10 Millist süsteemi nimetatakse elektriliselt isoleeritud süsteemiks? Kui elektrilaengu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu, siis moodustavad kehad elektriliselt isoleeritud süsteemi. 11 Millised ained on elektrijuhid? Millised ained on dielektrikud? Elektrijuhiks nimetatakse aine või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. (metallid, maapind, soolade ja hapete lahused, inimese keha) Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine. (klaas, marmor, siid, kummid, õhk. Nendest valmistatud kehasid nimetatakse isolaatoriteks.) 12. Sõnastada elektrilaengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on muutumatu. Valemid: q=N|e| või q=Ne
sellel planeedil. Nende probleemide lahendamiseks ei piisa vaid sellest kui mõned arenenud riigid üritavad muuta oma käitumist. Ülemaailmsete probleemide lahendamiseks on vaja ülemaailmset koostööd. Üks enim kõneainet pakkuv globaalprobleem on kliima soojenemine. Viimase 100 aasta jooksul on märgatud, et maakera keskmine temperatuur tõuseb pidevalt. Selle peamiseks põhjustajaks peetakse kasvuhooneefekti. Päikselt tulev valguskiirgus neeldub maapinnas. Selle tulemusel maapind soojeneb ja kiirgab soojust uuesti atmosfääri. Soojuskiirguse hajumist atmosfääri takistavad aga atmosfäärikoostises olevad kasvuhoonegaasid, mis peegeldavad osa soojusest maapinnale tagasi. Peamised kasvuhoonegaasid on veeaur, CO2, metaan ja dilämmastikoksiid. Kõige märgatavam roll selles protsessis on siiski süsihappegaasil. Üheks CO2 tekitajaks on laialdane fosiilsete kütuste põletamine. Fosiilsete kütuste asemele tuleb leida alternatiivseid energiallikaid
erinevaid taimi nt kukemari, mustikas, jõhvikas. Soo on märg, kõikjale kuhu sa astud on vesi all ,ainult kui turbasammal on piisavalt paks, siis saab selle peal kõndida. Soo on nagu üheltpoolt veekogu , aga teiselt poolt kasvavad seal tammed ja muud taimed. Öeldakse ,et soo on märg maa. Soo saab olla vaid seal, kus on maa aasta läbi märg. See teine oluline tunnus on see et seal koguneb turvas. Soo väga niiskes ja hapnikuvaeses pinnases jääb aga lagunemine pooleli. Soos sulab kevadel maapind aeglaselt ja öökülmad kestavad kaua. Paljudele loomadele ja taimedele see märg ja niiske olukord ei sobi. Talvel aga turvas jäätub sügavalt läbi, kevadel sulab aga see aeglaselt, sest turvas juhib halvasti soojust. Seepärast on soos kevadel jahedam kui kuivadel aladel, ka öökülmad kestavad soodes kauem kui kuival maal. Seal , kus on niiskust parajalt , lagunevad taime- ja loomajäänused kiiresti. Turbasamblas on vähe toitaineid. Eesti on madal ja soine maa.
VALJALA MAALINN Caspar Koit T-12 AJALUGU vAjaloolased on avaldanud arvamust, et 800 aastat tagasi võis pääseda laevadega mööda jõgesid üsna linnuse külje alla, sest maapind oli ca 2,5 m praegusest madalam. vValjala maalinn, Henriku Liivimaa kroonika järgi castrum Waldja oli tugevaim saarlaste linnus. 1227. aasta talvise piiramise käigus seda ei vallutatud, vaid 20 000meheline vägi sundis linnuse jõu ja ähvardustega alistuma, kasutades kiviheitemasinaid ja ambe. v PÕHIPLAAN vLinnus rajati looduslikule kühmule, mis oma põhiplaanilt oli ümarovaalne, välisnõlva kõrgus
Pos. Kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab Kiirgusbilanss-maapinnalt neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk? Päikesekiirguse maapinnale jõudev hulk sõltub geograafilisest laiusest, aluspinna omadustest ja pilvisusest. 1. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. Tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusse sõltub sellest, milline maapind on. 2. Selgita üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade tuuled, mussoonid) 3. Selgita maa- ja merebriisi teket. mere-Jahedam õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale ja surub sooja õhu ülespoole. 4. Iseloomusta peamiseid õhumasse. Kliimavöötmete iseloomustus. ekvatoriaalne,troopiline,parasvöötme,Polaarne(arkt,antarktiline) 1. Selgita kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja
alad Aafrika keskkosa. 56.Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides. Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti.Mida väiksem temperatuur, seda vähem veeauru õhus on. 57. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 58.Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet..Kui maapind on hele siis see peegeldub tagasi aga kui on tume siis valgus neeldub.Mida tumedab maapind on seda soojem maapind on. 59.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise,vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemise. 60.Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene. Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid. Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. Kuidas kliima mõjutab tundra nägu?
polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub põhjalaiusel 66°33'38" ja lõunapolaarjoon lõunalaiusel 66°33'38". Pöörijoon on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. ÜLDINE ÕHURINGLUS 1.Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust
lapi lõunaservale varjuks päikese eest. Külvivõtteid on mitu- hajalikülv: 20-30 seemet külvatakse lapile hajali rehitsetakse ca 1cm sügavusele ja tallatakse kinni. Lapi lõunaserva külvamisel tehakse lõunaserva 1-1,5cm sügavune rennike, kuhu külvatakse 15-20 männiseemet patsutatakse õrnalt kinni. Kasutatakse kuivematel muldadel. Diagonaalkülv on sarnane-lapile tehakse külv diagonaalsuunas või suundades. 8.Arukase külv. Masinaga vae maapind ette, kase seeme puistatakse maha ning tallatakse jalgadega kinni. Seeme külvatakse kevadel kohe peale lume sulamise või sügisel. 9.Tamme külv. Tamme külvatakse kevadel ja sügisel. Sügisel on võimalus et hiired söövad ose tõrusid ära! 10.Istutusmaterjali ettevalmistamine. Istutusmaterjal kaevatakse maasse, asetatakse kraavijne. Tähtis on et juured päikest ei saaks, muidu taimed kuivavad ära. 11.Mätastaimede istutamine.
Sellega kaasnevad vulkaanid, vulkaanilised saared, maavärinad. 2. Miks Põhja- Ameerika lääneranniku lähedal paikneb San Andrease murrang? Miks ei esine seal (vulkaane/ maavärinaid)? Vali sulgudest ja põhjenda. Põhja-Ameerika lääneranniku lähedal paikneb San Andrease murrang, sest laamad liiguvad külitsi ning liikumine piki murrangut tekitab maakoores pingeid, mis lahenevad maavärinatena. Seal ei esine vulkaane, sest kahe mandrilaama kokkupuutel muutub maapind nii paksuks, et magma ei pääse välja. 3. Miks on tekkinud Kanaari saared Atlandi ookeanis? Mis number joonisel tähistab nimetatud kohta? Kanaari saared on tekkinud Atlandi ookeanis, sest saared on tekkinud kuuma täpi peale. Joonisel nr 3. Kuum täpp tekib vahevöös, kus erinevad kihid, gaasid ja mineraalid sulavad ning segunevad ja seejärel maapinnale tungivad ja vulkaane tekitavad. 4. Kuidas seletada vulkaanilist tegevust Jaapanis?
Näide nr 2: Jah , muidu jääks metsa vanad, surnud puud ning kahjuritega nakatanud puud. Sanitaarraie puhastab metsa kahjuritest, haigustest ning surnud või surevatest puudest. Näide nr 3: Ei, metsa raiumisel kahjustatakse loomade elupaiku. Näiteks turberaie toimub küll peale metsa inspektsiooni, kuid sellele järgnev turberaie (üks lageraie alaliik) kaotab suure ala, kus loomad enne said varjuda. Näide nr 4: Ei, metsa raiumise tagajärjel võib metsaalune maapind rasketest metsatöömasinatest kõvasti kahjustatud olla. Valgustusraie puhul, mis toimub peamiselt noorendikes, võivad masinates järele jäänud „rööpad“ kogu eesmärgi hävitada, sest maapind on niivõrd palju kahjustunud.
elektronide, ioonideja muude osakeste toimel. Sisenenud atomosfääri, ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabki virmalisi. - Eksosfäär - atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800km ja läheb järkjärgult üle planeetidevaheliseks ruumiks. Lühi- ja pikalaineline päikesekiirgus. Maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi ja seda nim peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Tume maapind neelab palju kiirgust. Hele maapind (lumi, rannaliiv) peegeldab päikesekiirgust tagasi. Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temp.-st. Päikese pinnal valitseb kõrge temp (~6000 C). Seetõttu on päikesekiirgus lühilaineline. Kuna maapinna temp. on tunduvalt madalam kui päikesel, siis on Maalt lahkuv kiirgus pikalaineline. Sageli kutsutakse seda ka soojuskiirguseks. Maakeral tervikuna on kiirgusbilanss aastate jooksul tasakaalustunud. Maa keskmine temp. on + 15 C ja see ei suurene ega vähene
Selles piirkonnas oli maavärinaid sageli ja need tegid tõsist kahju harva. Kuid varsti hakkas mägi tuld purskama. Vesuuvi tipp lendas minema, välgud valgustasid tohutut tuhapilve ja hõõguvat laavat, mis taevasse paiskus. 25. august Pilv langes maha Kui tuhapilv varjas päikese ja päev muutus ööks, põgenesid Pompejist peaaegu kõik elanikud. Selle ajaga kui mõned paigale jäänud inimesed oma asju kokku panid, kattus maapind tuha ja pimsikihiga. Need inimesed suridki sealsamas oma väärtasjade käes tolmu ja vingu kätte. 26. august Tuhk kattis Pompeji Tuhka sadas kaks päeva, see lõhkus katused ja täitis toad. Tugev vihm tegi tuhast tsemendi, see kattis linna 6-7 meetri paksuselt. Katastroofi üleelanud inimesed ei pööranudki tagasi. Pompeji asukoht ja isegi nimi vajusid unustuse hõlma, räägiti vaid ,,sellest linnast". Tragöödia kulg 1. Sügaval vulkaani all olevas
