piirkondi mandril.Seejuures puhkes Magnusel konflikt orduga, mis katkestati vaherahuga järgmise kevadeni. Taani kuningas kutsus venna endajuurde aru andma. Liivi ordu sõjaline häving. Vene väed alustasid 1560. aastal uut pealetungi. 2. augustil toimus Liivi ordu viimane välilahing Härgmäe (Ergeme ) lähedal Hoomuli mõisa juures. Et takistada venelaste liikumist Läti alalt Viljandi peale, ründas ordu maamarssal 500 ratsanikuga 12 OOO-mehelist vaenlast. Orduvägi piirati sisse ja hävitati täielikult. Nüüd seisnes kohalik vastupanu veel üksnes linnuste kaitsmises. Neis moodustasid aga põhijõu palgasõdurid, kelle moraal tihti saamata jäänud palkade ja lootusetuse tõttu järjest langes. Ka võimsa ViJjandi linnuse andsid nad pärast mõnepäevast pommitamist lihtsalt vaenlasele üle. Vangi langenud endine ordumeister Fürstenberg viidi Venemaale, kus ta suri. Orduvägede
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahv...
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liik...
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
Rüütelkond oli kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eestis oli neid 3 Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa Kaitsesid kohalike aadlike õigusi Osalesid kohalike seaduste koostamisel Valisid kohtuniku, politseiametnikud Maapäev oli rüütelkonna esingusorgan, mis toimusid üldiselt 3 aasta tagant. Maapäevade vahel tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku- eluaegne ametikoht. Saaremaa ja Eestimaa rüütelkonna juhuks oli pealik, Liivimaa rüütelkonna juhiks maamarssal. 4) Reduktsioon millal, miks, kelle poolt, tulemused (vakuraamatud): Reduktsioon mõisate eravaldusest riigistamine. Põhjus riigi sissetulekute vähenemine. 1680 a suur reduktsioon Eestis kuningas Karl XI ajal Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud. Liivimaal kujunes opositsioon ehk vastuseis, juhiks J.R. von Patkul mitte loobuda oma mõisatest. Tulemused:
· Saksa vasakparteid · liberaalsed baltisakslased · Saksamaa vürstiriigid · Saksa sõjavägi (maa taotlemine kolonistidele) Bresti täienduslepingu järel tekib Balti Hertsogiriigi kava. Mecklenburgi hertsog Adolf-Friedrich. 22. IX 1918 Wilhelm II tunnistab Baltikumi iseseisvaks 3. XI 1918 Maanõukogu istung Riias (riigikorralduse aluste määratlemine) Riigipea hertsog, kahekojaline parlament. 10-liikmeline regentnõukogu: 5 sakslast, 3 lätlast, 2 eestlast, eesotsas maamarssal ja Audru mõisnik parun Pilar von Pilchau. Eestlaste vastutegevus Saksa okupatsioonile 6. III 1918 Ajutise Valitsuse salajane korraldus passiivseks vastupanuks: · Ajutise Valitsuse ja Maapäeva võimu tunnustamine · ametikohtadele määramisest keeldumine · iseseisvuse ideele propaganda Muu vastutegevus: · põrandaaluse Kaitseliidu loomine (Pitka, Põdder) · noorsoo salaorganisatsioonid 1. III 1918 Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Vabariigile
aastani. · Ülesanded: 1. kaitsta kohalike aadlike õigusi; 2. osaleda kohalike seaduste koostamisel; 3. valida kohtunikke, politseiametnikke Maapäev rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta järel). · Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s.o eluaegne ametikoht. · Eestimaa ja Saaremaa rüütelkonnajuhiks pealik; Liivimaal maamarssal. 4) Reduktsioon millal, miks, kelle poolt, tulemused (vakuraamatud) Reduktsioon mõisate eravaldusest riigistamine. · Millal? 1680. a, kuningas Karl XI ajal. · Miks? Sest riigi sissetulekud vähenesid. · Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal; mõisnikest said rentnikud. · Liivimaal kujunes aadli vastasseis, juhiks J. R. von Patkul. · Tulemused: 1
