Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"maamarssal" - 75 õppematerjali

maamarssal - rüütelkonna pealik Liivimaal meeskohtud ja maakohtud- talupoegade ja mitteaadlike süüasjad Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus- rasked kuriteod, aadlike kohtuasjad adrakohtunikud ja sillakohtunikud- politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, jne
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu

· Ülesanded: 1. kaitsta kohalike aadlike õigusi; 2. osaleda kohalike seaduste koostamisel; 3. valida kohtunikke, politseiametnikke Maapäev ­ rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta järel). · Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s.o eluaegne ametikoht. · Eestimaa ja Saaremaa rüütelkonnajuhiks ­ pealik; Liivimaal ­ maamarssal . 4) Reduktsioon ­ millal, miks, kelle poolt, tulemused (vakuraamatud) Reduktsioon ­ mõisate eravaldusest riigistamine. · Millal? 1680. a, kuningas Karl XI ajal. · Miks? Sest riigi sissetulekud vähenesid. · Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal; mõisnikest said rentnikud. · Liivimaal kujunes aadli vastasseis, juhiks J. R. von Patkul. · Tulemused: 1...

Eesti ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Eesti ajalugu: eksami teemad 2012–2013

Mecklenburgi hertsog Adolf-Friedrich. 22. IX 1918 Wilhelm II tunnistab Baltikumi iseseisvaks 3. XI 1918 Maanõukogu istung Riias (riigikorralduse aluste määratlemine) Riigipea hertsog, kahekojaline parlament. 10-liikmeline regentnõukogu: 5 sakslast, 3 lätlast, 2 eestlast, eesotsas maamarssal ja Audru mõisnik parun Pilar von Pilchau. Eestlaste vastutegevus Saksa okupatsioonile 6. III 1918 Ajutise Valitsuse salajane korraldus passiivseks vastupanuks: · Ajutise Valitsuse ja Maapäeva võimu tunnustamine · ametikohtadele määramisest keeldumine · iseseisvuse ideele propaganda Muu vastutegevus: · põrandaaluse Kaitseliidu loomine (Pitka, Põdder) · noorsoo salaorganisatsioonid 1. III 1918 Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Vabariigile...

Eesti ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajaloo KT Rootsi aeg

Ülesanded: a)Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b)Nimetama ametisse riigiametnikke c)koguma makse d)Raha laekumise jälgmine 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded a)Eestimaa rüütelkond b)Liivimaa rüütelkond c)Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1)Maavaldajate aadlike koondamine 2)Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi riigivõimu eest 3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike 1630ndal hakati maad uuesti kasutusele võtma 17.saj hakkas Eestimaale tulema teisi rahvad , suureem osa inimesi elas Saaremaal. 1695 oli rahvaarv üle 350 000. Rootsiajal tabasid Eestit näljahädad , Suur nälg oli Eestis 1695-1697 , mil suri palju inimesi...

ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
5
odt

HELME VAREMED!

Ehkki piiskopi maaväed said lüüa ei õnnestunud venelastel Helme ordulossi vallutada. Neljandat puhku, 2. augustil 1560 toimus lahing Oomuli mõisa juures. Seda taplust nimetatakse ka Liivi sõja Härgmäe lahinguks. 12000 mehelist Vene väesalka juhtis vürst Barbatin,ordu vägesid maamarssal Philip Schall van Bell. Saanud oma luurajatelt valeteate,et vastas on mõnesajameheline salk otsustas maamarssal puhkavaid venelasi 500 ratsaväelasega rünnata. Esimesest ehmatusest toibunud, piirasid venelased nad sisse. Orduväed purustati täielikult, vangi võeti väesalga juht, mitu komtuuri ja fookti. Varsti pärast seda langes ka Viljandi. Oomuli lahing kiirendas Vana -Liivimaa lagunemist ning Vene vägede poolt hävitamata alad läksid Poola, Rootsi ja Taani valdusse. 1702. aasta, 18.juulil kohtusid Hummuli mõisa ligidal rootslaste ja venelaste vaenuväed. Rootslased jäid alla...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vene aeg

Kuulus 3 rüütelkonnale, lahendasid Rüütelkonnad --------------- kõiki kohalikke küsimusi Aadlimatriklid-erilised Rüütelkonnad säilusid, nende Võim esindusorgan maapäev nimekirjad, mis andsid sinna omavalitsust piirati, nt. kõik kohapeal 12 maanõunikku, rüütelkonna pealik kantud põlisaadlikele mõisnikud said võrdsed õigused, e. maamarssal eesõigusi maanõunike kolleegiumid saadeti LM maanõunik Rosen laiali Haldusjaotus EM ja LM kubermangud, EM ja LM kubermangud, EM ja LM kubermangud, 5+5 4+3 maakonda, 10 linna 4+3 maakonda, 10 linna maakonda, uued linnad Paldiski ja...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

