· Rahvaarv : 38 230 000 · Rahvastiku tihedus : 123,5 in/km² · Riigikeel : poola keel · Rahaühik : zlott (PLN) · Isesiesvumine : 11. november 1918 Praegused riigipead. President Lech Aleksander Kaczyski Peaminister Donald Tusk Poola vaatmis- väärvused. Tatra mäed. · Poola on kuulus oma suusatamis ja matkamisvõimaluste poolest, eriti pakuvad neid Tatra mäed. · Tatra mäe kõrgus maapinnast on 2655 m ja merepinnast 2499 m. · Tatra mäed on ühtlasi kõrgeim tipp Poolas · Tatrad koosnevad kolmest osast: * Liptovi ehk Lääne-Tatra * Kõrg-Tatra * Belanske Tatra Varssavi "Väike merineitsi". · Varssavi sümboliks on ühel vanalinna väljakul seisev "Väike merineitsi". · Kuju valmistati aastal 1855 kunstniku ja skulptori Konstanty Hegeli poolt. · Kaunis poolnaine-poolkala on juba
1. muld- maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse(kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. pedosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte- maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. lähtekivim- murenenud kivimi või pudeda pinnakatte ülaosa, millest ja millele on tekkinud muld. mullaprofiil - mullahorisontide püstläbilõige maapinnast; selle tüsedus kõigub enamasti mõnekümnest sentimeetrist kahe meetrini. mullahorisont- eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. JUTUSTA mulla koostisest. - Mullas on esindatud aine oleku kõik kolm faasi : tahke (orgaaniline ja mineraalne osa) , vedel (mullavesi) ja gaasiline (mullaõhk). Üldiselt võetuna moodustavad mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline, 25% vesi ja 25% õhk. Mulla tahkes osas on ülekaalus mineraalosa, mis pärineb lähtekivimist. Mulla orgaaniline osa koosn...
alumisteks, ülemisteks ja külgmiraazideks Alumine miraaz · Alumine miraaz tekib siis, kui maapinnalähedased õhukihid on tugevasti soojenenud ja õhu tihedus kasvab järsult ülespoole. · Objekti kujutis tekib sel juhul allapoole objekti ennast. · Niisugune miraaz on lühiajaline, ebapüsiv ja moodustab täieliku tuulevaikuse korral. Alumine miraaz Ülemine miraaz · Ülemine miraaz tekib siis, kui ülespoole õhu tihedus järsult väheneb, st kui maapinnast natukene kõrgemal on väga tugev inversioon. · Need miraazid esinevad enamasti polaaraladel. · Paljud pettepildid saartest ja laevadest polaarmerede kohal on ülemised miraazid Ülemine miraaz · Õhutihedus tavaliselt väheneb, kui maapinnalt kõrgemale tõusta. Mõnikord võib tiheduse vähenemine olla erakordselt suur ja põhjustada ülemist miraazi. Ülemine miraaz Külgmiraaz · Külgmiraazi puhul tekib pettekujutis
· Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Hüdrosfäär · Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. · Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. · 71 % maapinnast on kaetud soolase vedela veega. · Merest kõrgemal asuvad mandrid ja saared kokku moodustavad need maismaa. · Maailmamere keskmine sügavus on 3.8 km ja Maailma keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Maa kaaslane · Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu. · Lisaks sellele on inimesed alates 20. sajandi keskelt saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi. E KUU ASL AN A KA MA M
seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. · Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), keda võib leida kogu Eestis, ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), kes elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida- Virumaal. · Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal ja ootab sobiva ohvri möödumist. · Siiani pole päris selge, kuidas puuk, kellel pole silmi, oma saagi avastab. · Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. · Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat. · Selle aja jooksul kasvab ta kümnendiku millimeetri suurusest vastsest 3-4 mm pikkuseks täiskasvanud puugiks. · Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga
Paljandit ja paljandumist tuleb eristada avamusalast Eestis paljanduvad vaid settelise aluspõhja kivimid Tuntud paljanditeks Eestis on näiteks Suur Taevaskoda Suur Taevaskoda Ahja jõe kaldal paiknev Devoni liivakivi paljand, asub Põlva maakonnas Põlva vallas Paljand tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini Oruperve suhteline kõrgus on kuni 38 meetrit on Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi Vulkaan Looduslik maakoore avaus Selle kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks Tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad Pinatubo Vulkaan Luzoni saarel Asub 90 km Manilast põhjas Kõrgus 1486 meetrit. Vulkaanilised produktid Valdavalt vedelal kujul vulkaanist väljutatud ainet nimetatakse laavaks Laava ei ole täielikult vedel, vaid sisaldab ka gaasilisi ja tahkeid komponente
