Balti erikorra olemus elanikkonnale säilitati luteri usk asjaajamiskeeleks jäi saksa keel säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid säilis senine kohtusüsteem, seadused säilis senine maksukorraldus, tollipiir aadlile lubati tagasi anda reduktsiooniga ära võetud mõisad reduktsioon aadlikele läänistatud riigimõisade tagasivõtmine Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid, Maapäev Kõrgem asutus Maapäev Maapäev - maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal sõnaõigus vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel. Maapäevadel otsustati: 1) kohaliku elu tähtsamaid küsimusi 2) valiti ametimehi omavalitsusse 3) valiti haagi- ja sillakohtunikke aadlimatriklid - 18. sajandi keskpaiku koostatud ametlik nimistu, mis sisaldab
1890's, Estonian nationalism took on more political tones, with intellectuals first calling for greater autonomy, and later, complete independence from the Russian empire. Following the Bolshevik takeover of power in Russia after the October Revolution of 1917 and German victories against the Russian army, between the Russian Red Army's retreat and the arrival of advancing German troops, the Committee of Elders of the Maapäev issued the Estonian Declaration of Independence in Pärnu on February 24, 1918. after winning the Estonian Liberation War against Soviet Russia and at the same time German Freekorps volunteers (the Tartu Peace Treaty was signed on 2 February 1920), Estonia maintained its independence for 22 years. Initially a parliamentary democracy, the parliament was disnaded in 1934, following political unrest caused by the global economic crisis. Subsequently the country was ruled by decree by
A 2. millal tulid eestis võimule enamlased? 23-25 okt 1917 enamlaste raformid: maapangad ja tööstusettevõtted riigistati, natsionaliseeriti piirati kodaniku sõna ja südametunnistusvabadust suleti opositsioonilisi ajalehti keelati rahvakogunemised arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi 3. kuidas on eesti vabariigi tekke ja vabadussõjaga seotud järgmised isikud? J.tõnisson - juhtis eesti rahvaerakonda, eesti välistelegatsiooni juht J.poska - allkirjastas tartu rahu lepingu, tallinna linnapea K.päts - kuulutas välja eesti vabariigi pärnus, ajutise valitsuse peaminister, päästekomitee liige J.pitka - oli soomusrongide juht O.strandman - ajutise valitsuse juht 1919 4. kellega ja millal tuli eestlastel võidelda vabadussõjas? võnnu lahing 23.06 1919 võideldi sakslastega paju lahing 31.01 1919 võideldi punaarmeega narva kaitselahingud 1919 võideldi punaarmeega landesweri sõda 1919 võideldi baltisaksalstega 5. anna se...
1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Talupoegade poolt haritav maa jagunes maaisanda 1420. hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja Neist suurim ja tugevaim - Saksa ordu Liivimaa domeeniks ja läänivaldusteks. seisuste kokkusaamisi - maapäevi. Need toimusid haru. (67 000 km2) Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13.saj Valgas, vahel ka Volmaris. Kokkukutsutjateks olid
EESTI AJALUGU · u. 9000 a. e.Kr. (umbes 11 000 aastat tagasi) rajatakse vanimad teadaolevad asulad Eestis, Pulli ja Reiu · u. 5000 a. e.Kr hakatakse kasutama savinõusid · 1800 a. e.Kr pronksiaja algus · 500 a. e.Kr rauaaja algus · 1030 Jaroslav Tark (Kiievi vürst) vallutab Tartu (1061. a. vallutavad eestlased tagasi) · 1154 araabia geograafi kaardil märgitakse Tallinna · 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1210 Ümera lahing · 1217 Madisepäeva lahing · 1219 taanlased tungivad Põhja-Eestisse · 1224 Tartu langeb · 1238 Stensby leping, Põhja-Eesti uuesti Taani valdusse · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1343-1345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule · 1502 Smolino lahing, liivimaalased löövad Vene vägesid · 1558-1583 Liivi sõda · 1561 Vana-Liivimaa lõpp: ordu alistub Poolale ja Tallinn läheb koos Põhja-Eestiga Rootsile · 1582 ja 15...
1. Mida nim vana-liivimaaks 2. Millised feodaal riigid moodustati Vana-liivimaaks 3. Millised on eestlaste õigused ja kohustused 4. Millised võõrvõimude omavahelised ja naabridega suhted 5. Keskaegsed linnad ja nende õiguslik korraldus eestis 6. Maapäev 7. Jüriöö ülestõus, põhi käik, tulemus 8. Selgita mis alad,linnaõigus,põgenemiste, sündmustik, linna foogt, gild, tsuft, sleraa 9. Mida tähendas välj:Linna õhk teeb vabaks 10. Milline mõju ristiusul eestlastele 11. Mis on reformatsioon, miks sai alguse vastas kat. Kirik 12. Iseloomusta karoliku hariduse elu,kooli tüübid ja õpelt mida? 13. Millist mõju avaldus reform. Eesti kultuuri ja haridusele 14. Rusowi kroonika ajalooline tähtsus 15. Lühisõja puhkemise põhj
Ajalugu Rootsi ülemvõimu kehtestamine Eestis: See võttis aega üle 80 aasta (toimus järk-järgult). · 1561 Liivi sõda · 1583 Pljussa rahu (Põhja-Eesti kehtestati Rootsi võimu alla) · 1629 Altmargi rahu Poolaga peetud (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsi kontrolli alla) · 1654 Brömsebro rahu Taaniga peetud (Saaremaa Rootsi alla) Halduskorraldus: Kubermangude valitsemine: Kohalike asjade otsustamisega tegelesid Rootsi riigiametnikud Aadli omavalisusorganid Kindralkuberner Linnavalitsus *Kõrgeim sõjaväejuht *Kogus ja kontrollis makse *Juhtis alamaste ametnike tegevust Johan Skytte-Liivimaa kindralkuberner (1629- 163...
