põllumajanduse tsentraalse toetamise, riik monopoliseeris või, liha ning munade kokkuostu ja ekspordi. Tööstus Tööstuse edusammudele vaatamata jäi Eesti põllumajandusmaaks, 1934. aastal oli maaviljeluses hõivatud pisut üle 60% rahvastikust, rahvatulust langes põllumajanduse arvele üle poole. Eesti Vabariigi ühe esimese seadusandliku aktiga, Asutava Kogu poolt 1919. aastal vastu võetud Maaseadusega, mis oli üks radikaalsemaid kogu Ida- Euroopas, võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand ja anti eesti rahvale tagasi seitsesada aastat varem vallutatud maa. Maareform tähendas baltisaksa aadli poliitilise ja majandusliku võimu pöördumatut likvideerimist Eestis. 1065 võõrandatud mõisa maa jagati 32 000 uueks taluks, lisaks anti mõisate 23 000 rendikohta rentnike pärisomandusse; 1939. aastal ulatus talundite arv 140 000ni. Maareform vähendas oluliselt maata talurahva osakaalu, alandas sotsiaalseid pingeid ja elimineeris vasakekstremistide mõju. Väliskaubandus
Siinsed Läänemere asukad kauplesid kui ka võitlesid varjaagidega idateede rikkuse nimel. Muistse kaubanduse ja võimu sümboliks olid jõed ja eriti jõe suudmed. Jõed olid kiiremaiks ja ohutumaiks kaubandusteeks. Kes kontrollis jõge või rannikut, kontrollis ka kaubandust. Sinna rajati kindlustatud tugipunkte ehk linnuseid, mis olid piirkonna võimukeskuseks. Nendest tugipunktidest arenesid hilisemad kindlustatud asulad. Kaubandus ja maaomand kogunesid sageli teatud perekondade kätte, kellest said siinsetel aladel priviligeeritud ühiskonnakiht, nn ülikud. Henriku Liivimaa Kroonikas kutsuti neid vanemateks või kuningateks. Siin võib näha ühte üldeuroopaliku tendentsi, kuidas kujunes välja ühiskonnaeliit ja sagenes sõjategevus ning kaubandus. Sellised arengud olid omavahel seotud. Võib öelda, et siinne elanikkond ei kuulunud küll otseselt enne Idaretke ristisõdu Saksa-
Tallinn 2012 13. sajand 13. sajandil, peale vabadussõda, mille Eesti oli kaotanud, sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepinguid, mis panid eelkõige paika kaotajate ehk eestlaste kohustused, kuid ka mõningad õigused. Maahärrad andsid oma vasallidele kodukariõiguse ning 1315. aastal kõrgema kohtuvõimu õiguse Harju ja Virumaal. Kes oli vastu võtnud ristiusu, teda kuulutati vabaks ning tema maaomand jäi esialgu püsima. Usuga kaasnesid ristiusuliste kohustused, milleks olid kümnis ja hinnus. Kümnis tähendab 1/10 osa talu saagist, mida algul tasuti põhiliselt viljas, kuid hiljem nõuti ka karjakümnist ning osa metsasaadustest ning heinast. Hinnuse puhul oli tegemist kindlaks määratud naturaalmaksuga, mida maksti maaomanikule maa kasutamise eest. Lisaks pidid talupojad pidama üleval kohalikku preestrit ning maksma selle jaoks kirikumaksu, mis oli 1/10 osa kümnisest
lahendamisel kasutada. Tema normid olid antud küsimuses sarnased soomaa normidega maaseaduses Riigivaraseadus § 11. Riigi omandis olevat vara võõrandatakse avalikul enampakkumisel parima pakkumise esitanud isikule. Asjaseadus § 123. Igamine on asja heauskne valdamine pika aja jooksul. Igamise tulemusena tekkib omandiõigus asjale. § 124. Vallasasja igamise aeg on kümme aastat. § 125. Kinnisasja igamise aeg on viisteist aastat, välja arvatud maaomand, mille tähtajad reguleerib maaseadus. Eraõiguse üldseadus § 1. Eraõiguse üldseadus on eraõiguslike vaidluste lahendamise põhialuseks. Kui eraõiguse üldseaduses sätted puuduvad, kasutatakse lepinguseaduse ja asjaseaduse sätteid. Kui lepinguseaduses ja asjaseaduses sätted puuduvad, kasutatakse teiste 5 seaduste sätteid. § 2. Eraõiguses lähtutakse hea tahte ja mõistlikkuse põhimõtetest
1.Talupoegade olukord 13-19 saj 13.saj - Peale Vabadussõda(?) sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepingud, mis eelkõige panid paika kaotajate(eestlaste) kohustused, kuid ka mõningad õigused. - Kes ristiusu vastu oli võtnud, kuulutati isiklikult vabaks. Maaomand jäi esialgu püsima. - Kaubandus ja meresõit jäid linnakodanike pärusmaaks. - Põllumajanduse tööriistad ja -viisid jäid samadeks. Feodaalid midagi uut näitama ja õpetama ei tulnud. - Usuga kaasnesid "ristiusuliste kohustused": 1) kümnis - e kümnes osa talu saagist. Algul tasuti põhiliselt viljas, hiljem nõuti ka karjakümnist ja muidu makse n metsasaaduste ja heina näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks
Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias. 10 000 aastat tagasi hakati toidu saamiseks kodustama loomi ja harima põldu. Sobivad taime- ja loomaliigid leiti pika aja jooksul katseeksitusmeetodil. Hiljem hakati põlluharimisel kasutama loomi ja väetist (loomasõnnikut). Taime ja loomakasvatus võimaldas üle minna paiksele eluviisile. Põlispõllunduse arenenedes ja toidutagavarade tekkides hakkasid maad hõivama jõukad pered, tekkis maaomand ja põllumajanduses kujunes mõisasüsteem. Kõige tüüpilisem: talupojad kasutasid mõisnike maad ja maksid toodangu näol renti, harisid ise maad jne.. Mõisnik müüs osa saadustest turul. Talupoeg otsustas ise, mida toota, kuid tal polnud kapitali, et seda tõhusamalt teha. 2. Indrustriaalajastu põllumajandus Indrustriaalajastul toimusid põllumajanduses suured muutused. Põllumajandusreformide käigus jagati mõisamaa kas täielikult või osaliselt talupoegadele ja tekkisid segatalud.
