NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste.- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine.Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine ,rahva osalemine ühiskonna valitsemises,vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus.AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad-Postmodernistlikühiskond(iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond,kiiresti muutuvate väärtustega);teeninduslikühiskond e. postindustriaalne(teenindussekrotis hõivatute ülekaal);infoühiskond(arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon) Võim majanduses, võim riigis-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise m...
RIIGI MAJANDUSRESSURSID JA MAJANDUSPROBLEEMID Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika.........
2) Võrdeline ehk proportsionaalne tulumaks – kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tulust (Eestis) (Riigilõiv – teenustasu, mida tuleb maksta kodanikutehingute eest - nt pass, juhiluba, sünd, abiellumine, surm, korteriost). Otsesed maksud: a) Üksikisiku tulumaks (21%) – makstakse palgast riigile. Ettevõtte tulumaks on kaotatud. b) Sotsiaalmaks (33%) – tööandja maksab vastavalt palgale. Läheb raha ainult pensionideks ja meditsiinile. (mõni ei loe otseste maksude alla)!!! c) Maamaks – makstakse kohalikule omavalistusele Kaudsed maksud: a) Käibemaks (20%) – (poest ostes kaupu või teenuseid) b)Aktsiisimaks – tubakale, alkoholile, kütusele, (hasartmaks kasiinos) – kehtestatud kaubale, millega kaasnevad negatiivsed mõjud, riik tahab, et tarbitaks vähem. c) Tollimaks – riiki sisse- või väljaveetud kaupadelt Tulumaksuvabamiinimum 144 €. Alampalk 320€. Näiteks: brutopalk on 1000€. Sellest tulumaksuvabamiinimum on 144 €.
2) Võrdeline ehk proportsionaalne tulumaks kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tulust (Eestis) (Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta kodanikutehingute eest - nt pass, juhiluba, sünd, abiellumine, surm, korteriost). Otsesed maksud: a) Üksikisiku tulumaks (21%) makstakse palgast riigile. Ettevõtte tulumaks on kaotatud. b) Sotsiaalmaks (33%) tööandja maksab vastavalt palgale. Läheb raha ainult pensionideks ja meditsiinile. (mõni ei loe otseste maksude alla)!!! c) Maamaks makstakse kohalikule omavalistusele Kaudsed maksud: a) Käibemaks (20%) (poest ostes kaupu või teenuseid) b)Aktsiisimaks tubakale, alkoholile, kütusele, (hasartmaks kasiinos) kehtestatud kaubale, millega kaasnevad negatiivsed mõjud, riik tahab, et tarbitaks vähem. c) Tollimaks riiki sisse- või väljaveetud kaupadelt Tulumaksuvabamiinimum 144 . Alampalk 320. Näiteks: brutopalk on 1000. Sellest tulumaksuvabamiinimum on 144 . Ülejäänust 856 -st võtab maha tulumaksu 21%-i
• Maksude kehtestamine või suurendamine toob kaasa ühiskonna heaolukadu • Korraga pole võimalik saavutada efektiivsust ja võrdsust. 27. Kuidas liigitatakse maksusid maksuobjekti alusel? Maksuobjekti omaduste alusel jaotuvad maksud: • Tulumaksud – maksud sissetulekutelt (jur ja füüs isiku tm, sotsiaalmaks) • Tarbimismaksud – maksud kulutustelt (km, aktsiisimaks, tollimaks) • Omandimaksud – maamaks, pärandimaks 28. Otsesed ja kaudsed maksud. Maksukoormuse ülekandumise mõiste. Otsesed maksud – maksukohuslane on ühtlasi ka maksumaksja. (Tm, sotsmaks) Kaudsed maksud – seotud kaupade/teenustega hindadega ning nende puhul ei pruugi maksumaksja (maksustatavat kaupa müüv ettevõte) ning maksu tegelik maksja (kauba lõpptarbija) kokku langeda. (aktsiis) Maksukoormuse ülekandumine – maksu siire maksukohuslastelt teistele majandussubjektidele
Janek Keskküla 10 2550 Sotsiaalmaksu võlg Võlad Passiva 2559 Sotsiaalmaksu intressivõlg Võlad Passiva Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud 2570 kuludelt ja erisoodustustelt Võlad Passiva Tulumaks alates 2000 ja erisoodustuse 2579 tulumaksu intressivõlg Võlad Passiva 2580 Maamaks Võlad Passiva 2589 Maamaksu intressivõlg Võlad Passiva 2610 Võlad töövõtjatele Võlad Passiva 2612 Puhkusereserv Võlad Passiva 2650 Dividendivõlad Võlad Passiva 2720 Ettelaekunud tulevaste perioodi tulud Võlad Passiva 2810 Pikaajalised laenud Võlad Passiva
Maks on seadusega maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsuste eelarvesse. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Riiklikud maksud: ● tulumaks ● sotsiaalmaks ● maamaks ● hasartmängumaks ● käibemaks ● tollimaks ● aktsiisid ● raskeveokimaks Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Kohalikud maksud: ● müügimaks ● paadimaks ● reklaamimaks ● teede ja tänavate sulgemise maks ● mootorsõiduki maks ● loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimista 3. Mis on filosoofia?
