Kõrguskasvu hAB saad teada, kui tagumiste lattide lugemite summa lahutad esimeste lattide lugemite summast. HB=HA+hAB 34. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper - kohtkindel geodeetiline märk, mis on kindlustatud (tähistatud) selliselt, et see ei hävineks ega muudaks oma asendit ilma kõrvalise (inimtegevuse) mõjuta. Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2 m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1 m sügavusel maapinnast.
Dooria stiilhõimu nimest, vanim stiil Joonia stiilmaakonna järgi Korintose stiillinna järgi, noorim stiil Millise hoone põhiplaan oli aluseks vanakreeka templitele? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjalideks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti üks kaunimaid kiviliikemarmor. Kivide sidumiseks ei kaustatudmörti vaid metallist klambreid. Templiosad: krepidomaalus, kus seisab tempel. Maapinnast paarikolme astme võrra kõrgem stülobaadkrepidoma ülemine aste sammaskreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Kolm osabaas, tüves, kapiteel kapiteelsamba ülemine kunstiliselt kaunistatud osa(koosn. Alumine on ehhiin ja ülem. abakus) entaastüvesel olev keskel väike painutus kannelüüridtüvest liigendavad kitsad püstvaod friis talastiku ülemine osa arhitraavtalastiku alumine osa naossammasterea taga asus risttahukakujuline kivisr seintega ruum
on tal saba erinevalt hiirtest kohevate karvadega kaetud. Värvus on tal roostjaskollasest oranzikani. Kõht on heledam kui selg. Tal on suured silmad, ümarad kõrvad. Omapärane on neile veel see, et esijäsemetel on neil 4 ja tagajäsemetel 5 varvast. Elutseb leht- ja segametsades, alusmetsa põõsastes. Aktiivsed on pähklinäpid öösiti. Suveks valmistavad nad endale keraja pesa põõsastesse või puuokste vahele umbes 1...2 meetri kõrgusele maapinnast. Pesamaterjaliks on süljega kokkukleebitud rohukõrred. Talvel magab ta talveund maa-aluses urus kännujuurte all. Pähklinäpid toituvad pähklitest, tammetõrudest, mitmesugustest marjadest ja putukatest. Peamise osa toidust moodustavad siiski taimed. Enne talveunne jäämist kaalub muidu umbes 20 grammi raskune loom peaaegu 40 grammi. Talveuni kestab tal oktoobrist maini. Sel ajal kaob ta aktiivsus täielikult ning kehatemperatuur alaneb tugevalt
Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica, mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme -- kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid -- lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%. Kui see vähene veeaur, mis Marsi atmosfääris leidub, sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u 0,02 mm paksuse veekiht. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht. 11. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja
Piirkonniti võivad muutused olla veelgi ulatuslikumad. Kui polaarjää sulama hakkab, võib merevee tase tõusta ja põhjustada üleujutusi, kõrbed võivad muutuda kuivemaks ja rannikuäärsed alad tormisemaks. Pildil on näidatud Mauna Loa atmosfääris süsinikdioksiidi tõus aastatel 1960 2010. Osoonikiht Atmosfäär on Maale kaitsekilbiks Päikeselt tuleva kahjuliku kiirjuse eest. Selle kaitsekilbi üks tähtsam osa on osoonikiht, mis paikneb maapinnast 10-60 km kõrgusel ja neelab ultraviolettkiirjust. Osoon, sinaka värvusega gaas, on hapniku teisend. Enamik hapnikust esineb molekulidena, milles 2 hapniku aatomit on püsivalt ühendatud. Osooni molekulis on ka kolmas, nõrgalt seotud aatom. Osoonil on terav lõhn, mida võib mõnikord avastada elektrimootorite lähedusest ja äikese ajal. Osooni esineb ka maapinna lähedal, näiteks sudu ühe komponendina. Uurimisaastad Antarktikas töötanud Briti teadlased alustasid 1960.a
Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit. Osa kõrbeid tekivad veel vihmavarjuefekti tagajärjel. Kui kuum ja niiske õhk liigub mööda mäenõlva ülesse, jahtub see ja ei saa enam hoida endas nii palju niiskust ning see sajab vihma või lumena alla. Ületades mäetipu, hakkab õhk laskuma ja soojenema. Nüüd saab ta hoida endas rohkem niiskust ja võtab selle mäestiku taga asuvast maapinnast, kuivatades seda. Teised kõrbed tekivad ookeanihoovuste mõju tõttu. Kui polaaraladelt tulevad hoovused liiguvad ekvaatori poole ja lähenevad mandritele, tõuseb külm vesi pinnale ning õhk selle kohal jahtub. See õhk on tavaliselt udune, aga vihma see ei too. Seetõttu külmade hoovuste lähedal asuvad rannikualad kõrbestuvad (nt. California poolsaar). Viimasel ajal on kõrbete tekimises hakanud suurt osa etendama ka inimene. On olemas kaks peamist põhjust
Dzoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal.Haudehitise püramidaalne vorm võeti kasutusele umbes 27. sajandil eKr ning selles võis olulist osa etendada päikesejumala Ra kultus üks Ra sümboleid oli püramidaalne kivi.Vaaraode püramiidid on ühtlased kiviehitised , mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainvntari jaoks. Püramiidide ehitamisel jäeti neisse sissekäigud hauakambrini, mis tavaliselt asus maapinnast madalamal, käigud suleti ja peideti pärast matust. Ehitise välispind kaeti lihvitud kivi- plaatidega. Püramiidid on ehitatud suurtest graniitplokkidest, mis esialgu olid rohmakalt välja taotud ja laotud horisontaalselt, asetatud nii et põhiliselt hoidis plokke koos nende endi raskus, lisatud oli ka mörti. Aja möödudes hakati püramiidi sisemust valmistama segust, mis koosnes enamasti kividest, savist ja savitellistest.Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26
