nende abielueelsetest suhetest ei olnud viisakas rääkida. Lahutus- roomas tavaline. Lahutus väga lihtne. Vabariigi lõpus väga massiline. Püüti seadustega kitsendada. Kui mees tahtis naisest lahutada, siis piisas mehel öelda: tuas res abito/habeto- võta oma asjad. Selle lausega abielu ei kehtinud. Alati oldi ümbritsetud teistest inimestest. Pidi olema avalikult välja öeldud. Tuas res- naise oma kaasavara. See võis olla raha või maaomand. Põhiline rikkus oli maaomand või kinnisvara. Naine võttis lahutusega selle kaasa. Kui mees oli raisanud naise kaasavara, pidi tagasi maksma. Cicero lahutas I naisest ja tal oli probleeme kaasavara tagasimaksmisega. Kuigi naisel oli sekundaarne roll perekonnas, nimi peegeldas gens´i kuuluvust. Samal ajal kui rooma noormehest sai pater familias, siis temal kadus side oma endise perekonnaga, ka õdede ja vendadega, naisel aga ei kadunud kunagi. Abielu sai lahutada hiljem ka ühepoolselt, seda pidi avalikult väljendama
terve mõistusega, et saar võiks valitseda mandri üle! · Läbimüük 150 000 eks. Sõja mitu palet C. Lojalistid (15-20 %): nt. Osa vanematest või äsja saabunutest, anglikaani kiriku liikmetest, Viginias orjadest ,,mustanahalisi lojaliste", kes sõdisid SB väeosades · 2% kolooniate elanik. Lahkus maalt peale sõda · Suurem osa PA idapoolsetest indiaanlastest (mh Irokeeside liit) toetas SB poolt ! · Indiaanlastest ja mustanahalistest pooldajatele lubati anda maaomand ja vabadus (realiseerus Kanada poolel, kuhu osa põgenes peale sõda) Indiaanlased ja sõda · Joseph Brant, kes tegutses edukalt Penn. Ja NY läänealadel · Oma põlvkonna tuntuim indiaanlane, kes kohtus G.Washingtoni ja G III-ga · NB ! 1783 Ameerika Ühendriikide ja SB rahuleping ei arvestanud indiaanlaste õigustega Sõja osapooled I Briti väeosad (u. 35 000): professionaalid (palju saksa palgasõdureid) ja lojalistid
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esita...
kontsessioon kompensatsiooniks) 4) Sõjakahju hüvitamine Eesti sai 15 miljonit Vene kuldrubla 5) Kodanike repatrieerumine 1 aasta jooksul: Eestisse naasis u 50 tuh inimest nt L. Puusepp, A. Adamson Vabadussõja tagajärjed Vabadussõjas hukkus u 3000 meest Kaitsti Eesti Vabariiki Saavutati riigi tunnustamine Venemaa ja rahvusvahelise üldsuse poolt. Sõja ajal töötati välja EV põhiseadus ja riigistati balti-sakslaste maaomand. Eesti Vabariigi valitsemine 1920-1939 Valitsemisperioodid Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng jaguneb kahte perioodi 1920-1934 - parlamentaarse vabariigi periood 1934-1940 - autoritaarse vabariigi periood ehk "vaikiv ajastu" Valitsemine 1920-1934 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega loodi Eestis parlamentaarne vabariik. kõrgema võimu kandja: rahvas valimisõigus oli EV kodanikel alates 20.eluaastast
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Ehitustööde korraldamisel tuleb vaadata, et ei reostataks pinda mis on omanikul vöi sellest all või ülal. Veel ei tohi ehitustööd segada mingit tegevust mis toimub omaniku huvipiirkonnast ülal või all. 10. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul. - Maaomand kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Ehitiste korrashoiul tuleb arvestada sellega, et ei segaks tegevust mis on omaniku
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega ...
