Venemaa kodusõda 1918-1922 Osapooled:vene valged(ajutise valitsuse pooldajad) ja punased (enamlased, juht Lenin) Põhjused:Paljud piirkonnad ja poliitiliste suundade esindajad ei pooldanud enamlaste võimu venem. Enam.eelised:Hästi tegutsev Punaarmee; Enamus tööstuspiirkonnad ja raudteede ristumis punkit; Sõjategevus valgetel halb. Tulemus:Enamlaste võit ja võimu haaramine Vene impeeriumis; Pandi alus dotalitaarsele riigile; Romanovite dünastia tapeti; Palju hukkunuid. Eesti iseseisvumine 1721-24.02.1918 Eeldused:Vene impeeriumi kokkuvarisemine; Olemas oma haritlaskond; Majanduslikud eeldused; Võimu vaakum. Veeb.rev(1917): Eestis valiti ajutise valitsuse esindajaks J.Poska; Nõuti venelt Eesti autonoomiat (sõltumatust) märtsis 1917 Eestil autonoomia(asjajamiskeel eesti keel, eesti moodustas ühe haldusüksuse) Okt.rev: Enamlased haarasin Tallinnas V.Kingissepa juhtimisel võimu; Võeti vastu otsus taotleda Eesti iseseisvust. Väljakuul.18.02.19...
Poliitiline areng 1917. a. suvel 1905 a loodud Eesti Rahvameelne Eduerakond J. Tõnissoni juhtimisel korraldas end ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille taga seisid talupojad, linnakodanlus ja intelligents. Talurahva ühendusena kujunes välja Eesti Maarahva Liit ning linna keskkihti ja ametnikkonda koondav Eesti Tööerakond. Lisaks neile oli veel mitu sotsialistlikku parteid: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Juuli algul tuli kokku Maapäev. Valiti Maavalitsus, mille eesotsa asus Jaan Raamot. Rahvuskongressil püstitati uus siht taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust Vene riigi koosseisus. Sõjasündmused Augustis vallutasid Saksa väed Riia ning Septembri lõpus jõudis sõda Eestisse. Sakslased hõivasid 8. oktoobriks kogu Lääne-Eesti saarestiku. Venemaa sõjalise ebaeduga kaasnes enamlaste populaarsuse kasv. Nad avaldasid survet sotsialistlikele
eramaadeks ja riigimaadeks. Riigimaad jagunesid staaroskondadeks ( millede eesotsas seisid kuninga poolt nimetatud staarostid ). Eesti alale jäi 9 staarostkonda. - Staarostkonnad jagunesid riigimõisateks. Kuna viimased olid väga suured, siis jaotati neid ka väiksemateks allüksusteks: kubjas- ehk vardjaskondadeks. - Riigimaid valitsesid/haldasid staarostid; eramõisaid aadlikud ( kelle esindusorganiks oli maapäev ). - Alade selline haldusjaotus jäi püsima kuni nende üleminekuni Rootsile vastavalt Altmargi rahule 1629.a. - Lugege Poola aegsest haldusjaotuset ka õpik lk.100. B) Taani valdused Saaremaal: - Taani valduseid Saaremaal võib jagada kaheks: aadlile kuuluv eramaa ja riigimaad. - Kohaliku aadli omavalitsuse - Saaremaa Rüütelkonna mõju vähendati, kuna Saaremaal viidi läbi reduktsioon ( ehk eramõisate osaline riigistamine ) ja eramõisate osakaal vähenes 1/3-ni.
Venemaa raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks, autonoomseks kubermanguks. Eestlaste maa ühendati esmakordselt ajaloos ühelks administraatiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks keskusega Tallinnas ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamis keel oli eesti keel. Vene ametnike vallandamine; Maapäev ja poliitiline areng; valimised toimusid mai lõppus ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteidele nagu esserid ,vähemlased, ja nn. Radikaalsotsialistid. Maapäev moodustas maavalitsuse , mille etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem K.Päts.Maapäeva kokkuastumise ja maavalitsuse moodustamisega oli autonoomia sisuliselt kätte võidetud. Enamlaste riigipööre; 1917 aasta oktoobris otsustasid vene enamlased Vladimir Uljanovi pealekäimisel Ajutise Valitsuse kukutada; lenin arvates tuli mõnes paigas enne riigipööret hõivata raudteejaamad,telgraaf jm. Kui petrogradis võeti võim ära tehti seda ka eestis. 37
aastal. 1) Saksa vägede pealetung, enamlased lahkuvad Eestist (veebruar) 2) Eesti kuulutatakse iseseisvaks 24.II (päästekomitee) 3) Saksa väed hõivavad Tallinna 25.veeb. 4) Eesti valitsus alustab tööd 11.nov. 5) Algab vabadussõda Pane kirja sündmused, mis toimusid Eestis 1917. aastal. 1) Vene tsaar loobub troonist 15.märts 2) Eesti sõjaväelaste demonstratsioon Petrogradis aprillis 3) Eesti saab autonoomia 12.aprill 4) Hakkab tööle maapäev suvel 5) Enamlaste võimule tulek, maapäev keelatakse
Ajalugu Mõisted: Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Isikud: Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välis...