I etapp. Ekspordiks tootmise tsoonid II etapp. Oma originaalsete toodete ja seadmete tootmine III etapp. Oma originaalse brändi nime loomine ja tootmine IV etapp. Läbimurdvad innovatsioonid (nagu uued tooted, disain, turundus, arendus jne.) Kagu-Aasia näide: Jaapan, Lõuna-Korea Põllumajandusgeograafia 42.Põllumajanduse horisontaalne ja vertikaalne tsonaalsus. 43.Roheline revolutsioon ja rahvusvaheliste ettevõtete sisenemine arengumaade agrobisnisesse. 44.Põllumajanduslik maaomand ja selle muutused arengumaades. Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused. 45.Keskuskohtade teooria. 46.Gentrifikatsioon linnasektorites. Gentrifikatsioon ehk kesklassitumine on reurbaniseerumisega kaasnev nähtus linnade arengus, on endaga kaasta toonud: linnalise elustiili ehk urbanismi (kesklinna ehk kohvikute, ööklubide elustiil). Seega on linnad kujunenud sotsiaalse ja kultuurilise elu keskusteks. Gentrifikatsiooniga
end kellegi sõltuvusse. VASALLITEET: vasallide omavaheline sõltuvussuhete süsteem, mille aluseks oli feodaalne hierarhia. Suurfeodaal sai kuningalt maalt, jagades selle omakorda läänistatud maa väikefeodaalidele, olles neile senjööriks. LÄÄN: ehk feood, mis on kõrgemalt valitsejalt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud valdus. ALLOOD: allood ehk pärisvaldus oli feodaalajal maaomand, mida omanik võiks piiramata käsutada, millel ei olnud feodaalsuhteid. Nt vabadel talupoegadel oli allood. MEIER ehk mõisavalitseja BANALITEET mõisniku ainuõigus leivaajule, veskile, kirikuandamid, kohtuanamid. Aadel kui suletud seisus kujunes 1011 sajandi vahetusel, kui suhted stabiliseerusid ja maavalduste liikumine vähenes. Pärandus läks isalt pojale, mitte võimsalae. Pärimisreeglid said
Enamik indialasi elas keskaegsete ühiskonnasuhete tingimustes ning neil olid ka vastavad arusaamad. Seda üritasid kommunistid ära kasutada, ent tulemusteta. Iseseisva India valitsus eesotsas Nehruga suutis luua föderatiivse riigi, kus igal osariigil oli valitav ja suurte volitustega omavalitsus. Valitsusel õnnestus end vürstidest nö lahti osta: vastutasuks võimust loobumise eest säilitati nende maaomand ning määrati väljamaksed riigieelarvest. Nehru valitsus valis liberaalse arengutee: India majandus arenes turumajanduse, eraomandi ja eraettevõtluse reeglite järgi. LõunaAasia maad Pakistan kujunes tugeva tsentraliseeritud võimuga riigiks, kus võimuohjad haarasid armee ja sõjaväelased, võitlus Ida ja Lääne Pakistani vahel. Esinesid sagedased riigipöörded ning diktatuurid. 1947. a sai iseseisvaks Birma ning 1948. a Tseilon (Sri Lanka), 1949
eestlastel oli aega riigi ülesehitamiseks ja piiride kindlustamiseks. Landeswehri sõda : Eesti toetas ka Läti Vabariiki, lubades formeerida oma alal läti väeosi. Sakslased olid Kuramaale taganenud (enamlaste survel) ning Lätis oli keerukas sõjaline ja poliitiline olukord. Rinnet PA vastu hoidsid baltisakslastest Landeswehr ja Rauddiviis kindral R.von der Goltzi juhtimisel. Lätis taheti luua vasallriik, kus säiliks mõisnike maaomand, kus saksa vabatahtlikud saaksid tasuta maad ja kodakondsuse. Antant püüdis Saksamaad talitseda, kuid neis nähti peamist enamlusevastast jõudu. Aprillis 1919 asendati K.Ulmanise valitsus pastor A.Niedra marionettvalitsusega. Mais alustasid sakslased pealetungi Läti PA vastu, vallutati Riia ja korraldati enamlaste kallal veresaun. Lätti tungisid ka Eesti väed, punased tõmbusid ida poole ning eestlaste ja saksa vägede kokkupõrge muutus möödapääsmatuks.
Soodoma ja Gomorra saatust, mis ei tahtnud oma meelt parandada. Teiselt poolt kuulutas ta end kahetsevaks patuseks. Sajapealise kirikukogu otsused olid segu alalhoidlikkusest ja uuendustest. Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud. Üks otsus kohustas õigeusklikke mehi Õnnistegija eeskujul habet kandma, teine keelas süüa verivorsti. Vaimulike kuritarvitused ja liiderdamine mõisteti hukka. Kiriku maaomand ja maksusoodustused kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi. Kriis ja edaspidised reformid: Märtsis 1553 jäi Ivan haigeks. Tundes oma elu pärast hirmu, üritas ta kindlustada troonipärijana oma alaealist poega Dmitrit. See ettepanek tekitas tõsist vastuseisu, üks rühmitis väitis, et krooni
1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes Laiem mõiste: kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne turism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism. Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. ...
Kindlustatud asulaid teada 5 tk: Asva, Ridala ja Kaali Saaremaal, Iru Tallinna lähedal ja Narva Joaoru Vanimad säilinud põllud Saha Lool , nn Balti põllud 800-400 eKr. Põllukivihunnikud ja peenrad näitavad, et maad hariti küntes. Kasutusel söödiviljelus. Peamiselt oder, ka nisu ja ilmselt ka kaer, esemeleidude järgi otsustades kasvatati ka lina. Saha Loo 40-50 ha põllusüsteem kuulus ilmselt ühele talule Arvatakse, et tekkis maaomand Hakati rajama kiviristkalmeid, mis näita võimusuhete arengut Neoliitikumi hilisemas järgus ja/või pronksiajal tekkisid kultuurmaastikud, mis rauaajal omandasid mõnes piirkonnas juba tänapäevasele põllumajandusmaastikele sarnase ilme Pronksiajast pärinevad esimesed otseselt visuaalselt jälgitavad kultuurmaastike elemendid meie maastikele: põllusüsteemid, kivikalmed ja linnamäed RAUAAEG Viljelusmajandus muutus valdavaks, seetõttu on loetud kultuurmaastike tekke alguseks
Isiklik vabadus talupoeg ei ole isiklikult Edasi tegutsesid ka vaba, vaid kuulub tema adrakohtunikud. poolt haritava maa juurde. Põgenenud talupoegade ülesotsimiseks loodi adrakohtuniku amet. maaomand Pärilik maavaldus Oma maa puudus Oma maa puudus Kümnis 10% Kümnis umbes 25% Maksud mõisnikule ja saagist, kümnis saagist, maksud kirikule, kirikule, ehituskohustus. kirikule, ehituskohustus, 1507.aastal võeti kohustused ehituskohustused, relvakandmisõigus ja talupoegadel ära relva-
Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja rahulolematute suhtes rakendab terrorit. (nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes: kodanikest (vaba, meessoost, põliselanik) ja mittekodanikest (orjad, naised, välismaalased, mõnel pool ka käsitöölised ja rentnikud). Kodaniku õigustest olid nad ilma jäetud, sest: 1) neil puudus maaomand, 2) neil puudus sõjaline väljaõpe või võimalus muretseda sõjavarustust. Polise kodaniku õiguseks ja kohustuseks oli: 1) osaleda poliitikas, 2) osaleda riigikaitses. 2. Sparta elanikkond. Sparta elanikkond jagunes kolmeks: 1) spartiaadid toorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega, nende põhiliseks tegevuseks oli sõdimine.
Probleemid •Projektipõhisus ja kaootilisus (olukord paraneb, toimub alade süsteemne valik) •Soovimatus metsa maha võtta lagesoode taastamisel •Kogukond ei saa aru soode taastamise teemast •Kogemusi vähe •Teadusmahukas, nõuab eeluuringuid ja pärast seiret •Dilemma –kõdusoometsadest soo taastamine –metsis ja metsaelupaik vs soo •Taastumine algab siis, kui taastamistegevused lõppevad, see on väga pikk protsess •Taastamistegevus on mastaapne, peamiseks kriteeriumiks on maaomand ja maaomanikud ning nende luba. Taastamine võimalik peamiselt riigimaal.