Sisevetes elavad näiteks lõhilased. Fifth level Islandi loodus Islandi pindala on 103 000 km² ning sellest 12% katavad liustikud, 11% laava, 3% järved, 1% põllumaa ja 1 % mets. Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad. Click to edit Master text styles Second level Islandi maapind on maailma kõige Third level vulkaanilisem, saarel asub üle 200 Fourth level vulkaani milledest 31 on tegevvulkaanid. Maa asustamisest alates on teada 150
levinum: Sooja veega Elektriga ehk radiaatoriga Ahjaga Päikese soojusega Kuna neid soojendamis viisi kasutatakse? Sooja veega, elektriga ja ahjaga tavaliselt soojendakse kasvuhoonet kuna on külm pea- miseks soojusallikaks on loomulikult päike. Eesti alal tavaliselt mi- dagi kasvatatakse ai- nult suvel. Kuidas toimub soojendamine? Päikese kiired läbivad läbipaistva katust ja soojendavad maad kasvuhoones. Siis maapind soojendab ka õhku.Katus ja seinad ei võimalda soojale õhule lahkuda. Lisaks klaasile või kilele, mis on kaetud kasvuhoone katusel, ei lase välja mitte ainult õhk, vaid ka soojuskiirgus, st "Infrapunased" footonid.Soojendatud maa kiirgab "infrapunast" footoone suurtes kogustes, kuid see peegeldub katusest tagasi maha ja siis jalle imendub maapinnaga. Näide selle kohta Sellepärast , isegi kui puudub täiendav kasvuhoone kütmine, seal on alati palju soojem kui väljas
Vanasti inimesed uskusid, et kui teha jüripäeval neid töid, siis tulevad suvel maod kodu juurde. Jüripäeval ei tohtinud õmmelda ega kududa. Vanasti inimesed arvasid, et kui jüripäeval õmmelda või kududa, siis lähevad suvel taimed ussitama. Kodu lähedal ei tohtinud jüripäeval kolistada ja paugutada, puid lõhkuda ega pesu pesta. Inimesed uskusid, et need tegevused meelitavad äikest maja juurde. Vanasti inimesed arvasid, et enne jüripäeva või enne esimest äikest on maapind mürgine. Mürgisele maale ei tohtinud istuda. Inimene võis jääda haigeks. Alles pärast esimest äikest võis maa peal istuda. Seda kommet järgivad paljud inimesed ka tänapäeval. Jürituli 19. sajandil tehti tihti tuld juba enne jüripäeva, mis tähendas ühtaegu hundi silmade põletamist. Sama tähendus oli jüritulelgi. Jüritulle ohverdati, väljalastud kari aeti päripäeva jürisuitsust läbi. Lõkkes põletati risu ja rämpsu. 20
maalil on kujutatud nelja inimest, kahte hobust, koera ja teri nokkivaid kanu. Üks mees on tallist valget hobust välja toomas ja teine paneb juba raskeid kompse tumepruuni hobuse selga. Naine, kes on kergelt küsiva näoga imetab oma väikest beebit. Kanad nokivad rahulolevalt teri ja koer sügab kärsitult kukalt. Maali taust on kohati tume, sest suur hobusetall varjab suure osa pildist, aga taevas on hele ja kergelt hallikas. Esiplaanil on tumedamad toonid, sest maapind on mullane ja tumepruun. Värvid sobituvad omavahel väga hästi, sest tegu on tumedamate toonidega, aga hele hobune ning inimesed toovad pildi mõtte hästi esile. Domineeriv värv on pruunakas, sest enamus objektidest on kas hele- või tumepruunid. Maal on maalitud suhteliselt murtud toonidega, sest pildil ei ole erksaid ega puhtaid toone. Valitseb suht külm toon, sest kasutatud ei ole kollakaid ja väga heledaid toone. Aga kergelt soojenevates toonidest on välja toodud hele hobune ja
1. Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst. 2. Jää sulamine mõjutas Eesti maastiku. Tekkisid järved, sügavate orgudega jõed. Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval tõusma. 3. Allikad- kinnismuistsed, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, töö-ja tarberiistad, relvad, ehted, etnograafilised andmed, rahvaluule, eesti keel, kaugemate ja
Maa kiirgusbilanss Konspekt 10. klassile Tarmo Vana VKG Jaanuar 2011 Kõik Maa atmosfääris toimuvad protsessid olenevad Päikeselt saadavast energiast. Päikeselt saabub energia kolme liiki kiirgusena: neutriinokiirgus korpuskulaarkiirgus (prootonid ja neutronid) elektromagnetkiirgus Neutriinokiirgus läbib Maa. Neutronid ja prootonid võtavad osa protsessidest atmosfääri ülakihtides. Maapinnani jõuavad ultraviolettkiirgus, valgus, soojus, raadiolained, madalsageduslained. Maa atmosfääris päikesekiirgus peegeldub, neeldub, hajub, vallandab keemilisi reaktsioone, lõhub molekule, lööb aatomitest välja elektrone. Atmosfääri välispinna igale ruutmeetrile langeb kiirgus keskmiselt 342 W/m2. Seda suurust nim solaarkonstandiks Peegeldumine Päikesekiirgus peegeldub õhust ja pilvedelt (27%) ning maapinnalt (4%). Peegeldunud kiirguse suhet pinnale langenud kiirgusesse nim albeedoks Tavalise taimkattega kaetud...