püramiidi jalamilt ja täpselt tipu all. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgeimas kohas 6,7 meetrit, vahepeal nimetati seda "kuninganna kambriks". Kolmas hauakamber on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sarkfaag. Suurest pruunikashallist graniidipangast tehtud sakrofaag on laiem, kui sissepääs hauakambrisse, seepärast tuli lõplik viimistlus teha ehitustööde käigus kohapeal. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Igal kambril on eesruum ja need on kõik omavahel ühendatud koridoride ja shahtidega. Suhteliselt väikese hauakambri (tegelikult polegi selle mõõdud nii väikesed - 5,20 x 10,43 meetrit, kõrgus 5,81 meetrit) kohal lasus ligi kaks kolmandikku Cheopsi püramiidi raskusest. Et kamber raskuse all ei puruneks, tuli see ühtlaselt jaotada
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, kus sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Kaugushüppe jooksurada on 1,22m lai, maandumiskast 2,75m lai, 6m pikk ja 0,5m sügav, liivaga täidetud. Liiv maandumiskastis peab olema niiske, hästi kobestatud ja hoojooksurajaga ühel tasapinnal. Äratõukeks on paigaldatud 20cm laiune ja 1,22m pikkune puust valgeks värvitud hüppepakk. Hüppepaku kaugus kastist on mitte alla 1 meetri. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jäljes pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on paku ees plastiliinkiht), siis hüpet ei arvestata. 4 Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine
all jalapiire ja nende vahel 0,5 m kõrgusel asetsev vahepiire. Vahepiirde võib asendada ka otstarbekohaste plaatide või võrkudega. Kaitsepiirded tuleb paigaldada selliste töölavade või käiguteede vabadele külgedele, kus kukkumiskõrgus on vähemalt 2 m. Tellingutel peavad olema kaitsepiirded, kui kukkumiskõrgus on vähemalt 2 m. 6. ajutised kõrgtööd - kõik tööd, mida tehakse vähemalt 2 m kõrgusel maapinnast, kasutades tellingut, redelit, köit, trossi või muid ajutiselt kasutatavaid analoogseid töövahendeid. Eelnõu kohaselt võib redeleid kõrgtööl kasutada töötamiskohana üksnes erandjuhul, kui muude ohutumate vahendite kasutamine ei ole õigustatud vähese ohu, lühikese kasutusaja või kohapealsete olude tõttu, mida tööandja ei saa muuta. Köisi ja trosse võib kõrgtööl kasutada üksnes juhul, kui
cm sügavused ja kui pinnas on looma jaoks väga sobiv, siis ta maapealseid kuhilaid ei tee. Sellisel juhul võivad käigud st. muti tunnelid olla väga pikkad, kohe mitme kilomeetri pikkused. Avamaal, kus pinnas tihtipeale ka sügavuti kuivab, on muti käigud sügavamal, umbes 10-50 cm maapinnast. Nii sügavalt mutt oma kuhilaid eemale loopida ei jõua ja seetõttu peabki loom üleliigse mulla, mis käikude kaevamisel tekkib pinnasele kergitama, sedasi tekivadki mutimulla hunnikud. Selliseid sügavaid käike teeb mutt ka kõnniteede alla ja jalgradade alla, seda eriti siis, kui teel on tugipostid või sillake. Pesakond elutseb tavaliselt kusagil puujuurte läheduses, maa-aluse vundamendi lähedal või kusagil varjulisemas kohas
inimtegevus. Mida suurem on pooride maht seda rohkem vett sinna mahub. Kivimite veejuhtivus iseloomustab põhjavee liikumist. Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel Aeratsiooni- ja küllastusvööndit. Aeratsioonivööndis täidab lõhesid ja poore õhk ning vesi võib seal olla ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid täitunud veega ja on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi võib olla maapinnast erineval sügavusel. Kiirus oleneb maa sees veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. 15.Too näiteid eri tegurite mõjust sademetevee imbumisele põhjavette. Saju kestus- kui sajab lõpuks liiga palju siis väheneb imbumine, kuna maapind on küllastunud. Saju intensiivsus- väheneb, kuna vesi imbub tasapisi. Kivimite poorsus- mida poorsemad kivimid seda rohkem imbub. Taimkatte esinemine- mida rohkem taimi seda vähem vett läni pääseb
ehitamist ja just sellele toetub ka põlevkivi kasutamise strateegia. Kõik meie riiklikud plaanid kinnistavad põlevkivi-energeetikast sõltuvust. Selle tõttu, et põlevkivi lasub Eestis õhukese kihina (paar meetrit paks, ruutmeetri kaevandatud maa kohta saame ainult 3,5 tonni põlevkivi), sööb põlevkivitööstus maad kahe suupoolega. Eestis on aegade jooksul ära kaevandatud miljard tonni kaubakivi, põlevkivi kaevandamisest on otseselt puudutatud 420 ruutkilomeetrit maapinnast, üle 600 miljoni tonni ohtlikke jäätmeid on jäetud mulda ja põhjavett sajanditeks rikkuma. Saasteainete emissiooni ja õhu kvaliteedi hindamise lähtealuseks on Ida-Virumaa Nii põlevkivi kaevandamise, kui kaelektrienergia tootmine mõjutab hulganisti ka väliskeskkonda ja atmosfääri. Keskkonnateenistusse laekunud ametlik statistika saasteallikate valdajate iga-aastase aruandluse põhjal ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ning selle Virumaa filiaali
Lõikamine Kohe pärast õitsemist tuleks harvendada, kärpida ja eemaldada närbunud oksad vanemaid oksi tuleks tervikuna välja lõigata, vanemaid põõsaid regulaarselt harvendada (Sander 2009). Suuremamahulisem vanade okste eemaldus võiks toimuda soovitatavalt iga 3-5 aastase vahemiku järel. Eakamate, vähese kasvuenergiaga taimede elujõudu saate taastada noorenduslõikusega, mille käigus kõik oksad tugevasti 10cm kõrguselt maapinnast tagasi lõigatakse (Vaasa 2003). Soojema talve järel, kui enamik oksi on elus, soovitatakse 1/3 oksi veerandi peale tagasi lõigata - noored võrsed õitsevad rohkem ja põõsas näeb tihedam ja värskem välja (Calmia puukool). Külmahellade põõsaliikide lõikamisega tuleks oodata jaanipäevani, et täpselt määrata kahjustuste ulatus ning vastavalt sellele ka lõigata. Talvekahjustatud oksad lõigatakse tagasi kuni kahjustamata osani või sobiva kahjustamata külgharuni
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Planeedid ja Taevakehad referaat õpilane: Andri Suga 4b juhendaja: Edda Köörna september 2009 Marss Marss on päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus, et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öö...