Siberisse viidi kokku 10 154 inimest. 25. nov. 1940.a. toimus rahareform. Eesti kroonid vahetati rublade vastu kursiga 1 kroon = 1,25 rubla (tegelik kurss oleks pidanud olema 1 kroon = 8-10 rubla). Seoses Teise maailmasõjaga korraldati majandus ümber sõjaaja vajadustele lähtuvalt. Sõjaväe varustamiseks rakendati tööle ka kerge- ja toiduainetööstuse ettevõtted. Kehtestati kõikvõimalikud maksud: isikumaks, maja- ja kõrvalhoonemaks, tulumaks, nn. palgatulumaks, maamaks jms. Sõja puhkedes katkes liiklus õhuliinidel. Aktsiaselts Ago võeti 1940. aasta suvel Aerofloti koosseisu ja viidi 1941. aasta suvel tagalasse. Lennukeid kasutati sõja-aastail Nõukogude Liidu tagalas lennukoolides. 1940 1944 a. vähenes Eesti rahvaarv 200 000 inimese võrra (1.jaan. 1939. a. elas Eestis 1 133 917 inimest, neist oli eestlasi 1 000 360 ehk 88,2 %). Eesti majandus Teise maailmasõja järgsetel aastatel Majanduspoliitika aluseks sai sotsialismi ülesehitamise idee.
Ettevõtluse alused Äriühingud Füüsiline isik vs juriidiline isik · Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Selleks oled Sina, Sinu vanemad, sõbrad, tuttavad jne. · Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. · Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid. · Eestis on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Ning piiratud teovõime on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Üldiselt lahterdatakse äriühinguid: · vastutuse · loomise kiiruse · kapitali vajaduse · ettevõtte juhtimise järgi. Äriühingute tegevust reguleerib äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon, m...
· Määratakse metsa lõikamise kulu (raiekulu) · Kasvava metsa hinnaks on raietulu raiekulu 2)Maa-ameti meetodika: Lisaks sortimentide hinnale arvestatakse ka maa hinda 3) Kaitseministeeriumi meetodika. Lisaks maa hinnale arvestatakse ka maamaksuga Iga aasta kohta leitakse sortimentide mahu ja hindamise hetke hindade järgi rahaline väärtus, raiekulu ning need diskonteeritakse hindamise hetke väärtuseks · Iga aasta maamaks diskonteeritakse ja summeeritakse · Saadud summa on hindamise hetke ja lageraie vahelise aja prognoositav kasum Hind sõltub puuliigist(Ku,Ks,Mä kallid, Lv-odav), keskmise puu mahust,kahjustatusest, tm- tes ha kohta tagavara (tm/langil), kokku- ja väljaveotingimustest, kokkuvedu alglaoplatsini traktoritega,väljavedu edasi autodel tarbijani, metsa ilmest,suvised langid talvistest kallimad. Küttepuu
siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase langeb. - Vale Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad. - Tõsi Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. - Tõsi Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, kütuseaktsiis ja elektriaktsiis. - Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, maamaks, raskeveokimaks. - Vale Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend. - Tõsi A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. - Tõsi Kaudsete maksudega maksustatakse tulu teenimist. - Vale Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. – Tõsi Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis raha pakkumine kahaneb. - Tõso
otsustamis- ja manööverdamisvõimet. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja kohalik majandus (nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid: 1) Osa üksikisiku tulumaksust 2) Maamaks 3) Riigi toetus 4) Kohalikud maksud 5) Laenud 6) Laekumised teistelt omavalitsustelt 7) Trahvid ja riigilõivud 8) Kaupade- ja teenuste müük.