saj peaaegu piiramatud karjäärivõimalused. Baltisakslased jäid ROMANOVITE dünastiale ustavaks 20.sajandini - Adam Johann von Krusenstern (ümbermaailmareis), Fabian Gottleib von Bellingshausen (Antarktika), Karl Ernst von Baer(embrüoloogia), August von Kotzebue (kirjanik) - Maapäev (kõrgeim otsustusõigusega instants). Juht: Liivimaal maamarssal , Eestimaal peamees. Võimuperiood kestis kolm aastat. Tähtsaim ülesanne: esindada rüütelkonna huve. Täidesaatev organ oli maanõunike kollegium, mis koosnes 12 maanõunikust, eluaegsed. - Kaasaegne kroonik nimetas Liivimaad ,,aadli taevariigiks, vaimulike paradiisiks, välismaalaste kullakaevanduseks ja talupoegade põrguks". - Liivimaa maanõunik Otto von Rosen väitis, et mõisnikele ie kuulu ainult talupojad, vaid ka kogu nende vara....

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kordamine: Eesti Rootsi ajal

Rüütelkonnad. Kõrvuti Rootsi võimu poolt ametisse nimetatud riigiametnikega teostasid võimu ka Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad ­ koondas aadlikke, kaitses nende huve ning lahendas kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt ei kuninga ega kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonna kõrgeim organ oli maapäev, mis kogunes kolme aasta tagant. Maapäevade vaheajal tegutsesid maanõunikud ja Eestimaal rüütelkonna pealik, Liivimaal maamarssal . 4. Rootsiaegne kohtusüsteem. Rootsi ajal loodi kohtusüsteem, mis jäi püsima kuni 19. sajandini. Eesti- ja Saaremaal tegutsesid maakonna tasandil meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil kas Eestimaa Ülemaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini. Tema sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks....

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rootsi aeg Eestis

Rootsi aeg Eestis 1629-1710(1721) Halduskorraldus Eestimaa kubermang Läänemaa Harjumaa Järvamaa Virumaa Liivima kubermang Lõuna-Eesti Saaremaa Kõrgeim valitsusametnik ­ kindralkuberner Allus kuningaöe, elasid Tallinnas ja Riias Ülesanded Kamandas sõjaväge Nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike Jälgis raha laekumist ja kulutamist Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagas avaliku korra Rüütelkonnad Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Ülesanded Koondada maavaldajast aadlikke Kaitsta adlike õigusi riigivõimu eest Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal ) tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega Kohtuvõim Maakonna tas...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

sajandi alguses arheoloogiline kultuur ­ ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 ­ 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr ­ kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 ­ 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
8
odt

AJALOO KT: KORDAMINE ROOTSI AEG

1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal Eestimaa kubermang(Hiiumaa, Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti maakonnad; Pärnu- ja Tartumaa; Põhja-Läti; Saaremaa, säilitas teatud eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)) 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli monarhi määratud ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis) Ülesanded: a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1) Maavaldajate aadlike koondamine 2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest 3) Kohalike küsimuste lahendamine 4) K...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Rootsi aeg Eestis

3. Mis on rüütelkond ning kuidas olid rüütelkonnad üles ehitatud Eesti- ja Liivimaal 17. sajandil?-Rüütelkond on kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eesti alal tegutsesid Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütlekonnad, mille ül oli kaitsta rüütlekonna liikmete õigusi Rootsi riigivõimu ees, lahendada kohalike küsimusi. Rüütlekondade eesotsas olid maamarssal Liivimaal ja rüütelkonna pealik Eestimaal 4. Milline roll oli Eesti ala valitsemisel oli kindralkuberneril, milline rüütelkondadel? Kumb- võimuinstants oli sinu arvates kohalikus valitsemises olulisem? Põhjenda.- Kindralkuberner oli kõrgem sõjaväe juht kubermangus ning kogus ja kontrollis maksude laekumist. Rüütelkondade ül oli kaitsa rüütelkonna liikmete õigusi Rootsi riigivõimu eest ning lahendada kohalikke küsimusi. Ma arvan, et rüütelkonnad...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajaloo spikker GUSTAV II ADOLF ja Rootsi

JOHAN juba enne Rootsi aega (võeti tagasi5/6). NÄLG riik lasi jagada inimestele kolleegium. See oli ühtlasi ka kõrgeimaks kohtuks. Toimusid maapäevad, SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja 12000 tündrit vilja. Inimesed ise püüdsid toituda puukoorest, õlgedest ja kus valiti välja rüütelkonna peamees (Eestimaal) või maamarssal Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise ka korjustest. (Liivimaal). Mõlemasse kubermangu määrati Stockholmist keskvõimu peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. esindav kuberner või kindralkubener, kes osales ka maapäeva töös....