LABORATOORNE TÖÖ NR 7. ELEKTRIOHUTUS. MÕÕTMINE JA HINDAMINE. Töö eesmärk 1. Teadmiste omandamine elektriohutusest ja seda mõjutavatest teguritest. 2. Õppida tundma elektriseadmete ohutusele esitatavaid nõudeid. 3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse mõõtmise metoodika omandamine. Tööks vajalikud vahendid Meger, maandusmõõtur, ühendusjuhtmed ja mõõdetavad seadmed. Üldosa Elektrivigastuse all mõistetakse elektrivoolu ettenägematul toimel inimese organismis tekkinud kahjustusi. Elektrivigastuste peamisteks põhjusteks võivad olla: 1. Tehnilised põhjused (isolatsiooni vigastused rikete tagajärjel, elektriseadmete tehnilised 2. rikked, maanduse katkemine jne). 3. Süsteemi ja korra puudumine elektriseadmete kasutamisel. 4. Ohutustehnika nõuetest mittekinnipidamine, hooletus. 5. Mitteteadlikkus. 6. Inimesele ja loomale võib mõj...
tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk tuleb maha lõigata ja sisenurgad täita tihenduskrohviga, raadiusega 4...6 cm. 8 Hoone sokliosas, kuni 30 cm maapinnast, on oodata pritsvee suuremat koormust. Nimetatud piirkond tuleb katta kahe kihi mineraalse isolatsioonivõõbaga, mis tagab tugeva ja kindla aluspinna järgnevale pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv niiskus võib hüdroisolatsiooni müüritise küljest lahti suruda. [3] 2.2 Renoveerimistööd Renoveerimistööde korral tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab
lõputu ja peab olema neutraalne. Anaximandrose argument, mis tõestas, et algaineks ei saa olla vesi ega mingi muu meile tuntud aine oli, et kui üks nendest oleks primaarne, siis vallutaks ta teised. Anaximandrose järgi on maailmad tekkinud arengu käigus mitte loodud Jumala/Jumalate poolt. Arengukäik: Algainest esimesena eraldus maa, siis eraldus vesi, mis kattis maapinda, seejäral tuli aga kuumus, mis aurustas meie maa veekihi ja tekkis niiske maapind ja kuiv maapind. Niiskest maapinnast sündisid loomad, inimesed ja muud elusorganismid. Maa atmosfäär koosneb õhust ja tulest, millest moodustusid taevakehad, mis asusid maa ümber tiirlema. Anaximenes Anaximenes sündis aastal ca. 585 e.Kr. ja suri ligikaudu 525 e.Kr. Anaximenes elas Mileetose polises ja kuulus ka Mileetose koolkonda. Ollakse suhteliselt kindlad, et Anaximenes oli Anaximandrose õpilane Anaximenese arvates on Maa ümmarguse ketta kujuline, mida ümbritseb õhk.
OSOONIAUGUD Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Osoon on kolmest hapniku aatomist koosnev molekul. Atmosfääri alumistes kihtides on osoon ohtlik saastaja, olles sudu ja happevihmade üks koostisosa. Keskmiselt 30 km kõrgusel maapinnast stratosfääris moodustuvad osoonimolekulid ultraviolettkiirguse (UV) toimel, tekkinud osoonikiht kaitseb atmosfääri alumisi kihte UV-kiirguse eest. Kaitsev toime seisneb tema võimes neelata UV- kiirgust. Möödunud sajandi jooksul on kerkinud esile globaalse olulisusega probleem osoonikihi hõrenemine inimtegevuse tõttu paisatud keemiliste elementide tulemusel. Osoonikihi hõrenemine võib endaga kaasa tuua osooniaukude kujunemise, kus keemilised elemendid lagundavad osooni molekuli hapniku molekuliks ja üksikuks vabaks radikaaliks. Osooniaukude teke mõnevõrra erineb üldise osoonikihi hõrenemise protsessist. See tuleneb aukude tekke piirkondade iseärasustest. 1. OSOONIAUKUDE TEKKIMINE Osooniaukude tekke...
