Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 12. Maa kiirgusbilanss. Maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. Aluspinna (maapinna) kiirgusbilanss Atmosfääri kiirgusbilanss Maa-atmosfääri kiirgusbilanss 13. Atmosfääri koostis. Osoonikiht. Osooni tekkimine ja lagunemine. Atmosfääri koostis - N2 78%, O2 20,95%, Ar 0,93%. Peale selle võib olla ka veeauru (kuni 4%), heitgaase, tolmu jm. Osoonikiht 10-15 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk trihapniku kiht. See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni põhimass ning valitseb habras tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Neelab väga tugevalt UV kiirgust. Osooni tekkimine ja lagunemine O2+ho=O+O (ho-kiirgus lagundab). O2+O+M=O3+M. Ergastatud olekus annab energia teisele molekulile. M(muu aine). O3 lagunemine valguse toimel. O3+ho=O2+O2 või O+O3=O2+O2. Inimene põhjustab selle lagunemist NOx gaaside ja freoonide õhkupaiskamisega.
2.5 Projekteerimisealused. Koormused, osa 2.5 Lumekoormus tabelile 1 kui katuse kalde nurk on 0300, siis kujuteguriks . Katusekaldele 0° puhul saame normatiivseks lumekoormuseks katusel 2.2 Tuulekoormus Tuulekiiruse baasväärtuste valimine: tuulebaaskiirus on . Õhutihedus sõltub absoluutsest kõrgusest, õhutemperatuurist ja rõhu piirkonnas tugeva tuule korral. Kui ei ole teisiti määratud, võetakse väärtuseks . Tuulerõhubaasväärtus: Tuulekoormuse määramine maapinnast 10,2 m kõrgusel: Tuulekoormus määramine maapinnast 10,5m kõrgusel. Olgu meil tegemist äärelinnapiirkonnaga (maastikutüüp III). ; m; ,0 m; . Ebatasasustegur cr(z) võtab arvesse keskmise tuulekiiruse muutumist ehituskohas sõltuvalt kõrgusest ja maapinna ebatasasusest: =0,78. Asukohategur ce võtab arvesse tuulekiiruse ja turbulentsi sõltuvust maastikutüübist, maapinna ebatasasusest ning kõrgusest maapinna kohal, mida arvutatakse valemiga: .
Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn. polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe
Need muutuvad positiivseteks ioonidest ja edasi toimub sama, mis vedelikeski. Sellel põhjusel jäigi Frauhlinu positiivse laengu suund muutuma- tehniline suund. Pinge ehk potentsiaalide vahe Pinge ehk potentsiaalide vahe on töö, mida on vaja teha ühikulise laengu viimisel ühest ruumipunktist teise. Lihtsamalt seletatuna võib pinget võtta kui elektrilist survet. Oletame, et meil on kaks reservuaariga veetorni, millel on mõlemal küljes kraan. Mõlemad kraanid on ühel kõrgusel maapinnast, kuid veetornid ise on erineva kõrgusega. Tornist, mille reservuaari ja kraani vaheline teekond on pikem, hakkab kraanide täielikul avamisel tulema vett suurema survega, sest kõrgema torni ja kraani vaheline veehulk on suurem ning avaldab suuremat survet. Kui kraan oleks reservuaariga täpselt ühel kõrgusel, ei tuleks kraanist üldse vett, sest potentsiaalide vahe oleks null. Pinge ühik
Ennem lõunat sain armatuuri sisse tassitud ja siis hakkasin armatuuri parajaks lõikama ning kui oli vaja kuskil väljalõikeid teha, teostasin need. Kui armatuuri ilusti maha laotatud sain, tuli armatuur omavahel kinni siduda. Seda tööd tegin ka Tamme staadionil kui oli kooli sisepraktika, seega polnudki selle jaoks kellegilt abi küsida, vaid toimetasin täiesti iseseisvalt. Kui armatuur ilusti laotatud ja seotud oli, sättisin armatuuri alla ,,konnad" mis aramatuuri maapinnast õhku tõstavad, kuna armatuur ongi see mis betooni seob. Ning sellega see valmis saigi, tuli oodata vaid betooniautot mis oli tellitud järgmiseks päevaks. Kuna tööpäev veel lõpule polnud jõudnud saatis juhendaja mind teisele kaastöölisele appi ehitama trepi saalungit. Seda tööd olin natuke varem ka kodus teinud, kuid mitte nii, et iseseisvalt hakkama oleksin saanud. Niimoodi me siis kahekesi selle saalungi valmis tegime. 16.30 hakkasime otsi kokku tõmbama
