iseseisvumist taluomanikeks saanud vaatamata neid aeg-ajalt tabanud peremehed) ning tagasilöökidele. Esimest korda sai põllumajandustoodangu töötlemise ja Põllumeestekogude eelkäija, 1917. turustamisega seotud linnakodanlus. aastal moodustatud Eesti Maarahva Põllumeestekogud olid üsna Liidu renomee tugevalt kannatada konservatiivsed, pooldades vaid 1918. aasta Saksa okupatsiooni ajal ja tagasihoidlikke reforme, mis ei seaks Vabadussõja algperioodil, mil tema ohtu olemasolevaid majanduslikke ja
tärkamist. Viimase sajandiga on palju muutunud. Enamus rahvast on jätnud oma tared ja kodupaigad ning asunud elama linna kivimajadesse. Tööd ei tehta tavaliselt enam selleks, et kõhtu täis saada, vaid selleks, et osta üha uuemaid mugavusi ja mänguasju. Loona tähendab paljudele igapäevaselt pelka ilmateadet. Kuid kaks põhilist asja on jäänud kõigutamatult samaks. Oleme ikka osake loonast ja meie esivanemad on maarahvas. Need, kes võtavad jätkata maarahva, selle maa põlisrahva, järjepidevust, võiks jõuluski meeles pidada maakombeid. Alguses piisab ehk piskustki – 21.-24. XII hoida toad öösel valged ja aknad pimedad ning toit laual. 11 Kasutatud materjalid 1. Artikkel internetist: Jõulud. // Wikipedia, 5. aprill 2013. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ulud 2. Artikkel internetist: Luik, R. Jõulud 24. detsember-6. jaanuar
autoriteeti ka keisri ustavate toetajate seas. 1916. aasta detsembris langes Rasputin monarhistidest vandenõulaste atentaadi ohvriks, kuid see ei suutnud keisrikoja mainet enam päästa. Rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu. Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segamini paisanud. Suurlinnade elanikkond oli linna asunud maarahva arvel hüppeliselt kasvanud. Need oma juurtest lahti kistud inimesed said järgnevates rahutustes määravaks jõuks. Isevalitsuse vastu astus ka järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning isegi aadlikke. 1916. aasta lõpul küpses neis ringkondades plaan teostada paleepööre ja seada Venemaal sisse Inglise tüüpi konstitutsiooniline monarhia. Sündmused jõudsid neist kavadest aga ette. 5.1 Veebruarirevolutsioon
trükkimisel 2) hariduse andmise traditsiooni algatajad Tartus Saaremaa Taani võimu all Kinnitati aadli senised õigused Moodustati Saaremaa rüütelkond kohaliku aadli esindusorgan Taani riik viis läbi reduktsiooni osa eramõisate riigistamise Maa jagati ametkondadeks, mida juhtisid valitsejad Ametkond jagati vakusteks Vakusekohus kohtu mõistmiseks talupoegade üle, sinna kuulusid asehaldur ja maakirjutaja, aga ka maarahva esindajad Saaremaa talupoegade olukorda on hinnatud paremaks kui mandril, kuid mõiskoormisi tuli neilgi kanda 1563.a. anti linnaõigus hertsog Magnuse poolt Kuressaarele
Kontrolltöö kordamisteemad 1. Eesti keele arenguperioodid ja nende jooksul toimunud muutused (õp lk 67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal. Selle perioodi muutused keeles o...
sajandi jooksul. Mõisa tarbeks lõnga ketramine kuulus talunaiste üldiste kohustuste hulka. Samal ajal 10 võimaldati külaküsitöölistel ametit õppida mõisakäsitööliste juures. Nii kasvas olude muutudes mõisa osa kahe käsitöötraditsiooni vahendajana. 18. sajand oli üldse linna- ja maakäsitöö arengus sügavate muutuste aeg. Eelindustriaalsete suhete sissetungiga algas sajandi teisel poolel linna käsitöö kiire teisenemine ja linlike uuenduste ulatuslik levik maarahva käsitöösse. Mõnevõrra hakkas kasvama ka külakäsitööliste arv, eriti nende maatute vabandike hulgast, kes 19. sajandi algusest peale otustasid käsitööga laialdasemalt elatist teenida (entsüklopeedia 1998). Eesti kõige põlisem iseseisev külakäsitööline oli sepp. Talupojad tagasid talle tavaliselt kindla aastase naturaaltasu, mille eest ta oli kohustatud tegema kõik külaelanikele vajalikud sepatööd. Erinevalt teistest käsitöölistest oli sepp küla lugupeetavamaid ja
hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgustus vabade kodanike hulgas, siis Baltikumis olid talupojad ja mitte-eestlastest (undeutsche) linnakodanikud pärisorjuslikus seisuses. Lõpuks saadi aru, et põõlisrahva elujärjest sõltub ka valitseva ülemklassi heaolu ning mõned rahvavalgustajad tõstsid päevakorrale ka pärisorjuse kaotamise ideed. Üks maarahva eluolu parandamise eelduseks oli haridus, kirjasõna isiklik tundmine, mida taotles luterlus ja mis oli Eesti- ja Liivimaal riigikirikuks. Kuramaa on peamiselt katoliiklik ala ja seal polnud kirikul valgustusideede realiseerimisel tähtsust. Baltikumi valgustus oli rahvavalgustus, ratsionalism ehk filosoofiline valgustatus oli ülikoolides ja vaimulikkonnas. Aadelkond ja haritlaskond arutlesid, kas pärisorja üldse saabki tsiviliseerida ja kuivõrd on maarahvas võimeline õppima
seadused ei parandanud talurahva majanduslikku olukorda, kuid vabastamisel oli tugev psühholoogiline mõju - 1849 Liivimaa, 1856 Eestimaa, 1865 Saaremaa: järkjärguline üleminek raharendile, määrati kindlaks talude päriseksostmise kord ja tingimused, mõisapõldudel hakati kasutama palgatöölisi ehk mõisamoonakaid; talurahva rahutused Eestimaal (nt 1858 Mahtra sõda) = ulatuslik talude päriseksostmine algas 1860-1880. aastatel = murrang maarahva elus, eestlane vabanes mõisniku majandusliku sõltuvuse alt ja oli oma maa täieõiguslik peremees, üle kogu Eesti rajati põllumeeste seltse - 1865: keelati kodukariõigus - 1866: uus vallaseadus - talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt - 1868: täielik üleminek raharendile 5. Linnad ja linnarahvas Linnad muinasajal: kaubateede äärde – linnalised asulad, kus kaupmehed said kaubelda, puhata,
manitses talupoegi ülestõusust loobuma ülestõusnute salgad hakkasid koonduma Koluvere linnuse juurde, kuhu oli varjule pääsenud palju feodaale, ootamatult ründas talupoegi aga Läänemaa aadlikest tugev salk kokku langenud Koluvere all ligi 200 talumeest, nende "kuningas" kisti Kuressaares neljaks vastuhakk jätkus kohati ka 1561. a, aga selle selgroog oli murtud tegemist oli ühe suurema maarahva ülestõusuga kogu Eesti ajaloos Liivimaa jagamine suurriikide vahel: Vene vägede edu ja eesti talupoegade ülestõus sundisid VanaLiivimaa võime otsima endale uusi tugevamaid isandaid ordumeister Kettleri poolameelsuse tõttu saabusid 1560. a lõpul enamikku venelaste poolt vallutamata kindlustustesse Poola garnisonid, ent Tallinnas oli ka palju neid, kellele tundusid sümpaatsemad Taani ja eriti Rootsi, viimase lipu all loodeti saavutada paremaid kaubandustingimusi 1561
1920.aastatel elas kutselise kirjanikuna Berliinis ja Tallinnas. Tema kirjandusliku tegevuse varasem ajajärk oli teosterohke. Suurem osa nendest on orienteeritud kirevale välissündmustikule, näiteks "Musta mantliga mees" (1886), "Kuul pähe" (1891) jt. Ed. Vilde ühiskonnakriitiline suunitlus kujunes välja 1890. aastate algupoolel ja keskseks problemaatikaks oli sotsiaalne ebavõrdsus ja ülekohus, mõisnike ja maarahva suhted. Eesti "kriitilise realismi" läbimurde aluseks sai ausa Väljaotsa Jaani ühiskondlikust ebaõiglusest tingitud allakäiku kujutav romaan "Külmale maale" (1896).Romaan "Raudsed käed" (1898) kujutab Narva tekstiilivabriku tööliste elu, laiendades proosa aineteringi. Vilde loomingu keskseks saavutuseks on romaanitriloogia Põhja-Eesti talurahva ja linnakäsitööliste elust XIX sajandi keskel: "Mahtra sõda" (1902), "Kuidas Anija mehed Tallinnas
b. Tehniliseks uuenduseks mehaanilised veskid (vesiveskid). c. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus oder ja üha rohkem talirukis. d. Tööloomadeks härg ja hobune. e. Karikasvatus toit, nahk ja vill; sõnnik väetiseks. f. Sagedased ikaldused ja näljahädad viljahinna tõus ja näljasurm. 5. Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga (õp lk 67) · Saksa-Taani vallutuse tagajärjel lõhestus Eesti ühiskond 1)saksakeelseks ülemklassiks 2)mittesakslastest maarahvaks. · Säilis maarahva kultuur, eriti Lõuna-Eestis, palju arhailisi jooni. · Ristiusu ning kristlike tavade visa juurdumine. · Maa uued kultuurimõjud linnade, kiriku ja hiljem ka mõisate kaudu keelelised laenud. · Rahva vaimsesse kultuuri (usundisse, kommetesse, rahvameditsiini) tõi suure pöörde ristiusu vastuvõtmine. Linnad ja kaubandus 1. Linnaõigus ja elanikud a) Linnade tekkimine
Kõrgeima võimu kandja rahvas, seadusandlik võimuorgan Riigikogu ja täidesaatev võimuorgan- Vabariigi Valitsus.(selle seadus võeti vastu 1995 a). Majandusreformi põhialuseks oli 1992 a juunis toimunud rahareform, võeti kasutusele kroon. 1995 a jõustus vabakaubandusleping Euroopa Liiduga. 31 aug 1994 a Jeltsini ja Meri kohtumisel alustati võõrvägede väljaviimist. 1994Na novembrini oli Meri ametis, aga aasta lõpuni asendas teda Andres Tarand Siis said enim hääli Koonderakonnad ja Maarahva Ühendus(KMÜ). Peaministriks sai Tiit Vähi->Mart Siimann->Mart Laat-> Siim Kallas(Reformierak. ja keskerak-2003)Siis tuli juhiks Juhan Parts(Res Publica-2005) ->Andrus Ansip. 2001 a sai presidendiks Rüütel. 1994- Euroopa Nõukogu liige 1 mai 2004-Euroopa Liidu liige. 1999-jõustus viisavabadus Schengeni riikidega.2004 a märtsis- NATO liige.