Töötooli konstruktsioon ja muud omadused peavad vastama töö laadile. Töötooli kõrgus peab üldjuhul olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. · Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded · Tööandja peab jälgima, et töövahendit kasutataks ettenähtud viisil ning tööd saaks teha ergonoomiliselt õigete tööliigutuste ja -asenditega. · Kui ajutisi kõrgtöid (mida tehakse vähemalt 2 m kõrgusel maapinnast, kasutades tellingut, · redelit, köit, trossi või muid ajutiselt kasutatavaid sarnaseid töövahendeid) ei ole võimalik · teha ohutult, ergonoomiliselt sobivates tingimustes ega sobival pinnal, tuleb valida ohutute töötingimuste tagamiseks kõige sobivamad töövahendid. · Töövahendid peavad vastama tehtava töö laadile ja eeldatavale koormusele ning nende paigutus peab võimaldama ohutu läbipääsu töötamiskohale.Kõiki ülaltoodud
nn.sammupinge .inimene kes läheneb sellisele juhtmele võib saada elektrilöögi maakaudu läbi jalgade. Lk.264 küs.: 49, 50, 53, 54, 58 49. Kuidas tuleb abistada elektrilöögi saanud inimest? Elektrilöögi saanud inimene tuleb kõigepealt pinge alt vabastada, sest ta ei saa seda lihaste krambi tõttu ise teha. Selleks tuleb seade välja lülitada.Kui see pole võimalik, tuleb inimene eemaldada pingestatud osadest või isoleerida maapinnast, kus juures abistaja peab kasutama käepärast olevaid kaitsevahendeid (kuivi laudu või latte, riietusesemeid, kalosse, kindaid, nööri jms.), et mitte sattuda ise pinge alla. Pärast inimese vabastamist pinge alt tuleb kannatanule anda viivitamata esmaabi ning välja kutsuda arst. Kui elektrilöögi tagajärjel on lakanud hingamine ja pulss, tuleb kannnatanu kiiresti värske õhu kätte toimetada, asetada selili, vabastada kaelus ja teha
ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 Eessõna ESTCube-1 on Eesti tudengisatelliidi programmi raames ehitatud ja 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsusmaal Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga ,,Vega" Maa orbiidile viidud tehiskaaslane ehk teisisõnu, Eesti esimene satelliit. ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on umbkaudu 650 kilomeetrit, satelliidi kiirus orbiidil umbes 7,46 km/s. Aga samas referaadi koostamise ajahetkel oli kiirus 7,51km/s ja asus Arktika kohal. ESTCube-1 on hariduslik koostööprojekt, milles osalevad tudengid ja gümnaasiumiõpilased. Lisaks õppe-eesmärgile on satelliidil ka teaduslik siht teostada elektrilise päikesepurje esimene katsetus kosmoses. ESTCube-1 projekt on andnud ainet mitmekümnele teadustööle.
(Remmel, 1989) Tavaline tempel nägi välja põhiplaanilt ristküliku kujuline ja meenutas megaroni ehk kreeklaste vanem elamut. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem aga kivi marmor, mis oli ühtlasi üks kaunimatest. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel metallist klambreid. (Kangiliski, 1997) Templi väljavaates saame eristada kolme põhiosa: krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Tempel seisab krepidomal ehk alaehitusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. Krepidoma ehk kanda osa viimast astet nimetatakse stülobaadiks, millelt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Tavaliselt ümbritsevad templit igast küljest tiheda reana ja on templi välisilmes määravad. Sammaste paiknemine ei ole juhuslik vaid allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda rohkem kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Seljuhul on tavalisemad sammaste arvud 6x13 ja 8x17. (Kangilinski, 1997)
Kartulit hoiti kartulikoobastes. 19. sajandil tulid kivikeldrid mõisade eeskujul. Kaetud mullakihiga. Paistab nagu looduslik küngas. Esifassaad kujundati ilusalt. · Jääkelder jõukamates taludes hoiti seal jääd, millega jahutati suvel piima. · Aidad majandushoone talu õuel. Algseks hooneks oli sammaslava, millel hoiti jahisaaki, et ulukid seda ära ei viiks. Aida põrand pidi olema jahe, mullast, savist või kivist. Niiskuse vältimiseks ehitati see maapinnast kõrgemale. Aida nurgad toetusid suurtele maakividele. Suvel kasutati aitasid magamiskohtadena. Siis tehti sinna ka aken. 1) viljaait 2) kala-/lihaait 3) riideait muu) kirstuait, magamisait, söögiait, piimaait, meeait. · Eestis on leitud hooneid, mida kasutati tagavarade hoiustamiseks juba 10-11 sajandi asulakohtadel. Aida sisse tehti auk, et kass saaks käia hiiri püüdmas. Aida ees oli tihti suur katusealune.
või musta värvusega amorfne aine. Mineraliseerumine - on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti vesi, süsihappegaas, lämmastik. Mullahorisont - on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Mullaprofiil - mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini, mis aitab mulda uurida, iseloomustada ja klassifitseerida. Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aja jooksul. Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa legunemine lahustuvateks ühenditeks. Soostumine protsess, kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Iseloomulik kõrgepõhjavee ja veega küllastunud aladel.
