Essee Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks. 10 000 aastat tagasi ei teadnud keegi, et see maa, mille piirjooned vee taganemise järel juba tänaseid meenutama hakkasid, on Eesti. Sest ükski maa ei ole eesti või Läti või Ungari lihtsalt iseenesest. Selleks on vaja inimesi, kas ise kohapeal elades või teda eemalt vaadates. Eesti pidi alles tekkima vaimses mõtte, inimeste arusaamades ja teadmistes. Selles tähenduses ei sündinud Eest mitte sedamööda, kuidas jää ja vesi ära läksid, vaid sedamööda , kuidas vabanenud maale asusid inimesed. Me võime fantaseerid, et esialgu nad pelgasid sinna, kust meri nii nõiduslikul kombel lahkunud oli, võis ta ju ootamatult sama nõiduslikult tagasi pöörduda - , aga ükskord nad siiski tulid ja jäid. Ja sellega algas Eesti tekkimise lugu. (L. Vahtre, 2004, lk 7) Soovist ise Eestist ja eestlaste elust ning tegemistest rohkem teada saada oli põhjusek...
J. V. Jannseni Perno Postimees ja Eesti Postimees, C. R. Jakobsoni Sakala. Sakala esinumber (1878) Ärkamisaja ühisüritused Palvekiri tsaarile 1864. aastal esitati tsaarClick to edit Master text styles Aleksander II-le Second level Third level palvekiri, milles sooviti Fourth level kaitset baltisaksa Fifth level mõisnike omavoli vastu ning maarahva olukorra parandamist. Kirja aitas üle anda nn Peterburi patriootide ring, mida juhtis kunstnik Johann Köler. Tsaar Aleksander II Laulu- ja mänguseltsid Kultuurielu elavnes tänu laulu- ja Click to edit Master text styles mänguseltsidele. Second level Olulisimad seltsid olid Third level Fourth level
Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162) Mõjutused: Mõisamajanduse alla käik Valgustus Prantsuse revolutsioon 1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühist...
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium xxxxx 11b klass EESTIKEELSE KIRJASÕNA KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: xxxx Viljandi 2012 Table of Contents Hariduse kujunemine............................................................................................................................3 Kolmest raamatust................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Hariduse kujunemine Kuigi meie esivanematel polnud otsest vajadust koolihariduse kui sellise suhtes, toodi võõrad tavad sisse võõrvallutajate poolt. Esimeste koolide tekkimine Eestimaa p...
Keila Gümnaasium EESTI ÄRKAMISAEG Referaat Keila 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Rahvuslik Ärkamine ja Venestamine 3. Tähtsamad tegelased 3.1. Johann Voldemar Jannsen 3.2. Carl Robert Jakobson 3.3. Jakob Hurt 4. Laulupidu 5. Rahvuslik liikumine ja rahvusromantism Eesti kirjuanduses 6. Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Eestis algas 19.sajandi keskpaigas Rahvuslik ärkamine. Ärkamisaeg on ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Sellele olid eelduseks mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Rahvusliku ärkamise tähtsamad tegelased on Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson., Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson. Ärkamisajal sai alguse laulupeo traditsioon, sest just sellel peri...
b) Meelelahutusvõimalused säilisid. c) Urbaniseerumine. d) Haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. e) Massiteabevahendite leviku ja tähtsuse suurenemine(tänu sellele sai Põhja-Eestis juurduda läänelik eluviis) 2) Negatiivne. a) Paljude loomeinimeste põgenemine läände. b) Kultuuripärandi ja maakultuuri hävitamine. c) Väikesed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni. d) Maarahva seotus enda kodukohaga nõrgenes. e) Paljud inimesed olid asjatult Siberisse saadetud.
Haridus, usk, kultuur (30.märts 1917) 1. Kõrgemad organid lubati moodustada. Seadusandlik Maapäev (63 liiget) ja Täidesaatev Maavalitsus K.Päts 2. Emakeelne algharidus · Oma sõjavägi Vn Ajutise Valitsuse toetusel loodi Rakverre 1. Eesti Polk. Juht Aleksander Tõnisson. Järk-järgult läks korda rahvusväeosade arvu suurendada. · Suuremad parteid 1917 1. Eesti Demokraatlik Erakond K.Konik 2. Eesti Maarahva Liit K.Päts 3. Eesti Tööerakond J.Vilms 1918 Päästekomitee (Konik,Päts,Vilms) õigus EV välja kuulutada. 23.veebr Pärnu. Eesti 1918 · EV tekkimise eeldused Majanduslik Poliitiline Kultuuriline · talude päriseks ostmine · autonoomia seadus · laulupidu (1869)
oli varjule pääsenud palju feodaale. Ootamatult ründas talupoegi aga Läänemaa aadlikest tugev ratsasalk, kes hajutas kõigepealt ühe 300-mehelise salga, seejärel ülejäänud.Kokku langenud Koluvere all ligi 200 talumeest. Nende ,,kuningas'' veeti Kuressaarde, kus ta neljaks kisti. Piinarikkalt hukati ka teised ülestõusujuhid. Vastuhakkjätkus siiski kohati ka 1561. aastal, kuid selle selgroog oli murtud. Tegemist oli ühe suurema maarahva ülestõusuga kogu Eesti ajaloos , Maahärrad vahetuvad. Vene vägede edu ja eesti talupoegade ülestõus sundisid Vana-Liivimaa võime otsima endale uusi tugevamaid isandaid. Ordumeister Kettleri poolameelsuse tõttu saabusid 1560. aasta lõpul enamikku venelaste poolt vallutamata kindlustesse Poola garnisonid. Ent Tallinnas oli ka palju neid, kellele tundusid sümpaatsemad Taani ja eriti Rootsi. Viimase lipu all loodeti saavutada paremaid kaubandustingimusi.1561.
