seal seisid kümne kaheteistpangene pada, pesuküna, reiepakk ja kiil veetoober asus nurgas Suvekoda Suvekoda SUVEKOJA VANEM VEND PÜSTKODA kuuselattidest kokku pandud koonusetaoline ehitis toestik seoti ülalt kasevitsaga kokku selle keskel paiknes lahtine kolle, mille kohal rippus keedupada vanem nimi on "koda", "kota", "kuala" jne. kadus Eesti mandriosast, kuid säilis Saaremaal õllekeedukohana Püstkoda KASUTATUD KIRJANDUS "Eesti maarahva elust 19. sajandil" http://www.hot.ee/oravale/pystkoda.html http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/mkyla.htm http://www.erm.ee/?lang=EST&node=227&parent=202 http://et.wikipedia.org/wiki/Ait http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/hepix/saun.jpg http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator2/Kaama.html http://www.hullumaja.com/index.php?pg=main&i=85756 http://img.ateena.ee/img/ak/5/2232e9c67d9b878.jpg http://www.kodukiri.ee/artikkel.php?id=4650 TÄNAN KUULAMAST!
· Reformatsioon ja vastureformatsioon andis olulise tõuke hariduse ja kultuuri arengule · 1525 a ilmus esimene teadaolev eestikeelne trükis- luterliku jumalateenistuse käsiraamat · 1535 ilmus eesti ja alamsaksakeelne nn Wanradt Koelli luterlik katekismus · Georg Mülleri 39 eestikeelset jutlust n o oluline tegur, mis arendasid eesti keelt · Vaeste koolipoiste institutsioon ( rahastu )Tallinna · Jesuiitide kolleegium ja gümnaasium Tartu Maarahva usund · linnades luterlus · maal külakatoliiklus · Talurahva usund põhines suuresti veel ürgsel VÄE- MÕISTEL · Pikkade sõja ja segadusaastate jooksul oli toimunud muistsete uskumuste teatav elustumine
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Martin Luther Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2009 Helen Kant Martin Luther SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused .................................... lk 3 Martin Lutheri elu ......................................................................lk 4 Lutheri panus haridusse..............................................................lk4-5 Lisad......................................................................................lk 5-6 Kokkuvõte...............................................................................lk 6 Kasutatud materjal ...................................................................lk 7 ...
G.Browne- Riia kindralkuberner, sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Püüdis eesti talurahva olukorda parandada ja kooliharidust edendada. A:T. Helle- A:W:Hupel- Põltsamaa pastor oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast sakslakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,, Põhjamaa kirjutisi" Fr.G.Arvelius- maarahva kalender esimdaja ,, Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat", kus naivistlikus laadis õhutati kuulekust mõisnikule ja kiideti talurahva alandlikku meelt. Fr.W. Willmann- G.Merkel- J.Ch.Petri- Aleksander I- Kihnu jõnn- G,Fr.Parrot- W.Struve- M.H.Jacobi- K.E.von Baer- J.Cimze- O.W.Masing- Fr.R.Faehlmann- J.Köler- Ph.Karell- J.Leinberg-
saj. alguse üldkiriklikud reformipüüdlused tõid värskeid tuuli Liivimaale. vaimulikke kutsuti Riia kirikukogule, kus rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid. 16.saj. algul tehti Liivimaal veel üks katse kirikuelu kindlamatesse rööbastesse lükata. Saare-Lääne piiskopid Johannes Orgas ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas regulaarseid visitatsioone (kirikukatsumisi) ja sinodeid (vaimulike kogunemisi), kus andsid töpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Koos ristiusuga jõudsid Liivimaale tsisterlased. Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid just tsisterlased aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus, aiakultuur+ esimesed vesiveskid. vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, nii et peagi kujunesid
3) Kehtima jäid senised seadused ja maksud Baltierikord oli balti saksa seisuslikel eesõigustel. Vene võimu esindajateks oli kindralkubernerid riias ja tallinnas. Põllumajanduses oli tähtsaim vilja tootmine. Tööriistad ja töömeetodid. Rahvuslik liikumine Rahvusliku liikumise alguseks peetakse 1857a, sest · Hakkas ilmuma ,,Kalevipoeg", (koostamist alustas F.Rober Faelmann, lõpule viis F.R.Kreutzwald) · Jannsen võttis kasutusele mõiste eestlane senise maarahva asemel · Hakkas välja andma perno postimees J. Köler algatas palvekirjade liikumise. 1865 J. V. Jansen asutas tartus laulu- mängu seltis
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Bert Rotberg ja Ken Rakki Rahvuslik liikumine Eestis 19. sajandil Referaat Juhendaja: Õp. Kadri Kelner 2011 1. Sisukord 1. Sisukord ..........................................................................................2 2. Sissejuhatus ...................................................................................3 3. Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus ........................4 4. Rahvuslik ärkamine ........................................................................5 5. Kokkuvõte .......................................................................................6 6. Kasutatud kirjandus ...............................................................