5.2. KIIRGUSBILANSS Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Päikesekiirgus kujutab enesest elektro- magnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1- 4 mikromeetrit. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTER · ULTRAVIOLETTKIIRGUS (UV) U. 8%. 1) ENAMUS NEELDUB STRATOSFÄÄRIS (OSOON) 2) TEKITAB PÄEVITUST 3) SUURES KOGUSES KAHJULIK · NÄHTAV VALGUS U. 56%. 1) SILMAGA NÄHTAV LIITVALGUS 2) MAX ENERGIAGA ON ROHELINE VALGUS · INFRAPUNANE KIIRGUS U. 36%. TUNNEME SOOJUSKIIRGUSENA MAALE JÕUDEV PÄIKESEKIIRGUS · PÄIKESEKIIRTE LANGEMISNURK PÄIKESE KÕRGUS (KAUGUS EKVAATORIST) · PÄEVA PIKKUS AASTAAEG (ERITI PARAS- JA KÜLMVÖÖTMES) · PILVISUS OTSENE VÕI HAJUS KIIRGUS · OSOONIKIHT NEELAB ULTRAVIOLETTKIIRGUST · ATMOSFÄÄRI KOOSTIS VEEAUR, AROSOOL KIIRGUSBILANSS- maapinnalt neeldunud ja maapinnalt Lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q(1-A)-E R-kiirgusbilanss Q-kogu kiirgus A-albeedo E-efektii...
Looduse kaitsmine ja säilitamine Mis on loodus? Loodus on inimesi ümbritsev keskkond - taimestik, õhk, vesi, maapind jne. Loodus on eksisteerinud väga ammusest ajast saati, juba väga palju aega ennem inimesi. Mida on loodus inimestele pakkunud? Loodus on andnud neile söögi, varjualuse, kõik eluks vajaliku. Loodusesse tuleks suhtuda austusega ning olema tänulik selle kõige eest, mida ta inimestele pakub, kuid aja möödudes on loodusesse suhtumine muutunud enesestmõistetavaks ning üha vähem pööratakse tähelepanu looduse kaitsmisele ja säilitamisele.
Rakvere Ametikool MT14 Elena Tamsalu Maavärinad Referaat Juhendaja: Maimu Nurk Rakvere 2014 Maavärinad Mis on maavärin? Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Kuidas tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul vabanemisel piki maakoore murranguid. Maavärinaid esineb kõige sagedamini laamade äärtel, kuid nad võivad aset leida ka mujal. Vulkaanipursete tagajärjel
koerusi tegema. Kui midagi muud le ei j, ka enda kahjuks, peaasi aga, et nalja saaks. Andres samal ajal aga rgab palehigis td teha, et oma talumbrusest teha liivase ja kuiva asemel viljakandev ja kasulik maa. Ta isegi ei mtle puhkamise peale. Ta elab vaid oma pere ilsa tuleviku nimel. Mida aeg sedasi, seda selgemaks saab Eespere peremehele, et Pearu ei jta jonni, tema kindel eesmrk on uus naaber Vargamelt minema ajada. Andres teadis enne tallu kolimist, et tulevik ei saa kerge olema, kuna maapind on kehv ja tuleb kvasti videlda, et sellest asja saada. Ta ei arvestanud aga sellega, et lisaks loodusele on tal ka inimvastane, kes on sama vimukas ja jonnakas peremees kui temagi. Ta ei osanud arvata, et tal seisavad ees seda mtu kohtupidamised ja rplemised. Enne Krda surma suutis Andres naabrile hsti vastupanu osutada. Prast aga muutus ta ha nrgemaks ja ksildasemaks, Marist polnud talle kaaslast. Ei olnud enam judu ei td teha, ega videlda, oli vaid lein. Katastroofiline
Tundravöönd Kliima Tundravöö suurim osa paikneb lähisarktilises kliimavöötmes, ülejäänud osa paikneb arktilises kliimavöötmes. Aladel polaarjoonist põhja pool esineb polaaröö ja -päev. Talv on tundravöötmes pikk, külm ja vähe sademeid. Lumikate on õhuke ja sellepärast külmub maapind sügavalt (esineb gikelts). Suvi on lühike, jahe ja niiske. Kuigi sademete hulk on väike, aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid. Taimestik Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikutest, mis talvel mattuvad lume alla, leides nii kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsastest on esindatud paju ja lepp ning puhmastest vaevakask. Vaevakask ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste
pistikut. Talvel külmub luuderohi sageli kuni maapinnani, mistõttu on teda keeruline meie kliimas kasvatada. Seetõttu võib luuderohtu Eestis sageli kohata kui toataime. Vahel kasvatatakse teda ka õues majade ümbruses (eriti Saare- ja Hiiumaal), haljasaladel, kalmistutel. Pakaseaja elaks ta üle vaid mahapainutatuna ja kaetuna, kuid seinale roninud suure taimega on see töö üsna vaevaline kui mitte mõeldamatu. Kui maapind taime ümber talveks kaetud, püsib juurestik tervena. Kasutamine. Luurohul esineb rohkesti kultuurvorme, mis erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse jm tunnuste poolest. Kultuuris kasvatatakse juba antiikajast alates. Eestis kasutatakse haljastuses aedades ja kalmistutel harva (talveõrn), kuid sageli kasvuhoonetes ja toataimena. Kõikides taimeosades on vaigukäigud. Vaigust valmistatakse piirituslakki. Vaiku
koosnev reservvägi; varsti pärast seda loodi veel üheksa diviisi. Aprillis oli Ostheer'il puudu veel 1600 tanki Mark III ja IV, 2000 suurtükki ja 7000 tankitõrjesuurtükki. Venemaale toodud poolest miljonist hobusest olid pooled 1942. aasta kevadeks surnud. Hitler oli siiski veendunud, et järele jäänud jõududest on küllalt Venemaale lõpu tegemiseks, ja kavatses alustada otsustavat pealetungi niipea, kui maapind kandma hakkab. Sel ajal, kui Stalin oli arvamusel, et sakslased ründavad jälle Moskva all ja Stalini uskumist mööda pidi ründajate jõude nõrgendama Saksamaa vajadus arvestada ka teise rindega Läänes, olid Hitleril täiesti vastupidised kavatsused. Stalini talvise vastupealetungi tagajärjel ei ulatunud rindejoon enam Moskva eeslinnadeni ja selles oli kolm sälku. Demjanski ja R zevi vahel sirutus läände
Mars Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapni...
