Kuuste Kool KÕRBED Koostaja: Karoliina Ulmand IV klass 2018 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 1.Kõrbetest üldiselt....................................................................................3 2.Kõrbetaimed...........................................................................................3 3.Kõrbeloomad..........................................................................................4 Kokkuvõte.................................................................................................5 Kasutatud kirjandus...................................................................................6 2 Sissejuhatus Selles referaadis kirjutan taimedest , loomatest jn...
kõrghoonetega 7) Kesklinn oli erakordse kontsentratsiooniastmega (lift- hakati maju kasvatama kõrgustesse) 5. Le Corbusier'i linnaehituslikud ideed (enne ja pärast II MS). 1) Postidel seisev hoone: hoiab maapinna vabana 2) Vaba põhiplaan: kandvate seinte puudumine loob siseruumi paindlikkuse 3) Minimaalne fassaadikujundus: kandekonstruktsioon ei paljastu fassaadil, mis lubab luua puhtaid pindu; 4) Katuseaed: hoone ehitusalune maapind kompenseeritakse katusetasandil asuva rohelusega; 5) Lintaknad: ,,lõikavad" fassaadi kogu hoone pikkuses ja valgustavad siseruumi uhtlasemalt 6) Kõrged tornitaolised kontorihooned umbritsetud madalamate elamuhoonete ning parkidega 7) Jooned ja objektid, millest maja koosnes, olid väljanägemiselt väga moodsad ja uuenduslikud tollel ajal 6. Totalitaarne linnaehitus. Mis on iseloomulik. Tooge näiteid. Itaalias
Päikese kiirte seda osa mille hajutavad segavad faktorid, seda osa aga nimetatakse hajus kiirguseks. Otse ja hajus kiirguse summa kannab kogukiiruse ehk sumaarse kiirguse nimetust. Päikese paistelise ilma puhul esineb nii otse kui ka hajus kiirgus. Kui taevas on laus pilves siis jõuab maale vaid hajus kiirgus. Maapinnale saabunud päikese kiirgusest osa peegeldub tagasi maailmaruumi. Ja seda nimetatakse peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Tume maapind neelab palju kiirgust, hele maapind (puhas lumi, liiv) peegedab kiirgust tagasi. Kiirguse laine pikkus sõltub kiirgava keha temperatuurist. Päikese pinnal valitseb kõrge temperatuur (u 6000) ja see tõttu on päikese kiirgus lühilaineline. Kuna maapinna temperatuur on palju madalam kui päikesel siis on maalt lahkuv kiirgus pika laineline. Sageli kutsutakse seda ka soojus kiirguseks. Maakeral tervikuna on kiirgus pilans paljude aastate lõikes tasakaalus. Keskmine maa
gaasid tungivad maapinnale (gaasid põhjustavad suure rõhu, toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat) ; vulkanism toimub laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnas kõige intensiivsemalt. MAAVÄRINAD- on maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. KURRUTUSED- tekivad maakoores tektooniliste liikumise tagajärel ehk kui kaks mandrilist laamat põrkuvad ja maapind selle koha pealt on ülesse kurrutatud. MURRANGUD- sügav maakoore lõhe mille tekkimisel maakoore osad üxteise suhtes nihkuvad, ehk protsess mis toimub maapõues, kus algab kivimite rebestumine ehk maavärina kolle. KIVIMITE TEKE- kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõng teist tüüpi kivimikehana. Kivimid (tekivad)
Selle terminiga ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku moodustavad aga ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikust. See on aeg, mil Maa kattus tahke koorega, kujunesid atmosfäär ja hüdrosfäär ning algas elu areng. Eelkambriumi kivimid kildad, gneisid graniidid ja teised - on tugevasti moondunud ning seetõttu leidub neid kivistisi haruharva. Ürgaegkonna algperioodil oli maapind tulivedelas olekus. Kõikjal oli rahutu laavameri. Maa pindmise osa jahtudes hakkasid kohati tekkima tahked saarekesed, mis esialgu püsisid vaid lühikest aega ja sulasid seejärel taas üles. Aegamööda saared kasvasid ja muutusid püsivamaks, kuni lõpuks kattus kogu Maa pind tahke koorega. Alguses oli koor õhuke ja ebakindel. See protsess kestab tänapäevani, kui nüüd saab laava välja tungida märksa harvemini, sest maakoore paksus on küllalt suur.
Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb PõhjaEuroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. KeskSaksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Keskkõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi keskida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Järved Suuremad järv on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). Saksamaa vaatamisväärsused Brandenburgi väravad Rohkem kui ükski teine koht on see Berliini sümbol Saksa ajaloo areeniks. 1989. aastal müüri langemise ajal tähistasid tuhanded ida ja läänesakslased piiri avamist ja Saksamaa taasühendamist.
vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa ehk savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada. Kliima Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm.
Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti. Kaasnevad näljahädad, kuritegevuse suurenemine, elukoha probleemid. 5. Kuidas arvutatakse loomulikku iivet? sün dim us - suremus 1000 rahvaarv 6. Viis tiheda asustusega ala. Jaapan, India, Holland, Lääne-Euroopa, New-Yorgi ümbrus. 7. Viis looduslikku tegurit, mis mõjutavad asustust. Loodusõnnetused, maapind, maavara, kliima, vee olemasolu. 8. Loomuliku iibe kõrge näitaja? Kus esineb? 5, Indias. 9. Genotsiidi mõiste ja näide. Genotsiid on tahtlik tegevus, millega soovitakse hävitada täielikult või osaliselt mingi etniline, rassiline või religioosne üksus. 1915. Türgis genotsiid armeenlaste vastu. Veresauna ajal sai surma kuni miljon armeenlast, paljud mõrvati, enamik küüditati Süüria kõrbesse koonduslaagritesse, kus enamused viletsuses surid. 10
Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla. 3. Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Riigi ida-ja lõunaosas on maapind kõrgem, tasane või kergelt lainjas. Hollandile kuuluvad mõned saared Kariibi meres. Põhjamere rannikul laiuvad tohutu kõrged luitevallid. Põhjas asuvad Lääne-Friisi saared. Amsterdamist lõuna poole jääv Zuiderzee on kunagine merelaht, millest on hiljem kujunenud järv. 4. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti
1) Geograafiline asukoht Mäeeraldis pindalaga 77,67 ha asub Järva maakonnas Koigi vallas, Tallinn- Tartu maantee 95. kilomeetrist 2,5 km ida pool, ligikaudu 5.6 km Koigi külast põhja pool RMK Türi Metskonna maatükil. Haritavat maad taotlevale alale ei jää. Kogu ala on kaetud segametsaga, milles domineerivad okaspuud. Maapind on on suhteliselt tasane, kohati lainjas moreenmaastik. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 70 75 m üle merepinna. Taotletaval mäeeraldisel puudub asustus, territooriumi läbivad metsakvartaleid eraldavad metsasihid. Piki territooriumi lõuna-, kagu- ja kirdepiiri kulgeb kohalik kruusatee, millelt karjääri keskossa suundub metsasihte ühendav tee. Territooriumi põhja-, kirde- ja kagupiiridega külgenvad naaberkinnistud. Mäeeraldisest lääne suunas paralleelselt
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut LÄÄNE-EESTI MADALIK Referaat TARTU 2012 Sisukord Sissejuhatus Lääne-Eesti on mitmekesiste loodus-ja kultuuriväärtustega piirkond mere ääres. See piirkond on mitu tuhat aastat noorem kui Kõrg-Eesti. Maakoor kerkib madalikul sajandi jooksul umbes mõnekümne sentimeetri võrra. Maakerge on kõige suurem Eesti looderannikul, kus see ulatub kuni 3 mm-ni aastas niimoodi kujunevad lahtedest aja möödudes rannikujärved, järvedest madalsood, mudapaljanditest rannaniidud, karidest laiud ja laidudest poolsaared. Lääne-Eesti piirkond on oma olemuselt pidevas muutumises. 1. Geograafiline ülevaade Lääne-Eesti madalik on Eesti tasandikualadel kujunenutest ...
maapinnale soola. Lössikõrbete pinnas koosneb peentest osakestest - lössist, mis on tekkinud eelmäestikes kunagistest lammisetetest. Lössikõrbed saavad rohkem niiskust, kui teised kõrbed, kuna mäestikud püüavad sademed kinni. Seepärast kasvab lössikõrbes kevaditi üsna lopsakas taimestik. Savikõrbetele on iseloomulikud raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on üsna vettpidav. Varsti aurub vesi aga ära, maapind kuivab ja praguneb. Tekib plaatidest koosnev koorikuline kiht. 4.Taimestik ja loomastik Velvitsia (Welwitschia mirabilis) on ürgaegne taim, mis kasvab väikesel maa-alal Atlandi ookeani rannikul Lõuna-Angoolas. Tegelikult on velvitsia puu, kuigi esmapilgul ta sellisena ei paista. Terve taim koosneb ühest madalast tüvest, millest kasvab välja 2 lehte need näevad välja nagu kaks suurt lainelist lokki, millel on katkised tühjad otsad. Velvitsia näeb vahel välja nagu hunnik prügi.
Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4% võrra. Ning see ei tähenda head, sest siin hakkabki ilmnema CO2 mõju Maa kliimale. Nimelt neeldub suur osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris ega pääse maailmaruumi. Maakera soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema. Tekib nn. Kasvuhoone efekt. Mannerjää Gröönimaal ja Antarktikas hakkab sulama, ookeani pind tõuseb ja madalamad alad ujutatakse üle.. Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb
saapapuhastajad ja isehakanud kingsepad suhteliselt ebaausad. Katmandu: Katmandu on Nepali pealinn ja suurim linn. Ta asub Katmandu orus Bagmati jõe ääres 1300 m kõrgusel merepinnast. Katmandu orus asuvas kolmiklinnas elab poolteist miljonit inimest. Linna nimi pärineb sanskriti sõnadest "Kaasth Mandap"."Kaasth" tähendab puitu ja ,,Mandap" ilusat katet või vaipa. Linn oli vanasti täis puitehitisi ja templeid, nii et maapind tundus olevat puiduga kaetud. Legendi järgi asutas linna Gupta dünastiasse kuuluv kuningas Gun Kamdev aastal 723. Arheoloogiliste uuringute põhjal oli aga Katmandu org asustatud juba 9. sajandil e.m.a. Katmandu oru põliselanikud on nevarid. Elanikest 30% moodustavad vähemusrahvad gurungid, nevarid,serpad, limbud ja teised. Ülejäänud 70% moodustavad nepaallased.Õhk Katmandus on väga saastunud. Maoistide mäss: 1996
.. +25°C Põhjavesi +4 ... +10°C Jõe või järvevesi 0 ... +10°C Merevesi +3 ... +8°C Kaljud 0 ... +5°C Maapind 0 ... +10°C Heitvesi +10°C SOOJUSPUMPADEST ÜLDISELT Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud soojuspumpade laialdasema kasutuselevõtu. Sellele on kaasa aidanud ka soojuspumpade areng, suurenenud oskuste ja kogemuste pagas soojuspumpade kasutamise alal ja terve
Tartu Ülikool Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Geograafia osakond Referaat inimgeograafias Emmaste vald Tartu 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus.....................................................................................................................lk 3 2.Asend ja loodus..............................................................................................................lk 3 2.1.Pinnamood...................................................................................................................lk 3 2.2.Loodus..........................................................................................................................lk 4 2.3.Meremajandus.............................................................................................................lk 4 3.Emmaste valla sümboolika......................
välises jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii välis- kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) olukorrast ehk nõndanimetatud nullkonfiguratsioonist või nullnivoost. Nullkonfiguratsioonis loetakse süsteemi potentsiaalne energia tinglikult nulliks. Nullpunkti valik võib olla suvaline, tavaliselt võetakse maakera raskusjõuväljas selleks maapind. 15. Keha potentsiaalne energia tsentraalses jõuväljas. Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende kehade massikeskmeid ühendavat sirget. 16. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu
Puudused Alginvensteeringud suured(kallis rajada ja käigus hoida), põhjavesi võib reostuda, vajalik palju tööjõudu, varingute tõttu eluohtlik ja ka tervistkahjustav töö. Söe kaevandamine karjäärides: Eelised Odavam, kulud väiksemad, tööjõudu vähem. Puudused Lõhub maastikku(terveid mäestikke), raskem sügavamal olevaid kihte kätte saada, põhjavesi võib reostuda, tekivad aherainemäed vaja taastada maapind, saastab loodust ja õhku. 10. Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? Neid on kallis rajada, tehased ja vabrikud suletakse üleujutuse tõttu. Linnad üleujutuse tõttu kaovad, uute rajamine on väga kallis 11. Analüüsi Kolme Kuru HEJ rajamisega seotud probleeme Hiinas. Millised on sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaalased argumendid HEJ a ehitamise poolt ja vastu?
Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- ...
Püha Francis e. Assise Fransiscus, kelle kätele ja jalgadele ilmuvad ime läbi Kristuse risti löömise märgid. Emotsioonid taas kord suurepäraselt väljendatud. Frantsiskuse näol on enesekindlus, pühendumus ja kannatus, Vend Leo on aga hirmunud ja näitab kogu oma olemusega aukartust Jumala ees. Stseen toimub inimese poolt puutumata looduses, kus mööda mäejalameid voolavad jõed. Mäed on taas “elavad”, kuid seekord muutuvad need kaugenedes rahulikumaks. Maapind on kaetud muruga ja näha on noori kuuski. Ettekuulutus (Annunciation) c. 1445 Temperapuidul 27 x 54 cm Fitzwilliam Museum, Cambridge See on õrnades toonides maal, kus on näha marmorsammastega ruume. Inglil on käes mingid taimed. Taustal avaneb piiratud vaade aeda, kus on teedega liigendatud kandilised peenrad ja väravat ääristav ronitaimetega pergola. Märksõnaline kokkuvõte Selgepiiriline perspektiivikäsitlus Skulpturaalsed figuurid
Sinu Kool Sinu Eriala/Klass Sinu Nimi SOOJUSPUMBAD Referaat Juhendaja: Õpetaja Nimi Pärnu 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 2. Soojuspumba töö põhimõte..................................................................................................... 5 3. Soojuspumpadest üldiselt........................................................................................................ 6 4. Soojuspumpade lühiiseloomustus........................................................................................... 7 4.1 Õhk Õhksoojuspumbad...............................