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ...
organisatsioone kindlakujulise poliitilise programmi elluviimiseks. Pigem oli tegemist mõttekaaslaste liitudega, mida ühendasid teatud majanduslikud või sotsiaalpoliitilised seisukohad. Sageli olid erakondade programmilised dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakondade poliitiliste vaadete kohta. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis kasvasid välja 1917.a tekkinud Maarahva Liidust. Algselt eelkõige maarahva kutsehuvisid esindanud organisatsioon muutus aja jooksul jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud linnakodanluse parteiks. Selle liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Erakonna liidriteks olid Konstantin Päts, Johan Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Hünerson. Vanimaks parteiks oli Jaan Tõnissoni juhitav Eesti Rahvaerakond. See koondas peamiselt Lõuna-Eesti rahvuslikke ringkondi nii intelligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas.
tundmine) · Vene aeg o 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni o koolireform (ülikooli taasavamine 1802) o Cimze seminar o rahva lugemisoskuse tõus, kuid kirjaoskus jäi 18. saj veel väikeseks o vallakoolid tekkisid 19. saj alguses (maareformidega iga mõis ehk vald pidi nüüd tõesti kooli rajama riigipoliitika) o kihelkonnakoolid, vene õigeusu maarahva koolid (hiljem ka luterlikele), kreiskoolid (vene riigi poolt), elementaarkoolid o venestamine vene keelsed koolid 5. Ülevaade arhitektuurist rehielamutest uhkete mõisaansabliteni 19. sajandil Talud · Rehielamu peamised toad olid rehetuba (elasid noored, ilma küttetan ja väikeste akendega, seal kuivatati ka vilja hoiti väiksemaid linde), ees-ja tagakamber (elasid
tundmine) Vene aeg o 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni o koolireform (ülikooli taasavamine 1802) o Cimze seminar o rahva lugemisoskuse tõus, kuid kirjaoskus jäi 18. saj veel väikeseks o vallakoolid tekkisid 19. saj alguses (maareformidega – iga mõis ehk vald pidi nüüd tõesti kooli rajama riigipoliitika) o kihelkonnakoolid, vene õigeusu maarahva koolid (hiljem ka luterlikele), kreiskoolid (vene riigi poolt), elementaarkoolid o venestamine – vene keelsed koolid 5. Ülevaade arhitektuurist – rehielamutest uhkete mõisaansabliteni 19. sajandil Talud Rehielamu peamised toad olid rehetuba (elasid noored, ilma küttetan ja väikeste akendega, seal kuivatati ka vilja hoiti väiksemaid linde), ees-ja tagakamber (elasid
Karin Kilumets 11b ELULOOD Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. Juulil 1839. aastal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste külas Lepa talus. Tema isa Jaan oli kooliõpetaja. Kodust sai ta valju usulise kasvatuse ning omandas harjumuse ja tahte kõvasti tööd teha. Haridusteed alustas ta Põlva kihelkonnakoolis 1849. aastal. 1853-1854 õppis Hurt Tartu kreiskoolis ja järgnevad kolm aastat Tartu gümnaasiumis. 1859-1864 õppis ta Tartu ülikooli teoloogiateaduskonnas. 1865-66 töötas Hurt koduõpetajana Hellenurmes, 1868-72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 1872-80 oli ta Otepää koguduse õpetaja ja 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, on töötanud ka Peterburis gümnaasiumiõpetajana. Andekale ja töökale noormehele pakkus ainelist abi kooliinspektor C.Oetell, kelle tütr...