Bioloogiline murenemine- taimejuurte, mkroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Korrosioon- krobelisus, karedus. Mineraliseerumine- org. ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsamateks mineraalaineteks. Humifitseerumine- mullapinnal ja mulas toimuv org. jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine. Lähtekivim- annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keeilised omadused. Aluskivim-lähtekivimi alune kivim. Reljeef ehk maapind, Aeg- aja jooksul muutub muld nö. küpsemaks ehk soodsamaks taimeksvuks. Kliima mõjutab murenemis protsesse: 1) Sialiitne murenemine- toimub mõõdukas kliimas keskmise sademe hulga juures. 2) Alliitne murenemine- toimub troopilises kliimas, kus mineraalid lagunevad kiiresti. Ilmastik eelkõige sademed ja temperatuur mõjutab taimestikku tekkmist. Taimkate on1 olulisimaid tegureid. Mida rohkem biomassi, seda produktiivsem on muld 4 TÄHTSAT TEGURIT: ¤ KLIIMA ¤ TAIMKATE ¤ INIMTEGEVUS
Kõrbete tüübid Savikõrbe iseloomustab savikas muld ja muutlik veereziim. Tekib, kuna kevadel on peamised kihid liigniisked ja suvel aurab vesi ära moodustub takõrr Lössikõrb on tekkinud kohtades, leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali. Löss on tolmjas liivsavi. Lõssikõrbes on mägede tõttu rohkem vihma ja taimestikku Soolakõrbed on kõrbed , mille pinnase soolasisaldus on suur, soolad kogunevad kihina maapinnale. Kivikõrb on kaetud maapind jämeda kivimaterjaliga,mis on pärit mäestike kulumisprotsessidest.Pinnas sisaldab kipsi Liivakõrbed on levinumad,maapinda katab paks liivakiht Niiske lähistroopiline loodusvöönd Levik: mandrite idarannikuil Kliima: talvel, on kuivad,jahedad ja selged ilmad,suvi soe ja vihmane,põhjuseks mussoonid. Taimestik: igihaljad taimed ja puud,ronitaimed Inimesed: põlluharimine,viljakasvatus,turism,elektroonika Keskkonnaprobleemid: Mullad on kemikaalide tõttu rikutud ja muutunud karjamaadeks,
protsess. Thalese teoorias on (624-545)- kõige alus vesi ja kõik saab jälle veeks. Maa on lame ketas, mis ujub vee peal: lainetus põhjustab maavärinaid. Anaximandros arvas (610-547), et elu algalus on apeiron (`piiramatus, lõpmatus'), mis on määratlematu aoriston. Algainest eraldusid kõigepealt külmus ja soojus, nende koostoimest niiskus ja teised ained. Viimased asetusid oma raskuse järgi: maa keskele, vesi selle peale, osa auras minema, tekkis kuiv maapind. Kõige ümber õhk, ja tuli, millest said taevakehad ümber maa ringlema. Väitis, et on olemas lõpmatu hulk maailmu, mis on tekkinud vastandite eraldumisega igavese liikumise läbi. Maad kujutles õhus hõljuva silinderja kehana. Anaximenes (588-524) pidas kõige aluseks on õhku. Maa, vesi ja pilved tekivad õhu tihenemisest, tuli õhu hõrenemisest. Seega tekib algaine tihenemisel jahenemine, hõrenemisel soojus.