See oli kõige olulisem, kuna siis hakati taotlema demokraatiat ja kodanikuõigusi, ka omavalitsust ja autonoomiat. 4. Too välja oktoobripöörde muudatused Eesti jaoks. 4. Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt. 5. Too välja 1917.aasta revolutsiooni tulemusel saavutatud tulemused Eesti jaoks. 5. Moodustati valitsus. Loodi esimene rahvusväeosa Esimene Eesti Polk. Maapäev korraldas valimised. Mindi üle eesti keelele. 6. Kuids on seotud Vladimir Lenin Oktoobripöördega ? 6. Oktoobripöörde idee alguseks on loetud Lenini poolt avaldatud Aprilliteese. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Soov oli saada võim täielikult endi kätte. 1917.aasta veebruaris kasvab Venemaal ühiskonna rahulolematus üleriigiliseks streigiks. Rahvahulgad nõuavad sõjast väljaastumist ja keisrivõimu kukutamist. Sellest ajendatuna
Ee s ti Vabariig i s ünd Autor: Sten Lepamaa Väljaspool Eestit aastal 1917 · Käimas oli I Maailmasõda. · Venemaal oli kukutatud tsaar Nicolai II. · Lenin tuli kommunistitega võimule, kes tahtsid ka Eestit omale võtta. · Ameerika Ühendriigid ja Brasiilia kuulutasid Saksamaale sõja. · Soome maapäev kuulutas Soome iseseisvaks. Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 1. märts Tallinnas üldstreik. · 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks. · 23. mai Maapäeva valimised. · 2. juuli Tallinnas "Estonias" Maa- asemike kongress ehk rahvakongress. · 29. september 8. oktoober sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. EESTI AASTATEL 1917-1918 Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal
· The rebellion on the island of Oesel lasted two years Estonian Declaration of Independence · Estonian Declaration of Independence, also known as the Manifesto to the Peoples of Estonia is the founding act of the Republic of Estonia from 1918. It is celebrated on 24 February, the National Day or Independence Day of Estonia. · The declaration was drafted by the Salvation Committee of the Estonian National Council, Maapäev, and approved by the elders of the Maapäev. Originally intended to be proclaimed on 21 February 1918, the proclamation was delayed until the evening of 23 February, when the manifesto was printed and read out aloud publicly in Pärnu. On the next day, 24 February, the manifesto was printed and distributed in the capital, Tallinn. MORE · 1991 Collapse of the Soviet Union: Estonia declares its independence from the Soviet Union.
Eestis kujunes välja kaksikvõim. Seda teostasid Ajutise Valitsuse poolt ametise määratud kubermangukomissarid ning Tööliste ja Soldatite Saadikute nõukogud. Autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus muutus esmatähtsaks. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestima kubermangu valitsemise ajutise korra kohta loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Nüüd kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamisekeeleks kuulutati eesti keel, valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. Tekkis esimene konfliktiallikas: tagandatud vene ametnkel oli kaebusi eestlaste separatismi kohta. Tallinna ja Petrogradi suhted halvenesid. Pingeallikaks olid ka vene soldatid, kuna Vene sõjaväe demoraliseerumine jätkus, siis kerkis taas
1909. aastal määrati talle 9-kuuline vanglakaristus. 25. märtsil 1911 tuli K. Päts vaba mehena tagasi Tallinna. Ta hakkas kohe toimetama uut ajalehte nimega "Tallinna Teataja". 1917 moodustati rahvaesindus "Maapäev" ning moodustati täidesaatev organ "Maavalitsus". K. Päts astus Eesti Maarahva Liitu, ta valiti Maavalitsuse esimeheks. Kui enamlased võimule tulid, läks Päts põranda alla. 28. novembril 1917 kuulutas Eesti Maapäev ennast Eestimaa kõrgeima võimu kandjaks. Moodustati kolmeliikmeline "Eesti Päästekomitee". Komitee liikmed olid Konstanin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. 24. veebruaril 1918 kuulutas K. Päts välja Eesti Vabariigi. Parteiline tegevus K. Päts oli riigivanem viies valitsuses enne 1934. aastat. 24. jaanuaril 1934. aastal hakkas kehtima uus põhiseadus, mis andis riigivanemale suure võimu. Seda uut põhiseadust kasutaski K
