1. Antanti riigid ja nende liitlased: Prantsusmaa, inglismaa, venemaa. 2.milliseid riike nimetati keskriikideks? Saksamaa, Ausrtia-ungari, türgi, Bulgaaria. 3. Kuidas valmistas 1MS tulemused ette Eesti iseseisvumist? Jätkasid maavalitsus, maapäev, ja kohalikud omavalitsused, loodi suhted vene poliitiliste erakondade ning nii suurbritannia, prantsusmaa kui ka ameerika ühendriikide saatkonnaga petrogradis. 4. Missugune oli eesti roll1MS-s? Üritada hoida alles oma riigi piiri.mitte minna tülli naabritega. 5. Nim. Eesti iseseisvumise poliitilisi ja majanduslike eeldusi? Vallaseadus, 1905 rev. Pol.erakond ERE. Talude päriseks ostmine, tõõstus-eesti oli kõige arenenum piirkond tsaaririigis. Linade aalistamine. 6.mis toimus 26.03
- Rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid enamlased, kes käsitlesid rahvuslikke püüslusi revolutsioonijõudude nõrgendamisega. Poliitiline areng Aasta jooksul kujunesid välja Eesti poliitlised erakonnad Eesti Demokraatlik Erakond- J. Tõnisson-jõukad talupojad, linnakodanikud, intelligents Eesti Maarahva Liit -K.Päts, Leidonen- talurahvas Eesti Tööerakond - Jüri Vilms- linna keskkihid ja emtnikkonad Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendseks rahvaesinduseks Eestis. Maapäev valis Maalvalitsuse, mille etteotsa sai Jaan Raamot -Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi- taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatus föderatiivse Vene riigi kooseisus. Sõjasündmused Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada Vene armee ja riigivõimu lagunemist, millele eitasid kaasa ka Enamlased. Olukorda otsustas kasutada Saksamaa, sundides Venemaad sõlmima spertaalrahu.
märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus. Kõige enam pooldajaid oli sotsialistlikel parteidel 3) valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim 4) eestlaste kätte läks võim maakonna- ja linnavalitsustes 5) hakati looma rahvusväeosasid 6) mindi üle eestikeelsele asjaajamisele 7) I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu II Enamlased võimul oktoober 1917 - veebruar 1918 Taust: 26
· 30. märtsil 1917 avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang, v.a Narva linn ja Liivimaa kubermangu põhjaosa, v.a Setumaa, ühendati üheks rahvuslikuks kubermanguks Eestimaa kubermanguks. Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar ning tema juurde pidi valimise teel moodustatama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (meie mõistes parlament) F. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine · Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine · Kubermanguvalitsuses ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega. Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. Siit tekkis esimene konfliktiallikas: tagandatud vene ametnikud esinesid valitsse
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14
Hiljem, vabadussõja käigus said need rahvusväeosad Eesti kaitsejõudude tuumikuks. - Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917 jooksul välja Eesti poliitilised erakonnad (parem- vasakpoolsuse skaalal); esialgu populaarsemateks kujunesid vasak-tsentristlikud parteid. - Mais 1917 valitud Maapäev tuli kokku juuni algul . See oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Maapäev valis täidesaatvaks organiks Maavalitsuse. 1917 suvest alates hakkas Vene Ajutine Valitsus kaotama oma senist positsiooni (vt Revolutsiooniline kriis Venemaal) ning esile hakkas tõusma äärmuslik enamlaste partei. Niigi keerulist ja ebastabiilset
Hiljem, vabadussõja käigus said need rahvusväeosad Eesti kaitsejõudude tuumikuks. - Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917 jooksul välja Eesti poliitilised erakonnad (parem- vasakpoolsuse skaalal); esialgu populaarsemateks kujunesid vasak-tsentristlikud parteid. - Mais 1917 valitud Maapäev tuli kokku juuni algul . See oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Maapäev valis täidesaatvaks organiks Maavalitsuse. 1917 suvest alates hakkas Vene Ajutine Valitsus kaotama oma senist positsiooni (vt Revolutsiooniline kriis Venemaal) ning esile hakkas tõusma äärmuslik enamlaste partei. Niigi keerulist ja ebastabiilset
Eesti 20.saj alguses 1905. a. revolutsioon 1905. aasta revolutsioon haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematult suure ulatuse. Murrang ja politiseerimine puudutas nii maad kui ka linna, haritlaskonda, keskkihte, proletariaati. Esile tõusid poliitilise ja riikluse küsimused. Vastupanu vormid ulatusid passiivsest vastupanust relvastatud võitluseni. 17. oktoobri manifestiga alanud vabaduspäevadel loodi esimesed legaalsed parteid. 1905. aasta sündmused · 9. jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis · Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-1903. a. majanduskriis · Maa puudus · Riigi valitsuse passiivsu...