vähe sademeid, passaadid. 2 aastaaega(palav, soe) Lähistroopiline: kuiv, päikesepaisteline suvi passaadid, vihmane talv läänetuuled.sademeid aurumisest vähem, Parasvööde: mereline: sajab palju tempi kõikumine väike Parasvööde: mandriline: temp. amplituudi kõikumine surre, vähem sademeid,. Lähispolaarne: lühike suvi, valgusküllane jahe ja niiske, läänetulled . Talv pikk, külm lumevaene, tugevad tuuled, polaarsed idatuuled Polaarne: väga külm, vähe sademeid, maapind aasta läbi jää ja lume all. polaarsed idatuuled, 2 aasaaega. Tsükloni mõju kliimale: Kõrgrõhkkond: ala, mille kohal õhurõhk on kõrgem kui naaberaladel, mille ümber esineb päripäeva pöörlev õhukeeris ja mile keskel esinevad laskuvad õhuvoolid. >Ilm on selge tuulevaikne kuiv. . Antitsükloni mõju kliimale: Madalrõhkkond ala, mille kohal õhurõhk on madalam kui naaberaladel, mille ümber esineb vastupäeva pöörlev õhukeeris ja mile keskel esinevad tõusvad õhuvoolid
,,On asju maal ja taevas rohkem veel kui meie teadus unes näeb" MAA TEKKELUGU Hakkas tekkima u 4,5 miljardit aastat tagasi Moodustus hiigelsuur hõõguv gaasi ja tolmupilv Osakeste tihenedes ja liitudes kujunesid tihe kuum tuum ning selle peal paiknevad vahevöö ja maakoor Viimaks moodustusid maapind ja veekogu MAA Meie päikesesüsteemis ainuke planeet, kus leidub elu Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks Maa ümber tiirleb Kuu Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis Maa faasid sarnanevad Kuu faasidega MAA KUJU Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks MAA LIIKUMINE
Kelly Ilp Ekvatoriaalsed vihmametsad Asend- Paiknevad ekvaatori ümbruses, Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima- Aasta ringi soe ja niiske. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Taimestik- Taimedele on seal väga soodsad kasvutingimused. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused
t. . Mõjuvad jõud üksteisele sama liiki ning alati paari kaupa. Ainult samas kehas saame jõude üle kanda ja rakenduspunkte kokku viia (et jõude liita). Newtoni seadused kehtivad vaid inertsiaalsetes süsteemides, s.t sellistes, mis on kas paigal või mis liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kui ma kõnnin mööda asfalteed sirgjooneliselt, siis on mõjutavad üksteist vastastikku näiteks minu saapatallad ja maapind. Sama kehtib ka juhul, kui ma seisan. 2) Kas hõõrdejõud pidurdab alati liikumist? Hõõrdejõud sõltub peamiselt kahest põhjusest. Üheks selliseks on näiteks mõlema kokkupuutuva pinna karedus (konarlikkus) ja materjal ning määratakse eksperimentaalsel teel. Teiseks põhjuseks on näiteks see, et kui siledad pinnad pääsevad üksteisele väga ligi, siis molekulidevaheline tõmbejõud kasvab (eriti kui pinnad on samast materjalist, nt. 2 klaasplaati)
Eestimaalaste allajäämine 13. sajandi alguseks läks maapind eestimaalaste jaoks ennekõike tuliseks, oli alanud risitsõdade ajastu. Kristliku maailma piire taheti laiendada, paganlus taheti välja juurida, sakslastest kaupmehed ihkasid oma mõjuvõimu itta laiendada - see kõik pani alguse 1206. aastal eestlaste muistsele vabadusvõitluse. Eestimaalased olid varemgi võõrvõimudega sõdinud, miks jäid nad aga seekord kaotajateks? Paarikümne aasta jooksul tuli vastu seista sadadele rüüsteretkedele, mis
Raadiolained Raadiolained on elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Looduslike raadiolainete allikaks on kosmilised kehad, näiteks , tähed planeedid , , galaktikad metagalaktikad ja õhuelektrilised nähtused. Raadiolaineid saab genereerida, muundada, edastada ja vastu võtta. Raadiolaineid rakendatakse , raadiosides , ringhäälingus , televisioonis , raadiolokatsioonis raadionavigatsioonis , ...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lamades laskeasend Selle laskeasendi sissevõtmine võtab palju aega ja vähendab reageerimiskiirust erinevatest suundadest tuleva ohu puhul. Kuid see on laskeasenditest kõige kindlam, sest keha toetub kindlale pinnale ja maapind annab küünarnukkidele liikumatu toe. Lamades laskeasend on hea, kui: 1) relv püsib liikumatuna võimalikult väikese lihasepingutuse abil; 2) laskja keha püsib ühes asendis kogu laskmise ajal; 3) laskja pea on niisuguses asendis, et sihtmärgi nägemiseks ei pea silmi pingutama. Laskeasend peab olema suhteliselt kõrge, sest silmade nägemisvõime on normaalne ainult siis, kui pea on püstiasendis. Click to edit Master text styles Second level Third level