Kohalike aadlite privileegid säilitati Kõrgeim võim rüütelkonnal, mille täieõiguslikud liikmed said olla vaid maaomanikud Rüütelkondi oli 4 – Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa Osalesid kohalike seaduste koostamises, kubermangu valitsemises Valisid endi seast kohalikud kohtunikud, politseinikud, allutasid endale kiriku Tegevust juhtis maapäev, maanõunike kolleegium, maamarssal Linnadel säilis omavalitsus – mida suurem linn, seda suuremad õigused (suur linn: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu) → tagas piirkonna kiire arengu Eesti-Vene kaubanduses säilisid tollipiirid Säilis luterlus, rootsiaegsed seadused Kuni 1797 aastani puudus nekrutikohustus Asjaajamiskeel saksa keel Aadlimatriklite koostamine
avaliku korra eest. Kindralkuberneride kõrval teostasid võimu ka rüütelkonnad, mida oli 3: Liivimaal, Eestimaal ja Saaremaal. Nende ülesanneteks olid: kaitsta aadlikke ja lahendada kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid iga kolme aasta tagant maapäevadel. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju kaksteist maanõunikku, Saaremaal kuus. Maanõunikud tegelesid kõige tähtsamate küsimuste lahendamistega, igapäevastega tegeles rüütelkonna pealik maamarssal. Kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni. Kubermangu tasandil tegutses Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohus, Liivimaal Liivimaa Õuekohus. Maakonna tasandil Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Linnades võis eristada ühiselt ka linnakohtunikke. Kuna Eestimaa ja Tallinn olid läinud Rootsi võimu alla vabal tahtel säilitati
aastal uue pealinna Sankt-Peterburgi - Venemaa impeeriumi laienemine ja kiire areng tagasi baltisakslastele 18-19.saj peaaegu piiramatud karjäärivõimalused. Baltisakslased jäid ROMANOVITE dünastiale ustavaks 20.sajandini - Adam Johann von Krusenstern (ümbermaailmareis), Fabian Gottleib von Bellingshausen (Antarktika), Karl Ernst von Baer(embrüoloogia), August von Kotzebue (kirjanik) - Maapäev (kõrgeim otsustusõigusega instants). Juht: Liivimaal maamarssal, Eestimaal peamees. Võimuperiood kestis kolm aastat. Tähtsaim ülesanne: esindada rüütelkonna huve. Täidesaatev organ oli maanõunike kollegium, mis koosnes 12 maanõunikust, eluaegsed. - Kaasaegne kroonik nimetas Liivimaad ,,aadli taevariigiks, vaimulike paradiisiks, välismaalaste kullakaevanduseks ja talupoegade põrguks". - Liivimaa maanõunik Otto von Rosen väitis, et mõisnikele ie kuulu ainult talupojad, vaid ka kogu nende vara.
Taani, Poola jne teenistustes, nt - Taani õukonna teenistuja, Saaremaa asehaldur ja Saaremaa läänistuse valdaja · Cesise vojevood, talle läänistati Karksi, Tarvastu ja Ruhja staarostkonnad Omavalitsuskorraldus · I Poolas eksisteeris aadliparlament seim (üleriiklik esinduskogu) · II Liivimaa aadliomavalitsuse piirkondlik esinduskogu: üldine maapäev - kogunes Cesises (Võnnus/Wendenis) ja juhtis maamarssal - iga presidentkonna(staarostkonna aadel kogunes kuninga käsul ja nende valitud esindajad moodustasid Liivimaa üldise maapäeva - maapäeval oli esindatud ka 4 linna: Riia, Tartu, Pärnu ja Cesis - maapäev jagunes rahvuste kaupa Poola, Leedu ja Liivimaa (saksa) kuuriasse: iga kuuria saatis 2 esindajat üleriiklikku seimi Sotsiaalne jaotus Poola Liivimaal · 1. Võimukandjad enamuses katoliiklastest poolakad ja leedulased · 2
keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju alaliselt tegutseva organina maanõunike kolleegiumi 12 (Saaremaal 6) maanõunikku (Landrat), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega tegelesid Eestimaa rüütelkonna peamees ja Liivimaa rüütelkonna maamarssal. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. Baltisakslased ja Rootsi aadelkond Pärast seda, kui Poola vallutas 1561. aastal Liivimaa, asutati seniste ordu maavalduste asemel riigimõisad, mis anti valitsemiseks Poola kuninga poolt valitud Poola ja Leedu päritolu aadlikele, Liivimaa vallutamise järel aga Rootsi-Poola sõja tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused (staarostimõisad) Rootsi kõrgaadlile.
