· Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad · Loomastik on üsna liigivaene. · Paksu karvkattega kiskjad. · Ka väiksemad taimtoidulised imetajad. · Näitkeks: koprad, pruunkarud, hundid, sooblid, põdrad, saarmad. · Paiksed linnud toituvad peamiselt käbiseemnetest. · Enamik rändlinde putuktoidulised. · Näiteks: siidisaba, karvasjalgkakk. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid · Inimtegevus ja asustus raske, sest maapind on haaratud igikeltsast. · Läänest itta hõreneb inimasustus nagu ka külmemates piirkondades hakkavad domineerima lehtmetsad. · Põllukultuuride kasutamiseks sobivad maad üsna vähe. · Väiksel määral ka päikesepaistet ja soojust. · Tegeletakse metsanduse, jahinduse, kalanduse ja loomakasvatusega. · Teedeta piirkonnis parvetatakse palke mööda suuri jõgesid. · Maavarade kaevandamine (Näiteks: rauamaak, nafta, maagaas). · Jõgedele rajatud palju hüdroelektrijaamu.
Veenus · See on nii hele, et on taevast kergesti leitav · Ta ilmub heleda tähena Maa taevasse, kas pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu · Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks · Õhtutaevas nähtavat nimetatakse Ehatäheks Ehatäht Veenuse atmosfäär · Veenuse tihe atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist · Päikesevalgus tungib läbi atmosfääri ja soojendab planeedi pinda · Maapind kiirgab soojust, kuid atmosfäär püüab selle kinni, soojendades planeeti veel enam · Keskmine pinnatemperatuur on kuni 464ºC Pinna omadused · Veenus on üsna siledapinnaline planeet: 85 % selle pinnast on vulkaaniline tasandik täpitud sadade vulkaanikraatrite ja laavavoogudega seal on ka üle 900 löögikraatri, mis tekkisid suurte kivikamakate põrkumisel planeediga Veenus - tuline planeet · Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja
on kõik roheline, jõed ujutavad üle,põllumajandus N:Kagu-Aasias. Osata Himaalaja näitel selgitada. -Briisid.Eristatakse asukoha järgi mere,maa,mäe ja orubriisi.Sarnane mussoonidega- kuid öösel ja päeval. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri,järv aeglasemaltning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool,merel aga laskuv.see tekitab merelt maalepuhuva briisi. on mere,ookeani või suure järve kaldal. öösel on olukord vastupidine,meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. -Eesti: Eestis kujundab kõige rohkem ilma Islandi miinimum(madalarõhuala,tsüklon) .Talvel:pehmem,lörtsisem,sademeid keskmiselt. Suvel:niiske,jahe. Veel mõjutab Eesti kliimat Assoori maksimum:kõrgrõhkkond- Antitsüklon.Talv: kuiv,sademeid vähem, temp madalam. suvel soojem,sademeid eriti pole. Väga külmad talveilmad on tingitud Grööni või Siberi maksimummõjust.
Hiina Kätlin talur Looduslikud eeldused 0,1 0,33 Põllumaa Rohumaa metsamaa muu 0,43 0,14 Looduslikud eeldused Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli 28 oC ja kõige külmem Jaanuar - -2 oC. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud ja aastas saab 2 saaki. Looduslikud eeldused Mullastik on väga mitmekesine. Jangtse keskjooksualal alluviaalmullad. Kirde- Hiinas - stepi ja metsastepi mustmullad Kagu- Hiinas - lähistroopilised kolla- ja punamullad ...
näol) tema hingevalule ja leevendaks armuvajadust. Autor tahab just selle ballaadiga juhtida tähelepanu inimese hingeelu ja vajaduste tähtsuele. 3. ,,Naissaare sünd" Naine võtab ette oma armastatu päästmiseks retke kirikusse, et toime panna suur kuritegu ja varastada altarilt sakramendileib. Merel tekib torm, mis naise paadist välja viskab, kuid suur armastus oma mehe vastu sünnitab ime- naise jalge alla tekib maapind, mida tema järgi hakatakse nimetama Naissaareks. Naine kehastab headust, armastust, mille jõul inimene võib mägesid paigast liigutada ja nagu ballaadis - saare oma jalge alla tekitada. 4. ,,Valge lind" Valge Lind Kuri vaim, kes viib hukatusse. Jahimees kehastab ühiskonnas uljast ja liialt kergekäelist inimest, kes astub tundmatu ja võimsa vastase vastu arvamusega, et ta teda ilmtingimata võidab ja kasutab valel eesmärgil armastatu kingitud sõrmust. Ballaad
vahel - tekkisid kunagi seal tiirlenud planeedi purunemisel (Vesta, Ceres) Komeet - väga hõre taevakeha, milles võib eristada udust ümmargust pead, sellest helendavat tuuma ja pikka helendavat moodustist - saba (perioodilised, mitteperioodilised) Komeedi saba - tekib päikese gravitatsiooni ja kuumuse tõttu Boliid - on suurem tükk mis atmosfääris ära ei põle ja kukub osaliselt Maale Horisont - näiline piir kauguses, kus taevas ja maapind paistavad kokku puutuvat Nadiir - vaatlejast lähtuva püstjoone ja taevakaare alumine lõikepunkt Seniit - päikese v muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all Maa: 1.maakoore , atmosfääri, hüdrosfääri, litosfääri, biosfääri olemasolu 2.üks kuu 3.läbimõõt 12756km 4.kolmas planeet päikese poolt
merepinnast. o El Tatio tähendab Eesti keeles Geisrit. o El Tatio on suurim geisri valdkonnas olev geiser lõunapoolkeral ja suuruselt kolmas maailma järjekorras pärast Yellowstone'i. o El Tatio on üks maailma kõrgemalasuvaid geisriteväljasid. o Kohalik nimi: Los Geiseres Del Tatio o Purskavate allikate arv: 110, millest 80 on aktiivsed geisrid ja 30 alaliselt tegutsevad purskkaevud. o Geisrite veejoa keskmine kõrgus: 75 cm o Maapind on täis purskelõõre ja kristalsest soolas koonuseid ning ainus siin leiduv vesi on see, mis maapinnast välja purskub. EL Tatio http://www.youtube.com/watch?v=Nu4VMdItqnE Yellowstone'i rahvuspark o Yellowstone'i rahvuspark on koduks umbes 10 000 terminitele ja funktsioone on üle 500 100 ja need on pursked. o Pursked on kuumad vedrud, mis purskavad perioodiliselt. o Vulkaanipursked on tingitud ülekuumenenud maaalusest
1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks CO2, H2O 2. Humifitseerumine- mullapinnal ja mullas toimub orgaaniliste jäänuste muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosadega seotud huumuseks. · Mulla lõimis näitab erisuuruste osakeste sisaldust mullas. · Kui murenemisprotsessi ei toimuks, ei tekiks mulda ja maapind ei mitmekesistuks. MULLA TEKKETEGURID · Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks: passiivseteks ja aktiivseteks. PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID: · Mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. · Lähtekivim. Annab mullale värvuse, mineraalse koostise, mis määrab keemilised(toitainete sisaldus) ja füüsikalised(mulla lõimis) omadused, määrab, kas on aluseline või happeline, soojenemiskiiruse, õhu ja niiskuse sisalduse.