Mälestussamba lõi skulptor Voldemar Mellik. Faehlmanni kuju valati pronksi Tartu Põllutööriistade ja Masinavabrikus ,,Tegur". Monumendi alus on tehtud graniidist. Mälestussammas avati 18. mail 1930. aastal ning sellest võttis osa üle 1000 inimese. Kristjan Jaak Petersoni monument Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn) oli eesti kirjanik ja tõlk. Ta õppis Tartu Ülikoolis usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Ta oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Peterson suri tiisikusse kõigest 21- aastasena. Tema sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999.aastal riiklikuks tähtpäevaks. V. Reiman kirjutab temast: ,,Ta on esimene haritud eestlane, kes ennast eestlase tundis
Köleri ümber koondunud "Peterburi rahvasõprade" rühmitus oli tihedas kontaktis Kreutzwaldi, Jakobsoni, Hurda ja teiste rahvusliku liikumise juhtkujudega. Pärast Carl Robert Jakobsoni surma 1882. aastal langeski rahvusliku liikumise juhtimise ränk koorem Johann Köleri õlgadele. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburgis ei venestunud Köler kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale ning tegi kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt. Liikudes ja suheldes Peterburis vene võimukandjate kõige kõrgemas seltskonnas ja omades häid tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Sellega teadvustas ta võimuladvikule ikka ja jälle eestlaste olemasolu. Peale poliitikamehe oli Köler ka Eesti rahvuskultuuri eluõiguse eest võitleja. Köleri ja tema mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti aladel maakeelse trükisõna, eelkõige õpikute ja
RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED JA SIHID. · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus- koolihariduse levik jms. · Rahvusliku ideede levik-> rahvakooliõpetajad. · Rahvusliku Liikumise eesmärgid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omansamise soodustamine. RAHVUSLIKU LIIKUMISE ALGUS. · ,,eeslane olla on uhke ja hää" · Eestlaseks jäämine- maarahva eetiline kohustus. · Rahvusliku liikumise keskused 1860.aastatel Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Eestvedajad: - Tartus Johann Voldemar Jannsen. Hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. - Peterburis- Johann Köler , keisri õuemaalija. · Aleksandrikooli komiteed- üle eesti rajati kihelkondades, pühendatud keiser Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale, kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte
August Mälk ,,Õitsev meri" 1.Kuidas elati Turja peres: · Turja Laasi eluvaated, tema iseloom: Ta naudib elu täpselt sellisena nagu tal see on, isegi kui tal oleks põhjust nuriseda oma raske elu üle, mõtleb ta ikka positiivselt. Näiteks: ,,Kui on süüa, elame hästi. Kui pole, mõtleme naeruse näoga, et oi, oli kena päev ja sai elatud." või kui tulekahju oli puhkenud tares ,,Prii tuld ikka veel saab." Kui isegi tuli tal elus ette kurbi situatsioone, surus ta oma tunded mehekombel maha. Tal oli palju kindlaid põhimõtteid mille järgi ta käitus. Samuti meeldis talle oma poegadele elutarkusi jagada (,,Sest kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes"- innustas selle mõttega alustatud ettevõtmisi lõpuni viia) ning üleüldse hindas ta oma poegi kõrgelt. Ta ei mõtle kaugemale tänasest päevast. Kogu oma kodu kehvuse juures kinnitab korduvalt, et ta...
"Rõivamoe" kujundas kliima ja ka töö, mida tehti. Aga rahvarõivas on kandnud endas ka olulist ühiskondlikku rolli väljendades kandja kuuluvust, seisust, vanust, kandja meeleolu. Rahvarõivas arenes külale ja piirkonnale omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid järgides. Kuna muutuste tempo oli aeglane, näib külarõivastus tagasivaates traditsioonilise ja püsivana. Kõige kiiremini võttis muutusi vastu pühapäeva- ja peoriided. Selliseid maarahva kehakatteid hakati Euroopas kandma 14. sajandil. Paraku siis (ja nii kuni 18. sajandini välja) olid need rõivad pigem kesk- ja kõrgklassi kantavate riietusstiilide lihtsustatud koopiad. Paljudes Euroopa riikides kehtisid koguni seaduses sätestatud ettekirjutused, mis piirasid rahvariietel kasutatavaid kaunistusi ja keelustasid luksuslikke materjale. Seda selleks, et maarahvast ja talupoegi oleks lihtsam eristada kõrgemast klassist pärit inimestest.
tegutses vaid talvekuudel ja õpetajaks oli enamasti kiriku köster. 1765. aasta Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremasse mõisasse. Mõisnike arvates talupoegadel haridust polnud vaja ja sellepärast see nõue täit rakendamist ei leidnud. Talurahval levis siiski koduõpetamine. Nende lugemismaterjal koosnes Piiblist ning palve- ja lauluraamatutest. 1731 ilmus esimene teadaolev maarahva kalender. Tartu Ülikool taastati alles 1802. aastal ja õppetöö toimus saksa ning ladina keeles. Peaaegu 100 aastat kestnud Rootsi aeg oli üpriski hea talurahvale ehk eestlastele, sest talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike või valitsejate peale. Vene ajal aga kahjuks taastati Eestis pärisorjus kõikjal. Lisaks sellele oli ka Rootsi ajal pikk rahuaeg, mis soodustas rahvaarvu kasvu. 17.
