku Linnarahvastik, Rahvaarvu võrdlus rahvastiku juurdekasv on juurdekasv kiire, enamik väike maarahvas 5. Väga tihe Väike ja endiste Kaubavahetus emamaadega Kaubavood : 1) Põhja riigid Põhja riigid geograafiline tööjaotus, kõrge tehnoloogiline kaup. 2) Põja riigid Lõuna riigid tarbekaubad toorained. 3) Lõuna riigid Lõuna riigid väike , pole midagi vahetada. Tööstusühiskonna majandise areng:
EESTI LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD Kristina Markii MIS ON PÜHAPAIK Eestis leidub sadu põliseid hiiekohti ja tuhandeid kive, allikaid, puid, saari ja muid looduslikke kohti. Me nimetame neid looduslikeks pühapaikadeks. Need pühapaigad on loodus loonud. Inimene üksnes hoiab ja kasutab neid ettevaatlikult. Rahvapärimuse põhjal on looduslikud pühapaigad pälvinud meie kui põlise loodusrahva sügavat ja sooja poolehoidu ning austust. Püha tähistab midagi erilist, haruldast, väärtuslikku, salapärast, vägevat ja ühtlasi ohtlikku. Püha paiga ja ajaga on sageli seotud jumalad, haldjad ja esivanemad. PÜHAD JÄRVED Maarahvas on väheseid rahvaid maailmas, kelle pärimuses on järved rännanud. Ja mõnigi sellistest järvedest on püha. Eestis on teada kümmekond Pühajärve. Virumaal asuv Mustjärv ehk Pühajärv lendas oma praegusele kohale mõne kilomeetri kauguselt. Põltsamaa lähedal Lustiveres asunud kalarikas Pühajärv lendas aga teadmata ...
(Reformatsiooni algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Martin Luther oli intelgentside vastu. Liivimaale jõusdis uue usu 1523. a ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Jutlustati evangeeliumi usku. Ordumeisti ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste. Rahvas tungis kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid.) 33. -Kuidas suhtus keskajal eesti maarahvas katolikku usku? Mida tähendab ,,külakatoliiklus"? 2p Linnakodanikud olid piiskoppide ja munkade suhtes kriitiliselt meelestatud ning suhtusid uude usku vaimustusega. Nendel jäid vanad Jumalad, aga sellele lisaksid ka uued - katolikud. Segunes varakristlus Eestis paganlusega - kujunes välja omamoodi külakatoliiklus, mis sai rahvale omaseks.
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõd...
umbõs 70 000. Lk 4 2) Võrokõsõq ommaq tõisist eestläisist esiqmuudu tuuperäst, et mõistvaq võro kiilt. Katõkeelidseq võrokõsõq piä-i hinnäst rahvusveidembüses, a naid või täämbädsel pääväl külq keeleveidembüses pitäq. Eesti ütiskeelest kõvva tõistmuudu võro kiil om võrokõisi hindätiidmise põhialos. Pääle tuu rehkendäs võro maarahvas viil tuud, midä külä ütles ja arvas, ka liinavõrokõisilõ ommaq uma hõim ja sugu küländ tähtsäq. Võrokõsõq ommaq alalõ hoitnuq pall'o vanaaoliidsi kombit ja uskmiisi, nigu ristipuiõ avvostaminõ ja sõiratego. Võromaa vana rahvakultuur om väega tähtsä rikkus kõgõ Eesti jaos. Võru tähestik. Võru kirjaviisi aluseks on ladina põhitähestiku ja selle eesti versiooni põhjal koostatud võru
Jaan Tõnisson Referaat Tartu 2007 Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.aastal Põhja- Viljandimaal Viljandi vallas Surva küla lähedal Mursi talu peremehe Jaani peres viienda lapsena. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega, mil seni rõhutud ja arenematu maarahvas korraga oma jõust teadlikuks sai ning endale otsustavalt tulevikku teed asus rajama. Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust. 1890. aastal liitus J. Tõnisson eesti korporatsiooni ,,Fraternitas Viliensis" asutajatega.
Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen) sündis 16.mail 1819.aastal Vana- Vändra vallas. Ta oli möldri/kõrtsimehe Ado ning tema naise Malle poeg, kellele pandi nimeks Jaan. Vabanime Jensen sai perekond paar-kolm aastat hiljem. Jannseni isapoolsete esivanemate liinis pärandati möldriamet põlvest põlve : seda pidasid Vändra lähedal Suurejõel juba vaarisa Jaan ja vanaisa Juhan. Jannseni ema, kangur Agnese tütar oli pärit Kuldkeppide suguvõsast Suure-Jaani kihelkonna Vastemõisa vallast, mis paiknes Vändra naabruses. Välimuselt olevat Johann Voldemar läinud tugevuselt isa sugulastesse, iseloomult ja vaimuannetelt rohkem emasse, kes armastas laulmist, oli elurõõmus ja sõnakas naisterahvas. Johann Voldemari lemmikkohaks lapseeas oli rahvarikas veskikoda, kus veskilised jahvatusjärge oodates mõnusat juttu ajasid ja nalja tegid. Veskitoas kasvas ta kokku ehtsa rahvakeelega ja talupojahuumoriga. Hiljem said need tema kirjatööde suurtek...
Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht. iseseisvalt Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Feodaalse killastumise ajajärku Eestis nim Vana-Liivimaa ajaks, Eesti keskajaks või orduajaks. *Ilmaliku võimu kehastuseks suurim ...
Noor Forselius, olles umbes 20-aastane, pühends kogu oma jõu koolmeistrite ettevalmistamisele. 17. saj. lõpuks on tõendeid, et 70% Eesti täiskasvanud kodanikest on kirjaosklikud, võrreldes kaasaegse Suur-Britannia 30%-40%. Enne oma surma oli Forselius rajanud 41 talupoegade kooli. 1686. a. käis Forselius oma kahe ärksama õpilasega (Ignatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüriga) Stockholmis, kus tõestati piiskop J. H. Gerthile ja Rootsi kuningas Karl XI, et ka eesti maarahvas on õppimisvõimeline, demonstreeriti õpilaste teadmisi, hangiti seadusandlik alus rajatavatele rahvakoolidele ja tõestati Forseliuse parandatud ortograafiaga õpperaamatuid. Noormeeste oskused äratasid kuningakojas laialdast tähelepanu. Karl XI andis oma käega kummalegi poisile ühe kuldtukati. Samuti saadi kuningakojast toetust koolimajade ehitamiseks ning õigustusi senistele taotlustele. FORSELIUS TÕLKETÜLIDES
ja selle ülesanded, gild, tsunft, skraa, tsunftijänes, agul, seek, Johann von Üxküll, Tallinna raekoda) 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345. Õp. I osa lk 55-56. (Põhja-Eesti võimuvahetus, jüripäev, ülestõusu põhjused, Paides toimunud läbirääkimised mais 1343, eestlaste kuningate tapmine, Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn, Eestimaa müümine Saksa ordule 1346, 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla) 8. Maarahvas 14.-16. saj. Õp. I osa lk 64-67. (talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu, haagi- ehk adrakohtunikud, pärisorjus ja sunnismaisus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) 9. Katoliku kirik ja usupuhastus Eestis. Õp. I osa lk 75-81. (katoliku kiriku roll, kirikuelu juhtimine (piiskop, toomkapiitel, sinod), missa, kihelkonnakirik, kabel, preester, kirikukümnis, sakrament, Martin Luther ja
sisse. Keskaja lõpuks oli Eestis 500 mõisa. Põldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Tekkis teokohustus. Iga talu pidi saatma mõisa teolisi. Talupoegade õiguslik seisund 15.saj teisel poolel talupojad polnud enam isiklikult vabad ja nad kuulusid maa külge kujunes välja sunnismaisus. Teise aadliku juurde minna ei tohtinud ilma loata, loata pagenud talupojad anti tingimusteta välja. Linnad tõrkusid, kuna neile andis maarahvas täiendust. Põgenenud talupoegade väljanõudmiseks seati sisse adra ehk haagikohtuniku amet. Liikumisvabadus oli ainult vabatalupoegadel. Teokohustuse kasvuga suurenesid ka maksud, kümnis suurenes 10% veerandile. Paljud talud jäid mõisale võlgu. 1507. võeti relvakandmisõigus. 16.saj keskel talupoegi võõrandati maast lahus. Seega talupoegi hakati pidama mõisniku isiklikuks omandiks > kujunes välja pärisorjus. Põllumajandus Maaharimine rajanes vanal põhjal.