passaadid-pusiv tuul, mis puhub kolmekumnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kolmekumnendatel laiuskraadidel tekib korgrohuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrohuala ja ohk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jou tottu ohu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad pohjapoolkeral kirdest edela suunas (kirdepassaadid), lounapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid) merebriis- rannikutel esinev tuul, troopilistel aladel. Maapind soojeneb kiiremini kui meri. Kui maa kohal on madalam rohk(madalrohkkond) kui mere kohal, siis toimub ohuliikumine merelt maale maabriis-öösel, maapind jahtub kiiresti ja meri sailitab paevase soojuse. Mere kohal madalam rohk kui maa kohal ja toimub ohuliikumine maalt merele. föön- kuiv ja kuum magedest laskuv tuul///chinook(föön Kaljumaestiku idajalamil.Et Kaljumaestik on Alpidest korgem, on chinook veel kuivem ja soojem kui Alpide föön.)
Kui polaaraladelt tulevad hoovused liiguvad ekvaatori poole ja lhenevad mandritele, tuseb klm vesi pinnale ning hk selle kohal jahtub. See hk on tavaliselt udune, aga vihma see ei too. Seetttu klmade hoovuste lhedal asuvad rannikualad krbestuvad (nt. California poolsaar). Viimasel ajal on krbete tekimises hakanud suurt osa etendama ka inimene. On olemas kaks peamist phjust. Esimine on lekarjatamine - koduloomad hvitavad taimestiku ning juurevrgu puudumise tttu hakkab maapind liikuma. Kui see ala asub krbeala lhedal, hakkab see krbestuma. Teine phjus on see, et suured niisutusssteemid vivad lhedal asuvat ala kuivatada ja see ala muutub krbeks. Krbete liigid Krbesid liigitatakse pinnakate jrgi. On olemas jrgmised krbete liigid: liivakrb, kivikrb, klibukrb, soolakrb, lssikrb ja savikrb. Enimlevinud on kivikrbed. Nad on tekkinud kunagistest mestikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude tttu ra ja murenesid. Pinnavormid on
Neil on selgelt väljenduv ööpäevane ja aastane käik. Albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse, see iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Mida tumedam ning niiskem aluspind on, seda rohkem kiirgust neeldub mida heledam ja kuivem, seda rohkem peegeldub. Kiirgusbilanss Kiirgusbilann on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanns tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui ise õhku ära annab, mille tagajärjel maapind soojeneb ning soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab ning selle tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne ning negatiive on vaid talvel, eriti lume korral. Tervikuna on kogu
Männil kasutatakse toru istutust.Enne istutamist tuleb potitaimi kõvasti kasta.Tutbatuubil ülemise serv peab jääma 2 cm sügavusel,maapind vajutatakse jalaga kinni.Hektarile pannakse 2500-3000 taime. 5. Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne idanemise ning tärkamise soodustamiseks tehakse maapinna mineraliseerimist. Külvideks valmistatakse maapind ette lappidena. Lappide suurus oleneb kasvukohast, ent tavaline lappide suurus on 50x50 cm. Väiksema rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla ka veidi väiksem, seevastu suure rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla 70x70 cm. Optimaalne lappide arv hektari kohta on 5000-6000 tk. Lappide vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1-1,5 m. Loodusliku uuenduse olemasolul tuleks lappide arvu vähendada. Lappide valmistamisel eemaldatakse taimed ning lagunemata toorhuumus maapinnast
faatsiesest: sängi, lammi ja soodisetted. 7. Altoculumus ehk kõrgrünkpilv C 1. Kiirgusbilans, protsess Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus- peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. 2. Troopilised õhumassid ja selle liikumine? Troopiline õhumass on õhumass, mis kujuneb troopika piirkonnas. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. Selletõttu on troopiline õhumass väga soe. Õhuniiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. 3. Absoluutne, suhteline niiskus, temperatuur Absoluutse niiskuse all mõistetakse ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduvat veeauru massi.