tähendas demokraatia eest võitlevate jõudude lüüasaamist ja kurssi diktatuurile. 7 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul intensiivistusid Inglismaal tarastamised (kogukondliku maakasutuse lõpetamised). Oldi rahulolematud heinamaade, karjamaade, metsade jt kõlvikute tarastamisega. Suuri probleeme tõi endaga kaasa rüütliläänide kaotamine parlamendi aktiga 1646. aastal, millega asendati maaomand maa eraomandusega. Talupojad maad ei saanud, vaid muutusid rentnikeks ja põllutöölisteks, keda aeti nende senistest taludest ära. Kuna paljude arvates ei olnud Lilburne'i nõudmised tarastatud kogukonnamaade tagasiandmist, vaeste abifondi loomist jäätmaade arve jms piisav, kujunes 1647. aastal välja vasakpoolnesuund nn tõeliste levellerite liikumine. Nende põhiseisukoht oli et, kõik inimesed sünnivad siia ilma võrdsetena ning neil on maa
külmutusseadmeid, elektrimasinaid jms. Tööstuse osakaal rahvatulus ulatus 1938. a peaaegu kolmandikuni ja ületas põllumajandustoodangu vastava arvu. Tööstustöölisi oli 53000, saavutati veneaegne tase. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Transpordis kasvas mootorsõidukite osa, ehitati uusi raudteid ja maanteid, suurenes kaubalaevastik. RADIKAALNE MAAREFORM Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand (kokku üle poole kogu kasutatavast maast) koos hoonete, loomade jm inventariga. See oli üks põhjalikumaid agraarreforme terves Euroopas ja tähendas baltisaksa aadli poliitilise ja majandusliku võimu pöördumatut lõppu. Võõrandatud maal rajati 56000 uut talu ja 1939. aastal ulatus talundite arv 140000-ni. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja ohvitserid, kõigepealt Vabadusristi kavalerid. Baltisakslased protesteerisid ägedalt, 1926.
1930. aastate II poolel industrialiseerimine hoogustus, seda soodustas ka sõjaeelne kõrgkonjunktuur. Loodi uusi ettevõtteid, ajakohastati tehnoloogiat. Kõige kiiremini arenes Eesti põlevkivikeemiatööstus. Saksa suured tellimused tõid kaasa õli- ja bensiinitootmise järsu suurenemise. Riigi reguleeriv osa majanduses suurenes. Põllumajandusega oli 1934. Aastaks hõivatud 60,2% rahvastikust. Ida-Euroopa radikaalseima maareformiga võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. Võõrandati 56 000 talu ja 1939. Aastaks ulatus talundite arv 140 000-ni. Eesti muutus väiketalude maaks. Eestil oli 1936. Aasta seisuga kaubandussidemeid enam kui 100 riigiga, ülekaalukalt olid esikohal Suurbritannia(eriti väljaveos) ja Saksamaa(sisseveos), 1937. Aastal ületas Saksamaa üldkäibelt Suurbritannia. Kahekümne aastaga oli Eesti saavutanud rahvusvahelistel turgudel kindla koha.
seadmisel arvestama kogu riigi territooriumil ühtsete kriteeriumitega. Kohalike omavalitsuste territooriumil ehitustegevust reguleerivad ehitusmäärused tuleb viia nimetatud põhimõtetega vastavusse. Kuna ehitusmäärustes sisalduv regulatsioon seab piiranguid omandi kasutamisele, mistõttu tuleb selliste määruste kehtestamine allutada seaduses sisalduva täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses olevale volitusnormile 17. Maaomand, sellega seotud kohustuste ja õiguste mõju ehituskorraldusele Maaomand kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu
2 Joonis 1. Maa kui ressurss. PÕLLUMAJANDUSLIK MAA VESI (näiteks JÕED, JÄRVED, MERED) MAAVARAD (näiteks nafta, põlevkivi jne.) MAA METS ATMOSFÄÄR, KLIIMA, ILMASTIK MAAOMAND TOOTMISÜKSUSE RAJAMISEKS Ülesanne 4. Kas ja kuivõrd on eelpool joonisel väljatoodud ressursid vähemal või suuremal määral seotud kaubanduustegevuseg? Kirjeldus, kuidas kaubandustegevus on antud ressursiga seotud Põllumajanduslik maa Maavarad, mets, vesi Kliima, ilmastik Maaomand Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab
sobivaid alasid on juba kasutusele võetud), leiti lahendus arenguriikidele põllumajandustootluse tõusuks sobivate kultuuride (sortide) aretuse teel nimetati "roheliseks revolutsiooniks". Rohelise revolutsiooni eesmärk on suurendada saaki pindalaühiku kohta. · Rahvusvaheliste korporatsioonide (TNC) survel täiustatakse agrotehnoloogiat senisest suurem mehhaniseeritud tootmine arengumaades 29. Põllumajanduslik maaomand ja selle muutused arengumaades. ... Euroopas on põllumajandustootmisel ülemindud suurtele mehhaniseeritud ja automatiseeritud farmidele, kus on mõned palgatud töölised ning kus taluomanik ise viljeleb linnalist elustiili. · Esineb 4 tüüpi majandamist: 1. Kogukondlik majandamine ühiselt kasutatakse ja haritakse maad. Saak jaotatakse võrdselt. Ei ole saagi müümisele orienteeritud 2
Absolutism Prantsusmaal Valgustus Sissejuhatus: Uusaja raames eristatakse varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandi. Varauusaja teist poolt iseloomustab kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning uue loodusteadustele tugineva maailmapildi süvenemine, millele lisas omapoole panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideloogia. Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesi...