Nikolai 2 loobus troobist ja võim läks ajutise valitsuse kätte oktoobris 1917 pääsesid enamlased võimule neid juhtis LENIN ULIAANOV samad syndmused toimusid ka Eestis kus võim läks sammuti enamlaste kätte Enamlaste juhiks oli Viktor Kingsepp Peale tsaari kukutamist oli ajutine valitsus lubanud eestile Maapäeva (riigikogu) enamlased ajasid maapäeva laiali Enamlased ei tahtnud iseseisvat riiiki mida oli nõudnud maapäev . Eesti 1917 1918 NB 1917 veebruaris tsaari kukutamine venemaal 1917märts venemaa aiutine valitsus annab eestile autonoomia (piiratud omavalitsus) 1917oktoobris enamlaste võimuletulek ja eestis 23 26okt 1918 19 veebruar päästekomitee loomine ja iseseisvusmanifesti koostamine 1918 24 veeb EESTI VABARIIGI VÄLJA KUULUTAMINE 1918 26 VEEBRUAR 11 november saksa okupatsioon (sõjaveevõim) VABADUSSÕDA 28 NOVEMBER 1´18 2 VEEBRUAR 1920
Lääni võis saada iga lojaalne isik, pidi olema ka jõukas ja võitlusvõimeline. Et oma huve lääniisanda vastu kaitsta, moodustasid vasallid rüütelkonnad. Vasallid esindasid aadelkonda suhetes maaisandaga ja osalesid maaisanda kõrval nt valitsemisel . Maaisand ja talupoeg. 13-14 saj oli mõis eriline nähtus. Esimesed mõisad hakkasid tekkima 16. saj. Kujunes välja mõisatevõrk. 3.Keskaegse Liivimaa omavahelised suhted. Maapäev. -eestlased korraldasid pidevalt vastuhakke võõrvõimude vastu, sest õigused vähenesid. Ordu ja taani vahel olid tülid. Liivi ordu ja liivimaa piiskopi vahel, liivi ordu tahtis piiskoppe oma võimu alla. Alates 1420ndatest hakati pidama maapäevi. Neid peeti kokkulepete sõlmimiseks, maksude kehtesttamiseks, privileegide kandmine. Seal osalesid kõikide seisuste esindajad, Riia peapiiskop ja ordumeister. 4.Jüriöö ülestõus, põhjused ja tagajärjed. -1343-1345
I MS ja Eesti riigi iseseisvumine I MS tõi kaasa Venemaal majandusliku ja poliitilise kriisi · 1917a. Veebruarirevolutsioon - tsaar Nikolai II loobub troonist - võim läheb Ajutise Valitsuse kätte - Eestimaal nimetatakse ametisse kindralkomissar, kes oli siinsete alade kõige kõrgem valitseja- Jaan Poska · 30.märts 1917a. Ajutine Valitsus võttis vastu määruse, millega Eesti kuulutati autonoomseks piirkonnaks. - Eestis moodustati I Rahvaesindus e. Maapäev · 1917a. Oktoobrirevolutsioon - võimule tulevad enamlased sh. Ka Eestis. Moodustati Nõukogude Valitsus - Eestlaste Maapäev saadetakse laiali. · 1918a.jaanuar algas Saksa üldpealetung Ida suunas - enamlased põgenevad Venemaale - Eestlaste Maapäev tuli uuesti kokku ja kuulutas ennast kõige kõrgemaks võimuks Eestis · 19.veebruar moodustati erakorraline Päästekomitee - 23.veebruar iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnu - 24
Kättevõidetud saavutustest tuleb kõige tähtsamaks pidada Eesti sõdurite koondamist kodumaale, milles Pätsil oli suur osa. Ilma selle eelsammuta poleks ei Vabadussõda ega riiklik iseseisvus olnud võimalik. Pätsi on hilisematel aastatel mõnegi sammu eest teravalt kritiseeritud nii vasakpoolsete kui parempoolsete poolt. Aastatel 1917 ja 1918 tema poolt tehtud suured otsused kujunesid ometi iseseisva Eesti alussammasteks. 14.novembril 1917 kuulutas Maapäev enese Eestimaa ainukeseks kõrgema võimu kandjaks kõrgeimaks võimuks Eestis. Nüüdsest peale otsustavad eestlased ise oma maa saatuse kui iseseisev rahvas. Kuigi otsus oli tehtud, ei saanud Maapäev kohe tegutsema hakata, sest tegelik võim oli bolevike käes. Nende juht Viktor Kingissepp tahtis lavastada "rahvakohtu", mis saadaks "reaktsionäärid" laiali. Kontroll lossi ees läks aga Kingissepa enese käest ära, enamlased hakkasid
aprillil) 1917 Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia (- osaline iseseisvus Vene riigi sees) 5) senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar Jaan Poska 6) omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev 7) ametlikuks asjaajamiskeeleks sai eesti keel 8) uute parteide sünd 9) täidesaatvaks asutuseks sai Maavalitsus 10) esimese Eesti rahvusliku väeosana loodi Eesti Kaitseliit 11) kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte Autonoomiast tulenevad pinged: 1) Vene ametnikud süüdistasid eestlasi separatismis (muulased rindele ajada ja ise tagalasse jääda)
11 Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei. Aktiivset Tegutsemist jätkasid ka VSDTP-sse kuuluvad enamlased, kes saavutasid 1917. aasta suvel eriti silmapaistva edu: märtsis 150- liikmeline organisatsioon muutus juba augustis Eesti suurimaiks poliitiliseks jõuks, koondades oma ridadesse kuni 7000 inimest. Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev (Ajutine Maanõukogu), mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks Eestis. Täidesaatva organina valis maapäev Maavalitsuse, mille asus Jaan Raamot (hiljem asendas teada K. Päts). Seega olid autonoomia raames võimalikud tulemused saavutatud jäi üle nendega kas rahulduda või otsida teid edasiminekuks. Tallinnas toimunud Rahvuskongressil püstitaski tööerakonna liider Jüri Vilms
1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1686 Ilmub Forseliuse koostatud aabits 1686 Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 Forselius hukkub Läänemere sügistormis 1688 Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse 1690-ndad Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt 1690 Tartu Ülikool taasavatakse 1693 Johan Hornung avaldab ladinakeelse eesti keele grammatika 1694 Patkul ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega.