veesisaldus (40-70%) ning karbonaatide ja jämedateraline liiva lisandi esinemine. Suurimad viirsavide leiukohad ja maardlad on Lääne- ja Kesk-Eestis ja väiksemad Kagu-Eestis: Sakala, Türi, Vana-Vigala, Tohvri, Perametsa ja Maasi. Viirsavisid kasutati väga laialdaselt möödunud sajandi alguse mõisate telliselöövide toorainena, kuid praegu neid ei kaevandata. Savi kaevandamine Eestis Kuigi Eestis puudub kõrgekvaliteetne savi, võttis maarahvas selle maarde esimesena tarvitusele. On ju leiukeraamika esiajalooliste asulakohtade tunnuseks. Peale savipottide valmistamise kasutas maarahvas savi ka sideainena. Eesti alade vallutajad tõid 13. sajandil siia ka savitelliste põletamise oskuse (vt. Lisa, Haapsalu savitööstus). Lõuna Eestis kujunes savitellis peamiseks ehituskiviks. Ka Põhja Eestis on suuri hoonetekomplekse, näiteks Narva Kreenholm, mis on laotud savitellistest ja mis vihjavad tellisesavi leiukohtade lähedusele
rangemad elukombed vaimulikele (pole teada, kas need rakendusid) · Reformikatsed o 16. saj Saare-Lääne piiskopid (Kyvle) o Regulaarsed visiidid maapiirkondadesse, kirikutesse o Eesmärgiga kontrollida kui palju on õpetatud usuõpetust (vaimulike töö kontroll) o Sinodid (kõrgemate vaimulike kogu), kus anti õpetusi, juhtnööre maarahva õpetamiseks · Maarahvas ja katoliku usk o Koos kristlaste jumalaga austasid eestlased edasi oma jumalaid ja haldjaid o Nende kõrvale tõusid kristlikud pühakud, kellele kanti üle muinasusundi tähendusi · Majandust mõjutavad tsistertslased · Usuelu dominiiklased · Bernt Notke ,,Surmatants" o Surmatants populaarne alatarimaali piltmotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal · Reformatsioon e. usupuhastus o Sai alguse 1517
1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1. kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist. Tööriistad kivist. 2. paleoliitikum- esimeste inimeste kujunemine põhja-euroopas jääaja lõpuni 3. Mesoliitikum- 9. aastatuhandest e.Kr- V aastatuhandeni e.Kr. 4. Neoliitikum- V aastatuhat e.Kr- II aastatuhat e.Kr 5. pronksiaeg- II aastatuhat- V s...
Eesti äriringkondade ja linnaomavalitsuste esindajad kuulusid riiklikke tellimusi jagavate sõjatööstuskomiteede (need moodustati Tallinnas ja Tartus) koosseisu; Tartu sõjatööstuskomitees olid ülekaalus eestlased. Tõstatati taas eestlaste rahvusliku enesemääramise ja poliitilise autonoomia küsimus (J. Vilms). Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus 20. sajandi alguse Eesti elu iseloomustab vaesus. Kehvem maarahvas ei olnud küll otseselt näljas, sest peatoidus suudeti ikka muretseda ning kui viljasalv ja lihaastjas päris tühjaks said, aitasid naabrid. Küll võis aga muudest hädatarvilikest vahenditest nagu koolilaste saabastest või petrooleumist ja üldse sellest, mida raha eest osta tuli, otsene puudus kätte tulla. Linnarahva olukord oli kõikuvam. Kehvemad kihid elasid toimetuleku piiril. Töölistel 6
Rahvuslik liikumine ja (rahvus)romantism eesti kirjanduses 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes...
ja 16. saj. Keskajal Eestis 500 mõisat. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Sellest tekkis uus koormiste liik- teokohustus. Iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. 15. saj teisel poole tekkis arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad- kujunes välja sunnismaisus. Talupojad ei võinud enam ühe aadliku juurest teise juurde paremat elutingimust otsima minna. Maarahvas andis aga linnarahvastikule palju juurde, põgenikele loodi adra-ehk haagikohtuniku amet. Tõusid maksud- kümnis ¼ saagist. 1507. võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 16.saj talupoegi hakkati pidama mõisnike isiklikeks omandiks. Liivimaal oli väljakujunenud pärisorjus. 6. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus. Linnaõiguse tuumaks linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse katse