pääses läbi samastatud väravaehitise Propüleede. Akropolile kerkis Partheon pühendatud jumalanna Ateenale mis on täiuslikem dooria stiili näide . Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: pidulik- suursugune Poseidoni tempel Poseidonias ja Zeusi tempel Olümpias. Ehitusmaterjaliks kasutati üht suursugusemat kiviliiki -- marmorit. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti vaid metallist klambreid. Tempel seisab alaehitusel või platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme võrra kõrgem- krepidoma. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik. Reegel nägi ette, et pikiküljel pidi sambaid olema kaks korda rohkem kui otsaseinas pluss veel üks. V sajandi alguses kujunes Kreekas välja kõrgreljeefi tüüp, mida ei tundnud vana- idamaade ega egiptuse kunst. Niisuguse reljeefi tekke eelduseks oli ühelt poolt arenenum
-Peamiseks põhjustajaks on osoonikiht, sest ta neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva uv-kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. 5)Kuidas mõjutavad maapinnale saabuva ja seal neelduva päikseskiirguse hulka: a)geograafiline laius-mida kaugemal on laius seda kaugemal päikesekiirgus b)pilvisus-pilved neelavad enamus päiksesekiirguse kui 5-20% lasevad läbi c)aluspinna omadused-kui päike on seniidis langeb pinnale rohkem kiirgust, kui madalama päikse asendi puhul 6)Kiirgusbilanss on maapinnast neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Ta on tervikuna tasakaalus, mis tähendab, et juurde tulev ja lahkus kiirgus on võrdsed,paikkonniti erinev. Ekvaatoripiirkond ei kuumene üle sest, et atmosfääri üldine tsirkulatsioon ja globaalsed vee ja hooguste ringed jaotavad soojust ümber. 7) c) 9)*22.dets-talvine pööripäev. Päike paistab seniidis lõuna päärijoonel ja valgustab rohkem lõuna poolkera. Polaarpäev on lõunapoolusest polaarjooneni. Eestis siis talv.
· Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Hüdrosfäär · Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. · Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. · 71 % maapinnast on kaetud soolase vedela veega. · Merest kõrgemal asuvad mandrid ja saared kokku moodustavad need maismaa. · Maailmamere keskmine sügavus on 3.8 km ja Maailma keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Maa kaaslane · Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu. · Lisaks sellele on inimesed alates 20. sajandi keskelt saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi. E KUU ASL AN A KA MA M
põhiliselt troopilistele aladele. Enamik vihmast tekib kõigepealt jääkristallidena kõrgel atmosfääris madala temperatuuriga pilvedes. Jääkristallid kasvavad suuremaks, kui vesi nende peal külmub. Kas kristallid jõuavad maapinnale vihma või lumena, sõltub kõrgusest, millel nad külmuvad minimaalsest kõrgusest, millel temperatuurid ja rõhk üldse põhjustavad vee külmumise. Kui külmumine toimub madalamal kui 300 meetrit maapinnast, siis pole jääkristallidel aega enne maapinnale jõudmist sulada, nii et nad langevad lumena. Soojemates tingimustes toimub külmumine kõrgemal ja kristallid muutuvad enne maapinnale jõudmist vihmaks.( Õpilase teadus entsüklopeedia, The Concise Science Encyclopedia, lk 30 ) Sademed: vedelas või tahkes olekus vesi, mis langeb pilvedest ja sadestub õhust. Vihm, lumi, uduvihm, teralumi ja jäänõelad tekivad kihtsaju- ja kihtpilvedes, hoogvihm, rahe, jää ja lumekruup
Territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela- Aasias Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks Idast piirneb: Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga Lõunast Iraagi ja Süüriaga Läänest Egeuse mere ning Kreeka ja bulgaariaga Looduslikud tingimused Pinnamood: Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete tektooniliste protsesside tulemus Kõrged mäestikud on koonduinud eelkõige Ida- Türki Väga madal maa on Lääne-Türgis Rohkem kui 80% Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega Türgi kõrgeim tipp on Ararati mägi 5166 m Kliima: Paljudes regioonides erinev kliima Egeuse ja Vahemere rannikualadel suved kuumad ja kuivad, talved jahedad ning vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel 580-1300 mm Ida-osas sajab üldiselt vähem Kõige rohkem sajab Musta mere rannikualadel Sademeterohkeim kuu mai, kõige kuivem - august
Kaugushüpe,odavise ja pikamaajooks Kristiina Otstavel Kaugushüpe Odavise Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht), siis katse ei loe. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine.
Gravitatsiooni- ja hõõrdejõud Gravitatsioonijõud Kõik kehad tõmbuvad omavahel ning see nähtus kannab nimetust gravitatsioon, see tähendab: gravitatsiooniks(ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks) nimetatakse kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonilist vastastikmõju, mis on alati vähemalt kahe keha vahel iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonijõu abil. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja kaugusest. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka gravitatsioonijõud ning mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõudu, mis mõjub maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale nimetatakse raskusjõuks. Maapinnast eemaldumisel tegur g väheneb. Samuti on teguri g väärtus erinev erinevate taevakehade pinnal. Näiteks Kuul jõuab inimene tõsta kuus korda suurema massiga keha kui Maal. Hõõrdejõud Keha kiirus võib muutuda vaid kehade vas...