Kaks punktmassi tõmbuvad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=(Gm1m2 )/r 2 G=(F*r 2 )/m 1m2. Gravitatsioonikonstant G=6,67*1011 (Nm2/kg2). Raskusjõud on gravitatsiooni avaldumisvorm. Maa külgetõmbejõud F=GMm/R2; M=6*1024kg; R=6400km. Kui kehale mõjub vaid raskusjõud, siis langeb ta vabalt Maa poole vabalangemise kiirendusega. g=9.8 m/s2. Raskusjõu valem: F=mg. Vabalangemise kiirendus maapinnast kõrgemal. g=GM/Rh2 Jõudu millega keha maa külgetõmbejõu tõttu mõjutab alust või riputusvahendit nimetatakse kaaluks. Kui alus või riputusvahend on maa suhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis keha kaal võrdub arvuliselt raskusjõuga. Kui alus liigub kiirendusega siis keha kaal erineb arvuliselt raskusjõust. P=mg; P=m(g+a); P=m(gg) kaaluta olek; P=m(g+a) ülekoormus Hõõrdejõud
Osoonikiht on nõnda hõre, et kui kõik atmosfääris leiduvad osooni molekulid õnnestuks tuua merepinna tasandile nn normaaltingimustele. Keskmiselt üle maakera oleks selline kujuteldav osoonikiht umbes 3 mm paks. Osoonikihi paksusel on tüüpiline aastane käik. Kõige paksem on ta märtsis ja seejärel langeb tasapisi kuni kõige õhema seisuni oktoobris-novembris. Osoonist 90% paikneb ülemises atmosfääris ehk stratosfääris osoonikihina.. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni Samas on õhus osooni äärmiselt vähe. Stratosfääris on osooni 5-10 korda rohkem kui maapinnal. Tema hulk hakkab kiiresti kasvama tropopausis. Osoonikiht kaitseb meid UV-kiirguse eest mis muidu hävitaks elu Maal. Osoonikiht püüab kinni 99% maale langevast ultraveolettkiirgusest, mille toimel osoon tekib, laguneb ja taastekib atmosfääris. 3. OOSONIAUGUD
Kõrge maisi jaoks vajalik käsitsi pritsimine, nt seljakott-tüüpi annab hea mobiilsuse taimede Pilt 7. Hardi Master vahel https://youtu.be/PsZ3L-Vy2bY seljakott-tüüpi pritsi ohutusnõuded Koristamine Mais koristatakse põldudelt maisikombainiga, mis eraldab maisitõlvikud vartest, seejärel hekseldab lehed ja varred Loomasööda jaoks kombainile lisatakse muljur – muljub puruks tõlvikus oleva tera Optimaalne niitmise kõrgus 20 cm maapinnast Heksli pikkus 0,8-2 cm, optimaalne 1,5-2 cm lühem heksel, kui mais kuivainerikkam (üle 33%), söödaratsioonis kasutatakse vähem jõusööta; sobib noorkarjale ja lammastele; lihtsam kinni tallata hoidlas Pikem heksel, kui mais madalama kuivaine sisaldusega (alla 25%), sööt läheb lüpsikarjale ja kasutataksee söödaratsioonis suuremaid jõusöödakoguseid ning hoidlad on kitsamad https://www.youtube.com/watch?v=uoLxHeTNUWg Sügavkünd 20cm sügavuselt peale koristust
KATUSEKONSTRUKTSIOONID Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülevalt sademete eest kaitsev tarind Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema
Elav taim kujutab enesest keerulist looduse loomingut. Temas valmistatakse hulganisti keemilisi aineid, millest osa leidub kõigis taimedes, teine, spetsiifilisem osa, valmib vaid mõnigais neist. Meie laiuskraadil kasvab aias ja metsas ligikaudu 400 tervistavat taime. NÕUANDEID RAVIMTAIMEDE KORJAMISEKS JA TARVITAMISEKS. Kodus saab aidata end ravimtaimedega mitmeti. Mis juhtub taimedega siis, kui olete otsustanud ta eemaldada loomulikust keskkonnast. Taim kui elusolend oma kindla ainevahetusega elab edasi mõnda aega ka siis, kui on maapinnast eraldatud. Kui ümbritsev temperatuur on madal, kuivab taim aeglasemalt, bioloogilised protsessid(ka toimeainete lagunemine) kulgevad aeglasemalt. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini eraldub taimest niiskus. Nii et, ravimtaimede väärtainete sisalduse eest tuleks hoolt kanda alates taime korjamisest ja lõpetades ravimtee valmistamisega. Millist ravimtaime korjata? Ikka se...
KONSPEKT: EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; Esimene avalik sini-must-valgete värvide demonstratsioon leidis aset Suurel Reedel, 7. aprillil 1882. aastal, mil "Vironia" osakonna tolleaegne esimees, Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane Aleksander Mõtus kandis sini-must-valget värvimütsi, sõites voorimehel läbi Tartu kesk...
sinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne. Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed on piirdekonstruktsiooniks. Hoone vundamendiks nimetatakse maa-aluseid konstruktsioone, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni taldmikuks, maapinnast väljaulatuvat osa sokliks. Vahelagedeks nimetatakse horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad hoone korrusteks, võtavad vastu koormused inimestest, mööblist, seadmetest jne. Viimase korruse lage nimetatakse pööninguvahelaeks; keldrikorruse ja esimese korruse vahel on keldrivahelagi. Vahelae alumist pinda nimetatakse antud korruse laeks, pealmist pinda aga järmise korruse põrandaks. Katus kaitseb hoonet sademete eest. Sademete ärajuhtimiseks moodustatakse katused kas
Õhuvoolude kirjeldamisel tuleb arvestada viite jõudu: 1) õhu horisontaalne liikumine. Tekib jõud (gradientjõud), mis paneb õhu liikuma, siht sama, suund kõrgema õhuvooluga alalt madalama poole. 2) maakera pöörlemise mõju tuule suunale. See on risti õhuosakeste liikumise sihile ja on põhjapoolkeral suunatud õhuosakese liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral aga vasakule. 3) Hõõrdejõud on suunatud liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõud väheneb maapinnast kõrgemale tõustes. Teatud kõrgusel hõõrdumist maapinnaga enam ei toimu. 4) Raskusjõud: mõjub vertikaalselt, mõjub liikumisele ristisuunas. 5) tsentrifugaaljõud: tuleb arvestada kõverjooneliste õhuvoolude puhul, on eriti suur suurte kiirustega keeristuulte (trombid, vesipüksid) korral. Pilet nr 2. Päikesekiirgus ja spekter. Solaarkonstant. Vertikaalne tasakaal. Päikesekiirgus. Päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis omakorda koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest.
ehitatud trasside teostusjoonistele. Elamu veevarustuse- ja kanalisatsiooni projekti koostamisel aluseks on normid ja standardid (EPN, Soome ehitusnormid D1, RYL77-1990.) Veevarustus Elamu veevarustus ehitada alates olemasolevast tänava veetorustikust DN100. Veeühendustoruna elamust kuni krundi piirile ehitatud maakraanini kasutada plasttoru PN10, PEM, De 32. Torustik paigaldada liivast alusele ~2.0m sügavusele maapinnast. Veetoru hoonesisendile saunaruumi paigaldada veemõõdusõlm veemõõtjaga DN20 , mis vastab veetarnija nõuetele. Hoonesiseste külma-ja soojaveetorustike materjaliks valida plasttoru Wirsbo-Pex või kihiline komposiittoru UNIPIPE. Torustikud paigaldada varjatult põrandate ja seinakonstruktsioonide sisse. Harutorudele , püstikutele ja sanseadmete ette paigaldada sulgemisarmatuur. Soe vesi sanitaarseadmetele valmistatakse esialgu elektriboileri baasil, hiljem gaasikatla baasil
Sellise temperatuuri ainus mõistlik seletus oli teatava osoonihulga olemasolu stratosfääris. Temperatuuri tõusu stratosfääris põhjustab nähtava ja infrapunase kiirguse neeldumine osoonikihis. Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht. See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni põhimass ning valitseb happer tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. Samas on õhus osooni äärmiselt vähe (looduslikes tingimustes maapinna lähedal 10-6 - 10-7 mahuprotsenti. E.Kyrö (1993) andmeil on stratosfääris osooni 5-10 korda rohkem, kui maapinnal.Tema hulk hakkab kiiresti kasvama tropopausis (umbes 10 km kõrgusel). Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300 g/m3) on 20-26 km kõrgusel. Seal on osooni sisaldus kuni kuni 1000 ppb (osakest miljardi osakese kohta)
GNSS kordamisküsimused 1. Kirjeldage lühidalt GPS-satelliitide orbiite ja seda, millisel kujul orbiidi andmeid esitatakse. · GPS satelliidid tiirlevad keskmisel Maa orbiidil (MEO) 20200 km kõrgusel maapinnast tiirlemisperioodiga ligikaudu 12 tähetundi (11h 58m), kiirusega ~3,8 km/s. Orbiite on kuus, neli põhisatelliiti igal orbiidil pluss osadel orbiitidel varusatelliidid. Iga orbiit on ekvaatori suhtes 55°
Koda koosneb peamiselt lubjast (kaltsiumkarbonaat, CaCO3), mis kokkupuutes kloorvesinikuga lahustub. Lahustunud karbist jääb alles orgaanilise aine jääk, mis ei lahustu: selleks on karpi kattev orgaaniline nahk (sarvkest), mis kaitseb koda keskkonnast tulevate söövitavate mõjude eest. Teod ei ole ise võimelised kaltsiumkarbonaati tootma, nad peavad selle hankima toidust või mõnel muul viisil: harilikult eraldub CaCO3 toidust seedimise käigus, aga saab hangitud ka otse maapinnast. Viimase variandi puhul läheb tigu lubjarikkale pinnasele ja hapestab seda enda limaga, eraldades sinna süsinikdioksiidi, mis lahustab kaltsiumkarbonaati. See võimaldabki teol vajaliku aine Joonis Joonis1: 1:viinamäetigu viinamäetigukahjustatud