Venelaste saabudes peideti end metsadesse- soodesse, metsade vahele üritati meelitada ka venelaste vägi, et ta seal ootamatu rünnakuga purustada. Sissisõda on aga eestlastel tulnud pidada ka veel varasematel aegadel. Näiteks Liivi sõja päevil, mil isandate poolt saatuse hooleks jäetud talupoegadel ei jäänud üle muud, kui end ise kaitsma hakata maad laastava vene-tatari ratsaväe eest. Eestlased relvastusid ja ühinesid salkadeks, mille liikmeid maarahvas "mõrtsukateks" kutsus. Kõige tuntum talupoegade üksus Liivi sõja päevil oli Tallinnale allunud lipkond Ivo Schenkenbergi juhtimisel. Ivo Schenkenbergi kutsuti Hannibaliks ja tema mehi Hannibali rahvaks. Nad varitsesid nii ööd kui päevad venelasi, võtsid nad äkilise kallaletungiga vangi ja lasksid maha. Nad tegid sel viisil kõik venelased kogu Eestimaal nii araks, et nad lossidest kuskile ratsutada ei julgenud ja olid seal justkui piiramisrõngas
muutused rahvaarv kasvas keskajal vähe (2x) (soomes 4x), eestis liigselt sõdu ja näljahädasid peale liivi sõda langes rahvaarv madalamaks, kui muinasajalõpul, inimesi suri massiliselt 1606 tartus vaid 30 kodanikku (mitte elanikku) ¼ elanikest paiknes saaremaal, kuna nemad olid rooti-poola vahelisest konfliktist kõrvale jäänud planeeriti poolakate asustamist, kuna oli palju tühja maad, plaan ei läinud läbi, maarahvas jäi eestlasteks linnad 1563 kuressaare (linnaõigused saab keskaja lõpul) Magnus annab linnaõigused, asula oli juba varasemalt on kaotanud olulise keskuse Haapsalu ja vajas uut linna (kuressaare), haapsalu võtsid ära rootlased pidi tegutsema linnas, mitte külas 1584 Valga stefan batory annab linnaõiguse 1599 vana-pärnu jääb linnaõigustest ilma, sest on nii purustatud, et ei kõlba enam linnaks 9
ehkki kiiresti muutuvas Eesti talupojaühiskonnas. Eesti maakooliõpetaja suutis oma ainelisest viletsusest hoolimata olla vaimse missiooni kandja ka väljaspool kooli ( Jansen 2007:346-347). Koolmeistrid, kes õpetamise kõrvalt täitsid tihti ka vallakirjutaja ametit, abistasid kirikuõpetajat, juhatasid laulu-, näitemängu- ja pasunakoore. Nende töö kandis vilja juba 100 aastat tagasi olid eestlased kirjaoskaja rahvas (Heidmets 2002:15). 3.4. Maarahvas ja ristiusk Kiriku vahekord rahvaga jäi vaadeldaval perioodil üldiselt külmaks. Kirikuõpetaja jäi veel 19. sajandilgi endiselt kirikhärraks, võõraks rahvale nii oma eluviisi kui mõtteväljenduste poolest, olles aga samal ajal valitseva mõisnike võimu agaraks toeks. Sellest üldisest pildist erinesid ainult üksikud edumeelsemad ja rahvasõbralikumad kirikuõpetajad (Kruus 1927). Luteri kirikust tulenesid aga mitmed hariduslikud voolud. Rootsi ajal alustasid Rootsi
ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega ning põhjalikke maa- ja haridusreforme. Esikohale seati rahvusaated, tähelepanuta jäid ühiskonda üha enam lõhestavad sotsiaalsed vastuolud. Tallinna radikaalid 1901. hakkas Tallinnas ilmuma Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstantin Päts. Lehe ümber ka haritlased: A. H. Tammsaare, Eduard Virgo, J. V. Veski jt. Toetajaskond maarahvas. Ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeris majanduse edendamist, eestlaste rahvustunde nõrkuse majanduslike positsioonide haprus. Majandusliku olukorra parandamise saavutamiseks tuli baltisakslased majandusest ja poliitikast kõrvale tõrjuda. Oldi valmis sekkuma suurde poliitikasse, loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid.
EESTLASTE ÄRKAMISAEG JA ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Eesti rahva ajaloos nii kaalukat osa etendanud laulupeo-fenomen kujutab endast kultuurilaenu, millest formeeriti rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise tähelepanuväärne tegur, sellest kujundati rahvuslikku identiteeti kandev traditsioon. Saksa kultuuriareaalis harrastatavate suurte laulmispidustuste eeskujul arenes baltisaksa Liedertafel lauluseltside avatud ühistegevuse vormiks laulupidude korraldamine, esimene neist toimus 1836. aastal Riias. Oluliseks tõukejõuks koorilaulu energiliseks propageerimiseks maarahva hulgas sai 1857. aastal Tallinnas peetud baltisaksa. Koorikultuuri areng, kooride arvuline kasv ning nende järjest suurem tähtsus rahvuslikus liikumises pani aluse ka laulupidude traditsioonile. Eesti laulupidude eelkäijaiks olid laulupühad, laulukontserdid kihelkondlikus ulatuses. Pärast seda kui kohalikud saksa koorid olid korraldanud Tallinnas (1857) ja Riias (1861) laulupeo, hak...