linnasisest ühistransporti, valla või linna teede ja tänavate korrashoidu. Samuti on oluline korraldada koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste, teiste kohalike asutuste ülalpidamist, kui need on KOV omanduses. Riiklikud maksud: seadusega kehtestatud, moodustavad põhilise maksubaasi. Üksikisiku tulumaks moodustab 11,8 % maksustatavast tulust. Maamaks läheb täielikult KOV eelarvesse. 6 1.2. Kohaliku omavalitsuse võimupiirid Kohalike võimuorganite põhivolitused ja -kohustused määratakse kindlaks põhiseaduse või seadusandlusega. See tingimus ei välista aga kohalikele võimuorganitele erivolituste ja -kohustuste omistamist vastavuses seadusandlusega. Kuna KOV ülesannete olemus on eelduseks kohaliku omavalitsuse tegelikule
1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris) ...
manööverdamisvõimet. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja kohalik majandus (nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid: 1) Osa üksikisiku tulumaksust 2) Maamaks 3) Riigi toetus 4) Kohalikud maksud 5) Laenud 6) Laekumised teistelt omavalitsustelt 7) Trahvid ja riigilõivud 8) Kaupade- ja teenuste müük.
küsimustes olema oma seisukoht ning ta peab asjaomaseid tegevusi plaanima. Peamised maksusüsteemid. Kolm liiki ● proportsionaalne - kõik, kes teenivad maksavad makse, võrdeline süsteem. ● progressiivne - suurema sissetulekuga maksavad rohkem, astmeline tulumaks. ● repressiivne - sissetuleku suurenedes maksud vähenevad. Eesti on pool proportsionaalse ning pool progressiivse maksusüsteemiga. Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed - näiteks tulumaks (21%), maamaks, üksikisiku tulumaksust 80% läheb riigieelarvesse ja 20% kohalikule omavalitsusele. Kaudsed maksud - käibemaks 18%, aktsiisimaks (tubakas, elekter, alkohol ,bensiin, tollimaksud ja hasartmängumaks) Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted. TULUD - Ming osa riigi ettevõtete tuludest. Riigi varade müügist. EL tulud. Peamised maksudest. KULUD - Sotsiaalvaldkond (pensionid ja toetused), riigi valitsemis kulud, riigikaitse, haridus. Makromajanduse põhinäitajad.
1. Tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse võrdlus. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2. Füüsiliste isikute soodustused raamatupidamises. *Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt. *Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest 13, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatu...
investeeringud. Eelarve ülejääk, kui tulud ületavad kulusid. 45.Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. Kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigvarade müük. 46.Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Üksikisiku tulumaks 11.57% ( Riigieelarvesse läheb ca 45%), Käibemaks; Aktsiisid; Hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 47.Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17%; Kulud: sotsiaalne kaitse (pensionid, toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, haridus 12%, tervishoid 13% 48.Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu).
