Aruanne tehakse iga kvartali järgse kuu 15. kuupäevaks. Töötuskindlustuse saamiseks on töötajal vajalik teha makseid töötuskindlustusfondi (A- kasse). Töötuskindlustusfondi puhul pole tegemist riiklike maksetega, vaid vastavad fondid on eraõiguslikud (ja moodustatud valdavalt erialaste ametiühingute juures). Lisaks arvatakse brutotulust maha tervishoiumaks (sundhedsbidrag), mille määr on 8%. 3.7. Omandimaksud Omandimaksudeks on maamaks, omandi väärtuse maks ja hoonemaks. Maamaksu tasutakse aastas maa väärtusest 10 % riigile ja 6-24 % kommuunile (näiteks Kopenhaagenis on maksimaalsed 24 % kuigi Kopenhaageniga piirnevas Gentofte kommuunis, mis on sisuliselt Kopenhaageni eeslinn, on kohalik maamaks vaid 6 %). Omandi väärtusmaksu tasuvad eraisikud 10 % riigile ja äriühingud hoonemaksu kuni 10 % ärihoone maksumusest kommuunile. Kinnisvara väärtuse maks oli 2007. a
Assigneerimine kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks Eelarve defitsiit summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid 24. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Kulude vähendamine Maksude suurendamine Riigilaenude võtmine Riigivarade müük 25. Riiklikud maksud Eestis, millest moodustuvad suurimad tulud eelarvesse Aktsiisid, tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 26. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurimat kulu- ja tululiiki Eesti riigieelarvest 2017. A. Riigieelarve tulud: Sotsiaalmaks (28,8%) Tulumaks, Käibemaks (22,1%) Aktsiisid (10%) Riigieelarve kulud: Sotsiaalne kaitse (34%) Üldised valitsussektori teenused (19%) Tervishoid (13%) 27. Riigieelarves kulude jaotus Kindlaksmääratud kulu kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisesse
Assigneerimine kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks. Eelarve defitsiit summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid. Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid. 26. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Eelarve tasakaalu viimise võtted on: kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigivarade müük ja riigi võlapaberite väljaandmine ehk laenude võtmine. 27. Riiklikud maksud Eestis Tulumaks (20%), käibemaks (20%), sotsiaalmaks (33%), maamaks (0,1% - 2,5% maa maksustamise hinnast), hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid 28. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2018. aastal 29. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu) 30. Riigieelarve menetluse protsess Hõlmab kõiki protsesse, mis on ühe eelarve koostamisega seotud. Üks protsess on tavaliselt
Spetsialiseerituse printsiip: · Kvanititatiivne spetsialiseeritus (etteantud summa) · Kvalitatiivne spetsialiseeritus (etteantud reeglid, lisaeelarved, valitsuse reservfondi kasutus). Avalikkuse printsiip: · Eelarvedebatid · Avalikustatakse: eelarveprojekt, eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne. 5. Kohaliku eelarve ja riigieelarve vahekord Valem: Tn=[(m x ak-an) 0,9 x cn] 6. Kohalik tulu · Maksutulu (MT) = füüsilise isiku tulumaks (TM)+ maamaks (MM)+kohalikud maksud(KM)+tasu maavarade kaevandamisõiguse eest (nn ressursimaks, RM). · Tulubaas (TB) = maksutulud (MT)+tasandusfond (TF) · Sihtfinantseerimise (SF)+muud eraldised (E)= Koolieelsete lasteasutuste + Kultuuritöötajate palkade ühtlustamine + Hariduskulud + Investeeringutoetused + Toimetulekutoetused + Koolilõunatoetused + 2
vahel Ühiskonna ressursside kasutus jaguneb era- ja avalike kaupade vahel. Avalike hüviste pakkumine X mitte ükski nimetatud variantidest Eesti riigieelarve tuludest moodustavad suurima osa sotsiaalmaks (27,9%) Kohaliku omavalitsuse eelarvest moodustab tuludest suurima osa riiklikest maksudest laekuvad maksutulud Kohalikud maksud: - Loomapidamismaks - Mootorsõidukimaks MAAMAKS POLE KOHALIK MAKS - Lõbustusmaks - Reklaamimaks - Teede ja tänavate sulgemismaks - Parkimistasu.
2. Üür ja kõrvalkulud 2.1. Üürnik kohustub tasuma Üürileandjale Eluruumi ja Sisustuse kasutamise eest üüri summas kaks tuhat ( 2000 ) krooni kuus (edaspidi nimetatud Üür). 2.2. Lisaks üürile on Üürnik kohustatud tasuma kõik Eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo eest ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised hooldus-, avarii-ja remondimaksed elamu haldajale, maamaks, tasu lauatelefoni - ja Internetiteenuse ning valveteenuse kasutamise eest (edaspidi nimetatud Kõrvalkulud). Kõrvalkulude suurus määratakse igakuiselt lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest. 2.3. Juhul, kui Lepingu kehtivuse ajal lisandub Eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulu, mida pole nimetatud Lepingu punktis 2.2., tasub Üürnik selle eest vastavalt Lepingus sätestatud korrale juhul, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. 2.4
##DEMOKRAATIA## Rahvavim, snavabadus, vrdlus, referendum, vimude lahusus . Demokraatia on valitsemie vorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, teiseks on vimude lahusus(vimud peaksid olema tasakaalus) ja kolmandaks on seaduse limuslikus ja lpuks kodanikuiguste austamine.(Demos ja kratos V.Kreeka). Referendum on rahvahletus. Demokraatia tekkis 18. saj. 3 vimu: kohtuvim, tidesaatja, seadusandlik. Demokraatia vormid tnapeval on: 1)Esindusdemokraatia - rohkem levinud vorm tnapeval. Valitakse esindajad, kes esindavad rahva huve.(Niteks parlamenti, kohalikesse omavaltsustesse, europarlamendi liikmed) 2)Osalusdemokraatia ehk otsenedemokraatia - valijaskond otsustab kollektiivselt hiskonnaelu thtsate ksimuste le. 3)Elitaardemokraatia - demokaraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitika son tagasihoidlik phitegijateks ja otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. ##VABAD VALIMISED## Valimiste funktsioonid (ehk lesand...
Järgmiseks riiki kaitsvaks maksuks on tollimaksud, mis kaitsevad riigi omatoodangut ja turgu. Kõrgemad maksud seatakse importkaupadele, et säilitada eestimaise toodangu konkurentsivõimet. Üks oluline maks on veel mainimata ja selleks on käibemaks. Käibemaks mõjutab rohkem vaesemaid inimesi, kes tarbivad valdava osa oma sissetulekust. Käibemaksu arvestatakse igalt tootelt või teenuselt 18% ulatuses. Käibemaks on ühtlasi peamine Eesti riigieelarve tuluallikas. Teised maksud, nagu maamaks, hasartmändumaks jne moodustavad suhteliselt väikse osa riigi tuludest. Need olid tähtsamad riigi sissetuleku allikad ja nende jaotamine toimub vastavalt aasta eelarvepoliitikale. Kuid mida teha siis, kui majandus on nii öelda ülekuumenenud? Selle põhjuseks on liigne nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsiooni ja toodandu kiire kasvu. Kõrge inflatsioon põhjustab inimestes aga ebakindlust ja sunnib neid kiiremini kulutama. Sellisel juhul peab riik piirama tarbimist
täita avalik-õiguslikke ülesandeid. Peale rahalise eesmärgi võib maksudel olla ka regulatiivne eesmärk (käitumise mõjutamine). Makse peavad tasuma nii füüsilised kui juriidilised isikud ehk maksukohustuslased (maksu subjekt). Maksustatakse omandit (vara), tulu või hüve (maksu objekt). Eesti maksusüsteemi põhialused on kehtestatud maksukorralduseseadusega. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, va osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna. Kohalikud maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja pakendiaktsiisid) ja raskeveokimaks. Lisaks jagunevad maksud otsesteks ja kaudseteks. Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks, aktsiis ja tollimaks). Otsese maksu puhul kannab maksumaksja vahetult maksukoormuse
või mille tegemisest ei jätkunud määratud tuludest. Lisaeelarve kaetakse lisatulude arvelt, sel juhul on tegemist positiivse lisaeelarvega. Võib olla ka negatiivne lisaeelarve, s.t kulutused on vaja teha, kuid tulusid selleks pole. 9. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohaliku omavalitsuse poolt haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Riiklikeks maksudeks on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisimaks, raskeveokimaks, kohustuslik kogumispensioni maks. Kohalikeks maksudeks on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede- ja tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. 2009.aastal on Eestis tulumaksu määr 21% ning tulumaksuvaba miinimum 2250 krooni kuus. Eestis kehtib ühtne tulumaks kõigile, see tähendab, et maksu võetakse kõikidelt
Logistikaeesmärk Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. Logistika arenguetapid 1960-2000a ja tegurid,mis kiirendasid logitika arengut I ARENGUETAPP 1960-1980.HAJUTATUD TEGEVUS Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. II ETAPP 1980-1990. ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus...