Kasu said sellest mõisnikud, aadlikud, isandad. 22. 13 sajandi keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid paar korda aastas, et määratud andameid vastu võtta. Siis peeti talupoegadega ühiseid söömaaegu ehk vakusepidusid. 23. Kaubanduse ja Hansa liidu kaudu jõudis maale uusi kultuurimõjusid. Kuna kaupmehed peatusid linnades ning nende kaudu levis nende maade kultuuri. 24.Kultuuri juurdumine maarahva seas oli aeglane, kuna maale ei jõudnud kultuur nii kiiresti kui linnadesse. 25. Eestlaste õiguslik seisund oli peale vallutust küllaltki hea. 26. Kodanikuks sai iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. 27.Kui mina oleksin mõisnik, siis ma elaksin 15.sajandil. Ma elaksin Kiltsi mõisas. Mõis on ehitatud kivist. Mul oleks mitu talupoega, kes tegeleksid heinaniitmise ja kuivatamisega, vilja külvamise ja koristamisega, loomade kasvatamisega
kritiseerisid sots korraldust, eriti pärisorjust Hupeli esimene eestik ajaleht, raamatute levitamine, lugemisseltsid Rahvaharidus koole vähe, õpetajaid vähe katsed koolikohustuse kehtestamiseks → koolid igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse, ei olnud populaarne Lugemisvara lugeda oskajaid küllaltki palju, õpetati kodus eestik ilmalik kirjandus, maarahva kalender 1731 Ehituskunst Kadrioru loss (barokk), Palmse mõis 1770-ndatel klassitsistlik stiil – Toompea loss, Tartu raekoda, Tartu (range proportsionaalsus, antiiksed kaared ja sambad, detailirohkuse hülgamine), Kivisild, ülikooli hooned
keskkonnas aset leidvatele oludele. Sellest tulenevalt on palju erinevaid teoseid, mitmekülgsete mõttelaadide ja nägemustega. Eelkõige peegeldab raamat kirjanikku tema stiili, elulaadi ning eelistusi. A.H.Tammsaare taluainelises romaanis "Tõde ja Õigus" on kirjeldatud Vargamäe talu peremehe igapäevaseid töid, rõõme ning raskusi. Kuna kirjanik viibis ise samuti lapsepõlves talus, siis ilmselt elas temagi läbi neid samu raskusi, mis köitsid teda kirjutama avameelselt maarahva läbielamistest. Aja möödudes kolis A.H.Tammsaare linna ning ka seda andis ta edasi romaanis ,,Tõde ja õigus" läbi Indreku, kes otsustas traditsioone rikkudes linna kooli minna, ning teha seda, mida ta südamest nautis. Iga teos on kirjanikule võimalus end välja elada ja paberile kirja panna seda, millest rääkida on keeruline. Kirjandusteoste kaudu aga saavadki lugejad osa kirjutaja mõttemaailmast ja elust, vahel ka ehk iseennastki sealt ära tundes.
Kuradit. August Gailit kirjutab, et ,, Inimene on kasvanud metsades, oksad on varjanud taevast ja seetõttu ei tunne ta seda. Ta on maa küljes kinni." Nii ju tegelikult oligi, sest usuti nõidade ja paganate olemasolusse ning sellest võib järeldada, et Kurat, kui halva ja häda tooja, oli maarahvale hingelähedasem. Usutakse, et igas halvas asjas on Kuradi käsi mängus või on tema süül midagi juhtunud, aga kui juhtub midagi head, siis ei mainita Jumala nime just tihti. Kuna maarahva jaoks oli Kurat rohkem hingelähedasem ja vanal ajal oli halbu sündmusi rohkem, siis võime sellest järeldada, et just sellepärast on tänapäeval rohkem jutte Kuradist ja tema tempudest. Fr. Tuglase teosest ,,Poeet ja idioot" võime välja lugeda niivõrd palju iseloomulikke jooni Kuradi kohta. Näiteks puuduvad Kuradil piirjooned, ta on vaenu ja vale isa, tema nime kasutatakse kõige närusematest pattudest vabastamiseks, samas on ta salliv ja heatahtlik ning alistub nõrkusele,
13 sajandi teisel poolel hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asustasid esimesed eramõisad. Talurahva õiguslik seisund- Suurem osa kohalikust rahvast kulus talupojaseisusesse. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutuseke. Koormuseid oli palju, kuid need olid mõõdukad. Talurahav õiguslik seisund halvenes, sest kujunes sunnismaisus ja maksud suurenesid. Jüriöö ülestõus- 1343-1345 Põhja-jaLääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muitste vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine Talurahvas- Talurahva suur sotsiaalne erinevus säilib 16.janadi II poolel. Soodsamas olukorras olid nn vabad ja need jagunevad 2ks. 1)Maavabad-sõjateenistuse kohustus, maa lääniõiguse alusel. 2) vabatalupojad- olid enda adratalupoegade koorimisest lahti ostnud. Linnad- Õiguslikuks aluseks linna õigus, mis saadeti maaisandatele
Avaldas olulised õpetuslikud tekstid, õsnastas Augsburgi usutunnistuse (1530). Lutheri surma järel reformatsiooni edasine suunaja. Suri 19.aprillil 1560 Wittenbergis. REFORMATSIOON LIIVI- JA EESTIMAAL Lutheri õpetus ja reformatsiooniliikumine jõudsid juba 1520.aastate alguses Vana-Liivimaa suurematesse linnadesse Riiga 1521, Tallinnasse 1523, Tartusse 1524. Sealt levis see edasi Viljandisse (1525), Uus-Pärnusse (1526) ja Valka (1532). Maarahva hulka jõudsid reformatsiooni ideed alles pärast Liivi sõja (1558-1583) lõppemist. TARTU Lutheri õpilane Hermann Marsow alustas Tartus tegevust 1524.aasta alguses. Osava kõnelejana võitis ta kodanikkonna poolehoiu ja raad nimetas ja Maarja kogudude jutlustajaks. Tartu katoliikliku piiskopi Blankenfeldi nõudmisel Marsow vallandati ning ta suundus Tallinnasse, kust naases Tartusse 1529.aastal ja oli Tartu Maarja kirikus ametis kuni 1552.aastani. RIIA
huvidele -- ka Keskerakond toetub oma idee kohaselt keskklassile. Erakond peab oluliseks inimõigusi ja isikuvabadusi -- ka see on liberalistlik seisukoht. 1992. a. Riigikogu valimistel osales Keskerakond valimisliidus Rahvarinne. Selle tulemusel sai Keskerakond enda kätte 9 kohta. 1995. a. Riigikogu valimistel saavutas Keskerakond 14,7% häältest ning sai 16 kohta Riigikokku. Valimiste järel moodustati koalitsioon valimisliiduga Koonderakond ja Maarahva Ühendus. See koalitsioon kestis 1995 a. hilissügiseni, siis lagunes puhkenud lindiskandaali tõttu. Keskerakonna peamine ideoloog on läbi aastate olnud Edgar Savisaar. Need on peamised ja suuremad erakonnad, mis ühel või teisel moel esindavad liberaalseid seisukohti Eestis. Järgnevalt tuleb juttu olulisemast liberalismi esindavast erakonnast Eestis -- Reformierakonnast. IV. Reformierakonna roll Eesti poliitikas.
talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Enamik kirikuõpetajaist suhtus vennastekogudusse pooldavalt, kuna see tõi rahva religioonile lähemale. Hoolimata sellest, et Eestit hakati süstemaatiliselt kristianiseerima alates 13. sajandi algusest, säilisid vanad uskumused ja tavad kuni 18. sajandi esimese pooleni, mil kohaliku maarahva seas toimus esimene suurem ärkamine kristlikule usule vennastekoguduse (hernhuutlus) liikumise näol. Vennastekogudus oli siin ka esimeseks misjoneerivaks usuliikumiseks. Vennastekoguduse populaarsuse üheks põhjuseks oli kahtlemata nii see, et liikumises rõhutati lihtsat "südameusku" kui ka tõik, et esmakordselt oli põliselanikel võimalus ise korraldada oma usuelu -- kuna vennastekoguduses oli oluliseks palveosadus, siis moodustusid sellised
Johann Voldemar Jannsen Tartu 2008 ÜLESKASVAMINE Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819 Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Jannsen saadeti karjaseks ümbruskonna taludesse peale seda kui tema isa 1826.a. suri. Alghariduse sai JVJ Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures. Just tema soovitas Jannsenil õppida köstriks. TÖÖ Ta töötas esialgu köstri, koolmeistrina ja õpetajana. Alates 1838.a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a. kolis Pärnusse kus töötas kuni 1863. aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. AJALEHED Jannsen asutas 1857. aastal esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees mille tolleaegseks nimetuseks oli "Perno Postimees ehk Näddalileht". Ajaleht ilmus aastatel 1857 ...
suhtumine ühiskondlikku korda konservatismile kõlblus, usuvabadus, sotsiaalne praktiline mõtlemine võrdsus, tagasihoidlik eluviis Tartu Ülikool 1802.a taasavati TÜ. Oluline lätlastele ja mitme teise rahvuste esindajatele Haridusolud Mindi üle koolisundlusele, tänu talurahvakoolidele saavutati maarahva seas peaagu täielik lugemis-ja vähemalt 30-40% kirjutamisoskus. Ilmalik kirjandus Peamiseks levitajateks kalendrid, ilmus Perno Postimees, Ühtne kirjakeele võidulepääs. Uued usuliikumised Vennasteliikumine- ei teinud vahet seisustel ega rahvustel, talurahva seas laialdane toetus. Maltsveti liikumine- sihiks rahva päästmine raskest majanduslikust
hakkasid häbenema oma päritolu ja püüdsid end igal viisil sakslasena näidata (kadakasakslased). Sätestati neljaastmeline ühtluskooli põhimõte: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Tartu Ülikool taasavati 1802.aastal. Enamik üliõpilasi oli Balti kubermangust pärit, eestlasi on teada üksikuid ja needki saksastusid peagi. 19.sajandi teiseks pooleks saavutati tänu rahvakoolidele maarahva seas täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-line kirjutamisoskus. Eesti talupoegkonna iseteadvuse tõus lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Alles äsja mõisaorjusest vabanenud eestlased ei saanud veel eesmärgiks seada omariiklust ja iseseisvust, küll aga nõudsid nad võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Ilmuma hakkasid ajalehed: ,,Perno Postimees", hiljem ,,Eesti Postimees", ,,Sakala". 1865.aastal loodi laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1869
1. Ärkamisaja eeldused: pärisorjuse kaotamine aastatel 1816 ja 1819, eestlased said endale pärisnimed, talurahvas pääses pikapeale maa ja linna vahel vabamalt liikuma, loodi seadus, mis nõudis iga 500-1000 inimese kohta vallakooli ja iga 2000 inimese kohta kihelkonnakooli asutamist, kaotati ka teoorjus. 2. Ärkamisaja olulised sündmused: 1869.a I üldlaulupidu, 1865.a ,,Vanemuise" seltsi asutamine, 1857 Perno Postimehe asutamine, 1872.a Eesti Kirjameeste Selts, 1878.a Sakala asutamine. 3. Ärkamisaja taandumise põhjused: 1880.aastate venestuslaine, 1871.a tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Jannsen seostas Eesti arenguteed baltisaksa suunaga, Jakobsoni arvates pidi eestlaste tulevik toetuma Aleksander II reformipoliitikale. 4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming kirjutas filosoofilise kallak...
sajandi viimasel kolmandikul, mil oli üles kasvanud uus põlvkond, kes sündinud vabana, mitte enam pärisorjadena. See põlvkond hakkas tunnustama oma rahvast ja tegi kõik, mis nende võimuses, et tunda ennast ühtse rahvana. Ärkamisajal hakati ka tähelepanu pöörama oma rahvuslikkusele ja enda kultuuripärandi säilitamisele. Võeti ette tervet maad hõlmavaid üritusi laulupeod - ning pandi alus järjepidevatele teatrile ning ajalehtedele. Eriti suurt tähelepanu pöörati maarahva keelele ja omakeelsele kirjandusele. See oli vaid algus ühtsele Eesti rahvale. See sama põlvkond astus julgelt vastu venestamisele ning ei lasknud purustada seni saavutatud kokkukuuluvustunnet. Asuti kirja panema rahvaluulet sündis rahvuseepos ,,Kalevipoeg" - ning kirjutati luulet isamaa ülistuseks, selle ilust ja tähtsusest (Kristjan Jaak Peterson, Lydia Koidula jt). Samuti loodi uusi ühinguid, kus käidi koos ja sõlmiti uusi sõprussuhteid ning mis süvendasid
Eesti keele ajalugu Esimesed kirjalikud katsetused kasvasid välja ilmselt koopaseinale maalitud graafiliselt kujutistest(piltkiri). Kui sümbolid, mida piktograafilise kirjaga kujutati, hakati lihtsustama, kujunes välja ideograafiline kiri. Edasi kiilkiri (sumerid, babüloonlased, assüürlased). Tähestikkiri ligikaudu 1700 e.m.a(Palestiina,Süüria) 100 ekr võtsid selle üle foniiklased, edasi levis see kreekasse ja rooma. Eesti keeles hakati raamatuid kirjutama üle 400 a. Tagasi, 16.saj. Eesti keele kirjaviisi ei olnud keegi välja töötanud, raamatute autorid kasutasid saksa kirjaviisi. 17. saj ilmus rohkem raamatuid ning suuremat tähelepanu pöörati eesti keele uurimisele ja kirjakeele arendamisele. Esimene eesti keelne grammatika ilmus 1637. Ka siis veel polnud kirjaviis eesti keele häälikusüsteemiga vastavuses. Selle otsustas vastavusse viia B. G. Forselius. Bengt Gottfried Forselius- sündis (u.) 1660.a Harju-Madisel. Isa oli Rootsi pärito...
Eesti ühiskonna seisuslik ja poliitiline jagunemine · Sajandi vahetusel toimus poliitilise elu diferentseerumine: kujunesid välja grupeeringud ja kerkisid uued juhid. Aadliks- kellest lõviosa oli baltisakslased, mõningal määral vene rahvusest mõisnike Kodanluseks- peamiselt baltisakslased või venelased, aga kasvas ka eestlastest kodanlaste arv. Töölisklassiks-linnade vabrikutöölised ja käsitöölised, maarahva kesk- ja alamkihid Konservatiivsed- kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud(keda huvitas vanakord) Liberaalid- peamiselt eestlased natuke ka baltisakslasi ja vene kodanlased Revolutsionäär(sotsiaaldemok.)- töölised(tsaari isevalitsemise kukutamine · Juhtivad poliitikud olid Jaan Tõnisson(1868-1941?) TÜ, kõrgharidus ,,Postimees"(seadis omale esikohale rahvusliku eneseteadmise arendamise ja
Omakaitse -rahva vabatahtlik relvast organisats. Asutav Kogu Eesti rahva esindusorgan, mis pidi kindlaks määrama Eesti riikliku staatuse. Demokraatia poliitiline korraldus, mille puhul riigi juhtimine põhineb enamuse võimul vähemuse üle. K.Päts pea- ja sõjaminister. J.Laidoner EV armee ülemjuhataja. J.Pitka admiral. E.Põter sisekaitse ülem. J.Soots staabiülem. EDE Eesti Demokraatlik Erakond. EML Eesti Maarahva Liit. ETE Eesti Töö Erakond. ESDÜ Eesti Sotsiaal Dem Ühendus. ESRO Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Organisatsioon. Omariikluse eeldused 1.) Majanduslikud: pärisorjuse kaotamine> eraomandi teke; talumajanduse tugevnemine, mõisad sõjaajal raskustes 2.) Kultuurilised: eestikeelsed koolid; praktiline kirjaoskus peaaegu täielik; ajalehed; KULTUURI
Romaanis valitseb argine õhkkond niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekute ammendamatu hulgaga on Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. Romaan ,,Minge üles mägedele" 1987, kolm esimest jagu) kujutab Palanumäe talu venestuse perioodil, maarahva ainelist ja vaimset mäkkepürgimist, mida tumestab kuritegevus kui sotsiaalne pahe. LUULETUSED ,,Elusäde" (2003) Tuul tuhiseb ja olemise siht kui selge hommik äkki lõikub lahti ning ajalt kihi järel koorub kiht. Mu päitsis peaks kui kauge noorpõlv vahti - nood päevad üksildased, ahastavad, kus kahel tasapinnal kulges elu. Üks - haigus, vaesus, täitumatud kavad. Ja teine - taltumatu kujutelu. Autobiograafia Laps olin, kui möödus sõjakolin