Vulkaanid. Kilpvulkaanid Anna Boiko 10.B klass Mis on vulkaan? § Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. § Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Maa tegutsevad vulkaanid Vulkaanide tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõõrvulkaanid jaotatakse veel: § Kihtvulkaanideks § Kilpvulkaanideks §
mg/m3 massina õhu ruumala kohta g/m3 = massina õhu ruumala kohta 15. Miks tuleb ruumide sisekliima kujundamisel arvestama kiirgusliku asümmeetriaga? Sest kiirguslik asümmeetria põhjustab madalaid pinnatemperatuure suurematel aladel, mis vähendavad soojuslikku mugavust. 16. Mis on radoon? Radoon lõhnatu, värvitu inertne gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel 17. Kuidas satub radoon siseõhku? Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. 18. Miks ja millise kontsentratsiooni juures on radoon inimese tervisele ohtlik? Radoon on oluline kopsuvähi riskitegur. Radooni sisaldus hoones ei tohi ületada 200 Bq/m3. 19. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? · radooni tõkkekile kasutamine
massina õhu ruumala kohta μg/m3 = massina õhu ruumala kohta 15. Miks tuleb ruumide sisekliima kujundamisel arvestama kiirgusliku asümmeetriaga? Sest kiirguslik asümmeetria põhjustab madalaid pinnatemperatuure suurematel aladel, mis vähendavad soojuslikku mugavust. 16. Mis on radoon? Radoon – lõhnatu, värvitu inertne gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel 17. Kuidas satub radoon siseõhku? Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. 18. Miks ja millise kontsentratsiooni juures on radoon inimese tervisele ohtlik? Radoon on oluline kopsuvähi riskitegur. Radooni sisaldus hoones ei tohi ületada 200 Bq/m3. 19. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? • radooni tõkkekile kasutamine
Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes erinevatesse pinnasekihtidesse, levida 20-40m kaugusele, kivimites olevaid lõhesid pidi, kaevanduskäikudes ja kommunikatsioonitorustikes isegi kaugemale. Veega kivimite lõhedes edasi kandudes võib radoon maapinnani jõuda enam kui 100m sügavuselt. Maapinnast õhku pääsenud radoon haitub atmosfääris, normaalne sisaldus välisõhus on 10-20 Bq/m3. Õhuvahetus pinnase ja atmosfääri vahel on tavaliselt piiratud ja seetõttu on pinnasepoorides radooni kontsentratsioon mitmeid suurusjärke kõrgem. Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud
· Kellatorni ametlik nimi on 2012. aastast alates Elizabeth Tower · Üks Londoni ja kogu Suurbritannia tuntuimaid sümboleid · Esialgne torn ehitati praeguse Big Beni kohale 1288 tollase ülemkohtuniku Ralph de Henghami rahadega · Ööl vastu 16. oktoobrit 1834 hävis vana torn tulekahjus · Pärast seda ehitati Westminsteri lossi peaarhitekti Charles Barry juhtimisel uus torn. · Torn on uusgooti stiilis. · Selle kõrgus on 96,3 meetrit · Maapinnast kuni 61 meetri kõrguseni ehitatud tellistest ja kaetud värvitud liivakiviga · Ülejäänud torn kuni tipuni on malmist. · Torni põhiplaaniks on 15 meetri pikkuse küljega ruut, seinad on 3 meetri paksused ja torn ulatub 4 m sügavusele maa alla. Ehitise koguruumala on 4650 m³. Torni sihverplaadid on 55 m kõrgusel maapinnast. · kaalub 16,3 tonni. · 334 lubjakivist astet · Torni sisemus pole turistidele avatud
vähemalt 4000 aastat. Neid püütakse ning treenitakse siiani, kuigi metsikult elavate India elevantide arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt langenud (Õpilase loomade entsüklopeedia, lk 282). India elevant on inimesele väga kuulekas loom ning teda on kerge õpetada. Indias sõidetakse elevantidega metsatöödele ja kaelal istub 1 inimene ning seljas veel 4 inimest. Aafrika elevant Aafrika elevant, kelle õlad kõrguvad 3,7 meetri kõrgusele maapinnast, on suurim maismaal elutsev loom (Õpilase loomade entsüklopeedia, lk 282). Kuigi tegemist on suurima maismaal elava loomaga, veedab Aafrika elevant suurema osa oma päevast rahulikult oma pere keskel. Elevant ei suuda hüpata üle isegi kõige madalamast põõsast. Kõrvade abil saab elevant higistada. Ta kasutab kõrvu nagu hiiglasuuri lehvikuid, et Aafrika kuuma päikese all toime tulla. Lont on ülamoka ja nina painduv pikendus. Ainuüksi elevandi londis on rohkem lihaseid
enim päikesetorme. Kõige vähem seevastu jaanuaris ja juulis. (5, 2) Kui vaadelda ööpäevast esinemist, on öised virmalised tavaliselt väga efektsed ja kaunid. Seevastu päevased on hallid ja nõrgad ning katavad kogu taeva. Päevaseid virmalisi võib näha kesktalvel suurtel laiuskraadidel kohalikul keskpäeval.(2, 4) Kuna virmalised sõltuvad lämmastiku ja hapniku aatomite tihedusest, ei ole virmalised peaaegu kunagi madalamal kui 50 km maapinnast. Punast, rohelist ja lillat värvi virmalised tekivad üle 90 km kõrgusel. See seletab ka selle, miks virmalised on nii värviküllased.(2, 4) Kõige paremini näeb virmalisi talvel Alaskal, Kandas ja Skandinaaviamaades.(4) 4. Kasutatud kirjandus 1. Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Virmalised 2. Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Aurora_(astronomy) 3. http://www.norra.ee/Travel/Virmaliste-valgus/ 4. http://image.gsfc.nasa.gov/poetry/educator/Aurora79.html 5