9 siseruumide õhk 10 ettevõttele kuuluvad pargid ja parkimisplatsid 11 rohelised tegevused PAN Parks ökomärgisega märgistatakse Euroopa rahvusparke ja seal tegutsevaid turismiettevõtteid. 1 Peab olema piisavalt suur-kus ei oleks majandus tegevust 2 Toimiv looduskaitse süsteem 3 Säästev strateegia 4 Kohalikud ettevõtted kaasatud 11.Loodusturismi ressursid - sotsiaalne kapital: mõiste, autorid. Loodusturismi ressursid 1 Inimkapital 2 Looduskeskkond 3 Maaomand 4 Finants 5 Honed, rajatised 6 Vaatamiväärtused 7 Kultuuripärand 8 Kogukond: n. külaturism 9 Teenused 10 Sotsiaalne kapital Sotsiaalne kapital(mõiste)-moodustub inimeste gruppide ja nendevaheliste võrgustike tulemusel, kui gruppides toimivad normid ja ühiskondlik usaldus hõlbustab gruppidevahelist koostööd ühise kasu saamise eesmärgil. (autorid)-mõiste defineeris esmakordselt Pierre Bourdieu 1972. Hiljem täiendasid seda James Coleman ja teised
on juba kasutusele võetud), leiti lahendus arenguriikidele põllumajandustootluse tõusuks sobivate kultuuride (sortide) aretuse teel nimetati "roheliseks revolutsiooniks". Rohelise revolutsiooni eesmärk on suurendada saaki pindalaühiku kohta. · Rahvusvaheliste korporatsioonide (TNC) survel täiustatakse agrotehnoloogiat senisest suurem mehhaniseeritud tootmine arengumaades 28. Põllumajanduslik maaomand ja selle muutused arengumaades. ... Euroopas on põllumajandustootmisel ülemindud suurtele mehhaniseeritud ja automatiseeritud farmidele, kus on mõned palgatud töölised ning kus taluomanik ise viljeleb linnalist elustiili. · Esineb 4 tüüpi majandamist: 1. Kogukondlik majandamine ühiselt kasutatakse ja haritakse maad. Saak jaotatakse võrdselt. Ei ole saagi müümisele orienteeritud 2
agaav Köögiviljad Tomat , kurk , hernes , Siidiusskasvatus Siid uba Aiandus Marjapõõsad , viljapuud , iluaiandus GEOGRAAFIA 4.detsember .2008 PÕLLUMAJANDUSE ARENGUT JA PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID : Looduslikud tegurid ( geograafiline asend , kliima , mullastik , reljeef ) Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika , maaomand , tööjõud , põllumajandustoodete nõudlus ) tehnika ja tehnoloogia tase ( maa väetamine , maaparandus , mehhaniseerimine , elektrifitseerimine , kemiseerimine , trantspordi areng . 1. Looduslikud tegurid . agroklimaatilised näitajad iseloomustavad kui palju saavad taimed päikesekiirgust ja soojust (mõõdetakse õhu ja mullatemperatuuri ) ning niiskust ja kui pikk on vegetatsiooniperiood .
laastamine, rahvaarvu vähenemine, 330 Constantinus Suur (306-337) rajas uue pealinna Konstantinoopoli, 395 Rooma impeeriumi lõplik lõheneminde Ida- ja Lääne-Roomaks, 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Rooma keisri Romulus Augustuluse · Rooma armee vaata õpikust lk 154 · Rooma õigus vaata õpikust lk 155 · Ühiskond ja eluolu - rikkuse aluseks maaomand, latifundiumid orjatööl põhinev suurvaldus, linnad - majandus-, kultuuri- ja poliitilised keskused, seisused (vt. ka õpikuskeemi lk 156) - ülemkiht - senatiaristokraatia (senaatorid), ratsanikuseisus, lihtrahvas - talupojad, käsitöölised, proletaarid, vabakslastud, orjad, perekond (familia) - patriarhaalne, naistel puudusid poliitilised õigused, kuid siiski teatud
Vasallidest koosnevad väed asendusid palgavägedega. Üha rohkem hakati kasutama jalaväge, kuna arenesid ründerelvad. Kasut võeti amb, pikkvibu, piik, tulirelvad. Uute relvade mõju oli ambivalentne: tugevdati rüütlite relvastust (raudrüü), millega kaasnes rüütlite kohmakus; suurenes palgaliste jalaväelaste osakaal sõjaväes, kes olid varustatud tulirelvade/laskerelvade ja/võ piikidega. Seeläbi kaotas tähtsust rüütliseisus. Maaomand hakkas kuuluma konkreetse isiku kätte ning maa muutus võõrandatavaks ja äritehingute objektiks. Linnades muutus rangemaks tsunftikord, seoses turgude algse kahanemisega. Seeläbi tekkisid manufaktuurid linnast välja. Manufaktuurid arenesid välja külakäsitööst. Manufaktuurid arenesid eeskätt Flandria ja Põhja-Itaalias. Kujunesid välja kaubandussuguvõsad (Medicid). Villatootmise suurenemine Inglismaal tõi kaasa tarastamise e talupoegade maalt äraajamine.