2) Mulla murendamine ja kobestamine kultivaatori ja randaaliga 3) Mulla segamine äkke ja adraga 4) Mulla tihendamine rullidega 5) Mulla tasandamine libistiga 6) Muldamine muldajaga 7) Mulla vaostamine ja peenardamine 8) Maa-aluste umbrohu osade läbilõikamine Põllutööde alguseks loetakse valdavalt kevadet, sest siis alustatakse maaharimisega ja külvatakse maha enamik kultuuride seemneid. Kevadkünniga alustatakse kohe kui maapind on peale lume sulamist piisavalt tahenenud, et maapind kannaks põllul töötavaid masinaid, ülevaatlikult algab üks kultuurpõld kündmisest. [1,4] 2.1 Kündmine Kündmise eesmärk on lõigata kamar maapinnalt lahti ning pöörata see ümber. Kündmise käigus maetakse mulla alla umbrohi ja eelmise saagi põhk, see kiirendab taimejäänuste lagunemist ning aitab ära hoida umbrohtu põllul. Künnisügavus varieerub vastavalt
kiirgusbilanss on suurem kui maismaal st, et meri kiirgab võrreldes maaga rohkem soojust, mere albeedo on väiksem st peegeldus võime on madalam. Merel on suurem soojuse akumuleerumise võime. Läänemere mõju ranniku kliimale: Termiline inertsus- suvi venib pikaks, kevadel pikalt jahe Õhu vertikaalse kihistuse kaudu mõju pilvedele ja sademetele- all pool jahedam õhk ülal soojem, seetõttu ei saa tekkida pilved, selle tõttu on rannikualadel kevade ja suvealguses kuiv. Mandri alal aga maapind soojeneb kiiremini tekivad tõusvad õhuvoolud ja nii on pilvi ja sademeid rohkem. Tugevamad tuuled ja tormid Briisid Apvellingud (upwelling)- esineb siis kui tuul puhub ida poolt ja viib soojema vee minema. Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel- ranniku alal püsiv kihistus, mõjutab rannikut ja pilvi ei teki, aga sisemaale minnes maapind soojeneb tekib sademete vöönd, mis on 20-60km rannast. Suhteline õhuniiskus- Õhus oleva veeaururõhu ja samal temperatuuril küllastunud
põõsastikud ja võsad kõik". Juhan Liiv ei ilustanud oma kodumaad, vaid kirjutas sellest nii nagu tegelikkuses on. Tema kindlaks sooviks oli, et inimesed mõistaksid, kui tähtis on oma kodumaa eest hoolitseda ja seda ka kaitsta. Teda kurvastasid ka asjaolud, et kõikjal Eestis polegi imeline, vaid on ka paiku, kuhu minna ei tahaks. Juhan Liivi luuletus "Hommik" räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust. Liivile meeldis tema isamaaline maapind ja mullastik, tänu millele said inimesed ikka kõhu täis, sooja ja muid vajalike materjale. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Must lagi on meie toal! Selles luuletuses räägib ta isamaa vaesusest, et tol ajal oli kõik väga raske. Palju on juttu Eestimaa läbielamistest, missugune oli olukord siin veel mitmeid aastaid tagasi
Pinnas peegeldab tagasi keskmiselt 10-40% maapinnale saabunud kiirgusest. Polaarjoonte vahele tekib polaaröö ja polaarpäev Polaaröö ausub allpool ja polaarpäev asub üleval. Poolustel kestab polaaröö 6 kuud ning polaarpäev ka 6 kuud. Maa kaldu asetsev telg määrab selle, kui palju mingi koht valgust ja soojust saab. Kui tänu päiksele Maa muudkui soojeneb, siis miks pole see siiani üle kuumenenud? Loomulikult sellepärast, et öösel ja külmal aastaajal maapind jahtub ja kiirgab soojust maailmaruumi tagasi. Kuid need alad, kus on päikesekiirguse hulk suurem, peaks sealne kliima siiski aina soojenema. Sama vastupidi väheste päikesekiirte langemisega. Siin mängib suurt rolli õhkkond: liikuv õhk ja ookeanide hoovused jaotavad soojust ümber ja vähendavad temperatuuri erinevus Maa eirnevates paikades.
Maavärinad Maapinnal on kohti, kus ei möödu päevagi ilma märgatavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigas esineb maavärinaid suhteliselt harva. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki enamike maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Maavärinaid võivad põhjustada ka teised asjad: - vulkaanide pursked - suurte koobaste sissevarisemised - inim tegevused, näiteks pommiplahvatused, lõhketööd jms - suurte meteoriitide langemine maapinnale, lumelaviin jms Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Seal peavad inimesed olema alati valmis uueks k...
hülged Antarktikas ning morsad, hülged ja merelinnud Arktikas. Paljudel loomadel on paks nahaalune rasvkude, mis kaitseb külma eest ja annab pikaks ajaks energiavaru. TUNDRAD Tundrad laiuvad Põhja-Jäämere rannikul peamiselt polaarjoonest põhja pool. Tundras valitseb lähispolaarne kliima: talv on pikk ja külm, suvi lühike ja jahe. Tundravööndi põhjaosas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Sajab 150-220mm aastas. Madala temperatuuri tõttu on maapind sügavalt läbi külmunud. Igikelts mõjutab muldade kujunemist, pinnamoodi, põhjustab soostumist ja raskendab hoonete ning teede rajamist. Tundravöönd on väga hõredalt asustatud. Suuremad asulad on rannikul, jõgede ääres ja maavarade kaevandamispiirkondades. OKASMETSAD * Okasmetsad laiuvad ulatusliku vööndina Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. * Okasmetsad kasvavad parasvöötme mandrilise kliimaga aladel. Talv on kareda pakasega, suvi lühike ja seo
Õhk-gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, argoonist, hapnikust, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik-org ained tekivad aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimedele. Hapnik-tuleb fotosünteeist, hingamiseks Süsihappegaas- tekib fosiilsete kütuste põlemisel, hingamise tagajärjel ja vulkaanide pursetest, neelab soojuskiirgust, põhustab kliima soojenemist. Veeaur-neelab päikese kiirgust ja vähendab tempi kõikumist, tekib ekvatoriaales kliimas. Aerosool-õhus olev tolm, tahm ja soolaosakesed. Troposfäär- atmosfääri kõige alumine kiht, tempi järsk langemine 6°C km-i kohta, seal on tõusvad õhuoolu. Ilmastiku nähtused: tekivad pilved, sademed, õhk liigu ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. Tropopaud- troposfääri kohal, selles kõrgemale temp ei lange.Polaar: 8-9km, Eestis 11km, ekvaatori juures 15-16 km. Stratosfäär- kuni 50 km, 20% sellest atmosfäär, temp kasvab kõrgenedes->põhjustab osoonikiht. Osoon-neelab peaae...
