ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj.v ühendas kubermangud, autonoomia (30.03.17) MAAPÄEV oli omamoodi tolleaegne parlament, olid parteilised esindused, enamlaste pooldajate kasv (03-10.17) OKTOOBRIPÖÖRE 26.10.17, Eestis kaksikvõim, põrandaalune Maapäev, Eesti alamdiviis (JL), Eestis kõik erakonnad enamlaste vastu (va.EKP), 23.02.1918 Pärnus, päev hiljem TLN., Argument, Bresti rahu, Ajutine Valitsus (K. Päts) SAKSA OKUPATS. baltisakslased, saksa keel, de facto (ITA,FRA,ENG), 11.11.18 Compiegne. RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl
demonstration in Petrograd (St. Petersburg) in support of self-government of Estonia. The organised, peaceful demonstration achieved its goal when, on April 12, the Russian Provisional Government signed the Law on Estonian Autonomy, which united the Livonian counties of Tartu, Võru, Viljandi, Pärnu and Saaremaa with Estonia. For the first time an Estonian, Jaan Poska was appointed as a Provincial Commissioner of Estonia. A six-member Provisional National Council, the Maapäev, was formed. The Maapäev appointed a national executive that began to organise and modernise local government and educational institutions. Prior to its forceful dissolution by Bolshevik authorities, and the foreseeable invasion by German forces, the Maapäev took a decisive step toward sovereignty by declaring itself the supreme authority in Estonia on November 15, 1917. Independence Proclaimed The elections to the Estonian Constituent Assembly were held on February 3-4, 1918. Parties
seisusliku omavalitsuse organid. Nende täisõiguslikeks liikmeiks võisid olla ainult suurmaavaldajad (algul vasallid, hiljem rüütlimõisaomanikud). Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Käidi ka koos maapäevadel ning nende vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Autonoomsed asutused Eestimaa maapäev kogunesid kõik aadlikud Harjust, Virust, Läänest ja Järvast kuberneri või tema äraolekul rüütelkonna peamehe kutsel (iga kolme aasta tagant). Küsimusi arutati 4 maakonna aadli esindajate vahel. Maanõukogu koosnes 12 nõunikust, keda valis maapäev. Eesistujaks oli vanem maanõunik või kuberner (tähtsamate asjade arutamisel), kelle kaastöölisteks oli nõukogu. Tähtsam administratiivne organ rüütelkonna pealik (aadlikuna oli ta ka maanõukogu liige)
petrooleum, riie jne) Millele kehtestati kaardisüsteem HALB ! *hinnad tõusid, must turg õitses HALB ! Veebruarirevolutsiooni tagajärjed eestile (3) ? *Maapäev (esimene parlament) *Eesti sai rahvaväeosa *30 märtsil ühendati Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Kavapunktidena Eesti vabariigi väljakuulutamine 1917-1918 (5) *Meeleabaldus petrogradis – said autonoomia *Valitakse Maapäev (esimene parlament ) *Rahvusväeosade loomine *Maapäev kuulutas end 15 novembril ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis *Manifesti avaldumine 23 veebruaril. Millega paistsid silma saksa võimud Eestis 1918a okupatsiooni ajal ? *Range okupatsioonirežiimiga *Ametliku keele muutmisega saksa keeleks *Saksakeelse õpetuse sisseviimise Tartu Ülikooli ja gümmnaasiumitesse *Toiduainete väljaveoga
vaimne kultuur ja kombed, see näitab iga rahvuse omapära ja identiteeti, tegutsevad mitmed seltsid, ühingud, ringid rahvamajades, korraldatakse näitemänge ja muusikapäevi. kultuurautonoomia suurematel rahvusgruppidel on õigus luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsevad nende emakeelsete koolide, kultuuriasutuste asutamise, ülalpidamise ja juhtimise eest. 3. Allikas 12 a) "Iseseisvusmanifest" loeti esmakordselt ette 23.veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. b) Eesti Maapäev pidas vajalikuks kuulutada Eestimaa iseseisvaks, demokraatlikuks vabariigiks. c) Maapäev sai ennast maa ja rahva seaduslikuks esindajaks nimetada, sest 28.nov. 1918 kuulutas Maapäev end kõrgeimaks võimuks Eestis ja hakati püüdlema omariikluse poole. Riigipea ametit polnud veel loodud, nii et seni tegutses Maapäev rahva nimel. d) Esimene maailmasõda oli just lõppenud ja Venemaa üsna kannatanud seisus, see võimaldas Maapäeval otsustavaid samme teha.
•Eesti poliitik,ja kohtuminister e rühma • maanõukogu õigusteadlane •Tema asutas •Ta juhtis Eesti määras ta eesti •korduvalt Eesti Eesto tööerakonna rahvusvägesi välisministriks riigivanem •Riigi •Oli Eesti Asetava •Eesti üliõpilaste väliskomisjoni kogu liige seltsi esimees esimees 3. Maapäev-November 1917 otsustas maapäev asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseivumise poole,toimusid eesti esimene parlamentaarne rahvaesitus maanõukogu ehk maapäeva valimised, mis oli 62 liimeline, maapäev nimetas ametisse täidesaatvat võimu Vanematekogu-sinna kuulusid tähtsamad poliitikud, nemad valmmistasid eestit ette saabuvaks isesvumiseks. Päästekommitee-oli 19. veebruaril 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan. Eestimaa päästekommitele anti kogu võim Eestis. Liikmed olid K.Päts, J.Vilms ja K.Konik
29.märts 1917 Eestlaste meeleavaldus Peterburgis; 28.november 1918 Maapäev; 23.veebruar 1918 kuulutati pärnus välja Eesti Vabariik; 24.veebruaril 1918 Tehti seda ametlikult tallinnas 6.Millega paistasid silma saksa võimud Eestis 1918.a. okupatsiooni ajal? Kehtestati Eestis range okupatsioonireziim, omavalitsusasutustes anti jäme ots baltisakslaste kätte, Eesti seltsid ja erakonnad keelustati. 7.Millised olid iseseisvumise olulised eeldused? Tehti rahvussväed, Tehti Maapäev ; ärkamisaeg. 8.Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (kes tulid appi ja läksid rindele) Inglased tulid laevastikuga ja Soomlased tulid appi ning Rootsi ja Taani Eesto noored koolipoisid ja endised ohvitserid. 9.Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Vaesed ei saanud punaste käest maad. 10.Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i? Võimalus kätte maksta orjuse eest. 11.Arutle kas sai Eesti vabadussõda nimetada kodusõjaks?