Oma saavutustega on ta silma paistnud kolmel alal: eesti koolikirjanduse, keele ja ajakirjanduse arendamine. Tema sulest on ilmunud raamatud ,,ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" ja ,,Arvamise-Ramat". Ent Masing ei mõelnud ainult laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid ,,Marahwa Näddala- Lehte" toimetas ta suisa 4 aastat (1821-1823 + 1825). See sisaldas rohkelt õpetusi igapäevaeluga toimetulekuks. Et aga maarahvas pühapäeviti oma aega mõistlikumalt kasutaks, kirjutas ta ka teose ,,Pühhapäwa Wahhe-lugemissed", mis kirjeldab elu-olu välismaailmas. ,,Vahelugemisi" on nimetatud ka talurahva entsüklopeediaks, sest teos sisaldas endas palju huvitavaid andmeid. Kuid Masing tõi uut ka kalendrikirjandusse tema ,,Marahwa Kalender" on varasematega võrreldes palju sisukam ja laiahaardelisem. Pastor Masing oli lisaks kõigele ka hea keeletundja, ta valdas saksa,
vastu. Ning kõige tähtsam on see, et I Eesti üldlaulupidu pani aluse üldlaulupidudele Eestimaal. 5. Traditsioon Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. (1) Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks, ja teine, hilisema ajaga seotu, kinnitab, et eesti rahvas laulis ennast vabaks. (1) Sedamööda, kuidas laulupeotraditsioon on arenenud, on suurenenud kooriliikide hulk ning kasvanud lauljate ja pillimängijate arv. Lauljaid on tegelikult tunduvalt rohkem, kui lava mahutab. Peole pääsevad vaid paremad koorid. Reeglina korraldatakse iga peoaasta esimesel poolel kaks regionaalsete eelproovide vooru, kus lihvitakse esitust ning sõelutakse välja peole pääsejad.
· Toetudes joonistel olevale infole, vastake järgmistele küsimustele: 1. Selgitage 3 peamise teguri mõju tööstuspiirkondade paiknemisele Poolas 1. Millistele põllumajandusharudele on Poola spetsialiseerunud. Põhjenda. 51. teab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning esinemispiirkondi; Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna maades, kus kõige enam kannatavad toidupuuduse all maata maarahvas ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20. sajandi näljahädadest pole tähendanud absoluutset toidupuudust, probleemiks on olnud vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule. Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused on traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, tihe rahvastik ja kohati halvad loodusolud. · Miks hoolimata toiduainete ületootmisest sureb iga päev sadu inimesi nälga? 52
infootsing, Tv lk 28-29 reklaamikampaania 36, "Kuulutus" tehnoloogia ja eneseanalüüs, õpitu tegemine innovatsioon, analüüs elukestev õpe XIII 1 IV Rahvaluule meie Maarahvas, Õ lk 52-53 Väitlus, oma ilmapildi Kultuuriline ümber metsarahvas, Tv lk 30 h 1-2 koostamine, arutlus identiteed, Maailmavaade mererahvas, väärtused ja
Sügisel tuli otsa veel varane külm, mis hävitas suvivilja. Isegi seemnevilja ei saadud kohati kätte. 1696. aasta kevad oli väga külm ja talupojad hakkasid nälga surema. Suvel sada jälle palju vihma ja ikaldus oli kokkuvõttes veel suurem, kui eelmisel aastal, nii et näljale ei tulnud leevendust kogu aasta. 1697. aasta kevadel selgus nälja hirmus ulatus, kui lume alt sulas välja hulgaliselt laipu. Kindlasse surma olid määratud orvud ja vanad inimesed. Maarahvas püüdis viimases hädas linnadesse põgeneda, ent ka seal polnud piisavalt süüa. Kroonik kirjutas: „Päeval ja öösel kuuldus nii linnades kui ka külades, teedel ja tänavatel häda- ja näljakannatajate sellist kaeblemist, et kivigi oleks pidanud kisendama." Samal ajal aga oli nälg ka Rootsis ja Soomes ning eesti- ja liivimaalaste päästmise asemel veeti „riigi viljaaidast" vilja hoopis välja. Mõned kaupmehed ja mõisnikud teenisid sellega
KULTUURILUGU I - 2 Nõukogude Liit - 1919 - 1991 Eksami teemad: - Nõukogude ajastu periodiseerimine. Kronoloogia ja ideoloogia seosed. - Poliitökonoomilised ja ideoloogilised põhialused (materialism, ateism), mis kujundasid sotsiaalse käitumise norme ja kunstikaanonit. - Ajaloo käsitlus. Kultuuripärandi presentatsioon nõukogude ajastul. - Nõukogulik tunnetusteooria, kunsti "peegeldusprintsiip". Sotsialistliku realismi doktriin. - Ideoloogilised põhimüüdid, (arhetüüpiliste mudelite interpretatsioon sotsialistlikus realismis). - Verbaalsuse-ikoonilisuse suhted nõukogude kunstis. Rituaal. (Toetudes Papernõi'ile, + tema opositsioonid) - Sajandi alguse filosoofilised ja esteetilised otsingud, utopistlikud ideed, 'uus kunst', avangard. - Juhikultus. Kohustuslik kirjandus: - Boris Groys "Stalin-stiil" (Akadeemia 1995 2-5) - N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised...