Sissejuhatus Liivi sõjaks nimetatakse aastatel 1558-1583 toimunud relvakonflikte. 16. sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg möödas. Liivimaa poliitiline korraldus oli ajast maha jäänud kuna puudus keskvõim. Tugevamaks sai Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, jõudu kogus ka Poola. Kõige rohkem ihkas Liivimaad aga Venemaa, mille troonil istus Ivan IV ehk Ivan Julm. Venemaal oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega ning keelati ka sõjavarustuse ja metallide vedamine Venemaale. Sõja alustamise ettekäändeks tõi suurvürstiriik Tartu maksu tasumata jätmise. Sõjategevuses osalesid Venemaa, Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Augustik...
Riigikogu 28. november 1917 tunnistas end Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kõrgemaks võimuks Eestis. 24. veebruar 1918 kuulutas Maapäeva Vanematekogu välja iseseisva Eesti Vabariigi ja moodustas esimese Ajutise Valitsuse. Saksa okupatsiooni tõttu Eestis sai hakata riiki üles ehitama alles novembris 1918 ning seda tegi Asutav Kogu. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919 ning valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond ning Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilas...
Rootsi aeg kuldne aeg? 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga läks kogu Eesti mandriosa Rootsi valdusesse. 16-ne aasta pärast, 1645. aastal, sõlmitud Brömsebro rahu kohaselt läks Rootsi alla ka Saaremaa, mis lõpetas Taani aja Saaremaal ja seega algas Eestis Rootsi aeg. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 1700. aastani. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestima kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. 1680. aastal hakati teostama Karl XI absolistliku valitsusreformi ajendil reduktsiooni erakätesse antud riigimaa...
soodus aeg (L. rüütelkonna tunnustamine, mõisnikud said samad õigused ja asutused mis olid E. Rüütelkonnal). Tekkis maariik mis oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus (tegeles provintsi valitsemisega ja talupoegade küsimustega). Jagunes E. ja L. kubermanguks. Mõlema aadlikud moodustasid rüütelkonna (Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid oli erakätes, hakkasid keskvalitsuse sissetulekud kokku kuivama, otsustati teha reduktsioon ehk riigimaade tagasivõtmine. Eestist hakkas kujunema Rootsi viljaait, väljavedu oli suur (kuid idakaubandus käis alla, suundus Narvasse, Tartu kaubanduslik tähtsus kadus). Käsitöö arengut kammitses tsunftikord (progress ja suur kasum polnud oluline). Kuid tekkisid manufaktuurid (arenenud tööjaotusega
1645 uus seadus talupoegade pagemise takistamiseks. Varjamise eest sai ka karistada. Pärisorjuse lõplik vormistamine 1668 tehtud ja 1671 Rootsi valitsuse poolt kinnitatud politseikorraldusega. Lapsed sünnivad pärisorjadena. Mujalt tulnud muutusid pärisorjaks kui süütasid koldes tule. Suur reduktsioon 1680 Karl XI otsus, et Eesti, Liivi ja Saaremaal kuulusid tagasivõtmisele kõik maad mis olid jagatud aadlile Rootsi võimu ajal. Omanikud võisid hakata rentnikeks. Liivimaa maapäev lükkas tagasi. 1688 uus korraldus võtta ära ka mõisad mis olid antud aadlile enne Rootsi võimu. Reduktsiooni hakkas läbi viima Liivimaa kindralkuberner Jakob Johann Hastfer. Rootsi vastast opositsiooni hakkas juhtima Johann Reinhold v. Patkul. 1694. anti Patkul ja Liivi aadli juhid kohtu alla.Süüdistati kuninga solvanmises. Patkul põgenes enne kohtuotsust välismaale. Reduktsioon viidi läbi ja enamik adramaid läks kuningale. Tähtsaim tulemus oli riigi sissetulekute
põlltööriistu, küttseadmeid, telliseid, aknaklaasi jne. Tööstuse areng jäi siiski küllaltki madalaks ning mitmed ettevõtted tuli sulgeda või töötasid nad ainult poole võimsusega. Üheks positiivseks asjaoluks omariikluses võib kindlasti välja tuua selle, et eestlastel oli võimalik oma riigis ise majandada, võtta vastu seadusi, juhtida riiki. Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu. Siiski ei olnud see päris sama. Nüüd, pärast iseseisvumist oli eestlastel (Asutaval Kogul) võimalik välja töödata Eesti enda Põhiseadus. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse. Lisaks kehtestati põhiseadusega laialdased kodanikuõigused (näiteks olid kodanikud seaduse ees täielikult võrdsed, hoolimata nende soost, rahvusest, elutasemest jne). Omariiklusega