Island Islandi saar on suuruselt teine Euroopa saar Atlandi ookeani põhjaosas, kus paikneb peaaegu kogu Islandi Vabariigi territoorium. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Islandi naaberriigid on Norra, Sotimaa, Gröönimaa. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Kaugus Eesti ja Islandi vahel on umbes 2000 km. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Island on ebakorrapärase kujuga saar, pisut ümara siluetiga. Ida- ja põhja osas on sopiline fjordrannik, lõunarannik on vähe liigestatud. Islandi pindala on 103 000 km², seega on Island rohkem kui kaks korda suurem kui Eesti. Rahvaarv Eestis on 1 340 122 Islandis, aga...
Ilusa ilma rünkpilved(cumulus humilis) – meenutavad väikseid vati toppe ja on kiulised. Muutuvad kühmuliseks. Katavad vähem kui poole taevast. Ilusa ilma rünkpilved hajutavad tugevasti päikesekiiri ja näevad välja särav valgetena Keskmiselt arenenud rünkpilved(Cumulus mediocris) need meenutavad koheva villaga lambaid. Võimsad rünkpilved (Cumulus congestus) ilmuvad taevasse keskpäeval, kui maapind on maksimaalselt soojenenud ja vertikaalvoolud saavutanud suurima kõrguse. Nad on ümarad, säravad ning meenutavad lillkapsaid. Hajutavad tugevasti valgust. Rünksajupilved (Cumulonimbus) Tekivad tavaliselt taevasse kuuma suvepäeva pärastlõunal ning on tumedad ja sünged, milles sähvivad välgud ja kostub äikesekõmin. Ning kui nad on taeva sattunud, hakkab mõne aja pärast tugev vihmasadu. Paiknevad 600-10000 meetri kõrgusel. Võib ulatuda ka kuni 11-12 kilomeetrini
seismomeetrid ja kallakumõõtjad. Enne purset mägi paisub. 12. Miks tekivad maavärinad? Maakoores või vahevöös on aeglaselt tekkinud sisepingete järsk vabanemine ja toimubki maavärin. 13. Seismiliste lainete eri tüübid – kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained, b. S-lained, c. pinnalained a. P-lained-pikilained, kivimkeha tihedust muutvad, kokkusuruvad, väljavenitavad impulsid, kõrge sagedus, lühike lainepikkus, levivad vedelikes ja tahkes kehas, maapind võngub edasi- tagasi, tekitavad maapinnas väikeseid muutusi. b. S-lained-ristlained, kivimkeha kuju muutvad lained, kõrge sagedus, lühike lainepikkus, levivad aeglasemalt kui pikilained, ei saa levida läbi vedelike c. pinnalained-levivad maavärina epitsentrist eemale piki maapinda, liiguvad mööda ringikujulisi trajektoore, kõige aeglasemad, liiguvad üles-alla. Põhjustavad kõige suuremaid purustusi. 14. Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini? Miks just need
Three Mile Island - 28. märts Tsernobõl 26. aprill 1986 1979 kell 01.23 Suurim tuumaenergiaõnnetus sarkofaag Kadunud linn Tee tuumapommini Manhattani projekt Einstein koos Oppenheimeriga Teller vesinikpommi isa Esimene tuumapomm - Trinity · Pommikõlbulikuks rikastatud 235U kriitiline mass 15 kg · Lõhati Nevada kõrbes 16.juuli 1945 · Maapind sulas mineraaliks - trinitiit Järeltulijad ·6.august 1945 kell 8.15 Hiroshima ·Läbimõõt 0,7 meetrit 235U, 7,5 tonni ·Lennuk - Enola Gay ·Surma tõi see 78 150 Aatompomm "Little Boy" inimesele Järeltulijad ·9. august 1945 kell 11.02 Nagasaki ·239Pu, pikkus 4,5 meetrit, läbimõõt Fat Man
Biosfäär kogu elu planeedil Maa. Biosfääri suuruseks umbes 30km. (15 alla, 15 üles). Bioom Makroökosüsteem (ühe taimkatte ja kliimavööndi või kõrgusmäestiku kõrgusvööndite kogum). Piiriefekt kõige tihedamini koondunud õhu, vee ja maapinna kokkupuutepunkt. Litosfäär maapind/ -põu. Atmosfäär õhk jms. Hüdrosfäär Kõik vaba veega seotu. Planeedi boimass kõikide eluslooduse ojb. Eluslooduse masside kogum. Maa biomassiks on 10astmes14 tonni. Suurima osa annavad vetikat. Makrosüsteem sarnase elustikuga kohad ehk nö suured ökosüsteemid. Sarnased kliima ja taimkattevööndid. Koosluste kogum. Nt Taiga vöönd, ekvaatoriaalne vihmamets, tundra jne. Ehk ühe kliima taimkattevöönd (või kõrgusvöönd). Ökosüsteem ühe tüübiline maaala (veeala) ja seal elavad populatsioonid ning suhted. Abiootilised - + biootilised tegurid = ökotoop + biotsönoos. Liik populatsioonide kogum. Liik on suurem, kui populatsioon. Liigi puhul mõtleme ühe sama lii...
talumajadest, hurtsikutest ja saunadest. Juhan Liiv ei idealiseerinud oma kodumaad, vaid kirjutas sellest võimalikult realistlikult. Tema kindlaks sooviks oli, et inimesed mõistaksid, kui tähtis on oma kodumaa eest hoolitseda ja seda ka kaitsta. Teda kurvastasid ka asjaolud, et kõikjal Eestis polegi imeline, vaid on ka näotuid paiku. Juhan Liivi luuletus "Hommik" räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust. Liivile meeldis tema isamaaline maapind ja mullastik, tänu millele said inimesed ikka kõhu täis, sooja ja muid vajalike materjale. Juhan Liivil on veel palju muud isamaalist lüürikat, näiteks luuletus "Isamaale", "Rukkivihud rehe all" ja "Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Tema loomingute eesmärgiks on rahva parema tuleviku püstitamine. Tänu temale said inimesed targemaks oma isamaa kohta ja inimesed hakkasid oma isamaad armastama, kuid kindlasti mitte rohkem, kui seda tegi Liiv
Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri Saksamaale kuulub ka osa Alpidest KLIIMA Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega. Pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm. PINNAMOOD Kirdes palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaal mägine maa Kesk-ida osas on maapind rohkem madal Lõuna-Saksamaal on sirgjoonelised mäed Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud MAJANDUS Saksamaad hinnati 2008. aastal suurimaks eksportijaks ja teiseks suurimaks importijaks maailma riikide seas. Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. TÖÖSTUS ENERGIAMAJANDUS Energia jaotumine protsentides 45 40 35
Ükski asi ei kuluks kokkupuutes teisega, järelikult ei saaks joonistada pliiatsiga paberile, lihvida klaasi jne, erinevad pinnad ei muutuks ka krobeliseks. Kui hõõrdejõudu poleks kunagi maal olnudki, poleks elu saanud kunagi tekkida. Isegi, kui elu tekiks sellistes ulmelistes tingimustes, oleks elusolendite liikumine, kasvamine ja paljunemine (peaaegu) võimatu nad ei jõuaks oma toiduni ega saaks seda kuidagi suhu panna, taimsed olendid ei saaks pinnasesse kinnituda. Maapind oleks enam-vähem sile, kuna maa sees ei toimuks muutusi (mandrid poleks tekkinud) ja maapinda deformeeriksid vaid sellele langevad taevakehad (meteoriidid). Hõõrdejõud mõjub ka molekulidevahelise tõmbejõu tõttu (ideaalselt siledate pindade puhul). Kui ära jätta molekulidevaheline tõmbejõud, laguneksid neist koosnevad kehad laiali, kui seda tõmbejõudu poleks, siis poleks võimalik ka nende kehade tekkimine.
ehk ehk ehk lit o s fä ä r i ü le m in e o s a h ü d r o s fä ä r a t m o s fä ä r i a lu m in e o s a Õhkkeskkond · Õhkkeskkonna moodustab atmosfääri alumine osa kuni 20 km kõrguseni. · Õhkkeskkonda kasutatakse aktiivselt ja passiivselt. · Taimed kasutavad õhkkeskkonda tolmnemisel, seened eoste edasikandmiseks. Litosfääri ülemine osa · Maapind ja mõnekümne cm Rohttaimed paksune mullakiht. Metsakõdu · Enamik taime- ja loomaliike elab Muld maapinnal, taimejuured võivad küll ulatuda mitme meetri sügavusele. Mulla · Mullas elavad mõned ussid, aga ka aluskiht Murenenud pisiimetajad. lähtekivim · Mullastiku struktuuri kujundavad bakterid. Lähtekivim Veekeskkond · Veekeskkonna moodustavad veekogud.
Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Poola asub Euroopa keskosas ning kuulub mõõduka parasvöötme alla. Haritava maa osatähtsus Poolas on 40% ning põllumajanduse protsent sisemajanduse kogutoodangust on 4,8%. Poola lõunaosa on kõrgustikuline, ülejäänud osa Poolast enamasti tasandikuline, kuid põhjaosas leidub samuti mõningaid kohti, kus maapind on mäestikuline. Kõrgeim mägi on Rysy, mille kõrgus on 2499 meetrit. Poola aastane sademetehulk on 500 mm, Kesk-Poolas ka 250 mm. Jaanuaris on keskmine temperatuur maapinnal -5°C, juulis 15°C. Taimkatteks on valdavalt laialeheline mets ja niit. Kõige sobivamad tingimused põllumajanduseks Poolas on Põhja-Poola alad, kus pinnamood on tasandikuline. Samuti on ka Kesk-Poolas tasaseid alasid. Peamised majandusharud riigis on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse
Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad Loomastik on üsna liigivaene. Paksu karvkattega kiskjad. Ka väiksemad taimtoidulised imetajad. Näitkeks: koprad, pruunkarud, hundid, sooblid, põdrad, saarmad. Paiksed linnud toituvad peamiselt käbiseemnetest. Enamik rändlinde putuktoidulised. Näiteks: siidisaba, karvasjalgkakk. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Inimtegevus ja asustus raske, sest maapind on haaratud igikeltsast. Läänest itta hõreneb inimasustus nagu ka külmemates piirkondades hakkavad domineerima lehtmetsad. Põllukultuuride kasutamiseks sobivad maad üsna vähe. Väiksel määral ka päikesepaistet ja soojust. Tegeletakse metsanduse, jahinduse, kalanduse ja loomakasvatusega. Teedeta piirkonnis parvetatakse palke mööda suuri jõgesid. Maavarade kaevandamine (Näiteks: rauamaak, nafta, maagaas).