Janieros ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile. 1991-1992 oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi uut põhiseadust koostanud Põhiseadusliku Assamblee liige, 1992 kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi ametikohale ja kogus 43% rahva häältest. 1995. aastal valiti ta rekordarvu häältega Riigikogu liikmeks, seejärel Riigikogu aseesimeheks. 1994-2000 oli Arnold Rüütel Eesti ühe suurema liikmeskonnaga partei, paremtsentristliku Maarahva Erakonna esimees. 1999. aastast kannab partei nimetust Eestimaa Rahvaliit. 1995 valiti Arnold Rüütel Riigikogu Balti Assamblee delegatsiooni juhiks ja Balti Assamblee Presiidiumi esimeheks vaheaegadega kuni aastani 1999. Pingelise töö kõrval on Arnold Rüütel tuntud ka avaliku elu tegelasena. Aastail 1981-1988 oli ta loodushoidu ja -kasvatust propageeriva Eesti Looduskaitse Seltsi esimees, 1989-2002 oli ta hariduselu edendava Forseliuse Seltsi esimees. 1993. aastal asutas Arnold Rüütel
Eestimaa kubermanguks,keskusega Tln ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamiskeeleks-EESTI K. *Kubermangukomissari juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu- Maapäev. Maapäev ja poliitiline areng *Valimised toimusid mai lõpus ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteile, nagu esseerid ,vähemlased ja nn radikaalsotsialistid, hilisem Tööerakond. Kodanlikest parteidest olid esindatud Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond ja Pätsi Maarahva Liit. *Maapäev moodustas Maavalitsuse, mille etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. *Maapäeva kokkuastumise ja Maavalitsuse moodustamisega oli autonoomia sisuliselt kätte võidetud. *Augusti lõpul seadis J.Tõnisson Maapäeva istungil eesmärgiks omariikluse,kuid valdav see idee veel ei olnud. Enamlaste riigipööre *1917.a okt otsustasid Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise Valitsuse kukutada. Lenini plaani kohaselt tuli mõnes paigas, k
Kooli asutamise mõte sai teoks ka Nurtus. Vanades kiriku dokumentides on sageli mainitud, et selle ja selle kooli asutas see ja see mõisaproua või paruni lesk. Seda fakti mainitakse ka Nurtu kooli asutamise juures, kus on mainitud, et Nurtu kooli asutas Vana-Vigala mõisaproua. Kuis need lood tegelikult olid, on raske nii pika aja taha kindlaks teha. Tekib kuri kahtlus, kas pole siin tahetud näidata mõisaprouade igati abivalmis suhtumist maarahva elu parandamiseks. Mine tea. Nurtu kohta on kohaliku rahva seas säilinud mälestused, mis kinnitavad, et siin aitasid kooli asutamise mõtet tolleaegse Vigala kirikuõpetaja Carl Eduard Harteni juures kinnistada, kus mõned erksamad Nurtu taluperemehed, kes olid kirikuõpetaja lugupidamise võitnud ja osalesid koguduse elus. C. Ed. Harteni kaudu kandus mõte edasi ka mõisaomanikuni ja nagu dokumendid näitavad, ongi koolitööga 1842. aastal Nurtus algust tehtud. 1842
Juba 1540. aastatest on teada, et Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi tegeles piiblitekstide ja kirikulaulude tõlkimisega eesti keelde. Poiss suri katku ja tema tõlked jäid trükkimata, olid aga käsikirjaliselt Tallinna kirikutes mõnevõrra kasutusel. Poola riigi alla kuuluvas Lõuna-Eestis taastati 1582. aastal katoliiklus ning Tartus tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu, mille liikmed saabusid linna 1583. aastal. Tartus rajasid nad muuhulgas tõlkide seminari ja tegutsesid maarahva hulgas rahvakeelsete misjonäridena. 1585. aastal andsid nad välja eestikeelsekatekismuse, mis sisaldas ka esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad eesti lauluraamatud, katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal luterlaste poolt.Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusse.
E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarä...
