HARJUTUS – VIITAMINE Tsitaadid raamatutest: „Harakas laskus sealsamas lähedal kasvavale sarapuupõõsale ja hakkas uudishimulikult naksitrallide poole vahtima.“ (Raud, 1996, lk.21) (lisada viide allikale 1, lk.21) „Kooliõuelt kostis kolinat, tõstsin hajameelselt pea. Tuul mürgeldas prügikasti kaane kallal, puud olid lookas, krabinal lendas peotäis kirjusid lehti vastu aknaklaasi.“ (Vallik, 2007, lk.56) (lisada viide allikale 2, lk.56) „Pärast innukat vaidlust mitmesuguste võimaluste üle otsustati, et Suurmõmmik peidetakse Sixteni tuppa, ning võeti nõuks minna otsemaid sinna ja vaadata välja mõni paras paik.“ (Lindgren, 1999, lk.94) (lisada viide allikale 3, lk.94) Nr Autor Pealkiri Ilmumisaeg Väljaandj Linn a 1 Eno Naksitrallid 1996 Tiritamm Raud 2 Aidi Mis sinuga 2007 ...
Erinevad transpordivahendid Altimeetrit kasutavad navigeerimiseks maastikusõidukid Samuti on see olemas osadel luksusautodel Matkajatel, alpinistidel ja langevarjuritel on kätte külge kinnitatud baromeetrilised altimeetrid Altimeetriga on varustatud ka allveelaevad Altitude kõrgus keskmisest merepinnast (MSL-st) Click to edit Master text styles Second level Height kõrgus maapinnast või Third level muudest punktidest Fourth level Fifth level Elevation suhteline kõrgus, kui maapind või punkt, kust kõrgust määratakse asub MSL-l. Flight level lennutasand, mille
umbes samal ajal kui Suur Depressioon, kusjuures tööjõud odav ja vana kahe mehe saed tõestatud, ei olnud vajadust mootorsael. Alguses saed olid väga 4 rasked, sageli oli vaja kahte meest. Mõnel oli varustuses ratastega generaator, mis oli toitejuhtmega elektriline saag. Stihl saage nähti algul Wehrmacht eriti Ida-Euroopas ja Venemaal, kus puitu lõigati kaitslikel positsioonidel. Jonsered ajalugu Riigis nagu Rootsi, kus 75 protsenti maapinnast on kaetud metsaga, on üsna loomulik, et metsandus on üks kõige tähtsamatest kommertstööstustest. Teiseks tüüpiliseks Rootsi päritolu omaduseks on püüdlus tehnoloogilise arengu poole. Seega pole juhus, et maailma esimene lihtne ühe mehe kettsaag leiutati Rootsis juba 1954. aastal, täpsemalt Jonseredis, Göteborgist mõni miil kirdesse jäävas metsamaastikul asetsevas väikeses tööstuskülas. 5 Sel ajal asustasid Põhjamaade metsakogukondasid põlvkondade viisi
Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem. Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur. Maja on ehitatud lintvundamendile, mille kõrgus maapinnast on 40cm, hoone kõrgus maapinnast katuseviiluni on 8 m. Garaazi alune pind on 39,6 m². ja kuuri alune pind on 18 m². Garaaz mahutab kahte sõiduautot, samuti mahub kaks sõiduautot kõrvuti parkima garaaziesisele sillutisele. Garaaziesine ala ja kõnnitee tänavast maja esiukseni on sillutatud betoonist sillutisekividega. Sillutatud ala pindala on kokku 47,11 m². Lisas 4 on toodud sillutatud ala läbilõige.
kevadel. Puul lõigatakse ära: · Murdunud oksad terve kohani · Haigustunnustega oksad · Vale nurga all kasvav oks · Teist oksa segav oks, ristuv oks · Võistlev latv · Lühendada oksi võra tasakaaluks Marjapõõsaste lõikamine Mustsõstrad · Võib lõigata varakevadel kui ka suvelõpus · Üle 4-6 a oksi ei ole mõtted põõsal hoida . Kuna parim saak on 2-4a okstel. · Põõsale jäetakse 12-16 maapinnast väljakasvavat oksa · Kui lõigata iga aasta siis piisab 2-4 vanema oksa eemaldamisest Punane ja valgesõstar · Lõigatakse varakevadel kui ka hilissügisel 10 · Iga aasta jäetakse 2-3 uut tugevat oksa · Põõsale jäetakse 12-16 maapinnast väljakasvavat oksa · Äralõigatud oksi peab asendama jääma samapalju noori tugevaid oksi Vaarikad · Parim loikamis aeg peale saagikorjamist e. sügisel
oksüdeerija. Sissehingamisel ärritab ta limaskesti. Looduses tekib osooni välgu toimel ja mõningate taimede elutegevuse kõrvalproduktina (näiteks männivaigu ja teatud merevetikate oksüdatsioonil). Väikeses kontsentratsioonis annab osoon õhule iseloomuliku "värske" lõhna, mida võib tunda männimetsas või peale äikest, see on inimorganismile kasulik. Osoonikiht ehk osonosfäär asub 10 -50 km kõrgusel maapinnast. Osoon tekib seal tänu sellele, et valguse toimel dihapniku molekulid lagunevad hapniku aatomiteks. Kui need aatomid põrkuvad hapniku molekulidega, tekivad osooni ehk trihapniku molekulid, mis loovutanud energialiia ja stabiliseeruvad. O +O2 = O3 (osoon). Suurim osooni kontsentratsioon on 20 - 26 km kõrgusel. Osooni hulk atmosfääris on suurim talvel ja kevadel polaaraladel. Troopilistel aladel muutub osoonikihi paksus aasta jooksul vähe
parenhüüm. *Ronijuured-liaanide, luuderohu jms vartel arenevad lühikesed varakult korgistuvad lisajuured.tekivad taimevarre toepoolsel küljel ning talitlevad haardeorganina. Ronijuurte tipud toodavad kleepuvat ainet, mille abil juur kleepub toele(kas teisele taimele, seinale vms ) *Tugijuured- tüvel või varrel arenevad lisajuured mis on taimedele mehhaaniliseks toeks. Kujult ja suuruselt on need mitmesugused. -Kurgjuured- sellised tugijuured mis arenevad tüvel u 1m kõrgusel maapinnast. Suundudes poolt viltu maasse on nad tüvele toeks, kuna maasisesed juureosad moodustavad külgjuuri ning talitavad tavaliste toitejuurtena. *Plankjuured- maapinnast ülespoole kasvavad , laia lauda meenutavad juured . need arenevad pindmise juurestikuga puudel, millel on tugevad horisontaalsed külgjuured Juuremügarad: Taimede , eelkõige liblikõieliste juurtel esinevad mitmesuguse suuruse ja kujuga mügarad moodustised. Nende moodustajateks on mullas elavad mügarbakterid.