Arvati, et inimene sünnib puhta lehena ning kui õigesti suunata, on võimalik luua täiesti uus inimkond. 5) Tekkis uus humanism, kus esiplaanile tõsteti inimene, kõigi oma vooruste ja pahedega. Füsokraatia: riigi sekkumine majandusse on lubamatu, kuna see rikub majandust tervikuna. Kõige tähtsam on põllumajandus, sest vaid sealt tuleb puhas tulu ja kõik teised töötlevad või vahendavad oluliseks muutus talurahva kui suurima makse maksva kihi kaitse. Maaomand tuli maksustada, sest see oli selle puhastulu põhiline allikas aadlikud ja vaimulikud maksustati (nemad olid maa omajad). Soodustati vabakaubandust. Merkantilistid vastupidiselt uskusid, et peamine tulu tuleb kaubandusest. Ideaalne riigivorm: Voltaire: valgustatud absolutism (valitseja liit filosoofidega) uskus, et eraomand on puutumatu. Montesquieu: konstitutsiooniline monarhia uskus, et peaks olema rakendatud
Kroonupalatid: finantsasjad ja juhtis viitsekuberner Üldhoolekande kolleegiumid B. Tallinna kubermang jagati 5 maakonnaks(Talinna, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Paldiski) ja Riia kubermangu eesti osa koosnes 5 maakonnast(Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu ja Võru) C. Kohalik aadel kaotas eesõigused: uute piirkondlike aadlikogude aluseks maaomand ja likvideeriti rüütelkondade maanõunike kolleegiumid(taastati 1796) D. 1785 jõustus Vene linnaseadus: kõik vabad linlased said kodanikuõigused ja raehalduse asemele demokraatlikum haldus(tühistati 1796) *George von Browne: LM(1762-1783) ja Eestimaa kuberner(1775-1783) ning Tallinna ja Riia asehaldur(1783-1792) Asehalduskord(1783- 1796) -linnavalitsused · Tulemus: võis osaleda endiselt suuremrühm, aga valitsevatel organitel oli endiselt
VÄHK JA VÄHIKASVATUS Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15.-16. märts 2001 õppematerjal Koostanud Ari Mannonen ja Tiit Paaver Koostatud toetudes Soome ja Eesti õppekirjandusele Käesoleva õppematerjali koostamiseks on kasutatud kirjandust: Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk. Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. Ravunviljely menetelmät ja kannattavuus. Riistan ja Kalantutkimus, 111 lk. Koostajad tänavad nende autoreid. Ari Mannonen Tiit Paaver 2 SISUKORD Eessõna 1. Vähi bioloogia........................................................................ 5 1.1. Vähid ja nende kehaehitus....................................................... 5 1.2. Vähi elutsükkel...............................................................
jäävate käsitööliste tegevust linnades piirata. Selle tulemusel kolisid era käsitöölised linnast maale ning kujunesid manufaktuurid tooraine, tootjad ja kauba ostjad olid geograafiliselt üksteisest eemal. Tekkisid esimesed ettevõtted. Selle tulemusel said algselt sõltumatutest käsitöölistest palgatöölised. Üha enam rolli mängima hakkasid rahalised suhted ning selle tulemusel omakorda hakkasid tähtsust kaotama feodaalsuhted. Maaomand hakati kinnistama ühe isiku külge. Sõjaväekohustus järjest enam hakkas muutuma palgaarmeeks. Järjest enam suurenes jalaväe tähtsus eelkõige tehnilise arengu tõttu. 14saj võeti kasutusele tulirelvad ning 15saj ka püssid ning kahurid. Endiselt küll kasutati ambe mis olid algsetest tulirelvadest siiski tõhusamad. Ammud aga olid raskesti ja pikalt laetavad ning tõhusaimad olid vibud. Peale selle tulid lahinguväljadele 14saj piigimehed. Sveitsi palgasõdurid mõtlesid
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. ...
Vanameelsete arvamus: Saksa rahvusorganism on saanud eluohtliku mürgituse ja vajab puhastamist/tervendamist. II. Majanduslik põhjendus: juudid on rahalaenajad ja pankurid. Liigkasuvõtjatena nad on (suutud sakslaste) ,,vereimejad, ekspluateerijad, parasiidid". Juutlus = (rööv) kapitalism. Põhjus: kuni renessansiajastuni kristlased ei tohtinud tegeleda rahandusega, millest kujunes juutide jaoks oluline tegevusvaldkond. Maaomand oli juutidele keelatud (põllumajandus), samuti käsitööametid. Nii kujunes arvamus, et juudid on jõukad pankurid. Weimari Vabariigis see ei pea paika, aga juudivastased on selles veendunud. Juutide ,,jõukus" äratab kadedust. Teravnes majandusprobleemide ajastul. Arvamus, et juudid koguvad jõukust, pärissakslased vaesuvad. Legend: eksisteerib rahvusvaheline juutide salaliit, mille eesmärgiks on
Kuigi eestlased olid alistatud ei olnud nad lõplikult alla surutud. Sellest annavad tunnistust eestlastega sõlmitud lepingud, kus eestlaste kohustuste kõrval on ära toodud ka mõningad õigused. Nt osalesid eestlaste esindajad kohtumõistmisel ja saarlastel oli lubatud relva kanda. Teateid eestlaste vastuhakkudest ja püüetest vallutajatest vabaneda on 13.-14.saj I poolel üsna palju. Majanduslikus mõttes hakkas eestlaste olukord järk-järgult halvenema. Kuigi maaomand jäi esialgu püsima, hakati selle pealt nõudma kümnist ehk 1/10 osa saagist (algul viljast, hiljem ka loomadelt, metsast, heinast jne). Lisaks pidid eestlased osalema teede, sildade, kirikute ja linnuste ehitamisel, tegema kohtupäevadel aadlikele kingitusi, tasuma mitmesuguseid trahve jne. Veel tuli ülal pidada preestrit ja tasuda kirikukümnist (1/10 kümnisest). Talurahval keelati meresõit ja kauplemine. Kõiki neid makse koguti vasallide poolt ehitatud keskustes ehk mõisates.