Mis on positiivset, negatiivset Balti erikorra juures? POSITIIVNE NEGATIIVNE * siinse maa kultuuri ja omapära säilitamine * restitutsioon- balti aadel sai tagasi maad ja (talupoja kultuur), E, L jääb Lääne- Euroopa õigused talupoegade elu üle otsustada, kohut kultuuriruumi, Balti- Saksakultuur omapärane mõista ja koormised * tugevad kaubandussidemed Lääne- Euroopaga * maarahva allasurumine, õiguste piiramine säilisid (Saksamaa, tollipiir) * tagasi kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega * reformide katselava (pärisorjuse kaotamine) * Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse * senised seadused ja maksukord * aadlimatriklid (kuid samas piirasid arengut) 1739. Roseni deklaratsioon- talupoeg on pärisori ja selleks jääb, vakuraamat kaotati ja koormised 6 päeva
välja selged grupeeringud ja kerkisid esile uued juhid. · Tollane Eesti ühiskond jagunes seisuslikult: - Aadliks, kellest lõviosa moodustasid baltisakslased, mõningal määral oli ka vene rahvusest mõisnikke. - Kodanluseks: peamiselt baltisakslased või venelased, aga kiiresti kasvas ka eestlastest kodanlaste arv- rikkad talupojad, ettevõtjad, kaupmehed, haritlased. - Töölisklassiks: linnade vabriku- ja käsitöölised, maarahva kesk- ja alamkihid. · Poliitiliste ideede poolest jagunes Eesti ühiskond: - Konservatiivideks: kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud (mõisnikud), kes olid huvitatud vana korra säilimisest ning olid vastu igasugustele uuendustele. Selle poliitilise tiiva sisemiseks vastuoluks oli baltisakslaste vastuseis keskvalitsusele venestamisküsimuses. - Liberaalideks: peamiselt eestlased, aga vähesel määral ka baltisaksa ja
1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud rahvusesse. Uute ideede ja inimsuhete sissetung, talude päriseksostmine, kaubalis-rahaliste suhete areng, tehaste ning elanikkonna kasv, raudteede vahendusel järjest laienenud sidemed maailmaga- kõik see kujundas Eesti umber peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Pikkamisi kasvas maarahva mõju kohalike asjade otsustamisel. Vallakohtud õpetasid neid pabereid vormistama ja asju ajama. 1863. Aastaga laiendati uue passiseadusega talupoegade iikumisvabadust, seejärel kaotati mõisnike kodukariõigus. Eriti suure tähtsusega oli eestlastele aga 1866. A. vallaseadus, mis kohalike vallavalitsuste õigusi määratlevalt suurendas. Selline asjaajamise üleminek eestlaste kätte nõudis haridustaseme kasvu ning tõi kaasa koolide võru märgatava tihenemise
Ajakirjas ilmunud luulest koostas autor kogu ,,Lillikessed". 12. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) on esimene eestlasest kirjamees ja ühtlasi teenekaim perioodil. Tema looming pakkus arendavat, publitsistlikku ja populaarteaduslikku kirjavara. Kogu 19.s olid koolides kasutusel tema ,,Täieline ABD-Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Juturaamat ,,Pühhapäwa Wahhe-Luggemissed" tutvustas võõraid maid, sealset loodust ja kombestikku (Ameerika, Aafrika, Kamtsatka jm). Tema suurim saavutus on maarahva ajaleht ,,Marahwa Näddala-Leht" (1821-23, 1825). Tema on ka Õ tähe tähestikku tooja. 13. Sajandivahetuse ajaviitejuttu esindavad Mannteuffeli ,,Aiawite peergo walgussel" ja Jenoveva-lood (Kreutzwaldi vaba tõlge ,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg"). Sellelaadilisele kirjavarale vastandus Suve Jaani e Johann Fr. Sommeri ,,Luige Laos", lihtne külapoiss, kes Vene mereväes ustavus, vapruse ja eneseohverduse imetegusid teeb. 14
katoliiklikuks. Peavaenlane Rootsi oli ju luterlik maa. Algas vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. Tähtsal kohal oli ka jesuiitide ordu, kes etendas olulist rolli praktilise hariduselu kujundamisel. Jesuiitide keskuseks Eesti alal sai Tartu. 1583 hakati kolleegiumi kujundama, mille raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati Tartusse tõlkide seminar. Jesuiitide kolleegiumile kuulusid 2 kirikud ja elumaja. Jesuiitide populaarsus linnades eriti suur polnud, küll aga maarahva seas. Et vaimulike eestikeelseks jumalateenistuseks juhtnööre anda, tuli trükkida raamatuid. Eestikeelsetest on säilinud ainult üks, 1622. aasta ,,Agenda Parva". Säilinud on raamatuid vähe, sest peale tuli Rootsi aeg, kus luterlased need hävitasid. 3. Rootsi aeg. Haldusjaotus, majanduslik ja õiguslik olukord, kohtusüsteem. Rootsi võimu kehtestamisega, kujunes ka uus haldusjaotus. See jäi püsima ka pärast Vene võimu kehtestamist
Sai uue tähenduse angloameerika kultuuris ja on nüüd globaalse levikuga. (Inimesed riietuvad kostüümidesse ja käiakse uste taga maiustusi palumas.) Hingedeaeg (2.11) on lahkunute koju ootamise aeg eesti rahvakalendris. Eesti rahvale omane traditsioon, kus oodatakse surnud esivanemaid külla, neile jäetakse toitu ja pannakse küünal akna peale põlema. 25. Kõrvuta kahte rahvalaulu või rahvamuusika määratlust. Too esile, mille poolest need määratlused erinevad. 1. Rahvalaulud kui maarahva hulgas suuliselt levinud laulud (lähtub vanemast rahvalaulu käsitlusest; kuulub teatud stiilitunnustega vanemasse muusikakihistusse). 2. Mingi rühma seas elavas kasutuses olevad laulud, hoolimata nende päritolust ja levikuviisist (vastandub professionaalsele muusikale). Erinevalt kunagi maarahva hulgas levinud lauludest, on need üles kirjutatud ja esitatakse ainult kindla rühma seas (nt ajaloo tudengitel võib