Kõrgeimaks võimuorganiks oli enamlastel ESRK (Eestimaa sõjarevolutsiooni komitee), mille täidesaatev organ oli ENTK (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee), selle eesotsas seisis Jaan Anvelt. Lühikese ajaga võtsid enamlased võimu üle nii kohalikul kui ka kõrgemal tasandil. Majanduses alustati natsionaliseerimist, mõisnikelt konfiskeeriti maa ja kuulutati riigi omandiks, ka pangad, tööstusettevõtted, hotellid jms riigistati. Taga hakati kiusama poliitilisi vastaseid, laiali saadeti ka Maapäev ja lõpuks katkestati ka Asutava Kogu valimised. Enamlaste peamine eesmärk oli Eesti jätmine Nõukogude Venemaa külge. 3. Iseseisvuse välja kuulutamiseks olid vajalikud: 1. Iseseisvus tuli välja kuulutada kõrgemal tasandil. 2. Välja tuli kuulutada ka Asutava Kogu valimised, et töötada välja põhiseadus. Tol ajal polnud kumbki eeldus reaalselt teostatav. 15. novembril kogunesid Maapäeva saadikud Toompea lossi ja kuulutasid Maapäeva kõrgeima võimu kandjaks
Bartholomeus Hoeneke ,,Liivimaa noorem riimkroonika" saab infot jüriöö ülestõusu kohta. Taani hindamisraamat saab infot Taani kuninga poolt läänistatud maadest/läänivaldustest, nt on seal kirjas, et 1241 oli Taani kuningal 115 vasalli Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 3. Vana-Liivimaa haldusjaotus, pärast ristisõda ja pärast Jüriöö ülestõusu (riigid ja maaisandad). Maapäev (millal ja milleks hakkas koos käima, millised seisused sinna kuulusid) Haldusjaotus pärast ristisõda: Haldusjaotus pärast jüriöö ülestõusu: 3 feodaalriiki Tartu piiskopkond (Tartu piiskop), Saare-Lääne piiskopkond (Saare-Lääne piiskop) ja Liivi orduriik (ordumeister). Maapäev hakkas koos käima alates 1420. aastatest, sest Läänemere piirkonnas muutus jõudude tasakaal ning välisohu suurenemine sundis liivimaalasi
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond ...
- Vestfaali rahuleping (rootsi sai enda kontrolli alla oderi, elbe ja weseri jõgede suudmed) c) 17 saj I poolel oli rootsist kujunenud suurriik, mis omandas juhtiva koha kogu põhja-euroopas: läänemerest oli saanud rootsi sisemeri; rootsile kuulus eesti- ja liivimaa; lõpu rootsi riigi ajastule tegi kaotus põhjasõjas (1700-1721) 2. Rootsi keskvõim ja baltisaksa aadel a) Kaks kubermangu: eestimaa ja liivimaa b) Rüütelkonnad: maapäev ja 12 maanõunikku c) Kohtuvõim: gustav II adolf kaotas mõisakohtud ja kõrgeim kohtuvõim läks riiklikele kohtutele. Eestimaa Liivimaa ADRA-KOHTUNIKUD Kohalik politseivõim (kohalike SILLA- mõisnike hulgast) KOHTUNIKUD
1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1686 Ilmub Forseliuse koostatud aabits 1686 Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 Forselius hukkub Läänemere sügistormis 1688 Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse 1690-ndad Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt 1690 Tartu Ülikool taasavatakse 1693 Johan Hornung avaldab ladinakeelse eesti keele grammatika 1694 Patkul ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega.
piirkonnaks, talude päriseksostmine-talupojad oma maa peremehed Poliitilised: 1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule, erakonnad-eest lastest poliitikud, Kestriikide ja Antanti vahel puhkenud maailmasõda 2. Milles seisnes Eesti autonoomia 1917? Miks me võime 1917. aastat pidada Eesti iseseisvumise alguseks? · Kogu eesti ala liidesti üheks rahvuslikuks kubermanguks · Eesti saab I korda rahavesinduse Maapäev · Eesti keelne asjaajamine, õppekeel · Erakondade loomine · Miilitsa loomine · Rahvusväelaste loomine I eesti polk 3. Kuidas puudutasid I MS sündmused Eestit? Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Sõja mõju Eestile: Majandus- tööjõu puudus, toorainepuudus , tootmise langus põllumajanduses kui ka tööstuses, hinnad tõusid, kiire inflatsioon 4
sept Saksa dessant Saaremaale 23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis 3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim 2. märts – rahutused Tallinnas 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, J. Anvelt, V. Kingissepp ◦ nõukogud, üheparteiline diktatuur, arreteerimised
Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ja Saaremaa=Liivimaa kubermang, kindralkuberner asus Riias: *Võnnu mk, *Tartumaa, *Pärnumaa, *Riia mk., *Saaremaa. Maariik ehk Landerstad Eestimaa ja Liivimaa aadlike laialdaste õigustega omavalitsus, mis säilis ka Venemaa ülemvõimu ajal ja likvideeriti lõplikult alles EV poolt. Maanõunike kolleegium Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonnad ehk omavalitsused kõrgeim kohus: *Eestimaa, *Liivimaa, *Saaremaa rüütelkonnad Maapäev Aadlike üldkogu, 1583-Pljussa rahu Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. 1629 Altmargi rahu Lõuna-Eesti Rootsile, 1685 Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile. 1660 Olivia rahu Poola ja Rootsi vahel, Rootsile läheb Ruhnu saar. 1661 Kärde rahu, Lõpetab Rootsi ja Venemaa vahelise sõja, venelased tunnistavad Rootsi vallutusi Baltikumis, aga Setumaa jääb venelastele. Reduktsioon Rootsi võtab endiseid riigimaid osaliselt tagasi.
OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE 1917.a Demokraatliku Venemaa osa Vabadussõda 28.nov.1918-3.jaan.1920 Riigielu Jaan Poska kubermangukomissar Iseseisvumine 30.01.1919 Paju × korraldamine 1917-1918.a. 30. märts 1917.a Autonoomiaseadus (Venemaalt) 15.nov.1917. Eesti Kaitseliit ETK Asutav Kogu M...
Revolutsionääride Partei. Need erakonnad võitlesid enamlastega eestlaste huvide eest. 6. 26. märtsil 1917. aastal korraldati Petrogradis eestlaste demonstratsioon, kus osales umbes 40 000 inimest, sh. 12 000 täies relvastuses sõjaväelast. Kolonnides kanti revolutsiooni punalippude kõrval sinimustvalgeid rahvuslippe. See näitas Vene valitsusele eestlaste sihikindlust. 7. 1917. aastal valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim. Eestlaste kätte läks võim maakonna- ja linnavalitsustes. 8. 1917. aastal liideti Eesti ala üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska. See muutis rahva ühtsemaks. 9. 1918.aasta veebruaris alustasid sakslased rindel üldpealetungiga. Nõukogude Venemaa oli
Forselius Harju-Madise ja Risti rootslase pastori poeg. Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõ...
võib tuua, et vene kord pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid eneseteostuse võimalusi, kuna baltisaksa eriõigusi oli märgatavalt kärbitud. Nii oli neil võimalus saada valituks linnavolikogudesse ja koguni linnavalitsust enda kätte haarata, mis õnnestuski esimesena Valgas. Ka asjaajamine vallavalitsustes, mis olid endiselt eestlaste käes, jäi töökeeleks eesti keel. Eesti Vabariigi väljakuulutamisega seoses omas suurt tähtsust Maapäev, kuhu kuulusid Eesti rahvuslikult meelestatud poliitikud ning mida on peetud ka Eesti omariikluse algatuseks. Ka kolmeliikmeline Eestimaa Päästmise Komitee omas suurt rolli, mille kätte anti peale sakslaste pealtungi kõrgeim võim kuni olude normaliseerumiseni. Võimudevahetust ära kasutades otsustati välja kuulutada Eesti iseseisvus. Oluline on ka Eesti Vabariigi esimene välisesindus, kellel õnnestus saavutada Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia de facto tunnustus Eestile ja
Vana-Liivimaa maavaldused Riia peapiiskopkond, Saksa ordu alad, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani valdused Vana Liivimaa Hierarhia -- Lundi peapiiskop Tallinna piiskop Rooma paavst Riia Peapiiskop(kõrgeim võimukandja Liivimaal) TRTmaa piiskop saare Lääne piiskop Kuramaa piiskop Kuidas mõjutas seotus paavstiga Vana liivimaa maaisandate omavahelisi suhteid? - Ordu ja piiskopid püüdsid oma huve kaitsta Seisused õiguslikud ja sotsiaalselt piiritletud inimrühmad, mille liikmeskond oli suletud, õigused ja kohustused pärilikud Eramõis feodaali maavaldus koos selle juurde kuuluvate hoonete ja elanikega Lääne valdus maahärralt vasallile teenistuse eest kasutamiseks antud maa-ala Millised olid läänimehe õigused oma valdustes? Õigus koguda kümniseid, makse ja õigus pidada oma valduses kohut Senjööri kohustus kohustus lääni anda Vasalli kohustuse...
Märt Avandi Märt Avandi 26. 02. 1981 • 2004–2006 Rakvere teatris • 2006–2008 Endla teatris • 2009–2014 Draamateatris • 1999 - Rapla ühisgümnaasium • 2004 - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool Liis-Katrin Avandi Poeg Herman Rollid Eesti Draamateatris • 2002: "Suur kosjasõit" – Lõoke • 2002: "Liilia" – Liilia • 2004: "Asjade seis" • 2008: "Pikk päevatee kaob öösse" – Edmund Tyrone • 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" – Asaf Saharov • 2009: "Sinul on meretäis hirmu" – Rivo • 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" – Ivanov, Siegfried • 2011: "Võlanõudjad" – Lancelot Gobbo • 2011: "Saatuse heidikute kuu" – Jim Tyrone • 2011: "Kuni inglid sekkuvad" – Aleksander Rollid mujal • 2004: "Valgelaev ja taevakäijad" – osaline (Albu suvelavastus) • 2005: "Misjonärid" – Rahutuvi (Rakvere teater) • 2005: "Inimese teekond" – osaline (NO99) ...
Eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks ja eestikeelne kooliharidus. Oktoobrirevolutsioon: Nõukogude Venemaa (kuni 1991), kukutati Ajutine Valitsus ja asemele tuli Rahva Kommissaaride Nõukogu ja Lenin. Lõpetati turumajandus, asemele sotsialism. Ei ole eramajandust, kõik riigi oma. Eestlastele see ei meeldinud. Sotsialismis ainult üks partei ja ainult üks isik, keda valida saab. Pole kodanikuõigust võidakse teha inimestega mida tahes, vangistada, tappa jne. 15nov üritab Maapäev kuulutada välja iseseisvust, aga saadetakse polsevite poolt laiali. 1918 Päästekomitee, iseseisvusmanifest. 24.02.1918 kuulutatakse välja iseseisvus. Venemaa läks üle Euroopa kalendile, mis tähendas, et 2 nädalat kustutati vahelt ära 1veebr-> 14 veebr. Venelased olid juba läinud ja sakslased polnud veel jõudnud. 25veebr tuleb juba saksa okupatsioon ja on kuni 11nov. Vabadussõda 1918-1920 Venemaal oli diktatuur. Eesti tahtis iseseisvust. Lenin läks
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim. Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks
Eesti Polk. (www.htg.tartu.ee) 1917. a-l kujunesid välja mitmed Eesti poliitilised erakonnad. J. Tõnissoni Eduerakond sai endale uue nime: Eesti Demokraatlik Erakond. Eraldi asus tegutsema Eesti Maarahva Liit, mis varem koosnes Eduerakonna dissidentidest. (Raud 1991: 90) Uute parteidena kujunesid veel ka Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks Eestis. Täidesaatva organina valis Maapäev Maavalitsuse, mille etteotsa asus Jaan Raamat. Hiljem asendas teda Konstantin Päts. (www.htg.tartu.ee) Septembri lõpupäevil jõudis sõda Eesti pinnale. Sakslased hõivasid Saaremaa ja 8. oktoobriks kogu Lääne- Eesti saarestiku. Muhu saare lahingutes kandis suuri kaotusi 1. Eesti Polk. Venemaa sõjalise ebaeduga kaasnes enamlaste populaarsuse järsk kasv ning Eestis paiknevate
Eesti poliitikute peamine eesmärk oli Eesti ala ühendamine üheks kubermanguks ja autonoomia saavutamine. 26. märtsil toimus Petrogradis eestlaste meeleavaldus. 30. märtsil anti välja Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega nähti ette Eestimaa kubermangu ühendamine ja valimiste kaudu Ajutise Maanõukogu valimine. Mai lõpus valiti Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev, mis oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Suvel loodi ka Rahvusväeosa. Autonoomia saavutamise järel: - muudeti asjaajamine eestikeelseks - vene ametnikud asendati eestlastega - valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele Eesti iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918. 3. märtsil oli kogu Eesti Saksa okupatsiooni all ning võim läks saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Rahvuslike erakondade
Talupoega peeti mõisniku isiklikuks omandiks pärisorjaks. Rootsi võimud üritasid lähendada eesti talupoegade õiguslikku seisundit Rootsi talupoegade omale. Mõisad läksid erakätesse, taaskehtestati sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnes talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse sõltuvusse. Kuningas Karl XI kavatses kroonumaadel pärisorjuse kaotada ja vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad. Maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal avaldatud Liivimaa majandusreglemendis, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisatele. Taluperemeeste karistamine keelati, keelatud oli talupoegade võõrandamine maast lahus. Fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata
a. Prts. Venemaa pole üldse valmis. Eesti iseseisvumine -Veebruari revolutsioon, 1917, tsaar loobustroonist, võim ajutisel valitsusel-Eestimaa kubermang komisaar Jaan Poska, 30.märts1917 autonoomiaseadus, Üks rahvus-Kubermang(liivimaa põhjaosa), Asjaajamis Keel eesti keel, rahvusväeosade loomine, Autonoomia e. omavalitsus. -Enamlik riigipööre Venenmaal, 1917, võim nõukogude valitsusel Eesotsas Lenin-Kubermangu komissaar Poska tagandamuine, Võim Eestimaa Nõukogude täitevkomiteel, Maapäev Kuulutab end kõrgeimaks võimuks,Enamlased saaadavad Maapäeva laiali, Maapäeva juhatus käis salaja koos Kommunislik diktatuur. -Sks vägede üldpealetung idarindel, 1918. veebruar, sissetung Eesti mandrile, Vene armee taganemine eestis-Maapäeva Juhatus moodustab päästekomitee, Koostati iseseisvusmanifest, 24.02.1918 Päästekomitee kuulutas välja EV ja Moodust Eesti ajutise valitsuse, Sks väed tallinnas, Toiduainete ja kütte väljavedu Sks, Sks okupatsioon
korraldama nõiaprotsesse,mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liiked.17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks.1642. aastal leidis aset Pühajõe mäss.Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad,aga kohalik pastor pidi tõdema,et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast."Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu pühiseisikohtadest ,et inimene peab oskama piiblit lugeda.1687. aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool.Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepanuväärselt kõrge. 2)Venestamine 19. sajandil. Aleksander III võimuletulekuga sai eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine.Ametlikus asjaajamises mindi lõplikult üle vene keelele.Kubermanguasutustese suunati tööle venekeelsed ametnikud ning igati toetati õigeusukiriku tegevust.Eriti aktiivselt levitas
KONTROLLTÖÖ 11.KLASSILE Eesti keskaeg II rida 1.Selgita mõisted Hansa Liit Oli 13.-17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.Eesti handalinnad olid Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi tsunft ühe ala käsitööliste ühendus maapäev- Vana-Liivimaa erinevate seisuste ühine esinduskogu 15.-16. sajandil 2.Miks olid just sakslased linnades käsitöömeistriteks, aga mitte põliselanikud eestlased? Kuna koolides õpetati põhiliselt saksa keelt, eestlastel polnud sellist väljaõpet.Saksa meistrid ei lubanud oma tsunftidesse eestlasi. 3.Kas Jüriöö ülestõus oleks olnud eestlastele võidetav?Põhjendage oma seisukohta. Jah, oleks olnud võidetav, kui eestlastel oleks olnud suurem abivägi, ning kui Paides ei oleks tapetud neli eestlaste vanemat (Lembitu jne) 4.Kuidas mõjutas katoliiklus Eesti kultuurielu? Too 2...