Toimiva ja pikaealise välisvoodri eeldused on: · kasutage piisavalt paksu voodrilauda, soovitatav paksus on 28 mm; · kasutage tööstuslikult alusvärvitud voodrilauda; · paigaldage lauad südamikupoolega väljapoole; · vältige liiteid; · lõigake voodri alaserv veeninaks (st saagige lapikpinna suhtes u 45kraadise nurga all); · jätke välisvoodri taha u 2225 mm alt ülesse avatud tuulutusvahe; · sokli kõrgus peaks olema selline, et välisvoodri alaserv jääks maapinnast vähemalt 300 mm kõrgusele; · korralikud akende veelauad ja liistud/piirdelauad; · töötavad vihmaveerennid ja äravoolutorud; · räästa laius vähemalt 300 mm, eelistatult 600 mm; · välisvoodri regulaarne hooldusvärvimine. Välisvoodrilauad Puit on võimeline ühtlustama ilma vaheldumisest tingitud niiskussisalduse muutusi seda paremini, mida paksem materjal on. Seega on niiskusest tingitud muutused ja võimalik pragunemine seda väiksemad, mida paksemat voodrilauda kasutatakse
Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima, muld, taimkate, loomastik, inimmõju. PINNAMOOD (reljeef): koosneb erisuguse päritolu ja vanusega pinnavormidest ja setetest. Erineb piirkonniti. Pinnamood oma kivimmaterjaliga ja vormidega on kõige püsivam maastiku komponent. Aluskord kristalsed kivimid (graniit, gneiss, kvartsiit jt.), tekkisid ca 1,62,6 miljardit aastat tagasi aguaegkonnas; Eestis lasub aluskord: PõhjaEestis 100 m sügavusel maapinnast. Lõuna Eestis ca 500 m sügavusel maapinnast. Pealiskord Kujunenud vanaaegkonna meredes, kus kuhjunud settekivimid (lubjakivi, liivakivi jm). Tekkisid vanaaegkonnas ca 3,5 5,5 sada miljonit aastat tagasi. Katavad kristalseid kivimeid. Eestis: Vendi(um), Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devoni ajastu kivimid. Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja kivimeid katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud
D U S Tõusva õhumassi adiabaatiline jahtumine M Pilved klassifitseeritakse kõrguse ja kuju järgi A A T E A D U S M MADALPILVEDE RÜHM A Keskmiselt kuni 2 km kõrguseni maapinnast Kihtpilved A Stratus St T Kihtsajupilved Nimbostratus Ns E Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc A D U S M A A T E A D
deformatsioonide amplituud kõige suurem. Maavärina kolle koht maapõuse, kust algab kivimite rebestumine. Epitsenter vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina.Tsunami - hiidlaine Maavärinad tekivad ookeanide keskahelikes (tekivad arvukad madalad, paari km sügavuse koldega maavärinad), laamade vahevööse vajumise vööndeis (kolle jääb maapinnast kuni 670 km sügavuseni), mandrite põrkumise, kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkondades (maapinnalähedased, kuni kümnete km sügavuse koldega koldega maavärinad).Maavärina ohtlikes alades jälgitakse nõrkade värinate dünaamikat, loomade käitumist, maapinna kallakuse muutusi. Nõlvaprotsessid Nõlvaprotsessideks nimetatakse kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul. Väga kiired: · Varisemine eelduseks intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle
Basiilika- Põhiplaanilt ladina risti kujuline, pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea valgmiku. Altar- Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Kantsel- põrandast või maapinnast kõrgemal asetsev rinnatise taga asuv kõnetool, millelt vaimulik peab kogudusele jutlust. Päiskivi- hoone võlve ülal hoidva kivi, millega seotakse nn. võlviroided ja mis peab olema üheltpoolt nii raske, et ta võlvi piisava surve all koos hoiab, aga samal ajal ka nii kerge, et ta võlve katki ei rõhu. Kenotaaf- hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Võlvitüübid: 1. pistiksiiluga silindervõlv 2. kloostrivõlv 3. servjoonvõlv 4.ristroidvõlv 5
temperatuuri kuni seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks. Koosnevad välisseadmest ja siseseadmetest. 2. Õhkvesi soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele kuni seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini. Koosnevad välisseadmest ja siseseadmest, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja tarbevee valmistamiseks. 3. Maasoojuspumbad. Võtavad soojuse maapinnast või veekogust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele kuni seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini. Koosnevad maapinnas või veekogus paiknevast seadmetest ja hoones paiknevast seadmest, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja sooja tarbevee valmistamiseks. Üldiselt hinnatakse küttesüsteemide effektiivsust arvutusliku hetkeefektiivsusteguri (COP)
Gooti kunst Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Linnavalitsus töötas raekojas aastani 1970. Tänapäeval kasutatakse hoonet linna esindushoonena. Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti. Rakojas asus linnavalitsus ehk raad, mis tegutses seal aastani 1970. Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal. Kivikiriku rajasid sinna dominikaani mungad. Toomkirik sai kannatada 1684. aastal Toompeal lõõmanud tulekajus. Pärast põlengut kattis seda piirkonda mite meetri ...