Logistika eesmärk Logistika Hankelogistika põhieesmärgi Konteinerite kasutamise probleeme: eesmärk on lähetada kaup või saavutamiseks tuleb lahendada terve • konteinerit on suhteliselt kallis inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, rida ülesandeid , mida võiks kasutada odavate kaupade õige hinnaga, õiges koguses, õige grupeerida järgmiselt: transportimiseks; kvaliteediga, õige informatsiooni • Materjalide ja komplekteeritavate • kaubasaatjal ja vastuvõtjal peab alusel. pooltoodete ostutähtaegadest olema konteineri tõstmiseks vajalik kinnipidamine (Ennetähtaegne tehnika (siirdetõstukid, jms. Logistika arenguetapid 1960- varumine nõuab täiendavalt seadmed); 2000a ja tegurid,mis ...
27. Firma otsesekulud olid 22000 €. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 €. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 €. Firma aastatulu oli 55000 €. Majanduslik kasum on: a. 3400 b. 33000 c. 2500 d. 4500 28. Alljärgnevast on püsikulu: a. Kulutused toormaterjali ostmiseks b. Tööliste tükipalk c. Maamaks d. Sotsiaalmaksud 29. Pikal perioodil: a. Pole firmal mingeid püsikulusid b. Võib firmal olla kahanevaid tulusid c. Ei või varieerida ühtki sisendit d. Võib firmal varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid 30. Kui firma suurendab kõigi ressursside kasutamist 10%, ja väljund suureneb 15%, siis võib väita, et: a. Pikaajalise keskmise kulu kõver on kasvav b. Ketib kahaneva piirkulu seadus
MAA RENDILEPING Käesoleva maa rendilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Rendileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rendileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Rentniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rentnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Rentnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel maa asukohaga [kinnistu asukoht], milline on kantud kinnistusraamatusse [Tallinna/Tartu/Pärnu/Viru (mittevajalik kustutada)] Maakohtu kinnistusameti [kinnistusjaoskonna nimi] kinnistusjaoskonna registriosa nr [registriosa number] all, suurusega [hektarite ar...
– Teise mõtteviisi juurutamine • kasv tootlikkuse toel • paindlik töökorraldus – osaajalise töö kasv, et hõivata pensionäre, kodus olevaid emasid, õppureid – Eksportiva sektori areng. Turumajanduse tagab maksusüsteem • Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt kehtestatavatest kohalikest maksudest. • Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks, kindlustusmaksed (pensionikindlustus ja töötuskindlustusmakse). • Kohalikud maksud on: müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaksja parkimistasu. Maks On seadusega või seaduse alusel vallavõi linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks
NB! Makse saavad kehtestada 1) Riigikogu parlamendina ning 2) kohaliku omavalitsuse volikogud Kohalikud maksud Eesti riigis: 1. Reklaami- ja kuulutustemaks 2. Täiendav füüsilise isiku tulumaks (toob kaasa tulude vähenemist -> tekivad fiktiivsed elukohad) 3. Paadimaks 4. Mootorsõidukimaks 5. Loomapidamismaks 6. Lõbustusmaks 7. Teede ja tänavate sulgemise maks EELNEVAID SAAB KEHTESTADA VOLIKOGU. 1. Sotsiaalmaks 2. Käibemaks 3. Tulumaks 4. Maamaks 5. Aktsiisimaksud 6. Tollimaks EELNEVAID SAAB KEHTESTADA RIIGIKOGU. Otsene maks: Kaudne maks: Füüsilise isiku tulumaks Käibemaks Ettevõtte tulumaks Hasartmängumaks Sotsiaalmaks Aktsiisimaksud Maamaks Sotsiaalmaks otsene maks ja sihtotstarbeline (33%), maksab tööandja töötaja brutopalga järgi.
