kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid oliiviõli säilitamiseks. Vana-Kreeka aladelt on leitud tuhandeid savinõusid. Ajavahemikus 550-300 eKr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning lihtrahva ja aristokraatide elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid. Hiljem tuli moodi punase-figuuriline tehnika. Omamoodi 13 kunst oli ka templeid ehitada. Templites ohverdati jumalatele loomi. Sealt arenes välja ka arstiteadus, sest preestrid ravisid inimesi.
maailmas populariseerida ja levitada. Samadel põhjustel võttis Eestis põhiliselt laste- ja noortekultuur 20. sajandi lõpukümnendil omaks sõbra- ehk valentinipäeva ja halloween'i (Viires 1998). 14 9. KUNST 9.1 MAAL 1950. aastate teisel poolel kunsti programmilisuse nõuded nõrgenesid, aga erisugustel põhjustel maaliti sotsialismi, Nõukogude armeed, revolutsiooni jms. 1960. aastate maalis tõusis mõneks ajaks esile Tartu kunstnikkond (Aleksander Vardi, Elmar Kits, Linda Kits-Mägi, Alfred Kongo, jt.), kuid ka Tallinna kunstnike (Lepo Miko, Olga Terri jt.) loomingus oli tunda elavnemist. See oli aeg, mil kirjandusse astusid uued jõud ning vaimustutiteaduse ja tehnika saavutustest. Maalis muutus kujutis stiliseerituks, kohati päris abstraktseks, sõnumis kajastus kommunismi peatse saabumise ja kosmose
Teadmiste täpsustudes konkretiseerub ka kontekst. Vapp ei saa alati olla ennast otseselt avav, sõnum on tihti peidetud, mitte üheselt tõlgendatav. Kui vapil on kujutatud näiteks tammepuud või karu, on asi selge see on kõnelev, omaniku nimele viitav vapp. Labidas vapil võib praegusajal tähendada arheoloogi või kas või hauakaevajat, varematel aegadel aga lihtsalt põllumeest. Sõdides kasutasid juba muinasrahvad kaitsekilpe, millele maaliti maagilise ja kaitsva tähendusega pilte, kujundeid ja sümboleid. Ristisõdade ja rüütlite ajal 12 sajandi paiku levis kilbimaaling kui isiku tunnus, mis aitas kandjat sõjas ära tunda. Suverääni või valitseja eesõiguseks oli teenekale isikule võitude tunnustamisena anda kandmiseks vapp, millega kaasnes sageli ka aadlitiitel ning mingi maavaldus. Selline traditsioon aitas kaasa isikliku vapi kujunemisele, mida hakati hiljem pärandama. Nii omandas vapp seisusliku tähenduse ja kujunes
ühtlustada kaalu- ja mõõdusüsteeme ja kirjaviisi. Lisaks suurele ja kuulekale ametnikkonnale tugines keisri võim ka hiiglaslikule armeele, mida kasutati Hiina müüri ehitamiseks. Võimule tuli Hani dünastia (209 ekr 220 pKr). Hani keisrid jätkasid kohaliku sõjalise aristokraatia võimupiiride kärpimist, ei edutanud riigiametisse mehi mitte päritolu vaid teenete ja hariduse põhjal. Pandi alus kindlale maksusüsteemile. Kiri kujunes riigi tekkega samal ajal. Hieroglüüfe maaliti pintsliga paberile, hieroglüüf tähistab sõna. Tehnoloogia ja majanduse areng : 7 saj eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Õpiti ka rauda sulatama ja vormidesse valama. Sai alguse malmivalu. Valmistati atru = põlluharimine halvemate mullastikutingimustega Jangtse jõgikonnas. Jangtse muutus arenuimaks majanduspiirkonnaks (aastas saadi kuni 3 saaki riisi). Lisaks ednesid tee- ja puuvillakasvatus, samuti siidiussikasvatus ja siidriide tootmine.
Sealt tuleb ka sõna contranäitus, mis on uuendusliku kunsti aluseks. See teeb ka maha eelnevat kunstiajalugu, sest tehakse maha asju nagu ajaloo sündmusi, mida maalida ei saa, sest seda ei näe oma silmaga. Realism tõi kaasa endaga ka fotograafia, mis aitas paremini ja täpsemalt jäädvustada tegevust. Saksamaa realism Kui prantsusmaal oli motiiv teisejärguline siis mujal Euroopas muutub realism jutustavamaks. Eriti levib realism Saksamaal. Ajaloomaalidel maaliti kõik detailselt välja. Adolph von Menzel kajastas oma loomingus Friedrich suure ajastut. Ta on oma loomingus esimesi saksamaa kunstnikke kes kajastas suurlinna elu ja tööstusettevõtteid. Teosed ,,Surnud". Venemaa realism Ilja Repin teda peetakse üheks tähtsamaks Venemaa ajaloo maalijateks. Tema kõige kuulsam maal: ,,Burlakid Volgal" Venemaal kujutatakse palju kohalikku elu. Rootsimaa realism Algab vabaõhu maali tõus Skandinaavia kunstis. Rootsis kõige kuulsam Anders Zorn.