Kuisuur on keha nihe selle aja jooksul, Kui pika tee läbib keha selle aja jooksul? (Vastused: -14,2 m/s; nihe on 21,6 m ja kogu teepikkus on 42,2 m) 9) Nool lastakse vibust vertikaalselt üles algkiirusega 30 m/s. Kui kõrgele see tõuseb? (Vastus: 45,9 m) 10) Vertikaalselt üles visatud keha langes maapinnale ehk puudutas 8 sekundi pärast tagasimaapinda. Kui kõrgele tõusis keha? Kui suur oli keha algkiirus? (Vastused: 78,4 m ja 39,2 m/s) 11) Vedrupüstolist, mis asub maapinnast 2 m kõrgusel, lastakse vertikaalselt üles algkiirusega 5 m/s.Leida kuuli suurim kõrgus maapinnast ja kiirus maapinnale langemise hetkel. Kui kaua liikus kuul õhus? Kui suur oli tema nihe 0,2 s pärast liikumise algust? (Vastused: suurim kõrgus oli 3,3 m; kiirus maapinnale langemise hetkel oli 8,04 m/s; õhus liikumise aeg oli 1,3 sekundit ja nihe 0,8 m) 12) Keha langeb vabalt 100 m kõrguselt. Leida viimase sekundi jooksul läbitud tee. (Vastus: 39,3 m)
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpatalähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal(mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Hüpe koosneb neljast osast :hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid
· mesosfäär õhk on hõre (45-75 km) · stratosfäär osoonikiht (12-45 km) · troposfäär pilved, veeaur, aerosoolid (0-12 km) Meteoroloogia ilmaennustus, ilmaelementide uurimine Klimatoloogia kliima uurimine, kliimat kujundavate tegurite uurimine Sademete jaotus maakeral sõltub: · maismaa ja mere jaotusest · tuultest · temperatuuris · taimkattest · hoovustest Kiirgusblianss maapinnas neeldunud ja maapinnast lahkunud kiirguse vahe Efektiivne kiirgus maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe Briis rannikutuuled, mille põhjustab ööpäevane temp. Muutumine. Passaat tuuled, mis puhuvad30 laiuskraadide vahel. Tuul õhu liikumine Tuule paneb liikuma õhurõhkude erinevus Tuult mõjutavad jõud: · gradientjõud õhurõhkude erinevusest tingitud jõud · Coriolsi jõud- maa pöörlemisest tingitud · Pinnamoe takistus - hõõrdejõud
Pedosfäär 3 (mullaprofiilid, mullaprotsessid, mullaviljakus Mõisted: mullaprofiil, mullaprotsessid, mullaviljaklus, muldade degradeerumine Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti. Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad: · Savistumine peened murenemissaadused ja orgaanilise aine
sõnastatud Newtoni seaduse nime all mehaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused.Leiutas diferentsiaalja integraalarvutuse.1705 tõsteti ta aadliseisusesse. Looduse süsteem:Karl Linne.Huvitus loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse.Reisimuljete mõjul asus loodust süstenatiseerima.Leidis,et elav loodus jaguneb 3:taime,loomaja kiviriigiks.Kujutlus kiviriigist kui alavlooduse osast tekkis sellest,et põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkisid.Taimeriigi puhul rõhutas sugulist paljunemist.Ta jagas taimeja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse,andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Keemia tekkimine.Tekkis flogistoniteooriapõlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria. Flogistoniteooria alusel seletati ka raua roostetamist kui aeglast põlemist.Prantsuse teadlane Lavoisier(17431794) tuli järelduseni,et metalli
Õhu saastumine Õhk võib ka saastuda, kui õhku lastakse mürgiseid gaase. Enamasti saastavad õhku autode- ja jõujaamade heitgaasid. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Londonis, kui peaaegu kõiki kodumajapidamisi köeti kivisöega, aga kivisöest tekkis gaas, mis vähendas inimeste nägemisvõimet paari meetrini ja selle järel suri u. 700 inimest. Ilmakatastroofid Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause. Vulkaanilised pursked võivad põhjustada ka tsunamisid nagu on kirjeldatud järgmistes osades Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tornaado peab puudutama otsaga maad Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul.. Meil tuntud trombide nime all. Vesipüks saab sündida, kui
· kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) 2) VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all. Vahevöö jaguneb: a) ülemine vahevöö astenosfäär ehk ülamantel b) alumine vahevöö süvavahevöö ehk alusmantel a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel) · vahevöö kivimiline piirkond, kivimite osalise ülessulamise ala. · asub vahevöö ülemises osas 100 - 200 km sügavusel maapinnast, ~ 50 400 km vahemikus plastilises voolavas olekus. Koosneb ultrabasiidist. Sellest kõrgemale jäävat Maa tahket kesta nim. LITOSFÄÄRIKS. b) SÜVAVAHEVÖÖ (alusmantel) · ulatus 70 - 2900 km · tahkes olekus, koosneb ultrabasiidist 3) TUUM a) välistuum · ulatus 2900 5100 km · vedelas olekus · koosneb rauast ja niklist b) sisetuum · ulatus 5100 6378 km · tahkes olekus · koosneb rauast ja niklist LITOSFÄÄRI MOODUSTAVAD KIVIMID
siseruumide õhuga. Lisaks sellele võib saastatud õhus viibimine viia hingamisteede haiguste väljaarenemiseni. Tervisekaitseorganisatsioonid soovitavad siseruumide õhukvaliteedi parandamiseks kasutada kolme strateegiat: eemaldage ja vähendage saasteallikaid, parandage õhuvahetust ventilatsiooni abil ning kasutage õhupuhastit Välisõhuna peame silmas maapinna lähedast õhukihti, ning kõik välisõhu proovid võetakse kuni kahe meetri kõrguselt maapinnast. Saasteained õhus põhjustavad kliimamuutust, hapestumist, osoonikihi kahanemist, õhukvaliteedi halvenemist linnades. Need kõik mõjuvad kahjustavalt inimese tervisele ja elukeskkonnale. Õhusaastet tekitavad tööstus, elektrijaamad, katlamajad, transpordivahendid ja põllumajandus, aga ka inimesed ise (lahtisest tulest, näiteks kaminast ja lõkkest pärit suits saastab õhku). Katlamajadest õhku paiskuvad saasteained on vääveldioksiid, lämmastikoksiidid,
Soojalaskeavasid näeme peakorrusel pidurefektooriumi prandas; neist üks on säilinud algkujul. Loodetiiva kolmes keldris paikneb muuseumi loodusosakond 11 , mis avati 1993. aastal. VAHITORN Peakorruse idanurgas pääseme kitsaid treppe kaudu Vahitorni, 1 linnuse arvatavasse vanimasse ja kige paremini säilinud ossa, millest eespool oli juba juttu. Enne läbime eeskoja, kus näeme keldrikorruse kolderuumi kohal paiknevat mantelkorstnat. Vahitorni ainuke sissepääs asub 9 meetri krgusel maapinnast ja on hoone ülejäänud osaga ühenduses ainult silla kaudu. Keskajal kasutusel olnud tstesild muutis torni vaenlase linnusesse tungimise korral viimaseks redupaigaks. Vahitorni peakorruse prandas metallvrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoitud siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus Vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse
raamid: ületada 0,80 W/(m²K), päikeseenergia omastamise koefitsiendiga 50%. Välispiirete õhutihedus: Õhuleke hoone pragude kaudu peab olema väiksem kui 0,6 hoone mahtu tunnis (n50 < 0,6 h-1). Sissetõmmatava värske õhu Värske õhu võib juhtida hoonesse läbi maa-aluste torude, eelsoojendus: mis saavad soojust maapinnast. Nõnda soojeneb sissetõmmatav õhk ka külmadel talvepäevadel temperatuurini üle 5°C. Väljatõmmatava õhu kõrge Enamus väljatõmmatava õhu soojusest antakse üle efektiivsusega õhk-õhk tüüpi sissetõmmatavale värskele õhule kasuteguriga üle 80%. soojusvaheti: Soojaveevarustuses kasutatakse Päikesekollekorid, soojuspumbad või biomassi põletid. taastuvaid energiaallikaid:
Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja –lehtrid, avalõhed. 6. Kus Eestis avanevad maismaal aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. 7. Maavarad Eesti pinnakattes Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus ja liiv on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 8. Kuidas liigitatakse sood Eestis?
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Saar Anžela 11R klass Vesuuv vulkaan Referaat Õpetaja: Ljudmila Lainola Tallinn 2015 Vesuuv Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Praegusel ajal tegutsevaid vulkaane maalimas on umbes 800 ning enamik neist asuvad maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Üks suurimatest tänapäevaseni tegutsevatest vulkaanidest on 1281 meetrit kõrge Vesuuv vulkaan, mis asub Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. See on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas.