almused. Eestlaste jõulud Otseseid andmid selle kohta, kuidas muistsed eestlased jõule tähistasid, ei ole. Rahvaluuleteadlased ja ka maausulised on püüdnud seda rekonstrueerida, jättes uuematest ja kristlike tavade poolt mõjutatud jõulutraditsioonidest välja kõik kristlusemõjulised elemendid. Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõnal jõul, on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. ,,Talistepüha" on levinum Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25
Ühistöö kaotas peremehetunde, hoolimatus kujunes kolhoosi igapäevaelu normiks. Käsumajandus ja selle tagajärjed. Eesti NSV majanduselu allutati kõigil tasanditel plaanimajandusele. Kõige olulisem käsumajandusega kaasnenud demograafiline tagajärg oli massiline võõrtööliste sissevool. Aastatel 1945-1950 kasvas elanikkond Eesti NSC-s muulaste arvel 170 000 inimese võrra. Nende põhimassi mmoodustasid madala kvalifikatsiooniga töölised ning hiljutine maarahvas. Nad tõid kaasa teistsugused harjumused, tavad, traditsioonid ja ellusuhtumie. Massiline muulaste sisseränne kahandas tunduvalt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Tööstuse eelisarendamise tulemusel kasvasid linnad ja enamik muulasi asus sinna elama. Kollektiviseerimine laostas suurema osa maaelanikkonnast. Nõukogude sotsialism ei kindlustanud pikka aega inimväärset elatustaset. Ulatuslik migratsioon tõstatas keeleprobleemi, mis lahenes vene keele kasuks. ENSV kui näidisliiduvabariik
5) Iseloomusta 18.sajandi ilmalikku muusikat nii maal kui ka linnas. V: Aadliringkondades nii linnades kui mõisates elavnes muusikaharrastus. Korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Seltskondliku salongimuusika kõrval kanti ette tõsisemaidki teoseid, samuti laulumänge. Võimekamatele talupoegadele õpetati pillimängu, et nad võiksid mängida härrasrahva pidustustel. Mitmes mõisas olid oma talupoegade orkestrid. Mõningatel pidustustel, näiteks talgute ajal, lõi kaasa ka maarahvas. Linnades esinesid rändnäitetrupid ja külalisesinejad. Viimaste poolt pakutav repertuaar ja tase oli ilmselt väga ebaühtlane. 6) Millal ja kuidas avaldusid baltisakslaste identiteediotsingud? V: Baltisakslast identiteediotsingud avaldusid 19. sajandil kui vajadus rõhutada oma identiteeti lõi pinna baltisaksa kultuuri tekkimisele. 7) Missugused olid baltisaksa estofiilide arvamused ja tähelepanekud eesti rahvamuusikast? Too näiteid nende tegevusest.
AASTANI. (MAJ, SÕJAD, MIGRATSIOON) TOO VÄLJA 3 ÜLDISEMAT SUUNDUMUST Majandus- Majanduselu mõjutas Rootsi tsentralistlik ja merkantistlik majanduspoliitika. Kuna Euroopa kaubateed olid nihkunud, olid Eesti linnad kaotanud oma eelisseisundi kaubanduses Käsitöö püsis tsunfti raames. 17. sajandi II poolel hakati rajama manufaktuure. Sõjad- 1645. aastal läks Saaremaa Taani käest Rootsile. Rootsi Liivimaa valdused jaotati Eesti- ja Liivimaa kubermangudeks. Sõjas kannatanud maarahvas kosus XVII sajandi jooksul uuesti. Rootsi aeg Eestis lõppes Põhjasõjas. Lõplikult liideti Eesti- ja Liivimaa Venemaaga Põhjasõja lõpus 1721. aastal. Migratsioon- iseloomulik oli sisemigratsioon - asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asusutsega paikadesse. Selline ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid. Rohkesti asus Eesti aladel ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmeh ija kalureid. Samuti ka soomlasi, kes pagesi kohustusliku sõjaväeteenistuse eest
VANA LIIVIMAA I Taani valduses olevat Põhja-Eestit nimetati Eesimaaks või Harju-Viruks või Eestimma Hertsogkonnaks (ametlik nimetus). Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis. Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu ...