10) Milliseid edusamme tehti rahvahariduses 19.saj alguses? - Koole nappis,õpetajad olid kiriku köstrid,kes veerisid koos lastega lugemist eesti keeles, Kool asus mõned taluhoones, tegutses talviti. 1765. võeti vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamist- ei tehtud. Talurahva hulgas oli lugeda oskajaid üpris palju, enamjaolt õpiti lugema just kodus. Piibel, palve-ja lauluraamat. Maarahva kalender 1731. aastal. Willmanni rahvajutud said kuulsaks! 11) Kes oli Johann Wilhelm Krause? - Projekteeris Tartu Ülikooli hooneid, oli arhidekt, hiljem ka professor. Samuti ka kivisilla projekteerija. 12) Kes olid baltimaadevalgustajad ja nende eesrindlikud mõtted 13) Millalt anti välja seadus ,,Iggaüks'' ja selle sisu. Kodu-kari õigus - 1802 & 1804.aastal talurahvaseadused. Seaduse olilisim säte oli,et talupojad võisid
ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile kirjutasid eepose "Kalevipoeg". Eepos on kokku pandud Kalevipoja ainelistest muistenditest ja regivärsilistest rahvalauludest. Teisisõnu: "Kalevipoeg" on Kalevipoja-muistendeil põhinev Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud regivärsiline kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Vormi kujunemine. Pärast Faehlmanni surma 1850.aastal jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega
1. a) Taani valdus b) Tartu piiskopkond c) Liivi ordu alad d) Saare-Lääne piiskopkond 2. Talupojad pidid isandatega sõjaretkedel kaasas käima. koormised: kümnis, hinnus, kirikukümnis, trahvid, kingituste tegemine. Samuti teede rajamine ja kirikute ehitamine. Pikapeale kujunes teotöö. 3. Püsima jäi Muinas-Eesti kombe-ja tavaõigus. Kohtumõistmine läks küll feodaalide kätte, ent kohtus olid ka maarahva esindajad. Eestlasi sunniti isandatega sõjaretkedel kaasas käima. 4. Riia peapiiskop pidas end meie maa kõrgeimaks valitsejaks. 1304.a. loodi paide ordu juhtimisel liit Riia linna ja piiskopi vastu. Isegi paavst kutsuti protokolli lugema seoses siinse olukorra ja mõlema poole pideva kaebusega. Teine vastuolu oli Taani kuninga ja ordu vahel. Peagi põrkusid need väed omavahel kokku. Tallinna linnus oli sunnitud 1227.a. suvel kapituleeruma. 1233.a. puhkes verine
õigeusu kiriku mõjud. • Üks tähtpäev Oudakei ( Setumaal) Eudokia oli pühak. • Kirikukalendri kasvav mõju lisas traditsioonilisele kuukalendrile uue suulise kalendri ( Lugunädalad) • Arvestati nädalaid ühest nädalast teise nädalani. Jõulust 6 nädalat küünlapäevani, küünlapäevast 7 paastumaarja päevani, sellest 4 jüripäevani. Mardist kaks nädalat katripäevani, ja kardist neli nädalat jõuluni. • Maarahva hulgas oli lugunädalate ajaarvestuse kohta väga levinud. • Esimene eestlaste trükitud kalenderi ilmus 1731 Eesti- Ma Rahva kalender ehk Täht- Raamat. • oli perioodiline väljaanne iga aasta ilmus 20 000 väljaannet. • Tänapäevane kirjalik kalender eestis pärineb 1918, siis kui kalender viidi vastavusse päiksekalendriga. • Kirik üritas peale suruda kirikukalendrit, kuid rahva seas puudus poolehoid ja ei olnud ka sisemist vajadust.
läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning
keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust, sotsiaalselt defrentseerumata ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud, oma haritlaskond kultuuri ja organisatsioone omavasse rahvusesse. uute ideede-suhtumiste ja inimsuhete sissetung, talude päriseksostmine, kaubalis-rahaliste suhete areng, tehased ning laienenud sidemed maailmaga kõik see kujundas Eesti ümber peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Pikkamisi kasvas maarahva mõju kohalike asjade otsustamisel. Vallakohtud õpetasid neid pabereid vormistama ja asju ajama. 1863. aastal laiendati uue passiseadusega talupoegade liikumisvabadus, seejärel kaotati mõisnike kodukariõigus. Eriti suure tähtsusega oli eestlastele aga 1866. aasta vallaseadus, mis kohalike vallavalitsuste õigusi märgatavalt suurendas. Selline asjaajamise üleminek eestlaste kätte nõudis haridustaseme kasvu ning tõi kaasa koolise võrgu mrgatava tihenemise. Just
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP,
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP,
Rahvaharidus: Tingimused hariduse omandamiseks olid tublisti halvenenud. Kooli oli napilt. Üritati vastu võtta koolikohustust. 1765. a võeti Liivimaa Maapäeval vastu koolikorraldusekava, mis nägi ette koolide rajamist igasse suuremasse mõisasse. Mõisnike vastuseisuga see siiski täit rakendust ei leidnud. Lugemisvara: Talurahvale mõeldud lugemismaterjal koosnes enamasti piiblist ja laulu- ja palveraamatutest. XVIII saj hakkas levima ka ilmalik kirjandus. Esimene maarahva kalender ilmus 1731. a, mis sisaldasid näpunäiteid põlluharimisest, ka arstimisest. Ehituskunst: Ainsana ehituskunstist tõuseb sellel ajal esile Kadrioru loss Tallinnas, mis rajati 1718. a. Sajandi teisel poolel võimaldas jõukusekasv rajada ka mõisaansambleid (Palmse mõis). 1770. a alustas Eestis võidukäiku klassitsistlik arhidektuur.(Toompea loss, Tartu raekoda, ülikooli hooned)
1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid koolide loomisega kehvemad lood. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud.18.sajandi teisel poolel hakkas laiemalt levima ilmalik kirjandus peamiselt maarahva kalendrite näol. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, ilmaennustusi jne. Kalendrisabades ilmus saksa keelest tõlgitud jutte. Ehituskunst Põhjasõja järgne majanduslik rusutis takistas ehituskunsti arengut. 18. saj. I poole kuulsaim ehitis on keskvalitsuse korraldusel püstitatud barokkstiilis Kadrioru loss. Sajandi teisel poolel kasvas ka mõisnike jõukus ning nad said rajada suurejoonelisi mõisakomplekse. Tuntuim neist on Palmse mõisaansambel. 18
Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit ("Uku ja Vanemuine"). E.Bornhöhe kirjanik (,,tasuja" ,,Villu võitlused" ,,vürst Gabriel e pirita kloostri viimsed päevad" ,,tallinna narrid ja narrikesed") Rändas maailmas ringi, kõrgelt haritud, töötas õpetajana erinevates kohtades, lõpetas kohtuniku tööga, suri rahukohtuniku ametis. Fr.R.Kreutzwald õppis arstiks, Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.Tema peateos, rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Jakob Hurt - oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Peterburis eesti Jaani koguduse pastor
Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädala lehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja...
Luuletaja isa Jakob Kuhlbars (Zeiger) põlvnes Nõo kihelkonnast Unipiha Ala-Kiisa talust. Kui ta Tartus koolis käis, tõlgiti ta kodutalu nimi saksa keelde (Kuhlbars - kiisk) ja sellest kujuneski jäädav perekonnanimi Kuhlbars. Mõisa loaga õnnestus luuletaja vanaisal Jaanil koolitada oma poeg Jakob koolmeistriks. Üks koolivend soovitas talle koolmeistri koha Sangaste Unikülla, kuhu kohalik mõisnik kuulsa väejuhi Barclay de Tolly poeg Magnus Barclay de Tolly oli maarahva lastele asutanud kooli. Jakob Kuhlbars alustas suure püüdlikusega koolitöid ja rajas koolimaja ümber ilusa aia, kus kasvas rohkesti puid, põõsaid ja lilli, mida ka mõisnik käis imetlemas. Koolimaja otsa ehitas ta palvemaja, kus pidas harda vennaste-koguduse liikmena palvetunde. Oma õpilastele ta soovitas oma kodu- ja eriti viljapuuaedade rajamist, õpetas neile puude silmamist ja raamatuköitmist. Paljud ta kasvandikud olidki ümbruskonnas esimesed suurte "uibuaedade" rajajad.