Energia muutumise seadus E A E keha energia muut, A väliste jõudude töö mv 2 Kineetiline energia Ek m keha mass, v keha kiirus 2 Ülestõstetud keha potentsiaalne energia E p mgh m keha mass, g raskuskiirendus, h keha kõrgus maapinnast 2 kx Deformeeritud keha potentsiaalne energia Ep k keha jäikus, x keha deformatsioon 2 Mehaanilise energia jäävuse seadus E E k E p const Kui suletud süsteemis mõjuvad ainult gravitatsiooni- ja elastsusjõud, on süsteemi mehaaniline
Organismid, eriti lagundajad, omakorda etendavad tähtsat osa mullatekkes. Nad toodavad huumust ja transpordivad seda. Samuti hoolitsevad nad mulla õhutamise ja läbisegamise eest. Mullateaduses vaadeldakse mulda enamasti 1-1,5 m sügavuseni. 5. Mullatekketegurid: Lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus 6. Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini, mis aitab mulda uurida, iseloomustada ja klassifitseerida. 7. Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Leetumine- mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
KANEP (CA) Tugev ,eriti vastupidav veega kokkupuutel. Kortsub. Väga raske pleegitada. Päikesevalguse taluvus väiksem kui linal, läige ei ole nii intensiivne. Jäigem kui lina. Raskemini puhastatav kui lina. DŽUUT (JU) Kiud on siidiläikelised ja valkjashallid. Looduslikult pruunikas. Kasvatatakse rohkem kui lina. Tekstiiliks ei kasutata praktiliselt üldse. Kangast raske puhastada. 100% biolagunev. Neutraliseerib maapinnast tulevat negatiivset energiat. Kiu omadused: väga tugev, seovad endaga vett jäädes ise kuivaks, niiskes kliimas laguneb kiiresti mikroobide mõjul, rabe, jäik, väikese venivusega, madala soojusjuhtivusega, õhku läbilaskev, ei kaota oma omadusi kõrgel temperatuuril, raske valgendada, värvimine vähendab hügroskoopsust. RAMJEE (RA) Pikemad kiud kui linal. Saab teha õhemat kangast kui linast. Kangas kortsub kergesti. Kerge pleegitada. Tugev
----- 29. Millest osadest koonseb vesi-vesi soojuspimp?------ 30. Miks kasutatakse vesi-vesi soojuspumpe? Sest torude paigaldamine on odav 31. Seadme miinus pool? Eesti karlmid looduskaitse nõuded ja puurkaevu kaevamine on kallis. MAASOOJUSPUMP 32. Nimeta maasoojuspumpade liigid? maapealne kollektor ja põhjavee kollektor 33. Kust ammutab maasoojuspump hoone soojsusvarustuseks vajaliku soojusenergia? Põhjavees, maapinnast 34. Milline soojuskandja voolab torustikus? vesi 35. Milleks kasutatakse maasoojuspumpa? Põrandakütteks ning madala temperatuurilist eradfiaatorite kütmiseks 36. Mille kütmiseks kõige enam kasutatake maasoojuspumpa? Põrandakütte süsteemis ning madalama temperatuuriliste radjaatorites 37. Mis peab tegema et maasoojus pump töötaks vesiküttesüsteemis? Õigesti tuleb paigaldad Häired soojussõlem töös: 38. Kütteregulaator on avatud, kuid maja on alaküttes? (6)
Tartu Kutsehariduskeskus EV213 Nimi Saematerjalide valmistamine Ehitusmaterjalid- ja konstruktsioonid Juhendaja : Agu Rukki Tartu 2013 Sisukord 1. Tugevussorteeritud ehituspuit......................................................1 1.1.Masinsorteerimine.....................................................................1 2. Immutatud saematerjal................................................................3 3. Saematerjalid siseviimistluses (sisevooder)................................4 1. Tugevussorteeritud ehituspuit Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, seda nii viimistlus- kui konstruktsioonimaterjalina. Arusaada...
pinnasesse paigaldada horisontaalselt külmakerke isolatsiooni, asetades tugevad Estplast EPS-200 isolatsiooniplaadid tihendatud täitepinnasele ca 0,5 m sügavusele, kaldega hoonest eemale. Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse 100 mm. 3 Välispinnalt soojustatud vundamendi sokliosa viimistlemiseks on mitmeid võimalusi: soojustusplaatide krohvimine: aluskrohv + armatuurvõrk + viimistluskrohv, sh maapinnast allapoole sügavuseni 20...30 cm (soovitame kasutada õhekrohvisüsteemide paigaldusega tegeleva ettevõtte kaasabi); sokli katmine kivivoodriga (eeldab reeglina taldmikku kivilaotise rajamiseks) Põrandad Tihendatud ja niiskuse eest isoleeritud pinnasele rajatava põranda soojustus tehakse reeglina koos vundamendi vertikaalosade soojustusega. Seda eelkõige juhul, kui vundamendi soojustamine välispinnalt ei ole teostatav. Samuti
keeles on monitoring, mis üldlevinud arusaama kohaselt ei hõlma kaugseiret. Siia kuuluvad maapealsed seirejaamad (meteoroloogilised vaatlusjaamad, õhu- vee- ja pinnase- ja kompleksseirejaamad, seismoloogiajaamad jm.) ning õhu ja vee sondeerimine (näiteks meteoroloogilised sondpallid). 2.2. Kaugseireseire võimalused, eelised ja puudused Kaugseire enam-vähem kaasaegses tähenduses tekkis koos fotograafia leiutamisega. Esimesed aerofotod maapinnast tehti õhupallidelt 19. sajandi kolmandal veerandil. Peaaegu kohe peale lennuki leiutamist (1909) hakati ka tegema aerofotosid lennukilt. Esimeses maailmasõjas kasutati aerofotograafiat juba päris palju õhuluures. Teises Maailmasõjas oli aerofotodel juba määrav tähtsus näiteks pommirünnakute kavandamisel. Sel eesmärgil pildistasid USA luurelennukid praktiliselt kogu Lääne- Euroopa sõja lõpus mitmel korral. Samal ajal võeti kasutusele radar esmalt vastase lennukite avastamiseks
26. Näiteks ennustada. Inimene rajab näiteks linnu, kirikuid, templeid, samas toob nad ohvriks värisevale maale. Kaevud ja veekogud muutuvad enne maavärinat sogaseks ja muudavad värvi. Samuti loomad käituvad imelikult.Pumbatakse laamade takerdumist põhjustavatesse kivimitesse vett. Õnnetust aitaks ennetada ka nõrk plahvatus, mis maavärina võimalikus koldes tekkinuid pingeid alandab. 27.Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avarus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoores selle alt pärinev vulkaaniline materjal. 28. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, sellepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaanid purskavad aga pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, sellepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. 29. a)subduktsioonivööndi tekkimine; raskem maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanisse tekib sellesse kohta sügavik
varjutavat ebamaist udu. Liivale ja kruusale riisuti mustrid, mis aitasid mediteerida. 3. Teeaed (roiji), mis on puhastava teetseremoonia läbiviimiseks. Teepaviljoni ümbritseva aia peamine eesmärk on lahutada sinna suunduv inimene igapäeva askeldustest ja viia ta vaimsesse keskkonda. Kogu aed peab soodustama kontsentreerumist, selle tõttu ei sobi sinna eredad lilled ja tähelepanu paeluvad esemed. Seal on ebaühtlastest kividest rada, mis on maapinnast pisut kõrgem. 3 Teemaja aias asub veega täidetud kivianum, kus tseremooniast osavõtjad kopsikuga vett võttes oma käsi peaevad ja suud loputavad. Jaapani aed kujutab endast stiliseeritud vormis looduslikku maastikku. Jaapanlased eelistavad lihtsaid loodusvorme. Jaapani aiad on oma põhiolemuselt ebasümmeetrilised ning hästi läbimõeldud. Jaapani aia iseloomulikud vormid on näiteks väravad, teemaja,
2)Corisoli jõud - maakera pöörlemise mõju tuule suunale seletatakse liikuvale õhuosakesele mõjuva kõrvalkaldejõuga, mida nimetatakse Coriolise jõuks A on alati liikumise suunaga risti ja pööratud paremale.3)Raskusjõud - raskusjõud F mõjub vertikaalselt, siis tuule kui õhu horisontaalse voolu puhul ei tule ta üldiselt arvesse (mõjub liikumisele ristisuunas). 4)Hõõrdumisjõud suunatud liikumisele vastassuunas. Suunatud ristisuunas, see väheneb maapinnast kõrgemale tõustes.5)Tsentrifugaaljõud kui liikumine pole horisontaalne. Vabas atmosfääris liigub tuul mööda isobaare, seda nimetatakse geostroofiliseks tuuleks. Byys Balleti reegel kui seista seljaga vastu tuult, siis madalrõhuala on meie ees vasakul, vaatenurgast umbes 60° (vastassuunas kõrgrõhkkond). Pilet nr. 2 Päikesekiirgus ja spekter Päikesekiirgus on ilma ja selle muutumise peapõhjustajaks. Sellest sõltuvad ka
Soojuse protsessis pinnasesse etendab peamist osa tuule kui õhu horisontaalse voolu puhul ei tule ta üldiselt arvesse (mõjub liikumisele ristisuunas). 4) Hõõrdumisjõud – suunatud liikumisele soojusjuhtivus. Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavusega. Umbes 0,5 (0,7)m sügavuse kaob praktiliselt temperatuuri ööpäevane vastassuunas. Suunatud ristisuunas, see väheneb maapinnast kõrgemale tõustes.5) Tsentrifugaaljõud – kui liikumine pole horisontaalne. kõikumine, aastane 10 – 20m (st. ta on konstantne). Konstantne on ta siis, kui temperatuur erineb vähem kui 1° C. Taimed ja lumi pidurdavad Vabas atmosfääris liigub tuul mööda isobaare, seda nimetatakse geostroofiliseks tuuleks. Byys Balleti reegel – kui seista seljaga vastu tuult, pinnase soojenemist ja öösel selle külmumist
Clintoni otsusega GPS-ile sihilikult ebatäpse info lisamine. Maa atmosfäärist tingituna on 3 praegu GPS info ebatäpsus maksimaalselt 20 meetrit. Sarnane süsteem (Glonassi) on loodud ka Venemaa kaitsestruktuuride poolt. Kuidas GPS töötab? Nagu juba varasemalt mainitud, siis alates 2007. aasta septembrist on GPS-süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis tiirlevad oma orbiitidel maapinnast umbes 20 000 kilomeetri kõrgusel. GPS- vastuvõtja mõõdab oma asukoha määramiseks kaugusi neljast teadaolevate koordinaatidega satelliidist. Mõõtes kauguse esimesest satelliidist, määratakse vastuvõtja võimalike asukohtade kerapind. Mõõtes kauguse teisest satelliidist kitseneb vastuvõtja võimalike asukohtade hulk kahe kerapinna lõikumisel tekkivaks ringjooneks. Kolmas satelliit eraldab sellest ringjoonest kaks punkti ning neljanda