Mõjutusi oli ta saanud Jan Amos Komensky omal ajal Euroopas tuntuks saanud uudsetest pedagoogilistest vaadetest lugemaõppimise meetod ilma tähenimesid Komensky pani aluse klassitunni süsteemile. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja Forselius lihtsustas eesti keele kirjaviisi Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastuZimmermanni koolikorralduse kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid koolide loomisega kehvemad lood. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, ilmaennustusi jne. Kalendrisabades ilmus saksa keelest tõlgitud jutte. · Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. · Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara.
1)Liivimaa kujunes välja keskajale iseloomulik feodaalne killustatus. eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1. Taani kuninga valdused (eestimaa hertsogkond) 2. Ordu alad 3. Saare-Lääne piiskopkond 4. Tartu piiskopkond.Taani valdustes olevat põhja eestit kutsuti eestimaaks ülejäänud Liivimaa 2)Keskaeg algas 1227.a muitse vabadusvõitluse lõppemisega ja lõppes 1561.a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud 3)1)Meinhard - augustiinlasest Saksa misjonär, kelle toetusel sai saksa misjonäride tegevus läänemere idakladal poliitilise toetuse. 2)Berthold-Liivimaa piiskop, kes üritas vallutada Läänemere äärseid alasid ristisõdijate abil 3) Albert-Liivimaa piiskop. Seadis eesmärgiks rajada vallutatud aladele kirikuriik, mis alluks otse paavstile 4)Theoderich-Eestimaa piiskop, saksa misjonär, Alberti kaastööline 5)Lembitu-Sakala ...
Kingissepp ja Ivan Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme: *natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad *maa kuulutati riigi omaks Nõukogude võimu kogu Eestis korralikult sisse seada ei õnnestunudki. Sisuliselt jäi kaksikvõim püsima ka peale oktoobripööret! Toompeal erakorralisel istungil võttis vastu maapäev deklaratsiooni, milles kuulutas, et Maapäev e Maanõukogu on eestis ainuskõrgema võimu kandja 15 nov 1917 Enamlaste mõju Eestis hakkas kahanema: *ootasid maailmarevolutsiooni, kuid rahvas tahtis rahu *eitasid Eesti iseseisvumist *ei andnud talurahvale maad *rakendasid vägivalda *suhtusid eitavalt kirikusse *koostöö teiste poliitiliste jõududega 2) Eesti iseseisvumine Olukord Eestis 1918 a algul: *enamlased kuulutasid saklased lindpriiks-neid ootasid arreteerimine ja väljasaatmine
Enamlased tulid võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist. Eraomandid (pangad, suurärid, hotellid) riigistati, aeti laiali valitud rahvaesindused, mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid, likvideeriti miilits ja kohtuasutused. Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. 15. nov. 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused, Maapäev aeti jõuga laiali. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uus pealetung algas 18. veeb. 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi
1) 1980-1986 2 Lootuseaastad 2) 1954-1968 3 Sõja-aastad 3) 1940-1945 1 Virgumisaastad 4) 1945-1953 4 Kenotsiidiaastad 5) 1969-1980 5 Sumbumisaastad Eesti omariikluse saavutamine 1) 1917 aasta veebruari kuus puhkesid rahutused, mis kujunesid edasi revolutsiooniks. Mootustus Ajutine valistus, mille juht oli Jaan Poska samas ka Eesti ja Liivimaa kubermang. Juuni kuus toimus esimene Maapäev, kus esitati küsimus kus ,,Eesti tuleb viia maailmapolitiika areenile"(Jaan Tõnnisson). 2) Venemaa impeeriumi demokraatlikud erakonnad hakkasid järjes kaotama rahva toestust, kuna majanduspoliitika pankrotistus. Seda võimalust hakkas Vene kommunistlik partei ära kasutama. 1917 aastal 7-dal nov.võttis ta Tallinna enda võimu alla. 28.nov1917 aastal otusstas eesti Maapäev tunnustada enese ainsaks kõrgema võima kandjaks Eestimaal.
1219-1220 a saabusid taanlased tallinna alla ja alistasid eestlased,toimus võiduristimine,rootslased vallutasid lihula kuid eestlased vallutasid selle tagasi. Eestlaste kaotuse põhjused sakslastel parem relvastus,rüütlid elukutselised sõjamehed,puudus korralik koostöö maakondade vahel,vallutajaid toetasid kaupmehed,katoliku kirik ja ordu. 7. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana- Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. Õpik lk. 90-119 Liivimaa jagunes mitmeks väikseks riigiks P-Eesti Taani võimu all,Saksa ordu Liivimaa valdused,Tartu piiskopkond,Saare-Lääne piiskopkond. Seisused Rüütelvennad(vormiriietus valge mantel musta ristiga),poolvennad (käsitöölised-pagarid,sepad jm),preestervennad(toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi).Maapäev-otsus asuda Eesti
Venemaa kui välispoliitilise partneri usaldusväärsuse kasvatamine; Rootsi poolt vallutavate Balti provintside vallutusvõimaluse vähendamine; - Balti erakorra olemus Säilitati luterlik usk; asjaamiskeeleks saksa keel; Säilis kohaliku aadli omavalitsus ja privileegid; säilisid ka kohtusüsteem ja maksud; aadlikud said reduktsiooni käigus ära võetud mõisad tagasi - Omavalitsuste süsteem, Maapäev, aadlimartiklid Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang; Kubermanguvalitsused ft kindralkubermang valitsesid phmst kohapealset elu ja väeosade varustamist; aadlimartilid- eesmärk kaitsta põlisaadlit uusaadli eest???!?!?; Maapäev - sõnaõigus vaid aadlimartiklis kirjas olevatel aadlikel, otsustati eluoluga asju ja valiti haagi- ja sillakohtunikke - Katariina II ja tema mingi pask Viljandimaa Pärnumaast nahhui
Sündmused: Maanõukogu (Maapäev)- oli Eesti omavalitsusorgan aastatel 19171919.12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlust...