rüüstati ja põletati mõisaid. Ületõus suruti Vene valitsuse karistussalkade poolt maha. Esimese maailmasõja puhkemisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamise. Baltisakslasi represseeriti ja nad olid ebasoosingus. Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud. Tuli võimule Ajutine Valitsus, komissariks sai Jaan Poska. Valiti riigikogu ehk Ajutine Maapäev. 1917. aasta septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse. Samaaegselt aktiveerusid Venemaal enamlased. Nendes tingimustes hakkasid Eesti poliitikud nägema võimalust täielikust riiklikust iseseisvumisest. 1917. aasta oktoobris läks Eestis võim enamlaste kätte, kuid tööd jätkas ka Maapäev. Säilisid ka rahvusväeosad, Johann Laidoneri juhtimisel. Enamlased olid küll Eesti
linnakodanlus , inteligents Eesti maarahva liit Kontstatin Päts Jõukam talurahvas 13 Eesti tööerakond Jüri Vilms Linna keskkihid, 4 ametnikud Eesti Mihkel Martna Väikekodanlus, 9 seotsiaaldemokraatlik töölised Ühendus Maapäev · Maapäev oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis.(valimisaktiivsus madal 30%) · Täidesaatva organina valiti Maavaslitsus,mille eesotsas oli Jaan Raamot, hiljem Päts · 25.augusti Maapäeva koosolekul atsustati saata Lääne-euroopasse väisdelegatsiooon, mis selgitaks välja sealsete poliitukite suhtumise eesti tulevikku Oktoobripööre · Võimu ülevõtmiseks loodi Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Ivan Rabtsinksi ja Viktor Kingissepaga
Petrogradis elavad eestlased 26. märtsil 1917 võimsa (40 000 osavõtjat) meeleavalduse, kus lehvisid ka sini-must-valged lipud. Ärahirmutatud Ajutine Valitsus kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märtsil 1917. Seaduse kohaselt: · Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks, selle komissariks sai Jaan Poska (esimest korda ajaloos Eesti moodustas halduslikult ühtse terviku) · valiti rahvaesindus Maapäev e Ajutine Maanõukogu ja selle juurde täidesaatev organ Maavalitsus (juhiks Konstantin Päts) Eestlased nagu muudki Vene impeeriumi väikerahvad tundsid suurt soovi koguda kokku üle Venemaa laiali olevad eesti rahvusest sõjaväelased, st. luua rahvuslikud väeosad. Peale pikki kauplemisi andis Vene väejuhatus maikuus selleks loa. Suvel 1917 loodigi Rakveres 1. Eesti polk, hiljem kujunes sellest Eesti diviis (ülemaks sai Johan Laidoner).
1917 2.märts Tallinnas ülelinnaline streik (peale tsaari kukutamist) 26.märts demonstratsioon Petrograadis (mässu tipp) Eesti muudeti kubermangudeks, kubermangukomissaariks sai Jaan Poska 30.märts autonoomia (osaline iseseisvus) Veneametnikud asendati eestlastega, keeleks eesti keel, moodustati Maapäev (Maanõukogu) Septembri lõpul tulevad sisse sakslased Oktoobris võtavad enamlased kubermanguvalitsemise üle (Poskalt Kingissepale) 15.november Maapäev kuulutab end juhiks 1918 Jaanuaris rahvusväeosade asendamine eesti Punaväega Moodustati välisdelegatsioon 18.veebruar saksa armee üldpealetung 19.veebruar erakorraliste volitustega moodustati Eesti Päästekomitee (Konik, Päts, Vilms), koostati iseseisvusmanifest 23.veebruar Pärnus ,,Endla" rõdul loeti ette iseseisvusmanifest 24. veebruar moodustati Ajutine valitsus, peaministriks Päts, manifest kanti ette Tallinnas, Paides, Viljandis 3.märts sakslased said oma alla kogu Eesti 11
vastava õigusaktiga. 30. märts 1917 andis ajutine valitsus eestile autonoomia vastava määrusega. Autonoomiaga kaasnenud muudatused (ühtlasi uued poliitilised eeldused) 1) Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu Eesti osa liideti ühtseks rahvuskubermanguks = Eestimaa kubermanguks eesotsas kubermangukomissari Jaan Poskaga. 2-5) leidke ise lk 22 30. märtsil 1) Toimusid esimesed rahvaesinduse maanõukogu ehk maapäeva valimised (62 liiget). 2) Maapäev seadis ametisse täidesaatvat võimu teostanud maavalitsuse. 3) Asjaajamise keeleks kuulutati eesti keel. 4) Hakati looma rahvusväeosi, mis koondati eesti diviisiks eesotsas Juhan Laidoneriga. ? Suund omariiklusele Võeti 1917 aasta sügisel (J. Tõnisson lk 26). See oli tingitud saksa vägede edukast pealetungist septembris- oktoobris 1917, millega sakslased okupeerisid riia ja Lääne-Eesti saared. Taheti eralduda sõjaliselt nõrgast venemaast ja kuulutada eesti riik sõjas erapooletuks
Eduerakond (lk. 10). Jüri Vilms- oli Ajutise Valitsuse abiesimees + kohtuminister. Oli ka Päästekomitees. Johan Laidoner- oli Eesti vägede ülemjuhatajaks. Konstantin Päts- oli Ajutise Valitsuse eesotsas. 3. Millal tegutsesid ja millist osa etendasid Eesti ajaloos: Maanõukogu/Maapäev ja selle vanematekogu, Päästekomitee, EV Ajutine Valitsus, Eesti Töörahva Kommuun, Landeswehr? Maanõukogu/Maapäev tegutses 1917-1919. Maapäev seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava maavalitsuse. Vanematekogu eesmärk oli soodsal võimalusel Eesti Vabariik väljakuulutada ning vabaneda enamlaste võimust. Päästekomitee tegutses 1918. Kuulutasid 24.veebruaril välja Eesti Vabariigi ning võtsid vastu 5 päevakäsku. Ev Ajutine Valitsus- alustas tegevust aastal 1918 ning lõpetas 1919. Eesti Töörahva Kommuun tegutses 1918. aastal. Oli NVle vajalik, et näidata kodusõja toimumist Eestis ning varjata NV agressioon EV vastu.