putukaid Loomad: Piison v v Koiott v Stepi Vaskuss v Suur trapi Rohtla nimetusi: v Eri paikades kannavad rohtlad erinevaid nimetusi v Euraasias stepp v PõhjaAmeerikas preeria v LõunaAmeerikas pampa v LõunaAafrikas veld Inimene rohtlas: v Rohtlad on tugevasti mõjutatud inimtegevusest v Põldude harimine, rändamine v Erosiooni tõttu on tekkinud uhtorud ja selle tõttu on vähenenud taimedele sobiv maapind v Maavarade leiukohtades suured tööstusasulad Uhtorud: v Tiheda juurestikuga taimkate kaitseb muldi erosiooni eest v Väikse juurestikuga kultuur taimed ei paku mullale kaitset v Huumusest vaesunud põllu massiivid ja kevadised vihmahood on uhtorgude tekke põhjuseks (Erosioon pinnamoodi kulutav Vooluvete tegevus) Tehased: v Tähtsad maavarad: kivisüsi, rauamaak, värvilised metallid v Leiukohtadest on tekkinud suured tööstusalad Tänan kuulamast!!! :D
Valgerannas ja Sõrve poolsaare idarannikul. Pankasid esineb palju Põhja-Eesti paekalda merelähedastes lõikudes ning Muhus, Saaremaa põhjaosas ja Sõrve poolsaare läänerannikul. Devoni liivakividest koosnevad pangad on iseloomulikud Võrtsjärvele (Tamme paljand) ja Peipsile (Kallaste paljand). Põhjavee tekkelised pinnavormid Maa all voolavad ojakesed või jõed , mis uuristavad käike ja neist võivad tekkida orud. Maa all voolavat jõelõiku nimetatakse salajõeks. Seal, kus maapind koosneb vees kergesti lahustuvatest ja lõhelistest lubjakividest ning esineb piisavalt sademeid, kujunevad karstinähtused. Kartsivormid on, langatuslehtrid,kartsiorud,kartsikoopad,kartsilõhed. Kurisu Kõige enam levinud karstivormideks Eestis on kuni mitmekümne meetri laiused lehtri või lohukujulised kurisud- kohad, kuhu neeldub pinnavesi või kaovad maa alla isegi väiksemad ojad ja jõekesed. Kurisus neeldunud vesi voolab
Pakistani maavärin Kashmiri regioonis (73 000 hukkunut) Hiina maavärin Sichuani provintsis 2008 (87 000 hukkunut, üle 370,000 vigastatu) Haiti maavärin 2010 ( 212000 hukkunut) Jaapani maavärin ja tsunami 2011 Maavärinate tekitatud purustused Mõisted Seismilised lained- Levivad Maa sfäärides ja piki maapinda. Lained võivad tekkida looduslikult ja tehislikult. Pinnalained- Esineb kahte tüüpi pinnalaineid, esimesel juhul liigub maapind üles ja alla, teisel juhul horisontaalsuunas küljelt- küljele. Maavärina fookus- murrangu tekkimisel tekib kahe maakooreploki libisemine üksteise suhtes mingist kindlast punktist. Epitsenter- maavärina kese Maavärina alad üle maailma Tsunami Tsunami on maavärina või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Kui laine tekib,vastab tema kõrgus ookeanipõhja murrangus toimunud liikumise kõrgusele. Tsunami
lahastatakse asendis (sundasendis), millesse see on jäänud. Liigesele asetatud side tehakse märjaks külma veega või pannakse sellele jääkott. Ise ei tohi hakata liigest paigaldama - tuleb kutsuda kiirabi. Luumurde jagatakse kaheks: kinnine luumurd (murdunud jäsemel võib olla ebatavaline kuju) ja lahtine luumurd (murde kohal on haav kust võib olla nähtav luu ots). Luumurru korral püüdke kannatanut mitte liigutada ning helistage kiirabisse. Kui kannatanu lamab maas, siis on lahaseks maapind kõik lahastamist vajavad luumurrud lahastuvad maapinnaga. Ei tohi kasutada lahastamiseks roikaid ja "muid käepäraseid vahendeid"! Lahtise luumurru korral katke haav steriilse sidemega. Ei tohi haava siduda!
Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris
Ilmakaartest lähtudes: põhjas: Lääne-Sahara, kirdes: Alzeeria, idas: Mali, kagus: Mali, lõunas: Mali, edelas: Senegal, läänes: Atlandi ookean, loodes: Lääne-Sahara. Pinnamood Mauritaanias on koos kaks täiesti erinevat maastikutüüpi. Lõunas, piki Senegali jõge, laiub väike riba viljakat maad; ülejäänud osa riigist hõlmavad aga kuivad maastikud, mis moodustavad kokku Sahara kõrbe. Atlandi ookeani rannikumadalikult tõuseb maapind aeglaselt ida suunas. Suurema osa territooriumist hõlmab valdavalt 200-500 m kõrgune (kõrgeim koht 917 m) lavamaa (Sahara). Lääneosas asuvad edela-kirde-suunalised liikuvate luidete ahelikud, ida-ja kirdeosas suured luitealad: Ouarane, Iguidi, Chech ja Djouf. Riigi kõrgeim tipp on Kedia d'Idjil (917 m) Adrari mäestikus. Kliima Valitseb troopiline kõrbekliima, iseloomulik on temperatuuri suur ööpäevane kõikumine. Atlandi
Kanariku järve puhtuse tagab ka ümbritsev mets. Võru joogivee kvaliteet on väga hea. Võru linn saab oma joogivee puurkaevust, kokku on neid 10. Vett töödeldakse Võru veetöötlusjaamades. Puurkaevuveest eraldatakse üleliigne raud ja magneesium. Joogiveena kasutatakse ainult põhjavett, mis on tunduvalt kvaliteetsem ja paremini kaitstud kui pinnavesi. Joogivee kvaliteeti võib rikkuda puurkaevude rike või veevärgisüsteemi tõrge. 1.1 Graafik Võru vee kvaliteedi kohta 2. Maapind Võru linna loodus on väga mitmekesine. Võru linna ümbritsevad paljud metsad, mis tasakaalustavad keskkonda. Mitmekülgne ökosüsteem tagab toitainete rikka mullastiku, kus kasvavad erinevad taimeliigid. Looduslikku maapinda rikub uute teede ehitus ja inimesed. Teede uuendamise ja ehitamisega kaasneb maapinna hävimine ja mitte ainult ehitavas kohas, vaid ka kõrvalistel maapindadel, halveneb mullastiku kvaliteet. Näiteks on linnas halvem kasvatada taimi, kui maal. Seda
Krohv/ kipsplaat 17 0 Ehituspaber maapind Laudis 25mm, samm 200mm -333 Metallkarkass 42mm, samm 600mm -1700 -500 Kipsplaat Hall tsementkiudplaat
ELEKTRIVLJA JUJOONED. Elektrivlja jujoon on mtteline joon, mille igas punktis on e-vekto suunatud piki selle joone puutujat. Raskusju vlja nim. HOMOGEENSEKS.-selle vlja jujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. T ELEKTRIVLJAS, POTENSIAALNE ENERGIA. T=ju ja nihke korrutis. Potensiaalne energia- vli, milles t ei sltu liikumistee kujust.On tingitud keha vastastikmjust teiste kehadega vlja vahendusel. Potensiaalse energia loomulikuks nulltasemeks on maapind. hesugust potensiaali omavate elektrivlja punktide hulka nim. ekvipotensiaalpinnaks.(seal kus selle vahekaugus vike, seal elektrivli tugev)
Gröönimaaa mandrijää on teine kõige suurem mandijää kogu maailmas, teda edastab ainult suur Antarktika manner. · Suurim tipp on Mount Gunnbjorn (3693m), mis asub Gröönimaa Ida rannikul. Teine kõrge tipp on Mont Forel (3360 m). · Gröönimaal on arvestuslikult 2 700 000 km³ jääd ja see moodustab 9 % kogu maakera magevee varudest. Jää moodustab 10% kogu maakera jääst. · Jää on oma raskusega vajutanud maapinda 800 meetri võrra allapoole, mistõttu maapind vajunud merepinnast 300 meetri võrra madalamale. · JÄÄ LIIKUMINE jää on pidevas liikumises, koguneva jää suur kaal sunnib jääd aeglaselt liikuma väljapoole mandrijääd. Lähenedes merele on jää tasapisi sunnitud liikuma läbi rannikumägede liustike kujul. Mõningad liustikud liiguvad väga kiiresti, umbkaudu 100 jalga päevas. · LIUSTIKUD Kui liustikud on jõudnud mereni, siis nad murduvad kohutavalt suureks
kui mäenõlvadel, kuna külm õhk on raskem ja vajub oru põhja. Lääne-Eestis (Vilsandil) on talvel 2ºC ning suvel 15ºC, Ida-Eestis (Narvas) aga 7,3ºC ning 17ºC. Ühesõnaga on talvel soojem Lääne-Eestis ning suvel Ida-Eestis. Kasvuhooneefekt seisneb selles, et atmosfääris olevad süsihappegaas ning nn kasvuhoonegaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, kuid takistavad maa pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi, mistõttu maapind soojeneb. Agenda 21 on rahvusvaheline kokkulepe, millega püütakse pidurdada ja vähendada kliima muutumist pidurdavaid tegureid. Läänemere keskmine soolsus on 8-10, mis on ookeanist umbes 4 korda magedam (ookeanil 35). Läänemere teevad magedaks suur sademete hulk, väike aurumine, palju jõgesid ning nõrk ühendus ookeaniga. Kuna läänemere ääres on tihe asustus on ka reostus suur.
Loodus Vormsi maapind kerkib kiirusega kuni 3 mm aastas. Endistest merelahtedest on maa kerkides moodustunud Prästviigi, Diby ja Kärrsläti järved. Sada kilomeetrit rannajoont on väga liigestatud, pikad poolsaared vahelduvad sügavate lahtedega. Põhjarannikul läheb meri ruttu sügavaks, madalal lõunarannal on vesi pikalt põlvini. Lääne- ja põhjarand on klibused, liivaranda leidub Rumpo küla all; saare ida- ja lõunaosas on rand kamardunud ja sageli roostunud. Saare aluspõhi koosneb lubjakividest. Suhteliselt tasast pinnamoodi liigestavad saart loode-kagu suunaliselt läbivad oosid ja vanad rannavallid. Vormsi kõrgeim koht on ligi 13 m üle merepinna ulatuv küngas Huitbergi lähistel.Vormsi maastik on väga vaheldusrikas. Saare lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, saare idaosa on madalam ja soisem. Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga. Traditsioonilise põllumajandustegevuse tulemusel on tekkinud ja säilinud rannak...