kütteväärtuse ja muude omaduste poolest nafta ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks USAs, Austraalias, Kanadas, Brasiilias ja Venemaal. Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi(google) Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse IdaVirumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist VäikePungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini VäikePungerja kandis. Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist (Aidu ja Narva karjääris) ning allmaakaevandamist (Estonia ja Viru kaevanduses). 3 Põlevkivi kaevandus(google) 1) Pealmaakaevandamine: Kohtades, kus põlevivikihind pole nii sügaval, on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist:
·Jõudis järeldusele, et planeetide liikumine ümber päikese toimub elliptilisi trajektore mööda. ·Temalt mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused. ·Leiutas diferentsiaal-ja integraalarvutuse. Karl Linné(1707-1778) Looduse süsteem. ·Teda huvitas elav loodus, korraldas palju uurimisretki. ·Süstematiseeris loodust ·Leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriik. Kiviriik kui elav loodus- pani tähele, kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkivad. ·Jagas taime-ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse- seejuures andis nimetuse 5900 taimele. Keemia ·Tekkis flogistoniteooria, mille kohaselt põlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria- flogiston. Raua roostetamine seega- aeglane põlemine. ·Lavoisier väitis, et metall ühineb õhuga oksüd-misel, aga ei põle. väitis, et õhk koosneb gaasidest 1/5 hapnikku ja 4/5 lämmastikku
Satelliidilt on näha ka rannajoon, saared, sadamad ning laevad. Kaamera võtab vastu maapinnalt peegelduvad valguskiired, muudab need raadiosignaalideks ning saadab maapealsetele jaamadele. Maal muudetakse raadiosignaal kujutiseks, mille abil koostatakse uusi ning korrigeeritakse vanu kaarte. Vaatlussatelliitide ajastu algas 1972. aastal Landsat 1-ga. Tänapäeval tiirlevad Landsat 4 ja Landsat 5 ümber maakera 15 korda päevas. Nende ülesandeks on edastada kujutisi maapinnast. Ilmateade kõrgusest Tänu satelliitidele on meie teadmised ilmast ja kliimast märksa avaramad ning seetõttu on ka ilmaennustused täpsemad. Ilmateate järgi Click to edit Master text styles seavad oma samme miljonid inimesed, alates põllumeestest ja kaluritest ning lõpetades
Teilt on tellitud väikese tervisespordikeskuse hoone ehitusprojekt. Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit; hoone on ühekorruseline; hoones ei saa olla otsest elektrikütet; hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud; peab olema rahuldatud puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamine; ruumiprogramm: o saal (30-40m2, ühendus kabinetiga, WC-ga, riietusruumidega, inventari laoga), o kabinet ühele inimesele (13-18m2),
Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama. Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. Click to edit Master text styles Second level
rahvas. Umbes aastal 800 pKr hakati lõuna pool mõningaid linnu maha jätma. Aastaks 950 pKr oli enamik suuri linnu langenud. Inimesed elasid oma kodumaal edasi, kuid nüüd juba külades. 13. sajandil toimus uus kultuuriline tõus, kuid 16. sajandil vallutasid maiade maa hispaanlastest sissetungijad. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kasutatud kirjandus www.annaabi.com www.reisiajakiri.ee/maiad www.epifanio.eu www.wikipedia.org/Maiad
s I 1 q v= (ühtlane sirgjooneline liikumine) j= I = mR 2 (ketas) =k (punktlaengu) t S 2 R m axt 2 2 Kondensaatorid: = x = x 0 +v xt + (liikumisvõrrand) I = mR 2 (kera) V 2 5 q ...
Sellise auto sünd, mida ma teame tänapäeval nõudis mitmeid aastaid inimeste tööd ja leiutamist. Esimesed autod liikusid aurumootorite jõul ja nad leiutati juba 17 sajand, kuid need autod olid väga rasked ja praktilised ainult siledal teel mille tugevus oleks pidanud olema võrdne raua omaga. Katsetati mootoreid mis töötasid elekti, söeõli, auru ja söegaasiga, kuid üksi neist ei olnud odav, kerge ja vajasid pidevat laadimist või lisamist, mille tarbeks oli vaja auto peatada ja mis ei lasknud esimestel autodel läbida suuri vahemaid ilma vahepeatusteta, esimene läbimurre toimus bensiinimootorite leiutamisega. 1860.a leiutas Jean Etienne Lenoir 2-taktilise mootori, hiljem 1876.a. leituas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine", peale leiutamist pani ta mootori mootorratta peale. Mõlemad leiutised on tänapäevalgi põhilised mootori töötüübid. 1894.a. Leiutas mees nimega Rudolf Diesel mootori, mis...