Briti ja Skandinaavia välisinvestoritele. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Kogu maad kattis autobussiliinide tihe võrk. Eestil oli regulaarne laeva-ja lennuühendus paljude Euroopa riikidega. Siinsetes merekuurorites suvitas tuhandeid välismaalasi, peamiselt rootslasi. RADIKAALNE MAAREFORM Tööstuse edusammudele vaatama jäi Eesti põllumajandusmaaks. Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. Võõrandatud maal rajati 56 000 uut talu. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja ohvitserid, kõigepealt Vabadusristi kavalerid. Maareformiga muutus Eesti väiketalude maaks. Maata talurahvast kujunes aegapidi agraarne keskklass. PÕLLUMAJANDUSE ÜLDPILT 1930.AASTAIL Põllumajanduse areng oli stabiilne, külvipind ja loomade arv kasvasid isegi kriisiaastail.
navigatsioonitingimused, meresõidu ohutus geotehnifised tingimused, sh. geotehniline uuring akvatooriumis hüdrograafrlised tingimused, sh. hüdrograafiline mõödistamine sadama ja merekanali veealadel rannaprotsesside iseloom ja nende võimalikud muutused (randade ehituse ja evolutsiooni iseloomustus, rannasetete dünaamika, eriti selle kvantitatiivne külg, rannikukeskkonna ning inimtegevuse omavaheliste suhete prognoos) sadamapiirkondade maaomand loodusvarade paiknemine sadamapiirkondades keskkonnakahjustusi põhjustavate võtmetegurite esialgne määratlemine (sh. avariid) jne. Majanduspoliitilised, kelle omandid jne. Mõõdistamised, eeldused maal ja merel. Sügavused. Milline hüdrodünaamika seal on? Kust neid võetakse? Kuidas on lainetuse tingimused? Kalurid teavad ka sinna lahesoppi tuleb laine või mitte, samas, modelleeritakse.
o parlament ühekojaline o kuningavõim tuli asendada vabariigiga o rõhutas inimeste võrdsust seaduse ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust · majanduses nõudsid monopolide kaotamist · nõudsid kehvikute maksukoorma kergendamist Tõelised levellerid ja digerid · intensiivistunud olid tarastamised kogukondliku maa kasutuse lõpetamine · rüütlilääne kaotamine tõi kaasa suuri probleeme feodaalne maaomand asendati maa eraomandusega · talupojad rentnikud ja põllutöölised · Liburne nõudis kogukonnamaade tagasiandmist · 1647 kujunes vasakpoolne suund nn tõeliste levellerite liikumine o Kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara · Üheks suunaks ka digerite likumine. o Juhiks Gerrard Winstanley
kokkutulekuni 23. aprillil 1919. Maanõukogu protokollid avaldati 1935. aastal ja faksiimilena Torontos 1990. aastal. Vabadussõja ajal 1919. aasta aprillis valitud Eesti Asutav Kogu pani eesti riiklusele vormilise aluse. Võeti vastu deklaratsioon Eesti riiklikust iseseisvusest, milles maailmale selgitati Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi, seadustati riigi valitsemise ajutine kord, kiideti heaks maareformiseadus, millega kaotati baltisaksa mõisnike maaomand. 15. juunil 1920 kinnitati Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu tegutses kui parlament, kõigi viie istungjärgu protokollid koos lisade ja registritega avaldati viies köites aastail 1919-1920. 1990. aastal andis Eesti Muinsuskaitse Selts välja dokumentide kogumiku ,,Asutav Kogu 70". Maanõukogu ja Asutava Kogu tähtsamad dokumendid on avaldatud ka Rahvusarhiivi seerias ,,Ad Fontes" ilmunud kogumikus ,,Eesti Vabariigi sisepoliitika
sakslased Baltisaksa Erakond 4 Saksa-Balti Erakond oli 19181935 Eestis tegutsenud baltisaksa vähemusrahvuse erakond- kultuurautonoomia ja tasu võõrandatud maade eest. Pidasid olukorda Eestis ajutiseks, suured rahvad pidid andma asjale lahenduse. Et tuleb Saksamaaga ühenduses olev Balti provints või Venemaa koosseisus olev moodustis. Eestlastega ajendas neid koostööle vaid ähvardav bolsevismioht. 1919 suur mure Eesti vasakjõudude mõisnikevastasus, üleskutsed võtta tasuta ära maaomand. Seetõttu mindigi osalema Eesti poliitilisse ellu.1/3 mõisamaadest oldi nõus loobuma, sellest, mis polnud pikemat aega kasutuses olnud. Et võtku riigimaast talude jaoks, ka linnadelt ja kirikult.Süvendasid koostööd parempoolsetega, kes vähemalt pakkusid maa eest tasu.Suure südamesoojusega suhtuti landesveeri ja Loodearmeesse. Landesveeri kaotus osutus suureks löögiks, paljud läksid Eestist ära 1919.a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt
sakslased Baltisaksa Erakond 4 Saksa-Balti Erakond oli 1918–1935 Eestis tegutsenud baltisaksa vähemusrahvuse erakond- kultuurautonoomia ja tasu võõrandatud maade eest. Pidasid olukorda Eestis ajutiseks, suured rahvad pidid andma asjale lahenduse. Et tuleb Saksamaaga ühenduses olev Balti provints või Venemaa koosseisus olev moodustis. Eestlastega ajendas neid koostööle vaid ähvardav bolševismioht. 1919 suur mure Eesti vasakjõudude mõisnikevastasus, üleskutsed võtta tasuta ära maaomand. Seetõttu mindigi osalema Eesti poliitilisse ellu.1/3 mõisamaadest oldi nõus loobuma, sellest, mis polnud pikemat aega kasutuses olnud. Et võtku riigimaast talude jaoks, ka linnadelt ja kirikult.Süvendasid koostööd parempoolsetega, kes vähemalt pakkusid maa eest tasu.Suure südamesoojusega suhtuti landesveeri ja Loodearmeesse. Landesveeri kaotus osutus suureks löögiks, paljud läksid Eestist ära 1919.a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt
Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a....
Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. Joonis 1. Maa kui ressurss. PÕLLUMAJANDUSLIK MAA VESI (näiteks JÕED, JÄRVED, MERED) MAAVARAD (näiteks nafta, põlevkivi jne.) MAA METS ATMOSFÄÄR, KLIIMA, ILMASTIK MAAOMAND TOOTMISÜKSUSE RAJAMISEKS Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus.
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus.
Linnade kiire kasvuaeg 14-15 sajand Rahvastik: • Käsitöölised: o Kõrgem – sepad, rätsep, kääsler, lihunik, kullasepp (kõrgeim), kellasepp, pottsepp, ehitaja o Madal – kandjad, voorimehed, pesunaised, köiekeerajad • Kaupmehed – tung Nouvgorogi turule • Vaimulikud – sotsiaalne teostus Vallutusjärgne olukord Eestis: 1. Ristitutel isikuvabadus 2. Säilis maaomand 3. Künnis viljas 5-10%, lisaks 1% kirikule 4. Trahvid 5. Kohtuõiguse piiramisest (1/3 mõissnikule, 2/3 kannatanule rahas) 6. Väliskaubandus läheb linnadele 7. Piiratakse pärimisõigust 8. Ehituskohustused 9. Teotöö 1-2 päeva aastas Jüriöö järgne: • Saksa ordu tugevneb, Taani müüb Eesti Saksa ordule • Suhted talupoegadega lepingulised • Künnis tõusis 10%->20%->25%
läänid päritavateks ning vasalli õigused lääni üle kasvasid. Ajapikku võisid ka naised pärida- 13. sajandil kujunes välja lääniõigus. Teatud juhtudel läänistati ka muid tulusid. Hiliskeskajal sai lääne ka võõrandada 1) pantimise teel, 2) müümise teel- ostja maksis müüjale, müüja palus senjööri, et ta lääni tagasi võtaks ja läänistaks ostjale. Sellepeale kasseeris senjöör lõivusid. 3) lääni jagamise teel. Allood- vabalt pärandatav ja võõrandatav maaomand, erines tingvaldusest (benefiitsist), läänist ja talupoja maavaldusest.( L- Prantsusmaal ja Skandinaavias) Teatud tingimustel sai läänist allood ja vastupidi- kui aristokraadile kingiti allood, saadi tagasi lään. Aristokraatia ja väikeaadel: Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale. Keskajal olid aristokraadid jõukamatesse perekondadesse kuuluvad mehed
Jumalale, kes valmistab meile kõike rikkalikult maitsmiseks" (1Tm 6:17). mõistuse seatud piiridesse ehk piirdus sellega, mida ta jõudis ära kasutada, siis selliselt kehtestatud omand andis vähe põhjust tüliks või riiuks. 32. Kuid tänapäeval ei puuduta peamine omandiküsimus enam mitte maa vilju ega maa peal elavaid loomi, vaid maad ennast; maad, mis kõike muud endas sisaldab ja endaga kaasas kannab. Peaks olema ilmne, et ka maaomand soetatakse samamoodi nagu eespool näidatud. Nii palju maad, kui inimene suudab künda, külvata, paremaks muuta ja koristada, ning selle maa vilju ära kasutada, nii suur on tema omand. Oma tööga ta justkui eraldab selle maa ühisest kasutusest. Tal on siiski teatud õigus väita, et kuna kõigil teistel on olnud sellele maale võrdne õigus, ei või ta maad omandada või taraga piirata ilma kõigi ühismaa kasutajate või kogu inimkonna nõusolekuta.
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
Oli juba germaanlaste sõjasalkades traditsiooniks, et salga liikmed said ,,hädatarviliku heldemeelsusega kaubitsemise" ühe osana oma isanda teenistuse eest kingitusi, või kui hästi läks, siis maad. * Kaaskondlaste ja laudkonnarüütlite eesmärgiks oli saada annetusena maavaldus või feood, ( maa oli eriline ja kõige haruldasem tasu, seda oli alati napilt ja see oli kõige kõrgemas hinnas) ning kõige enam avaldasid isandale läänistamiseks survet need mehed, kes mõistsid, et maaomand on nende abiellumise ja perekonna soetamise hädatarvilik eeltingimus._ * üks sügavaid sisemised põhjuseid, mis läänisüsteemi rakendati. Laudkonnarüütlid ja kaaskondlased jäid vanaks ning eelistasid pigem kujutleda end vanaduspäevil naise ja poegade seltsis omaenda mõisas kui kellegi teise laua taha mõdu juues ja raasukesi näpates. * Rüsin vasallide ja uute läänide pärast, mis on 11. sajandil nii ilmne, võib seega olla
,,Me tahame olla kõik, ainult mitte soomlased. Me tahame osata kõiki maailma keeli, ainult mitte enda oma" ,,Rootslased me pole, venelasteks ei taha saada, olgem siis soomlased"- arvatavasti tema kuulsaim tsitaat, mida on hiljem lõputult korratud. J. J. Tengström- filosoof ja majandusteadlune. Kirjutas torpparitest. Torppari- õigusteta maakasutaja. Kõik oli peremehe oma ja töötati mõisa või peremehe jaoks. Pärisorjust ei olnud, aga oli maaomand. Torpparitel siiski ei olnud mingeid õigusi ja teda võis iga hetk minema ajata, kui ta enam tööd ei suutnud teha. Samas neile anti igasuguseid maatükke, mille nad üles harisid. R. von Becker- ajaloolane ja rahvaluule koguja 1818 külastas Turu ülikooli Erasmus Rask ja rääkis soome keeles. Pidas esimest korda ülikooli aulas soome keelse kõne ja innustas soome keele kasutamist. Peale seda kirjutas Renvall soome sõnaraamatu.