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
aastal lavastati tema ,,Äbarik", mis osutus kõige suuremaks Fonvizini saavutuseks. ,,Äbarik" äbarik on nimetus alaealise aadliku jaoks. Inimene astus teenistusse juba 15- aastaselt. Mitrofan oli juba 16. Komöödia üks teemasid seisneb selles, milline peaks olema üks aadlik. See on üldse üks tähtsamaid teemasid 18. saj kirjanduses. Aadlik oli üks priviligeeritud inimene 18. saj Vm-l. Aadlike suurimad privileegid oli riigimaksuvabastus ja orjapidamisõigus. Neile oli lubatud maaomand koos orjadega. Pärisorjus sai alguse Vm-l üsna hilja, 16. saj lõpus, aga see kestis kauem kui teistes Euroopa riikides. Vm jäi majanduslikult teistele Euroopa riikidele alla. 1861. aastal kaotati pärisorjus. Pärisorjus oli üks tähtsamaid majanduslikke faktoreid. Katariina II ajal 1760ndatel muutus talupoegade olukord halvemaks, kuna väga euroopalik Katariina II andis välja kaks talupojavaenulikku ukaasi: 1. ukaas lubas peremeestel saata Siberisse oma alluvaid ilma kohtuotsuseta
Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Kujunemine inimkarjast riigini: Inimkari sugukond(matriarhaat-patriarhaat) hõim naaberkogukond(rahvas) riik Ühiskonna ajalooline kujunemine: Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine Teenused, oskused Ühiskonna mudelite võrdlus: Ühiskonna mudel: Agraarühiskond Industriaalühiskond Teabeühiskond Nappus: maa , riskikapital ,oskusteave Võim: maaomanik, kapitalist. teabeeliit Siht: ellujäämine, heaolu, eneseteostus Tarbimus toit, asjad ,elamused
Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Kujunemine inimkarjast riigini: Inimkari sugukond(matriarhaat-patriarhaat) hõim naaberkogukond(rahvas) riik Ühiskonna ajalooline kujunemine: Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine Teenused, oskused Ühiskonna mudelite võrdlus: Ühiskonna mudel: Agraarühiskond Industriaalühiskond Teabeühiskond Nappus: maa riskikapital oskusteave Võim: 2 maaomanik kapitalist teabeeliit Siht: ellujäämine heaolu eneseteostus Tarbimus toit asjad elamused
Adam Smith (1723-1790) oli esimene, kes kirjutas turu olulisest rollist ressursside kasutamisel. Tema peateos "An Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations (1776) sisaldab kuulsat ütlust "nähtamatu käe" kohta. Uskumus turumehhanismi efektiivsuse kohta on ka kaasaegse majandusteaduse põhiprintsiipe. Klassikalises majandusteaduses vaadeldi loodusvarasid kui rahvusliku rikkuse ja kasvu mõjutajaid. Olulisel kohal oli maaomand, maa olemasolu või vastupidi selle puudus. Maad (vahel võib seda vaadelda kui loodusvarade ühisnimetajat) käsitleti piiratud ressursina. Kui siia lisada, et maad vaadeldi kui vältimatut tootmise sisendit, ja et see annab väheneva tulu (diminishing return), siis näis, et enamike elanike jaoks oli elustandardi perspektiiv rõõmutu. Thomas Malthus (1766-1834) tõstatas 1798.a. oma töös "Essay on the Principle of Population" küsimuse pikaajalise majanduskasvu võimalikkusest
Alguses elasid inimesed üksikutes perekondades, seejärel tekkisid külad ning algse rahuliku kooselu põhjuseks sai valitsejate omavoli. Nii järeldabki Platon, et kui ideaalriigis valitseb tarkus vähemtarkade üle, tuleb paremuselt teises riigis saavutada seadusekuulekas valitsemine. Ka kommunism on ideaal, mis on inimloomuse jaoks liiga hea. Kompromissvariandina näeb ta seda, kui võrdsele arvule kodanikele anda võrdses koguses maad, nii tekiks võrdne maaomand. Muu isikliku vara kogus võiks küündida kuni 4-kordse maa väärtuseni. Platon lubab ka monogaamset abielu ning jaotab kodanikud nelja klassi, iga klass saab neljandiku kohtadest (rahvakoosolekul), kuigi vaeseid on arvuliselt kõige enam. Religiooni peab Platon samuti oluliseks selliste inimeste seadusekuulekuse tagamisel, kes ei suuda mõistuse teel mõista "enesestmõistetavat", ehk asjade tõelist olemust. Teoloogia oli Platonile osa