Esimese Eesti Vabariigi põhiseadused Esimene põhiseadus · Põhiseadus on vajalik riigi õigusliku aluse rajamiseks · 23.aprillil 1919 moodustati Asutav Kogu üldvalimiste tulemusel · 15. juunil 1920 võtab Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi seaduse, mis on sellel hetkel Euroopas demokraatlikumaid ja liberaalsemaid konstitutsioone · Põhiseaduse kohaselt on kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu · Valimiste · Rahvahääletuste (referendumid) · Rahvaalgatuste kaudu Riigikogu seadusandliku võimu teostaja 100 liikmeline Ühekojaline parlament Vabariigi Valitsus täidesaatev võim Riigivanem juhtis valitsuse tegevust + esindusülesanded Esimese põhiseaduse puudused Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle: · Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati harva · Riigipea (presidendi) puudumine · Riigikogu hak...
aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Paljud kirikud said endale ka uue välisilme. Eestikeelsed jumalateenistused andsid tõuke ka hariduse arengule. Tõusis kooliõpetuse ja õppekirjanduse tase. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684. aastal asutati Forseliuse juhtimisel seminar, kus hakati ette valmistama koolmeistreid ja köstreid. Paar aastat hiljem ilmus Forseliuse aabits. Aasta hiljem 1687 otsustas Liivimaa Maapäev, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud ehitama kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 16861687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi. Selle vaidluse tulemusel avaldas J. Hornung
iseseisvumisele: a)Eesti: *erakondade kujunemine *kubermangude liitmine b)Venemaa: *tsaari loobumine võimust *vene sõjaväe nõrkus c)rahvusvahelisel tasandil: *impeeriumide lagunemine *I maailmasõja sündmused sakslaste sõjaline edu 3. 3 tähtsaimat sündmust Eesti iseseisvumise käigus: *30.märts 1917 Eestile anti autonoomia -> Eestist sai ühtne tervik, maapäev liitis Liivimaa ja Eestimaa *19.veeb.1918 Päästekommitee loomine -> iseseisvumise väljakuulutamine *24.veeb.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine -> esmakordselt suudeti oma rahvusriik luua 4. 3 tähtsaimat sündmust Vabadussõja käigus: *28.nov.1918 vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda *23.juuni 1919 Võnnu lahing -> esmakordselt peale mitmeid sajandeid saavutasid eestlased sakslaste üle võidu *2.veeb
RAHVSULIKLIIKUMINE EELLUGU *pärisorjuse kaotamine *mõni esinduslikum mõisnik kehtestas talupoegadele eraseadused, millega laiendati nende pmavalitsust ja õigust vallasvarale ning loodai talurahvakohtud. *Paul I tema ajal talurahva elu kergenes, mõisad pidid koguma magasit- kus oli toit ikalduste ajaks. *Aleksander I avaldas survet Eesti ja Liivimaa talurahva olukorra kergendamiseks 1802 Eesti maapäev võtis vastu regulatiivi"igaüks.." sellega lubati talupoegadele talude pärandav kasutamisõigu, õigus vallasvarale ning loodi valla-ja kihelkonnakohtud, kus talumeeste kohtuasju arutati nende osavõtul. 1804 analoogiline seadus 1802 aastaga. 1816 Pärisorjus kaotati Eestimaal 1819 P.orjus kaotati Liivimaal. 1849 Kehtestati Liivim.uus talurahvasedaus->järkjörguline üleminek raharendile. Algas talude päriseks otsmine. 1856 Kuulutati Eesimaal välja uus talurahvasedaus, kus jäi abiteost (s
*Piiskop - Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Pühitsus, mitte amet nagu abt, kardinal või paavst. *Piiskopkond – piiskopide kogukond *ordu - munkade v rüütlite ühing. *Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Lätialad. *linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid *lään - kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. *vakus - feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus; selle üksuse koormised ja nende tasumise tähtpäev *mõis - suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud *kümnis - feodaalne naturaalmaks, algselt kümnendik osa saagist. *hinnus - talupoegade feodaalaegne maks maaomanikule *kih...