1517. aastal algatas Martin Luther usupuhastuse ehk reformatsiooni. Liivimaal 1523. 1524. pildirüüste – kirikutesse tunginud rahvamassid purustasid kraami. Järgmisel aastal pääses usupuhastuse mõõdukam suund kõigis linnades võidule. Liivimaa meistrile pakuti võimalust muuta luterlus Liivimaa ametlikuks usuks, aga tüüp keeldus. Linnades säilis katoliiklus, maarahvas oli nvn oma mõisniku usku. Luterlus sai valdavaks alles Rootsi ajal. Selle tagajärjel hakati eesti keeles kirjutama. PILET 9 1) Muinasusundi allikad, põhimõisted ja jumalad (Õ lk 36-40) Põhilised teadmised muinasusundi kohta põhinevad 19. ja 20. sajandi rahvaluulematerjalidel, arheoloogilistel leidudel ja Liivimaa kroonikal. Vägi – arvati, et kõik elusolendid ja mõned objektidki omavad erilist jõudu või energiat
Piiskopkondade keskustes, kus asusid toomkirikud, loodi nn. toomkoolid. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid – Dominiiklased ja frantsiskaanid olid kerjusmungad, kes liikusid palju rahva hulgas ringi ja suhtlesid inimestega. Tsistertslased oli mõnevõrra suletumad ja elitaarsemad, paistes silma saavutustega põlluharimises ja aianduses. 1407 - 1436 ehitasid nn. brigitiinid Tallinna lähedale suurima Eesti kloostri - Pirita kloostri Eesti maarahvas uut usku täielikult omaks ei võtnud ja kujunes omamoodi segu risti ja maausu vahel – rahvausk, mis kujundas tänaseks peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed. 1517.a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Luther oli seisukohal, et inimene saab õndsaks mitte vagalt ja usinalt kirikukombeid täites, vaid ainult usu enda läbi. Peamine põhjus miks ka
Saarlased andsid pantvange ning nõustusid oma relvad Lihula ordulinnusesse viima. Lubasid maha lõhkuda ka Maansaare linnuse. Karistuseks määrati neile linnuse ehitamine, mille nimi oli Soneburg. Vesse – saarlaste kuningas. Ta sattus sakslaste kätte vangi, keda algul piinati ja hiljem üles poodi (1344). Eestimaa müümine Saksa ordule (1346) – Taani müüs Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule (Liivi ordu). Harju-Viru läks Liivi ordumeistri võimu alla (1347). 8. Maarahvas 14.-16. saj. Talupoegade olukord peale jüriöö ülestõusu halvenes. Neile kehtestati igasugused seadused (koormised), ning talupojad muudeti sunnismaisteks ja pärisorjadeks. Pärisorjus – talupoegade sõltuvus maaisandast, neid tohtis müüa ja vahetada. Neil oli teokoormis ja neid ei tohtinud tappa. Pärisorjus oli orjusest leebem variant, sest orje tohtis omanik ka tappa. Sunnimaisus – talupoeg ei tohtinud oma elukohta vahetada ilma oma isanda loata.
ülestõusu? Liivi orduriik jagati haldusüksusteks, mida nimetati komtuur- ja foogtkonnad, mida juhtisid komtuurid ja foogtid. Seisused Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond, s.t. et rahvastiku enamuse moodustasid talupojad. Keskaja ühiskond oli ka seisuslik ühiskond: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud e. aadel III seisus talupojad Eesti ühiskond lõhenes keskajal kaheks: 1) saksakeelne ülemkiht 2) eestikeelne maarahvas Maapäev Põhiprobleemiks Vana-Liivimaal Liivi ordumeistri ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised Alguse said 1420.aastatel Kes olid Vana-Liivimaal maaisandateks? Maapäevad toimusid Volmaris (Valmieras) ja Valgas Kokkukutsujateks Liivi ordumeister või Riia peapiiskop Esindatud 4 kuuriat ehk seisuslikku gruppi: 1) vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga 2) ordumeister oma alluvatega
Koja juhatus võttis seisukohad- otsused seaduste ja määruste eelnõude kohta ning esitas need valitsusele. Eesmärgiks oli talunike majanduslike huvide kaitse ja majandusliku ühistegevuse arendamine. Struktuur nägi välja aastal 1939 selline: Millised raskused esinesid ühistegevuse taastamisel? Kirjeldage neist olulisemaid. ● Ideoloogilised - need tulenesid Eesti ühiskonna järsust politiseerumisest. ● Psühholoogilised - maarahvas ei olnud psühholoogiliselt valmis nii kiireks muutuseks. Ühe ööga ei saa palgatöölisest omanikku. ● Nostalgilised - paljude eestlaste meeles ja mõttes oli säilinud 1940. aasta Eesti Vabariigi korraldus ja sooviti, et taastuks samasugune kord. ● Õiguslik-juriidilised - tugevasti polariseerunud ühiskond mõjutas 1990. aastatel tugevasti ka seadusloomet. mitmed huvigrupid ei olnud omakasu tõttu huvitatud ühistegevuse arengust ning