kokkuleppe küsimus. Õhk koosneb 3 osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). 78% lämmastikku, 21% happnikku, 0,9% argooni ja 0,003% CO2. õhus leiduva veeauru hulga määrab temp. Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtsat rolli- ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosf kihtide aluseks on võetud temp muutumine kõrguse kasvades. Atmosfäärikihid: *Troposfäär- maapinnast ulatub 8-18 km kõrguseni. Kõrgus oleneb geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal, soojal ajal on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale tõustes troposfääris tem langeb 6C km kohta. *Tropopaus- vahekiht troposfääri ja sellest kõrgemal asuva sfääri vahel. Paksus 1-3 km. *Isosfäär- asub tropopausi kohal ainult suurematel laiuskraadide kohal. Valitseb isotermiline olek st temp püsib -55- -60C ja ulatub 30 km
Kiirgusbilans, protsess Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus- peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection)
· Ohutemperatuur ja selle mootmine, temperatuuriskaalad- Valjendab soojusenergia hulka ohus ja maapinnas. Moodetakse meteoroloogilises onnis 2 m korgusel varjus, mootuhik kraad. °C (Celsius) vesi kulmub 0°C, keeb 100°C K (Kelvin) vesi kulmub 273K, keeb 373K °R (Reaumur) vesi kulmub 0°R, keeb 80°R °F (Fahrenheit) vesi kulmub 32°F, keeb 212 F · Maalahedase ohukihi temperatuuri inversioon- Maapinnast 300m korguseni temperatuur touseb ja hakkab sealt edasi uhtlaselt langema. Kuid vahetult maapinna lahedal asub jahtunud ohukiht, milles temperatuur langeb maapinna suunas kuni -1 celsiuseni . inversiooniks nimetatakse olukorda kui korgus kasvades temp touseb. · Iseloomustada mulla, maapinna ning maalahedase ohukihi temperatuuri vertikaalse profiili muutusi parasvootme suvepaeva jooksul-ohutemp ööpaevane koikumine suureneb tunduvalt maapinna lahedal
Tsiviilkasutajad pidid seetõttu leppima kuni sajameetrise veaga. 1. maist 2000 aastal lõpetati USA presidendi Bill Clintoni otsusega GPS-ile sihilikult ebatäpse info lisamine. Maa atmosfäärist tingituna on praegu GPS info ebatäpsus maksimaalselt 20 meetrit. Sarnane süsteem (Glonassi) on loodud ka Venemaa kaitsestruktuuride poolt. KUIDAS GPS TÖÖTAB? Nagu juba varasemalt mainitud, siis alates 2007. aasta septembrist on GPS-süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis tiirlevad oma orbiitidel maapinnast umbes 20 000 kilomeetri kõrgusel. GPS- vastuvõtja mõõdab oma asukoha määramiseks kaugusi neljast teadaolevate koordinaatidega satelliidist. Mõõtes kauguse esimesest satelliidist, määratakse vastuvõtja võimalike asukohtade kerapind. Mõõtes kauguse teisest satelliidist kitseneb vastuvõtja võimalike asukohtade hulk kahe kerapinna lõikumisel tekkivaks ringjooneks. Kolmas satelliit eraldab sellest ringjoonest kaks
Ruutfunktsiooni y = ax2 4x + c graafik läbib punkte (1; 3) ja (2; 3). Leiame kordajad a ja c. Asendades punktide koordinaadid parabooli võrrandisse, saame lineaarvõrrandisüsteemi a +4+c = 3 , 4a - 8 + c = -3 mille lahendid on a = 2 ja c = 3. Seega otsitav parabool on y = 2x2 4x 3. Lahenduse õigsust saame kontrollida joonise abil (joonis 18). Näide. Vertikaalselt üles visatud keha kõrgus h avaldub funktsiooni h(t ) = 15t - 5t 2 abil (h on kõrgus maapinnast meetrites ja aeg t sekundites). Kui kõrgele tõuseb see keha, kui palju kulub 12 aega suurima kõrguse saavutamiseks ja mitme sekundi jooksul pärast ülesviskamist jõuab keha uuesti maapinnale? Funktsioon y = 15t 5t2 esitab allapoole avaneva parabooli. Keha asub maapinnal, kui y = 0. Võrrandi 15t 5t2 = 0 lahendid on 0 ja 3. Seega kukub keha maapinnale 3 sekundit pärast üles- viskamist
viljub paremini kui pügatud hekk. Harvendamisel lõigake välja kõik 45 aasta vanused oksad (Sander, 2010). Kuna lumimari annab palju juurevõsusid, tuleb need regulaarselt välja lõigata, et takistada põõsa metsistumist (Calmia Istikuäri OÜ). Lumimarjale sobib ka nn. osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10 cm kõrguselt maapinnast (Kärner ja KO). Paljundamine Lumimarja on kerge paljundada, seeme idaneb üsna hästi. Nagu paljusid teisi kuslapuuliste sugukonna taimi, saab ka teda lihtsalt paljundada pistokste ja juuni lõpus tehtud haljaspistikutega. Peale selle annab lumimari palju juurevõsusid, viljakamal pinnasel kasvab omapäi jäetud 16 lumimarjahekk paarikümne aastaga läbipääsmatuks tihnikuks. Lumimarjaliigid ristuvad
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 2.2.2 Tuulekoormused Normtuulekoormused määratakse tuule normkiiruse alusel − need sõltu- vad tuule piirkiirusest /extreme wind speed/. Tuule piirkiiruse määramisel on aluseks nn tuule keskmine kiiruse Vmean. Tuule keskmine kiirus Vmean − tuule 10-minutiline keskväärtus suhteliselt avatud maastikul (II maastikutüüp) kõrgusel 10 m maapinnast (m/s). Tuuleiili kiirus Vg − lühiajalise turbulentse tuule iseloomulik suurim 2-sekundline keskväärtus. Tuuleiili kiiruse ja tuule keskmise kiiruse seos väljendub valemiga Vg = kg·Vmean h kus kg on tuule kiiruse iilitegur: k g = 1+ 2,28 / ln zo h − kõrgus