Ajaperioodid 1561 1629 Kolme kuninga aeg ( ainult Lõuna Eestis ) Rootsi, Poola, Taani Eesti minek Rootsi alla * 1629 Sõlmivad omavahelises sõjas Altmarki vaherahu Poola ja Rootsi, nii läheb kogu Lõuna Eesti Rootsile. 1629 Rootsi aja algus. * 1645 Sõlmivad omavahelises sõjas vaherahu Taani ja Rootsi ning saaremaa läheb Rootsile. * Viimasena saab Rootsi Ruhnu 1660. aastal * Rootsi riik on 17. sajandil ümber Läänemere. * 17. sajandil kuulusid Rootsi alla 7 Riiki : Eesti, Läti, Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa. Haldusjaotus * Eestimaa Kubermang : ( Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa ) * Liivimaa Kubermang : ( Pärnumaa, Tartumaa, Riia maakond, Võnnu maakond + alates 1645 Saaremaa ) Riigivalitsemine * Kuigi ametlikult valitseb Rootsi kuningas, jäävad siia elama ka Saksa mõisnikud. * Nii on valitsemine jagatud kahevahel: riigivalitsuse ja a...
Liivimaa kubermangus. ▪ Sõjaväe juhtimine, ▪ riigiametnike määramine ja nende tegevuse kontroll, ▪ maksude laekumise ja raha kulutamise kontroll, ▪ vastutasid postiteenistuse, sildade ja teede korrashoiu eest. Võimuorganid • Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. ▪ Koondasid aadlikke, ▪ kaitsesid nende õigusi riigivõimu ees, ▪ lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. • Kõrgeim otsustuskogu – maapäev. • Tähtsaim juhtorgan – 12liikmeline maanõunike kolleegium. Suur reduktsioon • Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine maaisanda poolt. • Karl XI • 1680 Rootsi riigipäeva otsusega laienes reduktsioon Eesti- ja Liivimaale. • Reduktsiooni alla kuulusid vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. • Reduktsiooni alla langes Saaremaal 30%, Eestimaal 54% ja Liivimaal 4/5 maadest. • Johann Reinhold Patkul –
Märt Avandi 10.C Jaanika Orav Märt Avandist Ta on 26. veebruaril sündinud eesti näitleja. Lõpetas Rapla Ühisgümnaasiu mi 1999.aastal ja Kõrgema Lavakuntstikooli 2004. aastal. Lavarollid Endla teatris 2006: "Vargamäe kuningriik" Indrek 2006: "Liblikas ja peegel" mees 2007: "Karge meri" Eerik Lamm 2007: "Kajakas" Trigorin, Boriss Aleksejevits, kirjanik 2007: "Kangelane" Andrus Kuusk 2008: "Pomminmäng" seersant Henderson Rollid Eesti Draamateatris 2002: "Suur kosjasõit" Lõoke 2002: "Liilia" Liilia 2004: "Asjade seis" 2008: "Pikk päevatee kaob öösse " Edmund Tyrone 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" Asaf Saharov 2009: "...