9. Selgita mõisted: Ikoon-pühapilt Õigeusu ehk ortodoksi kirik-õigeusu kirik Patriarh-õigeusu kiriku pea Athos ehk Püha mägi-õigeusu munkluse keskus 10. Miks olid tähtsad mungad Kyrillos ja Methodios? Nad lõid slaavi tähestiku 11. Mis näitab seda, et Bütsantsis väärtustati haridust? Rajati palju koole, kloostrites tasuta haridus 12. Kirjelda Hagia Sophia katedraali! Hiiglaslik basiilika, 31m läbimõõduga kuppel, mis on maapinnast 54. kõrgusel 13. Selgita mõisted: Beduiin-araabia rändkasvataja Prohvet-Jumala saadik ja sõnumi tooja Islam-usk, millele pani aluse prohvet Muhamed Moslem-islami järgija Kaliif-Muhamedi järglane ja asemik Džihaad-moslemite püha sõda islami kaitseks 14. Milline sündmus, mis aastal sai moslemite ajaarvamise alguseks? 622- araablased võtsid vastu islami 15. Kirjelda Mekas asuvat Kaaba templit! Kuubikujuline, kaetud musta siid kangaga 16
kuid vallandas hiljem siiski temale selle ettepaneku teinud ülemjuhataja Douglas McArthuri. Ka 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses oli ameeriklastel ja nõukogulastel kombeks üksteist tuumalöökidega ähvardada, kuid hirm tagajärgede ees jäi õnneks peale. Surmavad pommid Nagasaki ja Hiroshima Hiroshima linnas elas 1945. aastal umbes 255 000 inimest. 6. augustil kell 8.15 sai neist surma 90 000. Ligi 600 meetri kõrgusel maapinnast plahvatanud Little Boy (pühendatud Franklin Delano Rooseveltile) – 60 kilogrammi rikastatud uraani sisaldav ja kokku 3600 kg kaalunud aatomipomm – hävitas kõik nelja kilomeetri raadiuses olnu kümne sekundiga. Kokku 145 000 inimest suri paari kuu jooksul. Nagasaki oli 250 000 elanikuga linn. 9. augustil 1945 suri neist hiiglasliku tulekera plahvatuses 40 000, aasta lõpuks oli surnud kokku 75 000. Neile visatud pomm oli juba teistsugune – 500 meetri kõrgusel
sellest tekib kaste. Kastepunkt on see temperatuur, mille juures hakkab õhust veeaur välja sadestuma. 20) Miks hakkavad külmad esemed soojas õhus „higistama“ (lk21)? – Külma eseme ümbruses õhutemperatuur langeb. Jahtunud õhk külma eseme läheduses ei mahuta enam nii palju veeauru kui soeõhk, ülejääk sadestub veena keha pinnale. 21) Millistel tingimustel saavad tekkida pilved (lk21)? – Õhus peab olema veeauru. Maapinnast kõrgemale tõustes temperatuur langeb ning õhu veeauru mahutavus väheneb, ülejäävast veeaurust tekivadki pilved. 22) Millistest teguritest sõltub ilm(astik) (lk23-26)? – Päike, temperatuur, õhuniiskus, sademed. 23) Milleks kasutatakse hügromeetrit (lk 25)? – Niiskuse mõõtmiseks. 24) Kirjelda: 1) juushügromeetri, 2) psühromeetri ehitust ja töötamist (lk 26,27)? – Juushügromeetri töötamine põhineb juuksekarva pikkuse sõltuvusel õhuniiskusest.
ehk moondunud kivim. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim. Kivimite ringe-järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. Laamtektoonika- teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Magma-Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava-reeglina mitteplahvatusliku vulkaanipurske tulemus. Vulkaan- looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Kihtvulkaan- suhteliselt suur ja pikaealine vulkaaniline pinnavorm. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina kolle- koht kus algab kivimite rebestumine. Maavärina epitsenter- punkt, kus peaksid teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused
Alused ja vundamendid Alused Looduslikud - võtavad vahetult vastu hoonetelt ja rajatistelt ülekanduvaid koormusi Nõuded looduslikele alustele · olema vähe ja ühtlaselt kokku surutavad, et tagada hoone ühtlane ja vähene vajumine · olema vajaliku tugevusega · olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad) · ei tohi külmumisel paisuda aga paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri Niiskus - üks enam pinnase omadusi mõjutav tegur =((Qm - Qk)*100%)/Qk - pinnase suhteline niiskus = < 50% - väheniiske pinnas Qm - pinnase kaal niiskes olekus = 50-80% - niiske pinnas Qk - kuivatatud pinnase kaal = >80% - veega küllastunud pinnas Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet. Hooned tuleb rajada allapoole pinnase külmumispiiri (EE - 1.2m maapinnast) Ehitusaluseks kasutatavad pinnased: · ...
omavalitsusorgani Tallinna rae ametihoone, linnavalitsus töötas seal kuni 1970. aastani. Tallinna raekoda, mille ehituslugu ulatub 13. sajandisse, on PõhjaEuroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Tallinna raekoja torni tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit. Raekoja plats Raekoja plats on Tallinna vana keskpunkt, kus liituvad paljud tänavad. Plats, mis on ääristatud ilusate keskaegsete ehitistega, on läbi aegade olnud seltskonnaelu keskus kõige suurema rahvahulgaga koht linnas turulettide, majade ja häbipostidega. Platsil on toimunud hukkamisi, festivale, karnevale ja pulmatseremooniaid. Läbi ajaloo on plats säilitanud oma vana funktsiooni: see on populaarne
Kuhu ja miks läheksin reisil Egiptusesse? Reisil Egiptusesse oleks väga raske valida, milliseid vaatamisväärsusi vaadata ning mida jätta järgmiseks korraks. Kui mina läheksin reisile Egiptusesse, siis kasutaksin võimalust minna laevaga Niiluse kruiisile, mis sõidab mööda Niiluse jõge ning annab suurepärase võimaluse vaadata nädala ajaga ära kõik olulisemad ajaloolised ehitised. Puhkus Niilusel ühendab nii päikese, puhkuse kui kultuurielamuse, mille vältel saan rännata läbi selle imelise maa ajaloo. Alustaksin oma reisi Memphise lähedal nüüdses Gizas, et tutvuda kuningate võimu ja jumalikkust kehastavate suurte püramiididega, mis pärinevad Vana riigi perioodist, ajavahemikust 2600-2500 eKr. Püramiide tahan külastada päris mitmel põhjusel. Esiteks, tahan ise näha neid suuri müstilisi ehitisi, mille ehitamiseks kulus umbes kakskümmend aastat ning saja tuhande orja tööjõudu. Teiseks soovin näha püramiidide kõrva...
Vanad egiptlased uskusid hingedede ränadamisse. Nad uskusid, et teatud aja jooksul ärkab surnu uuesti ellu. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagaisi tulla, surnu keha balsmeeriti, muudeti muumiaks ja asetati haudehitisse 9. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kirjelda üht neist põhjalikult. Cheopsi püramiid e. Suur püramiid, Kairo lähedal Kõik 4 külge keskmiselt 230 m pkkused. Alguses kerkis püramiid 146,6 m kõrgusele maapinnast. Ehitatud peaaegu ideaalselt tasandatud platsile. Südamiku ehitamiseks kasutati kollakat lubjakivi ja väliskiht laoti valgest lubjakivist. Dzoseri püramiid Sakkaras. Giza püramiid, Vana riik 10. Kuidas kujutati inimest ,,egiptuse poosis"? Inimesi kujutati egiptuse pärases poosis-hoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 11. Kuidas kujutati Egiptuse kujutavas kunstis vaaraosid ja kuidas lihtrahvast?
Lappide suurus oleneb kasvukohast, ent tavaline lappide suurus on 50x50 cm. Väiksema rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla ka veidi väiksem, seevastu suure rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla 70x70 cm. Optimaalne lappide arv hektari kohta on 5000-6000 tk. Lappide vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1-1,5 m. Loodusliku uuenduse olemasolul tuleks lappide arvu vähendada. Lappide valmistamisel eemaldatakse taimed ning lagunemata toorhuumus maapinnast ning asetatakse lapi lõunaservale tärkavatele taimedele kaitseks. Istikute istutamisel valmistatakse maapind ette labidaaukudega. Suure rohukasvuga aladel valmistatakse eelnevalt ette lapid ning alles seejärel kaevatakse istutusauk. Optimaalne istutuskohtade arv hektari kohta on 3000- 3500, istutuskohtade vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1,5-2 m. 6. 1)Külv Külvi eeliseks istutamise ees on lihtsus ja odavus. Külvi rajamine on
Vähesel määral tekib osooni ka elektrikeevitusel, röntgeniaparaadi ja elektripuuri töötamisel. Looduses tekib osooni välgu toimel ja mõningate taimede elutegevuse kõrvalproduktina (näiteks männivaigu ja teatud merevetikate oksüdatsioonil). Väikeses kontsentratsioonis annab osoon õhule iseloomuliku "värske" lõhna, mida võib tunda männimetsas või peale äikest, see on inimorganismile kasulik. Osoonikiht ehk osonosfäär asub 10 -50 km kõrgusel maapinnast. Osoon tekib seal tänu sellele, et valguse toimel dihapniku molekulid lagunevad hapniku aatomiteks. Kui need aatomid põrkuvad hapniku molekulidega, tekivad osooni ehk trihapniku molekulid, mis loovutanud energialiia ja stabiliseeruvad. O +O2 ® O3 (osoon). Suurim osooni kontsentratsioon on 20 - 26 km kõrgusel. Osooni hulk atmosfääris on suurim talvel ja kevadel polaaraladel. Troopilistel aladel muutub osoonikihi paksus aasta jooksul vähe
Pere liikmed kuuluvad kolme kasti: üks ema, hulk temast väiksemaid töölisi ja isased. Töölised on arenemata suguorganitega emased, kes suve lõpuks kasvatavad üles uue emade ja isaherilaste põlvkonna. Ühiselulised on ka pesaparasiidid, kuigi neil puudub tööliste kast. Peale ühisherilaste elab Eestis veel vähemalt 300 mitmesugustesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvat erakherilast. Pesapaiga valikult jagunevad meie herilased kahte rühma. Ühed teevad pesa maapinnast kõrgemale mitmesugustesse õõnsustesse, kasutades seejuures ka inimese loodud varjualuseid: lakapealseid, kuure, pesakaste, isegi kummuli ämbreid jm. Kõige levinum on sellistest liikidest saksi-metsaherilane. Maapinna kohal pesitsevate liikide hulka kuuluvad need, kelle pesad on tavaliselt põõsastes või puude võrades, kuid kes tulevad ka inimese juurde. Nimetatud rühma (perekonna) eestikeelne nimetus on metsaherilased ja neid on neli liiki. Viies maapinna
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordi võistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine.
