Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
samuti Kreeka religiooni mõjutanud Religioon praeguseks hääbunud. Sissejuhatus antiikreligiooni Kronoloogia Egeuse kultuur kõige vanem kõrgkultuur, tekkinud 3. aastatuhande lõpus eKr. Keskuseks Kreeta, esimene tsivilisatsioon Euroopa alal. Kreeta kiri (lineaarkiri A) on desifreerimata, muistsete asukate tekste me ei oska lugeda, on üritatud desifreerida, aga edutult. Allikad tsivilisatsiooni kohta on ehitised, maalingud, skulptuurid ja tarbeesemed Kreeta tsivilisatsiooni iseloomustavad paleed ja nende ümber asuvad... 15. saj eKr toimusid Kreetal suured purustused, samal ajal asendus lineaarkiri A lineaarkiri B-ga, mis on desifreeritud ja kreeka keeles. See viitab uute hõimude sissetungile. Lineaarkiri B tõestab kreeklaste olemasolu Kreetal 15. sajandil. Kuigi Kreeta jäi asustatuks, ei ole saar enam oluline keskus, mandrile tekkisid uued keskused, tähtsaim oli Mükeene
Keelatud on väljaspool siseruume ning väeosa või asutuse territooriumil viibimine ilme peakatteta. meremehekast meremehekast (ingl seaman's chest, vn матросский сундучок), meremehe isiklike riiete ja tarbeesemete paigutamiseks ettenähtud kast. Oli risttahukakujuline (alt laiem, et õõtsumisel ei kandiks), küljed värvitud roheliseks ja kaas mustaks. Paljude meremehekastide ülemist serva kaunistasid narmad, sisepinda maalingud või laeva või naiste pildid, otstel asetsesid kunstipäraselt põimitud või värvitud käepidemed. Kunstipärased meremehekastid olid kasutusel 19. sajandist 20. sajandi alguseni, algselt täitis meremehekast istepingi otstarvet. Nimetati ka santsukastiks. meremehekott meremehekott (ingl sea bag, матросский вещевой мешок), ka santsukott, ümmarguse põhjaga purjeriietest kott (kõrgus 1–1,3 m), milles hoiti peamiselt riidevarustust. Reeglina
Alles jumala arm teeb selgeks, mis on hea, mis halb. See kellele Jumala arm osaks saab, suudab kehahimudele vastu seista ja pääseb taevariiki. Kuulsaim teos "Jumalariigist" inimesed peavad valima maise ja taevase jumalariigi vahel. Jumalariigi valinuid võtab õndsus, maise riigi valinuid aga hukatus. Kirikuarhitektuur: Kristlased pidasid ühiseid palvusi kiriku sees, mistõttu pöörati kiriku ehitamisele suurt tähelepanu lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid. Eeskujuks võeti basiilika tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone. Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena. Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal Roomas. Euroopa kujunemine keskajal Keskaja mõiste ja koht ajaloos. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: Lääne-Rooma hävimine. Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine.
surema. Alles jumala arm teeb selgeks, mis on hea, mis halb. See kellele Jumala arm osaks saab, suudab kehahimudele vastu seista ja pääseb taevariiki. Kuulsaim teos "Jumalariigist" inimesed peavad valima maise ja taevase jumalariigi vahel. Jumalariigi valinuid võtab õndsus, maise riigi valinuid aga hukatus. Kirikuarhitektuur: Kristlased pidasid ühiseid palvusi kiriku sees, mistõttu pöörati kiriku ehitamisele suurt tähelepanu lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid. Eeskujuks võeti basiilika tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone. Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena. Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal Roomas. Euroopa kujunemine keskajal Keskaja mõiste ja koht ajaloos. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: Lääne-Rooma hävimine. Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine.
surema. Alles jumala arm teeb selgeks, mis on hea, mis halb. See kellele Jumala arm osaks saab, suudab kehahimudele vastu seista ja pääseb taevariiki. Kuulsaim teos “Jumalariigist” – inimesed peavad valima maise ja taevase jumalariigi vahel. Jumalariigi valinuid võtab õndsus, maise riigi valinuid aga hukatus. Kirikuarhitektuur: Kristlased pidasid ühiseid palvusi kiriku sees, mistõttu pöörati kiriku ehitamisele suurt tähelepanu – lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid. Eeskujuks võeti basiilika – tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone. Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena. Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal Roomas. Euroopa kujunemine keskajal Keskaja mõiste ja koht ajaloos. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: Lääne-Rooma hävimine. Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse – Euroopa kujunemine.
Aiad asuvad Tiberi jõe ääres. Siin on näha kaks peatelge, mis lähtuvad paleest ja maastikust. Aiapoolse fassaadi ees avaneb õu, mille taustal oli purskkaevuga terrass. Teise korruse (piano nobile) kõrgusel paiknesid aiaekseeder ja "amfiteater", mujal aias ka saareaed, Isolotto. Palju boskette, mis on kujundatud labürintidena. Peateljel asus vabaõhuteater. See oli keiserlik park, kus toimusid ka keiserlikud pidustused. Tähelepanuväärsed on veel kaljudest välja kasvavad skulptuurid, maalingud grotis. Atraktsioonidest lilli puistav lõvi. Villa Gamberaia, Settignano (1610). Asub Firenzes Arno jõe kaldal. Villa paikneb töölisfarmide, enamasti oliiviistanduste regioonis. Looklev tee läbi linna üles villa juurde on ruumilise järgnevuse alguslõik, mis iseloomustab seda unikaalset hilisrenessansistiili. Olles lähenenud Villa Gamberaiale, avaneb kitsas tee ülal paremale otse enne tunnelit. Villa Gamberaia on loogiliselt ja selgelt korraldatud
1.7 Trepid ja trepikojad Trepikojad, mis on TP2 tuleõhutusklassiga hoone osad ning mis on evakuatsiooniteed, ei tohi olla süttivast materjalist väljaarvatud põrand. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 315 (RT I 2004, 75, 525) kehtestab selle nõude ka tagasiulatuvalt. Trepikodade laed ja seinad tuleb renoveerimise käigus võimalusel katta mittesüttiva kihiga, kas mõne lakiga, krohvida või kipsplaatidega. Hoonetes, kus trepikojas on väärtuslik siseviimistlus (aaderdatud seinapaneelid, maalingud vmt) tuleb erilahendus välja töötada projekteerimise käigus. Kui vanu korteriuksi soovitakse säilitada, tuleb neile tulepüsivuse tõstmiseks paigaldada spetsiaalsed tihendid. 13.1.8 Korstnad Enne korstna renoveerima asumist tuleb korsten lasta üle vaadata tuletõrje- päästeametnikul, väljaõppinud korstnapühkijal või pottsepal. Erialaspetsialist oskab hinnata, kas renoveerimine võib õnnestuda: tagatakse piisavalt pikk kasutusiga või tuleb mõelda uue korstna ehitamisele
Paleoliitikumi kunst avastati esimest korda 19. sajandi lõpul. Näiteks Põhja-Hispaanias Altamira koopas avastas 1879. aastal arheoloog Santuola seinamaalid. Nende maalingute päritolus ei tahtnud alguses mitte keegi uskuda, sest need olid pärit kiviajast. Sellepärast, et maalingutel oli kasutatud palju värve ja kujundid olid ''joonistatud'' üsna realistlikult. Kuid arheoloogia arenemine ja uute koopamaali- de avastamine aitas siiski kinnitada fakti, et need maalingud on pärit tõesti kiviajast. Kuid hämmastus kaunite maalide üle kestis veel pikka aega, sest tundus, et ülihea kujutamisoskus oli tekkinud äkki ja tühjale kohale. Kuid nii see ka tegelikult oligi. Kaunid koopamaalid olid valmistatud juba paleoliitiku- mi ja jääaja lõpul. Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid
Paleoliitikumi kunst avastati esimest korda 19. sajandi lõpul. Näiteks Põhja-Hispaanias Altamira koopas avastas 1879. aastal arheoloog Santuola seinamaalid. Nende maalingute päritolus ei tahtnud alguses mitte keegi uskuda, sest need olid pärit kiviajast. Sellepärast, et maalingutel oli kasutatud palju värve ja kujundid olid ''joonistatud'' üsna realistlikult. Kuid arheoloogia arenemine ja uute koopamaali- de avastamine aitas siiski kinnitada fakti, et need maalingud on pärit tõesti kiviajast. Kuid hämmastus kaunite maalide üle kestis veel pikka aega, sest tundus, et ülihea kujutamisoskus oli tekkinud äkki ja tühjale kohale. Kuid nii see ka tegelikult oligi. Kaunid koopamaalid olid valmistatud juba paleoliitiku- mi ja jääaja lõpul. Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid
Paleoliitikumi kunst avastati esimest korda 19. sajandi lõpul. Näiteks Põhja-Hispaanias Altamira koopas avastas 1879. aastal arheoloog Santuola seinamaalid. Nende maalingute päritolus ei tahtnud alguses mitte keegi uskuda, sest need olid pärit kiviajast. Sellepärast, et maalingutel oli kasutatud palju värve ja kujundid olid ''joonistatud'' üsna realistlikult. Kuid arheoloogia arenemine ja uute koopamaali- de avastamine aitas siiski kinnitada fakti, et need maalingud on pärit tõesti kiviajast. Kuid hämmastus kaunite maalide üle kestis veel pikka aega, sest tundus, et ülihea kujutamisoskus oli tekkinud äkki ja tühjale kohale. Kuid nii see ka tegelikult oligi. Kaunid koopamaalid olid valmistatud juba paleoliitiku- mi ja jääaja lõpul. Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