Luteri kirik nõudis, et põhilised usutõed olekis igale inimesele selged. Ilma selleta ei pääsenud inimene läbi leeriest; leeritamata aga ei loetud inimest täiskasvanuks ja ta ei tohtinud abielluda. 1684. a. asutati seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, mille hingeks ja ainsaks õpetajaks oli B. G. Forselius. Ennastsalgava tööga suutis ta nelja aasta jooksul välja õpetada 160 noormeest. Forselius hukkus 1688. a. laevaõnnetuses. Tema tegevuse mõjul otsustas Maapäev 1687. a. , et igas kihelkonnas tuleb asutada kool ja palgata koolmeister. *Eestikeelne kirjasõna Eestlastel oli kaks kirjakeelt tartumurdeline lõunaeesti ja tallinnamurdeline põhjaeesti kirjakeel. Mõlemad loodi estofiilsete sakslastest pastorite poolt jumalasõna levitamise eesmärgil saksa ja ladina keele grammatikareeglite alusel. Esimese eesti grammatikaõpiku koostas H. Stahl ja see ilmus 1637. Keeleküsimustes üksmeele
maksusüsteemi *Hakati reagulaarselt korraldama hingeloendusi, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond *Talurahva seas polnud varanduslikku kihistumist Talurahva olukord Rootsi ajal: *Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus *Pärisorjus *1696.a Liivimaa majandusreglement Karl XI tahtis kroonumaadel pärisorjust kaotada ja tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäev lükkas selle tagasi. Nõnda jäi talurahva kaitse korraldamine jõusse vaid kroonumaadel. *Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud Linnad ja kaubandus: *Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga kaotasid oma õigused ja nad liideti ümbruskonna mõisatega *Suurimaks linnaks endiselt Tallinn *Linnade omavalitsus jäi püsima *Kodanikuõigused olid vaid linnade valdavalt sakslastest ülemkihil
Mõisted maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918 Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsea...
nõudmisel Liivimaa maapäeva otsuse vormis välja kaks patenti, mis kehtestasid talupoegadele soodustusi talupoeg sai omandiõiguse oma vallasvarale, koormised pidid normeeritama ning neid ei lubatud tõsta, kodukariõigust piirati, talupoeg sai õiguse kaevata mõisniku peale sillakohtusse Need määrused tähendasid talurahva vahanemise algust ning talurahvaküsimuses vene riigivõimu ja Balti aadli rivaliteedi algust Liivimaa maapäev otsustas 1765 rahavada talurahva kihekonnakoolid ja uue koolitüübina suuremates mõisades mõisakoolid ehk külakoolid Külakoolid hakkasid vähehaaval tekkima ka Eestimaal Tartu ülikooli taasavamine 21.22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikoolrüütelkondadest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool . Ülikooli klassitsistlikus stiilis peahoone on ehitatud 18041809.
- Rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid enamlased, kes käsitlesid rahvuslikke püüslusi revolutsioonijõudude nõrgendamisega. Poliitiline areng Aasta jooksul kujunesid välja Eesti poliitlised erakonnad Eesti Demokraatlik Erakond- J. Tõnisson-jõukad talupojad, linnakodanikud, intelligents Eesti Maarahva Liit -K.Päts, Leidonen- talurahvas Eesti Tööerakond - Jüri Vilms- linna keskkihid ja emtnikkonad Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendseks rahvaesinduseks Eestis. Maapäev valis Maalvalitsuse, mille etteotsa sai Jaan Raamot -Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi- taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatus föderatiivse Vene riigi kooseisus. Sõjasündmused Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada Vene armee ja riigivõimu lagunemist, millele eitasid kaasa ka Enamlased. Olukorda otsustas kasutada Saksamaa, sundides Venemaad sõlmima spertaalrahu.
märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus. Kõige enam pooldajaid oli sotsialistlikel parteidel 3) valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim 4) eestlaste kätte läks võim maakonna- ja linnavalitsustes 5) hakati looma rahvusväeosasid 6) mindi üle eestikeelsele asjaajamisele 7) I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu II Enamlased võimul oktoober 1917 - veebruar 1918 Taust: 26
suurendada. Aadel arvustas redukstsiooni ning nad kutsusid üles ignoreedima kuninga korraldusi. Reduktsiooni kahjustusid majanduslikud huvid ning rikuti ka kehtivaid õigusi. Riigi sissetulekud kasvasid ning paranesid ka haridusolud. Reduktsiooni tagajärjena kutsusid aadlikud üles ignoreerima kuninga korraldusi. Kättemaksuks Liivimaa aadlikele saatis kuningas 1694.a. Liivimaa rüütelkonna laiali ning allutati rüütelkonna maapäev kindralkubernerile. Sellega kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Balti erikord kujutas endast, et kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused ning Balti aadel ja linnad säilitas Vene impeeriumi koosseisu laialdase omavalitsuse. Balti erikorda oli vaja selleks, et see kinnitaks Baltikumi valitsemise põhijooned. Balti erikorra iseloomulikud tunnused: valitses luteriusk, saksakeelne asjaajamine ning oli ka tollipiir.
Karl Kuusk 12/1/2012 Eesti iseseisvumine - juhus ? Eesti Vabariigi aastapäeva peetakse 24. veebruaril. Kuid, kas see ,et me seda pidada saame, oli juhus või paratamatus ? Kindlasti oli Eestil iseseisvumiseks väga palju eeldusi. See, et pärisorjus kaotati ja talupoeg sai enda maa peremeheks ning tööstuse areng, olid suureks eelduseks vabariiklusele. Poliitilisteks eeldusteks olid loodud erakonnad ,kus hakkasid esile kerkima Eesti poliitikud ning seeläbi tõusis eestlaste roll ka maavalitsustes. Ilma nende eeldusteta oleks Eesti, kui suverääne riik, olnud vaid kujultlem. Samuti on Eesti ajaloos võtmemomente, mis mängivad kogu iseseisvumises suurt rolli. Venemaal loobus tsaar võimust ja ka vene sõjavägi oli madalseisus. 30. märts 1917 anti Eestile autonoomia - Eestist sai seeläbi ühtne tervik ,maapäev liitis Liivimaa Eestimaaga. 19. veebruar 1918 loodi Päästekomitee -nende meeste toel kuu...