5. Eestlaste naabrid? 6. Mis sõdu nimetatakse ristisõdadeks, kelle vastu toimusid esimesed ristisõjad, kas saavutati eesmärk? Mis mõistega tähistatakse munka, kes läheb paganatele jumalasõna kuulutama. 7. Tähtsaim kirjalik allikas muistse vabadussõja kohta, kas autor oli kursis? 8. Rootslaste vallutusretk Eestisse 9. Miks jäid eestlased alla 10. Eesti alade jaotumine 11. 13, saj talupoega õigused ja kohustused 12 Keskaegsed linnad 13. Jüriöö ülestõus 14. Maapäev 15. Ohlikumad välisvaenlased Liivimaal? 16. Talupojad 17. Linnad 18. Mõisted 1. Tõi rändkive, voored, tekitas kõrgustke, tekitas panke. 2. Vanem kiviaeg (paleoliitikum) -> keskmine kiviaeg (mesoliitikum) -> noorem kiviaeg (neoliitikum) -> vanem pronksiaeg -> noorem pronksiaeg -> vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg -> Rooma rauaaeg -> keskmine rauaaeg -> noorem rauaaeg -> viikingiaeg -> hilisrauaaeg 3. Muinasaeg -> Muistne vabadussõda (1208 1287) -> Keskaeg (1200-1600) -> Liivi sõda
läänimeestele maksma andameid ja kandma koormisi, toomkirik piiskopkonna peakirik, toomkapiteel kõrgematest vaimulikest koosnev ja piiskopkonna valitsemist korraldav organ, tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus, missa katoliku kiriku jumalateenistus, pildirüüste ususümbolite hävitamine kirikus, gild kaupmeeste või tsunftide ühendus, üksjalg talupoeg, kelle koormised olid adratalupojast väiksemad, pidid tööd tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt maahärra esindaja linna rae juures, vabatalupoeg keskaja lõpul ilmunud talupojad, kes olid end koormistest raha eest lahti ostnud, maavabatalupoeg talupoeg, kellele kuulus talu alana lääniõiguse alusel, raad linnade
02.1920 Tartu rahu allkirjastamine 1920 Eesti esimene põhiseadus 12.03.1934 K.Pätsi riigipööre, vaikiva ajastu algus 3. Nimeta 4 Eesti iseseisvumis eeldust, 3 sündmust iseseisvumise käigus, 3 poliitikut iseseisvumise ajast 4 eeldust: * Algas tööstuse areng. * Tõusis eestlaste osatähtsus riigiametites. * Suurüritused suurendsasid rahva eneseteadvust. * Pikale veninud I maailmasõda kurnas välja Venemaa. 3 sündmust: * Eestile anti autonoomia - Eestist sai ühtne tervik, maapäev liitis Liivimaa ja Eestimaa. * Päästekommitee loomine - Iseseisvumise väljakuulutamine. * Eesti Vabariigi väljakuulutamine - Esmakordselt suudeti oma rahvusriik luua. 3 poliitikut: * Jaan Poska Eestimaa kubermangu kantsler, Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule * Konstantin Päts Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister * Jüri Vilms Eestimaa Päästekommitee liige, Eesti Ajutise valitsuse peaministri asetäitja ©2012 | Mr.SmartFiles
põlltööriistu, küttseadmeid, telliseid, aknaklaasi jne. Tööstuse areng jäi siiski küllaltki madalaks ning mitmed ettevõtted tuli sulgeda või töötasid nad ainult poole võimsusega. Üheks positiivseks asjaoluks omariikluses võib kindlasti välja tuua selle, et eestlastel oli võimalik oma riigis ise majandada, võtta vastu seadusi, juhtida riiki. Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu. Siiski ei olnud see päris sama. Nüüd, pärast iseseisvumist oli eestlastel (Asutaval Kogul) võimalik välja töödata Eesti enda Põhiseadus. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse. Lisaks kehtestati põhiseadusega laialdased kodanikuõigused (näiteks olid kodanikud seaduse ees täielikult võrdsed, hoolimata nende soost, rahvusest, elutasemest jne). Omariiklusega
millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli täieõiguslikuks liikmeks. 6. Kubermang - Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus 7. Kindralkuberner - monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses / korraldab kogu piirkonna elu. 8. Balti erikord liit tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel 9. Maapäev rüütelkonnad said kokku 10.Pearahamaks - ehk hingemaks oli 18.19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud 11.Kodukariõigus - mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. 12.Nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik / üldine sõjaväekohustus 25 a. 13.Hingeloendused e revisjonid - 14.Hernuutlus - vennastekoguduste
· Kroonupalat juhtis viitsekuberner, tegeles majanduse ja rahaga. · Hoolekandevalitsus tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · Sisekaitse üksused kohalikud sõjaväekomandod. 2. Talurahvaseadused: a) eeldused ja põhjused; b) sätted; c) tähtsus. · 1802. aasta regulatiiv ,,Iggaüks..." - 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Otsustati asutada valla- ja kihelkonnakohtud.' · 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus - 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida. neid ei tohtinud kinkida maast lahus. · 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus - 1816
▪ Muinasaeg ehk esiaeg, ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaade 12.saj lõpul. ▪ Ajalooline aeg- Periood keskaja algusest kuni tänapäevani. ▪ Keskaeg- periood 12.- 13.saj vahetusel alanud ristisõjast kuni 15.-16.saj vahetusel. ▪ Uusaeg- periood Liivi sõjast kuni 19.saj lõpp. ▪ Kunda kultuur- u. 9000-5000 eKr, levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. ▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaits...