peapiiskopi ja tema toetajate vastu oli edukas. Kui suri peapiiskop siis Saksa ordu lasi 1481. aastal endale läänistada peapiiskopkonna ja Riia linna. Siiski ei õnnestunud Liivimaa ordul peapiiskopiks suruda oma kandidaati. Linn polnud rahul ordu ülemvõimuga ja tunnistas uut peapiiskoppi oma ainuisandana. Ordu asus linna blokeerima, kuid riialased asusid rüüstama ordu valdusi Riia linnas. Riia linn saavutas võidu üle ordu, kuid ordu ei andnud alla. 1489. aastal võimule tuli maamarssal W. Plettenberg, kelle juhtimisel purustati Riia väed ja sunniti Riia linna ordu ülemvõimu tunnistama. Venemaa teguri tähtsuse tõus Liivimaa välispoliitikas sajandi teisel poolel- Liivimaa-Vene suhted olid rahulikud, kuigi Leedu suurvürst Vytautas püüdis korduvalt õhutada Novgorodi ja Pihkvat sõtta Liivimaa vastu. Vastupidiselt (1418 ja 1420) sõlmis Pihkva, Novgorod ja ordu rahu, milles nähti vastastikuste tülide lahendamist ja kaupmeeste vaba liikumist
tagant. Ta valis Eestimaa politseinikke ja kohtunikke, oli kohaliku autonoomsuse keskpunktiks. Maapäev valis 12 nõunikku, kes moodustasid maanõukogu kohtunikud ja administratiivsed funktsioonid (maksustamine, naturaalkohustused). Maapäeva istungite vahel tuli kokku rüütelkonnakomitee, tema tehtud otsused pidi kinnitama maapäev. Liivimaa maapäev alates 1650 erinevalt Eestist ei omanud maanõukogu kohtulikku funktsiooni. Tähtsuselt järgmine autonoomne asutus Liivimaal oli maamarssal, kes omas esinduslikke funktsioone ja oli võrdväärne Eestimaa rüütelkonna pealikuga. Peale mõistate reduktsiooni 1694.a. likvideeris Rootsi valitsus maapäeva ja muud autonoomsed asutised. Saare-Muhu maapäeva säilis ajastu lõpuni, oli oma olemuselt võrdne Eesti maapäevaga. Linnad: Tallinn säilitas suuresti oma senised õigused; Narvast sai Rootsi linnaõiguslik Ingeri pealinn; Rakvere, Paide, Haapsalu, Pärnu, Kuressaare ja Viljandi sattusid läänihärrade võimu alla
- Talupoegade küüdikohustuse reguleerimine - Usumäärus katoliiklane pidi 3. kuuga maalt lahkuma ja katoliiklane kaotas kõik õigused. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) 1626. a. - Rüütelkonnamäärus (aadelkonna registreerimine) q Härrasklass (krahvid ja parunid) 12 suguvõsa q Rüütliklass (riiginõunikud ja järeltulijad) 92 q ``svenneklass`` (ülejäänud aadelkond) 92 suguvõsa Koosoleku juhataja oli MAAMARSSAl, kelle määras kuningas. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) Aadliseisusesse tõstetu sai kuningalt aadlitunnistuse ja vapi. Aadlisuguvõsad said omale ka nimed (,kellel seda veel polnud). Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) Uus kohtukorraldus: q SVEA õuekohus kõige kõrgem q Turu õuekohus 1623. a. q Göta õuekohus Jönköpingis 1789. a