Eisen von Schwarzenberg oli nende juht. August Wilhelm Huppel - Põltsamaa pastor. Andis välja saksakeelseid geograafilisi raamatuid. Koos Põltsamaa kohaliku arsti Peter Wildega andis välja esimest eestikeelset ajalehte "Lühhike öppetus..." 1765 Kooli korralduse kava - igas mõisas pidi olema kool, mida pidi ülal hoidma kohalik mõis. Lõuna-Eestis. Enamasti seda seadust ei rakendatud. Arvelius ja Willmann - kirjutasid jutukesi rahvale lugemiseks. 1731 - esimene teadaolev maarahva kalender. XVIII sajandi teisel poolel hakkas eestis levima ratsionalism (Descartes). Harituimateks inimesteks said kirikuõpetajadja arstid. Nad hakkasid inimesi õpetama ja nõustama, kuidas eluga paremini toime tulla. Torma kirikuõpetaja Eisen von Schwarzenberg hakkas tegema rõugete vastast vaktsineerimist; avaldas kirju, kus rääkis pärisorjuse kaotamise vajalikkusest; arvas ka et teorent toob vähem kasu, kui raharent. EHITUS KUNSTIS Valitses klassitsism: lihtne, selge, sümeetriline
näitas omakorda teistele õppeasutustele uuritavate teemade ringi ja taset. Esimene Eesti trükikoda avati Tartus 1631. aastal. Pärast gümn. Avamist Tallinnas jäid püsima varem asutatud koolid ka mujal: Pärnus oli triviaalkool, samasugune oli Narvas, kahe õpetajaga kool töötas Kuressaares, ühe õpetajaga Haapsalus, Valgas, Viljandis, Rakveres ja Paides. Koolides õppis palju eestlaste lapsi ja seetõttu tuli väiksemate linnade koolmeistritel õpetada ka maarahva keeles, eelkõige usuõpetust. Tallinna toomkoolis käisid mitmesuguste vanemate lapsed: seal õppis sakslasi, soomlasi, rootslasi ja eestlasi. Toomkool ei küündinud triviaalkooli tasemeni, parematel aegadel õpetasid seal rektor, abiõpetaja ja kantor. Toompea suurtulekahju ajal hävis toomkooli maja, uus hoone valmis 1691. aastal. 1630.a. loodi riigi kulul juurde kolme õpetajaga elementaarkool e. klassikakool. Seal õppisid eesti, soome ja läti noorukid
18501918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühisko...
· Eestimaa konstitutsiooniline partei- Põhja-Eesti Balti aadlikud. · Esimene Eesti partei e. Eduerakond e. Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), rajaja Jaan Tõnisson, eesmärk saada esindatus Balti-Saksa omavalitsuses ja arendada Eesti kultuuri, liberaalid. 1917 Veebruari revolutsioon, tulemuseks Nikolai II troonist loobumine, leiab aset monarhia lõpp, algab demokraatia periood (veebruar-oktoober). Parempoolsel tiival tekib Maarahva Liit e. Maaliit (liider Päts, häälekandja ,,Kaja``). Tööerakonna tekkimine (liider Jüri Vibus), päästab Eesti relvaväeosad, mille vasto on polsevikud, 1 kolmest päästekomitee liikmest (veebruar 1918-Päts, Vibus, Konik). Tähelend katkeb 1918 Soomes, võetakse kinni ja lastakse maha, puhkab Pilistvere kalmistul. 1919 iseseisvuse perioodil toimub erakondade ümbernimetamine (Maaliidust-Põllumeestekogu, Tõnissoni parteist-Rahvaerakond), tekib Kristlik Rahvaerakond.
Kodakondsuspoliitika tõuseb kohe päevakorda, esile kerkisid kaks seisukohta Leedus said kodakondsuse kõik, kes sel hetkel seal elasid. Läti ja Eesti läksid teist teed, sünnipärane kodakondsus ja sooviavalduse korral tingimuseks keeletundmine, pidi tegema eksamid jne. Laari valitsuse tagasiastumine, Tarandi 'jõulurahuvalitsus' tahtsime liituda NATOga, kuid nad ei taha meid veel. Sõlmime 'partnerluslepingu rahu nimel'. 1995 II Riigikogu valimised. (Koonderakonna ja Maarahva Ühendus = KMÜ, Reformikad ja Keskerakond), peaminister Vähi. Parteide ühinemine; Isamaa+ERSP= Isamaaliit. Suhted Venemaaga probleemsed, topelttollid sellega, võitlus nende pärast. Kodakondsusseadus. Euroopa inimõigutse konventsiooni ratifitseerimine 1996 Meri II kord presidendiks. Laiendatud Riigikogu poolt presidendivalmiste II voor, Riigikogu saadikud ja omavalitsuste esindajad linnade, valdade volikogude esindajad. EV piirid loobuti Tartu rahulepinguaegsetest piiridest
kõrgmeistrile. Ülestõus haaras kolm maakonda ja ligi kolmandiku Eesti pinnast. Jüriöö ülestõusu tagajärjed: hukks mõttetult palju eestlasi, saarlased ei jäänud enam vabaks, eestlaste linnused põletati ära või anti sakslastele, eesti rahvusest ülikud pidid valima kas olla sakslased või jääda eestlasteks Ülestõusu põhieesmärk: KAOTATUD VABADSE TAASTAMINE Jüriöö ülestõus ehmatas sakslasi: tõmbuti linnustesse tagasi; ei julgetud elada maarahva keskel; ei julgetud makse koguda. Pilet nr 8 Vaimuelu Rootsi ajal Rootsi oli jäik luterlik maa. 17. saj. hakkab eesti kuuluma luterlike riikide hulka. Selle mõju Eestile on kahesuunaline: luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, kuid Eesti kaotas oma kauaagsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, kus olid veel säilinud ladina keel ja katoliiklus ja Eesti muutus saksa kutuuri ääremaaks. Kirkiupoliitika Eestis:
maailmarevolutsioonist ning käsitlesid rahvuslikke püüdlusi revolutsioonijõudude nõrgendamisena. G. Poliitiline areng 1917. a suvel · Poliitiliste erakondade kujunemine * Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond korraldas end ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille taga seisid L- Eesti jõukamad talupojad, linnakodanlus ja intelligents. * Uute parteidena kujunesid: - Eesti Maarahva Liit (talurahva ühendus) - Eesti Tööerakond (koondasid linna keskkihte ja ametnikkondasid; mõneti pahempoolsete kalduvustega; eesotsas Jüri Vilms) - Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ( eraldus iseseisvumise teel VSDTP vähemlaste (mensevike) tiivast) - Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei 2
ASTRID LINDGREN Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. TAGASI LAPSEPÕLVE.................................................................................................3 2. KIRJANIKUTEE ALGUS...............................................................................................5 3. PÖÖRDEPUNKT............................................................................................................ 6 4. SÕJAKEERISES........................................................................................................... 10 5. TUNTUSE SAABUNIME LÄBI TUNDEKÜLLASE "PIPI"......................................11 KOKKUVÕTE.............................................................
korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad
Köleri ümber koondunud "Peterburi rahvasõprade" rühmitus oli tihedas kontaktis Kreutzwaldi, Jakobsoni, Hurda ja teiste rahvusliku liikumise juhtkujudega. Pärast Carl Robert Jakobsoni surma 1882. aastal langeski rahvusliku liikumise juhtimise ränk koorem Johann Köleri õlgadele. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburis ei venestunud Köler kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale ning tegi kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt. Liikudes ja suheldes Peterburis vene võimukandjate kõige kõrgemas seltskonnas ja omades häid tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Sellega teadvustas ta võimuladvikule ikka ja jälle eestlaste olemasolu. Peale poliitikamehe oli Köler ka Eesti rahvuskultuuri eluõiguse eest võitleja. Köleri ja tema mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti aladel maakeelse trükisõna, eelkõige õpikute ja
järgnenud vahistamised. Olukorda pingestas Eestimaa erakorraline maapäev maaomavalitsuse reformi küsimuses, opositsioonitegelaste, sotsiaaldemokraatide, töölisvanemate ja maasaadikute vangistamine, Peterburi üldstreik ja Moskva relvastatud ülestõus, samuti Läti sündmused, kus need olid alanud varem, novembris. Kui palju Tallinna töölisi maale rüüstama läks, pole teada, salkadena kokku ca 100-150 meest. Maaleläinute arv väga väike. Rahutused külas muutis massiliseks kohaliku maarahva osavõtt ja üleüldine käärimine. Nii alles tekkisid paarisajaliikmelised rühmad. Mõisate ründajad- kõik maaelanike kihid: taluperemehed, sulased, rentnikud, kaupmehed, käsitöölised, koolmeistrid. Mitmesuguseid tegutsemismotiive: Vabrikutöölistel oli mingi visioon – relvade ja raha hankimine, mõisnike pantvangi võtmine, tsaari ja mõisnike võimu kukutamine, dem. vabariik ja rev rahvaomavalitsus, üldise ülestõusu vallapäästmine
pärimuskultuuri elementi, väline huvi õpetab oma traditsioone hindama, nt väärtuslik regilaul vs „saunanaiste lori“ 4. „Õige“ folkloori määratlemine: Toimub uurija ja uuritava koosmõjus, teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine, nt regilaul vs uuem rahvalaul, noorte ja vanade folkloor, naiste ja meeste pärimus. Esimene elu (III): 5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusühiskonnas: Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada, nt maarahva konsolideerimine eesti rahvaks, ideaalkultuur, mälukultuud ja taotluslik kultuur. 6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljastpoolt: Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel, stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale. 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Teine elu (I): 13. Folkloori „teine elu“: Arhiveeritud pärimusainese liigitamine uude konteksti, uude ringlusse,
sõprade ja perekonna seltsis. Jaanipäeva paiku õitseb kogu loodus ennastunustavalt ning pikad päevad ööle ruumi ei anna. Päike loojub hilisõhtul ja ööd päris pimedaks ei lähegi, maad katab vaid videvik. Sellest päevast hakkavad ööd taas pikemaks ja päevad sammhaaval lühemaks minema. Traditsioonid ja kombed Nõnda nagu kõlab kuulus viisijupp "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi", tähistab jaanipäev maarahva jaoks suvise heinateo algust. 23.juunil ehk jaanilaupäeval ükski eestlane siiski töötegemisele ei mõtle. . Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituli ongi paljude eestlaste jaoks jaanipäeva keskmeks, mille jaoks juba pikalt ettevalmistusi tehakse. Traditsiooniliselt kasutatakse ära kogutud puud ja kasutusest läinud puuesemed
Pärnu, Haapsalu, Tartu, Kuressaare. Haapsalus relvastatud madrused tapsid linnapea ja kohaliku pastori?. Kokku tapeti märtsi alguses u 20 inimest. 1905. aasta revolutsiooni jooksul tapeti ainult 1 inimene. Tagant järele hakati veebr rev nimetama Päikesepaiste revolutsiooniks. Enamik Eestist sai revolutsiooni toimumisest teada ajalehtede vahendusel, mingeid sündmusi maal eriti ei toimunud. Maarahva puhul võib tähtsaks pidada 10. märtsi, kui tähistatid Vene rev võidu ja ohvrite mälestuspüha. Rev tulemusena oli vana võim kõrvaldatud. Petrogradi eeskujul juba 3. märtsil moodustatid ka Tallinnas Tööliste ja Soldatite Nõukogu - vabrikute kaupa töölise valisid oma esindajad. Tallinna Tööliste ja Soldatite Nõukogu esimeheks sai Lutsin. Mõni päev hiljem
15 Oli esimene valgustaja, ta tõi eesti keelde õ-tähe. Ta õppis Euroopas ning hiljem arendas eestlaste kultuuri. Ta oli pastor ning andis välja kooliõpikuid lastele. · Maarahwa- Näddala- Leht- sisaldas õpetlikke juhiseid põlluharimise ja kaubanduse kohta. · Maarahwa Kalender- kirjutas Euroopa maadest ja rahvastest, informeeriti talurahvast. Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Ta oli esimene eestlane, kes lõi kunstiväärtuslikku luulet. F. R. Faehlmann (1798- 1850) *Lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna *Arstitöö kõrval huvitus eesti keelest, rahvaluulest, kirjandusest (Tartu Ülikooli lektor)
Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra kihelkonnakoolis. Tema kirjutamisstiil oli lopsakas ja isalikult õpetlik, natu ajastule kohane. Lugejad hakkasid Jannsenit peagi Postipapaks kutsuma. "Perno Postimees" ei olnud võitlev ega ühiskonnakriitline,alalhoidlikkus ilmnes isegi kasutatavas vanas kirjaviisis, kuid kõik see polnudki esialgu oluline. Ajalehe murranguline tähtsus seisnes rohkem selles,et ta lõi esimese moodsa eestlasi ühendava suhtluskanali.
*Linnasedst suurim oli Tallinn, Umbes 7000-800 elanikkud *Tartu, 5000-6000 elanikku. *Soome tähtsaim linn keskajal oli Turu Maarahvas. *Läänimeese võim oma talupoegade üle suurenes *Vajadusel kasutati füüsilist vägivalda. *Talupoegade õiguslik seisus halvenes. *Eestist müüdi välja lääne euroopasse teravilja. *Oli kvaliteetne, säilis kaua, talus hästi trantsportimist *Viljamüük muutis maarahva jõukamaks. *Suurenes mõisate arv(16 saj. Keskel u 500) *Talupoegade töökoorumused suurenesid ja tekkid teoorjus( talupoeg töötas mõisa põllul, oma tööriistade ja loomadega) *Talupoegade töö sundija oli Kubjas. *Talupojad põgenesid tihti teise mõisa, linna või venemaale. *Põgenikkue otsisid taga ja tõid mõisa tagasi adrakohtunikud *15 sajandi lõpuks kujunes välja talupoegade välja talupoegade sunnismaisus. a. teatud omavalitsused b. õigus vallasvarale c
Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata 1856 talusid päriseks ostma. Rahvusliku ärkamise aeg (1857–80) Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees); Kreenholmi Manufaktuuri 1857 asutamine. 1857–61 „Kalevipoja” ilmumine ÕES-i toimetistes. 1858 Mahtra sõda. Algas laialdane purjelaevaehitus Eesti randades; algas maarahva rohke asumine u 1860 linnadesse. 1861 Maltsvetlaste minek Krimmi. 1863 Hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist. 1864, 21. Johann Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri. november 1865 Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine. Omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt;
Pärast täiendavate määruste kinnitamist toimusid 1917. aasta juunis maanõukogu valimised ja 1.juulil tuli Toompeal kokku maanõukogu, et lõpuks võtta üle asjaajamine nii kubermanguvalitsuselt kui rüütelkonna omavalitsusasutustelt. Enne valimisi suudeti asutada rida parteisid. Siiani oli olnud ainsaks erakonnaks Eesti Rahvameelne Eduerakond, mis nüüd võttis uueks nimeks Eesti Demokraatlik Erakond. Lõuna-Eestis loodi Eesti Maarahva Liit ja Põhja- Eestis Eesti Talurahva Liit. Tallinnas loodi Radikaal-Demokraatlik Partei ja ka Eesti Radikaal- Sotsialistlik Partei, mis hiljem nimetati Eesti Tööerakonnaks. Eesti mensevikud lõid Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse ja esseerid Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee. Eesti iseseisvumiseni mindi samm-sammult Eesti iseseisvuse mõtteni jõuti sammhaaval,algul taotleti omavalitsuslikku autonoomiat,seejärel
Poola lõi Jesuiitide kolleegium e seminar, kus jesuiidid õpetasid madalamat linnarahvast ja talupoegi.Jesuiidid olid kerjusmungad, nende ordu loodi 16. saj vastureformatsiooni läbi viimiseks. Nende ül oli euroopas kaotada või vähendada luterlikku mõju ja levitada ikkagi katoliiklust.Levisid Eesti aladele, kuna Poola oli sügavalt katoliiklik riik. Tegevus Tartus olulise tähendusega, kuna haridustase tõusis(ka talupojad said haridust) ja kuna nad pidid oskama maarahva keelt, õpetasid nad ringi rännates talupoegi lugema. Olid rahva hulgas populaarsed. Ometi Poola ei suutnud siin aladel vastureformatsiooni teostada, Tartu ega L-Eesti ei muutnud ikkagi tagasi katoliiklikuks. Vastu astusid aadlikud, kuna nad olid igal juhul Poola võimu vastu.Pigem pooldasid aadlikud seega luterlust.Jesuiidid viisid hariduskeskuse Tartusse ja Rootsi ajal oli see juba nö hea pinnas, et rajada sinna Tartu Ülikool.