ametis koolmeister. Nõuti ka, et koguduste juures töötaksid kooliõpetajad. Suurimaks probleemiks osutus sobilike koolmeistrite puudumine. Olukord muutus paremaks, kui Fischeri initsatiivil loodi 1684. aastal õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas B. G. Forselius. Detsembris, 1686 käis Forselius kuninga jutul, kaasas kaks õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri- Hanso Jüri, kelle teadmistega kuningas rahule jäi. Järgmine aasta võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel otsuse rajada mõisniku kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister. Minu arvates oli igati positiivne, et Rootsi ajal hakati tähelepanu pöörama talurahva harimisele. Ma arvan, et Rootsi aja nimetamist ,,vanaks heaks ajaks" pole õigustatud, kuigi haridus arenes ja ka lihtrahvas sai õppida. Samas lihtrahva eluolu ei muutunud eriti paremaks. Ma arvan, et selle aja
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmi...
Mehi võeti sunniviisiliselt punaarmeesse.sõja võitsid enamlased enamlased lootsid et puhkeb maailma revolutsioon Nad õhutasid teistes riikides revolutsioone riigipöördeid ja mässe Maailmasõja mõiste 1 maailma sõja põhjused 1 maailmasõja ajend Sõdivad pooled Kaevikusõda 1 maailmasõja tulemused Veebruari revolutsioon venemaal Oktoobrirevolutsioon venemaal Miks valgekaart kaotas sõja Mis on sõja kommunism 1917 juuli 1 korda kogunes maapäev ja valiti maavalitsus Sept 1917 esimene maailmasõda jõudis eesti pinnale 8. okt 1918 lääne eesti saared sakslaste käes Sakslaste sõjaline edu tõstatas eesti iseseisvumise küsimuse Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased üks nende juhte olid. Võim läks eestimaal venemaa nõukogude komiteele Enamlased vähedasid kodanike õigusi Riigistasid panku ja hotelle Maa kuulutati riigi omandiks Esialgu ei olnud terrorit Enamlaste kõrval jätkasid tegevust maapäev ja maavalitsus
...................................................................................................... 28 Tagajärjed.................................................................................................................................. 28 1917 a. veebruarirevolutsioon ja kubermanguautonoomia saavutamine...................................29 Eestlaste osavõtt riigiduuma valimistest, esimeste parteide teke.............................................. 30 Maapäev ehk Ajutine Maanõukogu...........................................................................................30 Oktoobripööre ja Eesti...............................................................................................................30 Eesti iseseisvumine....................................................................................................................31 Oktoobripööre Eestis...............................................................................
omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega; asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. 1917.a. suvel hakati looma rahvusväeosi. Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917.a. jooksul välja Eesti poliitilised erakonnad (parem-vasakpoolsuse skaalal); esialgu populaarsemateks kujunesid vasak- tsentristlikud parteid. Mais 1917 valitud Maapäev tuli kokku juuni algul . See oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Maapäev valis täidesaatvaks organiks Maavalitsuse. Oktoobripööre tagajärjed Venemaal ja Eestis, muudatused. 1917.a. novembris haarasid enamlased, eesotsas V. I. Leniniga. Kehtestati bolsevike valitsus kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa. Ajutise Valitsuse juhid arreteeriti. Ükski välisriik bolsevike võimu esialgu ei tunnistanud. Oma võimu
1582 Jam zapolski rahuga lõppeb sõda. Poola ja vene. Vene saaboma linnused poola:liivi linnused Lõuna eesti rzeczpospolita riigi võimu alla. 1583 pljussa vaherahu rootsija vene vahel. Lõuna eesti poolal, põhja eesti- rootsil, sigismund augusti privilleeg- aadlikud nõudsid et Nende eesõigused jäeksid puutumatta. Kõrgem ametiisik: asehaldur, maa jagati 3 ossa: Tartu,pärnud,võnnu.presidentkondadeks hiljem vojevoodkondadeks. Kohaliku aadli Esindusorganiks- maapäev alasid taheti katoliku usuga levitada, ka venemaad, jesuiitide Ordu- tegutses reformatsiooni vastu kogu euroopas(tartu) 7 linnuselääni: tallinn, paide Rakvere,narva,haapsalu,koluvere,lihula. Foogtid- kogusid makse ja mõistsid kohut. Kui 1611 sai rootsi kuningaks gustav2 adolf, sõlmitit poolaga kohe vaherahu, ka venega Rootsi alustas võitlust eesti ja lätiga.1629 preisimaal altmargi vaherahu-poole loovutas Väina jõest põhja asuvad alad kõikrootsile, hiljem vaherahu pikendati