Saksamaa rahvaarv on 82 060 000. Umbes 92% moodustavad sakslased. Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Kõige rohkem on türklasi, teisel kohal on põgenikud Jugoslaaviast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga, nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku keskmine tihedus 230 in/km2 on Euroopa suurimaid. · Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: 1. Rahvastiku keskmine tihedus on 230 in/ruutkilomeetril. 2. Rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega. Taanis 127.9 in/ ruutkilomeetril;
piiblit, mille tema ise oli saksa keelde tõlkinud. Luther nõudis kõigilt emakeeles kümne käsu, usutunnistuse ja meieisapalve päheõppimist, kuid ka arusaamist. Kooli uut sisu nähti kõigepealt usuõpetuse omandamises. Katekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Katekismuse kõrval võeti kooliraamatutena kasutusele lauluraamatud, evangeeliumid ja epistlid. Protestantliku kirikukorra järgi asutati koolid kirikute juurde. Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused. Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse pidid läbi tegema kõik lapsed. 1601. aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast. Tagasilöögi sai kooliõpetus, katkes eestikeelsete raamatute väljaandmine,
Hobupostijaamad tegutsesid juba varem kui 18.saj oma funktsiooniga juba Rootsi kuninga ajal (17.saj algus) korraldati/korrastati maanteekõrtside ja hobupostijaamade süsteem. Seda korraldust on hästi näha maanteemuuseumis. Kokkuvõtlikult paari punktiga: Rootsi ajal pandi alus korraldatud postiasjandusele, postimees ja postitõlla liikumine oli väga täpselt ette antud ja nii nagu 20sajandi I ja ka II poolel (1950-60 aastatel) maarahvas vaatas sageli põllupealt vaatas just kellaaega mööduvate rongide järgi, nii ka postitõld oli 19sajandil kellaajalise täpsusega - liikus ühest asustatud punktist teise. Juba Rootsi ajast üritati hobupostijaama lahutada kõrtsist probleemid joomisega. See probleem jäi päevakorda kuni 20.sajandi alguseni. 18-19 sajandil maanteekõrtsid teede ääres ehitati kindlasti talliga postijaama ülesande kõrvalt pakuti ka öömaja nii postitõllas sõitjatele kui ka teistele teelolijatele.
Sellegi eest tuli tasuda ebainimlikult raske orjatööga. Nälg oli tavaline saatja ning leivast, mis oli sageli ainus toit, sõltus sageli sõna otseses mõttes ellujäämine. Nii segati varem leivataignasse aganaid ning suure nälja ajal sammalt, puukoort, lehti jm. Vanemate inimeste mälestustes olevat aganaleib olnud vahel nii kerge ja pude, et tuul selle ära viinud ning leib võtnud kergesti tuld. Hoolimata ränkrasketest aegadest jäi maarahvas elujaatavaks. Vanasõna ytleb: parem aganane leib, kui tyhi kõht ning: kus on aganaleiba, pole nälga. Rasket tööd tegevale mehele arvestati 19. sajandi keskel ja teises pooles yheks toidukorraks ligikaudu 400 grammi (agana)leiba. Teomees sõi nädalas umbes 8 kg leiba. Kuniks leib oli laual, jätkus elu. Võime ennast liialdamata kutsuda (rukki)leivarahvaks. Tänu leivale oleme praegu rahvana olemas. Maarahva elu käis leiva ymber. Rehemajad, milles meie rahvas on elanud vähemalt
1217 Madisepäeva lahing- hukkus eestlaste vanem Lembitu- eestlased oleksid peaaegu alla andnud. 1219 taanlased Tallinnas (lipulugu). 1220: rootslaste katsed. III etapp: meeleheitlik vastupanu ( 1222-1227). 1222-1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa. Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema, sulandusid); aadekonna kujunemine ((balti)sakslased); maarahvas alistati lepingutega→ koormised, sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine; ristiusu pealesurumine. Eesti jagunes 4 osaks ( Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Hea: Eesti seoti Lääne- Euroopa kultuuriga (kirikud, koolid, euroopalik ühiskonnastruktuur, hansaaeg (13-16 saj.) Jüriöö ülestõus (1343- 1345) Põhjused: eestlaste olukord halb, olid kuuldused Eestimaa müügist, Eestimaa Hertsogkonnas aadlikel suured õigused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