ametisse määrata ja ära kutsuda. Eestimaa maapäev- iga kolme aasta tagant. Valiti kohalikke politseiesindajaid, Eestimaa kohtunikke ja otsustati muid küsimusi. Maanõukogu koosnes 12 nõunikust. Ülesandeks oli ülema maakohtuna kohtulikud, maksustamine, naturaalkohustuste ja teiste provintsi puutuvate küsimuste arutamine. Liivimaa maapäev- kohtuna ei olnud nii tugev kui E.maapäev, valitsemisalal oli aga võrdne. Tähtsad maamarssal, kes omas esinduslikke funktsioone ja maanõukogu, mis oli administratiivseks asutuseks, tegutses kahe resideeriva maanõuniku näol. Saare- ja Muhumaal oli maapäev varustatud suurte volitustega. 16. Era- ja kriminaalõigus Rootsi-aegses Eestis. Eraõigus. Kirikuõiguse (?) alal toimus muutus vaimulike ja ka talupoegade suhtes. Vaimulike kohta pandi kehtima Rootsi kirikuõigus. Talupoegadele anti ajastu lõpus suurem õigus- ja teovõime ning kohtulik kaitse.
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
tugipunkt ida suunas. Iva IV otsusta jätkata sõjategevust Liivimaal. Mai lõpus-juunis hakataske korraldama rüüsteretki, suvel on venelased jõudnud Tallinna alla. Juulis võetakse vastu otsus, et tuleb vallutada Viljandi. Tartust hakkab väeüksus liikuma Viljandi suunas. Satuvad konflikti Härgna all. Venelasi oli u 12 000 meest , kes Viljandi alla liikus. Ordu ei teadnud venelaste täpset arvu. Ordu maamarssal Philipp Charvondelle( ?!) otsustas vene vägedele kallale tungida. Tema arvas, et venelasi on kordades vähe, tema käsutuses oli u 500 meest. Esialgu ollakse edukad, venelastele tuli see ottamatult. Peagi aga purustati piirajad täielikult. Liivi ordu viimane välilahing. Osa ordu sõjalisest juhtkonnast langeb vangi. Ivan IV laseb nad hukata. Vene väed jõudsid 4 augustil Viljandi alla Hakkavad Viljandit piirama. Linn võelti käibelt ära. Linnamüüre ei olnu , loss on aga
Kui Patkul sai aru, et päästa ei ole midagi, siis ta põgeneb Stockholmist, asub ta Kuramaale, kust edasi Saksi kuninga juurde. Kolm ülejäänud meest mõistetakse surma, aga otsuse elluviimine lükatakse edasi, mis oli tavapärane praktika Rootsis. Samuti ka Patkul tagaselja. Patkul oli põgenenud, seega tema suhtes tuli hukkamine väga julmalt täide viia. 1697.aastal Karl XI suri, siis lastakse nad vabaks. Pärast kohtuotsust saadab kuningas Liivimaa maapäeva laiali ja maamarssal kaotab ameti, 1694.aastal. Liivimaa rüütelkonna liikmed võivad kokku tulla ainult siis kui kindralkuberner neid kaasab. Karistamise laines karistatakse ka Saaremaa rüütelkonda, aga nemad ei olnud tegelikult asjaga üldse seotud, karistati üldises sõiduvees, Saaremaa rüütelkond mõneks ajaks oma eksistentsi samuti kaotab. Ainukesena tuleb olukorrast puhtalt välja, on Eestimaa rüütelkond. Kui Hastfer sureb, siis Liivimaa aadlikud korraldasid rõõmupeo. Järgmine
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
talurahva olukorra parandamisega mitte ainult Eestis vaid ka Vene impeeriumis. Võeti vastu uus seadus, mis puudutas kroonumõisa talupoegi (Saaremaa, Liivimaa). Uus seadus suurel määral tugevdas riigiasutuste kontrolli kroonu mõisates. Riigivõim hakkas täpsemalt jälgima, et mis toimub kroonumõisates, kontrolliti koormisi, talupoja elutingimusi. Selle tulemusena kroonumõisa talupoegade olukord läks paremaks. Hamilkar von Fölkersahm (1811-1856)- Maanõunik, maamarssal. Õppis Berliini Ülikoolis. Hakkas kergendama ja parandama talupoegade olukorda terves Liivimaa kubermangus. Peamine idee: talumaa tuleb anda talupoegade pärisomandusse (Talupoeg pidi saama maa omanikuks). Rüütelkond ei suutnud lahendada olukorda siia sekkus Vene keskvõim. Liivimaa talurahvaseadus 1849- 1850 jõustus, pärast seda kui ta oli tõlgitud kohalikesse keeltesse. Algse mõte järgi see pidi olema ajutine seadus. Eraldati teineteisest mõisamaa ja talumaa