hiljem selle puhkemise mitmes riigis. Nõukogude võimu ja vägivalla ohvriks langesid miljonid inimesed. 8. VEEBRUARIREVOLUTSIOONI, OKTOOBRIREVOLUTSIOONI JA SAKSA OKUPATSIOONI TAGAJÄRJED EESTILE. VEEBRUARIREVOLUTSIOON: E sai esimesena VM impeeriumis autonoomia, mis tähendas: E ametnikud, E Maapäev, E keel, E Kubermang P ja L-E, E rahvusväeosad. OKTOOBRIREVOLUTSIOON: E piirati demokraatlikke vabadusi, E Maapäev saadeti laiali, majanduse riigistamine. SAKSA OKUPATSIOON: puudus toiduainetest ja küttest, veeti välja kõike, mida sõda pidav maa vajas, kirju võis saata ainult lahtises ümbrikus ja saksa keeles, saksa keel. Kommunistide minemise ja sakslaste tulemise vahepeal kuulutati Päästekomitee poolt loodud ,,Manifest kõigile rahvastele"'ga välja EV. 9. EESTI TEE ISESEISVUSENI. * E sai I VM impeeriumis autonoomia * venelased läksid, sakslased tulid
neile meeldis koole asutada, inimesi õpetada kirikukihelonnad muinaskihelkondade alusel jaotati väiksemaks igale territooriumile kirik järva-madise püha Mattheuse kirik oli järva-madise kihelkonna kirik nimesid pandi kirkikutele pühakute järgi territoriaalsed kogudused, mida teenisid kogudusepreestrid reformipüüdlused juba reformatsiooni eel eestikeelse raamatu trükkimine 1422 maapäev: kogudusepreestrid jutlustagu maakeeles rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, vajadust maarahva elu kristlike tavadega paremini kooskõlla viia usu levitamine võiks olla rahvale arusaadavas keeles nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid tekib eestikeelne kirjandus (hiljem) kooliharidusest järjest rohkem õpetust ka ilmalikele seitse vabat kunsti triivium grammatika, loogika, retoorika oskus rääkida, mõelda, kirjutada õigesti kvadriivium
Põhjasõjast kuni pärisorjuse kaotamiseni Põhjused: 1) 1699 Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu 2) Rootsil oli soov muuta Läänemeri enda sisemereks, kaitses oma valdusi 3) Poola soov oli tagasi saada oma kaotatud alad 4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel 5) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja tagsi saada kaotatud alad. Tähtsamad sündmused: · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. nov - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsama · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki ...
Hernhuutlased- vennastekogudused, mille kaudu liikusid pietistlikud ideed rahva sekka, kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks. Vennastekogudused- hernhuutlased ratsionalism- 18.saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uues usuvoolu. Kalendrikirjandus- sisaldasid rohkesti näpunäiteid ja nõuandeid küll põllupidamise, küll arstimise valdkonnast. Ilmaennustus terveks aastaks. Astroloogilised nõuanded. "iggaüks..."- 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. vallakohus- alamastme kohus, mis lahendas talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju. Nekrut- nimetati äsja väeteenistusse võetud isikut. Maamiilits- regulaararmeele toeks moodustati 1807. aastal talupoegadest maakaitsevägi e maamiilits priinimi- perekonnanimi magasivili- viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta
2. Kuidas jagunes Rootsi haldus Liivimaal? Eestimaa kubermang ning Liivimaa kubermang 3. Kes moodustas kohaliku aadli? Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkond 4. Mis oli kohaliku aadli ülesanne? Koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi ning lahendasid kohalikke küsimusi. 5. Mis on rüütelkond? Teatud piirkonna aadelkonna seisuslik ühendkond. 6. Milles seisnes maapäeva tähtsus? Maapäev toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagang ning seal arutati kõige tähtsamaid ja olulisemaid küsimusi ja valiti maanõunikkude seest kõige lugupeetav eluaegsesse ametisse. 7. Kohtuvõim? Eestimaa ülemmaakohus Tallinnas, Liivimaa Õukohtus Tartus, Eesti- ja Saaremaa meeskohtud, Liivimaal maakohtud, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. 8. Kirjelda rahvastiku koosseisu pärast Liivi sõda
etapp oli Keisririigi poolt linnade omavalitsusseaduse muutmine, mis võimaldas osaleda eestlastel senises sakslaste poolt juhitavate linnade omavalitsuses. Aadlike omavalitsusest teostasid rüütelkonnad, mida oli 4: Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas kõrgeid ametikohti täitvad baltisakslased. Baltisaksa seisusliku omavalitsuse tähtsaim organ oli maapäev, kuhu kuulusid kõik immatrikuleeritud s.t. kindlasse nimistusse kantud perekondade aadlikud- 18. sajandi keskpaigaks ühendasid Eesti, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad 324 aadliperekonda. Maapäeva õiguseks oli maksude kinnitamine ja seadusandlik initsiatiiv, tähtsamate ametikohtade ja kohtutoolide täitmine ning kirikuasjade kaasahaldamine. Maapäevade vaheajal oli rüütelkondade täidesaatva võimu organiks maanõunike kolleegium.