kui investeeritakse see summa oma ettevõttesse) 3. Võimaldavad kaitsta siseturgu tollimaksud (protektsionistlik poliitika) 4. Võimaldavad riigil vähendada sellist inimtegevust, mida peetakse kahjulikuks (nt alkoholi ja tubaka aktsiis, hasartmängu maksud) 5. Maksude abil saab ka soodustada inimtegevust, mida peetakse kasulikuks (nt 5% käibemaks teatripiletitele) c) Maksude liigid 1. Otsesed: Tulumaks, pensionikindlustus, maamaks, sotsiaalmaks(tööandjale) 2. Kaudsed: (mida inimesed maksavad tarbimise pealt) käibemaks, aktsiis, tollimaks 3. Progressiivne maks mida suurem sissetulek, seda suurem maksumäär (nt tulumaks / Keskerakonna poliitika) Selline tulumaks võib peletada riigist eemale investorid. Paljudel EL riikidel on progressiivne tulumaks 4. Proportsionaalne maks kõikidelt sissetulekutelt võetakse ühe protsendiga (Eestis 22%) 5
Mootori nimi-võimsuse ja eeldatava koormusteguri kaudu antud tööl saame diislikütuse kulu l/h. Kuludena kr/h arvutatakse diislikütuse- ja õlikulud, pangalaenu intressid, kindlustusmaksed, masina korrashoiukulud (tehniline hooldamine + remont), hoiu(remondi-)ruumi kasutamise kulud, töötasu koos juurdearvestusega jt. kuluelemendid. Kui siia veel lisada tootmise üldkulud (juhtide palgad, raamatupidamiskulud, telefoniarved, transpordi-, kütuse- ja väetisehoidlate kulud, maamaks jne) saame kuluelementide kokkuliitmise teel traktoritöö kulud kr/h. Analoogiliselt arvutatakse ka töömasina kasutamise kulud kr/ha. Siin on peamisteks kuludeks masina kulum ja korrashoid, mõnel masinatüübil lisanduvad ka hoiukulud, laenuintressid ja abitööliste töötasu. Arvestades agregaadi tootlikkust ha/h arvutame ka traktoritöö tunnikulud ümber kuluks hektari kohta. Nende kahe kokkuliitmisega saame agregaadi kulud kr/ha.
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest. Sellega loodi formaalselt iseseise...
eelarvelisi vahendeid, mis eelarveseaduses ette nähtud on; Avalikkuse põhimõte – kõigi eelarve menetluse etappide tulemused on avalikustatud. Riigieelarve tulud: Maksutulud: o Tulumaks (füüsilise isiku tulumaksu suurem osa kantakse KOVidele); o Sotsiaalmaks o Käibemaks o Aktsiisid o Hasartmängumaks o Tollimaks (75% - ELi eelarvesse) o Raskeveokimaks o Maamaks (100% KOVidele) Mittemaksulised tulud: o Kaupade ja teenuste müük, tulud varadelt jms. Riigieelarve kulud: Aastati struktuur pisut erinev, kuid üldjoontes järgmised proportsioonid: o Investeeringud ca. 8-10% eelarvest; o Eraldised 70-75% eelarvest; o Tegevuskulud 18-20% eelarvest; o Muud kulud (riigisaladusega seotud asutuste kulud) Ligikaudu 80-85% kulusid kaetakse maksutulude arvelt. Välisvahendite puhul
tähtpäevadel. · Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega,kus peavad olema märgitud: · Maksu nimetus · Maksu objekt · Maksumäär · Maksumaksja · Maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg · Maksu tasumise kord maksuseaduse rakedamise kord · Võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: · Tulumaks · Käibemaks · Sotsiaalmaks · Maamaks · Hasartmängumaks · Tollimaks Aktsiisid · Kütuse - · Alkohli - · Tubaka - · Elektri ja · Pakendiaktsiis Raskeveokimaks Kohalikud maksud on · Müügimaks · Paadimaks · Reklaamimaks · Teede ja tänavate sulgemise maks · Mootorsõiduki maks · Loomapidamismaks · Lõbustusmaks ja · Parkimistasu · Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalkie rahaliste vahendite olemasuolu
arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses. Ettevõtluse kuluna käsitletakse: ettevõtluse tarbeks põhivara, kaupade, materjalide, tooraine, kütuse, ebergia, pooltoodete jms soetamist; teenuste eest tasumist; ettevõtluses kasutatud pinna eest tasutud rendi- või üürisummasid; töötajatele makstud palkasid; töötajat eest makstud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset; ettevõtlusega seotud riiklikke makse ( maamaks, tollimaks, käibemaks, raskeveokimaks, riigilõiv) või kohaliku omavalitsusüksuse poolt haldusterritooriumil kehtestatud maksud (reklaami-, mootorsõiduki-, vm maks ); laenu ja kapitalirendi intresse va maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse; töötajatele tehtud erisoodustusi ja nendelt tasutavaid maksusid; lepingute tasusid; ettevõtluses kasutatava vara kindlustusmakseid;