kõrgetasemelise hariduse, saades võimaluse õppida Tallinna linnakoolis. Susi oli äärmiselt andekas ja tark ning seega tehti talle Pühavaimu kiriku pastori poolt ülesandeks tõlkida eesti keelde piibli neid oli, mida kasutatakse jutlustuse ajal. Kahjuks suri Hans Susi üsna noorelt katku, ent tema tõlgitud tekste kasutati usutavasti kirikujutluste pidamisel kuni 17. sajandi keskpaigani. Kloostrid osalesid hariduse andmises, kuid need olid maarahva jaoks ka justkui uksed Jumalale lähemale pääsemiseks. Kõige lähedasemaks said rahvaga kerjusmungaordud: dominiiklased ja frantsisklased. Nende liikmetelt nõuti kloostri poolt kohaliku keele oskamist, et talurahvaga suhtlemine hõlpsam oleks ja et jumalasõna nende seas kiiremini ja arusaadavalt leviks. Samuti panid kerjusmungaordud suurt rõhku haridusele ja ilmselt olidki just nemad need, kes viisid kirjaoskuse talupoegadeni. Teiseks suureks põhjuseks, miks dominiiklased ja
ametlikud institutsionaalsed survegrupid kodaniku algatuse korras loodud liidud, seltsid Ajutised projektipõhised 6. loetle liberalismi kolm iseloomulikku joont individualism parlamentarism reformism antiklerikalism 7. mis asjaoludel on võimalik vähemusvalitsusel oma poliitikat teostada (3) parlamendi komisjonides on aseesimehe kohad; 8. loetle Eesti Vabariigi parlamendivalitsusel võitnud erakonnad: 1992 Isamaa 1995 Koonderakond ja maarahva ühendus 1999 - keskerakond 9. nimeta mõned EKP KK esimest sekretäri läbi aegade (ei mäleta kas pidi kronoloogiliselt esitama) N.Karotamm 1941-1950 j.Käbin 1950-1978 K.Vaino 1978-1988 V.Väljas 1988-1990 10. missugused väited on valed: * konstutsioonilistes monarhiates (Suurbritannia, Hollandi, Rootsi, Norra, Itaalia) langeb riigipea valimine ära *Prantsusmaal valitakse president 7 aastaks *USA ülekoda e senat valitakse iga 6 aasta järel 11
kuna massimeedia, ajalehed polnud väga levinud. Kujutab Liivi sõda tervikuna. Kroonika osutus sedavõrd populaarseks, et järgmisel aastal ilmus 2 trükk ja mõni aasta hiljem ka kolmas, kuhu oli lisatud peatükk Liivi sõja lõpust , mis lõppes1583. Kroonikas kirjutatu ei lähe kokku Nõukogude kontseptsiooniga. 1920 ilmus eestikeelsena. Alamsaksa keeles kirjutatud. Balthasar Russov Balthasar Russov oli pikalt Pühavaimu kiriku õpetaja. Tegemist oli maarahva kogudusega, kuhu kogunes lihtrahvas, kes rääkisid undeutch keelt. Russov oli eesti soost, tema isa oli pärit Harjumaalt, Tallinna voorimees. Kuidas sai ta 16 saj nii hea hariduse et olla kirikuõpetaja? Arvatavasti õppis Tallinna linna koolis (linna kulul), kus andekamatele anti rahalist toetust, et edendada ka luteriusu levikut. Õppis ka saksamaal, kuid ei lõpetanud. 1566 sai Pühavaimu koguduse pastoriks- kuni surmani 1600 oli sel kohal.
Kätlin Perri 11a Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ning erinevused Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel kuulus suurem osa Eesti territooriumist Rootsi kuningriigile. Üldiselt valitses Rootsi võim Eesti aladel terve 17. sajandi. Selle alguseks peetakse Liivi sõja lõppu, mille lõppedes Eesti jäigi Rootsi ülemvõimu alla. Rootsi võimu lõppu dateeritakse aga Põhjasõja lõpuga aastal 1721, mil sõlmiti Uusikaupunki rahu ja Eestis algas Vene aeg (18.sajand). Ajajoonel võime Rootsi ajaks määratleda aastaid 1629-1699 ning Vene ajaks 1721-1918. Liivi sõja järgses Eestis oli usu- ja kirikuelu jõudnud madalasse ning haletsusväärsesse seisu. Kirikud said sõja käigus väga palju kannatada ning enamusest olid alles vaid rusud. Pastorite haridus ja kõlblus jättis soovida. Selle kõige tõttu alustati Rootsi võimu ajal taas luteri ...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-139, 146-155. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit? Krimmi sõda (1853-56)-eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima, lükkas edasi 56.a talurahvaseadust; Napoleoni sõjad- Eesti tpgi võeti maakaitseväkke. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused: Kriis põllumajanduses, viljahinna langus, p. Orjus ei toonud tulu, levisid vabaduse ja võrdsuse ideed, Aleks. I oli reformimeelne(soosis kaotamist); Eeldused: Valgustusideede levik, tähelepanu pööramine inimõigustele, kriis põllumajanduses, talurahvaülestõusud, moderniseerimine. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804- Talurahva regulatiiv 'Igaüks'- õigus omada vallasvara, reguleeriti koormisi, tahteti talu pärandamise õiguse lastele pärandada (E); Sarnane L-maal- koormised reguleeriti vastavalt ta...