......................................................4 Looming........................................................7 Kokkuvõte....................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................11 2 Sissejuhatus Sel ajal, kui rahva kirjavaraks toodeti pastorite poolt puhtvaimulikku või diadaktilis- moraliseerivat jutukirjandust, lõi maarahva laulikKristjan Jaak Peterson kõlavaid oode. Ta tahtis näidata, et ka suitsutarede keeles võib sügavatest tunnetest laulda. Eesti kunstiväärtuslik lüürika algabki nüüdisaegses tähenduses Kristjan Jaak Petersonist ja tema erakordsetest oodidest. 3 Elulugu Kristjan Jaak Peterson sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa oli
väljaannete tähtsus? J.A. Hagen pani aluse eestikeelsele muusikaterminoloogiale. Tema õpik oli tollal paljudele muusikaharrastajastele ainus abivahend. A. Erlemanni väljaanne sisaldas noodiõpetust, seletusi harmoonia, pillide ja kompositsiooni kohta jne. Võib pidada juba muusikakäsiraamatuks2. Kuidas iseloomustasid saksa päritolu kultuuritegelased kirikulaulu olukorda Eestimaal? Et kirikulaul on moonutatud ja halva tasemega. Koraale lauldakse vigaselt. 3. Iseloomusta maarahva hulgas tekkinud vaimuliku rahvaviisi laulmise traditsiooni. Püüe saksapäraseid koraaliviise suurepärasemaks muuta. Laulda koraalitekste rahvaluulepäraselt. 1. Iseloomusta 19.sajandi eesti linnade muusikaelu. Elav ja mitmekülgne. Koolikooride heatasemeline esinemine. Esitati küllalt keerukaid teoseid.2. Kuidas nimetati baltisaksa lauluseltside kaudu levivat uut ilmalikku laulustiili? Liedertafel3. Missugune võis olla muusikaelu Eesti suuremates linnades võrreldes Euroopa suurlinnadega
puudus ja põlisrahva keelte mõju Rooma impeeriumi provintsides. Aastaks 600 pKr olid need kaks keele vormi nii eristatavad, et harimata inimesed ei saanud kirjakeelest enam aru. Samal ajal, kui kirjakeel säilitas originaalse ladina keele nimetuse, peeti suulist väljendusviisi mitmete poolt lihtrahvalikuks ladina keeleks (nõnda rõhutades slängikallakut, siiski sellist terminit kasutatakse tihitpeale kitsamas mõistes, et määrata lääne keeledialekte). Lingua Romana Rustica ehk maarahva romaani keel, rõhutab sealjuures ka piirkonnalist eripära või lihtsalt Lingua Romana, mis tähendab, et see oli Rooma elanike keel aastast 212. Väljend romaani oli tuletatud ladina keelsest väljendist romanice-arutelu (rääkima Rooma moodi). Lähtudes ajast, muutus klassikaline ladina keel lihtrahvale peaaegu arusaamatuks. Termin ,,romaani'' muutus lihtsa ja arusaadava keele sünonüümiks. Tänapäevases hispaania keeles
kes koos lastega eesti keeles lugemist veeris. 1765 kehtestati koolikohustus, milles tuli koole rajada mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurematesse mõisatesse. See loomulikult pahandas mõisnikke, sest nende arvates oli talupoja koht põllul. Vaatamata kooliolude kesisusele, oli talurahva hulgas lugeda oskajaid palju. Peamiselt õpetati lugema mitte koolis, vaid kodus. Seega oli vaja emakeelset trükisõna. Eestikeelse ilmaliku kirjandusega saigi väga populaarseks maarahva kalender, mis ilmus 1731 ja mis sisaldas rohkesti näpunäiteid ja astroloogilisi ennustusi aastaks, mida väga usinasti jälgiti. Pärisorjuse kaotamine Eestis Sidemed Saksamaaga tõid kaasa püüde jälgida sealset elustandardit, mis Baltikumi kehvades oludes nõudis väljaminekute olulist suurendamist. Selleks, et kohalikud baltisakslased saaksid paremini pillavat elu nautida, pidi tõstma talupoegade koormisi. Peagi sai selgeks, et vana süsteemiga jätkata enam ei ole võimalik.
sajandil allikate puudsel on raske midagi väita. · Linna tuumiku moodustusid Saksamaalt saabunud käsitöölised ja kaupmehed. · Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased sakslastega konkureerida, kohalikus kaubanduses oli aga just neil mitmeid eeliseid. · Tallinnas jäid vanad, suuremad füüsilist jõudu nõudva käsitöö alad kuni keskaja lõpuni eestlaste kätte Jüriöö ülestõus · Jüriöö ülestõus oli 13431345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Jüriöö ülestõus 1343-1345 · Kui Taani riiklik võimsus kahanes Eestimaal, otsustas Valdemas IV Atterdag oma meretaguse valduse Saksaordule maga müüa. · Taani vasallid kartsid vabaduse piiramist ja üritasid seda "maha müümist" igati takistada -> sellises õhkkonnas proovisid ka