o o Eesti maksusüsteem jaguneb kaheks: o * Maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikud maksud ning o * seaduse alusel (kohalike maksude seadus) valla- või linnavolikogu poolt kehtestatud kohalikud maksud. o o Riiklikud maksud Kohalikud maksud o Tulumaks Paadimaks o Sotsiaalmaks Reklaamimaks o Maamaks Müügimaks o Hasartmängumaks Teede ja tänavate sulgemise maks o Käibemaks Mootorsõidukite maks o Tollimaks Loomapidamismaks o Aktsiisid Lõbustusmaks o Raskeveokimaks Parkimistasu o o Tulumaks
Väär 10. Konkurentsi vorme on 4: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol. Väär Arvestustest 4.2 1. Firma otsesekulud olid 22000 €. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 €. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 €. Firma aastatulu oli 55000 €. Majanduslik kasum on: 4500 2. Alljärgnevast on püsikulu: maamaks 3. Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: pika perioodi keskmiste kulude kõvera U-kuju. 4. Alljärgnevast on õige? piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis. 5. Kahanevate tulude seadus hakkab toimima kui palgatakse: kolmas töötaja. 6. Alljärgnevast on õige: majanduskasum = arvestuslik kasum - alternatiivkulud 7. Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid: firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. 8
Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine...
Tänapäeval püütakse võim viia rahvale nii lähedale kui võimalik. See tähendab, et kohalikud omavalitsused saavad üha rohkem õigusi ja kohustusi paikkonna elu korraldamisel. Selleks et neid kohustusi täita, vajab omavalitsus raha. Kõik planeeritavad tulud ja kulud kajastuvad linna/valla eelarves, mille võtab vastu volikogu. Nagu riigieelarvesse, laekub ka kohalikku eelarvesse raha maksudest. Valdavalt on tegu riiklikult kehtestatud maksudega füüsilise isiku tulumaks, maamaks jt - , millest osa jääb kohaliku eelarve käsutusse. 2.9 Riigi peamisi valitsemisorganeid ja nende ülesandeid tutvustades ei saa mööda minna riigi õiguskaitsefunktsioonidest. Riik ei kehtesta ainult seadusi ja ei kogu makse, vaid peab tagama ka kodanike ning oma maa julgeoleku. Seaduste üks põhiline ülesanne ongi ühiskondlike suhete korrastamine. Eestis mõistab õigust ainult kohus. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru.
· proportsionaalseteks · progressiivseteks · regressiivseteks Eesti maksusüsteem - koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest, on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid · raskeveokimaks. Maksukoormus - kõigi maksude kogusumma protsendina ühiskondlikust kogutulust. Eesti maksukoormus on hetkel umbes 32% ja ELi madalamate hulgas, mis on arenenud maailma keskmine. Euroopa keskmine maksumäär on 19,81%. Eesti maksukoormus erineb sellest 38% võrra. Sotsiaalkindlustusmaksete ja kaudsete maksude osatähtsus kõigist maksudest oli Eestil ELi keskmisest kõrgem,
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 09.09.2013 · Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud · Eamets ,,Sissejuhatus majandusteooriasse" · Kontrolltööle registreerumine kohustuslik · Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline. · Sisendid (inputs) lähevad musta kasti päikesepaiste, inimesed. · Väljundid (outputs) kasum, uus info, looduse reostamine. · Ceteris paribus üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele Sisendid Väljundid Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Vig...
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõ...