kurss täielikule iseseisvumisele. Enne kui jõuti selleks midagi teha toimus 1917. aasta oktoobris enamlaste võimupööre. Nende mõju kasvas kiiresti vene sõdurite ja rahvamasside hulgas. 1917. aasta 24. oktoobril haarsid nad võimu oma juhtide Ivan Rabtšinski ja Viktor Kingissepa juhtimisel enda kätte. Võim võeti üle ka Petrogradis ning enamlased alustasid kogu Eestis võimu tegelikku ülevõtmist. 15. novembril 1917 tuli erakorraliselt kokku Eesti maapäev ning kuulutas end kõrgemaks võimuks. Enamlased saatsid aga Jaan Tõnissoni välismaale pagendusse. Eesti iseseisvuse mõte hakkas aga üha suuremat toetust leidma, liitusid isegi mõned vasakpoolsed erakonnad. 1918. aasta alguseks oli Eesti suutnud täita iseseisvumiseks kõik tingimused. Vene impeerium oli kokku kukkunud ja selle sidemed Eestiga järsult nõrgenenud. Keiserliku Saksamaa jõud olid Eesti pärast võitlusse asunud, mis tekitas võimuvaakumi ning eestlased said oma
Sisemigratsioon palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisust...
31. Körgmeister-Saksa ordu körgeim juht 32. Meister-Liivimaa orduprovintsijuht 33. Maamarssal-liivimaa meistri asetäitja ja ordu söjavägede ülemjuhataja 34. Konvendihoone- saksa ordu linnusetüüp 35. Millistel linnadel oli 13 sajandil linnaöigus?- 1) paide 2)tartu 3)vana-pärnu 4)haapsalu 36. Jüriöö ülestöus- 1343-1345 37. Taani kuningas müüb Pöhja- Eesti Saksa ordule 38. Ristisödade käigus tekkis- LIIVIMAA, mis jagus 5 territooriumiks 39. Liivimaa maapäev oli ainus koht kus said kokku köik Liivimaa maahärrad 40. Keskajal oli eestis 9 linna 41. Madisepäeva lahing 1217 42.
4. Liivimaa välissuhted Venemaa 1942 rajab suurvürst Ivangorodi linnuse(Jaanilinn), sõjaline valmisolek Poola-Leedu 14.sajandi lõpus ühtne riik, 1410.-Grünvaldi lahing Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra Kalmari unioon(1397). Tugevad naabrid tekivad samal ajal. Plettenberg 1502-1503 lõpetab kodusõjad, sõjaretk venemaa vastu pihkvasse(1502- 1504). Ei olnud otseselt võitu, kuid vaherahu oli sõlmitud 30.aastaks. 1558-1561a. Liivisõda 5. Maapäev 1420 ordu, kirik, vasallid, linnad käisid koos. Valga, Volmar. käidi koos. Arutati kõiki küsimusi: sisepoliitika, välispoliitika. Otsused ei olnud kohustuslikud. Maapäevad kestavad kuni 1918.aastani. 6. Mõisad ja põllumajandus Mõisasid rajati kõige rohkem: Võrtsjärve alusesse piirkonda(Lõuna-Eesti); Siis Tallinna lähistele(Põhja-Eesti); ja Saaremaale (Lääne-Eestisse). Mõis väljaspool külakogukonna võimupiire asuv, ülikule kuulunud talu; maaisandate ja
1. Nimeta 4 tingimust, mis andsid võimaluse 1918.a välja kuulutada Eesti iseseisvuse.Seleta tingimuste tähtsust ja sündmuste mõju Eestis. *Kultuurilised : kirjakeele ühtsustamine, seltsitegevused, eestikeelse kirjasõna levik, TÜ *Majanduslikud : tööstuse arenguga muutus Eesti Vene impeeriumis üheks arenenumaks piirkonnaks, talude päriseks ostmine-talupojad oma maa peremehed *Poliitilised: 1905 a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule, erakonnad- eestlastest poliitikud *Maapäev- oli eesti esimene parlament Seal olid esindatud kõik tähtsamad parteid, saadikud jagunesid kahe bloki vahel demokraatlik ja sotsialistlik Kõik rahvuslikud erakonnad taotlesid Venemaa föderaliseerimist ja Eesti kuulumist selle koosseisu autonoomse vabariigina Oldi ühel meelel, et Eestil peab olema oma põhiseadus ja valitsus 2.Esita oma arvamus, põhjenda näidete ...
31.Körgmeister-Saksa ordu körgeim juht 32.Meister-Liivimaa orduprovintsijuht 33.Maamarssal-liivimaa meistri asetäitja ja ordu söjavägede ülemjuhataja 34.Konvendihoone- saksa ordu linnusetüüp 35.Millistel linnadel oli 13 sajandil linnaöigus?- 1) paide 2)tartu 3)vana- pärnu 4)haapsalu 36.Jüriöö ülestöus- 1343-1345 37.Taani kuningas müüb Pöhja- Eesti Saksa ordule 38.Ristisödade käigus tekkis- LIIVIMAA, mis jagus 5 territooriumiks 39.Liivimaa maapäev oli ainus koht kus said kokku köik Liivimaa maahärrad 40.Keskajal oli eestis 9 linna 41.Madisepäeva lahing 1217 42.
1)keskajal: Saare-lääne piiskopkond, Taani alad, Ordu alad, Tartu piiskopkond. Peale Jüriöö ülestõusu müüs Taanimaa oma alad ordule. Peale Liivi säda jagunesid Eesti alad 3 kuninga vahel : Rootsi(põhja eesti), Poola(lõunaeesti) ja Taani(saaremaa). 1645- ndaks aastaks olid terve eesti rootsi valduses. 2) Valiti õige moment (23. aprill 1343), Leiti head liitlased ( rootslased ja venelased), vastuhakuks plaaniti tallinna piiramist ja vallutamist, ettevalmistused läksid hästi 3) Padise kloostri vallutamine, Nelja kuninga mõrvamine, Ordu pealetung,Sõjamäe lahing. Saarlaste ülestõusu ja ordu lõplik võit. 4) 13.sajand: laialdaselt karistati talupeogi, feodaalid arvestasid nende õigustega vähem kui enne Jüriöö Ülestõusu. 16.sajand: kuna turustamisvõimalused suurenesid, kasvas ka feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu. Tõsteti ka talurahva koormust. . Mõisinikud nõudsid rohkem raha. 16.sajandi alguses mindi üle loonusrendilt raharen...
Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loobus troonist ja venemaal kehtestati vabariik. Venemaal tekkis kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad: 1. Enamlased (juht ULJANOV LENIN) 2. Vähemlased (KERENSKI) Eesti autonoomia 26 märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus peterburgis (40 000 osavõtjat) Selle tagajärjeks: Eesti saavutas autonoomia, mille tulemusena tuleb kokku maapäev (esimene eesti rahvaesindus). Jaan Paska (1866-1920) autonoomse Eesti juht, kubermangu komissar, hilisem Tartu rahu sõlmija. 20 veebruar 1918a. alustasid saksa väed uut pealetungi Riia juurest Eesti suunas. 23 veebruar 1918a. Eesti rahvuslikud tegelased kasutasid ära aega Saksa ja Vene vägede vahel ja Pärnus kuulutati välja Eesti vabariik. 24.02.1918 tehakse seda ametlikult tallinnas 25.02.1918 vallutasid saksa väed tallinna )(3 märts Narva) ja algas saksa okupatsioon
Aadli omavalitsus Juba siis, kui Rootsi oma võimu kehtestas olid olemas Eestimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Rüütelkond on seisuslik omavalitsusorgan, mille moodustavad mõisaomanikest maavaldajad. Saaremaa rüütelkond kõige väiksem. Maapäev toimus iga 3 aasta tagant. Igal rüütelkonnal oma maapäev. Maapäeval käimine oli kõigile rüütelkonna liikmetele kohustuslik. Maapäeval arutati kohalikku elu puudutavaid küsimusi. Maapäeva otsus oli samamoodi seadus, mis loeti ette üheaegselt kubermangu patendiga. Maapäeva seadused said suure sõnaõiguse. Maapäevade vaheaegadel valiti Maanõunike kolleegium, mis oli rüütelkonna alaline organ. Liivimaa ja Saaremaa kubermangus VALITI maanõunikud kolleegiumisse Maapäeval. Maanõuniku amet kestis surmani.
andmiseks Saksamaa võimu alla. Oktoobripööre : 26.okt. 1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, haarasid võimu ning kuulutasid Rahu- ja Maadekreedi. Nende plaan oli võtta enda alla enne Petrogradi Tallinn, Kroonulinn ja Helsingi. Tallinnas moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee (I.Rabtsinsk ja V.Kingissepp-võttis Poskalt üle kubermanguvalitsuse). 27.okt võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas J.Anveltiga. Säilis siiski kaksikvõik, sest Maapäev tegutses edasi. Rahvusväeosad koondati Eesti Diviisiks alampolkovnik J.Laidoneri juhtimisel. Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, piirati sõna- ja südametunnistusvabadust, suleti opositsioonilisi ajalehti, arreteeriti rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi. Novembri valimistel Asutavasse Kogusse toetas ¾ sotsialistlikke erakondi, enamlasi 40,4%. Eestis toetati enamlasi veelgi rohkem (kuni 87%), kuna toetati neid, kes kõige valjuhäälsemalt muutusi tõotasid
mandrile, kuna eest ära. Lõid kuna neil polnud seal viljakam oma süüa. muld. kogukonnad, vene vanausulised)). Aadli omavalitsus: · Eestimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond Rüütelkond seisuslik omavalitsusorgan. Selle moodustasid maavaldajatest aadlikud. Kõikide rüütelkondade liikmed käisid koos Maapäeval. Maapäev käis koos iga 3 aasta tagant. Maapäev oli kõige kõrgem otsustusorgan. Maapäeva retsess: seal avaldati vastuvõetud otsused. (Kindral)kuberner kinnitas otsused need avaldati patendina. Talupojad said seadustest teada kirikus. Loodi Maanõunike Kolleegiumid, mis käisid koos Maapäeva vahelisel ajal. MK tegutses kuberneri juures, aidates kuberneril antud alasid valitseda. Kuias maanõunikuks sai? Oli eluaegne. Esimesed maanõunikud valiti, hiljem hakati neid juurde
märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus. Kõige enam pooldajaid oli sotsialistlikel parteidel 3) valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim 4) eestlaste kätte läks võim maakonna- ja linnavalitsustes 5) hakati looma rahvusväeosasid 6) mindi üle eestikeelsele asjaajamisele 7) I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu II Enamlased võimul oktoober 1917 - veebruar 1918 Taust: 26