Toimub massiline vihmametsa raie. Raiega saab kannatada sealne ökosüsteem ning see kahjustab metsa. Puude alt vabanenud muld on toitainevaene ning aldis erosioonile. Puud takistavad mulla erosiooni ning hoiavad enda sees vett, mis muidu erosioonile kaasa aitaks. Lisaks sellele tekitab Amazonase vihmamets suure osa sademetest läbi transpiratsiooni ise. Ilma taimkatteta suureneb maapinnale langeva vihmavee hulk mis viib minema olulised toitained ning jätab alles ainult liiva. Metsaga kaetud maapind omastab kümme korda rohkem vett, kui lagendik. Sellistel lagendikel on sademete tõttu erosioon kuni 1000 korda suurem, kui metsas. muutub sealsetele loomadele ja taimedele sobimatuks. 25% tänapäeva meditsiinis kasutatavate ravimite koostisosadest on pärit Amazonase vihmametsadest, seega ohustab massiline raie ka meditsiini. Amazonase vihmametsad toodavad ligi 50% maailma hapnikuvarudest ja seega on väga olulised maailma ,,kopsud".
Valdavad laskuvad õhuvoolud ei lase pilvedel tekkida, mistõttu taevas on pilvitu. Selle tagajärjeks on õhutemperatuuri suur ööpäevane kõikumine. Troopilist kontinentaalset õhku Eestisse praegu ei jõua, küll on ta valitsevaks suvisel ajal Vahemere ääres. Ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske. Ta on kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivalt niiske. Sajab rohkem, kui jõuab aurata. Sellist õhku Eestisse ei jõua. Antarktiline õhk on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. See on maakera kõike külmem piirkond.
5. Kulutusrannad on: 13. Toovad selget ilma vaikse tuulega kuiva.suvel palaval ja talvel väga · Pankrannik külma. · Moreenrannik · Lauged pae rannikud 6. Peamised kuhjelised rannatüübid: · Liiva · Klibu rannad · Mõlli 7. Maismaa pindala suureneb,sest maapind kerkib aeglaselt. 8. Limneamere staadium on kestnud 4 tuhat aastat.
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Avalik sektor: Ühiskonna juhtimine ja koordineerimine poliitika. Riigi ja omavalitsus asutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutuses olev raha ja vara. Ka riigi ettevõtted. Avaliku sektori ülesanded: Seadusandlikkus, avaliku korra tagamine, maksude kogumine, maksude ümberjagamine. Erasektor: Majandamine tootmine ja kauplemine on tänapäeval enamasti eraettevõtete käes. Erasektori tunnused: kasumitaotlemine, eraomandus. Erasektori õiguslikud vormid: FIE-füüsiline isik vastutab kogu varaga. Täisühing-äriühing,kus osanikud vastutavad kogu oma varaga. Osaühing-vastutavad vaid oma osamaksuga.Vajalik algkapital 40000.Aksiaselts-erineb OÜ-st aksiate võõrandamise ja kontrolli ja juhtimise poolest.Tulundusühistu-kolme või enama liikmega ühing, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste või tegevuste toetamine teenuste osutamisega.Erasektori suhted riigiga: ...
kõrgusel. Siinsel kõrgusel on rõhuks tuhandik merepinnal olevast rõhust ehk ligikaudu 0,101325 kPa. • Troposfäär ulatub Maa pinnast 9 kilomeerini poolustel ning 17 kilomeetrini ekvaatoril. Ilmamuutuste tõttu võib see veidi veel varieeruda. Troposfääris kõrguse kasvuga temperatuur langeb. See on tingitud sellest, et peamiselt soojendab troposfääris olevat õhku maapind, seega maapinnale lähemal olev õhk on soojem kui kaugemal olev õhk. See soodustab õhu vertikaalset segunemist. Troposfäär moodustab umbes 80% Maa atmosfääri massist. Tropopaus on troposfääri ja stratosfääri piir.
Seda kõike tänu sellele, et oleme oma riigi eest võidelnud viimse vere tilgani ja meie ühtekuuluvus tunne on ikka ja jälle osutunud tugevamaks kui meie vallutajate armeed. Üheks tähtsamaks sümboliks meil, mis sümboliseerib kodumaad on sini-must- valge lipp, mis oli algselt üliõpilasseltsi lipp, kuid on püsima jäänud tänapäevani. Sinine- Eestimaa taeva ja veekogude peegeldus, must - kodumaa mullapind, rukkileib ja kuub ning valge – õhk, lootus, lumine maapind ning püüd õnne ja valguse poole. Et mitte lasta sellel õnnel raisku minna, peaksime me seda targasti kasutama. Ei tohi võtta vastu otsuseid ja teha tegusid, mis võivad meie kõigi elu muuta või lausa riigile ohtlikuks saada. Iga inimene, olgu ta poiss või tüdruk, laps või täiskasvanu, isa või ema, peab austama meie riiki ja tunnustama seda, mida meie eelkäijad on teinud, et me saaksime selles riigis elada. 24. veebruaril peaks oelma kogu eesti uhke meie riigi üle
vulkaanikraatrid ja laavavood,-3 km kõrgused mäed ja lõhed,planeedi pind sarnaneb kivikõrbega(tardkivimite graniit,basalt olemasolu) esineb ka maavärinaid,Kõrgendikud kaetud raskemetallikirmetega.ATMOSFÄÄR:planeeti ümbritseb tihe pilvekiht.atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist,lämmastikust, atmosääf veest tihedam,rõhk 90 korda suurem kui maal,sisaldab ka vääveltolmu-japiisku,päikesevalgus tungib küll läbi atmosfääri aga maapind kiirgav soojuist ning atmosföör püüab selle kinni ja soojendab planeeti veelgi enam.TEMP:464 kraadi,kuumuse tõttu elu võimatu, liiga tihe atmosfäär ja niiskust praktiliselt pole 1%.JUPITER:PIND:’teleskoobist nähtavad heledad ja tumedad pilvevöönid.mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega,vedel pinnas, mis muutub eelmal tuumast gaasiliseks,magnetväli 20 korda tugevam kui maalATMOSFÄÄR: kooneb 90%vesinikus,10%heeliumist ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