mastaabisst (5) Vrdsuse taotlemine raskem. Kohalike omavalitsuste rahastamine Eesti kohalike omavalitsuste tulubaas vga mitmekesine. 2003. aastal tulude struktuur: Tulumaks (42%), Eraldised tasandusfondist [vahendid konkreetsete lesandete titmiseks (petajate palgad jm.)] (18%), Tasandusfond [eraldised riigieelarvest nrgema tulubaasiga omavalitsustele, kelle arvestuslikud kulud jvad alla arvestuslikele tuludele] (10%), Laekumised majandustegevusest [nt. piletite mk jne.] (7%), Maamaks (4%), Ministeeriumite sihtotstarbelised eraldised [riiklike lesannete titmisega seotud kulude katteks] (4%), Riigieelarvelised investeeringutoetused [koolid paljuski munitsipaalomandis] (4%), Varade mk (3%), Eraldised teistelt omavalitsustelt [osutatakse avalikku 28 teenust mnele teisele omavalitsusele, nt. teises vallas puudub gmnaasium] (2%), Muud omatulud [nt. rent]
vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Makse kehtestatakse, selleks et oleks tagatud riigile tulude laekumine, mille tulemusena saab riik üldse eksisteerida. Läbi maksude (aktsiisimaks) püüab riik mõjutada kaupade tarbimist või toetada kodumaist tootjat (tollimaks). Maksud jagunevad: riiklikud - ja kohalikud maksud. 1. Riiklikud maksud on : § tulumaks § käibemaks § sotsiaalmaks § maamaks § hasartmängumaks § tollimaks § aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, mootorsõiduki- ja pakendiaktsiis) § raskeveokimaks Tulumaks - Füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtlustulu arvestamine toimub kassapõhiselt, ettevõtluse tulude ja kulude vahe maksustatakse nii tulu- kui sotsiaalmaksuga. Äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt mitte kasumi teenimisel (nagu teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis
Eesti Panga Nõukogu esimees kinnitatakse Riigikogu poolt Vabariigi Presidendi ettepanekul. Vabariigi President kinnitab Eesti Panga Presidendi Eesti Panga Nõukogu ettepanekul ja Riigikogu Eesti Panga nõukogu liikmed selle esimehe ettepanekul. 45.Eelarve ja maksud. Reguleerib sellega seotud küsimusi PS VIII peatükk. PS §113 kohaselt sätestab maksud, lõivud, koormised, trahvid ja sundkindlustuse maksed eranditult seadus. Täna on sellisteks maksudeks tulumaks, käibemaks, maamaks, aktsiisimaksud, sotsiaalmaks, raskeveoki maks, hasartmängu maksud. Koormised on käesoleval ajal kehtestatud vaid sõjaolukorraks. Lõivud on oma olemuselt tasu osutatavate haldusteenuste eest. Trahve saab kehtestada vaid seadusega, seega saavad trahvid olla vaid riikklikku päritolu ja tagatavad vaid riigi sunnijõuga. Kindlustusmaksete süsteem, mille kehtestab seadus, sisaldab liikidena vabatahtlikku,mkohustuslikku ja sundkindlustust
3. koolid 4. lasteaiad 5. huvikoolid 6. raamatukogud 7. kultuurimajad, rahvamajad 8. liikluse korraldus 9. ühistransport 10. tänavavalgustus 11. prügivedu 12. vesi ja kanalisatsioon 13. soojamajandus kaugküte 14. planeerimine 15. maine Rahaallikad: 1. Üksikisiku tulumaks 2. Riigitulu 3. Fondid 4. Laen 5. Kohalikud maksud (teede ja tänavate sulgemise maks, reklaamimaks) 6. Trahvid 7. Annetused 8. Teenused 9. Vara müük 10. Maamaks 11. Teistelt omavalitsustelt Kohaliku volikogu pädevus (27 liiget) 1. Eelarve kinnitamine 2. Arengukava kinnitamine 3. Kohalike maksude kehtestamine 4. Linnapea või Vallavanema valimine 5. Volikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 6. Volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine 7. Valitud isikute umbusaldamine 8. Presidendi valimiskogusse esindajate valimine Valitsuse pädevus 1. Volikogule eelnõude ettevalmistamine 2
Tulud: ölaekumised maksetest, toetustest, omatuludest, sihtrahadest, laenudest, jääkidelt, muud laekumised. Tulud võivad olla süsteemne ja ebaregulaarsed. Tulude ja kulude erinevad mahud kuude lõikes. Mõnedel kuudel on terav investeeringute vajadus. Mitte kunagi ei laeku OV tulud 1/12 aastaplaanist. Toetuste laekumine. Tasandusfond – laekub riigieelarvest iga kvartal kokkulepitud proportsioonides, arvestades juunikuus suured puhkuserahad ja maksud. Muud tulud: muud maksud – maamaks, ressursimaks, kohalikud maksud; muud tulud – asutuste tulud, toitlustamise eest, kohamaksud, vara müügist, rendist, teenused, tasaarvlemine; sihtotstarbelised rahad ja aastavahetuse jääk. Kulude planeerimine teostatakse arvestades KOV-ile seadusega pandud kohustused; lepingulised kohustused; oalitsioonileping; strateegiad ja arengukava; muud kohustused. Kulude rahavood võivad teatud perioodil ületada tulude laekumise.