rahvaarv 43 417 000 (2015 aasta seisuga). Seega on rahvastiku keskmine tihedus on 16 inimest km2 kohta. Võrreldes Eestiga on see väiksem näiteks, meie riigis on see 29in/km2. Argentiina kõige tihedamalt asustatud ala on just pealinnna Buenos Aires ja riigi keskosast liikudes põhja poole. Buenos Aires asub La Plata lahe kalda ääres. Tihedat rahvastiku tihedust soodustab lahe kaldal paiknemine, paremad töövõimalused linnas, soe kliima, tasane maapind jne. Kõige hõredama tihedusega ala on Argentiina lõunaosa. Üks põhjus hõreda rahvastiku tiheduse taga on külm kliima. Üldiselt on Atlandi Ookeani äärne rannik on tihedamalt asustatud, kui riigi lääneosa. Põhjus on see, et riigi lääneosa on mägine. Veel on riigi keskmise tihedusega sarnane ala Kirde-Argentiina, just Brasiilia piirist alatest Buenos Airesesse. Nende vahel elabki suurem osa Argentiina rahvast. Aasta keskmine temperatuur jääb sinna 9 kraadi kanti umbes. Kui Buenos
Tõrjet on tehtud palju aastaid ning tulemuselt on näha, et kahjureid hävitades ei sure ainult kahjurid, vaid ka teised asjasse mittepuutuvad liigid. Kummaline on see, et inimene ei saanud sellest aru ning jätkas oma hirmast tõrjetööd. Mõtlematud oldi ka tuule suhtes. On ilmselge, et tuul kannab kemikaale edasi sadade kilomeetrite kaugusele, mis puudutab juba seal elavaid organisme. Kemikaalide all kannatavad õhk, jõed, mered ja maapind ning see reostamine on suurelt osalt paratamatu. Üks seesuguseid aineid on strontsium-90, mis satub õhku, kus omakorda tuleb vihmaga maapinnale tagasi, või sadestub tolmuna, talletub mullas, tungib kasvavasse rohtu, teravilja ja lõpuks leiab see end inimese organismis, kuhu jääb surmani. Kemikaali koosmõju päikese ja õhuga annab tulemuseks uued ühendid, mis tapavad taimestiku, teevad haigeks loomad ja linnud ja toovad seninägematud haigused ja tüsistused inimestele. Kahjuks ei ilmne
1. Kasvuhooneefekt – kasvuhooneefekt esineb maakeral, kasvuhoone klaasi ülesande täidab õhkkond. Lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab selge ilmaga läbi õhu maapinnani suur hulk. Õhkkond takistab Maalt lahkuvat soojuskiirgust mis tõttu maapind ei jahtu nii kiiresti. Nähtus kus Maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist soojuskiirgust ja selle tagajärjel soojeneb. Kasvuhooneefekt suureneb süsihappegaasi ja tolmusisalduse kasvamise tõttu atmosfääris. Kasvuhooneegekti tekitavad kasvuhoonegaasid: veeaur 62protsenti, süsihappegaas 22protsenti, osoon 7protsenti, metaan jt. 2. a) Esita üleilmsetest keskkonnaprobleemidest 5 olulisemat - merede ja
KONTROLLTÖÖ 1. Õhk- atmosfäär elusorganismid- biosfäär muld- pedosfäär vesi- hüdrosfäär kivimid- litosfäär 2. Taimed Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). Inimesed (biosfäär) kasutavad masinaid (need on toodetud litosfääri materjalidest), et harida põlde, atmosfäär annab taimedele (biosfäär) sademeid. Taimed (biosfäär) kasutavad päikeselt saadabvat energiat. Kui inimesed või loomad (biosphere) söövad taimi, siis nad omastavad energiat, mis on ladestunud taimedes. Inimesed kulutavad osa saadud energiast ehitamisele 3. Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikkusvõimega. 4. 5. a)vale- kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest b)õige ...
Hollandi põllumajandus Põllumajanduse tootlikkus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost. Põllumajandusmaa hõlmab 65% Hollandi pindalast. Sellest maast on 34% põldu, 60% heina- ja karjamaad ning 6% aedu lilleistandikke. Metsa on 8% riigi pindalast. Kõikjal pole võimalik tegeleda põllumajandusega, paremad tingimused on selleks küngastel ja mägedel. Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. Põllumajanduse põhiaru on suure tootlikkusega piimakarjandus. Sellepärast hõlmavad enamiku külvpinnast söödataimed ja niidud. Enamik külvpinnast on teravilja( nisu,odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedija põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvpinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja( kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tuplide maaks. Katmikaladel viljendatakse ka viinamarju, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsmad väl...
Alessandro Botticelli ,,Veenuse sünd" Piret Tõlgo Kompositsiooni loovad elemendid Kompositsiooni fookus asub pildi esiplaanil. Esiplaanil on Veenus, läänetuul Zephyros, tema abikaasa Chloris ja taimekasvu jumalanna Flora. Tagaplaanile jäävad rannapiir, meri ja taevas. Pilt on maalitud nii heledates kui ka tumedates toonides. Heledam ,,valgus" langeb Veenuse peale ja peegeldub taimekasvu jumalanna Flora kleidil. Samuti on heledamates toonides ka merepind. Põhivärvidest on kasutatud nii punast, sinist kui ka kollast. Samuti on kasutatud ka rohelisi ja valgeid toone. Jooned on täpsed, kontuurid selged. Maal on maalitud õrnade ja väikeste pintslitõmmetega. Vormid mahulisemad ja pigem ümaramad. Maali pind on sile, kohati õrnalt krobeline. Esiplaan on sümmeetriline, tagaplaan mitte. Veenuse paremal küljel asuvad läänetuul Zephyros ja ta abikaasa Chloris, paremal aga taimek...