Kineetiline energia on keha liikumise energia. Ek=mv2/2 (m mass, v kiirus ja J) Potentsiaalne energia on energia, mis on kehal tänu tema asukohale (kõrgusele) pinnasuhtes Ep=mgh ( m-mass, g - raskuskiirendus, h kõrgus, J dzaul) Visates palli horisontaalselt üles muutub tema kineetiline energia potensiaalseks energiaks. Õhutakistust mitte arvestades võrdub palli Ep algse Ek-ga kõige kõrgemas kohas maapinnast. Energia jäävuse seadus Energia on jääv. Ta ei kao kuhugi, ega teki niisama, vaid muundub ühest liigist teise. 2. Jõumoment, jõuõlg Jõumoment on jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. M = F*l (M jõumoment [N*m], F jõud [N], l jõuõlg [m] ) Jõuõlg - jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõu ja jõuõla vahel on täisnurk. 3. Tügi vagonett 1000kg ja kiirusega 0.3m/s
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must TÜRI RAADIOSAATEJAAM Referaat Tartu 2009 Türi Raadiojaam "Hallo! Hallo! Siin Tallinn, Tartu, Türi!" -on legendaarne tervitusfraas, mida võis alates 1938. aastast raadioeetritest kuulda. Tervelt miljon EEKi maksmaläinud Türi raadiojaama eluiga jäi aga üpris lühikeseks [1]. 15.detsember 1937 sai Türist raadiolinn. Põhjuseks oli tema sobilik geograafiline asetus Eesti keskpunktis ning siit levisid elektromagnetlained kõige ühtlasemalt. Tolleaegsete raadiojaamade kuuldavus oli ju väga kehv nii asukohtade kui ka võimsuse tõttu. Sellepärast ehitati Järvamaa väikelinna oma aja moodsamaid ja võimsamaid saatjaid maailmas- valmimise hetkel oli tegemist Euroopa kõige moodsama antennmastiga [3]. Ettepaneku raadiotehnika müügiks ja ülespanekuks tegid venelased, ent Eesti Vabariigil oli parajasti poolele kaubalepingu sõlminine Suurbritanniaga ja viimane he...
Lähtekivim mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Muld- maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Mullahorisont- erineva koostisega, paksusega, tihedusega, ehitusega ja värviga mullakiht. Mullaprofiil- mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini, mis aitab mulda uurida, iseloomustada ja klassifitseerida. Mulla veereziim- nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul. Seda määravad mulla osakeste füüsilised omadused ja suurused. Huumus-miasmaal toimuva orgaanilise aine lagundamise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi all moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine.
Piparmünt õitseb meie kliimas suvekuudel. Kasvukohana eelistab piparmünt huumusrikast, parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Avatud kasvukohas vajab kuivemal perioodil ka kastmist. Paljundada saab taime juurevõsudega, vanade puhmaste jagamise teel ning pistikutega. Soovitatav on taim talveks kergelt katta. Värskeid lehti võib noppida kogu suve jooksul, kuivatamiseks lõigake varred hommikupoolikul maapinnast mõnevõrra kõrgemalt vahetult enne õitsemist või õitsemise alguses. Kõige parem on piparmünti kuivatada varjualuses kimpudena ülesriputatult. Jämedad varred tuleb eemaldada. Kuivatamine on õnnestunud, kui lehed jäävad ka kuivanult ikkagi roheliseks. Sügisel, peale õitsemist, saab koguda veel ühe saagi. Piparmündi teeb paljude lemmikuks just selle tugev ja värske aroom. Kuigi levinuim on piparmünti
leidmine.EELDUSED- mauride pärand Hispaaniad(araabia geogr ja matem)renessansiajastu uudsed ideed ja tehnika, kartograafia, laevaehitus(karavell)TULEMUSED- kolonisatsioon, asumaade teke, avatud maade paljaksröövimine, kohalike rahvaste orjastamine(Aafrika põlisrahvad) Vahemeremaade kaubanduse vähenemine, uued kaubandusnähtused-börs, hindade revolutsioon, feodaalsuhete lagunemine, kapitalismi teke, kiire teaduse areng.Mõju Euroopale- 90% tunti meresid ja 60% maapinnast, maailmapildi avardumine, uued kultuurid, kartul, tubakaained, haigused, majanduselu uuendused, kaubanduskompaniid loodakse, esimesed suured rikkurid, asutatakse pankasid, raha tuleb käibele,koloniaalsõjad, väärismetallide sissevedu, võitlus asumaade üle. Maadeavastajad 15-17.saj. Christoph Kolumbus(1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse)Vasco da Gama(Indiasse 20.mai 1498), Feraao de Magalhaes-esimene ümbermaailma reis
Epitaafid on pärit erinevatest Saaremaa maakirikutest, kust toodi need linnusesse hoiule. Vahitorn(Pikk Hermann) asub peakorusse idanurgas kuhu pääseb mööda kitsaid treppe. Torn on muust konvendihoonest eraldatud sahtiga, mida nimetatakse nii Lõukoerte auguks kui ka Lõviauguks. Vahitorni ainuke sissepääs asub üheksa meetrri kõrgusel maapinnast ja on ülejäänud osaga ühendatud ainult silla kaudu. Tänasel ajal sillale astudes võib kuulda ka lõvide möirgamist. Vahitornis asus ka üheksa meetri sügavune kelder. Mida kasutati laoruumina kui ka vangide hoidmis kohana. Kaitsetorn on hoone kõige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. Teisel korrusel krohvitud seintel on neogooti stiilis maalingud, põhielemendiks Buxhoevedendite vapisümbol
Vulkaan Mount Saint Helen Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete,
Kreeka müüdid Maailma sünd Iidsel ajal elas jumal nimega Kaos. Ta oli ihuüksi ja peale tema ei olnud midagi. Oli ainult tühjus ja pilkane pimedus. Lõpuks tüdines kaos üksi olemisest ja talle tuli mõte teha maailm ning ta lõi jumalanna Maa. Jumalanna Maa oli väga kaunis ja täis elujõudu. Siis lõi Kaos hirmsa Tatarose ja musta Öö ning ka kauni, särava Päeva. Tatarose riik oli väga sügav ja pime. See oli sama sügav kui Kaos maapinnast ülespoole. Sinna jõudmiseks kulus täpsemalt üheksa päeva ja üheksa ööd ning alles kümnendal päeval jõudsid kohale. Sellepärast oligi seal nii pime. Isegi surematud jumalad kartsid seda paika, kus kõrgub Öö elupaik. Terve päeva ootab Öö seal ning alles siis kui hakkab hämarduma tuleb ta välja ning laotub üle maa. Nüüd oli jumalanna Maa kord maailma loomisele kaasa aidata. Ta alustas millegi ilusaga ning lõi armastusjumalanna, kes tõi maailma kauniduse, seejärel...
maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mineraliseerumine – orgaaniliste ainete lagundamine lihtsateks mineraalühenditeks (CO2, H2O, NH3, oksiidid). Mullahorisont – mulla vertikaalläbilõikes (mullaprofiilis) silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse (koostise), läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht. Mullaprofiil - on erinevatest horisontidest koosnev mulla vertikaalläbilõige maapinnast kuni lähtekivimini (mõnikümmend sentimeetrit kuni mõni meeter). Mulla veerežiim - nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul. Mulla veerežiimi mõjutavad tegurid on reljeef, kliima, mulla koostis, põhjavee seis ja taimkate. Leetumine – orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, need kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, viljakus langeb.
täispuidust ning mõlemad välisuksed on soojustatud. 1.4.5 Katus. Katuselagi Vihmaveesüsteemid ja lumetõkete asukoha määrab paigaldav firma. Korsten laotaske punastest tellistest. Sees krohvitakse, katuse väljaulatuv osa kaetakse katusevärvi plekiga. 1.5 Tehnovõrgud ja rajatised 1.5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Veemõõtja paigaldatakse esikusse, mis tuleb kindlasti maandada. Soe vesi saadakse boileriga. Välisveetoru paigaldatakse 1,8 m sügavusele maapinnast tihendatud kruusalusele, tagasitäide on suurem kui 300 ulatuse liivaga. Kanalisatsiooni tuulutus viiakse katusest välja. 1.5.2 Kõte ja ventilatsioon Põhiline küttevajadus rahuldatakse kamin-ahjuga. Lisaks puuküttele on ka majas elektriküte. Sauna kerist köetakse puudega. Värske õhk tuleb ruumidesse aknaraamides paiknevate mikrotuulutuste kaudu. Köögis ja WC-vannitoas on ventilatsioon. Aurukogujal on pliidi kohal sundväljatõmme. 1.5.3 Elektrivarustus
inimesi, hakati koguma allkirju Maxima ehituse vastu- eestvedajateks olid kaks kuulsat advokaati. Kiri koos allkirjade ja selgitustega saadeti muuhulgas ka Tallinna linnapea Edgar Savisaarele. 4 Elanike etteheited Elanikud protestisid kaubanduskeskuse ehituse vastu, sest algselt oli detailplaneeringu järgi kavas ehitada hotell. Veel ei olnud detailplaneeringu kohaselt lubatud rajada maa-alust parklat ja hoone kõrgus ei tohtinud ületada maapinnast üheksat meetrit, mida Maxima kavatses rikkuda kahe meetriga. Lisaks kõigele nägi detailplaneering ette kõrghaljastuse ja metsaalade säilitamise Merivälja tee äärse massiivina, aga Maxima planeeris kõik maha võtta. Seega inimesed rõhusid sellele et esitatud eskiisprojekt ei vasta kaheksa aastat vanale detailplaneeringule ja seega tuleks teha eskiisprojektis muutusi, mis aga nurjaksid Maxima ehituse plaani.
territooriumi, sest rahvaarv on kasvanud üle 15 miljardi. Ei soovitud hakata maha lammutama ja lõhkuma inimeste kodusid ja elukeskkonda. Tõhusam viis oli kasutada olemasolevaid teadmisi ning kolida hoopis Veenusele. Staadion rajati kupliga, sest sealne keskkond ei sisalda inimesele vajalikku hapnikku. Lisaks on Veenuse pinnatemperatuur kõrge. Staadion ehitati kuumakindlast materjalist ja asub ligi 3 kilomeetri kõrgusel maapinnast, täpsemalt öeldes vulkaani kraatril. Temperatuuri püütakse hoida 20°-28°C juures. Gula Mons'i staadion on avar ja mahutab ligi 400 000 pealtvaatajat, kes saavad 12 päeva jooksul olümpia elamusi nautida. Uuel staadionil toimub võistlus ka pealtvaatajate seas. Välja on pandud eriauhind sellele inimesele, kes on võimeline võtma kõigi 12 päeva jooksul päikest. Peaauhinnaks on kast päikesekreemi. Osalejad ei pea kartma päikese käes ära põlemist. Süsinikdioksiidist ja
10. Keha keskmise kiiruse leidmiseks on vaja teada järgmisi suurusi: a. Keha mass b. Teepikkus c. Ajavahemik d. kiirendus 11. Kui keha liigub konstantse kiirendusega, siis keha kiirus (Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus) a. On samuti konstantne b. Muutub igas sekundis ühepalju c. Suureneb d. Muutub igas sekundis üha rohkem 12. Vahetult enne kukkuva lennuki põrkumist maapinnaga, u 2 m kõrgusel maapinnast, hüppab piloot lennukist välja. Piloot a. Saab tõenäoliselt viga ja hukkub b. Pääseb vigastusteta 13. Kivile, mille mass on 1 kg, mõjutatakse jõuga ning kivi saab kiirenduse. Selleks et kivi massiga 10 kg saaks sama suure kiirenduse, peab sellele kõivile mõjuv jõud olema a. Sama suur b. 10x suurem c. 10x väiksem d. 10 N võrra suurem e. 10 N võrra väiksem 14. Raudteeülesõidul põrkub rong kokku sõiduautoga
paigaloleva telje. Atmosfääri koostis- N2 78%, O2 20,95%, Ar 0,93%. Peale selle võib olla ka Nutatsioon- maa telje perioodiline võnkumine kosmoses kuu mõjul: füüs pöörleva veeauru (kuni4%), heitgaase, tolmu jm. Osoonikiht e trihapnikukiht 10-15 km keha telje võnkumine. kõrgusel maapinnast. See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni Seismilised lained on lained , mis tekivad maavärinate tagajärjel. põhimass ning valitseb happer tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Pikilained -gaasimolekulid võnguvad pikki levimissuunda. Neelab väga tugevalt UV kiirgust. Osooni tekkimine ja lagunemine Ristlained -molekulis võnguvad levimissuunaga risti
Vähesel määral tekib osooni ka elektrikeevitusel, röntgeniaparaadi ja elektripuuri töötamisel. Looduses tekib osooni välgu toimel ja mõningate taimede elutegevuse kõrvalproduktina (näiteks männivaigu ja teatud merevetikate oksüdatsioonil). Väikeses kontsentratsioonis annab osoon õhule iseloomuliku "värske" lõhna, mida võib tunda männimetsas või peale äikest, see on inimorganismile kasulik. Osoonikiht ehk osonosfäär asub 10 -50 km kõrgusel maapinnast. Osoon tekib seal tänu sellele, et valguse toimel dihapniku molekulid lagunevad hapniku aatomiteks. Kui need aatomid põrkuvad hapniku molekulidega, tekivad osooni ehk trihapniku molekulid, mis loovutanud energialiia ja stabiliseeruvad. O +O2 ® O3 (osoon). Suurim osooni kontsentratsioon on 20 - 26 km kõrgusel. Osooni hulk atmosfääris on suurim talvel ja kevadel polaaraladel. Troopilistel aladel muutub osoonikihi paksus aasta jooksul vähe
Toitu, milleks on taimeseemned, suunduvad nad otsima öösiti. Kõrberebasel e. fennekil on kõrbes elamiseks mitmed kohastumused. Päeval palavaga peitub ta oma maa-alusesse urgu ja õhtuhämaruses alustab jahti. Tal on oma kehaga võrreldes suuremad kõrvad kui teistel rebastel. Suured kõrvad aitavad paremini kehatemperatuuri reguleerida Kõrbesipelgatel on kõrbes elamiseks oma kohastumused. Suur liikumise kiirus jahutab keha, pikad jalad tõstavad ta maapinnast kõrgemale, kus temperatuur on 67 °C võrra madalam. Toiduotsingutel teevad nad vahepeatusi, ronides maapinnast kõrgemale kuivanud taimekõrtele ning jahutades end seal tuule käes. Ultraviolettkiirgus Suures koguses on ultraviolettkiirgus kahjulik kõigile organismidele- rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. Seetõttu puuduvad enamikel taimedel kõrbetes lehed, nende asemel on okkad, kuna viimased säilitavad enese sees vett paremini
Maapinnalähedane osoon põhjustab hingamisraskusi ning taimekahjustusi. Osoonikihi terminit kasutatakse osoonimolekulide hulga kirjeldamiseks stratosfääris. Osoonikiht paikneb terve maakera ümber ning kaitseb filtrina kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, mis mõjuvad kahjulikult nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. 90% osoonist paikneb ülemises atmosfääris e. stratosfääris 10-50 km kõrgusel maapinnast. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast ja ulatudes kuni 90 km kõrguseni. Kuid õhus on osooni äärmiselt vähe võrreldes stratosfääriga, kus on osooni 5-10 korda rohkem kui maapinnal. Tema hulk hakkab kiiresti kasvama tropopausis (umbes 10 km kõrgusel). 2. Osoonikihi hõrenemise põhjustajad ja tagajärjed Osoonikihi hõrenemise põhjustajateks on atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid.
2.5 mln aastat tagasi hakkas inimese areng. 10. Maakoort kujundavad endogeensed protsessid Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia. Endogeensed protsessid on näiteks maavärinad, vulkaanipusked, kurrutusliikumised, murranguliikumised, mandrite triiv, magmalised protsessid, metamorfism. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks. Kurrutusliikumised on peamiselt laamade põrkepiiridel, kus üks laama sukeldub teise alla. Selle tulemusena tekib kihiliste kivimite paine. Murranguliikumised on laamade liikumisest tekkinud kivimplokkide püst- või rõhtsuunaline siire. Metamorfism ehk kivimite moone. 11. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid. Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