on kõik maksuseadusest tulenevad kohustused. Näide: kui on tulumaksu makstud rohkem ja samas on isik saanud trahvi siis seda ei saa tasaarveldada, kuna trahv ei tulene maksuseadusest. 4) Aegumine a) üldjuhul on aegumise tähtaeg 3 aastat, N: tagastusnõue b) kui tegemist on tahtliku mittetasumise või -kinnipidamisega, siis on aegumistähtaeg 6 aastat c) kui ei ole deklaratsiooni esitamise kohustust on aegumistähtaeg 1 aasta (näiteks maamaks – ei ole vaja deklaratsiooni esitada) d) maksuvõla sundtäitmine aegub 5 aastaga. Aegumise arvestus algab maksukohustuse täitmise kuupäevale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui 9 maksuhaldur antud kohustuse osas teostab mingeid toiminguid, siis algab aegumistähtaja arvestus uuesti nende toimingute lõppemisest.
kui majandus neelab rohkem ressursse kui ta ise toodab või kui säästud on väiksemad kui investeeringud. Eelarve ülejääk tulud ületavad kulusid. 40. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigivarade müük. 41. Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse Tulumaks 20% (riigieelarvesse läheb ca 45%), käibemaks 20%, aktsiisid, hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 42. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17% Kulud: sotsiaalne kaitse (pensionid, toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, tervishoid 13% haridus 12% 43. Riigieelarves kulude jaotus
monetary obligations rahalised kohustused 669. public-law functions avalik-õiguslikud funktsioonid 670. time limit tähtaeg 671. inter alia muuhulgas 672. taxpayer maksumaksja 673. to collect administratively koguma administratiivselt (???) 674. impose kehtestama 675. refer viitama 676. allowance soodustus 677. applied rakendatud 678. income tax tulumaks 679. value-added tax (VAT) käibemaks (ainult EU maades) 680. social tax sotsiaalmaks 681. land tax maamaks 682. gambling tax hasartmängumaks 683. excise duties aktsiisimaksud 684. packaging pakend(i) 685. city or rural municipality council linna- või vallavolikogu 686. head tax peamaks 687. sales tax käibemaks 688. advertising tax reklaamimaks 689. boat tax veesõidukimaks 690. entertainment tax meelelahutusmaks 691. tax system maksusüsteem 692. the withholding tax avansiline maks 693. third parties kolmandad isikud 694. guarantors käendajad 695
Feodaalile a) Kindlaksmääratud suurusega hinnus b) Loonus andam(Osa põllusaagist ¼) c) Banaliteedid ehk feodaali monopoolsed õigused(veskiõigus, leivaküpsetusõigus, sepikoja, viinamarjapressi õigus) Talupoeg pidi maksma õiguse eest küpsetada leiba. Kirikule a) Kümnis(1/10 saagist, kariloomadelt) b) Maksud kirikutalituste eest(laulatus, ristimine, matmine) Kuningale A) Maks kogutulult B) Pearahamaks inimeste arvu pealt C) Kahekümnendik maamaks. Elati vaeselt, kimbutas pidev näljahäda. Nõuti: feodaalse maaomandi kaotamist ja maksude koormast vabanemist. Seisused Vaimulik seisus (0.5%, 130 000 in) Valged vaimulikud(60 000) kogudusevaimulikud, küreed, vikaarid, pärit talupoegade või käsitööliste seast, kõrgemad vaimulikud(peapiiskopid, piiskopid, prelaadid(sageli aadlikuperekonnast) Mustad vaimulikud musta rüüd kandvad , ilmalikust elust eraldunud Vaimulikud(400 000, 1%)
Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja kohalik majandus (nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid: 1) Osa üksikisiku tulumaksust 2) Maamaks 3) Riigi toetus 4) Kohalikud maksud 5) Laenud 6) Laekumised teistelt omavalitsustelt 7) Trahvid ja riigilõivud 8) Kaupade- ja teenuste müük. 10. Inimõigused: 10.1. Inim- ja kodanikuõigused: Inimõigused on iga inimese sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassis, soost, päritolust, sotsiaalsest staatusest ega usutunnistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustatust Inimõiguste