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaa...
kõrgkultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti raadio maht, 1955.aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ning mitmesugusteks ametkonlikeks väljaanneteks. Maakultuuri hääbumine Maaelanike elujärje paranemine võimalda ka neil senisest rohkem käia linna kultuuriasutustes (teater, kino, kunstinäitus). Maarahva seotus oma vanavanemate kodukohaga nõrgenes, kuna maaelanikkond muutus liikuvamaks, kes siirdus elama linnadesse, kes otsisid paremaid elu- ja töötingimusi teistes maapiirkondades. Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. Kiriku koht ühiskonnas Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus. Kirikuõpetajad said väljaõppe Usuteaduse Instituudis, kuna Tartu ülikooli usuteaduskond kaotati. Õppetöö toimus seal valdavalt kaugõppe vormis
Sellele vastavalt toodi lehes teateid ja sõnumeid kodu- ja välismaalt, anti näpunäiteid põllunduse, majanduse ja tervishoiu alal, õhutati rahvast haridus- ja kooliolusid parandama ning püüti rahvapärases vormis esitatud jutustuste kaudu äratada lugejais huvi kirjanduse vastu. "Perno Postimehes" hakati ka esimest korda meie rahva alahinnatud nimetuse "ma-rahvas" asemel tarvitama "Eesti" nime, millel oli ühendav mõju. Ajalehe esimeses numbris pöördubki J. V. Jannsen mitte enam maarahva, vaid juba eesti rahva poole. "H ä b e n e g e m , e t m e r u m a l a d o l e m e , a g a m i t t e e t e e s t l a s e d o l e m e ! " armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele kaasa ka F.W. Borm. Nii muutuski "Pernu Postimees" ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. Jannsenist, endisest Vändra karjapoisist, sai nüüd just "Perno Postimehe" tõttu
Lauldakse, tantsitakse, tehakse etteasteid ja palutakse maiustusi. Halloween on pigem kommertslik püha, mille juured on pärit paganlikes ja keldi rituaalides. Sõna halloween on kristliku taustaga. Halloweeni ajal käiakse ukselt uksele ja tahetakse maiustusi saada, kuid mingid etteasted(nagu ka mardipäeval ja kadripäeval) ei ole kombeks. 25. Kõrvuta kahte rahvalaulu või rahvamuusika määratlust. Too esile, mille poolest need määratlused erinevad. Esimene määratlus: rahvalaulud, kui maarahva hulgas suuliselt levinud laulud (lähtub vanemast rahva käsitlusest; kuulub teatud stiilitunnustega vanemasse muusikakihistusse) Teine määratlus: mingi rühma seas elavas kasutuses olevad laulud, hoolimata nende päritolust ja levikuviisist (vastandub professionaalsele muusikale) 26. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti vanemat rahvalaulu?
Johann Voldemar Jansen (1819 1890)- rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. (Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidas...
Minevikupärimuse uurimisel keskendub uurija pärimuse ajaloolis-kultuurilisele kontekstile, tekstide püsivusele ja tekstide ajaloolis-geograafilisele levikule. Sotsiaalse vaatepunkti korral jälgitakse aga ennekõike uurija kaasaegset pärimust, selle toimimist pärimusrühma jaoks. Siin ei keskenduta mitte niivõrd tekstide paljususele, nende korduvusele, kuivõrd rühma suutlikkusele muuta oma kogemused traditsiooniks. (Vt: Mare Kõiva. Traditsioonist taas. Maarahva elujõud I. Tartu 1996, lk.25-32.) Seega, traditsioon ei ole üheselt suunatud minevikust tänapäeva, vaid traditsioon saab toimida vaid siis, kui on olemas ka vastupidine suund - tänapäevast minevikku. Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule. Traditsioonilisuse all ei tule mõista mitte niivõrd nähtuse muutumatust, kuivõrd nähtuse püsimist
Kohalikule baltisaksa aadlile jäid suured vabadused, kuna Põhja Eesti jäi vabatahtlikult Rootsiga liitunud hertsogkonnaks. Säilis reformistlik(Lutheri) kirik Lõuna-Eestis Poola võim – luuakse Üleväina hertsogkond, maa jaotati Presidentkondadeks (Pärnu, Tartu,Võnnu). Poola huvi on katoliikluse taastamine – teostatakse vastu- reformatsioon, mida juhivad jesuiidid. Selle tarvis rajati Tartusse oma kolleegium ja gümnaasium. Palju tähelepanu pööratakse maarahva (eestlaste) harimisele. Erinevalt Eestimaaga ei arvestatud kohalike baltisaksa aadli huvidega ja ametikohtadele määrati leedulasi ja poolakaid. Saaremaa kuulus Taani kuninga võimu alla ja jäi Liivi sõjas suurest sõjategevusest ja purustustest puutumata. Baltisakslaste õigused olid väiksemad ja talupoegade õigused aga suuremad kui mandril, kuna kuningas kehtestas tugeva võimu. Mõisamaad võeti aadlilt riigile. (reduktsioon)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