Selgitage rakukesta ülesandeid ja tooge näiteid. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). 4. Kirjeldage kloroplasti ehitust. Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgumolekule. 5. Mis tähtsus on taimede kroonlehtede ja viljade erksal värvusel? Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi. 6
Radoon on värvitu, lõhnatu ja maitsetu. Radoon ja selle tütarisotoobid emiteerivad peamiselt alfakiirgust. Radoon pärineb maapinnas ning kivimites. Radoonis ka esineb natukene uraani. Uraani radioaktiivsest lagunemisest alguse saanud radioaktiivsete isotoopide lagunemisreas tekib seitsmenda isotoobina radoon. Gaasilise oleku tõttu liigub radoon vabalt pinnases, võib jõuda atmosfääri ning tungida hoonetesse". [5] ,,Radoon satub hoonetesse, kui siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas või vundamendis olevate pragude ning avade kaudu. Näiteks avad torustiku või juhtmete jaoks. Kuna rõhk hoonetes on tavaliselt madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. Radoon põhjustab ka tervisekahjustusi. ,,Radoonist põhjustatavad tervisekahjustused tulevad siis kui oled elanud väga kaua suure radoonikontsentratsiooniga hoones, mis võib põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu
Autode liigitus Kristjan Teearu Sõiduauto · Sõiduauto on väiksem reisijate ja nende vähese käsipagasi vedamiseks mõeldud auto. Eesti liiklusseaduse kohaselt loetakse sõiduautoks autot, milles on lisaks juhikohale kuni 8 kohta reisijatele; suuremad reisijaveoks mõeldud sõidukid klassifitseeritakse bussideks. · Eesti liiklusseaduse järgi võib sõiduauto olla ka ühissõiduk, kui see on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud. Sõiduauto juhtimiseks on nõutav b-kategooria juhiluba. · Sõiduautod on vanim autotüüp. Ehkki 19. Sajandi II poolel töötasid mitmed leiutajad autode kallal üheaegselt, nimetatakse esimeseks sõiduautoks sageli karl benzi 1885. Aastal ehitatud benz patent- motorwagenit, millega bertha benz tegi 1888. Aastal ka esimese pikamaasõidu (kokku 194 km). Esimeseks massiliselt levinud sõiduautoks sai ford model T, mida toodeti 1908-1927. Keretüübid · Sedaa...
Pedosfäär 1. · Pedosfäärbiosfääri osa, mis hõlmab muldkatte maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. · Muldmaakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaprofiilmullahorisontide püstläbilõige maapinnast; mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cmst kahe meetrini. · Mullahorisont eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. ·Lähtekivimi- Tera suurusest, mineraalidest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. · Kliimatingimused- Mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas.Samuti mõjutavad nad taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust. · Re...
kaanega varustatud konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; kompaktoreid. Kinnistutel võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Astjad ja konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse või katusealustesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui
ja võivad viljakuse taastamise asemel keskkonnareostust põhjustada. Kokkuvõte Puhta vee säilitamiseks maakeral on vajalik pidevalt kõikjal olmevett puhastada, sest haigused levivad ka vee kaudu. Puhastamata reovett ei tohi lasta veekogudesse. Laevad tuleb ehitada sellised nii turvalised, et nendelt ei satuks reostust vette Üha kasvav inimkond vajab rohkem toitu ja paremaid elutingimusi, kuid seda tuleb saavutada mulda ja maapinnast kurnamata ja saastamata. Kasutatud materjal Bioloogia õpik 8. klassile. www.miksike.ee www.roheline.ee
MACHU PICCHU ASUKOHT Asub Peruus Asub maapinnast 2400m kõrgusel http://www.google.co.uk/imgres?imgurl=http://www.stijnkieft.nl/peru/wp-content/uploads/peru_map.jpg&imgrefurl=http://www.stijnkieft.nl/peru/kaart- peru/&usg=__1Wg2p01FidwyuDBqrSsNF0iPD9U=&h=400&w=349&sz=39&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=mkdjK0IEOK6CxM:&tbnh=165&tbnw=144&prev=/images%3Fq%3Dmachu%2Bpicchu%2Basukoht%26um%3D1%26hl%3Det%26biw%3D1024%26bih
Pilved: hulk, liigid, kõrgus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Maapinna seisund Lumikatte paksus vaatlusväljakul Päikesepaiste kestus 2.Jõgeva Laius: N 58°44´59´´ Pikkus: E 26°24´54´´ Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 70 m Vaatluste algus: 1922 Jaam automatiseeriti: 2003. a. Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhutemperatuur Maapinnatemperatuur Minimaalne õhutemperatuur 2 cm kõrgusel maapinnast Pinnasetemperatuur: 5, 10, 15, 20 cm sügavusel Õhuniiskus Õhurõhk Sademed Tuul: suund, kiirus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Lumikatte paksus vaatlusväljakul Lumemõõdistamine põllul Päikesepaiste kestus Maksimaalne aasta temperatuur:21,8kraadi 1 Õhutemperatuurid Vali menüüst Kliima Kliimanormid ... Koosta mõlema ilmajaama andmete alusel joondiagramm. Joonis 1. Keskmine õhutemperatuur °C 19712000.