sajandi muusikaloomingus. Autor ei piirdu ainult helikunsti käsitlemisega, vaid toob nähtavale põnevaid seoseid eri kunstiliikide vahel. 3. Valter Ojakäär `` Vaibunud viiside kaja.`` (2000) - «Vaibunud viiside kaja» on esimene katse vaadelda ajaloolise tervikuna Eesti levimuusika algusaastaid, selle arengut 1940. aastateni. Rahvusliku ärkamisaja lõpul hakkasid levima esimeste eesti heliloojate rahvalikud laulud. Linna- ja maarahva meelt lahutasid laulu- ja mänguseltside koorid ja orkestrid. Rahvalikud ringmängud taandusid järk-järgult seltskonnatantsude ees, kuni 20. saj. moetantsude laine tõi kaasa uueaegse tantsumuusika ning saksa, hiljem ameerika lööklaulude ja dzässi mõjutusi. Palju tähelepanu on pööratud 1920.-1940. aastate tantsuorkestreile ning leviheliloojaile ja -lauljaile, heliplaatidele ja nooditrükistele, ka ringhäälingule ja lõbustusasutustele
kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate külast". Vaimukas ja ajakajaline on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas. "Muhu monoloogid" (1968) Muhu murrakus kirjutatud monoloogide sari, mida ilmestab huumor ja hea rahvalik keel. Smuuli loomingu üheks tippsaavutuseks peeti reisikirja-päevikut Antarktikast "Jäine raamat". Teises reisiraamatus "Jaapani meri, detsember" (1963) on juttu teadlaste elust Jaapani merel. Smuul ei hooli klassikalistest draamareeglitest, ta on ennekõike jutustaja. Tema
Vana muistendi järgi olla Palivere Second level hiiepuud kusagilt mujalt tulnud ja sinna Third level pidama jäänud. Nüüdseks on järele Fourth level jäänud üks puu, mille kunagisest Fifth level võimsast võrast on järele jäänud üksikud jändrikud oksad. Kui keegi maarahva hulgast jäi tõbiseks, seoti püha puu okste külge paelu, et tervis rutusti jälle tagasi tuleks, haigeid kohti hõõruti ka riidetükkidega ja seoti need pühaks peetud puu pahkliku tüve klge. Usuti, et niimoodi toimides võtab puu inimeste hädad ja haigused enda kanda ning inimene saab terveks. Palivere hiiepuu on üle 400 aastat vana ja kõige vanem Eestis kasvav künnapuu. PÜHAPAIGAS KÄITUMISE REEGLID
sajandi lõpupoole kujunes välja uus juugendstiili laad. Väljaannete vahendusel levisid voolava joontemönguga, ornamentaalsed, pinnalised ja ühtlasi fantaasirikka stiliseeriva laadiga, tihti ka jaapanlikult lakoonilised juugendmustrid kogu Euroopas. Sõiduvaipade ja seinatekide kaunistustes hakati 19.sajandi teisel kümnendist peale tikkima madal-, side- ja varspistes mustreid hobusepeade ja raudadega. Kandes endas õnne, kodurahu, jõukuse ja heaolu sümboolikat, said need maarahva seas populaarseks. Näiteks Kesk- ja Lõuna-Eesti jõukamates piirkondades levisid laialt tihedad villased tuniistehnikas heegelribadest või ruutudest dekoratiivsed vaibad, mille kontrasttoonis vöötidel (ruutudel) vahelduvad sisseheegeldatud väätmotiivid (ka mummud, jooksev ruudustik) rist- ja madalpistes eredavärvisliste lilltikanditega. Ühevärvilise taustaga vaipadel kulgevad motiiviread sageli vöötidena. Omamoodi rikkalikku pinda liigendava, raamiva või
Saksa keelest "Winakatk"- võitles joomapahe vastu.) Avaldas lugusi "Maarahva kasulises kalendris" (ilmus ligi 30 aastat). Luulekogu "Viru lauliku laulud". Eeskujuks Koidulale,Veskele,Reinvaldile jt luuletajatele. Eepos- pikk värsivormiline jutustav teos, luule varaseim suurvorm, milel aineks on vägilaste või jumalate teod.1853- "Alg-Kalevipoeg" 1857 valmis 20 loost koosnev "Kalevipoeg." 4. 1860-1870. aastad rahvusliku liikumise juhid ja üritused. 19. sajandi keskpaigaks oli maarahva hulgast ja võrsunud ka rahvusliku mõtteviisi algatajaid ja edendajad, haritud ja eestimeelseid mehi. Nende püüdluseks sai ühelt poolt eesti kultuurisfääri arendamine, teiselt poolt maarahva poliitiliste õiguste ja seekaudu ja majanduslike võimaluste suurendamine. 1868.aastal pidas Carl Robert Jakobson, üks rahvusliku liikumise juhtkujusid ,,Vanemuise" seltsis oma I isamaakõne, milles maalis idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist
Kultuurisemiootika - konspekt (õppejõud: Mihhail Lotman) Kohustuslik kirjandus: - Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" - Claude Lévi-Strauss "Structural Anthropology" - Umberto Eco "Roosi nimi" - Juri Lotman "Semiosfäärist" Sõna kultuur pärineb ladina keelest (cultura - haritud ala). Esialgu tähendaski kultuur põllumajandust. Kultuur on piiritletud ala, mille sees asub kultuur ja väljaspool mittekultuur. Mittekultuursus defineeritakse kultuuri kaudu, aga kumbki neist mõistetest ei ole absoluutne. Kultuur on primaarne (avastas mittekultuuri (looduse/metsa) 18. sajandil. :) Kultuur on inimese poolt struktureeritud maailm. Väljaspoole jääv on jumalate ja vaimude ala, inimese jaoks ebasõbralik, ebaturvaline, struktureerimata, ebakindel. (Muide - sõna jumal pärineb samast tüvest (div-, dev-, dik-) kui saatan: Jumal on kultuuri produkt ja sellisena turvaline.) Kultuuri piirid on küll stabiilsed, aga neil on kalduvus laieneda, haarata en...
" Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla.Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola
Metsa mindi, et mitte teha koostööd nõukogude võimuga, loodeti ka abi Läänest, nõukogude korra peatset kokku kukkumist. Tavaliselt tegutsesid omaette väiksed salgad, eriti metsarohketes piirkondades, näiteks Võrumaal (Osula, Sõmerpalu jm.). Tapeti nõukogude aktiviste, püüti igal kombel kahju teha nõukogude võimule. Oli ka neid, kes lihtsalt end metsas varjasid, kartes nõukogude võimu repressioone. Palju oli maarahva seas metsavendade toetajaid, kes andsid neile (salaja) söögikraami, vajadusel peavarju. Metsavendi oli ühtekokku umbes 30 000, neist aktiivseid 10 000. Nõukogude võim, eeskätt julgeolekuorganid (KGB), pidasid metsavendadega halastamatut, verist võitlust. Metsavendi nõrgestas 1949. aasta 25. märtsi küüditamine (u. 20 000 inimest). Viimane metsavend tapeti 1978! Vägivallapoliitika, nii vaimne kui füüsiline, oli eriti karm kuni Stalini surmani (1953).
" Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale
aastal Johann Köleri poolt algatatud palvekirjade aktsiooni. Neis kirjades sooviti vabastada vallaomavalitsused mõisnike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused saksa keelega. Järgmiseks suuremaks ettevõtmiseks oli I üldlaulupidu 1869. aastal, mille eestvedajaks oli Johann Voldemar Jannsen. See üritus toimus Tartus ning seal esinesid ainult meeskoorid. Sellel on väga suur tähtsus, sest see oli esimene sellise ulatusega maarahva kogunemine ühte paika. Laulupeo eelduseks oli 1860-ndatel aastatel moodustatud suur hulk laulu- ja mänguseltse, millest kuulsaim on 1865. aastal Tartus moodustatud "Vanemuine". Loomulikult oli laulupeo ümber palju kõneainet: oli nii pooldajaid kui ka vihaseid vastaseid. Jakobsoni kolm isamaakõnet (1868, 1870) tekitasid samuti palju kõneainet. Neis periodiseeris ta muu seas eestlaste ajaloo ennemuistseks valguse-, sakslastele allumise
1866 "Vanemuise" seltsi auliige 1867 mälestusrist talurahvaseaduse tõlkimise eest mälestusrist kooleravastase võitluse eest 1871 Ungari Teaduste Akadeemia välisliige Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi auliige 1872 Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi auliige Eesti Kirjameeste Seltsi aupresident 1876 Püha Anna III järgu orden kauaaegse laitmatu töö eest arstina Kreutzwald alustas koos Faehlmanni ning koos 19. sajandi alguse eesti patriootide, baltisaksa päritolu estofiilidega, mil eesti maarahva tõusmistest iseseisvaks ja sõltumatuks rahvusriigiks söendas vaevalt keegi isegi unistada. Ta jõudis näha eesti rahvusliku ärkamisaja sündi, milleni jõudmisel oli tema osalemine nii aktiivse ühiskonnategelase kui ka kirjanikuna tähelepanuväärne ja ka hindamatu.
Järvamaa Kutseharidus Keskus Viljandi Referaat Tanel Poom TE 12 Paide 2009 ASUKOHT Viljandi maakond paikneb Eesti Vabariigi kesk- ja lõunaosas, ühine piir on naaberriik Lätiga. Maakonnas on 15 omavalitsust, kes kõik teevad koostööd Viljandimaa Omavalitsuste Liidus. Viljandimaa ürgne loodus koos esivanematelt päritud traditsioonidega aitavad hoida kindlat rütmi tänapäevalgi. Seesama ürgne rütm on tuntav meie kultuuri- ja spordisündmustes, meie majanduselus ja kogu piirkonna arengus. Pindala: ca 3 500 km² ca 8% kogu Eesti pindalast Rahvastik: ca 54 500 elanikku kellest ca 30 000 elavad maal Eestlasi on ca 51 000, muudest rahvustest on enam venelasi (ca 2000), soomlasi (ca 500). Keskus: Viljandi linn, elanikke ca 19 600 Teised linnad: Mõisaküla, Võhma Loodus Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse ...
· 1726 oli Anton Thor Helle tõlkinud mõne osa Vanast Testamendist · 1728 algatati Heinrich Gustleffi eestvedamisel varasemate Vana Testamendi tõlgete kogumine ja revideerimine · 1729 jõudsid esimesed vennastekoguduste jutlustajad Liivimaale · 1729 1751 oli Liivimaa kindralkuberner Peter Edmond Lacy · 1730 40-ndad koostati aadlimatriklid · 1731 ilmus esimene teadaolev maarahva kalender · 1731 Konsistoorium moodustas Piibli tõlkimiseks komisjoni · 1732 ilmus A. T. Helle eesti keele õpik 2 Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik, mis tegutseb ka tänapäeval · 1737 algas Vana Testamendi trükkimine · 1737 avaldas Urvaste pastor Johann Christian Quandt esimese talupoegadele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