ja foogtkonnad, mida juhtisid komtuurid ja foogtid. Seisused Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond, s.t. et rahvastiku enamuse moodustasid talupojad. Keskaja ühiskond oli ka seisuslik ühiskond: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud e. aadel III seisus talupojad Eesti ühiskond lõhenes keskajal kaheks: 1) saksakeelne ülemkiht 2) eestikeelne maarahvas Maapäev Põhiprobleemiks Vana-Liivimaal Liivi ordumeistri ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised Alguse said 1420.aastatel Kes olid Vana-Liivimaal maaisandateks? Maapäevad toimusid Volmaris (Valmieras) ja Valgas Kokkukutsujateks Liivi ordumeister või Riia peapiiskop Esindatud 4 kuuriat ehk seisuslikku gruppi: 1) vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga 2) ordumeister oma alluvatega 3) vasallkonnad 4) linnad Arutati: 1) tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi
5) teede ja sildade korrashoidki kuulus nende kohustuste alla. 3. Rüütelkonnad. Kõrvuti Rootsi võimu poolt ametisse nimetatud riigiametnikega teostasid võimu ka Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad. Rüütelkonnad koondasid aadlikke, kaitsesid nende huve ja lahendasid kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonna kõrgeim organ, mis kogunes kolme aasta tagant oli Maapäev. Maapäevadel valiti ka kõige lugupeetavamate aadlike hulgast maanõunikud, kes ajasid rüütelkonna asju maapäevade vaheaegadel. (Reeglina oli neid 12 ja uusi valiti enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast.) Nende ülesandeks oli Maapäevade vaheaegadel tegeleda kõige tähtsamate küsimustega. Teised isikud, kes tegelesid Maapäevade vaheaegadel igapäevasemate asjadega, olid rüütelkonnapealik Eestimaal ja maamarssal Liivimaal. 4
Karistus 30 vitsa või kepihoopi. Talupeog võis kohtusse kaevata. 12.Pearaharahutused 1784.a-Põhjus-asehaluskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist,talupoeg ei läinud enam tööle. Tagajärg-mõisatesse lähetati sõjaväeosad, puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel nt.Puuaiasõda. 13.Rahvaharidus-tingimused olid halvad.1765.a võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse, mis nägi ette, et kool tuleb rajada igasse suuremasse mõisa. õpetajate puudus puudusid hooned puudusid õppematerjalid 14.Pietism-Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist.Aitasid õpetajad kirikut kiiremini üle saada Põhjasõja järgsetest madalseisusest.(Piibli tõlge).Maarahvas. Hernhuutlus-propageerisid usuvabadust alandlikust ja kõlbsust,aga ka võrdsust ja vendlust
Teatavad muutused toimusid, kui võimule sai Katerariina, kes oli võimul 1762-1796. 1765. Aastal lm Brown, parandada talupoegade olukorda (Kateriina tahtis nii). Lm rk oli sellele nõudmisele igati vastu. Rk arvas, et keskvõim on oma piire ületanud ( Lm siseasjadesse sekkunud). Brown andis teada, et kui seadusi vastu ei võeta, Kateriina kehtestab jõuga. Maapäev otsustas vastu võtta (retsessi), see avaldati kindralkubermang oma Browni patendina (positiivne määrused). Liivima majandusreglemendiga sarnases. Seal oli: Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Mõisakoormistele seati ülempiirid. Talupoegadele anti õigus oma ülejääke vabalt turustada kui mõisakoormised olid täidetud. Kodukariõigust piirati 30 pitsahoobini. Talupoeg sai õiguse nendest seadustest mitte kinnipidajaid kohtusse kaevata. See kehtis ainult Liivimaa kubermangus ja Ek ei kehtinud, kontroll seaduse täitmise üle oli nõrk. Katerariina 2. aega jäi ka asehaldusaeg 1783-1796. Siins...
2.4. rõugete vastase kaitsepookimise alustamine Eestis 3. Põltsamaa pastor August Wilhelm HUPEL(1737-1804) 3.1. literaat 3.2. ,,Topograafilise teateid Eesti-ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi" 3.3. koos Peter Wildega andis põltsamaal välja esimest eesti keelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." RAHVAHARIDUS 1. Halvenenud tingimused edendamiseks 1.1 napilt koole, õpetajaks kiriku köster, õpetas kiriku palveid koos veerides 2. 1765. Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava 2.1. nägi ette koolide rajamist ka suurematesse mõisatesse 2.1.1. ei võetud tõsiselt aadlike poolt ning ei rakendatud LUGEMISVARA 1. 18.saj. Teisel poolel hakkas levima ilmalik kirjandus laiemalt 2. MAARAHVA KALENDER ilmus 1731 3. Friedrick Gustav ARVELIUSe ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat" 1782 3.1. kiideti talurahva alandlikku meelt, õhutati kuulekust mõisnikule 4
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetun...
Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni 17.sajandi algul nurjus Rootsistamispoliitika. Koos mõisate erakätesse minekuga kehtestati nõrgenenud sunnismaisus, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. See aga tähendas pärisorjastamist. Kuigi Karl XI tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, lükkas maapäev selle üksmeelselt tagasi. Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele.
Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni 17.sajandi algul nurjus Rootsistamispoliitika. Koos mõisate erakätesse minekuga kehtestati nõrgenenud sunnismaisus, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. See aga tähendas pärisorjastamist. Kuigi Karl XI tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, lükkas maapäev selle üksmeelselt tagasi. Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele.
Alles sajandi teisel poolel 26. septembril Kuressaare ja 10. oktoobril Tallinna. Balti aadelkond sõlmis PIETISMI peamine eesmärk oli uuenenud inimene. Inimene pidi uuenema hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama. Venemaaga KAPITULATSIOONILEPING, mis säilitasid nende eesõigused. läbi intensiivse suhte Jeesusega. Pietismile on omane individuaalsus ning 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse Põhjasõja lõpetas 10. septembril 1721 sõlmitud UUSIKAUPUNKI rahu. teadmine inimliku eksistentsi raskusest ja lõhestatusest. RATSIONALISM kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid Rootsi loovutas sellega Ingerimaa, Liivimaa kubermangu, Eestimaa tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult koolide loomisega kehvemad lood
Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes. meespäev - Harju-Viru vasallide koosolekud. linnadepäev - Liivimaa linnade koosolekud. maapäev - Liivimaa seisuste koosolek. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne. Koos käis 4 seisust: 1) vaimulikud, 2) orduametnikud, 3) vasallid, 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Esimene Maapäev kutsuti kokku 15.sajandi I poolel (1421) ja neid peeti kas Valgas või Volmaris (nüüd Valmiera) raad e magistraad - linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu (saksa k. Rat - nõukogu). bürgermeister - rae juhatuse liikme nimetus. sündik - linnajurist linnafoogt - maahärra esindaja linna rae juures. gild - kaupmeeste või tsunftide ühendus. Kaupmeeste ühendustest on tuntud on Tallinnas tegutsenud Suurgild ja vallalisi kaupmehi ühendanud Mustpeade Vennaskond
ploretariaadi (töölisklassi) diktatuur, vägivallaga Sotsialistlik Venemaa. Lubavad rahvale rahu, luba ja maad. Kevad 1917 Eestis *Eestini jõuavad revolutsiooni mõjud märtsis *30. Märts 1917 autonoomia õigus ennast ise valitseda mingi teise riigi koosseisus -Eesti alad liidetakse rahvuskumbermanguks -Kubermangukomissaar Jaan Poska (endine Tallinna linnapea) -Valitakse esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu (Kutsuti ka Maapäev, 62 saadikut, täidesaatev võim) TULEMUSED *Aktiviseerub parteide loomine *Maakonna- ja linnavalitsused *Eestikeelne asjaajamine 1917 suvi Venemaal *Ajutise Valitsuse etteotsa tõuseb Kerenski. *Laur Kornikov üritab teha riigipööret, Kerenski surub selle maha *Enamlaste mõjuvõim riigis hakkab kasvama Enamlased *Juht Vladimir Iljits Lenin 1870-1924 *Nimi-1903 VSDTP II kongressil said marksistid partei keskorgani valimisel häälteenamuse, sellest tuleneb ka nimi. Märksõnad
KT (10 kl.) 1.Aastaajad: 1208-Ristisõdijate retked jõudsid eesti pinnale. 1210-Ümera lahing 1217 Kevad- Ugalased ja sakslased korraldasid sõjakäigu venemaale (Otepää edukas piiramine) 1217 Sügis- Madisepäeva lahing (eestlaste allajäämine) 1219-taani ja Saksa omavaheline sõda. 1224-Tartu langemine 1227-Saarema lahing ( Saaremaa alistus ja lasi ennast ristida) 1343-1345- Jüriöö ülestõus .(pöide ordulinnuse piiramine) 1421-Esimene Liivimaa maapäev. 1523-Reformatsioon jõudis eestisse. 1535-esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli katekismus. 2.Piiskop Albert Üksküla Piiskop. Tema eesmärk oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks Piiskop. Pühendus täielikult Neitsi Maarjale. 1201-alustas Riia linna ehitamist. Püüdis luua sõjameeste-vasallide kihti. 3.Lembitu- Sakala vanem. Hakkas vägesid koondama Riia linna ründamiseks. Lahing toimus 1217. Madisepäeval, viljandi lähedal
Linda Lapp Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 01.12.2010 Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 1. Aeg: 17.-18. Sajand 1.1. Eesti alal umbes 1000 mõisat. 1.2. Omasid Aadlikud, suuremad linnad, rüütelkonnad. 2. Era- ehk rüütlimõisad 2.1. Eestis kõige arvukamalt. 2.2. Kuulusid baltisaksa mõisnikele. 3. Riigi- ehk kroonumõisad 3.1. Eestis arvukuse kohalt teised. 3.2. Riik rentis riigiteenistuses olevatele aadlikele. 4. Kirikumõisad ehk pastoraadid 4.1. Eestis arvukuselt kolmandad. 4.2. Väiksemad kui rüütli- ja kroonumõisad. 4.3. Andsid elatist kirikuõpetajatele. 5. Majandamine 5.1. Teraviljaeksport 5.1.1. Kahekordistus varauusajal. 5.1.2. Baltimaad "Rootsi viljaait" 5.1.3. Peamiselt talirukis ja oder, vähem kaera ja nisu. 5.2. Viinap...