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Madalad maksud soodustavad tarbimist ja kokkuvõttes elavdab ka majandust. Teostajaks on valitus. Maksupoliitika Tööpuuduse määr praegu 8,5% , noortel 14%. 2013 SKP Eestis kasvas 0,4%. Riiklikud maksud jagunevad: 1. Otsesed maksud, mis lähevad pangast maha – kohustuslik pension, tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, maamaks. 2. Kaudsed maksud, arvestatud kaupade/teenuste hinna sisse – käibemaks, aktsiisid, tollimaks. Kohalikke makse saab kehtestada kohalik omavalitsus – parkimismaksud, teede-tänavate sulgemismaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks. Eelarvepoliitikat teostab valitsus, eesmärgid on hoida eelarve tasakaalus, ergutada majandust maksudega. TÖÖÖÖ : EESTIS: Tööpuudus on suurim Ida-Virumaal ja Valgamaal.
viimase miinimumpunktis Küsimus 22 Küsimuse tekst Firma otsesekulud olid 22000 €. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 €. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 €. Firma aastatulu oli 55000 €. Majanduslik kasum on: Vali üks: a. 33000 b. 4500 c. 3400 d. 2500 Küsimus 23 Küsimuse tekst Alljärgnevast on püsikulu: Vali üks: a. tööliste tükipalk b. sotsiaalmaksud c. maamaks d. kulutused toormaterjali ostmiseks Küsimus 24 Küsimuse tekst Kui firma suurendab kõigi ressursside kasutamist 10%, ja väljund suureneb 15%, siis võib väita, et: Vali üks: a. pikaajalise keskmise kulu kõver on kasvav b. kehtib kahaneva piirtulu seadus c. tegemist on mastaabikuluga d. tegemist on mastaabisäästuga Küsimus 25 Küsimuse tekst Iga isokvantide kaardi puhul isokvantide vaheline kaugus näitab: Vali üks: a. mastaabisäästu kahanemist b. mastaabieffekti
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigus...
- Käibemaksumäär on 9% (riiklikud ettenähtud ravimid, õpikud ja töövihikud, perioodilised väljaanded, majutus ja majutus koos hommikusöögiga) - 0% eksporditaval kaubal 6) Aksiisimaks - Erimaks, mis on kehtestatud kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud. - Eestis on kehtestatud aksiisid kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, alkoholi - ja karastusjooide pakenditele ning elektrile 7) Maamaks - Riiklik maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. - Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maksumääraga (0,1-2,5%) - Ühe elamumaa ulatuses on omanik maamaksust vabastatud. Kuidas toimuvad maksete ja maksude arvestamine brutopalgalt? Brutopalk 1000€ 1,6% töötuskindlustusmakse - 16€ 2% kogumispensionimakse - 20€ 20% tulumaks - (1000-16-20-180) x 0,20 = 156,8€ Netopalk 807,2€
ärikasum). Ärikasum Intressikulud Peaks olema võimalikult kõrge (2 või enam) Soovitus: Kui alla 2, võiks arvutada kassapõhise intressikulude kattekordaja, kui see alla 1, ei ole intressikulud kaetud. Riiklikud maksud · Kehtestatakse iseseisvate maksuseadustega, mis sätestavad selle nimetuse, maksubaasi, -määra, -soodustused, maksusumma arvutamise ja tasumise korra, laekumise koha ja tähtajad. · Riiklikud maksud on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks Kohalikud maksud Kehtestatakse kohaliku omavalitsuse poolt ning kehtivad ainult nende territooriumil. · Aluseks on valla või linnavolikogu poolt vastuvõetud määrus, mis kehtestab kõik maksukogumiseks vajalikud regulatsioonid · Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.
maj määrab välisvaluutareserv) FISKAALPOLIITIKA- Riik püüab toetada maj arengust ja vähendada tööpuudust. Vahendid eelarvelised kulutused ja maksud. TURUMAJ TOIMIMINE- MAKSUKOORMUS- maksude osatähtsus riigi maj elus, väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-s RIIKLIKUD MAKSUD- juriidlise isiku tulumaks (21%), füüsilise isiku tulumaks (21%), käibemaks (20%), sots maks (33%), aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks, raskeveokimaks, maamaks (laekub kohaliku ov arvele).Vajalik rahaliste vahendite olemasoluks või sots/maj poliitika kujundamiseks. -MIINIMUMPALK- 278.02 eurot kuus -TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKS- kindlustatul 2,8 %, tööandjal 1,4 % -Kohustuslik pensionikogumismakse määr- 2% -Alates 01. jaanuarist ei ole enam maksuarvestuses kinnipeetud elatist. Elatist ei loeta enam elatise saaja maksustatavaks tuluks ning elatise maksja töötasult kinnipeetud elatist ei tohi tulumaksu kinnipidamisel maksustatavast tulust maha arvata.
c. Raskeveokimaks Väär d. Käibemaks Väär Maksude kehtestamine ja kogumine on vajalik riigi majanduse reguleerimiseks. Maksud tagavad vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks ning nende kaudu saab mõjutada ka majanduspoliitikat. Makse makstakse tuludelt (nt tulumaks), kulutustelt (nt käibemaks) ja omandilt (nt maamaks). Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks ning aktsiisideks. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente.
maksu objekt, maksumäär, maksumaksja , maksu laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksu tasumise kord, maksuseaduse rakendamise kord, võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. Tähtis on teada, et maksukorralduse seaduses sätestatud koheldatakse vaid juhul, kui maksuseaduses või tolliseaduses ja nende alusel kehtestatud määrustes ei ole kehtestatud teisiti. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks 21%, käibemaks 18%, sotsiaalmaks 33%, maamaks , tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks (kütuse, alkoholi, tubaka, elektri ja pakendi) ja raskeveokimaks. Kohalikud maksud on paadimaks, müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Eesti maksusüsteem on valdavalt propotsionaalne, maksumäärad ei sõltu maksustavast summast. Riigieelarve
Kordamine üleminekueksamiks(majandus) Majanduse kolm põhiküsimust. · Mida? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad. · Kuidas? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast. · Kellele? Kes on kliendid? Näide: · Mida ehitusteenuse pakkumine. · Kuidas kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? · Kellele suuremad ehitusfirmad, eraisikud. Tootmisressursid ja tootmistegurid. Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja a...
Tartu Ülikool Peeter Luur Maksukoormus Eestis Tallinn 2010 Sisukord: 1.Sissejuhatus_______________________________________ 3 2.Maksukoormus____________________________________4 3.Eesti maksukoormus 2009___________________________5 4.Maksukoormuse mõju elanikkonnale__________________5 5.Varjatud maksude mõju maksukoormusele_____________6 6.Kokkuvõtteks______________________________________8 7.Kasutatud kirjandus________________________________9 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti seadusandlus defineerib maksu järgmiselt:"Maks on maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusevolikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulusaamiseks, maksumaksjale...
· Volikogu ei istu pidevalt koos, vaid koguneb vajadusel · Volikogu liikme amet pole palgaline, saab vaid hüvitist 6 · Palgaline on osades omavalitsustes vaid volikogu esimehe amet · Tähtsaimaks ülesandeks on vallavanema või linnapea ametisse nimetamine, kes komplekteerib oma meeskonna · Reguleerib omavalitsuse rahade kasutamist Põhilised tuluartiklid: 1. Osa üksikisiku tulumaksust 2. Maamaks 3. Riigitoetus 4. Kohalikud maksud(nt müügi-, paadi-,reklaami- jt maksud) 5. Laenud (teistelt omavalitsustelt) 6. Laekumised teistel omavalitsustelt 7. Projektipõhised laekumised Peamised kuluartiklid: 1. Hariduskulud 2. Sotsiaalhoolekanne (nt toetused) 3. Valitsemiskulutused (ruumide rent, ametiautod jne) Ombudsman sõltumatu lepitaja, kelle eesmärk on lahendada kodaniku ja riigiametniku vahelisi konflikte ning kontrollida, kas ametnik tegutseb seaduste kohaselt
Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid 31. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. · Kulude vähendamine · Maksude suurendamine · Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine · Riigivarade müük 32. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, Kohalikud: isikumaks, kohalik tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja sotsiaalmaks, tollimaks kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks 33. Näited otseste ja kaudsete maksude kohta. Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või
Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid 31. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. · Kulude vähendamine · Maksude suurendamine · Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine · Riigivarade müük 32. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, Kohalikud: isikumaks, kohalik tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja sotsiaalmaks, tollimaks kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks 33. Näited otseste ja kaudsete maksude kohta. Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või
c. firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet d. sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla Küsimus 26 Alljärgnevast on püsikulu: Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. kulutused toormaterjali ostmiseks küsimus b. maamaks c. tööliste tükipalk d. sotsiaalmaksud Küsimus 27 Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema Õige keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine Hinne 1,00 / 1,00 püsikulu on 0,50. Firma kogukulu on Märgista küsimus Vali üks: a. 1250 b. 750
lambaliha tootmisel (eluskaal), MJ/kg Tulud ja kulud 13 TULUD €/a KULUD €/a MÜÜK PÜSIKULUD Loomade 17500 Masinad ja 697 elusmüük seadmes Loomade 2700 Kindlustus 226,45 lihana müük Villa müük 100 Maamaks 268 Teravili 0 Teenused 250 Toetused 1120 MUUTUVKUL UD Sööt 3456,9 Allapanu 250,23 Ravimid 165,5 Pügamine 140 Jõudluskontrol 126 l
Kõigi hooldustöödega (muru niitmine, lehtede riisumine, remont, lume koristamine) tegelevad majaelanikud ise. 5.2. Kindlustus Kindlustatud on maja Ergo kindlustusseltsis, Tegemist on koguriskikindlustusega. Kindlustust on vaja selleks, et pärast kinnistuomanikule kahju toimumist (tulekahju, vandalism, vargus jms), oleks majaomanikul võimalik kahju hüvitamist nõuda kindlustusseltsilt ja seeläbi õnnetusjuhtumitest tulenevate riskide esinemist maandada. 5.3. Maa hind ja maamaks Maa suurus on 2,89ha ning Maamaksu määr on Kambja vallas 2,5% maa hinnast, maa hinnanguline väärtus on 12000 eurot. Maamaksu suurus on 300 eurot. Kuid kuna 1ha kodualust maad on maamaksuvaba siis on maamaksu summa veidi väiksem.umbes 190 eurot aastas. 5.4 Kinnisvara aastased kulutused Igakuiuseid kulutusi ei oska prognoosida, kuna pole selle maja omanikud veel. 5.5 Turuülevaade Tartumaal tehakse hoonestatud elamumaadega tehinguid kõige enam Ülenurme vallas ning Tartu linnas
Indias 0,16ha põllumaad inimese kohta Jaapanis 0,03ha põllumaad inimese kohta Eestis 0,69ha põllumaad inimese kohta Venemaal 11,5ha maad inimese kohta Soomes 6,7ha maad inimese kohta Austraalias 44,3ha maad inimese kohta Saksamaal 0,4ha maad inimese kohta Indias 0,3ha maad inimese kohta Jaapanis 0,3ha maad inimese kohta Kinnisvaraks nimetatakse isikule kuuluvad kinnisasju ning rahaliselt hinnatavaid õigusi ja kohustusi, mille objektiks on kinnisasjad. Maaomanikule määratakse: maamaks ja sihtotstarbe. Omand Omand ehk omandiõigus on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on asja üle kolm õigust : Valdamisõigus – asja üle faktilise võimu teostamine. Kasutamiseõigus – seisneb asja kasulike omaduste tarbimises.Tavaliselt kasutab asja omanik, kui seda kasutamist võid ta ka teistele edasi anda. Käsutamiseõigus – seisneb asja juriidilise saatuse määramises, see on asja
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
3) majandusliku arengu soodustamine 4) kujundada tulude jaotust Riik vajab talle määratud ülesannete täitmiseks raha. Selleks koostatakse kindla ajavahemiku jaoks tulude ja kulude plaan riigieelarve. Raha riigieelarvesse maksavad elanikud. Eestis on maksukoormus ligikaudu 35% SKP-st. Maksud jagunevad: a) otsesed maksud füüsilise isiku tulumaks (proportsionaalne) sotsiaalmaks (maksab tööandja) töötuskindlustusmaks maamaks (kohalikku eelarvesse) b) kaudsed maksud käibemaks ( 18% kauba või teenuse väärtuest) aktsiisimaks hasartmängumaks Lisaks loetletud maksudele on ka kohalikel omavalitsustel õigus kehtestada erinevaid makse.
II OSA. EKSAMITÖÖ KOOD Ühiskonna majandamine (10P) VALMIS 1. Kirjutage mõiste ees olevasse kastikesse õige selgituse number: 3p 1. koduvaluutakursi alandaminevälisvaluutadesuhtes- Devalveeriline 2. keskmisehinnatasemesuheSKP-sse-Inflatsioon 3. keskmisehinnatasemelangus-Devalveerimine 4. keskmisehinnatasemestabiilsus-Inflatsioonimäär 5. keskmisehinnatasemeprotsentuaalnemuutusbaasperioodigavõrreldes-Inflatsioonimäär 6. keskmisehinnatasemekasv- Inflatsioon ,,,,,inflatsioon .....devalveerimine ......inflatsioonimäär VALMIS 2. Selgitage näidetega inflatsiooni mõju tarbijatele. 2p 1) Inflatsiooni mõjutarbijaleon erinev,sõltubsellest,kui suuron inimesesissetulekja millisedon tematarbimisharjumusedja võimalused 2) Nt pangalaenukorral inflatsiooni võrraväheneblaenutagasimakse. Säästudkaotavadagaomaväärtust. VALMIS 4. Hinnatõusu või -langust võivad põhjustada väga erinevad mõjurid. Nimetage neist kaks (välja arvatud maksude tõstmine ja l...
aasta seisuga 27 Eesti linna, 15 valda ja 1 ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. alev. Riiklikud Omavalitsuste üleriigiline nõupäev 11. veebruar 1994 maksud:tulumaks;sotsiaalmaks;maamaks;hasartmängumaks;kä Nõupäeva otsus: Pidada otstarbekaks Eesti Linnade Liidu, Eesti ibemaks;tollimaks;aktsiisid;raskeveokimaks. Maamaks on riiklik Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse maks, mis laekub täies ulatuses maa asukohajärgse kohaliku koostöö tugevdamist ja võrdsetel alustel Omavalitsusliitude omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa Koostöökogu moodustamist. Maakondliku liidu võivad ühiselt maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga.
ametisse täitevorgani ehk valla- või linnavalitsuse ja valib neljaks aastaks vallavanema või linnapea. Valitsus on sellest tulenevalt täidesaatva organina volikogu ees aruandekohustuslik ning vallavanem või linnapea ei kanna otseselt vastutust mitte kohaliku omavalitsuse elanike, vaid volikogu ees. Küll aga põhineb volikogu ja valitsuse usaldus siiski valijatel. Omavalitsuse tuluallikad · Osa üksikisiku tulumaksust · maamaks · riigi toetus · kohalikud maksud · laenud · laekumised teistelt omavalitsustelt · trahvid ja riigilõivud · kaupade ja teenuste müük jms Kohalike omavalitsuste ülesanneteks on : · kohalike küsimuste lahendamine · kohalik heakord · kohalik veevarustus · kohalikud teed ja tänavad · kohalikud turud · haiglad, koolid, lasteaiad 2) Peamised globaalprobleemid ja nende võimalikud lahendused.
Mootosõidukimaks (sh raskeveokimaks) Reklaamimaks, parkimistasu, müügimaks (kohalikud maksud) 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 1) Riiklikud maksud kehtestatud riigi poolt, finantsressursid lähevad riigile. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Neid makse kehtestab riik. Riiklikud maksud on nt tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid, hasartmängumaks, raskeveokimaks, tollimaks, töötuskindlustusmaks, pensionikindlustusmaks Erandlik on maamaks kehtestanud on riik, kuid tulud laekuvad täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksuga on maksustatud kogu maa. 2) Kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus, tulud lähevad omavalitsuse kassasse. Kohalikud maksud on nt reklaamimaks, parkimistasu, müügimaks, (üldised, kaudsed) lemmikloomamaks (sihtotstarbeline), paadimaks Erandlik on maamaks kehtestanud on riik, kuid tulud laekuvad täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse Maksude kirjeldusi vt. pt. 15 17
KOV rahastamine · Eraldiseisev eelarve. maakohtus. · Tuluvahendid: · Nõuded rahvakohtunikule: Riigipoolsed eraldised 25-70-aastane teovõimeline EV kodanik Maksud Vastavad kõlbelised omadused · Tulumaks · Maamaks · Ressurssimaks Valikud Regionaalne ja kohalik müügimaks paadimaks valitsemine reklaamimaks teede ja tänavate sulgemise maks Lk. 125-130 mootorsõidukimaks
a kohustusliku kohumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste tuli saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksumäär on 33%(13% ravikindlustuseks)Sotsiaalmaksu maksavad rahuldamiseks.VAHETARBIMINE-kaubad ja teenuse, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tööandjad.(FIE maksab ise oma ettevõtlustuludelt) Maamaks on riiklik, omandil põhinev maks, mis tootmistel.LISANDVÄÄRTUS-igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba laekub 100%ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa töötlemisel lisanduv kauba vääruse kasv.INFLATSIOON-riigi keskmise hinnataseme ätkuv kasv saadakse maa maksistamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksumäär on üldjuhul 0,1- piisavalt pikal perioodil
Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimes...
sätestatakse maks, mis sätestab maksu nime, objekti ja määra, maksumaksja isiku ning temale antavad soodustused, maksulaekumise koha ja aja ning maksu tasumise korra, maksuseaduse rakendamise korra ning võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise korra. (Tammert, Paul 2002). Makstakse makse tuludelt, kuludelt ja ka omandilt. Põhiliselt jagunevad maksud: kohalikud- ja riiklikud maksud ning aktsiisid. Eestis on kehtestatud riiklikud maksud nagu: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid, mis on kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis ning raskeveokimaks. Viimasele ehk raskeveokimaksule ka antud referaat keskendubki. (Loov Eesti, 2012) 3 RASKEVEOKIMAKS Raskeveokimaksuga sätestatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise vüi suurema registrimassiga autorong või veoauto, tegemist on riikliku maksuga. Maksustatakse vastavalt
erasektor 4) Segamajandus - riik sekkub majandusse määrates seadusi, makse ja piiranguid; esineb piirangutega valikuvabadus, loodusressursid kuuluvad nii avalikule kui ka erasektrorile, turg kujundab hinna - riik reguleerib teataval määral, majanduskäitumist dikteerivad avalik-ja erasektor Otsesed maksud: Tasumine on selgelt nähtav. NT:üksikisiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, maamaks Kaudsed maksud: On arvatud juba kaupade ja hindade sisse, mistõttu lõplik tasuja ei pruugi märgata maksuks minevat osa. NT: aktsiisid, käibemaks, tollimaks Üksikisiku tulumaksumäär: Selle peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult: palgalt, honorarilt ja loteriivõidult. See moodustab 21% kõikidest sissetulekutest va. pensionid, stipendiumid ja toetused. Tulumaksu määr on nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute jaoks 21%.
Harjutus 4-6 Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast fir...
maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. aastal 21% ning alates 2009. aastast 20%); · sotsiaalmaks (maksumäär 33%); · maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); · hasartmängumaks; · käibemaks (maksumäär 18% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 5%); · tollimaks; · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: · müügimaks; 5 · paadimaks; · reklaamimaks;
ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid, sestap peab iga ühiskond vastama küsimustele, mida (ja kui palju) toota, kuidas toota ja kellele toota. Nende küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne.), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne.), inimestest (töötav elanikkond mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ning on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (niisugused teadmised ja oskused, mida on vaja selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa). Ressursse võib tootmisprotsessis kaupade ja teenuste ehk hüviste valmistamiseks kombineerida mitmeti. Et ressursid on piiratud, on piiratud...
funktsioone,teine osa printside fronde,organiseeriti möss absolutismi ja Mazarini vastu.Versailles-Louis XIV ajal ehitatud suurejooneline palee.Pariisi parlament-Kõrgeim kohtuasutus,ülesandeks oli kuninga ediktide ja muude seadusandlike aktide reageerimine.Oli ka õigus avaldada arvamust.Manufaktuur- Nostaablite kogu-kuulusid kuninglikud printsid,peapiiskopid,piiskopid,suuremate linnade meerid jne,nad kutsuti kokku ,et kehtestada üldine maamaks,et saada nõusolekut. Muutused sõjanduses-Palgaarmee teke:Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata,samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge,loodi üksnes sõja ajaks,isemajandav.Jaotusid erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse,välismaalasi.Struktuur-Peamiseks väeliigiks jalavägi,lahingus jagati sõjavägi kolmeks,jalaväelastel külmrelvad kui ka tulirelvad,olid ka ratsavägi ja suurtükivägi.Alaline
õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks, maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel, ilma otsese vastutasuta vaieldamatult täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti riigis jagunevad maksud riigimaksudeks (aktsiisid (tubakatoodetele, alkoholile, pakendile, kütusele ja mootorsõidukitele), tulumaks (nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele), hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks) ja kohalikeks maksudeks (isikumaks, müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks). Riigieelarvetuludest moodustab ca 92% maksutulud, seega on need peamisteks tuluallikateks. Selleks, et tagada süsteemi stabiilsus, peab suurendama veelgi maksuhaldurite töö efektiivsust ja maksude kogumisele tehtavaid kulutusi. Seadusandluse Euroopa Liiduga ühtlustamine toob
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