15. saj esimene pool oli veel teatav üleminekuajastu. Sajandi esimese poole kunstis võib eristada kaht suunda. Üks oli radikaalne, realistlik suund, mis püüdis hüljata mineviku (gooti) traditsioone; teine oli konservatiivne, idealistlik suund, selle meistrid jäid mõneski suhtes truuks keskaja käsitlusele. Samasugune olukord oli näiteks ka tolleaegses skulptuuris (radikaalne Donatello ja Ghiberti alalhoidlik suund). 15. saj. jätkus Itaalias freskomaali õitseng. Freskosid maaliti ka varem, kuid 15. sajandi esimestel aastatel toimus seinamaalikunstis järsk murrang. MASSACIO maalides on näha taotlusi, mis erinevad gootiaegsete kunstnike omadest. Ta loobus tinglikust ja üldisest (kuigi ilmekast ja toredast) skeemist ja püüdis piiblitegelastest teha elavaid inimesi. Näiteks paradiisist väljaaetavat Aadamat ja Eevat kujutas ta erinevates tasapindades asuvatena, nii et tekib ettekujutus ruumist. Ka valguse suunas ta figuuridele ühele küljele, mis võimaldas
Jällegi saame aimu Rooma koopiatest. Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale, mis olid savinõud, erinevate ülesannete ja otstarbega. 3 käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini jaoks ja lai krateer, milles segati vett ja veini. Eri nõud teravilja ja õli säilitamiseks. Kasutati mälestusmärgina haudadel. Keraamikat valmistati pöörleval kettal ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasin anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti kujundeid, nt kolmnurki, rombe ja meandreid. Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste ja loomade kujutised. Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailistel vaasidel on mustade siluettidena kujutatud inimese figuurid kohmakad, aga ilmekad. 6.saj e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Nendel on figuurid oluliselt suuremad. Geomeetria peaaegu kadus. Inimkeha on realistlikum. 6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga,
Egiptlaste arvates ei olnud nende valitseja vaarao mitte jumalate esindaja, vaid ise üks jumalatest. Ta suhtles ise teiste jumalatega või volitas selleks preestreid. Kogu vanaegiptuse kunsti mõjutas uskumus, te inimese elu võib jätkuda pärast surma, sellepärast oli kunsti eesmärgiks surnutele hauataguse elu kindlustamine. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Hinge asupaigaks sobisid ka portreeskulptuurid, mis aetati samuti koos muumiaga hauda. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. 5)Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Palsameerimine on surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks. 6)Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal ehitada püramiide? Vaaraod lasid endale juba eluajal püramiide ehitada, sest nende ehitamiseks kulus tohutult aega. Ehitajate kasutuses olid ainult kõige lihtsamad abivahendid kangid ja rullid , millega tuli raskeid kiviplokke oma kohale liigutada.
Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse GEORGES–PIERRE SEURAT`d. Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine, erinevalt impressionistidest huvitas neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine. Enamjaolt anarhistidena omistasid neoimpressionistid maalikunstile ühiskondliku rolli ning leidsid toetust sümbolistlikelt kirjanikelt. TUNNUSJOONED Lõuend või puualus valmistati hoolikalt ette, maaliti aegamööda, kiht kihi haaval. Maalitud ääris suleb kompositsiooni, ka raam kaeti värvipunktidega. Neoimpressionistid ammutasid teemasid kaasaegsest elust, tundsid huvi populaarsete meelelahutuste vastu nagu kohvikukontsertid, laadapidustused, tsirkus, samas jäädi truuks ka maastikumaalile, portreele, ja aktile. Kujutised maalidel jätavad tardunud mulje, täpselt joonistatud vormid jäävad lamedaks ja läbipaistvaks. Süntees toob kaasa dekoratiivse stilisatsiooni
Maalide seas on traagilisi ajaloosündmusi edasi andvaid, rahulikult kirjeldavaid ja karikatuursuseni teravdatud tegelaste kujutusi. Tuntuim on Fujiwara no Takayoshi makimono klassikalise romaani ,,Genji Monogatar" (ill 4) aineil. Munk Toba Sojo (1053- 1140) maalis satiirilisi makimonosid. Ta naeruvääristas seisusi ja tähtsaid isikuid, kujutades neid loomadena (konnadena, ahvidena, jänestena vm.). Kamakura ajastul yamato-e teemaring laienes: maaliti jõulisi ja värviküllaseid portreid, õukonnaelu, ajaloosündmusi ning pühakute, poeetide ja õpetlaste elujuhtumeid. Zen- budismi levik põhjustas tihenenud läbikäimise Hiinaga. Nüüd kopeeritakse ja jäljendatakse innukalt hiina tusimaali. Fujiwaraaegse maali värvikuse ja õrnalt kurvlevate joonte asemele tuleb vaba pintslitöö ja monokroomsus. Teemaks on inimene looduse foonil, maastik või linnud- lilled. Meeleolu on rahulik- meditatiivne. Silmapaistvad meistrid olid Mitsunaga (12
Majoolika oli palju odavad ja tekkis majoolika tehnika - Põletatud savireljeef oli kaetud glasuuriga. Itaalia maalikunst 15 sajandil. Itaalias töötas 15 saj sadu maalikunstnike ja enamasti oli nende teoste temaatika usuline piiblistseenid. Tasapisi hakkas mõjutama renessansslik maailmavaade ja sellega muutusid piiblitegelased kui ka pühakud rohkem kaasaegsete inimeste taoliseks. Hakati rohkem tegema portreesid kaasaegsetest inimestest. Kirikute ja kabelite seintele maaliti fresko tehnikas, puutahvlitele tempera värvidega. 15 saj teises pooles hakkasid levima õlivärvid. Selleks hetkeks olid need juba kasutusele võetud madalmaades. Maalikunsti keskuseks kujunes Firenze. Masaccio Tema loomingut peetakse murranguliseks oma esimesel freskol. Kasutab ta järjekindlalt tsentraalperspektiivi ja selle kasutamisega loob ta illusoorse ruumi. Ta on teinud ka Brancacci kiriku fresko. Nendel freskodel kujutab ta inimesi ja neid ka ruumiliselt ja
Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu 1950 1960 ,,Glamuur", rõhk oli silmadel ja inspiratsiooni saadi Egiptusest. Aastail 1949 1950 silmameigistiil muutus, moodi läks nn gasellisilm. Silmade viltust asendit rõhutati kontuuri, ripsmevärvi ja lauvärviga, mille värvivalik laienes märgatavalt (sinine, roheline, lilla jm silmatorkavad värvid). Ripsmevärviks soovitati ka kaht erinevat värvi tussi. Kulmud maaliti madalamale kui varem. Meiki kanti hommikust õhtuni, naise välimus pidi olema hoolitsetud. Ikoonideks olid ülinaiselikud Marilyn Monroe ja Grace Kelly, teisalt aga tütarlapselik Audrey Hepburn. Meigiks: · Kulmud teha kolmnurksemad, kulmu alla kanda hele lauvärv, mis tõstab kulmusaba. · Liikuv osa katta naturaalse värviga, kulmuluu rõhutada tumedama tooniga lauvaos sügavamaks. · Teha tugev silmakontuur ja kinnitada valeripsmed.
geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Mõne vaasi kõrgus on ligi 1,8 m. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550-300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Arhitektuur Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad
Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Religioon: Sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud, migi jõud e nuumen. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus Mars Ares - erinevalt kreeklastest oli austatud jumal. Juno Hera
(Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) Ka maalikunstis näeme monumentaalset ja ekspressiivset laadi. Maalikunst on esindatud põhiliselt seinamaali või mosaiigina. Neid on leitud astmikpüramiidide läheduses asuvate paleede seintelt. Tarbeesemetest on leitud rohkelt kudumis- ja põimtöid, kullassepakunsti tooteid ning tarbe- ja sõjariistu. Puuvillakangaid maaliti, kooti sisse laama ja alpakavilla. Palju leitud riideid on tehtud troopiliste lindude säravatest sulgedest. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 2.3.KULTUURI SEOS USUGA: Vana-Ameerika riigid olid enamasti totalitaarsed ja ainuvalitseja kätes oli alamate elu. Usundis domineerisid eurooplaste arvates sünged ja võikad jooned- ei tuntud mingeid
töepärasusega, selle eelduseks vöib pidada nende suurt austuse esivanemate vastu, oli komme hoida kodus esivanema portreed. Rooma kunstis väljandub ka naise kui isiksuse väärtustamine. Muutus ka soengumood, ei oldud enam rahul lihtsate soengutega. Tahvelmaale ei ole säilinud. Hästi on teda rooma seinamaal (paremini säilinuim Pompeijs). Tehnikatest kasutati mosaiiki ja freskot (eelistati varasemal perioodil). Freskot maaliti värskele krohvile. Koos Rooma riigi langemisega kaotas originaalsuse ja väljendusrikkuse ka rooma kunst. § 29 Hiline rooma kesririik 3. saj tabas Rooma Impeeriumi sügav kriis, seda iseloomustasid sagedased verised riigipöörded, nii pääsesid võimul eka madala päritoluga ja karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud, tihti tekkis neid mitu korraga ja see tõi endaga kaas lakkamatuid kodusõdu. Seda kasutasid ära aga välisvaenlased, nii ründasid neid germaanlased kui ka pärslased
tütarlapsel algas menstruatsioon, kaeti ta nägu looriga ja käed kinnastega. Kümblused Haareminaised olid kuulsad oma kumava jume ja sametise naha poolest. Pesemine ja puhastumine oli nende usuline kohustus. Sellepärast pole imeks panna, et Serailis oli nõnda palju kümblemisruume ja vannitubasid. Vesi juhiti arvukate põrandaaluste kanalite kaudu basseinidesse. Naised valasid üksteist lõhnaveega üle ning värvisid juuksed, käed ja jalad hennaga. Erijuhtumitel, nagu näiteks pulmad, maaliti ka nende ihule hennaga lillekujutisi. Kulmude kokkukasvamine, mida muhameedlikes maades kauniks peetakse, ei ole au sees hindude hulgas, aga ka mitte Islandil, Taanis, Saksamaal, Kreekas ja Böömimaal, kus niisugust naist peetakse libahundiks või vampiiriks. Lisaks hõõrusid türgi naised oma nahka pimskiviga, pesid juukseid munarebuga, kasutasid munavalget kanavarvaste kaotamiseks silmanurkadest. Oli
Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine) Noorte inimeste (14-18) täieõiguslikuks ühiskonnaliikmeks tunnistamise kombetalitus Initsiatsiooni ettevalmistav etapp Tutvustati hõimu kombeid ja rituaale Valmistati ette tööeluks Õpetati käsitlema relvi, jahipidamist Kasin toit, karastamine Vastupidavus- ja julguseproovid Küpsuskatse Kehadele tätoveeriti või maaliti sümboolseid kujundeid Demonstreeriti kõike ettevalmistava etapi vältel õpitut Lõppes piduliku, täiskasvanuks tunnistamise kombetalitusega Initsiatsioon = sooline identifikatsioon. Noor inimene pidi ennast tundma tollest hetkest mehe või naisena. Initiation with ants Initsiatsiooni uurijad Margaret Mead (1901- 1978) Male and Female, 1963 Kultura i mir detstva, 1988 Igor Kon Interdistsiplinaarne seksuoloogia, 1987 Rebjonok i obshestvo, 1988
• h schjerfbeck Skageni maalijad (taani 19.saj) skageni maalijateks nim skandinaaviaa kunstnike rühmitust, kes alates 1870.a kuni sajandivahetuseni käis suviti koos skagenis, mis paiknes taanis jüüti ps põhjatipus skageni kunstnikud eemaldusid taani kuningliku kunstiakadeemia ja rootsi kuningliku kunstiakadeemia üsnagi jäikadest traditsioonidest, minnes kaasa uuemate kunstisuundadega, millega nad olid pariisisi ... prantsuse impressionistide eeskujul maaliti vabas õhus kunstnike loomingut mõjutas Barbizoni koolkonnale omane realistlik kujutamislaad kohalike elanike seas olid kalurid need, kes andsid kunstnikele kõige enam maalimisainet skagenii pikki randu kujutati.... rüühmitusse kuulusid: roosti: oscar björck, johan krouthen norra: christian krohg, eilif peterssen taani: viggo johansen, anna ancher, michael ancher, peder severinn kroyer, laurits tuxen, karl madsen peder severin kroyer
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