6. Seleta päikesekiirguse jaotumist Maal. Osa päikesekiirgusest jõuab maapinnani, ilma et see neelduks, peegelduks või õhkkonnas hajuks. 7. Kuidas sõltub õhutemperatuur kaugusest ekvaatorist? Kuidas sõltub see aluspinna omadustest? 8. Kuidas on omavahel seotud päikesekiirte kaldenurk ja õhutemperatuur? Mida kõrgemal on päike ja mida suurema nurga all päikesekiired maapinnani jõuavad, seda enam kiirgust maapind neelab. Päike on seniidis, kui päikesekiired langevad maapinnale täisnurga all. Kui päikesekiirte langemisnurk on väike, peegeldub suurem osa kiirgusest tagasi ja maapinnas neeldub seda väga vähe. 9. Miks aastaajad vahelduvad? Maa tiirleb ümber Päikese ja maakera telg on Päikese suhtes kaldes. 10. Iseloomusta maakera soojusvöötmete kliimaerinevusi. Mida rohkem ekvaatori lähedal seda soojem kliima. 11. Mis on õhurõhk
ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles 11 000 - 13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastikku. Jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, KaguEesti kuplid ja KeskEesti voored. Jääaja mõju on kaudselt tunda isegi tänapäeval. Paksu jääkoorma raskuse all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval kerkima. LoodeEestis on maapind tõusnud juba mitukümmend meetrit ja see protsess ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi, mõne millimeetri haaval igal aastal. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk-järgult Läänemere arvel suurenenud. Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest tunduvalt väiksem. Suurt osa
endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid. Riigi kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze, 2964m. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases
Mõnikord on need vaevumärgatavad ja hõredad nagu valkjad udusuled,vahel aga paksud ja mustjashallid. Ilmgi on siis hall,sest päiksevalgus ei pääse neist hästi läbi. Kui ilm on selge,siis jõuab maapinnani palju päikeseenergiat. Seega soojendab päike pilvitul päeval rohkem ja õhutemperatuur tõuseb. Pilvedelt peegedub osa päikesekiirgusest ilmaruumi tagasi ja maapinnani jõuab seda vähem.Pilvine päev on tavaliselt jahedam. Öösel maapind jahtub. Selgel ööl kaob Maalt kiirguv soojus takistamatult maailmaruumi. Õhutemperatuur langeb ning pilvitu öö on külm. Pilvisel ööl peegeldub osa lahkuvast soojusest Maa poole tagasi. See,kui suur osa kiirgusest maailmaruumi kaob,sõltub pilvkatte paksusest.(1,lk 45) Kuidas pilved tekivad ? Õhus on alati veearu.Selle hulka õhus iseloomistatake õhuniiskusega. Päikesesoojuse mõjul aurab vett veekogudelt,maapinnalt,taimedelt ja üldse kõikjalt,kus seda on
nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. Inimeste mõju mullastikule Savannide mullastikule on läbi aegade avaldanud suurt mõju ka inimtegevus. Enne vihmade saabumist süüdatakse paljudes kohtades kuiv savannirohi põlema. Sellisel viisil puhastatakse maapind kuivanud taimkattest, mis muutub rammusaks tuhaks. Niimoodi võidetakse ruumi värskele rohule ning uutele põldudele. Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei pruugi minna ka neil, kes tulest siiski pisut kiiremad on. Huvitava nähtusena esineb siin selline pilt, kus põlengute juurde kogunevad suured linnuparved, kellele tulekahjust
nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. Inimeste mõju mullastikule Savannide mullastikule on läbi aegade avaldanud suurt mõju ka inimtegevus. Enne vihmade saabumist süüdatakse paljudes kohtades kuiv savannirohi põlema. Sellisel viisil puhastatakse maapind kuivanud taimkattest, mis muutub rammusaks tuhaks. Niimoodi võidetakse ruumi värskele rohule ning uutele põldudele. Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei pruugi minna ka neil, kes tulest siiski pisut kiiremad on. Huvitava nähtusena esineb siin selline pilt, kus põlengute juurde
Apeiron on lõputu ja peab olema neutraalne. Anaximandrose argument, mis tõestas, et algaineks ei saa olla vesi ega mingi muu meile tuntud aine oli, et kui üks nendest oleks primaarne, siis vallutaks ta teised. Anaximandrose järgi on maailmad tekkinud arengu käigus mitte loodud Jumala/Jumalate poolt. Arengukäik: Algainest esimesena eraldus maa, siis eraldus vesi, mis kattis maapinda, seejäral tuli aga kuumus, mis aurustas meie maa veekihi ja tekkis niiske maapind ja kuiv maapind. Niiskest maapinnast sündisid loomad, inimesed ja muud elusorganismid. Maa atmosfäär koosneb õhust ja tulest, millest moodustusid taevakehad, mis asusid maa ümber tiirlema. Anaximenes Anaximenes sündis aastal ca. 585 e.Kr. ja suri ligikaudu 525 e.Kr. Anaximenes elas Mileetose polises ja kuulus ka Mileetose koolkonda. Ollakse suhteliselt kindlad, et Anaximenes oli Anaximandrose õpilane Anaximenese arvates on Maa ümmarguse ketta kujuline, mida ümbritseb õhk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