kuivaksjäämine tõenäolisem. Seetõttu võib rohkem probleeme ette tulla just Lõuna-Eestis. [2] Perensi sõnul on praegu veetase paljuaastasest keskmisest madalam. Nimelt Eesti kõige olulisemal põhjavee toitealal, Pandivere kõrgustikul, on veetase ligi meetri võrra madalam kui mullu. [2] Samas tõi ta välja, et kaks aastat tagasi registreeriti oktoobri lõpus Väike-Maarja vaatluskaevus veelgi madalam veetase - 18,70 meetrit maapinnast (tänavu 18,46 meetrit). Tavaliselt on aasta põhjavee miinimum tase siiski kuni poolteist meetrit kõrgem. Kaevude veetase ja kuivaksjäämine sõltub eelkõige sademete hulgast ja selle aastasest jaotusest. Käesoleva aasta ilmastikutingimused on olnud valdavalt ebasoodsad juba aasta algusest. Põhjavee seisukohalt on aga eriti oluline just kevadisest lume sulamisest tingitud veetaseme tõus, mis kestab tavaliselt märtsi lõpust aprilli alguseni ja võib ulatuda kuni paari meetrini. [2]
Fotosünteesi toimumiseks on vaja valgust, klorofülli, ja anorgaanilisi aineid: (CO2 ja H2O). Klorofüll on roheline pigment taimedes, mis neelab valgust. Süsinikdioksiidi saadakse õhust, vett juurte kaudu 1 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/hapnik_merlere.htm 2 https://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikateaduskond/Instituudid/soojustehnika- instituut/oppematerjalid/kyte-ventilatsioon/11._Vesinik.pdf 3 https://physiology.knoji.com/why-do-we-breathe-oxygen/ maapinnast. Fotosünteesi käigus moodustub neist 6 süsinikuga ühend - glükoos. Hapnik ja vesi on nende reaktsioonida kõrvalproduktid. 4 c) Miks ei kasutata vesinikku ülemaailmselt kütusena? Vastamisel kasuta reaktsioonivõrrandeid ja kirjelda pikemalt. Tänapäeval leiab vesinikku vähesel määral ka kasutatavana energiaallikana puhta kütusena. Tulevikus loodetakse vesiniku kasutamist kütusena suurendada. Kahjuks
Second level Third level Fourth level Fifth level Kella läbimõõt on 7 meetrit ning osutid on 2,7 ja 4,2 meetri pikkused. Ehitamise ajal olid need maailma suurimad, tänapäeval suuruselt teised. Kellal on 4 sihverplaati, mis on 55 meetri kõrgusel maapinnast ja näitavad eri suundadesse. Iga sihverplaadi allosas on ladinakeelne kiri DOMINE SALVAM FAC REGINAM NOSTRAM VICTORIAM PRIMAM, mis tähendab 'Jumal, kaitse meie kuningannat Victoria Esimest'. Big Beni lähivaade Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Osoonikihi hõrenemine ja sellega kaasnevad probleemid Osoon Osoon on hapniku teisend, mis koosneb kolmest aatomist normaalse kahe asemel. Kolmas lisa-aatom muudab meie sissehingatava gaasi mürgiks. Atmosfääris toimuvate protsesside tagajärjel osoon kergesti laguneb ja tekib taas. Osoon on mürgine ja ebameeldiva lõhnaga. Osoon on ebastabiilne gaas ja teda kahjustavad ja lagundavad eelkõige lämmastikku, vesinikku ja kloori sisaldavad keemilised ühendid. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. 1979-1985ndatel aastatel saadud andmetest on selgunud, et meie planeedi ümbert on kadunud 2,5% osoonist. Osoonikiht Kui tekkis fotosüntees, siis eraldusid atmosfääri hapnikumolekulid ja nii moodustus osoonikiht. Arvatavasti just tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb...
rea konkureerivate tarniafirmade olemasolu meie ehitusturul. Soojuspumba kasuks otsustajal on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda valikuvõimalustega ning uurida tarnija ja paigaldajafirmade tausta. Ainult hinnavõrdlusele toetudes võib lõpptulemus loodetust kõvasti nigelam olla. Soojuspumba tööpõhimõte on ümbritsevast keskkonnast (õhust, maapinnast või veekogust) soojuse ammutamine ja teatud ainete (enamasti freooni) füüsikalisi omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta (pumbata) soojakandja aine temperatuur tasemele, kus seda saab kasutada hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks. See on põhimõtteliselt sama protsess, mis toimub külmikute juures. Kui külmikute juures on eesmärgiks temperatuuri alandamine, on soojuspumba juures eesmärgiks temperatuuri tõstmine
Sellele on kaasa aidanud ka soojuspumpade areng, suurenenud oskuste ja kogemuste pagas soojuspumpade kasutamise alal ja terve rea konkureerivate tarnijafirmade olemasolu meie ehitusturul. Soojuspumba kasuks otsustajal on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda valikuvõimalustega ning uurida tarnija- ja paigaldajafirmade tausta. Ainult hinnavõrdlusele toetudes võib lõpptulemus loodetust kõvasti nigelam olla. Soojuspumba tööpõhimõte on ümbritsevast keskkonnast (õhust, maapinnast või veekogust) soojuse ammutamine ja teatud ainete (enamasti freooni) füüsikalisi omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta (pumbata) soojakandja aine temperatuur tasemele, kus seda saab kasutada hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks. See on põhimõtteliselt sama protsess, mis toimub külmikute juures. Kui külmikute juures on eesmärgiks temperatuuri alandamine, on soojuspumba juures eesmärgiks temperatuuri tõstmine. See protsess on pööratav ja õhk õhk
See on vajalik selleks, et skafandrite paindlikkust tagada. Kunstlikult toodetud hapnikku kasutatakse ka allveelaevades, kus on aga normaalse rõhu ja koostisega õhk, mitte nagu astronautidel. Hapnikku kasutatakse ka metallitööstuses. Suure hapniku rõhu all eraldatakse sulametallist üleliigne väävel ja süsinik. Reaktsioon on eksotermiline ning temperatuur tõuseb seega 1700°C juurde. Osoon ja osoonikiht Osooni leidub veeauruta õhukihis, mis algab maapinnast 18 km kõrguselt ja lõpeb umbes 50 km kõrgusel. Osooni võib leiduda ka kuni 90 km kõrgusel. Seda õhukihti nimetatakse stratosfääriks. 90 % sellest paikneb stratosfääris Õhus on osooni äärmiselt vähe, stratosfääris on teda 5-10 korda rohkem kui maapinnal. Maad ümbritseva osoonikihi paksus on kõigest 2,5 7 mm. Kõige paksem (7mm) on osoonikiht polaaraladel, kõige õhem (2,5mm) troopikaaladel. Keskmine paksus on 3 mm.
• hooned • tammid, teekatte alused, sillad, tornid • hoonesisesed külmavee-, kanalisatsiooni- ja keskküttesüsteemid 20 aastat: • õhuliinid, kaablid, soojatorustikud • hoonesisesed soojaveetorustikud, ahjud 10 aastat: • hoonesisesed elektrijuhtmed, elektri- ja gaasipliidid, kuumaveeboilerid Ehitise eluiga: • kande- ja piirdetarindid 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? Keldrikorrus loetakse korruseks, kui vähemalt pool ruumist jääb maapinnast kõrgemale. Suurema kattega on tegu keldriga. 6. Mis on korrus? • Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. • Korruseks loetakse ka tehnilist korrust. Pööningu- või katusekorrust loetakse korruseks
Igalt poolt on sinna mõttetult palju maad, tunde lennukiga või päevi autoga. Alice on Austraalia aborigeenide keskus. Austraalis sisemaal asuvad ka mitmed aborigeenide uskumuste ehk Unenägude Aja kultusobjektid. Neist tähtsaim ja kuulsaim on Uluru ehk vana nimega Ayers Rock. Teekonnale Alice'ist Ulurusse kulub terve päevatee autoga läbi punase maastiku Uluru on maailma suurim monoliit. 348 m kõrgune, ligi 5 km pikkune ja 1,5 km laiune mägi, kasvab maapinnast välja keset tühja kõrbe Austraalia põhjaterritooiumil. Uluru koosneb tilliidist, mis viitab jääajale. Uluru tekkis umbes 680 miljonit aastat tagasi kui Austraalia manner asus märksa kõrgemal. Uluru punane mägi on pärismaalastele maailma naba. Selle 9,4 km ümbermõõduga kalju lõhedes on tuhandeid jooniseid. Need on ainsad materiaalsed ajaloomärgid. Jooniseid ei suuda ka aborigeenid ise desifreerida. Joonis inimvälkudest kordub palju, viidates kosmilistele nägemustele
laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama. Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased.
tekkis vähe jääd vesi on seotud pinnasesse vesiniku kerge isotoop on lahkunud tekkiv Veenus kohtus suure kosmilise kehaga ja toimunud katastroofil läks vesi kaduma Elu Veenusel võib leiduda elu õhuke pilvekiht, mida kaitsevad väävliühendid bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes evolutsioon pilved on maapinnast kõrgel võib leida veekomponente, kuid kontsentreeritud väävelhappe näol Veenuse uurimine pinnaehitust on uuritud radaritega kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon kihiline pinnas meenutab settekivimeid settimine toimub atmosfääris, mitte vees 1962 Mariner 2, USA lähedane möödalend 1970 Verena 7, NSVL laskumine Kasutatud kirjandus Enn Pärtel, Jaak Lõhmus ,,Füüsika IX klassile
· Töötegemise võimalikuks muutmine · Materjalide ladustamine Kaitsvad tellingud: · Kukkumiste ärahoidmine · Kaitse kukkuvate esemete eest Paigaldamise reeglid. Tellingute materjal Tellingud ja tellingute osad võivad olla valmistatud terasest, alumiiniumist ja/või puidust. Töölavad Platvormid (lauad, puitplaadid jms) peavad olema asetatud nii, et need ei hakkaks kõikuma ega libiseks (mõõta sentimeetrites!): Külgmised ohutuspiirded. Kui töölava on maapinnast kõrgemal kui 2 meetrit, peavad tellingutel olema külgmised ohutuspiirded. Joonistuselt on näha, miks need kolm ohutuspiiret vajalikud on: Toestus. Tellingud peavad koormusi turvaliselt kandma. Seepärast peavad need olema toestatud: Kinnitamine. Kõik vabaltseisvad tellingud, mis ei ole stabiilsed, tuleb ehitise külge kinnitada. Stabiilsed vabaltseisvad tellingud on näiteks teisaldatavad tellingud, ehitusplatvormid jms. Töölavana kasutatavad tellingud: Ripptellingud-
vajuksid samuti lohku ega saaks sealt enam välja. Liugehõõrdejõud tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda jääva kiirusega ja on alati suunatud liikumisele vastu. Liugehõõrdejõud sõltub kahe pinna omadustest ja pindu kokkusuruva jõu suurusest. Antud jõud on meile tegelikult väga suureks abiks näiteks talvel autoga sõites. Autodele on pandud alla naelrehvid, mis suurendavad kahe pinna vahelist hõõrdumist. Pidurdades on kergem haakuda maapinnast kinni ning meil on suurem tõenäosus kiiremini seisma saada ja mõnes olukorras ehk ka oma elu päästa. Kui ei eksisteeriks liugehõõrjõudu, ei oleks naelrehvidel mingit kasu, samuti ei saaks me ka suusatada, kelgutada ja palju muudki teha. Seega on hõõrdejõud meie eludes äärmiselt tähtsal kohal ning ilma hõõrdejõuta ei oleks miski selline, nagu praegu. Meie elu muutuks täielikult ja kes teab, kas me üldse oleksime võimelised ilma hõõrdejõuta elama.
Eriti tundlikud on vingugaasile lapsed, rasedad, vanurid ja südamehaiged. Suitsuandur vingugaasi olemasolule ruumis ei reageeri ja seda kahel põhjusel; vingugaas on nähtamatu ja erinevalt suitsust ei tõuse ta kiiresti kõrgemale, vaid on eeskätt põranda lähedal. Nüüd on saadaval uut tüüpi ja senisest tunduvalt odavamad ning töökindlamad vingugaasi andurid. Väljanägemiselt suhteliselt sarnased suitsuanduritele, kuid neid ei tohi paigutada ruumi lakke vaid umbkaudu 1m kõrgusele maapinnast seinale. Andurid on elektroonilise tabloo ja mäluga. Kui vingugaasi on ruumis pika aja jooksul väike kogus, mis pikapeale võib inimesele ohtlikuks saada, siis andur salvestab andmed mällu ja lubatud piiri ületades hakkab valju piuksumisega häiret andma. Tabloolt on võimalik igal ajal kontrollida, kui suur on vingugaasi hulk antud kohas. Kõikidel anduritel on kaasas eestikeelne juhend ja töötavad nad patareiga nagu suitsuanduridki. Selline abimees kuluks ära igasse ahiküttega elamisse
Inimene ja loodus. Suure osa maapinnast võtab inimene enda alla . Mõned uuringud on näidanud et 83% Maa pinnast on otseselt inimtegevuse poolt mõjutatud. (Inimene saastab palju loodust mis on kahjulik , loodusele ja loomadele ning see on omakorda kahjulik inimestele.) · Õhu saastatus. Õhku peetakse saastatuks juhul kui teatud koostisaineid on tavalisesr rohkem ja need võivad ohustada inimese tervist. Põhilkised õhu saaste tekitajad on tööstusikud piirkonnad. Ka
Ostukeskuse keskel asub veega täidetud kanal, mida mööda on võimalik külastajatel sõita väikese, suhteliselt lameda põhjaga paadi sampaniga, justkui liikudes gondliga Veneetsias. Seal on kõige luksuslikumad poed: Ralph Lauren, Chanel, Gucci, Emporio Armani, Dior jne. Puhkekeskuse tipus üle 3 hoone asub 340 m pikkune ja umbes ühe hektarilise pindalaga nn Taevapark. Taevapargis on ruumi 3900 inimesele. Muuhulgas asub katuse ääres 191 m kõrgusel maapinnast nn olematu servaga bassein, mis on maailma pikim kõrghoone katusel asuv avatud bassein. Taevapargis asub lisaks basseinile restoran, ööklubi, puud, põõsad, vaateplatvorm. Puhkekompleksi kuuluv teadus-kunsti muuseum on visuaalselt efektne. Muuseum kujutab murtud õielehtedega lootose lille. Muuhulgas kogutakse selle hoone kalde all olevalt katuselt hoone keskele kokku vihmavesi, mis seejärel töödeldakse ja leiab kasutamist muuseumi tarbeveena.
17.9.2014 Guami saar Maavärina tugevus 7,1 magnituuti Tõugete epitsenter jäi USA-le kuuluva Guami pealinnast Hagåtñast 48 kilomeetrit loodesse Tsunamihoiatust ei antud, sest maavärina kese asus 133 kilomeetri sügavusel maa all 16.09.2014 Jaapan, Tokyo Maavärina tugevus 5,6 magnituuti Maavärina epitsenter asus Tokyost ida pool Ibaraki prefektuuri lõunaosas umbes 50 kilomeetri sügavusel maapinnast. Tsunamioht õnneks puudus, kuid maavärin raputas Tokyos hooneid 24.08.2014 Island, Bardarbunga Maavärina tugevus 5,1 magnituuti Islandil Bardarbunga vulkaani lähiste maa Esines ka vulkaani purskamise oht 18.08.2014 Iraani idaosa Maavärina tugevuseks mõõdeti 6,1-6,3 magnituuti Maavärina epitsenter paiknes Abdanani linnast umbes 36 kilomeetri kaugusel ning
Masinautomaatika. Peeter Tammeorg TJ-17 1.1D süsteemi koostisosad? Selleks et laservastu võtjaga töötada peab olemas kindlasti pöördlaser.See võib olla nii ühe kaldega kui ka kahe kaldega pöördlaser. 2.1D süsteemi töö põhimõte? Sea üles laser ja mõõda tema kõrgus lati ja käsivastuvõtjaga.Alusta kaevamist ja mõõda vajalik augu sügavus.Aseta ekskavaatori vertikaalseks ning kopp kas lamedalt või teraga vastu pinnast. 3.1D süsteemi kasutamine kaldega kaevamisel? Kaldega kaevamisel peab olema teil kasutuses kaldega laser.Kõige pealt seadistada laser ja sissestada kalle laserisse .Seejärel kinnitatakse vastuvõttja masina külge,et see hakkaks juba kaldes olevat kiirt püüdma. 4.2D süsteemi paigaldamine ekskavaatorile? Masinale paigaldatakse mastide külge andurid,mis ühendatakse juhtmetega.Iga andur mõõdab masina liiku...
alevikes koostamine kohustuslik, kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, haljastuse ja heakorra põhimõtted, tehnovõrkude- ja rajatiste asukoha määramine jne Ehitamine ja projekteerimine Nõuded sätestab ehitusseadus. Ehitis on kohtkindlalt aluspinnaga ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Väikeehitis kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega, projekt pole nõutav. Ehitamine on - Ehitise püstitamine - Ehitise laiendamine - Ehitise rekonstrueerimine - Ehitise tehnosüsteemide muutmine 1 - Ehitise lammutamine Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusloale märgitud: - ehituse ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste püstitamiseks - ehitist või selle osa laiendada
Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid
vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk tuleb maha lõigata ja sisenurgad täita tihenduskrohviga, raadiusega 4...6 cm. Hoone sokliosas, kuni 30 cm maapinnast, on oodata pritsvee suuremat koormust. Nimetatud piirkond tuleb katta kahe kihi mineraalse isolatsioonivõõbaga, mis tagab tugeva ja kindla aluspinna järgnevale pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv niiskus võib hüdroisolatsiooni müüritise küljest lahti suruda. üdroisolatsiooni kriitilised kohad. Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada.
Lisaks peab kosmoselaev olema survestatud maapinna õhurõhu tasemeni Tähendab avakosmosereiside puhul vahet sõiduki sise- ja välisõhurõhkude vahel kuni 12 suurusjärku Samuti on tarvis igapäevased eluruumid pardal katta radiatsioonikilbiga avakosmoses valitseva radiatsiooni vastu Mars One http://www.mars-one.com EStCube-1 Eesti esimene satelliit Eesti tudengisatelliidi programm 7. mai 2013 Orbiidi kõrgus maapinnast Ca 650 km Side lakkas 19. Mai 2015 Huvitavad faktid Rahvusvaheline kosmosejaam teeb maa orbiidile 16 korda päevas ringi peale Vene astronautidel on seal jaamas USA vetsude kasutamine keelatud peale selle mitmekordset ummistamist Marsi EVA suit maksab umbes 12 miljonit dollarit 1999 hävis Nasa 125 000 000 dollarit maksev kosmoselaev, sest üks mees oli teinud arvutusvea - kasutanud meetrisüsteemi asemel inglise mõõdusüsteemi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