osoonimolekulide hävitajad FREOONID FREOON: gaasiline halogenoalkaan lagundab osoonimolekul freoon satub atmosfääri: aerosoolide tarbimisel külmikute kasutamisel õhukonditsioneeride kasutamisel tulekustutusseadmete kasutamisel keemiliste puhastusvahendite kasutamisel KASVUHOONEGAASID: CO2, CO, CH4, H2O Suur osa soojusenergiast neeldub CO2 rikkasse atmosfääri ja ei pääse maailmaruumi – Maapind ja atmosfäär soojenevad. PROGNOOSITAVAD TAGAJÄRJED: 1. mannerjää sulamine 2. veetaseme tõus maailmameres 3. kliimamuutused maismaal 4. loodusvööndite nihumine 5. haigustekitajatele soodsama keskkonna tekkimine 6. ilmastikuanomaaliate sagenemine HAPPESADEMED: sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Ei esine vaid vee kujul, vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. SO2 tähtsaim saasteaine. Reageerivad veega ja tekivad happed
1.1 Merkuur Merkuur on Päikesesüsteemis 1. planeet ja seega Päikesele kõige lähemal. Ta on päikesesüsteemis väikseim planeet ja Kuust ainult natukene suurem. Üks päev Merkuuril võtab Maa aja järgi aega 59 ööpäeva. Päikese ümber teeb ta ringi Maa aja järgi 88 ööpäevaga. Merkuuril olles näib Päike kolm korda suuremana kui Maalt vaadates. Merkuur on Kuuga sarnane: ta on Kuust ainult natukene suurem ja neil on sarnane maapind (kivi). Merkuuril pole kuid ega ringe. 3 Ainult kaks kosmoselaeva on seda kivist planeeti külastanud: 1794. aasta mais Mariner 10 ja 2011. aastal MESSENGER. Merkuurilt pole ühtegi märki elust, sest päeval võib seal olla kuni 430℃ sooja ja öösel kuni -180℃ külma. 1.2 Veenus Veenus asub Päikesesüsteemis 2. kohal ja on Maa naaber. Veenus on ainuke planeet, kus Päike tõuseb läänest ja loojub idasse, sest ta pöörleb vastupidi
• Enim kasvatatud kaupade graafik. Osatähtsus riigi majanduses Näitajad Kui suur on riigi sisemajanduse 731.5 billion PPP dollars kogutoodang (GDP Gross domestic product)? SKT-d elaniku kohta (GDP per capita) 46,200 Osa põllumajandus SKP-st (GDP - 770,224 composition by sector)? . Kui palju inimesi töötab agriculture: 2% põllumajanduses (Labor force - by industry: 18% occupation)? services: 80% Üleujutuste piirkonnad • Hollandi maapind on väga madalal seetõttu on ka suur üleujutuste oht • Üldjuhul mets ei kasva üleujutuste piirkondades. Sinisega on tähistatud üleujutuse ohuga alad. Metsandus Metsade paiknemine riigis. • Enamus metsad on riigi keskel • Hollandis kasvavad ainult parasvöötme puud. • Põhiline metsatüüp on kinnine mets, leidub aga ka avatud metsa. • Enim levinud puuliigid on Mänd
Keila Gümnaasium Türgi Referaat Õpilane: Egle Kruus Klass: 9c Juhendaja: Merje Möll Keila 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Üldinfo..................................................................................... .4 Toit, taimed ja loomad.....................................................................5 Majandus, kaubandus.....................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................... 8 2 ...
toiduainete kasutamine võimalikult värskel ja töötlemata kujul. Kala enamasti grillitakse ning antakse lauale koos maitseürtide, sidrunimahla ja isuäratava salatiga. Eeldused nii kadestamisväärselt lihtsaks ja hõrgutavaks valmistusviisiks on loonud värske kala pidev kättesaadavaus. Kala püütakse niihästi kogu pikal rannikujoonel kui arvukatel saartelgi. Lihast süüakse enim kana- ja talleliha; muu lihakarja kasvatamiseks on Kreeka maapind liiga ebatasane, suvi aga ülemäära pikk ja põuane. Liha valmib Kreekas enamasti samal viisil kui kala ehk siis grillis või praevardas. Kreeklaste toidulaud on ikka seotud aastaajaga. Talvel keedetakse munast ja sidrunist ergutavalt tugevamaitselist ja kosutavat suppi, mis kannab nime avgolemono. Sügisel süüakse ohtrasti mustsilm-ube koos salatirohelisega, või siis kana, mille juurde kuuluv riis ehk pilafi on hautatud kanast väljaimbunud leemes.