3 (Queen's Chamber). Kolmas, Kuninga hauakamber (King's Chamber) on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sarkofaag. Suurest pruunikashallist graniidipangast tehtud sarkofaag on laiem kui sissepääs hauakambrisse, seepärast tuli lõplik viimistlus teha ehitustööde käigus kohapeal. Sarkofaagis hufu muumiat pole. Selle koos aaretega varastasid hauaröövlid. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Ühel graniitplokkidest on nimi Hufu, plaatidel on kambri ehitanud tööliste nimed. Hauakambri (mõõdud - 5,20 x 10,43 meetrit, kõrgus 5,81 meetrit) kohal lasus ligi kaks kolmandikku Cheopsi püramiidi raskusest. Et kamber raskuse all ei puruneks, tuli see ühtlaselt jaotada. Egiptuse insenerid lahendasid selle probleemi
42e23 kg (üks kümnendik Maa massist). Tihedus on 3,97 g/cm3. Atmosfäär on väga hõre, koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%), lisaks lämmastikust, argoonist ja väikese lisandandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). Atmosfäär on küllalt tihe, et Marsil saaksid möllata väga tugevad tuuled ja tohutud tolmutormid, mis mõnikord neelavad terve planeedi kuudeks. Atmosfääri rõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Kaugus Päikesest on 227,940,000 km. Marsil on kaks pisikest kaaslast, Phobos (läbimõõt 28 km) ja Deimos (läbimõõt 16 km). Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad (mandrid) on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest (meredest). Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja 6 km sügavune lõhe
PROJEKTI SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Ehitise otstarve ja suurus Käesoleva ehitusprojekti näol on tegemist tervisespordikeskusega. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (jalgrattad, suusad, uisud, kelgud jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi ning vajadusel kasutada hoones olevat saali väiksemateks kokkusaamisteks jms. Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m. 1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga. Hoone edelapoolsel küljel asuv peasissepääs avaneb väikesesse tuulekotta. Sealt on võimalik pääseda hoone kesksesse saali. Saal on ühendatud teda külgnevate ruumidega - kabinet, WC, tehniline ruum ja meeste ja naiste riietusruumid (koos WC ning pesuruumide ja saunaga)
avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk avaldub järgmiselt: Tihedus füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Raskusjõud gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Raskusjõudu saab arvutada gravitatsiooniseaduse abil, kus kehadevaheliseks kauguseks võetakse Maa raadius R, millele vajadusel liidetakse keha kaugus maapinnast h. r=R+h Maapealsete kehade puhul r = R. Tavaliselt kasutatakse raskusjõu arvutamisel raskusjõu poolt tekitatud kiirendust g, mille arvväärtuse leidmiseks kas Elastsusjõud keha kuju või mõõtmete muutumisel (deformatsioonil) kehas tekkiv jõud. Hooke'i seadus venitusel või survel on elastsusjõud Fe võrdeline keha pikkuse muutusega l. k jäikus, näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühe ühiku võrra.
väetiseid, sest seal ei pruugi olla alati kõiksuguseid võimalusi. Loomulikult on abiks ka looduslike väetiste kasutamine nagu näiteks loomasõnnik ja kompost, kuid sellest ainuüksi ei pruugi piisata. Kõrbestumise käigus muutuvad viljakad alad kõrbedeks seega toimub mullastiku hävinemine, kõrbepealetung toimub kõrbe äärealadel ja võib olla tõesti silmnähtav protsess. Tõelised kõrbed katavad praegu u 8 miljonit km² maapinnast, seal on taimkate vee puuduse tõttu väga hõre või puudub üldse. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Metsaraie on samuti probleemiks, kui kõrbe äärealadelt metsad maha võetakse, siis on see roheliseks tuleks kõrbestumisele. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Teadlased on isegi väitnud, et kuuendik kõrbetest maailmas on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Näiteks Sahara kõrbe on rajatud nn. ,,Roheline müür "- see katab
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Maaehituse osakond Xxxx Xxxx Pillirooplaat soojustuseks ja krohvimatiks Referaat õppeaines ,,Hoonete renoveerimine" Juhendaja prof. Jaan Miljan Tartu 2010 Sisukord 1. Pilliroog soojustusmaterjalina...............................................................................................................................3 2. Pilliroo levik .........................................................................................................................................................3 3. Rooplaat................................................................................................................................................................ 3 4. Pillirooplaadi kasutuskohad ..................................................................