Erinevalt Eestist polnud Saksa väed sealt lõplikult lahkunud, vaid ainult taganenud enamlaste survel Kuramaale. Läti Vabariigi relvajõud olid napid, rinnet Punaarmee vastu hoidsid baltisakslastest LandesWher ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis kindral R. von der Goltzi juhtimisel. Esimesest kaotusjärgsest ehmatusest toubunud Saksamaa klammerdus idas oma vallutuste riismete külge, suurearvulise baltisaksa vähemusega Lätis sooviti luua endile vastallriiki, kus säilinuks mõisnike maaomand, kus saksa vabatahtlikud saaksid tasuta maad ja kodakondsuse jne. Antanti riigid püüdsid sakslasi talitseda, kuid nägid neis samas peamist enamlusevastast jõudu Baltikumis. Et peaminister K. Ulmanise rahvuslik valitsus polnud sakslaste meelest küllalt järelandlik, asendati see 1919. aasta aprillis vägivaldselt pastor A. Nniedra marionettvalitsusega. Mais alustasid sakslased pealetungi Läti Punaarmee vastu,
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine,
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eellugu 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Me...
kasutamiseks. Mõisate metsad jagamisele ei kuulunud, need läksid riigi omandiks, samuti maavarad. Maareoformi teostamine. Maaseaduse alusel võõrandatai ja arvati riigi maafondi 96,6% suurmaaomandist. Seega moodustas kogu maafond 54,2% Eesti territooriumist. Põhilise osa võõrandatud maast moodustasid aadlimüisad 82,5%, endised riigimõisad moodustasid 10,2%, põllupankadele kuulus 2,9%, kirikute mõisad moodustasid 2,3% ja seisuslike asutuste maaomand oli 2,1%. Võõrandati kõik kroonu-, kiriku- ja pankade mõisad. Võõrandamata jäid kõik linnamõisad, eramõisad ja seisuslike asutuste maad. Võõrandatud maast kuulus jagamisele vaid väikene osa 28,3%, kuna metsad anti üle riigile, talupoega poolt renditud mõisamaa jäi aga edasi talupoegade kasutusse. Maareformi läbiviimise aluseks olev maaseadus 10.okt 1919 ja maareformi teostamise määrus 28.jaan 1920.a ei lahendanud paljusid maaga seotud küsimusi, seepärast neid
Tavaõigus ja vürstide antud seadused (Jaroslav võitleb Svjatopolkiga, saab Kiievi vürstiks, annab seaduse) a. Piiras veritasu kohustust b. Kriminaalkaristused (vanemas kihistuses pole sotsiaalset vahet, hilisemas on) c. Feodaalsuhted (maksukogumine jms) d. Kaubandus e. Protsess: tunnistajad, ordaalid 121 paragrahvi Vladimir Monomahh (1053-1125) a. Omandisuhted (vürsti maaomand, pärimine jms) b. Talupoegade sõltuvussuhted Arheograafiline komisjon a. Kogus ja andis välja Vene riigi ajaloo allikaid, sh õigusajaloolisi Sakslaste tehtud algus unustati Riigiõiguslik koolkond: Sergei Solovjov a. “kui ma Karamzinilt kogusin vaid fakte, siis Ewers sundis mõtlema Vene ajaloo üle” 1497. a sudebnik a. Reguleeris riigiorganite kompetentsi ja suhteid b. Kohtuprotsessi c
Tegelikkus oli erinev. Argitegevuses tõekspidamine, et abielu on majanduslik lepe kahe perekonna vahel. Olemas olid patukahetsusraamatud. Harilikku liiderdamist karistati üsna pehmelt. Tegelikkuses oli liiderlus väga levinud. Feodalismi analüüs näitab, et tegemist oli vastastikusele kohustusele rajatud süsteemiga. Ka kõige madalamal seisvale inimesele oli vajalik kindlustada teatud turvalisus. Talupoegade seisund erines riigiti ja ka ühe maa piirides. Talupoegade täielik maaomand eksisteeris suuremal või vähemal määral kõikjal. Samas oli küll ka rõhumist. Religioonil inimeste jaoks üsna tähtis osa, kuid ei tähendanud absoluutset kuuletumist kirikule. Vaimulikkonda süüdistati vüimuhaiguses ja ahnuses. Lutheri ja Calvini tõeliselt originaalseks saavutuseks oli kristluse püsiv lõhestamine. Feodalismi on seostatud ekspluateerimise ja rõhumisega, kuid 10.-14 saj toimis süsteem ilma suuremate häireteta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