Sauga Põhikool Esmaabi Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................... 3 Esmaabi............................................................................................................................................... 4 Elustamine........................................................................................................................................... 5 112....................................................................................................................................................... 7 Kokkuvõte........................................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjanuds ...................................
kuni 20 niisugust maavärinat, mis on piisavalt tugevad, et maapinda ja ehitisi lõhkuda, puid pikali tõugata ja hulgaliselt inimesi tappa. Maavärinad on kõige selgemaks märgiks meie planeedi rahutust loomusest. Enamik neist toimub pidevas liikumises olevate litosfääri laamade servaaladel. Näiteks takerduvad tihtipeale paralleelselt vastassuundades liikuvate laamade sakilised servad, tekib tõrge ja pinge hakkab kasvama. Järsku lõhenevad kaljud, maapind vappub ja praguneb ning vahel kostab ka kõrvulukustavat mürinat. Enamjaolt kestavad maavärinad ainult sekundeid või mõne minuti. Nende tekitatud lained aga levivad kivimites nagu tiiki visatud kivikese kukkumiskohast lähtuvad aina suurenevad ringid vees. Need seismilised lained levivad läbi ja ümber maakera, jõudes teisele poole planeeti 20 minutiga. Nende uurimine kõneleb meile küllalt palju maakera süvaehitusest. 1.2 Maavärinate tekkepõhjused
· Saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena OTSEKIIRGUS · Saabub hajutatult (veeaur, tolm, pilved) HAJUSKIIRGUS · Otse- ja hajuskiirgus KOGUKIIRGUS e. summaarne kiirgus Albeedo · Aluspinnalt tagasipeegelduva kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. · Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. · Albeedo (ladina sõnast albedo ,,valgesus") Kiirgusbilanss On maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. · Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed.
Siiski vastassuunaliselt ja suuruselt võrdsed jõud ei tasakaalusta teineteist, kuna need jõud mõjuvad erinevatele kehadele. Kui näiteks üks jõud on mõjuv jõud, siis teiseks jõuks on vastu mõjuv jõud. Näiteks väljuvad startivast raketist suure rõhu all põlevad gaasid maapinna poole. Põlevad gaasid suruvad samal ajal raketti maapinna suhtes vastupidises suunas ja tõstavad raketti õhku. Kui surume jalgadega vastu maad, siis tõukab maapind meid tagasi ja me lendame (hüppame) õhku. Meie jalgade jõud liigutab ka planeeti Maad allapoole, kuid see mõju on üliväike. KÜSIMUSED Töös peab vastata oskama alljärgnevatele küsimustele, millele vastused leiad siin eelnevatest peatükkidest ja õppematerjalidest ja õppevideode läbivaatamise teel. 1) Kehade vastastikmõju (mõiste selgitus, näited, mis seal toimub ja juhtub, millised on tulemused,
Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul vabanemisel, mis tekivad laamade vastastikmõju tulemusena, piki maakoore murranguid. 13. Seismiliste lainete eri tüübid – kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained, ehk pikilained- muudavad kivimikeha tihedust(ruumala); levivad liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Kõrge sagedus,lühike lainepikkus, levivad nii tahkises kui vedelikus, maapind võngub edasi-tagasi, tekitavad väikesi muutusi maapinnas, maakoores liiguvad kuni 13km/s. b. S-lained, ehk ristlained- muudavad kivimikeha kuju; kivimiosakeste võnkuv liikumine toimub lainetega risti. Kõrge sagedus, lühike lainepikkus, aeglasemad kui pikilained, ei levi vedelikes, maakoores liiguvad kuni 7,3km/s, liihuvad ka kõrvale. c. pinnalained liiguvadmaavärina epitsentrist eemale piki maapinda. Kõige
Nähtav valgus 380-760nm Soojuskiirgus 760-1000000nm 9. Päikese ja Maa kiirgusspekter Päikese kiirgusspekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks. Kõige suurem hulk kiirgust, ligi 56% tuleb silmaga nähtavalt lainealalt. Ultraviolet kiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Ülejäänud 36% on infrapunane kiirgus. Maa kiirgab soojust. Mida kõrgem on aluspinnatemperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. 10. Atmosfääri koostis ja ehitus Atmosfääri koostises on 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0,93% argooni ning keskmiselt on süsihappegaasi 0,033%. Kõrguse suurenedes õhurõhk väheneb. Atmosfäär ehitus on järgmine: atmossfäär, litosfäär ja hüdrosfäär nende ühine ala moodustab biosfääri Troposfääris kõrguse kasvades temperatuur väheneb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb ning termosfääris tõuseb 11
Juua ega süüa anda ei tohi, sest kehaprotsessid on peatunud ja vedelik ei jõua nagunii vereringesse. Kannatanu tuleb nii kiiresti kui võimalik toimetada haiglasse asjatundliku abi saamiseks. Soki tunnused: *Kiire ja nõrk pulss. *Külm ja kahvatu nahk, kahvatulillad huuled. *Külm higi. *Janu. *Nõrkus ja rahutus. Luumurd: sellel puhul püüdke kannatanut mitte liigutada. Kui kannatanu lamab maas, siis on lahaseks maapind kõik lahastamist vajavad luumurrud lahastuvad maapinnaga. Ärge kasutage lahastamiseks roikaid ja muid "käepäraseid vahendeid"! Lahtise luumurru (murde kohal on haav, kust võib olla nähtav luu ots) korral katke, kuid ärge siduge(!) haav steriilse sidemega. Põletused- tekivad tavaliselt kokkupuutest lahtise tulega (tulekahjud), kokkupuutest tuliste esemetega (pliit, ahi), tulise vedeliku sattumisel kehale (supp, tee) või päikesepõletusest (suvel).
Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel.
· Sissetungijad võivad ümber asuda looduslikesse kooslustesse ja sealsed liigid välja tõrjuda. · Sageli muudavad sissetoodud liigid täielikult koosluse struktuuri. Taimekoosluse muutudes muutub ka loomade kooslus, sest loomaliigid (nt putukad) on suuresti seotud kohalike taimedega. · Uued liigid võivad tekitada isegi maastikumuutusi. Näiteks, sissetoodud karuputke võõrliikide all ei suuda madalamad taimed üldse kasvada. Seetõttu on maapind vähem kompaktne ja erosioonile vastuvõtlikum. · Ameerika Ühendriikide põuapiirkondadesse sissetoodud liigid perekonnast tamarisk (G. Tamarix) evapotranspireerivad rohkem kui kohalikud taimed ja alandavad veetaset. · Sama mõjuga on Portugalis laialt paberitoormeks kasvatatavad eukalüptid. Veetaseme alanemine ei ole aga kohalikele liikidele talutav, need hukkuvad ja kogu ökosüsteem kuivab ning kõrbestub. Sosnovski ja hiidkaruputk
1)JÄÄ MÕJU EESTI PINNAMOELE Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Maapind hakkas pärast jää alt vabanemist kerkima. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk- järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR K...
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 1.Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? (4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr 1800a ekr)
Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt, sest maailmamere pindala on 2,4 korda suurem maismaa omast ja veekogu mind on kogu aeg veega küllastunud- auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. AURAMIN toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal, kust ta jõuab kapillaartõusuga kergesti maapinnale. JÕGEDE ÄRAVOOL sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Väikese sademetehulga korral jääb auramisest vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel on jõgede äravool suurem kui veevaeste tingimustes. Jõgede äravoolualad e valglad saame
näidanud, et õnnetusi juhtub just nendega kes ei hooli. Iial ei või ju teada, millal mõni teine auto sulle ette sõidab ja nii satud ka sina avariisse. Turvavöö on väga oluline nii esi- kui ka tagaistmel, sest järsu pidurduse tagajärjel tekib inerts, mis liigutab autos olevaid inimkehi edasi niikaua, kuni tuleb esimene pidurdav tegur, parim variant selleks on turvavöö, sest see peatab inimese kohe, halvim on ilma turvavööta, aknast välja lennates ja peatajaks on seljuhul alles maapind. Autojuht, kes vähegi endast ja oma kaassõitjatest hoolib, ei alusta ennem sõitu, kui kõigil on turvavööd õieti kinnitatud. See võib tunduda imelik, aga on tõestatud et turvavöö võrdub elu. Jalgratturitele on ellujäämiseks vajalik kiiver. Võib ju mõelda, et ollakse nii hea sõitja, ega tule kõne allagi, et kukutakse või avariisse satutakse. Selline mõtteviis on väär, sest isegi
Laisma ja KoongaVõlla peakraavid. 4. Looduskaitse Kaitstavad alad. Nätsi-Võlla looduskaitseala. Asub 3 valla territooriumil, sh. Koonga valla. Kaitseala peamine väärtus on ühtne raba-laam. Vähese inimmõjuga avaras kõrgrabas on läbipääsmatud laugastikud ja metsased rabasaared. Endistest puisniitudest ja karjamaadest kujunenud salumetsades kasvavad eakad tammed, metsõunapuud ja käpalised. Nedrema looduskaitseala. Kaitseala paikneb kahe raba vahel. Maapind on niiske ja mitmekesise reljeefiga. Sealsed looduslikus seisundis sookooslused on kõrge kaitseväärtusega. Nedrema puisniit on Euroopa suurim hooldatav puisniit. Puurinde struktuur on hästi säilinud. Mükoloogid hindavad kaitseala liigirikast seenestikku, seal leidub arvukalt haruldasi ja vähelevinud seeneliike. Nedremal kasvab 236 liiki soontaimi, kaitsealuseid taimi 17 liiki, neist 15 käpalist. Nedrema puisniidul on loendatud 54 liiki soontaimi ühel ruutmeetril.
platool. Abu Simbeli tempel (pilt 5) on üle üle 30 meetri kõrge ja lai ning 65 meetrit sügavusse kalju sisse. Templi sissekäiku valvavad neli üle 20 meetri kõrgust hiiglaslikku kolossi ning nende jalge ees olevad 10 Ramsese ja 10 Horose kuju. Kokkuvõte Egiptuse arhitektuur ning surnute matmine ning säilitamine on põnev ja mõneti isegi parem kui tänapäeval. Egiptlaste meistriteosed, püramiidid on ehitatud tolle aja ja isegi tänapäeva kohta imekspandava täpsusega. Maapind, millele püramiidid kunagi ehitati on täiesti tasane (maksimaalne kõikumine 2 cm). Nad mumifitseerisid oma surnuid hämmastava osavusega. Alles viimase sajandi jooksul on Egiptuse vanadest kaljuhaudadest leitud mitu peaaegu täielikult säilinud surnukeha. Surnukeha, mis on säilinud üle 4000 aasta. Niiluse kallastel moodustuvad püramiididest, kaljuhaudadest ja templitest lausad terved ,,surnute linnad", kus ühes võib olla lausa sadu haudu
küllastusvööndit. Aeratsioonivööndis täidab lõhesid ja poore õhk ning vesi võib seal olla ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid täitunud veega ja on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi võib olla maapinnast erineval sügavusel. Kiirus oleneb maa sees veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. 15.Too näiteid eri tegurite mõjust sademetevee imbumisele põhjavette. Saju kestus- kui sajab lõpuks liiga palju siis väheneb imbumine, kuna maapind on küllastunud. Saju intensiivsus- väheneb, kuna vesi imbub tasapisi. Kivimite poorsus- mida poorsemad kivimid seda rohkem imbub. Taimkatte esinemine- mida rohkem taimi seda vähem vett läni pääseb. Nõlva kalle- kui suur kalle siis voolab palju vett ära. Pinnase niiskus- kui on niiske siis vee imbumine suurem, kui külmunud siis väiksem. 16.Selgita põhjavee taseme muutumise põhjusi. On põhjavee vähenemine ja suurenemine. Suureneb
sõnajalgadele ja mitmetele madalatele palmiliikidele. Maapinda katab paks kõdukiht, sest puudelt kukub alla oksi ja langeb lehti. Tugijuured, liaanide rägastik ja mahalangenud surnud puud teevad liikumise metsa all peaaegu võimatuks. Vihmametsade kliima Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Suur sademetehulk
säilitada oma võnkesihti*. Kujutleme, et pendel on pandud võnkuma Maa põhjapoolusel. Pendel säilitab oma võnkesihi, aga Maa pöördub, nagu ikka, vastupeva. Selle tulemusena näib vaatlejale, et pendli võnketasand nihkub päripäeva, sest Maa pöördub pendli all. Kuna Maa teeb tähtede suhtes täispöörde 23 tunni 56 minutiga, siis pöördub pendli võnkesiht igas tunnis 360° : 23.93 = 15°2'30'' ja täheööpäeva pärast on taastunud algolek. Seevastu ekvaatoril ei pöördu maapind pendli võnkesihi suhtes üldse. Üldiselt pöördub pendli võnkesiht laiuskraadil j ühe tunniga nurga a võrra, kusjuures a = 15°2'30'' sin(j). Pendel töötab seda paremini, mida pikem on pendli käik (suurem võnkeamplituud), sest siis suureneb pöördenurgale vastav nihe piki ringjoont. Pikema pendli käigu saamiseks peab pendel ise olema võimalikult pikk. Samuti saab paremaid tulemusi raskema pendliga, sest siis segavad pendli liikumist vähem võimalikud õhuliikumised
lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Eestit ja saari hiiglaslik Balti jääpaisjärv · X aastatuhande paiku eKr murdusid Baltii jääpaisjärve veed Kesk.Rootsi alal põhja poolt läbi ning tekkis ühendus ookeaniga. Muinasaja ajalooallikad · Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.sajandi lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks.
varjatud (Laansoo 2010). Põhjatuulte eest varjatud koht on soovitatav, kuna kuigi öeldakse, et varjane veigela on külmakindlam, kui kaunis veigela, ei ole siiski külmumisoht välistatud. Seetõttu oleks soovitatav kasutada talvekatet, eriti nooremate taime puhul. Taime ei tohi liiga vara kinni katta, kuna soe, umbne keskkond on soodne seenhaiguste levimiseks. Õige aeg katted peale panna on siis, kui mõni päev on olnud kuni 5° külma, maapind juba kergelt külmunud ning on oodata püsivat külma. Plusskraadidega tuleks talvel talvekatet vähendada, et taimed n-ö ära ei lämbuks ja suurema külma saabumisel taas kinni pakkida. Enne maa külmumist tuleks torgata ümber põõsa kepid, mille peale on hiljem hea kangast sättida. Võimalik on ära kasutada ka bambusvõred, mille peal suvel ronisid suvelilled - neile on mugav kattekangast kinnitada. Ilmaolud bambust ei riku ning see kestab väga kaua
Troopiline kontinentaalne õhk:palav ja äärmiselt kuiv. Ta kujuneb troopiliste kõrbete, nt Sahara kohal. Valdavad laskuvad õhuvoolud ei lase pilvedel tekkida , mistõttu on taevad pilvitu. Selle tagajärjel on õhutemperatuuri ööpäevane kõikumine suur. Eestisse peaaegu ei jõua. Ekvatoriaalne õhk : kuum ja niiske. Ta on kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivat niiske. Sajab rohkem kui jõuab aurata. Sellist õhku ei jõua Eestisse. Antarktiline õhk: on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. See on maakera kõige külmem piirkond. B) Külm ja soe front Sooja fronfi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve , sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda ülespoole liikudes
Vanade kaevanduskäikude varingutest, mis ei ole prognoositavad, tekivad maapinna langatused. Olenevalt konkreetse muutuse eripärast ja kohast, toimub maapinna liigniiskumine ja kahjustuvad kuivendussüsteemid. Siin pole enam võimalik kahjustuste ennetamine, vaid ainult nende parandamine. Ubja kaevandusväli asub Eesti põlevkivimaardla loodenurgas, põlevkihi avamusjoone lähedal. Pandivere kõrgustiku põhjanõlval. Kaevandatud alal on maapind pealtnäha küll rahulik, kuid mõne raskema rajatise püstitamiseks kõik kohad ei sobi, kui just vundamenti ei rajata põlevkivikihi põhjani. Kaevandus on oma kaeveõõntega mõjutanud ülemise (Keila - Kukruse) veekihi taset ja ümbruskonna kaevusid selles veekihis. Tõenäoliselt dreenib kaevandus seda veekihti ka praegu, juhtides vee säilinud kraavi kaudu Toolse jõkke. Avakaevandamise alad põhja- ja loodeosas jäid rekultiveerimata. Loodus ravib osaliselt ise
Vanade kaevanduskäikude varingutest, mis ei ole prognoositavad, tekivad maapinna langatused. Olenevalt konkreetse muutuse eripärast ja kohast, toimub maapinna liigniiskumine ja kahjustuvad kuivendussüsteemid. Siin pole enam võimalik kahjustuste ennetamine, vaid ainult nende parandamine. Ubja kaevandusväli asub Eesti põlevkivimaardla loodenurgas, põlevkihi avamusjoone lähedal. Pandivere kõrgustiku põhjanõlval. Kaevandatud alal on maapind pealtnäha küll rahulik, kuid mõne raskema rajatise püstitamiseks kõik kohad ei sobi, kui just vundamenti ei rajata põlevkivikihi põhjani. Kaevandus on oma kaeveõõntega mõjutanud ülemise (Keila - Kukruse) veekihi taset ja ümbruskonna kaevusid selles veekihis. Tõenäoliselt dreenib kaevandus seda veekihti ka praegu, juhtides vee säilinud kraavi kaudu Toolse jõkke. Avakaevandamise alad põhja- ja loodeosas jäid rekultiveerimata. Loodus ravib osaliselt ise
niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõuloomad Tööjõud tööjõu kvaliteet Kui on olemas vajalik tööjõud ja kui töö tehakse korralikult, traditsioonid siis sujub kõik palju paremini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