Taani vahendusel lühike vaherahu. Gotthard Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola ning Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningale Frederik II-le ning too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560. aastal algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks ning samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. 1561. aastal Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju- Viru ja Järvamaa rüütelkonnad andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570. aastatel sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570. aastal puhkes sõda Rootsi ja
1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517). Võimul olid sel ajal piiskopid, kuningad ja ka ordu(Põhja-Eestit valitses Taani kuningas, Lääne- Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit Tartu piiskop ning Edela-ja Kesk-Eestit Liivi ordu). Liivimaa piiskopid ja Liivimaa ordumeister olid keskaja lõpuks Saksa-Rooma riigivürstid, alludes ametlikult keisri ülemvõimule. Piiskoppide ja ka Riia peapiiskopi vaimulikuks isandaks oli Rooma paavst. Kui vanaajal oli maarahva ülekaal üsna suur, siis umbes 11. sajandil ehk kõrgkeskajal hakkas elavnema linnaelu, mille eelduseks oli põllumajanduses toimuv murrang. Tähtsaimaks orduks keskajal oli Liivi ordu. Liivi ordu võim oli väga suur ning ordul oli väga palju valdusi sealhulgas Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Liivi ordu juhiks oli eluaegseks valitsejaks valitud ordumeister ehk maameister. Orduvaldused jagunes foogtkondadeks ja komtuurkondadeks
kõik polegi nii lilleline Ta viib lapsed armulauale Levin kadestab talupoegade elu (loe katkend nr 4) Kitty naases maale Aleksei kirjutas Annale kirja, kus teatas, et nad peavad endiselt olema "perekond" Kolmas jagu Anna ütles Vronskile, et nüüd teab abikaasa kogu tõde nende kohta Levin vältis Kittyga kohtumist ning saatis palutud sadule teele ilma ühegi kirjata Levin seadis endale muuta mitte ainult majapidamist, vaid ka kogu maarahva heaolu Neljas jagu Anna ja Aleksei elasid endiselt ühises korteris (loe katkend nr 5) Anna jäi haigeks ja kutsus armukese enda juure, Aleksei sai sellest teada Anna nägi unes väikest mehikest, kes kordas, et ta sureb sünnitusel Kitty ja Levin sattusid ühisele peole, peale väikset "piinlikusehetke" saadi jutupeale Neljas jagu Levin ja Kitty on teineteist leidnud Vronski on endiselt arvestatav ühiskonna
Eestlane – kes ta on? Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas. Valdava enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. 1857. aastal võttis Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele tüvest est (saksa Ehsten ja Esten, rootsi ester jt) tuleneva nime "eestlased", mis peagi ka rahva seas omaks võeti. Eestlaste etnilised allrühmad on näiteks võrokesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Aga kui rääkida eestlastest lähemalt näiteks,millised on nende iseloomuomadused, käitumine, elu ja mõtteviis, siis arvamusi on sama palju nagu on maailmas inimesi, sest igal ühel on ju enda arvamus. Selles essees kirjutan mina enda arvamuse eestlaste kohta. Eestlase iseloomuomadustest rääkides on eestlased tuimad, hädaldajad, kadedad, introverdid, vaoshoitud, pessimistid, sageli ka üleolevad, kuid kokkuhoidvad. Eestlane on reeglina tagasihoidlik...
Pühendati end vilja tootmiselele ja maaomandi haldamisele. Hakati ise vilja tootma. 4. Tõestage näidete abil, et keskaja lõpuks oli Eestis kujunenud pärisorjus Kujunes välja sunnimaisus, . kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenenud talupoegi välja andma. 5. Kuivõrd muutus keskajal põllumajandus võrreldes muinasaja lõpuga?Kas viljakamad olid mõisa-või talupõllud? Miks? Talupõllud, sest neil olid loomad. 6. Kas maarahva ja ülemklassi keeleline eraldatus oli eestalstele pigem kasulik või kahjulik? Põhjendage oma arvamust Kasulik, sest siis ei sunnitud keelt peale 1. Milles erinesid linnakodanike õigused ja kohustused ülejäänud linnaelanike omadest? 2. . 3. Milles seisnes keskaegnse linnaühiskonna koropratiivsus? Hiliskeskajal kuulus harilikult iga linna ülem- või keskklassi täiskasvanud mees mõnda ametialasesse ühendusse.
keskaja retoodikat. PÄRNU POSTIMEES 1857–1863 Johann Voldemar Esimene eestikeelne Jannsen ärgitas lehe Ajalehe ilmumist peetakse Jannsen ja perioodiline kaudu eesti rahvast ärkamisaja alguseks. Koidula nädalaväljaanne olema uhke oma Jannsen pöördus maarahva rahvuskuuluvuse üle poole nüüdsest Eesti rahvas. ning nõutama haridust Pani aluse Eesti ja majanduslikku ajakirjanduse järjepidevale edukust. Samuti ajaleht arengule
oli Linnart Mälli kõnekeel. Fred Jüssit kuulates on kohe selge, et ta kogu aeg mõtleb ja annab endale aru, mida ta välja ütleb. Nemad pole õnneks ainsad. Selliseid andeid on siiski sama vähe kui täiusliku kuulmisega muusikuid Tuleb välja, et rikkalik, ilmekas ja samas täpne keel on üks keeruline kunst. Eesti keele olukorrast rääkides eristatakse artiklis kahte aspekti sisemist ja välist. Väljast poolt vaadatuna ei ole ei eesti keel ega sellele eelnenud maarahva keel veel kunagi olnud nii heas seisus kui praegu. Seda tunnustavad kõik teised riigid, seda õpetatakse välismaa koolides, ning see kuulub Euroopa Liidu ametlike keelte hulka. Ka Eesti maa piires paraneb olukord iga hetkega. Muude kodukeeltega Eesti elanike eesti keele oskus on vaid viimasel viiel aastal üle kahe korra kasvanud. Selles osas ei saa lõimumist läbi kukkunuks nimetada. Lisaks ütleb autor, et ka sellesama
Oma kasutütart Liinat ja Emmi õe-poega Valeeriust armastas ka väga ja pidas neid oma lasteks. Valeerius elas koos Emmi ja Juuliusega ja arvas, et on nende laps. Emmi ja Juulius võtsid ta endale, et mitte jätta Emmi õde Annat rahva põlastava pilgu alla kuna selajal ei vaadatud vallalisi naisi lapsega heal pilgul. Maarahvaga ei olnud Juuliusel head suhted kuna ta elas linnas ja linnarahvast põlastati. Ka see, et Juulius ei tarbinud alkoholi ja oli sellele igati vastu pani maarahva solvuma. 4.Üldiselt oli peategelane õnnelik kuna ta jõudis oma elus kaugele ja sai selle mis ta tahtis. Oma pere, ameti mida ta oli alati tahtnud ja lõpuks sai ta ka austuse õpilastelt kui ka õpetajatelt oma koolis. Kuigi tema elu oli täis raskusi ja katsumisi, sai ta neist üle tänu oma kindlameelsusele .Ta ei andnud kunagi alla, vaid võitles parima nimel ja selleni ta ka jõudis. Oma rasketel hetkedel sai ta ka innustust teistelt inimestelt, mis ta taas rajale aitas. 5
opositsioon ja koalitsioon. 5. oktoobril 1992 valis Riigikogu Eesti Vabariigi presidendiks Lennart Meri. 7. oktoobril 1992 võttis RK vastu põhiseadusliku riigikorra taastamise deklaratsiooni. 1995. aasta 5. märtsil toimusid VIII Riigikogu valimised 1992. aasta põhiseaduse alusel. Valimiste võitjateks olid Keskerakond ja Koonderakond, kellega liitusid eelmistel valimistel kõrvale jäänud Maarahva Ühenduse moodustanud erakonnad. Alates 1995. aastast valitakse Riigikogu 4 aastaks. 7. märtsil 1999. aastal valis Eesti kodanikkond IX Riigikogu. Riigikogu valimise seaduses ettenähtud viie protsendi künnise ületas seitse erakonda - Keskerakond, Isamaaliit, Mõõdukad, Reformierakond, Koonderakond, Eesti Maarahvaerakond, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei. 2. märtsil 2003. aastal valis Eesti kodanikkond X Riigikogu. Riigikokku saamiseks Riigikogu
Kokkuvõte Isikutest 19. sajandil Otto Wilhelm Masing sündis1763 11 08 Põhja-Tartumaal Lohusuus köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Õppis Narva linnakool (1777-1779) Saksamaal Torgau gümnaasium (1779-1782) Halle ülikooli usuteaduskond. Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist, oli andekas keeltes. Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt. Töökäik 1788. aastast Lüganuse pastor 1795. aastast Viru-Nigula pastor 1815. aastast Äksi pastor 1818. aastast Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor 1821. aastast Tartu praost. Looming 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele". 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm usuõpikut...
mentaliteedi ja tegudega oma ühiskonna konditsiooni. Keskmine eestlane, kes on ühe poliitiku jutu järgi vaene, endasse tõmbunud ja nõutu kuuldes pidevaid kinnitusi Eesti majandusreformide edust, tõuseb hommikul, paneb kohvi jooksma ja naaseb oma igapäevaste tegevuste juurde. Keskmine eestlane ei mõtle tavaliselt poliitikast, vaid hoopis tööst, eraelust, reisidest ning sõpradest. Poliitika on keskmise eestlase jaoks igav ning mitte midagi ütlev jama, sest hariliku maarahva esindaja arust see ei mõjuta tema igapäevast elu. Ka mina olen keskmine eestlane, kes ei joo küll kohvi ja ei tea Eesti majandusreformidest midagi ning terve senise elu pole mulle ilmnenud see, kui palju tegelikult poliitika meie elu mõjutab. Viimastel aastatel on haridusmaastikul toimunud palju muudatusi ning see on minu, kui õpilase jaoks väga tähis, mida poliitikategelased Toompeal, 9.sajandist pärinenud linnuses, välja mõtlevad, paberile kirsteldavd ja hääletusele panevad. 2011
· Teotöö kohustus. · Pidid ehitama linnuseid, kirikuid, rajama teid. · Seati sisse talurahva koormised: kümnis, hinnus. · Talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma kirikumaksu. · Talurahva majanduslikud tingimused muutusid kitsamaks kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks. · Eestlased pidid isandate sõjakäikudele kaasa minema. · Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid kohtus olid ka maarahva esindajad. Talupojad jäid isiklikult vabadeks, neil oli oma maa, lubatud oli kaubitsemine Muutused pärast Järiöö ülestõusu tõid kaasa: · Mõisnikud hakkasid rohkem nõudma raharenti. · Mõisnikud pidid pagenud talupojad välja andma. · Aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada. · Suurenesid ehitamis ja küüdikohustused. · Kadusid eestlaste sõjalised kohustused rõhujate liitlastena · Tõsteti koormisi.
L. Mäll.- arendas Eestis Budismi V. Tähe.- Saaremaa metodistlik kirik (algatas metodistide liikumise Eestis) Vahindra - -esimene budistlik munk Eesti krishnad, A.Lauri ja usuvoolu peakorter. 70ndel jõudis Eestisse. Peakorter LA, USA Kogudused Tallinnas ja Tartus Eestis juhib Arne Lauri Maausk Eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usuline liikumine. Maausuliste jaoks on maausk katkematu usuline traditsioon ning maarahva (eestlaste) pärimuslik omausk, millel on eriline osa eesti kultuuris. Taarausk Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine. Taarausk eksisteerib tänapäevalgi. Eesmärgiks oli luua võõrmõjudest vaba eesti rahvuslik religioon. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga ning põhijoontes monoteistlik Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav.
aasta 16. aprillini, ja täitis ka toomkiriku pastori ülesandeid. Kui tuntud keelemees Heinrich Göseken 1641. a. Harju- Madise ja Risti kihelkonna pastorikoha vabastas, sai J Forseliusest tema ametijärglane. B. G. Forselius sündis umbes 1660. a. Harju-Madisel. Kodus räägiti peamiselt küll rootsi keelesm kuid natuke kõneldi ka saksa ja eesti keeles. Bengt Gottfried õppis juba lapseeas rääkima eesti keeles. Tema sidemeid talurahvaga aitas kujundada Tema isa huvi maarahva eluolu, kommete ja kultuuri vastu. Forseliuse pere kindel suurus pole teada. Vanem vend Andreas sündis 1637. a., õppis esmalt Tallinna gümnaasiumis, seejärel Greifswaldija Rostocki ülikoolis, immatrikuleeriti Academia Gustavianasse 29. juulil 1652, elas ja töötas pastorina Põltsamaal kuni surmani (1661-1678). Kaks õde abiellusid akadeemilise hariduse saanud meestega. Sophia 1666. a. Laiuse pastori Reiner Broocmanniga
kompositsiooni, pillide, muusikalise vormi lühidalt kõige kohta, mida ühel muusikajuhil vaja läks. Erlemanni õpikut võib pidada juba arvestatavaks muusikakäsiraamatuks. 2) Kuidas iseloomustasid saksa päritolu kultuuritegelased kirikulaulu olukorda Eestimaal? V: Sakslased kurtsid et kirikulaul oli moonutatud ja halva tasemega. Sakslase kõrvale tundud, et eestlased laulavad koraale vigaselt ja moonutatult, st mitte nii, nagu sakslased laulaksid. 3) Iseloomusta maarahva hulgas tekkinud vaimuliku rahvaviisi laulmise traditsiooni. V: Maarahva hulgas oli tekkinud vaimuliku rahvalaulu traditsioon püüe saksapäraseid koraaliviise suupärasemaks laulda. Koraalitekste lauldi rahvalaulupäraselt, improviseerides. Küsimused lk 41 1) Iseloomusta 19. sajandi eesti linnade muusikaelu. V: Linnade muusikaelu oli elav ja mitmekülgne. Üle Eesti on teateid koolikooride heatasemelise esinemise kohta. Esitati küllalt keerukaid teoseid Haydni, Mozarti jt loomingust
c) Parandati kirikuõpetajate haridustaset, milles oli tähtis roll Tartu ülikoolil, kus õpetati välja ka tulevasi luterlikke vaimulikke. d) Üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule: valdavaks sai emakeelne jumalateenistus; talupoegi kaasati koguduste töösse (nt vöörmünder-talupoegade hulgast valitud auväärsem isik, kes tegeles kiriku majandusasjadega). 13.Miks ja kuidas püüdis Rootsi riik maarahva seas levitada kirjaoskust? Kes oli Forselius? Tema tegevus? Selle tähtsus maarahva hariduselu edendamisel? JJhering, JFischer (lk 116 117) 17.sajandiks oli valitsevaks kristlikuks usuvoolukssaanud luterlus. Luterluse võidukäik Eestis mõjus positiivselt ka hariduse arengule, sest see eeldas inimese iseseisvat püüdlemist usust arusaamisele ning Piibli lugemist. Seega andis luterlus tõuke ka eesti talurahva harimisele.
panigi Lutheri kirikuvande alla. 1521 aprill kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi , et teda omal istungil üle kuulata. Keiser ja Trieri peapiiskop nõudis, et ta hülgaks oma õpetuse kuid ka nüüd ei andnud Luther järele. * Wartburgi lossis olles asus Luther tõlkima Piiblit saksa keelde. Uus testament ilmus 1522, kogu piibel ilmus 1534.a. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ja andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Luther soovitas maarahva laste õpetamiseks: Iga poeglaps õppigu päevas vähemalt 2 tundi, tütarlaps 1 tund. Majandus Saksamaa majanduse iseloomulikumaks osaks oli kapitalistlike suhete kiire areng 15. saj lõpul 16 saj algul. Eriti märgatav oli see mäetööstuses (Saksa Tüüringi piirkonnas). Mäetööstus tõmbas ligu üha uusi inimesi aga viis ka paljude laostumisele. Püüti arendada ka hõbedatootmist, kuid hinnatud olid ka teised metallid.
Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj lõpul nim muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal. Nendeks on kinnismuistised, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud tööja tarberiistad, relvad ja ehted. Arvestada tuleb ka etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj maarahva ehitistes, töövõtetes, kommetes jms võib olla säilinud elemente mille juured ulatuvad esiaega. Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Olulist infot sisaldab ka eesti keel. Võrdleva keeleteaduse andmed sugulaskeelte arengust, laensõnade päritolust jms võimaldavad teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ja kokkupuudetest teist keelt kõnelenud rahvastega
koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud. Suvel toimunud Eesti Rahvuskongress püstitas uue eesmärgi -osariik Venemaa koosseisus.
8. Mis on sotsiaalne kihistumine? Inimeste erinemine sotsiaalsete näitajate poolest ja jagunemine rühmadesse. 9. Mis on sotsiaalne mobiilsus? Inimese või tervete rühmade liikumine ühest kihist teise. 10. Nimeta neli ühiskonnatüüpi ja leia neile iseloomulik. Agraarük- põlluharimine, karjakasvatus, maaelanikkond, elatusvahendid valmistatakse ja tarbitaks ise. Tööstusük- tööstuses on hõivatud pool või enam rahvastikust, muutub linna- ja maarahva suhtarv ning leibkonnamudel. Postindustriaal- kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektori osatähtsuse kasv, klassierinevuste kadumine, mitmekesised väärtushinnangud. Infoühiskond- tööjõud teenindus- või infosektoris, töö iseloom paindlikum, eesmärk suurendada indiv. Loovust, tuginemine teadusele. 11. Mis on nüüdisühiskond? Sai alguse 18.-19. Saj ning seda iseloomustab ük sektorite
Jumalad 1. Zeus - peajumal, taeva ja tuulte jumal 2. Hera - abielunaiste kaitsja 3. Poseidon vetevalitseja 4. Hades allilma jumal, surnute valitseja 5. Demeter maa-ja viljakusejumalanna 6. Apollon kunstide-ja muusade kaitsja 7. Artemis jahijumalanna 8. Athena tarkuse jumalanna 9. Aphrotite ilu-ja armastuse jumalanna 10. Eros armastuse jumal 11. Ares sõjajumal 12. Hephaistos seppade kaitsja 13. Hermes kaupmeeste-ja varaste jumal 14. Dionysos veini-ja viljakusjumal 15. Nike võidujumalanna 16. Helios päikesejumal 17. Selene kuujumalanna 18. Eos koidujumalanna 19. Paan maarahva-ja karjuste jumal 20. Hestia kodukolde jumalanna 21. Herakles Kreeka kangelane HOMEROS ,,Ilias" · Eepos algab arusaamatusega naisvangide pärast · Sõda on...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