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mis on ristisõda?

Mis on ristisöda? – Ristisõdadeks nimetatakse eelkõige lääne kristlaste söjakäike Lähis-Itta kristlaste püha linna Jeruusalemma vabastamiseks või kaitseks. 2. Ristisõja peamised tunnused 1) paavsti õnnistus osavõtjatele 2)rüütlid kandsid risti 3. Püha maa-piirkond Lähis-Idas,kus elas ja tegutses Jeesus Kristus,tänapäeva Iisrael ja Palestiina 4. Ristisöda- lääne kristlaskonna sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu 5. Millal oli esimene ristisõda? – 1096-1099 6. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud?-1)Vajadus püsiva sõjaväe järgi 2)Oli vaha kaitsta palverändureid 3)Rüütlite kuulekaks muutmine 7. Mis olid kolm suurimat rüütliordut? – 1)Templiordu 2)Johhanniitide ordu 3)Saksa ordu 8. Miks said rüütlitest suurmaavaldajad? –Sest rüütliordud said rüütlite seas popullaarseks. Maad vöeti ära kohalikelt talupoegadelt. 9. Vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond 10.Trakt...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti keskaeg

sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...

Eesti ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Valitsemine Eesti ja Liivimaal ning aadli baltisakslaste olukord 17. ja 18.sajand

Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad, kuhu koondusid Liivimaa aadliseisusest maavaldajaid, mille ülesandeks oli kaitsta rüütelkonna liikmete õiguseid Rootsi riigivõimu ees ja lahendada kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema määratud kindralkuberneri huvisfääri. Selleks olid maapäevad, need olid rüütelkonna liikmete kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga 3 aasta tagant ning kus arutati tähtsamaid kohalikke küsimusi. Rüütelkondade eesotsas olid maamarssal Liivimaal ja rüütelkonna pealik Eestimaa rüütelkonnas, kes tegelesid igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. Kohalikul baltisaksa aadlil säilisid esialgu endised õigused. Aadel koondus Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonda. 1695.-1697. aastal tabas Eestit kõigi aegade suurim näljahäda, mille tagajärjel suri kolmandik Eesti rahvastikust. Rootsi aeg Eestis lõppes...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Keskaja mõisted

Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal - Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmi...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

 Kohalike aadlite privileegid säilitati  Kõrgeim võim rüütelkonnal, mille täieõiguslikud liikmed said olla vaid maaomanikud  Rüütelkondi oli 4 – Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa  Osalesid kohalike seaduste koostamises, kubermangu valitsemises  Valisid endi seast kohalikud kohtunikud, politseinikud, allutasid endale kiriku  Tegevust juhtis maapäev, maanõunike kolleegium, maamarssal  Linnadel säilis omavalitsus – mida suurem linn, seda suuremad õigused (suur linn: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu) → tagas piirkonna kiire arengu  Eesti-Vene kaubanduses säilisid tollipiirid  Säilis luterlus, rootsiaegsed seadused  Kuni 1797 aastani puudus nekrutikohustus  Asjaajamiskeel saksa keel  Aadlimatriklite koostamine...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Eesti Rootsi ajal

(Reeglina oli neid 12 ja uusi valiti enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast.) Nende ülesandeks oli Maapäevade vaheaegadel tegeleda kõige tähtsamate küsimustega. Teised isikud, kes tegelesid Maapäevade vaheaegadel igapäevasemate asjadega, olid rüütelkonnapealik Eestimaal ja maamarssal Liivimaal. 4. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välismigratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemisest. Aastad Rahvaarv Languse põhjused 1550-1620 250 000 ­ 300 000 Sõjategevus: Liivi sõda ning sõda kolme kuninga vahel 120 000 ­ 140 000 Näljahäda 160-1603...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Eesti ajaloo kontrolltöö

Eestis oli neid 3 ­ Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa Kaitsesid kohalike aadlike õigusi Osalesid kohalike seaduste koostamisel Valisid kohtuniku, politseiametnikud Maapäev oli rüütelkonna esingusorgan, mis toimusid üldiselt 3 aasta tagant. Maapäevade vahel tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku- eluaegne ametikoht. Saaremaa ja Eestimaa rüütelkonna juhuks oli pealik, Liivimaa rüütelkonna juhiks maamarssal . 4) Reduktsioon ­ millal, miks, kelle poolt, tulemused (vakuraamatud): Reduktsioon ­ mõisate eravaldusest riigistamine. Põhjus ­ riigi sissetulekute vähenemine. 1680 a suur reduktsioon Eestis kuningas Karl XI ajal Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud. Liivimaal kujunes opositsioon ehk vastuseis, juhiks J.R. von Patkul ­ mitte loobuda oma mõisatest. Tulemused:...

Ajalugu
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun