Majanduse referaat Eesti maamajandus Koostas: S. Meltsas Juhendas: L. Kurg Avinurme 2009 Maamajanduse looduslikud eeldused. Eesti kliimat mõjutavad peamiselt Läänemere lähedus ja Atlandi ookeanil aset leidvad intensiivsed tsüklonilised protsessid. Siinne kliima on üldiselt mõõdukas, külma talve ja pika, jaheda kevadega.
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut MS.0715 LOGISTIKA MAAMAJANDUSES Variant A 9; D 6 Juhendaja: E. Plaan majdr. Koostas: Kadi Tsimmer, MS III (stat) Tartu 2011 Algandmed: 1. Koorma keskmine veokaugus lk, km 60 km 2. Kandevõime q, t 32 tonni 3. Kandevõime kasutamise tegur staatiline Cs 0,855 4. Tööpäeva keskmine pikkus Tapt 10 tundi 5. Keskmine tehniline kiirus vt- km/h 63,4 km/h 6. Tööpäevade arv APT 270 pä...
majanduses. Lisaks peab tegu olema alaga, mis on väiksem kui riiklik või regionaalne tasand. Teiseks on majanduslikud või muud arendustegevused ümber orienteeritud väärtustamaks ning kasutamamaks kohalikke ressursse - nii füüsilisi kui ka inimressursse. Nii kasutatakse kohaliku ala võimalused maksimaalselt ära. Kolmandaks keskendutakse kohalike inimeste vajadustele, võimetele ning perspektiividele. Kuidas maamajandus edukalt töötab? Kõige sagedamini peetakse kaubandust ning vaba turgu juhtivaks jõuks. Kaubandussuhted kogukondade, regioonide või isegi riikide vahel suurendavad ligipääsu kaupadele ning teenustele, mis ei ole kohalikult kättesaadavad, annavad kogemuse sellest, kuidas toodete efektiivsust ning kogust suurendada ja annavad võimaluse vahetada omavahel häid ideid. Paraku on aga maamajandus erinevate kaubanduspoliitikate mõjutada ning on erinevates
ELSE: Tervis Pluss - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 16 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Kodukiri - Confidence=5 ELSE: Kodukiri - Confidence=-50 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 17 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Maakodu - Confidence=10 ELSE: Maakodu - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 18 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Maamajandus - Confidence=5 ELSE: Maamajandus - Confidence=-20 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 19 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Stiil - Confidence=10 ELSE: Stiil - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 20 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Jana - Confidence=10 ELSE: Jana - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 21 IF:
valge, parem kabi kirju. Pea märgised 1-kübe, 2-täpp, 3-täht, 4-laik, 5-kriips, 6-lauk, 7-päits Hobuse mõõtmed 1 ja 2 turjakõrgus, 3 ja 4 seljakõrgus, 5 ja 6 laudjakõrgus, 7 ja 8 kere põikpikkus, 7 ja 8 laudja pikkus, 10 ja 11 pea pikkus, 12 ja 13 pea Laius, 14 ja 15 pea sügavus, 16 ja 17 kaela pikkus, 18 ja 19 rinna ümbermõõdu mõõtmise koht, 20 ja 21 kämbla ümbermõõdu mõõtmise koht 1 Maamajandus, Põllumajandus, Regionaalpoliitika, Maaelupoliitika. 2 Põllumajanduspoliitika- *tulupoliitika *agraarstruktuuripoliitika Maamajanduspoliitika- *toiduainetetööstuspoliitika *kaubanduspoliitika *interventsioonipoliitika *toidupoliitika *tarbijakaitse 5 Kahesugused eesmärgid ja soovid: *millisena soovime näha oma ettevõttet *tootmine või elulaad *kuidas soovime elada? Planeerimisel kolm põhiküsimust: *kus me oleme? *kuhu me tahame jõuda? *kuidas kõige paremini jõuda soovituni?
Jõevähk, signaalvähk Daniel, Hans http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/uks- kusimus-kuidas-eristada-joevahki-signaalvahist?id=69567275 https://et.wikipedia.org/wiki/Signaalv %C3%A4hk#/media/File:Pacifastacus_leniuscu lus_2.jpg http://www.kalale.ee/galerii/6470 Iseloomustus Jõevähk Signaalvähk (tähnikvähk) 5 paari jalgu eesmine paar on teistest märksa suurem ja tipneb sõrgadega Pikad tundlad lõhna- ja maitseelundeiks Värvus on varieeruv ning oleneb veekogust Sarnaneb harilikule jõevähile, kuid sõrad Vähid vahetavad oma elu jooksul ...
Katarina PUNAVETIKAD Veltri ja Ruth Mary Onga MIKS VALISIME? Me ei olnud punavetikatest varem midagi kuulnud Need tundusid huvitavad taimed Kõik ülejäänud huvitavad teemad olid ära võetud KOOSTIS JA ELUVIIS Vetikad fotosünteesivad Need moodustavad taimse hõljumi või on kinnitatud veekogu põhja Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente Neis on ka klorofülli, ksantofülle, pigmente jne MIS ON MEILE KASU PUNAVETIKATEST? Punavetikatest saadud ainega tehakse näiteks marmelaadi Punavetikatest tehakse näohooldus tooteid Neist tehakse ka juuksemaske Ka vitamiine tehakse neist ELAMISTINGIMUSED Nad elavad Läänemere põhjaosas Nad saavad elada ainult soolases vees Kasvavad sügavamal, kui 5 m Nende vahel on alati rohkesti rannakarpe Nad on harjunud vähese valgusega HUVITAVAD FAKTID Ta võib kasvada kuni 15cm pikuseks Kasvades jaguneb iga haru...
ka kasulikkust. 8 Geneetiliselt muundatud organismid 4. Kasutatud kirjandus Kirjandus: Ajakiri Eesti Loodus, veebruar 2004 Artikkel ,,Geneetiliselt muundatud taimed pole ohtlikud" Artikkel ,,Geenmuundatud organismid jäägu laborisse" Ajakiri Maamajandus, mai 2006 Artikkel ,,GMO-d on korralikult analüüsimata" Ajakiri Maamajandus, jaanuar 2005 Artikkel ,,Euroopa ja GMO-d" Ajakiri Maamajandus, juuni 2006 Artikkel ,,Kuidas GM kultuurid võivad Eestisse tulla?" Pildid: http://animalscience.ucdavis.edu/animalbiotech/images/mouseDNA.gif http://www.apsnet.org/education/illustratedglossary/PhotosE-H/gmo.jpg http://foodsafety.blogs.bftf
MILLINE ROLL ON MULLAELUSTIKUL MULLA KUJUNEMISEL JA SELLE VILJAKUSE SÄILIMISEL? Johanna Tammel Janika Kübard · Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaelustik mullas elavate organismide ja mikroorganismide kogum Koostis · 515% ulatuses taimede juured · 8595% mullaelustik · 1530% moodustab mesofauna ja makrofauna · 6080% mullaelustikust koosneb mikroorganismidest Mullaelustik Roll mulla kujunemisel · Osaleb huumuse moodustamisel · Parandab mulla struktuuri ja õhustatust · Orgaaniliseaine segamine ja lagundamine seened, bakterid, ussid, vastsed, vetikad ja lestad, määrav osa on vihmaussidel · Kõige rohkem mõjutavad bakterid kõdunemine · Kivimite lõhustamine · Vihmaussid on mullafaunas esikohal biomassi, hingamise intensiivsuse ning mulla struktuuri parandamisvõime poolest Roll vilj...
Kas ajakiri peaks olema orienteeritud eelkõige ei noortele? Kas ajakiri peaks olema käsitöö teemaline? jah Kas te soovite ajakirjast abi maakodu/suvila jah küsimustes? Kas ajakirjas peaks olema juttu tehnoloogiast ja ei arvutitest? Kas ajakirjas peaks olema juttu kuulsatest ei inimestest? Kas ajakirjas võiks olla lugejate kirju/artikleid? jah Oodatavateks väljunditeks on Pere ja Kodu, Eesti Naine, Miniristik, Ristik, Tervis Pluss, Maakodu ja Maamajandus. 2.4 Esimese realisatsiooni testimise järeldused Testi nr.1 täitmine Tulemusteks saadi: Kroonika 60 Nädal 60 7 Ülejäänud variandid said kõik negatiivsed tulemused. Süsteem suutis vastavalt oodatustele anda õige tulemuse. Vastuste andmisel mingeid tõrkeid ei tekkinud. Süsteemi oli lihtne kasutada (põhiliselt töö hiirega)
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised (raps, rüps) ja liblikõielise...
VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/30/Heracleum_mantegazzianum_07.JPG Võõrliigid kui probleem Liik tuuakse uude elukeskonda Võõrliik kohaneb kiiresti - siseneb toiduahelasse - konkureerib teiste organismidega Põlisliigid kannatavad Võõrliik võtab võimust (Nõrgem liik sureb välja) Tekkepõhjused Tahtlik sissetoomine: Tahtmatu sissetoomine: - jahiloomad - laevadega - lemmikloomad - ballastiveega - lihaloomad - maismaatranspordiga - turism - viljaseemnetega koos - istandused Tagajärjed Põliste asukate välja tõrjumine Majanduslik kahju Liigilise mitmekesisuse vähenemine Evolutsiooni muutmine Loodusliku tasakaalu ohustatus - hübriidide teke - nõrgemate liikide väljasuremine - liigilise mitmekesisuse vähenemine Signaalvähk ...
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Eva-Mai Männiste MEE TARBIMINE Referaat Keskkonnakaitse õppekava Tartu 2018 SISUKORD 1. MESI JA MESINDUS......................................................................................................3 1.1. Mis on mesi?............................................................................................................3 1. 2. Mee ja mesinduse ajalugu ning tänapäev...............................................................3 1. 3. Mesindus Euroopas................................................................................................4 2. MEE TARBIMINE........................................................................................................5 2.1. Mee omadused-tarbimise põhjused.................................................
PESUMASIN R O O S I N ATA L I N Õ G I S T O 9A KUIDAS KÕIK ALGAS • Päris alguses ei kasutatud kehakatete puhastamiseks vett, vaid need peksti vastu kive pehmeks ning hõõruti liivaga. • Teada on ka meremeeste pesemisviis- suurde kotti pandud musti riideid veeti laeva taga, et soolane vesi riietelt suurema mustuse eemaldaks. • Hiljem hakati kasutama 1797.aastal leiutatud pesulauda, millel nühiti riideid puhtaks. • Kuni 19.sajandini pesti pesu käsitsti. TEE TÄNAPÄEVA PESUMASINANI • Esimene elektriline pesumasin loodi 1908. aastal USAs. • Pesumasinat tootis Chicagos asuv pesumaja kompanii. • 1950-ndatel lisati küttekeha pesuvee soojendamiseks ning mõeldi välja ka pesu tsentrifuugimine. • 1960-ndatel aastatel olid pesumasinad juba üsna kaasaegsed - paari nupulevajutusega soojendasid need vee, pesid, loputasid ning tsentrifuugisid. TÄNAPÄEV • Tehnoloog...
Rakvere Gümnaasium 'Eesnimi Perekonnanimi' 11B POOLA ESMASEKTOR Referaat Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ARENGUTASEME ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................ 4 PÕLLUMAJANDUS..............................................................................................................5 METSANDUS.................................................................................................................... 7 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola p...
kleepainega ritvade abil igal hooajal hinnanguliselt 200 000 426 000 pääsukest. Euroopas teeb pääsukeste vähenev arvukus muret mitmes suures, tihedalt rahvastatud põllumajandusriigis: Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas ja Ukrainas [7]. Põhja-Taanis on pikaajaline seire näidanud, et pääsukesi hakkas kiiresti vähemaks jääma pärast seda, kui astuti Euroopa Liitu. Liidu põllumajandustoetuste abil korraldati maamajandus põhjalikult ümber, väikeste loomakasvatustalude asemele tekkisid suured tööstuslikud põllumajandusettevõtted. Kui arvukus kahaneb samas tempos, kaob suitsupääsuke selle piirkonna haudelinnustikust 20 30 aasta jooksul. Eesti loodus Aasta lind EL 2011/04 Mati kose Marika Almar
Vasalemma Põhikool Autodiagnostik Referaat 2010 Autodiagnostik Autodiagnostiku töö sisuks on autode tehnoseisundi diagnoosimine (pidurid, käikukast, elektroonika, kliimaseadmed jne). Tema tuleb siis appi, kui auto tehnilise ülevaatuse jaoks vajalikud tavameetodid on ära kasutatud. Diagnoositestrid ja süsteemid näitavad, et auto on korras, ent ometi esineb probleeme ja tõrkeid. Autodiagnostik teab ja tunneb auto kõikide süsteemide ehitust ja tööpõhimõtet. Ta mõõdab kõiki elektrilisi signaale, diagnoosib süsteemide ja selle üksikute seadiste seisukorda, sooritab vajalikud kontrolltestid ja avastab ka selliseid varjatuid rikkeid, mida enesediagnoosisüsteem ei avasta. Autodiagnostikuks võivad pürgida autolukksepad, -elektrikud, aga ka varem autondust õppinud. Autodiagnostiku töös ...
Olustvere Teenindusja Maamajandus kool Põllumajandus Karl Mark Venemaa Referaat Juhendaja:Endla Pesti
Olustvere teenindus ja maamajandus kool Iseseisev töö Benseen Juhendaja: Pilvi Ailt Koostaja: Eliise Saska MTT2 Olustvere2012 Benseen Benseen (varem ka bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni valem on C6H6. Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti lahustuv vedelik. Tema keemistemperatuur on +80,1 °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C ja tihedus 879 kg/m³. Benseeni lubatud piirkontsentratsioon tööruumide õhus on 20 mg/m³. Plahvatusohtlik kontsentratsioon õhus on 1,58 mahuprotsenti. Bens...
TERAVILI MONOKULTUURIN A TAVAVILJELUSES EMÜ 2014 VIKTORII N Teraviljad on väärtuslikud toiduained, sest need on: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD B) SÕKALDE RIKKAD C) MÜSLI RIKKAD ÕIGE VASTUS: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD VIKTORII N Monokultuur on: A) MONOTEATRI ETENDUSTE KAVA B) ÜHE KINDLA REGIOONI KULTUURITAVADE JÄRGIMINE C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL ÕIGE VASTUS: C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL VIKTORII N Tavaviljeluse puhul on lubatud kasutada: A) AINULT HÄRGASID MAA KÜNDMISEKS B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE C) AINULT DIISELMOOTORIGA TRAKTOREID ÕIGE VASTUS: B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE ÜLDANDME D Teravilja kasvatamine monokultuurina nõuab: a) viljakat mulda või muldade väetamist b) taimekaitsevahendite kasutamist Eestis tarbita...
Mis on füsioloogilised ohutegurid? Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Kes puutuvad füsioloogiliste ohuteguritega kõige rohkem kokku? Füsioloogiliste ohuteguritega puutuvad kokku enamik maamajandus töötajaid – lüpsjad, karjakud, looma-linnufarmides talitajad ja veterinaarid, köögiviljakasvatajad ja –töötlejad, põllumasinatega töötajad ja nende remontijad, raamatupidajad, kokad jne. Näiteks töötatakse kummargil või kükakil asendis, põlvili asendis, istuvas asendis masinate juhtimisel või arvutiga töötamisel. Sundasendid, sundliigutused ja füüsiline ülekoormus Kui töötaja teostab tööprotsessi käigus pidevalt sarnaseid liigutusi käte-õlavöötme või selgroo
3 Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm, Heiki Valk Eesti ajalugu II Eesti keskaeg Koostanud ja toimetanud Anti Selart 4 SISSEJUHATUS Projektijuht Aivar Kriiska Retsensent Jüri Kivimäe Keeletoimetaja Siiri Rebane Kujundaja ja küljendaja Kristel Külljastinen Raamatu valmimist on toetanud Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeerium ning teadus- programmid SF0130019s08, SF0130038s09, ETF 7129, ETF 7744, ETF JD 134 ja Euroopa Teadusfondi EuroCORECODE programmi grant „Cuius Regio“. Autoriõigus: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ja autorid Autoriõigus (sarja üldkujundus): kirjastus Ilmamaa Autoriõigus (illustratsioonid): autorid ja valda...
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Norra Referaat Koostas: Sander Rau PM1A Juhendaja: Endla Pesti Olustvere2013 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 Norra.....................................................................................................................................................3 Kaart ja asend....................................................................................................................................... 5 Geoloogiline asend...............................................
kohalik elanikkond neid puudutavate otsuste väljatöötamisse ning mitte reglementeerida kohalikku elu liigselt keskvalitsuse poolt. · Põltsu linnavalitsus- juhib 17 liikmeline volikogu, kõik erakonnad esindatud. o Raha tuleb- (aluseks eelarve) maksudest, saastetasudest. Muud tulud- müüakse vara, mida pole vaja. o Kulud- suurim haridusele. Veel maamajandus, energia ja sooja, teede korrashoid, turism, keskkonnakaitse, jäätmekäitlus, haljastus, vaba aeg, kultuur, religioon. o Kõik kulud ~ 75 milli, tulud ~ 80 milli Bürokraatia e ametnikkond · bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks ellu viimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Põllumajandus Rivo Peegel ANDRUS KIVIRÄHK referaat Olustvere 2013 Sisukord 1.Andrus Kivirähk.......................................................................................................................4 2.Looming...................................................................................................................................5 2.1.Proosateosed......................................................................................................................5 3.Raamatu ,,Rehepapp" analüüs..................................................................................................7 4.Kasutatud kirjandus..................................................................................................................8 5.Kasutatud pildid..................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Jana Raudsepp PROBLEEMID MESINDUSES Referaat õppeaines Mesindus Juhendaja: lektor Priit Pihlik Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID...........................................................................4 2. MESILASHAIGUSED................................................................................................5 3. Probleemid rändel metsadesse.............................................................................6 KOKKUVÕTE...............................................................................................................7 KA...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Mesilaste korjemaa Koostaja: Allan Raukas PM II 20.11.2010 Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paikneva...
Agraarpoliitika peamised suunad on tulu- ja hinnapoliitika ning agraar-struktuurpoliitika. Agraarpoliitika siht on suurendada põllumajanduse sissetulekuid ja tulukust, varustada inimesi kvaliteetse ja mitte liiga kalliste toiduainetega, tagada rahva toitmine eriolukordades ning hoida agraarsektorit tasakaalus nii oma maa ja rahvusvahelise tööjaotuses kui ka riigi sotsiaalstruktuuris. Agraarpoliitika ulatus põllumajanduslik tootmine (esmane tootmine: teravili, piim liha); maamajandus (teisene töötlemine, turundus, kaubastamine); regionaalpoliitika (riikide eri meetmete rakendamine keskmisest madalama tasemega regioonide suhtes: tööhõive, vanuseline struktuur); maaelu (sotsiaalne keskkond/valdkond, elulaad, põllumajandussaaduste tootmine oma tarbeks). Põllumajandus ja agraarpoliitika erinevus agraarpoliitika teostus on eri valdkondade koosmõju ja eesmärgistatud kattuvus. Põllumajanduspoliitika jaguneb tulupoliitika ja agraarstruktuuripoliitika
Siberi katk. Suu ja sõrataud II kursus Siberi katk Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid. Siberi katk on levinud ülemaailmselt nii rohusööjatel loomadel kui ka inimestel. ● (Põrnatõvebatsill (Bacillus anthracis) on aeroobne grampositiivne, eoseid moodustav bakteriliik. Looduslikult on nad pinnases levinud. Põrnatõvebatsill on loomadel (sh inimesel) põrnatõve tekitaja.) Loomadel ● Taimetoitlastest loomad nakatuvad peamiselt põrnatõvebatsilli eostega nakatunud taimede, sööda söömisel. ● Veistel, lammastel ja hobustel jt. loomadel on haiguse kulg kiire ja põhjustab ilma ravita looma surma. Sigadel kestab haigus kauem. Inimestel ● Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt naha või hingamisteede kaudu, või neist valmistatud lihatoodete söö...
SÖÖDALISANDID PÕLLUMAJANDUSLOOMADE ( SH HOBUSTE) JA LINDUDE SÖÖDARATSIOONIS Mõiste Söödalisandid ehk söödapreparaadid on ained, mikroorganismid või valmistised, välja arvatud söödatoorained ja eelsegud, mida lisatakse tahtlikult söödale või veele, et täita eelkõige üht või mitut ülesannet. Neid manustatakse loomale tõhustamaks toitainete imendumist ja avaldavad oma toimet soolestikus või sooleseina rakkudes. Mitt e ük s ki tasa lisa ka a n d e l u st i as a tu d e n d ra t s a h ä s ioon ti i Ülesanded kokkuvõtlikult a) mõjutab soodsalt sööda omadusi; b) mõjutab soodsalt loomsete toodete omadusi; c) mõjutab soodsalt dekoratiivkalade ja -lindude värvi; d) rahuldab loomade toitumisvajadusi; e) parandab loomakasvatustoodangu...
VENESTUSAEG ärkamisaja ja 20saj alguse vahel Põhjused: · vajadus kaasajastada iganenud vene halduskord · rahvusluse tõus · vene riigi julgeoleku huvid Koolireform (kõige tähtsam). Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja alates 1887.a tuli talurahvakoolides alates kolmandast klassist lapsi õpetada vene keeles, peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Seejuures ei tohtinud lapsed emakeelt kõneleda isegi mitte omavahel ega vahetunnis. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati mitmesuguste leidlike vahenditega, näiteks spetsiaalse häbimärgiga. Paljud lapsed ei saanud õpetatava sisust enam aru ja olid sunnitud õppetükke lihtsalt mehaaniliselt pähe tuupima. Koolireformi tagajärjeks oli, et kirjaoskuse tase hakkas langema. Kuni 1886. a oskas nekrutiks võetud eesti poistest lugeda 98%, siis 1901. a kõigest 80%. + vene keskvõim hakkas asutama koole Vallareform-1889 1886. a tehti vene ke...
Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. KARTULIMARDIKAS..........................................................................................................4 1.1 Liigikirjeldus.....................................................................................................................4 1.2 Kartulimardika areng.......................................................................................................4 1.3 Kartulimardika levik.........................................................................................................6 1.4 Kohanemisvõime...............................................................................................................7 2. KARTULIMARDIKA KAHJULIKKUS............................................................................... 8 3. KARTULIMARDIKA TÕRJEVÕ...
RÕHTPALKHOONE EHITUS Referaat Õppeaines: Hoone osad Arhitektuuri teaduskond Õpperühm: EA-21 Üliõpilane: Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 2. Palgid.....................................................................................................................................................4 3. Palkseina ehitamine...............................................................................................................................6 4. Raidseotised nurkades ja seinte ühendamine........................................................................................8 5. Avade ehitamine (moodustamine) palkseina........................................................................................1...
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke,...
Olustvere teenindus-ja maamajandus kool Märt Seimann Gaasikeevitus Olustvere 2012 Sissejuhatus Referaadis räägin ma lähemalt gaasikeevitusest ja kõigest sellega seounduvast.Ise mul gaasikeevitusega erilist kokkupuudet pole olnud.Kuid räägin ka alguses mis see keevitamine ültse on. Keevisliide on siis kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus ehk keevisliide. Gaasikeevituses üldiselt Gaaskeevitus oli varemalt väga laialdaselt kasutatav keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kas...
2009 on ajalehe Maaleht väljaandjaks AS Eesti Ajalehed. Alates 2007. aastast on Maalehe suuromanik Ekspress Grupp. Seni kuulus suurim osalus Jüri Ehasalule, väikeaktsionärid olid Andres Anton ja Agu Veetamm, kes oli ühtlasi lehe vastutav väljaandja ja kirjastustegevuse juht. Ostutehingu järel sai juhatuse esimeheks Kadi Lambot. 2007. aasta suve seisuga oli Maaleht Eesti suuruselt teine nädalaleht tiraaziga ligi 50 000 eksemplari. Maalehe lisad on Targu talita ja TeRa. Ilmuvad ajakirjad Maamajandus ning Maakodu. Kirjastus Maalehe Raamat. Lisaks on ka kaks võrguväljaannet Maaleht.ee ja Aialeht.ee Nimi: Eesti Päevaleht Keel: eesti Hind: 18.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: 304 x aastas 8 Iseloomustus: Eesti Päevaleht on Tallinnas ja Põhja-Eestis suurima lugejaskonnaga kvaliteetpäevaleht. Elujaatava hoiakuga Päevalehe sisus on põhirõhk uudistel ja arvamustel, mis peaks meeldima positiivse mõttelaadiga ja
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2....
Andi Järvsoo KJ-1 MAASTIKURAJOONID Vooremaa Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 1. SISSEJUHATUS Referaat Vooremaa maastikurajoon kannab eesmärki on anda ülevaade Vooremaa maastikust. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut. Antud referaadis iseloomustatakse Vooremaad üldiselt ja sellega kaasnevaid pinnavorme. Lisaks saab infot looduslikest tingimustest, seal paiknevast elusloodusest ja inimõjudest selles piirkonnas. Vooremaa kulgemislugu on seotud mitmete Eesti rahvuseeposte ja kulturilugudega. 2.ÜLDINE INFORMATSIOON 2.1 Asend Asendi poolest asub Vooremaa Eesti idaosas. Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani. Edelas asetseb kohe kõrval Võrtsjärve madalik ja läänes Kesk-Eesti lavatasandik (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa pindalaks on määratud 977 km2. Kogu Eesti territooriumist moodustab see 2,15%. Üldis...
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Põllumajandusökonoomika üldkursuse praktikumitööd Koostaja: HELEN TIITSON Majandusarvestus ja finantsjuhtimine II kursus Juhendaja: lektor K.LAHESOO Tartu, 2005 SISUKORD EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL.............................................................................1 Majandus- ja sotsiaalinstituut..............................................................................................1 Põllumajandusökonoomika üldkursuse ..............................................................................1 praktikumitööd.....................................................................................................................1 Koostaja: HELEN TIITSON.......................................................
muutuks konkurentsivõimeliseks näiteks otse päikeseenergiast muundatud elektri hind, kui alustada päikesepaneelide masstootmist (koguvõimsuses alates 500 MW paneele aastas) praeguse tehnoloogia põhjal. Sellise tehase rajamiseks kulub umbes pool miljardit dollarit. Samast uurimusest nähtub, et näiteks Suurbritannia elektrivajadustest võiks päikeseelekter katta kuni 60%. Tuuleenergia puhangulisusest tulenev kasutamisproblemaatika on aga leidmas lahendust vesinikuenergeetikas. Eesti maamajandus vaevleb toidutootmispingetes, täpsemalt öeldes - turustamisraskustes. Siin pakub väljapääsu bioloogiliste vedelkütuste tootmine. Bioetanool mõjutaks juba praegu märgatavalt riigi kaubandusbilanssi, andes ka hea võimaluse edendada subsiidiumivaba põllumajandustootmist. Nihutades mistahes kauplemist ja äriaktiivsuse keset Tallinnast maapiirkondadesse, leiame ainumõeldava tee ka regionaalse ebaühtluse leevendamiseks. PÕLEVKIVIKEEMIA UUED TEHNOLOOGIAD
RURAALGEOGRAAFIA 2016. Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) TERRITORIAALSED TASANDID Nodaalne (kompaktsus) vs haja-asustus Linnalised vs mitte-linnalised omavalitsusü...
kasvav sisseränne PATERNALISTLIK o Suured maavaldused on tähtsad ja/või domineerib UD MAAKOHAD põllumajanduslik suurtootmine; omanikud tunnevad jätkuvat vastutust töövõtjate ees KLIENTALISTLIKU o Äärealad, kus domineerib põllumajanduslik D MAAKOHAD produktivism, kuid mis suures sõltuvuses toetustest (EL vahenditest) MAAMAJANDUS (L 6). Maamajanduse tüübid o Põllumajanduslikud (25%) o Ressursi-kesksed (mäetööstus) (7%) o Tööstuslikud (23%) o Avalikust sektorist sõltuv (11%) o Teenindus-kesksed (14%) o Muud (20%) Maamajanduse geograafiline eristumine o Keskus perifeeria suund (linn ääremaa) o Ettevõtlik majandus Sõltuv majandus - Rendimajandus Maamajanduse põhisuundumused o Linnalisemaks:
org/wiki/Biokütus, viimati alla laetud 15. mai 2010 2. ,,Biomass", Eha Pajumets, Keskkonnatehnika, 2002, nr. 5, lk 40 3. Säästva Eesti Instituut, väljaanne nr. 1, ,,Säästva arengu sõnaseletusi", Tallinn, 2000, OÜ Greif, lk 8 4. http://maakond.blogspot.com/2006/11/bioktused.html, viimati alla laetud 15. mai 2010 5. http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&task=view&id=735&Itemid=99, viimati alla laetud 15. mai 2010 6. ,,Biokütused on tulekul", Maamajandus, oktoober 2003, lk 31-32 7. http://ael.physic.ut.ee/energia/Ettekanded%202008-2009/Biomassil%20p %C3%B5hinev%20energiatootmine.ppt, viimati alla laetud 21. mai 2010 8. Juhtkiri: ,,Vaikne tsunami", Elle Puusaag, Eesti elu, 02.05.2008, http://www.eesti.ca/? op=article&articleid=19778, viimati alla laetud 15. mai 2010 9. ,,Biomass II", Eha Pajumets, Keskkonnatehnika, 2003, nr. 1, lk 34-36 10. http://energia2020.wordpress.com/2008/03/03/biokutused-probleem-voi-lahendus/,
RURAALGEOGRAAFIA EKSAMIKONSPEKT MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) 1. madal asustustihedus; 2. taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; 3. tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; 4. tugev identiteet kodupaiga suhtes; 5. alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; 6. maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas Kõrgeimad: Belgia (97%), Island & Venetsu...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Annika Anni, Marilin Palmist, Siiri Paurson, Merilyn Rohi INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE Uurimistöö aines looduskaitse alused Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Kaire Lanno, PhD Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS........................................................................4 2. INVASIIVSED LIIGID......................................................................................... 5 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis.......................................................................6 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas.........................
KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE Referaat Sisukord 2 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE........................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.Karusnaha ajaloost..............................................................................................................3 2. Karusnahkade hankimine...................................................................................................4 3. Karusloomakasvatuste mõju keskkonnale..........................................................................6 4. Karusnaha töötlemine.........................................................................................................9 Kokkuvõte.......................................................................................................
Tartu Ülikool Majandusteaduskond EEESTI PIIMATÖÖSTUSE RAHVUSVAHELISTUMISE OHUD JA VÕIMALUSED PIIMAÜHISTU E-PIIM NÄITEL Kodutöö Kadi Lood & Annika Ojala Tartu 2014 1. Iseloomustage lühidalt valitud ettevõtet ja majandusharu ning selle rolli riigi majanduses. Piimatööstusena käsitletakse kõiki piimatöötlemisettevõtteid, kes tegelevad värske piima töötlemise, rõõsa koore, juustu, vadakujuustu ja kohupiima tootmisega, muude piimatoodete tootmisega, piimapõhiste jookide tootmisega, kuiv või kontsentreeritud piima tootmisega, tahke piima või koore tootmisega, või ja muude piimarasvade ning piimarasvavõiete tootmisega, jogurti tootmine, kääritatud või hapendatud piima ja koore tootmisega, kaseiini ja laktoosi tootmise ning jäätise ja muu söödava jää tootmisega. (Lukk 2014: 2) Eesti piimanduse ajalugu algab aastal 1894, kui asutati esimene e...
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Referaat Keevitus Koostaja: Allan Raukas PM1 26.05.10 Sisukord: 1 Kaarkeevitus · 1.1 Keevituselektroodid 2 Terase keevitamine · 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases o 2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.5 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases · 2.2 Süsinikuvaeste teraste keevitamine · 2.3 Süsinikteras...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Marian Sarapuu, Vilma Jürgen, Birgit Luiv MH I Vooremaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: lekt. Are Kaasik Tartu 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke il...
elutingimusi jäljendavad rajatised nagu kiviaiad ja maa-alused paekeldrid; rajati alleesid ja metsaparke, kus leidsid soodsa elupaiga valgusrikastele metsadele ja puisniitudele iseloomulikud liigid. Metsaraie ja põlluharimise intensiivistudes jäid poollooduslikud kooslused ja asustuse lähedusse kujunenud rekreatiivse iseloomuga puistud sageli põlismetsaliikide viimasteks varjupaikadeks e. refuugiumiteks. Nüüd on kerkinud oht ka pärandkooslustele,sest traditsiooniline maamajandus kaob, samuti osatakse aina vähem väärtustada selliseid loodussümboleid nagu põlispuud, alleed, pargid. Esteetilistel eesmärkidel läbiviidud hooldus võib selliseid objekte liigikaitse seisukohalt pigem kahjustada (eemaldatakse põõsad, kuivanud oksad ja puud jne.) Aluspõhi, reljeef, mullastik Inimasustuse leviku ja kliima muutumise kõrval on metsade mitmekesisuses jälgitavad väikese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