talupoegade isetegemise arenguloos. Funktsioonid tulevad edasi juba Eesti Vabariiki. 19. sajandi keskpaiga kohta võib öelda, et just sel ajal toimub ka suur üleminek teorjuslikult mõisamajanduselt kapitalistlike suhete juurde. See eeldas palgatööjõu massilist kasutamist, seda nii mõisas, aga ka päriseksostetud taludes. Oluline on see, et töösuhe on asendunud rahasuhtega, siit tuleneb ka raharingluse kasv. Kolmandaks toimub talude päriseksmüümine ja tekib talupoegadel oma maaomand. On öeldud, et kõike seda kiirendas mitmesuguste uute agrotehniliste võtete ja põllukultuuride kasutuselevõtt. Krimmi sõda 48 1854 veebruar 1855 november. Inglased ja prantslased Venemaa vastu pluss mõni vähemtähtis liitlane. Asjad toimusid Musta mere rannikul Krimmi poolsaarel. Venemaa sai üsna haledalt lüüa, Inglise ja Prantsuse, peamiselt laevastiku jõud
Riigi territooriumi juriidilised doktriinid: territoriaalse võimu doktriin; territoriaalse ülimuslikkuse doktriin; doktriin territooriumist kui riigivõimu teostamise ruumist 2.1. Juriidilised doktriinid: juured Juriidilised doktriinid riigi territooriumist lähtusid teistsugustelt alustelt, kui ajaloolised ning sotsioloogilised. Juriidiliste doktriinide juured on keskaja õiguslikes arusaamades omandi, võimu ning õigusemõistmise kohta. Seisusliku monarhia vundamendiks oli aadli pärilik maaomand - domeen (dominium), mis andis tänapäeva mõistes ka poliitilise võimu ning jurisdiktsioonivõimu seal elunevate suhteliselt vabade või pärisorjuslikus seisundis inimeste üle. Võimud ei olnud praktikas tollal lahutatud ning poliitilise võimu sisuks oli nii õigus kehtestada partikulaarset normistikku kui ka rakendada peaaegu piiramatut kohalikku haldusvõimu oma läänis (domeenis). Poliitilist võimu kindlustas senjööri,
vanemate võim laste üle, vanade võim noorte üle, RIIGIS on ideaaliks targemate võim vähemtarkade üle, SEADUSTES õigusriik. Ka kommunism on ideaal, mis on inimloomuse jaoks liiga hea. Kompromissvariandina näeb ta seda, kui võrdsele arvule kodanikele (5040 Sparta eeskujul) anda võrdses koguses maad, nii tekiks 12 võrdne maaomand. Muu isikliku vara kogus võiks küündida kuni 4-kordse maa väärtuseni. Platon lubab ka monogaamset abielu ning jaotab kodanikud nelja klassi, iga klass saab neljandiku kohtadest (rahvakoosolekul), kuigi vaeseid on arvuliselt kõige enam. · Liiga rikkad ja liiga vaesed on välistatud. UUS KLASSISÜSTEEM: 360-nõukogu, kuhu valitakse igast varalisest seisusest neljandik (valimised on aristokraatlik meetod!!!), lisaks on 37 seaduse valvurid ja 10 liikmest koosneb
talurahvaseadustes. BES kehtis Eesti Vabariigis 1918-1940. 2.2. Kodifitseerimine 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul 1855.a. suri Nikolai I ja troonile sai ta poeg Aleksander II (1855-1881), kes asus ühiskonda reformima, uskudes, et "parem kaotada pärisorjus ülalt kui oodata, et seda hakataks kaotama altpoolt ilma meie osavõtuta. · 1861.a. tsaari manifestiga pärisorjus kaotati. Ligikaudu 23 miljonile talupojale anti isiklik vabadus. Samas säilis mõisnike maaomand. Talupoegadele nähti ette kindla suurusega jaosmaa, mis tuli mõisniku käest välja osta Maa väljaostmiseks andis riik laenu, mis tuli aga protsentidega tagasi maksta. Kuni väljaostutehinguni jäid talupojad ajutisteks kohuslasteks, mis tähendas, et nad pidid edasi koormisi kandma. Samuti säilis kogukond ja kogukonna ühiskäendus (kogukonna liikmed vastutasid maksude tasumise eest ühiselt ja lahkuda võis vaid kogukonna loal).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