leitud Pompeji väljakaevamistelt. Rooma maalikunsti võib pidada viimaseks etapiks hellenistliku maalikunsti arengus. Valitses looduslähedane laad, suurepäraselt osati edasi anda inimkeha proportsioone ja keerulisi liigutusi, kasutati valgust ja varju ja suurt tähelepanu pöörati ruumilise sügavuse illusiooni loomisele. Maalide motiivid on võetud mütoloogiast ja ajaloost. Peale figuraalsete kompositsioonide maaliti seintele ka arhitektuuridetaile ja ornamente. Portreemaal püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni nagu skulptuuridki. Mosaiigikunsti, mis oli üle võetud Idamaadelt, kasutasid roomlased põrandate kaunistamiseks. · Vanakristlik kunst. Arhitektuur. Seina- ja laemaalingud, mosaiik. Kristliku sümboolika tekkimine. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele.
lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg algas Esimese maailmasõjaga 1914 lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu. Hakati arvama, et meil on hing, mis pahaseks saades jätab keha maha ja inimene sureb. Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma jumalatesse. Kuidas kujunes kunst? Inimesed tahtsid kogetud hetki jäädvustada ja loodusest leitud materjalidega, mis andsid teatud viisil värvi, maaliti koopaseintele vähestea värvidega pilte. Charles Darwin - inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. australopiteekus e lõunaahvlane esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel, kes aju suurenedes hakkasid kahel jalal käima neandertallane - on inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, tegutses ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi
koondusid Pariisis Claude Moneti juurde. Nad hakkasid maalima vabas õhus ja püüdsid tabada atmosfääri muutusi. Impersionistlik esteetika sai mõjutusi realismist, Barbizoni koolkonnast.1839 a. leiutati fotograafia. 1874 esimene näitus sai suure kriitika osaliseks. Sealt tuli moneermaali impressioon e. tõusev päike stiilinimetus. Aga 1880-90 jõudis stiil juba kõikjale. Uuendused töölahendites võimaldasid välitöid(kergem olmet ja värvid olid tuubides). Sageli maaliti ühte objekti erinevatel aegade. Maalide piirjooned(tihedus ja ruumilisus) hajuvad liikumises ning valguses. Kasutati intensiivseid värvitoone. Välditi raskeid varje ja piirjooni. Nähtavad kiired pintslitõmbed ja kohati paks värv. Põhjalikult uuriti värvusteooriad. Kuulsamad kunstnikud sellest perioodist Paul Cezanne 1839-1906 Edgar Degas 1834- 1917 Ckayde Monet 1840-1926 Camille Pisarro 1830-1903 Pierre-Auguste Renoir 1941-1919
aga hiljem on saatür eemaldatud ja nüüd on süüdlane vaataja ise. "Eine roheluses", "Olympia" Manet' maalide seeria loob ülevaate tollastest naistest, millised olid nende kombed ja kuhu nad kuulusid ja mida tolele ajal tehti. Prostitutsioon. Mälu ja kogemus Manet kujutab vaeseid ja võõrandunud naisi, kelle pilk on äraolev, nad on maailmast ära pöördunud ja enesesse sulgunud. Enesesse sulgumine on ju üks viis kuidas kaasaegses maailmas inimlikke väärtusi säilitada. Maaliti kiiresti kuna kardeti ei mälu(pilt) kaob. Impressionistide naised ja naisimpressionistid Enamikel maalidel on naised kujutatud meheliku vaatamise objektina, rahuldavad nii niiviisi meeste huve ja toidavad meeste ihasid. Manet' maalidel omandab naise vaatamine kriitilise või alternatiivse viisi. Aga sellesse tüüpi ei kuulu Pissarro maalid, ntx puhkavatest talunaistest. Renoir' "Vihmavarjud" ergutab mehi mõtlema erootilisi mõtteid juhuslikult kohatud naisest. Tema
18 kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid oliiviõli säilitamiseks. Vana-Kreeka aladelt on leitud tuhandeid savinõusid. Ajavahemikus 550-300 eKr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning lihtrahva ja aristokraatide elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid. Hiljem tuli moodi punase-figuuriline tehnika. Omamoodi kunst oli ka templeid ehitada. Templites ohverdati jumalatele loomi. Sealt arenes välja ka arstiteadus, sest preestrid ravisid inimesi. Kreeka arhitektuuris kasutati kolme stiili ehk orderit. Lihtne dooria stiil oli kõige vanem ja kõikjal eelistatud. Korintose stiil kasvas aga välja joonia stiilist. Euroopa kirjandusest vanim on Kreeka kirjandus. Vanimad luuleteosed pole kahjuks säilinud
Sellised vaasid kuuluvad geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Arhitektuur Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Igal aastal kontrollisid Ateena riigiametnikud poeomanike kaaluvihte, et kaitsta ostjaid pettuse eest
kunstis ja kirjanduses. Ta lemmikkunstnik oli piltidel valitseb salapärane poolhämarus, mille boucer, kes esindab rokokood(tuleb sõnast tumepruunist sügavusest toob valgus esile kivitibu.rokokoos armastati heledaid toone, punaseid rüüsid ja säravaid nagusid.maali aluseks võbelevat valgust, salapäraseid maastikutaustu. on luuka evangeeliumi mõistujutt. Francois bouchier 1703-1770 diana pärast suplust(louvre) veel rokokoo tunnuseid: kas pastelle, maaliti karjuseid leonardo da vinci 1452-1529 madonna litta (ermitaaz) madonna litta pärineb itaaliast litta suguvõsast, algselt puupaneelile maalitud, ülistab emadust.
nõudis Päikesejumalalt kinnitust. Viimane kinnitaski seda ja lubas oma sõnadele kaalu andmiseks täita Phaetoni kõige suurema südamesoovi. Poiss, kes oli tihti imetlusega jälginud päikeseketta teekonda, esines ootamatu palvega: ta tahaks juhtida päikesekaarikut üle taevalaotuse. Seda soovi kuuldes kahetses Päikesejumal oma kergekäelist lubadust. Ta püüdis noormeest ümber veenda, kuid see jäi endale kindlaks. Poiss ei hoolinud hädaohtudest, mis talle silme ette maaliti ja saigi oma tahtmise. Algul läks sõit hästi ja Phaeton tundis end peaaegu taeva peremehena. Kuid siis võttis asi halva pöörde: tulised ratsud, tundes, et ohje hoiavad nõrgad käed, muutusid ülemeelikuks ja pöörasid õigest sõidusuunast kõrvale. Noormees kaotas hobuste üle võimu. Need sööstsid kord taevalakke, samas kihutasid otse Maa poole, nii et seal süttisid metsad ja põllud, muutusid auruks allikad ja kuivasid jõed. Kui maiste hädakisa kostis jumalate
Sellised vaasid kuuluvad geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Mõne vaasi kõrgus on ligi 1,8 m. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550-300 a eKr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kunstnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Arhitektuur Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad. Paljusid asju müüdi turul kaaluga
Tutanhaamoni sarkofaag katakombides leiduvad seina- ja laemaalid. Tagakiusamise tõttu hakkas kristlaste arhitektuur arenema alles 4. sajandil. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Pikka aega ei suudetud otsustada, kas kujutada ka Jumalat ehk Isa, või oleks tegu ebajumala kummardamisega
Kuid see tahab olla eetiline ideaal keskaja vaateviis võis eluideaalile üksnes seeläbi õilsa koha anda, et viis ta suhtesse vagaduse ja voorusega. (73) Charles Südi näide on sobilik osutama, kuidas renessansi vaim, kihk ilusa elu järele antiikaja vaimsus, juurdub juba otseselt rüütliideaalis. (76) Hiliskeskaegne kangelaste austamine leiab oma kirjandusliku vormi täiusliku rüütli eluloos. (77) Säärastes vagaduse ja vaoshoituse, lihtsuse ja truuduse värvides maaliti ideaalse rüütli kaunis pilt.(79) Rüütliideaali ühendamine religioosse teadvuse kõrgete väärtustega kaastunde, õigluse ustavusega pole seega sugugi kunstlik või pealiskaudne. Ometi pole tema see, mis teeb rüütekkusest ilusa eluvormi. (81) Rüütliidraalile omane askeesi, vapra eneseohverduse sügav joon on kõige lähedamalt seotud selle eluhoiaku erootilise alusega, on ehk üksnes eetiline vaste rahuldamata ihale. (81)
70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu
Mustafiguurilistest vaasidest kuulub Peterburi Ermitaazi kollektsiooni VI saj lõpul e.m.a. valmistatud hüdria, millele on maalitud Trooja sõja stseen Achilleus seob Hektori surnukeha jalgupidi rihmaga oma kaariku taha. VI sajandi lõpul ja V sajandi algul e.m.a. asendus mustafiguuriline vaasimaali stiil punasefiguurilisega. Punasefiguuriline stiil on otsekui mustafiguurilise negatiiv. Foon värviti lakiga mustaks, figuurid jäid savi loomulikku tooni, s.o. punakaiks, detailid maaliti peale peene pintsliga. Niisugune tehnika andis vaasimaalijaile suurema vabaduse. Kujutis tuli reljeefsem, kompositsioon vabam, joonistus ilmekam ja veenvam. Nüüd hakkasid vaasimaalijad sagedamini kujutama süzeelisi kompositsioone, kus inimesi anti edasi keerulistes rakurssides. Punasefiguurilise stiili vaasimaalijatest oli kuulsaim Euphronios, kes hakkas vaasimaalimisega tegelema umbes 510.a. e.m.a. Euphroniose nimega seostatakse Peterburi Ermitaazis olevat peliket pääsukesega
välimus, ja ise see osaliselt, kuulus talle enesele; kõige tähtsam osa tema välimusest kandus maalile edasi võime aja jooksul kogetu tõttu muutuma, salvestama oma minevikku. Tekkis küsimus, kumb on reaalsem Dorian või tema portree. Platoni ideedekäsitluse seisukohast saab igal esemel, olendil olla vaid üks originaal ning lõpmatu hulk koopiaid. Kas originaal oli Dorian, kellest portree maaliti või pilt ise, millele kandusid üle kõik inimest iseloomustavad tunnused hing, südametunnistus, võime vananeda? Kui Doriani sõbrad võtsid üle tema elukombed, nad hukkusid, kuid Dorian jäi endiselt sama veetlevaks ning puhtaks. Ainsana määrdus portree. Tema pilt oli muutunud originaaliks, Dorian ise koopiaks, mis nägi välja nagu idee, kuid millel puudusid alg-ideed iseloomustavad jooned, Dorian, kes oli enesele soovinud igavest
Hiliskeskajal võeti kasutusele ülestõstetavad allalastavad näokaitsed, kogu keha kattev raudrüü aga siis, kui rüütlivägi tulirelvade leiutamise järel juba oma tähtsust kaotamas oli. 1.2 KILP Kilp muutus palju. Varakeskaegsed ümarad kilbid asendusid kõrgkeskajal ülalt ümara ja alt teravatipulise pikliku kilbiga ning seejärel väikeste kolmnurgsete kilbidega, mida oli kergem hobuste seljas käsitleda. Kilbil oli ka sümboolne tähendus, kõrgkeskajast peale maaliti kilbile rüütli olulisemaid tunnuseid perekonna vapp. Hiliskeskajal loobuti tänu täislikule raudrüüle kilbist. Sest rüü kattis kogu keha. 1.3 JALAMEHED Osa neist olid relvastatud piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Nende ül piirdus enamasti vaid rüütliväe tavaliselt vastu seista ei suutnud. Rüütliväe rünnakule jalamehed tavaliselt vastu seista ei suutnud. 2. VÕITLUSVIIS
· Keraamika · Klaasehistöö Neoliitikum Kunsti tekkimine Esimesed kujutised, mida võib nimetada kunstiks valmisid juba 40 000 sajandit tagasi vanema kiviaja järgus. 19.sajandi lõpul avastati Põhja-Hispaanias seinamaalid mitmevärvilised, meisterlikult valmistatud. Koopa seinamaalidel on kujutatud mammuteid, piisoneid, metshobuseid. Maalidel on edasi antud loomadele liigikuuluvus, liigutused, poosid. Suurus vahekordi polnud arvestatud. Inimesi maaliti vähem, varasem kuulsaim naisekujutis on Willendorfi Venus Austraaliast. Maalide valmistamisviis Kivisse kraabiti kontuurjoone, mis täideti värviga. Värvi saadi värvmuldadest. Osati segada punast, musta, valget ning kollast. Koopa ja maalikujutistel oli maagiline tähendus. Usuti, et loodust saab mõjutada maagiliste toimingutega. Metsloomapüük oli elualus. Kujutistel anti edasi mitte ainult mida nähti vaid ka teadmisi(nt. siseelundid). Kunst on maailma õppimise vahendiks
kehaosad elevandiluu). Hellenismi ajajärgul uuriti inimisiksust ja tema tundeid. Näiteks Lysippos Aleksander Suure portree, kus teda kujutati pigem jumalana, kuid samas kujutati nägu väga töepäraselt. Üha rohkem hakati ka naisi kujutama. Esimene oli Praxitelese Aphrodite alastikuju. Maalikunst Kreekas tehti palju vaasimaale. Üks kaunimaid vaase on kahesangaline veinisäilitusnöu anforat. Eristati kahte vaasimaali stiili: 1. Mustafiguuriline stiil punakaspruunile vaasi pinnale maaliti musta värviga figuur, detailid olid punased, sest need kraabiti hiljem (kuni 6. saj eKr) 2. Punasefiguuriline stiil taust värviti mustaks, jättes figuurikohad katmata (punased), detailid kanti musta värviga peale (alates 530 eKr)
· Pikemad pilastrid iga korruse akende vahel, laiemad vuugivahed, kuid pole tegemist rustikamotiiviga · Pidas oluliseks tsentraalehitisi, kuid kasutas enamasti pikihoonet · Nt. Palazzo Ruccelai Firenzes korintose kapiteelidega pilastrid kannavad simsse · Sant'Andrea kirik Mantovas Kiriku triumfikaart meenutav eeskoda Itaalia vararenessansi maalikunst Temaatika peamiselt usuline Kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega, 15 saj II poolel levisid ka õlivärvid Tähtsaid kunstikeskus Firenze MASACCIO · ,,Püha kolmainsus" kujutas tsentraalperspektiiviga illuroorse ruumi, kujutab pattulangemist ja Püha Peetruse elu · Brancacci kabeli freskod Santa Maria del Carmine kirikus nt ,,Püha Peetrus ravib oma varjuga" ja Aadama ja Eeva Paradiisis pagendamise pilt" FRA ANGELICO · Dominikaani munk
Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid oliiviõli säilitamiseks. Vana-Kreeka aladelt on leitud tuhandeid savinõusid. Ajavahemikus 550-300 eKr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning lihtrahva ja aristokraatide elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid. Hiljem tuli moodi punase-figuuriline tehnika. Omamoodi kunst oli ka templeid ehitada. Templites ohverdati jumalatele loomi. Sealt arenes välja ka arstiteadus, sest preestrid ravisid inimesi. Kreeka arhitektuuris kasutati kolme stiili ehk orderit. Lihtne dooria stiil oli kõige vanem ja kõikjal eelistatud. Korintose stiil kasvas aga välja joonia stiilist. Kirjandus Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut, kreeka folkloori müüdid,
Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis on Kadrioru loss. Kujutavas kunstis olid levinud ajaloolised teemad ja antiiklegendid. Maaliti allegoorilisi mütoloogia ja usuainelisi pannoosid, tahvelmaale ja esinduslikke portreid. Barokkmaal oli jõuline ja tumedates toonides, inimesed maalidel olid rõhutatult maised, lopsakate kehavormide ja pingul musklitega. Kuna kunsti peamiseks tellijaks olid uhked õukonnad, püüdsid kunstnikud neile meele järgi olla ja ülistasid kõrgkihti, seepärast on ka maalidel enamasti kujutatud ülikuid. Tuntuimad barokikunstnikud on flaamlased Rubens, van Dyck ja hollandlane Rembrandt.
saj rõngassaärk; kõrgkeskajal hakati ambude ja pikkvibude eest kaitsmiseks kandma rõngassärgi peal veel metallplaatidega tugevdatud nahkset vesti; hiliskeskajal hakati tegema ka kogu keha katvaid raudrüüsid. Lisaks turvisele kaitsti ennast kilbiga, mis keskaja algul olid ümmargused ning hiljem Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer said kolmnurkse kuju. Kilpidele maaliti rüütli perekonna vapp. Lisaks rüütlitele osalesid lahingutes ka jalaväelased, kes olid relvastatud piikide, kilpide, ambude või pikkvibudega. Lahingut alustas harilikult rüütliratsavägi, kes pärast esimest kokkupõrget jätkas lahingut kahevõitlusena. 13.-14.saj hakkasid sõjapidamise tavad ja sõjatehnika muutuma. Valitsejad hakkasid vasallidest koosneva väe asemel eelistama palgasõdureid
Kaitserelvastuses kasutati metallist kiivrit ja turvist: varakeskajal metallplaatidega kaetud nahast soomusrüü; alates 11.saj rõngassaärk; kõrgkeskajal hakati ambude ja pikkvibude eest kaitsmiseks kandma rõngassärgi peal veel metallplaatidega tugevdatud nahkset vesti; hiliskeskajal hakati tegema ka kogu keha katvaid raudrüüsid. Lisaks turvisele kaitsti ennast kilbiga, mis keskaja algul olid ümmargused ning hiljem said kolmnurkse kuju. Kilpidele maaliti rüütli perekonna vapp. Lisaks rüütlitele osalesid lahingutes ka jalaväelased, kes olid relvastatud piikide, kilpide, ambude või pikkvibudega. Lahingut alustas harilikult rüütliratsavägi, kes pärast esimest kokkupõrget jätkas lahingut kahevõitlusena. 13.-14.saj hakkasid sõjapidamise tavad ja sõjatehnika muutuma. Valitsejad hakkasid vasallidest koosneva väe asemel eelistama palgasõdureid. Rüütliratsaväe rünnaku vastu kasutati oskuslikult
renessanssmaalikunst Õlivärvid on ... loodusliku õliga Niiskusele vastupidavamad ja kirkamad Huvitavamad värvivarjundid Madalmaades toimusid sageli üleujutused (vesi tungib läbi tammidest) Hävitav seinamaalid Kasutati enamasti tahvelmaali, levisid suured tiibaltarid, kus kasutati ainult maalinguid (reljeefe ei kasutatud) Teiseks omapäraseks nähtuseks on peenmaali tehnika (kasutati suuri luupe ja üliväikseid pintsleid, nende abil maaliti väiksed detailid, nt juuksekarvad) Realistlik, illusionistlik maalikunst Hämmastas ka Itaalia kunstnikke Itaalia kunstnike jaoks oli madalmaade maalikunst suureks õpetajaks VENNAD VAN EYCKID Esimeseks silmapaistvaks kunstnikepaariks on vennad van Eyck'id (Jan ja Hubert) Eriti tuntud on nende suur Genti altar (tiibaltar) Hubert oli vanem vand ja tiibaltari kallal töötades suri, Jan lõpetas altarimaalingud
15. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Diplomaatiliste esinduste tekkimine. Tihenes riikidevaheline suhtlemine ja 16.-17. Sajandil hakati looma alalisi diplomaatilisi esindusi. Eeskuju pakkus Rooma paavst, kelle saadikud olid sajandite jooksul külastanud paljusid maid. Ka paavst Leo X määras oma alalise esindaja, kelleks oli nuntsius. Järjest hakkasid alalisi esindajaid ametisse nimetama ka ilmalikud valitsejad. Tekkis arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati suurriikide saadikuid nimetama suursaadikuteks ning erakorralisi suursaadikuid( tänapäeval erakorraline ja täievoliline suursaadik) peeti tähtsamateks kui alalisi diplomaatilisi esindajaid. Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused. Esialgu puudusid üldtunnustatud diplomaatilise suhtlemise tavad, mistõttu tekkisid ka arusaamatused riikide vahel. Pikkamööda kujunesid aga ühised seisukohad ja kinde...
5.saj. II poolel 2. Milline oli jaapanlaste algne usund? Algne usund oli sinotism 3. Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud? 6.sajandil 4. Millises linnas asub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? Nara linnas 5. Millistes majades elasid jaapanlased? Väikesed majad, milled olid järsult tõusvad katusenurgad, ebasümmeetrilne ruumijaotus,tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed-neile maaliti maastikupilte ja loodusmotiive,põrandatel õlgmatid ja maalidega kaunistatud sirmid. 6. Kuidas nägid välja jaapani linnused? Jaapani stiilis katustega, ohtrate viilidega peatornid, kaldus külgedega kivialused, väravate juures labürindid. 7. Millal levis Jaapanisse zen-budism? Al.12.sajandist 8. Millistes kunstiliikides avaldub selle mõju? Kalligraafias ja maalikunstis 9. Kuidas tehti värvilist puulõiget?
Islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mistõttu nad isegi hävitasid Bütsantsi kunstipärandit. Maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud Sambakapiteelid San Vitale langus aegadega. kirkus Ravennas. 6.saj. Paemise tehnikad: mosaiik ja ikoonmaal Ikoon.-püha, imettegev pilt. Maaliti enkaustika tehnikas. Hiljem temperavärvidega kokku liimitud laudadest tahvlile Levimuim teema: Maarja Jeesus lapsega Ikoonidest mooduststi pildisein ehk ikonostaas. Ikonostaas eraldas kooriruumi (altarit) ülejäänud kirikust. Mosaiigid Keisrinna oma saatjaskonnaga. Mosaiigid
et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Hauakambrite piltide temaatikaks on hauataguse elu ülistamine. Ülestõusmiseks pidi olema loodud vajalik keskkond, milles eksisteerida. Hauakambrite seintele loodi maalitud või värvilise madalreljeefina illusioon sellest keskkonnast. Süžeed oli võimalik järgida ringides ridadena seintele maalitud kompositsioonides. Hauakambri lakke maaliti paljudel juhtudel tähistaevas. Paleede ja elamute sisekujundustest näiteid säilinud ei ole. Paralleele võib leida hauakambrite kaunistamisest, kuna surnule loodi elluärkamiseks vajalik ja tuttav interjöör . Paleede siseruumide kujundus võis sarnaneda vaaraode hauakambrite kujundusega, ülikute elamu sisemust korrati nendele ehitatud hauakambrites. Palju kasutati värviliste kapiteelidega sambaid, mitmesuguse
tahutud kaks sambale toetuvad elukat. Mükeenenes oli kõrjel jäjel tarbekunst , kellasepatööd, keraamika. Seinamaali kasutati peamiselt losside seinte kaunistamiseks. Kasutati peamiselt helesinist, musta, valget, kollast, tumepunast ja harva ka rohelist värvi. Palju tehti puhtornamentaalseid maale, kuid nende kõrval leidub ka hulk figuraalseid kujutisi. Kujutati jahistseene, sõjastseene, pidulikke tseremooniaid, tantsustseene jm. Esindatud olid ka maastikumotiivid. Mehed maaliti tavaliselt tumepruuni värviga, naised aga valgega. Ei maalitud jumalate kujusid ega valitsejate portreesid Vastandina Kreeta lossidele olid Mükeene lossid kindlused. Kogu lossi ümbritses tihe ringmüür. Ka oma pikerguse saali poolest erineb Tirynsi loss Kreeta omadest. Seda suurt, pikergust saali nimetatakse meestesaaliks e megaroniks. Megaroni keskel asus ümmargune kolle, mida ümbritsesid neli sammast. Need kandsid laepalke ja
Gustav Adolfi Gümnaasium võistlusi vibulaskmises. Mõnes suguharus võtsid ka naised võistlustest osa. Kõige armastatumad olid hasartmängud. Neis tuli arvata, kummale küljele langevad kausis hüpatatud virsikuseemned või pähklikoored, kummas käes on märgitud luutükike või millises mokassiinis on kivike. Niihästi apatsi mehed kui naised pidasid kaardimängust lugu. Kaardipakk lõigati välja toornahast ja kaardid maaliti vaba käega. Arktilised suguharud mängisid karibukarva täistopitud nahkpalliga jalgpalli. Võru ja odamäng nõudis erilist osavust. Võistlejad pidid oda viskama maas veerevasse võrusse, milles oli märgistatud võrk. Tabamus tsentrisse andis kõige rohkem punkte. Hasartmängus segatakse pulgakesed katte all ja jagatakse kaheks kimbuks. Siis peavad mängijad ära arvama, millises kimbus on märgistatud pulgake. Sõjad ja rahu
E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium võistlusi vibulaskmises. Mõnes suguharus võtsid ka naised võistlustest osa. Kõige armastatumad olid hasartmängud. Neis tuli arvata, kummale küljele langevad kausis hüpatatud virsikuseemned või pähklikoored, kummas käes on märgitud luutükike või millises mokassiinis on kivike. Niihästi apatsi mehed kui naised pidasid kaardimängust lugu. Kaardipakk lõigati välja toornahast ja kaardid maaliti vaba käega. Arktilised suguharud mängisid karibukarva täistopitud nahkpalliga jalgpalli. Võru ja odamäng nõudis erilist osavust. Võistlejad pidid oda viskama maas veerevasse võrusse, milles oli märgistatud võrk. Tabamus tsentrisse andis kõige rohkem punkte. Hasartmängus segatakse pulgakesed katte all ja jagatakse kaheks kimbuks. Siis peavad mängijad ära arvama, millises kimbus on märgistatud pulgake. Sõjad ja rahu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