Ajaloo kordamisküsimuste vastused 1)Liivi sõda: Toimus aastatel 1558-1583, sõjas võtsid osa Taani, Venemaa, Poola-Leedu ja Rootsi. Sõda alustas Venemaa, kõik riigid soovisid enda mõjuvõimu ja territooriumi suurendada. Venemaa soovis sadamaid, P-L, aga territooriume ja Venemaa vastast liitu. Tulemused: Venemaa ei saanud alasid, Rootsi sai Põhja-Eesti ja Hiiumaa, Taani Saaremaa, Poola-Leedu aga Läti ja L-Eesti. 2) Kuberner- oli Rootsi kuninga esindaja Eestis Maapäev- nüüdsest oli ainult aadli omavalitsusorgan Eestimaa hertsogkond- moodustasid alad, mis pärast Liivi sõda läksid rootsi kätte. Foogtid- Haldusüksused Eestimaa hertsogkonnas, mida juhtis foogt Rootsi ala halduskorraldus: Kubermangud- maakonnad Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Presidentkond: Lõuna-Eesti ja Läti alad olid jaotatud kolmeks haldusüksuseks e. presidentkondadeks, mis ...
Venestus reformid 1888 politsei korralduse muutmine. 1889 Vene kohtusüsteemi rakendamine(ennem oli saksa), Kaotati seisuslikud kohtud, kohtuprotsess muutus avatuks, loodi advokatuur ja põhimõte oli see, et ,,Kõik inimesed on seaduste ees võrdsed". 1889 Vallareformid- Vallad läksid talurahva komisjoni kontrolli alla. 1892 (kõige radikaalsem) UUS LINNASEADUS; suurendas varandusliku seisuse tähtsust, linna tuumae valimine muutus paremaks, maapäev toimis, luteri kirikul suur võim, jäid alles rüütelkonnad. Toimus kultuuriline venestus. Kultuur Toimus koolivenestamine 1887 alg- ja keskkoolides vene keel(linnas) Vallakoolides 2. esimesel aastal emakeel. 1892. nõuti venekeelset õppetööd alates 1-st klassist. Haridusreform Rajati ministeeriumikoole ja Vallakoole. Vene keeles oli õppimine. Kirjaoskus langes. Sõjaväereform Üldine kohustus Kaotati nekrutid Vähenes olemisaeg
tegevusest, kuid suurem roll oli valitseval olukorral mujal maailmas ning eriti Venemaal. Tähtis osa Eesti iseseisvumisel oli tol ajal Venemaal valitsenud olukorral. Tsaar oli just kukutatud ning riigis valitses kaos. Samuti oli nii sõjavägi kui ka rahvas väsinud sõjast. Taheti muutuseid ja Venemaa poolt neid enam ei loodetud. Mida selgemaks sai enamlaste tegude ja sõnade erinevus, seda rohkem taheti oma riiki. Samal ajal jätkas Eestis tegevust Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali, kuid Maapäeva salajastel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Esimene teadlik samm teel iseseisvumisele oli astumine ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918. aasta jaanuaris saadeti delegatsioon Euroopasse. Välisriikidelt loodeti abi saada, tehes selgitustööd
14. FORSELIUS - talurahva hariduse algataja Eestis. 15. Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses. (täitab ka administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid). 16. Bastionmkolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarp). Bastionid tulid kasutusele seoses tulirelvade purustusjõu suurenemisega. 17. Reduktsioon ehk mõisate riigistamine. 18. Maapäev oli maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal;
Muiste vabadusvõistluse jätkuks 12. Arvukaim talupoegade kiht. Adratalupoegade kiht 13. Kes olid maavabad? Kõige kõrgemal kihil vabatalupojad 14. Miks kohalikud vasallid ei soovinud Taani kuninga valduste müüki teisele maahärrale? Nad katsid kaotada oma laialdasi vabadusi 15. Miks Taani müüs 1346 ära oma ülemere provintsi Eesti? Vabaneda raskudest kauge ülemereprovintsi valitsemise ja saada riigi tarbeks vajalikku raha 16. Millega tegeles Maapäev? Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisi, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. 17. Milliselt riigilt lähtus 15. sajandil ja 16. sajandi 1. poolel põhioht Vana - Liivimaale? Venemaalt 18. Missugune sündmus põhjustas oluliselt suuri muudatusi Vana - Liivimaa poliitilisel kaardil? Jüriöö ülestõus 19. Millised seisused osalesid Maapäeval?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