• 2004 Lenny – Neil Simon Klatsh Comedy Productions • 2005 Ferdi Sannamees, seersant Meri – Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ R.A.A.A.M Filmid, telelavastused ja seriaalid • Must veri (Venemaa 2002) • Õnne 13 (Rando 1997-1998) • Head käed 2001 • Pehmed ja karvased • Kohtumine tundmatuga 2004 • ENSV (Paavo Kadak 2010- • Naaber 2004 2012) • Kuldrannake 2006 • Tuulepealne maa • Oma Maapäev 2007 • Kodu keset linna (Renee • Detsembrikuumus 2008 Õispuu 2007) • Legend vägevast seebist • Hajameelselt abielus 2011 • Heeringas veenuse õlal • Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola • Saare sosinad • M Klubi • Palume lavale Saatejuhi rollid, Episoodilised rollid • 2004 "Kuldsuu" Kanal 2-s
2014 Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Rollid mujal 2002 Jass Tiiskäpp – Peet Vallak Epp Pillarpardi Punjaba potitehas Tartu Teatrilabor 2003 Ernst Ludwig – Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio 2004 Lenny – Neil Simon Klatsh Comedy Productions 2005 Ferdi Sannamees, seersant Meri – Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ R.A.A.A.M Muu Mänginud filmides Must veri (Venemaa 2002), Head käed 2001, Kohtumine tundmatuga 2005, Kuldrannake 2006, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008. Mänginud telelavastustes, seriaalides (M Klubi, Õnne 13, Pehmed ja karvased, ENSV), kuuldemängudes (Ketas 1999). 5. Muu huvitav info jaanuar 2004 elas Tiit Sukk üle traagilise autoavarii. Temaga koos autos olnud sõbrad hukkusid. Tiit Sukk elab koos Kadrioru Saksa Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Eliis-Beth Roseniga. 6.dets 2007 sündis Tiit Suka ja Eliis- Beth Roseni perre väike tüdruk, kes sai nimeks Lisane
Kuidas Eesti saavutas ikkagi oma iseseisvuse? Venemaa vabariigiks kuulutamise ajast tekkis Eestil lootus, et nüüd on viimaks võimalus taotleda autonoomiat. Venemaa Ajutine Valitsus oligi nõus sellega, et Eestimaa saaks minna uuele korrale üle. Selle tulemusena liideti üheks suureks kubermanguks Eestimaa ja Põhja- Liivimaa ning selle kubermangukomissariks sai selle aegne Tallinna linnapea Jaan Poska. Peagi alustas tegevust Ajutine Maanõukogu ehk teisesõnaga maapäev. Suurimaks erakonnaks tekkis enamlaste grupp, kes nõudsid kohest sõja katkestamist, nad viskasid õhku tühje lubadusi ning kritiseerisid valitsust. Sügisel 1917. aastal hakkas sõjategevus sõudma Lääne- Eesti saarte randadesse. Peale seda sai alguse uus intensiivne sõjaline tegevus Eesti aladel. Järgmise aasta alguses hakkasid sakslased tungima peale järk-järgult mandrile. Kuna vene väed olid taandumas, said sakslased rahulikult oma ideid ellu viia. Eestil ei olnud kuskilt
kroonumõisate talupojad. Nende vahe oli see, et erakätesse jäänud mõisad kuulusid balti- saksa mõisnikutele, kuid kroonumõisad olid reduktsiooni käigus Rootsi kuninga poolt riigistatud mõisad ning kuulusid Rootsi riigile. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund eriti ei muutunud. Rootsi ajal taaskehtestati sunnismaisus ning sellega seati talupoeg mõisnikust isiklikku sõltuvusse. Rootsi kuningas Karl XI soovis kroonumaadel pärisorjust kaotada, kuid maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti Liivimaa majandusreglemendis. Sellega piirati mõisarentnike kodukari õigust ja keelati taluperemeeste karistamine. Talupoja koormised fikseeriti vastavalt talu majanduslikule kandevõimele. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ning nad said ka õiguse mõisarentniku peale kaevata. Seega võib öelda, et kasulik oli Rootsi aeg
Viktor Kingissepp-eestimaa Kommunistliku partei juht ja rajaja. Üks esimesi nõukogude kultusrevolutsionääre. Jaan Anvelt-jurist, botsevistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja ajakirjanik Johann Laidoner-vene ja eesti sõjaväelane, eesti poliitik. Välispoliitilises tegevuses oli läbirääkimiste pidaja. Kehtestas autoritaarse riigikorra. Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19.juulist 1.novembrini 1932. K.Päts-EV esimene president. Üks vabariigi loojatest, tuntud ja kogenud poliitikamees. J.Vilms- eesti esimene kohtuminister. Sai tuntuks vaikiva ajastu nime all. J.Tõnisson-riigiteadlane, poliitik, õiguse teadlane, korduvalt olnud EV riigivanem, sai tuntuks jõulise kõnemehena. J.Poska- eesti riigimee, Vene tsaaririigi kokkuvarisemise järel sai j.poskast eestimaa kubermangu komissar. Landeswehr- kuramaa ja liivimaa rüütelkonna poolt organiseeritud koondis J.Kuperjanov-Eesti väejuht, Eesti vabadussõja kangelane....
asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkuberner. Kindralkuberneri abiliseks kaks kohalikku aadlikku ehk valitsusnõunikku. Valitsemine Petreburis lood Balti klubermangude jaoks eralid ametiasutused: Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskollegium; Eesti- ja Liivimaa asjade kammerkontor. Aadli omavalistus Eesti-, Liivi-, kui Saarema rüütlekonnas olemas aadli omavalitsus. Kõrgeimaks organiks maapäev. Aadlimartiklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult nimekirja kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nimekirjade ülesandeks oli kaista siinsete põlisaadlike eesõigusi. Linnade omavalitsus Väiksemad linnad mõisnike võimu all. Poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad. Ülesanne Milles seisnes/mida kujutas balti erikord? Miks oli balti erikorrast huvitatud Vene keskvõim?