huvitavat mängulendu: lind tõuseb maapinnalt astmeliste järkudena ning laulab laskumiseni oma katkendlikku laulu. Vahepeal võib sookiuru laulu kuulda ka maapinnalt, harukordadel isegi puuokstelt. Lend on tal madal, järguline ja kiirete tiivalöökidega. Ärevusse sattunud sookiur istub tihti põõsa otsa. Pesa rajab ta rohttaimede ja eelmise aasta kulu varju, sageli isegi kulu alla. Seejuures eelistab ta enamasti ümbritsevast maapinnast veidi kõrgemal asuvaid kuivemaid kohti. Munad poetab sookiur pessa juba maikuu alguses, neid on tal 4...6, harukordadel isegi kuni seitse. Tavaliselt on sel linnul kaks pesakonda ühel aastal, sel juhul võime me munadega pesi leida kuni juulikuu alguseni. Esimesed pojad õpivad aga lennuoskuse selgeks kas juba mai lõpul või siis juunikuus. Sookiurupered lahkuvad Eestist oktoobrikuus, mõnedel andmetel ka juba septembris. Oma
Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid on väga tüüpilised võrreldes teiste Aafrika riikidega. Seoses niisutuspõllundusega on üles kerkinud muldade sooldumise probleem. Teine suur probleem on, nagu kogu Saheli piirkonnas, ülekarjatamisest tingitud kõrbestumine. Mitmetes piirkondades on põhjaveetase alanenud, jättes kuivale kaevud. Metsandus Metsad hõlmavad neljandiku Sudaani pindalast. Suurem osa neist on siiski hõredad metsad, kus puuvõrad katavad 10-25% maapinnast. Metsad paiknevad riiki kesk- ja lõunaosas ning jõeorgudes. Keskosas domineerivad hõredad savannimetsad, lõuna suunas muutuvad metsad tihedamaks ja lopsakamaks ning otsapidi ulatub riik vihmametsavööndisse. Savannis domineerivad akaatsia erinevad liigid, teised levinud puuliigid on baobab, eebenipuud, mahagon. Metsast varutakse suur osa riigis kasutatavast küttest. 1990-ndate keskel kasutati üle 75% riigi energiavajaduse rahuldamiseks puitu ja puusütt
Detsembris 2001 lõi uus liige Reimali osaluse üle ja valiti juhatuse esimeheks,. Teiseks osanikuks oli Grigori Borissov(09.11.1951- 06.12.2009) ja ka Valentin Porfirjev, kunagise Balti Ühispanga juht.2009. aasta suvel viidi Skoone bastioni endise vallikraavi kohal asuval spordiväljakul ning Eesti Raudteele kuuluval maa-alal läbiväljakaevamised, mille käigus selgus, et bastioni kaitsvad kontreskarpmüürid on suures osas hästi säilinud ning asuvad 30 50 sentimeetri sügavusel maapinnast, mistõttu viibib Skoone bastioni piirkonna taastamise plaanide realiseerimine, mille kohaselt kavandati sinna maa-aluse parkla rajamine, mis ulatunuks Suur- Rannavärava tänavast kuni Suurtüki tänavani. [2] 8 ESTONIA 29. juunil 1980 sõitis laev esimesele reisile liinil TuruMariehamnStockholm. Laev müüdi edasi 1990. aastal Oy Silja Line Ab-le, seal ristiti alus Silja Stariks. Juba samal aastal
loomulikult ei puudu ka ahvimaja. Safaripargis jalutavad vabalt ringi sebrad ja kaelkirjakud ning karud! Tropikaariumis saab näha Euroopa suurimaid haisid, 3 m pikkuseid alligaatoreid, maailma mürgisemaid madusid ja teisi ohtlikke elukaid. Parima ülevaate loomaaiast saab ikkagi ülevalt - soovitame esmajärjekorras sõita rongiga, mis teeb 3 km pikkuse ringi, see kestab 25 minutit ning kuna see raudtee kulgeb maapinnast kõrgemal, siis näeb ilusti ära kus kohas pargis midagi asub. Veel on Kolmardenis lastele Bamse Maailm, lõbustuspark ja laste loomaaed. Suusakuurordid: Idre Fjäll - asub 490 km kaugusel Stockholmist ning on populaarne lastega perede ja algajate hulgas. Kuigi suusarajad ja laskumised on tagasihoidlikumad kui Åres või Vemdalenis, paiknevad nad mugavalt majutuskohtade läheduses. Vemdalen - asub Stockholmist 480 km kaugusel
Eri sügavusel toimunud maavärinad Maavärina kolde sügavus Eri tüüpi laamapiiridel tekivad erineva koldesügavusega maavärinad. • Ookeanide keskahelikes rebitakse üksteisest lahti õhukesed litosfäärilõigud, mis hakkavad külgsuunas veidi erineva kiirusega triivima. Sellistes kohtades kuhjunud pinged vabanevad arvukate madalate, paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinatena. • Laamade vahevöösse vajumise vööndeis jäävad maavärinate kolded maapinnast kuni 670 kilomeetri sügavuseni. • Suhteliselt maapinnalähedase (kuni kümneid km) vuse koldega maavärinad tekivad ka mandrite põrkumise ning kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkondades. Viimastes loob maavärinaid sageli magmakollete lagede sissevajumine. Seismilised lained • Murrangu tekkega vabanevad kivimitest elastsed pinged, mis levivad seismiliste lainetena maavärina koldest eemale. • Eristatakse: • Ruumi e
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 5: RUUMIDE VALGUSTATUSE HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 15.04 5a. Auditooriumi loomuliku valgustatuse Joonas Hallikas Kellaaeg: hindamine 5b. Tööruumi tehisvalgustatuse hindamine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Uurida luksmeetri tööpõhimõtet. Tutvuda loomuliku valgustuse ning tehisliku valgustuse mõõtmise ja hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Luksmeeter 2. Mõõdulint 3. Standard EVS-EN 12464-1:2011 ,,Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad"1 TEOREETILINE OSA Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90 % infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid tööko...