· Tallinnas läks 24.okt. võim Bolzevike kätte · Bolzevikud olid võimu üle võtmiseks mood. Sõja-revolutsioonikomiteed ( J. Robtsinski, V. Kingissepp) · Bolzevikud alustasid riigistamist · Nad ei andnud talupoegadele maad, tegid mõisatest kommuunid · Bolzevikud alustasid rahuläbirääkimisi Saksa ja tema liitlastega Eesti iseseisvumine · Nov, 1917, Tõnisson kutsus kokku Maanõukogu ehk Maapäeva · Maapäev võttis vastu otsuse selle kohta, et Eestis kehtivad ainult Maapäeva poolt tehtud otsused(Mille järel Maapäev aeti laiali ja Tõnisson aeti minema) · Maapäeva asemel täitis kohuseid Maapäeva Vanemate Kogu (mis tegutses salaja) · Veeb, 1918, moodustati Vanemate Kogu poolt Päästekomitee ( Jüri Vilms- sotsiaaldemokraat, K.Konik-Tõnissoni partei esindaja, ERE (Eesti
tuletikud jne.. ) Kaardi peal Eesti. Eesti 1917a. Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loobus tronist ja venemaal kehtestati vabariik. Venemaal tekkis kaksikvõim kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad. · ENAMLASED · VÄHEMLASED 26. Märtsis 1917.a toimus eestlasteel meeleavaldus Peterburgis ( 40000 osavõtjat). Selletagajärjel : Eesti saavutas autonoomia. Tulemusena Maapäev esimene Eesti rahvaesindus. Oktoobrirevulatsiooni juhib V Kingsepp. Võim Eestis läheb enamlaste ehk kommunistide kätte. 28 nov. 1917.a Maapäev jõuab veel kuulutada end kõrgemaks võimuks Eestis kui saadakse kommunistide poolt laiali. (Eesti defaeto iseseisvumine)
Vabadussõja ja Tartu rahu allakirjutamisega 1920. Iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised: Eesti haritlaskonna teke Rahvuslik ärkamine Seltsitegevus,ühiskondliku aktiivsuse kasv. · Majanduslikud: Talude päriseksostmine Tööstuse areng Linnade eestistumine · Poliitilised: Erakondade teke, eestlastest poliitikud Eestlaste osatähtsuse tõus omavalitsustes Autonoomia, Maapäev. Eesti 1917 · Peale Veebruarirevolutsiooni Venemaal saab eesti kubermangukomissariks esimest korda eestlane Jaan Poska. Jaan oli advokaat, töötas enne ametisse määramist Tallinna linnapeana. · Rahvuslike jõudude eesmärgiks sai autonoomia-omavalitsuse taotlemine Eestile. Kuna Ajutine Valitsus venitas otsusega, korraldati Petrogradis 26.märtsil 40 000 osavõtjag eestlaste demonstratsioon, kus nõuti autonoomiaseaduse kinnitamist. · 30
Eesti ajalugu- autonoomia 1) Mil moel muutis autonoomia saavutamine Eesti ühiskonda? 2) Too näiteid, mis ohustas Eesti autonoomiat. 3) Mis suurendas enamlaste populaarsust? 4) Mis muutus peal oktoobripööret Eestis? 5) Kas enamlaste toetus suurenes või vähenes? 6) Mille poolest on oluline maapäeva koosolek 1917? 1) Loodi Maapäev, kuna hetkel oli selleks sobiv olukord. Hakati valmistuma eestikeelseks haldusreformiks ning samuti kuulutati asjaajamiskeeleks eesti keel. Loodi samuti ühtne rahvuskubermang. 2) Eesti autonoomiat ohustasid tagendatud vene ametnikud, kes eestlaste üle kaebasid. Eesti autonoomiat ohustas siis veel pinge riigis, mida tekitas Maapäeva valimiste välja kuulutamine. Vene soldatid ning ka enamlased kujutasid samuti ohtu, kuna paljudele nendest ei meeldinud Eestis toimuvad muutused
märtsil 1917 Peterburis meeleavaldus, mille pärast oli Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia, mis väljenuds rahva poolt valitud Maapäevaks. Eesti alad liideti sellega üheks rahvuskubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar, kelleks sai endine Tallinna linaapea Jaan Poska. Eestis hakati kiiresti looma parteisi ja tähtsaks muutus parteide tegevus. Kõige rohkem pooldajaid said sotsialistlikel parteidel. 5. juunil 1917 valiti esimene Eesti Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev, kuhu valiti 62 kohalike omavalitsuste esindajat linnadest ja maakondadest. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917 ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks. Eestis mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Eestlased suutsid oma positsiooni riigis laiendada, moodustati Eesti rahvusväeosad. Venemaa olukord muutus samal ajal üha raskemaks ning Venemaa ei suutnud Eestit enam sõjaliselt kaitsta. August 1917 vallutasid Saksa väed Riia ja 29. detsembril
lisaks peaministri ül. Pidas ka presidendi kohustusi. Kirjelda Eesti Vabariigi III põhiseadust. Selles lasi koostada K.Päts 1937.a. Selle kohaselt oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes määras ametisse valitsuse. Taasloodi parlament, ent presidendil oli õigus see laiali saata. Seadus piiras mitmeid kodanikuvabadusi. Süvenes riigi kontroll. http://www.abiks.pri.ee Muudatused, mida teostas Maapäev. Maapäev seadis ametisse täidesaatva võimu Maavalitsuse. Eestlaste kätte läks võim ka maakonna ja linnavalitsuses. Tsaariaegset politseid asendas miilits, formeeriti rahvusväeosi, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Seega olid autonoomia raames võimalikud tulemused saavutatud. Muudatused, mida teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Riigistati pangad, tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigiomandiks,