mille keskuseks oli linnus või suurem küla, mida juhtis vanem. Eesti territoorium on praegu jagatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik. Linnad ja vallad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused., selle tegevust korraldab ja juhib volikogu ehk valla- või linnavalitsus, mille ees otses on vallavanem või linnapea. Omavalitsuse tuuallikad pärinevad: tulumaks, maamaks, riigitoetus, kohalikud maksud. 2. Euroopa Liidu institutsioonid. Euroopa Ülemkogu. Euroopa Parlament. Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu Nõukogu. Seadusandlik võim Euroopa LiiduNõukogu koosneb iga liikmesriigi valitsuse esindajastolenevalt päevakorras olevast küsimusest ilmub kindlad ministrid kohale, sellest ka sõltub kas ühehäälsust või kvalifitseeritud häälteenamus 55%. Euroopa Parlament parlamenendi liikmed valitakse oleva riigi
kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nullig Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null. Küsimus 5 Valmis Hinne 0,7 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on püsikulud: Vali üks või enam: !!! maamaks kommunaalkulud !!! tootmisseadmete rent kulutused toormaterjali ostmiseks tootmistööliste palk Tagasiside Püsikuludeks loetakse kulud, mis ei sõltu otseselt toodangu mahust (hoonete ja se bürootöötajate palgad jms). Küsimus 6 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi? Vali üks: firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini
Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? MKS reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. 2. Mis on maks? Maks on seadusega maksumaksjale pandud kohustus, mis kuulub täitmisele, seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja koh...
Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid: Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 1) Osa üksikisiku tulumaksust 2) Maamaks 3) Riigi toetus 4) Kohalikud maksud 5) Laenud 6) Laekumised teistelt omavalitsustelt 7) Trahvid ja riigilõivud 8) Kaupade- ja teenuste müük. 10.Inimõigused: 10.1. Inim- ja kodanikuõigused: Inimõigused on iga inimese sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassis, soost, päritolust, sotsiaalsest staatusest ega usutunnistusest. Inimõigused on leidnud
KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o....
Pika perioodi vältel veel ei toimu põhimõttelisi muudatusi tehnoloogias. Pikal perioodil ei saa olla püsi- ehk fikseeritud sisendeid - lähtuvalt definitsioonist peab kõiki sisendeid olema võimalik muuta. Pika perioodi kestuse õige määramine on ettevõtetele oluline mingisse harusse sisenemise, tootmismastaabi määramise, moderniseerimise, tootmise reorganiseerimise jmt. tootmisotsuste vastuvõtmisel. Mis alljärgnevast on püsikulu? Maamaks Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: on tegemist kasvava mastaabisäästuga Kui piirprodukt (piirtoodang) on negatiivne, siis: On koguprodukti kõver negatiivse tõusuga Firmateoorias on firmade keskmine e. ühikkulu: Kogukulu, mis on jagatud toodetud tooteühikute arvuga Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see:
· territooriumi rekreatiivne väärtus (loodusmälestiste, looduskaitsealade, turismiobjektide, kuurortide jt puhkeasutuste, supelrandade olemasolu) Kuna maa on füüsiliselt piiratud, on riik huvitatud, et omaniku valduses olev maa oleks võimalikult efektiivselt kasutatud. Selleks määratakse maaomanikule maa kasutamise 2 sihtotstarve, samuti on kehtestatud maamaks, mis peab stimuleerima omanikku maad paremini kasutama. Parim kasutus on vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, juriidiliselt lubatud, finantsmajanduslikult teostatav ning mille tulemusena hinnatav vara omandab suurima väärtuse. 3. Maasuhete mõiste ja sisu. Maasuhete mõiste (lk17) Maasuhted on inimestevahelised ühiskondlikud suhted, mis on seotud maa kasutamise, valdamise ja käsutamisega. Nende suhete aluseks on maa omandiõigus
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese v...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