Kõige tavalisem sademete hulk on 515 mm, tugeva saju puhul isegi 20 mm. Harva on registreeritud sadusid üle 50 mm sajuvee hulgaga. 6 Kiudpilved Kiudpilved (ladina keeles Cirrus, mitmus Cirri, lühend Ci) on pilvede põhiliik, kuhu kuluvad pilved aluse kõrgusega üle 6 km maapinnast. Nad on valged või valkjad pilved tavaliselt kiulise ehitusega ega põhjusta pilvevarjusid. Et sellel kõrgusel on õhutemperatuur alati alla 0°C, siis nad koosnevad jääkristallidest ja on puhtad jääpilved. Isegi kui kiudpilved annavad sademeid, ei jõua need enamasti maapinnani.[1] Kiudpilved paistavad väikeste isoleeritud säravvalgete siidiselt kumavate õrnade niitide või kitsaste paeltena. Nende ääred enamasti narmendavad jugavoolude toimel.
Traditsioonilised hooned on tehtud enamjaolt bambusest. Lamedaks litsutud ja kokku punutud bambuse tükke kasutatakse seite ehitamisel. Põrandad on valmistatud bambuslaudadest või muust puidust. Maja sarastik on valmistatud tugevast ja vastupidavast puidust. Katusekatteid on väga erinevatest materjalidest, sealhulgas õlgkatus, mis on tehtud kas heinast või palmilehtedest. Katuseid kaetakse plaatidega, puidust katusesindlitega või tsingist lehtedega. Maja ees on tavaliselt maapinnast meetrivõrra kõrgemal asuv veranda, koht, kus võõrustatakse külalisi. Maja keskel on pere elamisruum, selle taga on köök, kus hoitakse riisi. Eriti linnapiirkondades on paljud sellised majad asendatud juba tsementhoonetega. 6.Toit Riis on laiatarbetoiduaine. Vaid mägistes piirkondades tarbitakse vähem riisi, kuna seal on riisi kehv kasvatada. Kasvatatakse ka sorgot, hirssi ja maisi. Riisi kõrvale süüakse salatilehti, puuvilju või köögivilju
Nii väheneb võimalus, et tuul sadenenud tolu taas õhku tõstab. Sellise lehtri efektiivsus sõltub aga tuule kiirusest. Näiteks Suurbritannias on kasutatud ka madalat kaarduvate servadega lahtrit, sest nii ei kao tugeva tuule korral lehtrist nii palju osakesi. Selle filtri puhul on aga ohuks see, et tuul tõstab juba sadenenud osakesed taas õhku. EMEPi standardi kohaselt tuleb lehter paigutada 1-2 m kõrgusele maapinnast, kuigi kõrgemal põhjustab tugevam tuul suuremaid moonutusi(v.a. tiheda samblakattega pinnasel, kus erosioon on olematu, seal võib paigutada lehtri pumarinde lõrgusele ning näitajad on üsna täpsed). Lume korral saab proovi võtta tasasele looduslikule pinnale kogunenud lumest. See meetod ei eelda eelnevat koguja paigaldamist. Lumekihist võetakse proove plastmass toruga. Lumi ei tohi olla eelnevalt vettinud. Lumi sulatatakse
Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Kaugushüpet alustatakse sprindiga jooksurajalt (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppe kasti suunas, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, mille tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Lisa info paikneb Lisades. Maailma rekord kuulub meeste kategoorias Mike Powell’ile (USA) tulemusega 8.95m. Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Galina
Külvatakse kevadel peenrale, millele järgneb pikk idanevusperiood. Naistenõges külvab end järgnevatel aastatel kasvukohta ise, võib ka metsistuda. Taimi võib ette kasvatada katmikalal ja istutada avamaale juuni algul. Taimedel talvekahjustusi tavaliselt ei esine. Saagi kogumine - Taime korjatakse enne õite puhkemist, suve jooksul saab 34 saaki. Kasutatakse värskelt ja kuivatatult. Ei kasutata naistenõgese jämedaid varsi. Taimed lõigatakse maha 5-8 cm kõrguselt maapinnast. Kasutamine maitsetaimena - Maitsetaimena kasutatakse nagu melissi. Korjatakse pehmevarrelist ladvaosa enne õitsemist. Ei kasutata naistenõgese jämedaid varsi. Taimed lõigatakse maha 5-8 cm kõrguselt maapinnast. Suvejooksul koristatakse 3-4 korda, viimast korda septembri algul. Väga noori pehmeid võrseid saab lisada salatitesse ja suppidele. On ka traditsiooniline kalamaitseaine. Kasutamine ravimtaimena - Naistenõgesest valmistatud
jäävad rusudena kosmosesse. Mitmekordseks kasutamiseks kõlbavad vaid USA kosmosesüstikud. Kuidas püsib satelliit orbiidil? Iga objekt liiguks sirgjooneliselt , kui teda ei mõjutaks erinevad jõud. Satelliite mõjutab Maa raskusjõud gravitatsioon. Satelliit proovib liikuda sirgjooneliselt, kuid Maa gravitatsioon kisub seda allapoole. Satelliit langeb Maa poole, kuid ei jõua kunagi selle pinnani, sest Maa on kerakujuline. Satelliit liigub ringjooneni, jõudes maapinnast kindlale kaugusele, ning tiirleb niiviisi ümber planeedi. 5 2. Sidesatelliidid Maa ümber tiirleb sadu sidesatelliite, mis edastavad ja kordavad signaale erinevate, maapinnal üksteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel paiknevate punktide vahel. Signaaliks võib olla peaaegu ükskõik mis- telefonikõne, faksisõnum, arvutiinfo, e-post või internetiühendus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