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
jõude. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu (alamsaksa keeles Dutscher Orden to Lyffland) Saksa Ordu kõrgmeistrile. Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459.aastast. Liivi ordu tähtsaimaks keskuseks ja ordumeistri asupaigaks oli pikka aega (1481. aastani) Riia ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnusse. Ordumeistri valis komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas (1525. aastani) Saksa Ordu kõrgmeister. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees Ordus oli maamarssal, kes resideeris alul Võnnus, siis Siguldas. Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Liivi Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis: Viljandi, Pärnu, Lihula, Kursi ja Tallinna. Foogtkonnad Eesti alal olid Paide, Toolse, Narva , Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt.
üle pm nominaalne. Kõrgmeistri ja Liivimaa Ordu vahelised suhted - Põhja-Eesti oli vormiselt kõrgmeistri oma ja antud Liivimaa Ordule ainult vormiliselt valitseda. Liivimaa ordumeister valiti 14. saj ordukapiitli poolt ja kinnitati kõrgmeistri poolt. Kõrgmeistrile esitatid kinnitamiseks 2 kandidaati, kellest kõrgmeister valis. Hiljem anti kõrgmeistrile valimiseks ainult 1 kandidaat. Ordumeistri residentsiks oli Riia, 15. saj põhiliselt Võnnu. Ordumeistri lähimaks abiliseks oli maamarssal, teised ordu käsknikud olid foogtid ja kontuurid, kes valitsesid Ordu valdusi kohtadel. 14. saj alates foogt ja kontuur olid võimupiirkondadelt samad. 13. sajandil on loetud kontuuri loetud tähtsamaks kohaks kui foogtkond. Keskaja lõpu poole väiksemad kontuurpiirkonnad likvideeriti ja liideti teistega. Siin kajastub ka asjaolu, et 16. sajandil nappis Saksa Ordus juba liikmeid, enam ei olnud nii palju rüütleid, et nad oleksid suutnud täita kõiki ametkond - rüütelkonnad
hõlmas kogu kohalikku aadlit, tähtsaimaks omavalitsuslikuks organiks kujunes maapäev. Ainult et kui Kuramaa maapäeval käisid kohale aadli esindajad (vt eelmine loeng), siis Liivimaa maapäeval käisid kõik rüütelkonna liikmed. Korraliselt käidi koos – esialgu iga 3a järel, hiljem igal aastal. Maapäevade vaheajaks valiti 12 maanõunikku (eluaegne tiitel) – maanõunike kolleegium, teostasid igapäevast kubermangu juhtimist. Rüütelkonna eesotsas täiendavalt veel maamarssal, kes valiti samuti maapäeval (ei olnud eluaegne tiitel, võidi ümber valida igal maapäeval). Talurahva olukord esialgu võrreldes varasemaga ei muutunud, kui, siis halvemaks – kõrged maksukohustused, teotöö mõisapõldudel jne. Kuna Rootsi riik oli vahetpidamata kellegagi sõjajalal, siis veel erakorralised kohustused – vägede majutamine, varustuse transportimine, küüdikohustus, mitmesugused erakorralised maksud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