Kuidas sai võimalikuks Eesti omariikluse saavutamine? Igal riigil ja rahvusel on rääkida oma lugu ja nii ka meil. Oma ajaloo jooksul oleme olnud erinevate riikide okupatsioonide all, kuid ometi 1918. aastal õnnestus meil iseseisvaks riigiks saada. Kuid mis olid selle eeldused ning kuidas see juhtus? I Maailmasõja eel ja käigus kujunesid välja kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised eeldused Eesti iseseisvumiseks. Kultuurilisteks eeldusteks olid ühtlane kirjakeel, raamatute ja ajakirjanduse laialdane levik, samuti kirjaoskuse tase, mis tollal oli rahvastikus koguni 97%-il. Meil oli oma rahvuslik haritlaskond, kes organiseeris igasugu seltside ja ühistute tegevusi. See kõik oli äärmiselt vajalik, suurendamaks rahva eneseteadvust ning hoidmaks inimestes usku ja lootust, olla midagi enamat kui lihtsalt üks väike osa Venemaast. Vähem tähtsad polnud ka majanduslikud eeldused. Kujunesid välja tööliste ...
• Eestlased Jüriöö ülestõus 1343-1345. Sündmuste käik • 23. apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal • Ülestõus Läänemaal • 4. mai kohtumine Paides • 11. mai Kanavere lahing • 14. mai Sõjamäe lahing • 24. juuli ülestõus Saaremaal • 1344 sakslased Saaremaal • 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine Sisesuhted pärast Jüriööd • 1346 Taani müüb oma valdused • 1396 kodusõda, ordu vallutab Tartu • 1397 Danzigi kongress • 1421 maapäev Välissuhted pärast Jüriööd • 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi • 1481 Moskva rüüsteretk • 1492 Ivangorod • 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis • 1502 Smolina lahing • 1503 vaherahu Maa läänistamine • Lääniisandad – Saksamaalt – Taanist – eesti päritolu • Linnused – vakusepidu – eramõisad – kirikumõisad • 14. saj mõisnikule kogu võimutäius – rüütelkonnad Talupoegade olukord 13.- 14. saj • keelati
4. Vaimuelu - 1632.a. asutati 4. Talurahvas olid pärisorjad, 4. Vaimuelu - Tartu Ülikool Tartu Ülikool. pidid maksma koormisi suleti. 5. Talupoegade jaoks oli (teoorjus). 5. Aadlikud omasid poliitilisi ja rohkem õigusi, nad võisid 5. Ka Vene ajal säi püsima majanduslikke eesõigusi ja aadlike peale kaevata (see saksa keel, rüütelkonnad, eestlaste õigusi suruti alla. puudutas ainult maapäev, luteri usk (muidu kroonumõisaid). valitses Venemaal Vene õigeusk).
haritlaskonna kujunemine). Vastused: 1. Balti erikordBalti kubermangude (Eestimaa, Liivimaa Saaremaa ja Kuramaa) laialdane omavalitsus Vene tsaaririigi koosseisus 18.19.sajand. 1.1. Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses, tema võim oli ebakindel ja valitses oht provintside langemiseks Rootsi võimu alla. Seetõttu oli vajalik Vene riigile baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. 1.2. Baltisakslaste laialdane omavalitsus. Nende seisusliku omavalitsuse tähtsaim organ oli maapäev, kuhu kuulusid aadlikud. Aadlike võim oli piiramatu. Kubermangude etteotsa nimetati ühine asehaldur. 2. Pärast Põhjasõda oli puudus kirikuõpetajatest, kirik ise sõltus rüütelkondadest. Hakkasid levima uued usuvoolud: pietism ja ratsionalism. Eestisse jõudis ka vennasteliikumine, mis lähendas rahvale usku ja tõstis talurahva eneseteadvust. Ilmus Piibli eestikeelne tõlge (A.T.Helle) 2.1. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