1917.aasta juulis üritasid enamlased teha Petrogradis vägivaldset riigipööret. Olukord Eestis muutus raskemaks, kui Saksa väed hõivasid Saaremaa ja Hiiumaa. Saksa pealetungi ja enamlaste riigipöörde taustal hakkas Eesti poliitilistes ringkondades küpsema mõte riiklikust iseseisvusest. 15.novembril 1917 otsustas maanõukogu asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis. 1918.aasta algul sattus Saksmaa kriitilisse olukorda, Maapäev kasutas juhust ja soodsat rahvusvahelist olukorda, et kuulutada Eesti iseseisvaks. 24.veebruaril kuulutatigi välja Eesti demokraatlik vabariik. Saksamaad muidugi Eesti Vabariik ei huvitanud ning juba 25.veebruaril asendati kõik Eesti rahvuslipud Saksa omadega ning algas Saksa okupatsioon. Kuigi iseseisvus
Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim . Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar J. Poska ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev . Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele. 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond mille juhiks oli J. Tõnisson, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei.
sõnaõigust, vabadusõigust, suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslikke tegelasi. Sammud iseseisvuse poole... kõik erakonnad koondusid enamlaste vastu, enamlased olid eesti iseseisvuse vastu, enamlased ei olnud nõus maad talupoegadele andma vaid tahtsid hakata kohe kommuune rajama, ka ei suhtunud enamlased hästi religiooni, selle tõttu hakkasid juhtivad eesti poliitikud üha enam venemaast lahti lööma. 15 nov 1917 kogunes Maapäev Toompea lossi ja kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis. Nähes, et enamlastega ei ole võimalik koos töötada, langetas Maapäev ,,Estonias" otsuse, et eesti tuleb lähimal ajal iseseisvustada. 1918 aasta jaanuaris oli Asutava Kogu valimised, kus enamlased said umbes 38% ja olid ikka suurima toetusega partei, aga enamlased kartsid et asutav kogu kuulutab eesti iseseisvaks-nad katkestasid valimised ja kuulutasid välja piiramisolukorra(nimekamad baltisakslased ja
ühtsuse säilitamist, nõudis venekeelset asjaajamist. · Eesti poliitikute esmaseks eesmärgiks oli Eesti territoriaalse ühtsuse ja eestlaste omavalitsuse saavutamine. · 30.03.1917 ühendati Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Esmakordselt ajaloos oli Eesti ala ühendatud üheks administratiivseks üksuseks tervikuks. · Enamat Eesti poliitikud veel ei taotlenud, püüti järgida Soome eeskuju. · Mai lõpus 1917. valiti Maapäev mis oli rahvaesindus, omamoodi piiratud volitustega parlament. Maapäevas olid ülekaalus sotsiaaldemokraadid ent vaatamata erimeelsustele suutsid erakonnad koostööd teha. Erandiks olid enamlased (kommunistid), kes lootsid võimu haarata jõu abil ja vastandusid kõigile teistele erakondadele. 2. Enamlased võimul · Enamlased tõotasid rahvale rahu, maad ja leiba ning saavutasid 1917. aasta suve ja sügise jooksul suurt edu
ühtsuse säilitamist, nõudis venekeelset asjaajamist. · Eesti poliitikute esmaseks eesmärgiks oli Eesti territoriaalse ühtsuse ja eestlaste omavalitsuse saavutamine. · 30.03.1917 ühendati Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Esmakordselt ajaloos oli Eesti ala ühendatud üheks administratiivseks üksuseks tervikuks. · Enamat Eesti poliitikud veel ei taotlenud, püüti järgida Soome eeskuju. · Mai lõpus 1917. valiti Maapäev mis oli rahvaesindus, omamoodi piiratud volitustega parlament. Maapäevas olid ülekaalus sotsiaaldemokraadid ent vaatamata erimeelsustele suutsid erakonnad koostööd teha. Erandiks olid enamlased (kommunistid), kes lootsid võimu haarata jõu abil ja vastandusid kõigile teistele erakondadele. 2. Enamlased võimul · Enamlased tõotasid rahvale rahu, maad ja leiba ning saavutasid 1917. aasta suve ja sügise jooksul suurt edu
3.Olukord rindel a)Oktoobri algul 1917 jõudis maailmasõda Eestisse, kui Saksa väed vallutasid Lääne-Eesti saared b)Saksalsi tõrjuvad Eesti väed kandsid kaotusi vangilangenute näol 4.Oktoobripööre a)Enamlaste võimuletulek · Populaarsed loosungid, mis lubasid sõja lõpetamist ja talurahvale maa jagamist · Peale oktoobripööret Petrogradis võeti 27. oktoobril võim üle ka Tallinnas, mida juhtisid Jaan Anvelt ja Viktor Kingissepp · Maapäev saadeti laiali ja võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, mis sõltus Petrogradi enamlastest · Kohalikud demokraatlikud omavalitsused asendati enamlaste kontrollitavate nõukogudega · Miilitsa asemel loodi enamlik Punakaart · Rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega · Kohtute asemel loodi revolutsioonilised tribunalid b)Eesti enamlaste ebademokraatlik tegevus · Piirati demokraatlikke vabadusi- keelati teiste parteide koosolekud ja ajalehed, vangistati nende juhte
Vähemusrahvastele lubati autonoomia. 11. Kaksikvõim Venemaal - Ajutise valitsuse kõrvalt tegutsesid revolutsiooni käigus loodud tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogud. Ilma nende toetuseta poleks saanud keskvalitsus püsida. 12. Bolsevikud ehk enamlased - Kuulusid Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse. Nende juht oli Lenin. 13. Kubermangu komissariks nimetas Aljutine valitsus Jaan Poska. 14. Esimesed Maapäeva valimised toimusid 1917 aasta Mai lõpus. Maapäev oli omamoodi kohalik partei millel olid piiratud volitused. Seal oli vasakpoolsete erakondade ülekaal suurem. 15. Oktoobripööre - *Enamlased haarasid Petrogradis võimu ning kuulutasid välja Rahu-ja Maadekreedi, tagasid sellega endale elanike enamuse toetuse või passiivsuse. *Taheti haarata võim suuremates keskustes sh. Tallinn. 25. oktoobril viidi lõpule veretu võimuhaaramine. *Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, piirati kodanike sõna-ja südametunnistus vabadust.
· 1917. hilissügis ands tunda, et Venemaa hakkab lagunema. Eesti jäi ,,omapead" · Võimu ihaldasid nii baltisakslased, rahvuslased kui ka enamlased · Baltisakslasi toetas Saksamaa, enamlased võisid loota Nõukogude Venemaa abile ning rahvuslased (Maapäev) otsustasid luua kontakte demokraatlike lääneriikidega · 28 november 1917. pidas Maapäev istungi, milles otsustati Eesti saatus Eesti Asutava Kogu õlule · See otsus tähendas Eesti riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga ning Maapäeva pidamist ainult Eesti seaduspäraseks esinduskoguks · Maapäev andis volitused üle vanematekogule, sest nähti ette vägivaldset laialiajamist vene madruste ja tööliste poolt (Toompeal) (J. Tõnisson saadeti välismaale juhtima Eesti kujunevate välisesinduste tööd) · 1918
· Toimusid Maapäeva vaöimised (Eesti ajutine Maanõukogu) · 1917 septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse. Samaaegselt aktiviseerusid Venemaal enamlased. · Nendes tingimustes hakkasid Eesti poliitikud nägema võimalust täielikust riikilikust iseseisvumisest · 1917 oktoobris läks Eestis võim enamlaste kätte, kuid tööd jätkas ka Maapäev · Säilisid ka rahvusväeosad (Eesti diviisiks Johann Laidoneri juhtimisel) · Enamlased Eesti iseseisvumise Vastusena · 15.nov kuulutas Maapäev ennast kõrgeimaks võimu organiks ja enamlased saatsid Maapäeva laiali. · 1918 alustasid sakslased uut pealetungi, ning rahvuslikud jõud otsustasid olukorda iseseisvumiseks ära kasutada · 24.veb kuulutati Eesti iseseisvaks (enamlased olid selleks ajaks Tlnst lahkunud, kuid
Petrogradis 26. märts, 30. märts kinnitas ajutine valitsus Eesti omavalitsuse seaduse mai - Maapäeva valimised, poliitiliste erakondade välja kujunemine juuli enamlaste esimene riigipööre katse 1. juuli tuleb kokku Maapäev, Petrogradis, see ebaõnnestus, maavalitsus, kohalike omavalitsuste valimised, võimule said enamasti Eesti ametnikud, september Riia operatsioon 1.-8 .september, Riia - langeb sakslaste kätte, kuu lõpul on sakslased juba Eesti piiride lähedal oktoober 25. oktoober enamlaste riigipööre 12. oktoober sakslaste dessants
Sõjavägi ja rahvas oli väsinud sõjast ja Venemaal valitses kaos. See andis Eestile suure eelise. Samal ajal eestlaste majanduslik elu paranes järjepidevalt. Meil oli olemas poliitilised kogemused, näiteks 1905 aasta revolutsioon. Vabaks saamise jooksul oli palju sündmusi. 1917 aastal andis Vene Ajutine Valitsus Eestile autonoomia ja eestlastega asustatud alad ühendati üheks kubermanguks. Selle juhiks sai eestimeelne mees Jaan Poska. Eesti arenes kiiresti, loodi erakond, valiti Maapäev ning pandi ametisse Maavalitsus. Selleks, et anda vastulöök kommunistide tegevusele kuulutas Maapäev ennast 15. novembril 1917. aastal kõrgemaks võimuks Eestis. 1918. aasta alguses hakkas vaikselt ja salaja Eesti Vabariigi loomine. Nendel ettevalmistustel oli kõige tähtsamaks Maapäeva vanemlaste kogud. Iseseisvumisele aitas kaasa eestlaste rahvakultuuri austamise kasv ja rahvustunde tõus. Sellel ajal avati koole ja loodi kirjandusseltse. Luurerühmitus Noor-Eesti aitas
Autonoomiataotlus Eesti alad ühendati üheks, autonoomseks kubermanguks 26. märts - nii punaste, kui ta sini-must-valgete lippude lehvides, orkestri saatel marssis läbi linna 40 000 eestlast, sh 15 000 sõjaväelast. Eestlaste maa ühendati esmakordselt üheks administratiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks, keskus Tallinnas, kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamiskeeleks eesti keel, vallandati hulk vene ametnikke, Maapäev võttis otsuseid vastu Maapäev ja poliitiline areng Maapäeva valimised mai lõpus andsid enamuse sots parteridele nagu esseerid, vähemlased, Tööerakond, Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond, Pätsi Maarahva Liit. Maapäeva etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts Eestlaste iseseisvustaotlus jagas vasakpoolsed erakonnad kahte leeri parem- ja pahempoolsed. Enamlased olid Eestimaa vastu. Enamlaste riigipööre
tegutsesid mitmed rahva omaalgatuslikud organis. Tuntuim oli Tõnissoni juhitav Põhja-Balti Komitee * Eesti maj mõjus sõda laastavalt, mehed võeti armeesse, põllumaj jäi soiku. 2.AUTONOOMIA PERIOOD 1917 veebr lubas ajutine valitsus VM rahvastele enesemääramisõiguse. Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased, kes hakkasid nõudma autonoomiat. Aut saavutusi: märtsi lõpus luuakse Eestimaa rahvuskubermang; otsustati valida maapäev; maapäev moodust maavalitsuse e täidesaatvaorgani; valla ja linna tasandil oli võim juba eestl käes; asjaajamiskeeleks sai eesti keel; loodi rahvusväe osad; tekkisid parteid 3.KOGU 1917 AASTA veebr-i revolut teost Tln-s ja töölisasulates peam venelased. Märtsis toimus Tln-s streik, miiting, vabast vange, rüüst politseijaosk ja kohtuasutusi. Vt 2 punkti. Sept-sakslased olid jõudnud Eesti saartele. Eesti kommude ja enamlaste loosung"maha sõda" muutus üha populaarsemaks
Mõisted 1. Liivi sõda 1558-1583 2. Altmargi vaherahu mandri Eesti Rootsi võimu all, Poola ja Rootsi vahel, 1629 3. Pljussa vaherahu ( 1-4 aastaarvud!) 1583, Venemaa ja Rootsi vahel 4. Rüütelkond aadelkonna seisuslik ühendus 5. Maapäev kohaliku aadliku esindus 6. Kubermang - haldusüksus 7. Kindralkuberner monarhile alluv kõrgeim valitsusametnik 8. Reduktsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine 9. Bastion muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga Isikud: · Johan Skytte Ta oli Liivimaa kindralkuberner. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks.
Ajutine Valitsus, võideldi, pärast eestlaste massidemonsttratsiooni Petrogradis, Eestis välja rahvuslik autonoomia Autonoomiaga ühendati Eesti- ja Liivima kubermangud, loodi eesti rahvusväeosad (lubati, sest Venemaa jätkas I maailmasõjas ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni) Eesti kubemangukomissar- Jaan Poska Moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan- Eesti Kubermangu Ajutine maakogu ehk Eesti Maapäev 1917. Aasta septembris vallutasid sakslased Hiiumaa, Saaremaa, Muhu. Oktoobripöördega haarasid juhtimise Petrogradis bolševnikud, juhiks sai Eestis Viktor Kingisepp Peagi selgus, et Eestis saavutatud autonoomiat, ei taheta asutada 1917. Aasta lõpuks kuulutas end Eesti Maapäev kõrgeimaks võimuorganiks Eestis Erilist muutust ei tominud, sest Maapäev aeti laiali, juhid kas vangistati või saadeti maalt välja
Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 6. Jüriöö ülestõus, selle põhjused, sündmuste käik ja tagajärjed. Haldujaotus (kaart) enne ja pärast Jüriöö ülestõusu. 7. Keskaja ühiskond Eestis. Läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Koormised. 8. Keskaegsed linnad Eestis. Linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 9. Kirik ja kultuur
1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suurim Kogu maa, mida harisid talupjad, jagunes 15.sajandil välisohu suurenemise tõttu hakkasid ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru( 67000 maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis liivimaalased koonduma ning omavahel ruutm, endine Taani ala 12 000 ruutm.), mida maaisand riigivaltisemise kulud ja oma isiklikud kompromisse otsima. 1420 . korraldati esimene valitses Liivimaa meister
Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim. Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks
1. Poliitikas Eestlastes poltiikud, parteid, linnade ja valdade juhid olid eestlased, kontaktid välisriikidega, maavalitsus/maapäev Majanduses Talude päriseksostmine, tööstus oli arenenud Kultuuris Omakeel (eestikeel), ärkamisaeg(laulupidu, ajalehed, luulekogunemine, seltsid, oma eepos), kujunes välja eestlaste haritluskond. 2. Mis juhtus 15.november 1917 ? 2. Maapäev kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks ja sätestab, et Eesti pinnal kehtivad ainult maapäeva korraldused. De jure teke! 3. Mis on Päästekomitee ? 3. See algas 19.veebruar 1918. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Päts, Vilms ja Konik. 4. Kes oli Päts ? Laidoner ? Poska ? 4. Päts oli tuntud ja kogenud poliitikamees. Laidoner oli sõjavägede ülemjuhataja, kes muutis
osavõtjat, sh 12-15 000 sõjaväelast) meeleavalduse, kus lehvisid ka sini-must-valged lipud. Ärahirmutatud Ajutine Valitsus kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märtsil 1917. Seaduse kohaselt: · Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks, selle komissariks sai Jaan Poska (esimest korda ajaloos Eesti moodustas halduslikult ühtse terviku (ei kuulunud sinna Narva ja Setumaa)!) · valiti rahvaesindus Maapäev (nimetatud ka: Ajutine Maanõukogu) ja selle juurde täidesaatev organ Maavalitsus (juhiks Konstantin Päts) Eestlased nagu muudki Vene impeeriumi väikerahvad tundsid suurt soovi koguda kokku üle Venemaa laiali olevad eesti rahvusest sõjaväelased, st. luua rahvuslikud väeosad. Peale pikki kauplemisi andis Vene väejuhatus maikuus selleks loa. Suvel 1917 loodigi Rakveres 1. Eesti polk, hiljem kujunes sellest Eesti diviis (ülemaks sai Johan Laidoner).
mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid, likvideeriti miilits ja kohtuasutused, poliitiliste vastaste tegevus keelustati, nende organisatsioonid suleti, juhtivaid tegelasi arreteeriti. Repressiioone viisid läbi relvastatud Punakaardi salgad. Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. Enamlased eitasid Eestimaa iseseisvust ja nägid Eestit tulevikus Venemaa koosseisus. 15. novembril 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Maapäev aeti küll jõuga laiali, kuid iseseisvuse mõte jäi püsima. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uue pealetungi korral langenuks nende kätte ka Mandri-Eesti. Pealetung algas 18. veebruaril 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad.
Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim. Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (Jaan Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). (http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html) 1917. aasta teine pool Sama aasta suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid
v Hakati poolastama, st ametikohad täideti poola või leedu ametnikega, tühje talusid püüti asustada poola talupoegadega ning suurt tähelepanu pöörati vastureformatsioonile, st püüetele taastada katoliku usu mõjuvõim. LõunaEesti Poola Koosseisus v Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mille etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. v Kõrgeim kohalik võim kuulus asehaldurile. v Aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav Maapäev, seal osalesid ka linnade esindajad. v Kohut talupoegade üle mõistis eramaal mõisnik, riigimaal staarost. v Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal. v Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule. Linnaõigused sai ka Valga. LõunaEesti Poola Koosseisus v Poola ajal pöörati tõsist tähelepanu hariduse edendamisele. v Sellega tegeles jesuiitide ordu, mis rajas Tartusse nii
Tollane Eesti hümn oli ,,Mu isamaa on minu arm", Kunileidi viisile. Autonoomiaseadus määratles, et Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti kokku üheks rahvuskobermanguks Eestimaa kubermanguks. Eestimaa kubermangu juhtis juba sel ajal eestlane Jaan Poska, kes sai ka uue rahvuskobermangu kuberneriks. Lisaks kubermangu ühendamisele tähendas autonoomiaseadus ka seda, et lubati valida rahvaesindus Ajutine Maanõukogu ehk rahvasuus Maapäev. Nad olid Eestimaa kubermangu seadusandlik võim. Suvel 1917 valiti Maapäev, Hugo Kuusner. Asjaajamiskeeleks muudeti eesti keel, seni oli see olnud vene keel. See tähendas, et venelastest ja sakslastest ametnikud vahetati välja eestlastest ametnikega. Anti luba ka rahvusväeosade moodustamiseks. Seni olid eesti mehed vene armees läbisegi teiste rahvustega. Lätlased said rahvusväeosad jub I maailmasõja alguses, aga nad muutusid nõukogude meelseks, neid hakati
Saksa väed okupeerisid Saare-, Muhu- ja Hiiumaa, kuna Vene sõjavägi oli revolutsiooni tagajärjel nõrk ja lagunemas. Selle okupeerimise tagajärjel sai surma 170 eestlast ja 1600 langes vangi. Oli oht, et Sakslased okupeerivad kogu Eesti, selleks tuli nõrgast Venemaast end lahti rebida ja saata Eesti esindajad välisriikidesse, et saada abi Läänest, kuid sellega astuti üle Vene keskvõimu poolt lubatud õigustest. Teiseks murranguliseks sündmuseks oli 28. november 1916, mil võttis Maapäev vastu deklaratsiooni, milles öeldi: ,,Eesti Maapäev tunnustab enese Eestimaal ainsaks kõrgemaiks võimu kandjaks. Kuid siis tahtis Saksa väejuhatus võtta ette uue pealetungi, nimelt okupeerida ka Eesti mandriosa. Eesti poliitiline ja sõjaline juhtkond nägi seda ette ning otsustas Eesti peale Vene vägede lahkumist ja enne Saksa vägede saabumist iseseisvaks kuulutada. 24. veebruar kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik ja lipud
Tallinas toimus ülelinnaline sreik- vangid vabastati ja hoone süüdati põlema, rüüstati politsei-ja kohtuasutusi, relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke. Autonoomiaseadus- 30.märts 1917. Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaan Poska. Aktiviseerus parteide loomine ning tegevus (küõige enam pooldajaid sotsialistlikel pooltel), valiti esimene rahvaesindus Eest Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (62liiget), kus seati ametisse Maavalitsus, eestlaste kätte läks võima maa-ja linnavalitsuses, hakati looma rahvusväeosasid, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele, Esimese MS rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid saaremaa, hiiumaa ja muhu. Oktoobripööre- 26.okt teostasid enamlased ehk bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Petrogradis ja haarasid võimu. Kõrgeimaks valitsus organiks sai Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee
Päts. Vene ametnikud asendati eestlastega. Suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson), Eesti Tööerakond (J.Vilms), Eesti Maaliit (K.Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Sügisel vallutati sakslaste poolt Lääne-Eesti saared, Venemaa oli alla jäämas. Selleks ajaks oli Eestis ligi 20 000 enamlast, moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis haaras võimu oktoobris. Maapäev saadeti laiali, kuid vahetult enne seda kuulutati Maapäev kõrgeimaks võimuks Eestis. Võimu haarasid enamlased, Eesti rahvuslikud poliitikud tegutsesid põranda all. 1918. aastal moodustati Eesti Päästekomitee, mis pidi sobival võimalusel Eesti iseseisvuse välja kuulutama. Sakslaste sõjaline edu 1918. aasta veebruaris tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse. 1918. aasta 23. veebruaril loeti Eesti iseseisvusmanifest ette Pärnus, päev hiljem ka Tallinnas. Seda
12. märts 1934 autoritaarne riigipööre (P: palju valitsuse vahetusi, korruptsiooni kahtlused, majanduslikud probleemid, kindla korra soov, vapside põhiseaduse heakskiitmine. T: poliitiliste parteide keelamine, tsensuur ajakirjanduses, riigikogu ei kutsuta kokku, eriolukorra kehtestamine. 1938 uus põhiseadus (II), mis kehtestas presidendi ametikoha, kelleks sai Päts. 2)Mõisted. Eesti töörahva kommuun eesti punaste võim, loodi 1917 sügisel, keskus Narvas Maanõukogu ehk Maapäev, otsustasid kuulutada Eesti iseseisvaks Päästekomitee Maanõukogu poolt moodustatud täidesaatev organ (Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms). Koostas iseseisvusmanifesti. Asutav Kogu ülesandeks oli põhiseaduse ja maaseaduse koostamine. Maaseadus viidi ellu 1920 1929, 97% mõisamaadest riigistati ning jagati talupoegadele, riigile jäeti metsad, rahvuspargid, maavarad.
Eesti alade ühtsus oleks muutnud paljugi, sest siis oleks eestlased ennast tundnud rohkem kindlana. Ajutine valitsus viivitas Eesti ühendamise ja sellele autonoomia andmise otsusega kuid 30. märtsil ühendatigi Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Eestist sai esmakordselt ühtne tervik ning peagi saadi luba ka Eesti rahvusväeosade loomiseks. Sellises olukorras polnud ükskõik, kes võtab võimu - kas baltisakslased, rahvuslased või enamlased. Maapäev otsustas novembris, et Eesti tuleviku peab määrama Eesti Asutav Kogu, mille kokkukutsumiseni oli kõrgeima võimu kandjaks Eesti Maapäev. See tähendas riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga, kuid see polnud veel iseseisva riigi väljakuulutamine. Venemaale niisama vastu hakata polnud ka mõtet, sest oli ta ju ikkagi suur ja võimas võrreldes Eestiga. Asutava kogu valimised katkestati enamlaste poolt, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest midagi teada
millega Eestile anti ulatuslik autonoomia. Seadus jõustus 5. juulil 1917. See oli esmane taoline endise Tsaari-Venemaa rahvastele. Ühteaegu ühendati senine Eestimaa kubermang ja senise Liivimaa kubermangu põhjaosa üheks Eestimaa kubermanguks. Komisjon, mis tõmbas piiri läbi Liivimaa, alustas tööd augustis. Omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev., mille etteotsa sai Konstantin Päts. Ametlikuks asjaajamiskeeleks saab eesti keel. Veebruarirevolutsioon Venemaal (ka Eestis) tõi kaasa uute institutsioonide tekkimise üle terve endise tsaaririigi. Suurest vabaduseideest kantuna likvideeriti senised riigi- ja valitsusasutused -- saadeti laiali politsei ning vangimajadest vabastati vangid. Eesti rahvusväeosade loomiseks moodustati poliitikutest ja sõjameestest Eesti Sõjaväelaste Büroo lipnik Konstantin Pätsi juhtimisel
· Eestlaste osatähtsuse kasv omavalitsustes andis halduskogemuse · Sidemed välismaaga · Eestimaa kubermang · rahvusväeosad Autonoomia saavutamine 1. Saavutamine: Rahvuslikud ringkonnad koostavad autonoomia eelnõu Ajutisele Valitsusele 26. märts eestlaste demonst. Petrogradis 30.Märts autonoomia seadus: eestimaa kubermang= üks rahvuslik kubermang Eesotsas E. Kuberm. Komissar Jaan Poska Valimiste teel mood. E. kuberm. Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev Autonoomia saavutamine 2. Rakendamine Eesti keel- asjaajamiskeel Maapäeva valimiste korraldamine Rahvusväeosade loomine Korra tagamine Poliitiline areng Vastuolud: · Senise vene ametnikkonnaga · Nõukogudega (enamlased) · Vene sõjaväega Eesti poliitiliste erakondade kujunemine · Eesti Dem. Erakond Jaan Tõnisson · Eesti Maarahva Liit K. Päts · Eesti Tööerakond Jüri Vilms · Eesti Sotsiaaldem. Ühendus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