talurahvaõigus. Õigus, mis oli talurahva vahel, vanad tavad, suulises vormis. Kriminaalõigus oli reguleeritud talurahvaõigusega, mis oli kirjalik. Tähtsaks kujunes Sachsen-Spiegal, mis on kohaliku Sachseni õiguse mitteametlik ülestähendus. Koosnes kahest osast- maaõigusest ja lääniõigusest Peale Jüriöö ülestõusu (1343) eestlaste olukord halvenes. Tekkis kodukari- mõisnike distsiplinaarõigus talupoegade üle. Võisid peksta talupoegi. 4. Liivimaa maapäev Liivimaa maapäev oli Vana-Liivimaa seadusandlik ja täidesaatev organ, mis eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani.Maapäeva kui institutsiooni täpset algusaega on raske paika panna, sest Liivimaa maaisandate, nende vasallide ja linnade kogunemisi oli olnud juba vähemalt alates 14. sajandi algusest. Liivimaa hansalinnad korraldasid alates 14. sajandi keskpaigast regulaarseid linnadepäevi, samuti toimusid tavaliselt Liivi ordu eestvedamisel maaisandate ja vasallide
Eestis viidi tasapisi läbi üheparteisüsteem. Natsionaliseeriti tööstusettevõtted, pangad ja mõisad. Seati sisse tsensuur. Mõisate baasil loodi kommuunid. Punast terrorit siiski ei eksisteerinud. Senised võimuorganid lakkasid olemast. Aeglaselt hakkas rahva enamus pöörduma kommunistide vastu (tänu maadekreedile ja suhtumisele iseseisvuse suhtes). Põranda alla suurutud Maapäeval tekkis idee iseseisvus kuulutada. 28.11. 1917 kogunes Maapäev Toompeale ning kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis. Konspiratsiooni eestvedaja oli J. Tõnisson. Peale seda saadeti viimane välismaale Eesti iseseisvuse kasuks kihutustööd tegema. Kuna Vene väed ei osutanud mingit vastupanu, liikusid sakslased 1918 veebruaris rindel ülikiiresti edasi. Ilma Tõnissoni konspiratsioonita poleks Eesti iseseisvuse jaoks vajalikku aega saabunud. Loodi Eesti Päästekomitee (Päts, Vilms, Konik), mis valmistus Eesti riigi väljakuulutamiseks. 23.2
lõpul käest libisema kippunud võimule. Administratiivsed piirid jäid samaks: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-eesti koos poole Lätiga Liivimaa, üks keskusega Tallinnas (õieti Toompeal), teine Riias. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisa omanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi Maapäev, kus ostustav sõnaõigus oli rüütelkondade liikmeil. Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga rüütelkonna tähtsamaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud olidki maa tegelikud valitsejad. Nad täitsid kordamööda nn. resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti- ja Liivimaa ametiasutuste ja kohtutes aeti asju saksa keeles. 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE
Kujuneb välja Balti erikord. 1783.1796 Asehalduskord. Lisandusid Paldiski maakond, Viljandimaa, Võrumaa. 19. sajandil jääb olukord üldiselt samaks, suureneb vaid linnade arv. Kuni Vene aja lõpuni 12 linna. 30. märts 1917 Venemaa Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise korra kohta: Eesti alad ühendatakse ühtseks Eestimaa kubermanguks, lubatakse moodustada omavalitsusorgan Maapäev (Maanõukogu). okt. 1917 Enamlaste võimuletulek Eestis 24.2.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine märts-nov 1918Saksa okupatsioon 1918.1920 Eesti Vabadussõda. Tartu rahuga liidetakse Eesti aladele Narva jõe tagused vallad ja Petserimaa. 1918.1940 Eesti Vabariik 1940.1941 Nõukogude okupatsioon 1941-1944 Saksa okupatsioon 1944-1991 Nõukogude okupatsioon
Mis toimus? -1054- Tallinna asutamise aasta -1201- hakati piiskop Alberti käsul rajama Riia linna -1202- piiskop Albert asutas rüütliordu (Kristuse sõjateenistuse vennad e.Mõõgavendade ordu) -1208- sakslased tungisid Ugandisse, eestlaste Vabadusvõitluse algus. -1210- eestlaste võit Ümera lahingus -veebruar 1217- eestlaste võid sakslaste üle Otepää all. -21 sept 1917- Madisepäeva lahing -1219- kuninga Valdemar II juhtimisel tulid taanlased Tallinna alla. -1220- rootslaste sissetungi katse Läänemaale lüüakse tagasi. -1224- peale Tartu vallutamist oli kogu mandri Eesti võõrvõimu all. -1227- Vabadus võitluse lõpp, tulemuseks oli Eestlaste langemine võõrvõimu alla. -1236- Saule lahing, kus purustasid leedulased Mõõgavendade ordu -1238(1237)- Stensby leping, mille alusel jaoatati Eesti ala vallutajate vahel. -1242- Jäälahing Peipsi järvel, mille tulamusena jääb piir lääne ja ida; ordu ja venelaste vahel sajanditeks püsima -23 apr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