1 Sademed ja aurumine Eestis A Sademeid rohkem B Aurumine suurem C Võrdselt 2 Mis on pinnavesi? A Ülemine põhjavee kiht B Veekogu ülemine veekiht C Maapealsed veekogud 3 Mis on pinnasevesi? A Aeratsioonivöö ülaosas paiknev vesi B Maapinnast esimene vabapinnaline põhjavee kiht C Märg maapind 4 Kuidas määrasid vanad roomlased maksu vee tarbimise eest? A Niisutatava maa pindala järgi B Seisusekohaselt C Veejuhtme ristlõike pindala järgi 5 Kes tegeles jõe vooluhulkader määramisega? A Jaan Tatikas B Rembrant C Leonardo
vaatlusväljakul Mulla külmumis- ja sulamissügavus, Merevaatlused: Päikesepaiste kestus, Õhuniiskus, Minimaalne Laius N 58°55´14´´ Pikkus õhutemperatuur 2 cm E 22°03´23´´ kõrgusel maapinnast, Mullatemperatuur, Vaatluste algus 1922 Õhutemperatuur, Maapinnatemperatuur Vaatlusajad: kl. 06, 12 GMT Mõõdetavad ja vaadeldavad elemendid: 1. Veetase 2. Veetemperatuur
jäetud õõnsusi. Metsadest eelistab elutsemiseks küpseid ja metsamajanduse seisukohalt vaadates üleseisnud sega- ja lehtmetsasid, kus esineb õõnsaid haabu või kaski. Pesa vooderdab sambla, (habe)samblike, puukõdu, männiokste peenestatud niinekiudude ja karvadega. Eestis on pesapuudeks haavad. Elupaikadena eelistavad vanemaid kuuse-segametsi ning haavikud. Seal leiavad nad endale piisavalt toitu ning on head võimalused pesa ehitada. Tavaline pesa asukoht maapinnast jääb 3 kuni 10 meetri kõrgusele, kuid asustatud pesi on leitud ka kahest meetrist paarikümne meetrini. Lendoravad on öise eluviisiga. Suurema osa elueast veedab pesas tukkudes. Lendoravad võivad aga sooritada 30–40–meetriseid hüppeid ja seda tänu lennusele. Tal on hääletu ,,lend“, sest suudab saba liigutades suunda muuta nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunal. Vaikseks maandumiseks sirutab käpad ette ja lennus töötab langevarjuna, mis pidurdab hoogu.
(viide 2) Ökoloogia ja käitumine Kuna päikesekarudel on aastaringselt troopilistes piirkondades toit kättesaadav, ei maga nad talveund. Välja arvatud naised oma järglastega, nemad on tavaliselt eraklikud. Isased päikesekarud on peamiselt päevase eluviisiga, kuid mõned on lühematel perioodidel aktiivsed ka öösel. Magamisasemeteks on neil peamiselt langenud õõnsad puunotid, kuid nad magavad ka puuõõnsustes seistes, langenud palkide all olevas õõnsuses või maapinnast kõrgemal asuvate puujuurte all. (viide 2) Vangistuses olles näitavad nad rohkem välja oma sotsiaalset poolt ning magavad enamasti päevasel ajal. (viide 2) Toitumine Mesilased, mesitarud ja mesi on päikesekarudele olulised asjad. Nad on kõigesööjad, kes toituvad peamiselt termiitidest, sipelgatest, mardikate ja mesilaste vastsetest ning paljudest erinevatest puuviljadest. Kui võimalik, siis eriti just viigimarjadest. Vahel on ka mõnede
Maa on kolmas planeet Päikesesüsteemis Päikese poolt loetuna ning ainuke teada olev planeet kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust võimaldades elu maa. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa ainus teadaolev looduslik satelliit on Kuu. . Maa ja teised objektid kosmoses mõjutavad vastastikku üksteist, eriti Päike ja Kuu. Kuu põhjustab ookeanides loodeid. 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest, millel on osadena järved ja jõed. Ja ülejäänud 31% on mandrid ja saared.(2) 7 SISEPLANEEDID MERKUUR, VEENUS, MAA JA MARSS MARSS Marss on meile üks suur punakas täht ja tema nimi on tulnud vanakreeka sõjajumala Marsi järgi
see ei asu püramiidi keskpunktis. Kambri juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber asub umbes 20m kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Selle hauakambri juurest algab 47m pikk ja 8,5m kõrge nn. Suur galerii, mis viib peamisse hauakambrisse. Kolmas e. kuninga hauakambris asub kivist sarkofaag. See asub ka kõrgemal kui eelnevad kambrid- 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja on püramiidi taljest veidi lõuna pool. Kogu püramiid on ehitatud liivakivist, kuid see hauakamber on vooderdatud ja lihvitud hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. See ruum kaalub juba ligi kaks kolmandikku kogu püramiidi raskusest. Hauakambris asuv ühest graniitpangast valmistatud sarkofaag on laiem kui kitsas ja madal sissepääs hauakambrisse. Kuid uurijad on oletanud, et hauakambri sissepääs tehti väiksemaks peale kõige vajaliku sisseviimist. Seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
